Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008,

Regolament tal-Kummissjoni (KE) Nru 692/2008

18. juuli 2008,

tal- 18 ta’ Lulju 2008

millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust

li jimplimenta u jemenda r-Regolament (KE) Nru 715/2007 tal-Parlament Ewropew u tal-Kunsill ta’ l- 20 ta’ Ġunju 2007 dwar l-approvazzjoni tat-tip ta’ vetturi bil-mutur fir-rigward ta’ l-emissjonijiet ta’ vetturi ħfief għall-passiġġieri u ta’ vetturi kummerċjali (Euro 5 u Euro 6) u dwar l-aċċess għall-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura

(EMPs kohaldatav tekst)

(Test b’rilevanza għaż-ŻEE)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

IL-KUMMISSJONI TAL-KOMUNITAJIET EWROPEJ,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

Wara li kkunsidrat it-Trattat li jistabbilixxi l-Komunità Ewropea, u b’mod partikolari l-Artikolu 95 tiegħu,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, [1] eriti selle artikli 4 lõiget 4, artikli 5 lõiget 3 ja artiklit 8,

Wara li kkunsidrat ir-Regolament (KE) Nru 715/2007 tal-Parlament Ewropew u tal-Kunsill ta’ l- 20 ta’ Ġunju 2007 dwar l-approvazzjoni tat-tip ta’ vetturi bil-mutur fir-rigward ta’ l-emissjonijiet ta’ vetturi ħfief għall-passiġġieri u ta’ vetturi kummerċjali (Euro 5 u Euro 6) u dwar l-aċċess għall-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura [1], u b’mod partikolari l-Artikoli 4(4), 5(3) u 8 tiegħu,

ning arvestades järgmist:

Billi:

(1) Määrus (EÜ) nr 715/2007 on üks mitmest eraldi õigusaktist tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [2].

(1) Ir-Regolament (KE) Nru 715/2007 huwa wieħed mill-atti regolatorji separati skond il-proċedura ta’ l-approvazzjoni tat-tip stabbilita mid-Direttiva tal-Kunsill 70/156/KEEtas- 6 ta’ Frar 1970 dwar l-approssimazzjoni tal-liġijiet ta’ l-Istati Membri li għandhom x’jaqsmu ma’ l-approvazzjoni tat-tip ta’ vetturi bil-mutur u l-karrijiet tagħhom [2].

(2) Määrusega (EÜ) nr 715/2007 nähakse ette, et uued sõiduautod ja kergveokid peavad vastama uutele heitkoguste piirväärtustele, ning kehtestatakse teabele juurdepääsu lisanõuded. Tehnilised nõuded jõustuvad kahes etapis, Euro 5 alates 1. septembrist 2009 ning Euro 6 alates 1. septembrist 2014. Tuleks vastu võtta selle määruse täpsed tehnilised rakendussätted. Seepärast on käesoleva määruse eesmärk kehtestada Euro 5 ja 6 spetsifikatsiooniga sõidukite tüübikinnituse nõuded.

(2) Ir-Regolament (KE) Nru 715/2007 jeħtieġ li l-vetturi l-ġodda light-duty jikkonformaw mal-limiti l-ġodda ta’ emissjoni u jagħmel rekwiżiti addizzjonali dwar l-aċċess għall-informazzjoni. Ir-rekwiżiti tekniċi jidħlu fis-seħħ f’żewġ stadji, l-Euro 5 li jibdew mill- 1 ta’ Settembru 2009 u l-Euro 6 mill- 1 ta’ Settembru 2014. Għandhom jiġu adottati d-dispożizzjonijiet tekniċi speċifiċi meħtieġa sabiex ikun implimentat dak ir-Regolament. Għalhekk, dan ir-Regolament għandu l-għan li jistabbilixxi r-rekwiżiti meħtieġa għall-approvazzjoni tat-tip għall-vetturi bi speċifikazzjonijiet Euro 5 u 6.

(3) Määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklis 5 on sätestatud, et sõidukite heitgaaside kontrolli käsitlevad konkreetsed tehnilised nõuded nähakse ette selle määruse rakendusaktidega. Seepärast on vajalik need nõuded vastu võtta.

(3) L-Artikolu 5 tar-Regolament (KE) Nru 715/2007 jistipula biex, f’leġiżlazzjoni implimentattiva tiegħu, jiġu stabbiliti rekwiżiti tekniċi speċifiċi relatati mal-kontroll ta’ l-emissjonijiet minn vetturi. Għalhekk, huwa xieraq li tali rekwiżiti jkunu adottati.

(4) Pärast määruses (EÜ) nr 715/2007 sisalduvate üldiste tüübikinnitusnõuete vastuvõtmist on vaja kehtestada sõiduautode ja kergveokite EÜ tüübikinnituse rakendussätted. Need haldusnõuded sisaldavad sätteid toodangu vastavuse ja kasutuse vastavuse kohta, et tagada toodetud sõidukite nõuetekohane toimimine ka tulevikus.

(4) Wara l-adozzjoni tar-rekwiżiti prinċipali għall-approvazzjoni tat-tip fir-Regolament (KE) Nru 715/2007, ikun meħtieġ li jiġu stabbiliti dispożizzjonijiet amministrattivi għall-approvazzjoni tat-tip KE tal-vetturi light-duty. Dawn ir-rekwiżiti amministrattivi jinkludu dispożizzjonijiet għall-konformità tal-produzzjoni u għall-konformità waqt is-servizz sabiex ikun żgurat ir-rendiment tajjeb tal-vetturi ta’ produzzjoni.

(5) Vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklile 11 on vaja kehtestada asendatavate saastetõrjesüsteemide tüübikinnituse nõuded, et tagada nende nõuetekohane toimimine.

(5) Skond l-Artikolu 11 tar-Regolament (KE) Nru 715/2007, huwa meħtieġ li jiġu stabbiliti rekwiżiti għall-approvazzjoni tat-tip rigward it-tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis sabiex ikun żgurat li dawn jaħdmu sew.

(6) Vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklitele 6 ja 7 on vaja kehtestada ka nõuded sõidukite pardadiagnostika (OBD) andmete ning remondi- ja hooldusandmete hõlpsa kättesaadavuse tagamiseks, et kindlustada sõltumatute ettevõtjate juurdepääs neile andmetele.

(6) Skond l-Artikoli 6 u 7 tar-Regolament (KE) Nru 715/2007, huwa wkoll meħtieġ li jkunu stabbiliti rekwiżiti sabiex tkun żgurata li l-informazzjoni dijanjostika abbord il-vettura (OBD) u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura tkun faċilment aċċessibbli, ħalli jkun żgurat li l-operaturi indipendenti jkollhom aċċess għal tali informazzjoni.

(7) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ei peaks käesoleva määruse need sätted, mis käsitlevad juurdepääsu sõidukite remondi- ja hooldusandmetele ja diagnostikavahendite andmetele ning varuosade ühilduvust sõiduki OBD-seadmega, piirduma heitmetega seotud komponentidega, vaid hõlmama tüübikinnituse alla kuuluva sõiduki kõiki käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid aspekte.

(7) Skond ir-Regolament (KE) Nru 715/2007, il-miżuri stipulati f’dan ir-Regolament, rigward l-aċċess għall-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura, informazzjoni għal għodod dijanjostiċi u rigward il-kompatibbiltà tal-partijiet sostituti mas-sistemi OBD tal-vettura, m’għandhomx ikunu ristretti għal komponenti u sistemi relatati ma’ l-emissjonijiet imma għandhom ikopru l-aspetti kollha ta’ vettura suġġetta għall-approvazzjoni tat-tip fi ħdan l-ambitu ta’ dan ir-Regolament.

(8) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 14 lõikes 2, kehtestatakse tahkete osakeste massi rekalibreeritud piirväärtused ning uued heitosakeste arvu piirväärtused.

(8) Kif inhu stipulat mill-Artikolu 14(2) tar-Regolament (KE) Nru 715/2007, qed jiġu introdotti valuri ta’ limitu ri-kalibrati għall-massa tal-partikulati u valuri ta’ limitu ġodda għan-numru ta’ partikuli emessi.

(9) Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ettenähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnitamise kohta (raamdirektiiv)) [3] artikli 40 kohaselt asutatud mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

(9) Il-miżuri stipulati f’dan ir-Regolament huma skond l-opinjoni tal-Kumitat Tekniku — Vetturi bil-Mutur stabbilit mill-Artikolu 40 tad-Direttiva 2007/46/KE tal-Parlament Ewropew u tal-Kunsill tal- 5 ta’ Settembru 2007 li tistabbilixxi kwadru għall-approvazzjoni ta’ vetturi bil-mutur u l-karrijiet tagħhom, u ta’ sistemi, komponenti u unitajiet tekniċi separati maħsuba għal tali vetturi (Direttiva Qafas) [3].

(10) Tuleks luua foorum, kus uuritakse kõiki probleeme, mis on seotud XIV lisa punkti 2.2 rakendamisega, mis käsitleb juurdepääsu sõiduki turvaandmetele. Foorumi raames toimuv taeabevahetus aitaks vähendada sõidukite turvaandmete väärkasutamise riski. Kuna tegemist on tundliku teemaga, võib osutuda vajalikuks nende küsimustega seotud foorumi arutelud ja järeldused konfidentsiaalseks jätta.

(10) Għandu jiġi stabbilit forum biex jeżamina kull tħassib li jista’ jinqala’ rigward l-implimentazzjoni tat-taqsima 2.2 ta’ l-Anness XIV, li jikkonċerna informazzjoni ta’ aċċess relatata ma’ fatturi ta’ sigurtà tal-vettura. L-iskambju ta’ informazzjoni fil-Forum għandu jgħin biex jitnaqqas ir-riskju ta’ użu ħażin ta’ l-informazzjoni dwar is-sigurtà tal-vettura. Minħabba s-sensitività tas-suġġett jista’ jkun hemm bżonn li d-diskussjonijiet u s-sejbiet tal-Forum jibqgħu kunfidenzjali.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ADOTTAT DAN IR-REGOLAMENT:

Artikkel 1

Artikolu 1

Sisu

Is-suġġett

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklite 4, 5 ja 8 rakendusmeetmed.

Dan ir-Regolament jistabbilixxi miżuri għall-implimentazzjoni ta’ l-Artikoli 4, 5 u 8 tar-Regolament (KE) Nru 715/2007.

Artikkel 2

Artikolu 2

Mõisted

Definizzjonijiet

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Għall-finijiet ta’ dan ir-Regolament, għandhom japplikaw id-definizzjonijiet li ġejjin:

1. "sõidukitüüp seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetega" — sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste tunnuste poolest:

1. "tip ta’ vettura rigward l-emissjonijiet u l-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura" tfisser grupp ta’ vetturi li ma jvarjawx fl-aspetti li ġejjin:

a) tuletatud massi suhtes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 [4] 4. lisa punkti 5.1 kohaselt määratud ekvivalentne inerts;

(a) l-inerzja ekwivalenti determinata b’relazzjoni għall-massa ta’ referenza kif inhu provdut fil-paragrafu 5.1. ta’ l-Anness tar-Regolament 83 tan-NU/ECE [4];

b) mootori ja sõiduki karakteristikud I lisa 3. liite määratluse kohaselt;

(b) il-karatteristiċi tal-magna u tal-vettura kif stabbiliti fl-Appendiċi 3 ta’ l-Anness I;

2. "EÜ tüübikinnitus seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetega" –sõiduki EÜ tüübikinnitus summutitorust eralduvate heitgaaside, karterigaaside, kütuseaurude, kütusekulu ning sõiduki pardadiagnostikasüsteemide andmetele ja remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu osas;

2. "approvazzjoni tat-tip KE ta’ vettura rigward l-emissjonijiet u l-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura" tfisser approvazzjoni tat-tip KE ta’ vettura rigward l-emissjonijiet tagħha mit-tailpipe, emissjonijiet mill-crankcase, emissjonijiet evaporattivi, konsum tal-fjuwil u aċċess għall-OBD tal-vettura u għal informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura;

3. "gaasilised heitmed" — heitgaasid, mis koosnevad süsinikmonooksiidist, lämmastikoksiididest, väljendatuna lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina, ning süsivesinikest järgmistes suhetes:

3. "inkwinanti gassużi" tfisser emissjonijiet tal-gass ta’ l-egżost bħall-monossidu tal-karbonju, l-ossidi tan-nitroġenu, espressi f’ekwivalent għad-dijossidu tan-nitroġenu (NO2), u għall-idrokarbonji bil-proporzjon li ġej:

(a) bensiini (E5) puhul C1H1,89O0,016;

(a) C1H1,89O0,016 għall-petrol (E5);

(b) diislikütuse (B5) puhul C1H1,86O0,005;

(b) C1H1,86O0,005 għad-diżil (B5);

(c) veeldatud naftagaasi (LPG) puhul C1H2,525;

(c) C1H2,525 għall-gass tal-petroleum likwifikat (LPG);

(d) maagaasi ja biometaani puhul CH4;

(d) CH4 għall-gass naturali (NG) u għall-bijometanu;

(e) etanooli (E85) puhul C1H2,74O0,385;

(e) C1H2,74O0,385 għall-etanol (E85);

4. "käivitusseade" — hõõgküünlad, sissepritse ajastuse muutmine ja muud seadmed, mis aitavad mootoril käivituda ilma mootori õhu/kütuse segu rikastamata;

4. "għajnuna biex tistartja" tfisser plaggs li jiddu (glow plugs), modifikazzjonijiet fil-ħin ta’ l-injezzjoni u tagħmir ieħor li jgħinu lill-magna biex tistartja mingħajr ma tkun arrikkita t-taħlita ta’ l-arja/tal-fjuwil tal-magna;

5. "mootori töömaht" — üks kahest järgmisest võimalusest:

5. "kapaċità tal-magna" tfisser waħda minn dawn li ġejjin:

a) kolbmootorite puhul mootori nominaalne töömaht;

(a) għall-magni bil-pistin li jirreċiproka, iċ-ċilindrata nominali tal-magna;

b) rootormootorite (vankelmootorite) puhul mootori kahekordne nominaalne töömaht;

(b) għall-magni bil-pistin idur (Wankel), darbtejn iċ-ċilindrata nominali;

6. "perioodiliselt regenereeriv süsteem" — katalüüsmuundur, tahkete osakeste püüdur või muud saastetõrjeseadmed, mis peavad sõiduki tavapärase käitamise korral perioodiliselt enne 4000 km läbimist regenereeruma;

6. "sistema li tirriġenera perjodikament" tfisser konvertituri katalitiċi, filtri għall-partikulati jew tagħmir ieħor għall-kontroll tat-tniġġis li jeħtieġ proċess perjodiku ta’ riġenerazzjoni f’inqas minn 4000 km ta’ ħidma normali tal-vettura;

7. "originaal-varusaastetõrjeseade" — saastetõrjeseade või saastetõrjeseadmete koost, mille tüüp on märgitud käesoleva direktiivi I lisa 4. liites, kuid mida sõiduki tüübikinnituse omanik pakub turul eraldi seadmestikuna;

7. "tagħmir sostitut oriġinali għall-kontroll tat-tniġġis" tfisser tagħmir għall-kontroll tat-tniġġis jew assemblaġġ ta’ tagħmir għall-kontroll tat-tniġġis li t-tipi tiegħu ġew indikati fl-Appendiċi 4 ta’ l-Anness I ta’ dan ir-Regolament imma li jiġu offruti fuq is-suq bħala unitajiet tekniċi separati mid-detentur ta’ l-approvazzjoni tat-tip tal-vettura;

8. "saastetõrjeseadme tüüp" — katalüüsmuundurid ja tahkete osakeste filtrid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

8. "tip ta’ tagħmir għall-kontroll tat-tniġġis" tfisser kovertituri katalitiċi u filtri għall-partikulati li ma jvarjaw fl-ebda wieħed mill-aspetti essenzjali li ġejjin:

a) elementide arv, struktuur ja materjal;

(a) in-numru ta’ sottostrati, l-istruttura u l-materjal;

b) iga elemendi toimimisviis;

(b) it-tip ta’ attività ta’ kull sottostrat;

c) maht, esipinna ja elemendi pikkuse suhe;

(ċ) il-volum, il-proporzjon ta’ l-erja frontali u tat-tul tas-sottostrat;

d) katalüsaatorimaterjali koostis;

(d) il-kontenut tal-materjal katalistiku;

e) katalüsaatorimaterjali suhe;

(e) il-proporzjon tal-materjal katalitiku;

f) elemendi tihedus;

(f) id-densità taċ-ċelluli;

g) mõõtmed ja kuju;

(g) id-dimensjonijiet u s-sura;

h) termokaitse;

(h) il-protezzjoni termali;

9. "ühekütuseline sõiduk" — sõiduk, mis on konstrueeritud liikuma peamiselt üht tüüpi kütusel;

9. "vettura li tieħu fjuwil wieħed" tfisser vettura li hija ddisinjata biex primarjament taħdem b’tip wieħed ta’ fjuwil;

10. "ühekütuseline gaasisõiduk" — sõiduk, mis liigub peamiselt kas veeldatud naftagaasi- või maagaasi/biometaanikütusel või vesinikkütusel, kuid millel on hädajuhtumiks või käivitamiseks ka bensiiniseade, kusjuures bensiinipaagi maht ei ületa 15 liitt.

10. "vettura li tieħu gass tal-fjuwil wieħed" tfisser vettura li tieħu fjuwil wieħed li primarjament taħdem bl-LPG, bl-NG/bil-bijometanu, jew bl-idroġenu imma jista’ anki jkollha sistema tal-petrol għal finijiet ta’ emerġenza jew biex tistartja biss, fejn it-tank tal-petrol ma jkunx jesa’ aktar minn 15-il litru ta’ petrol;

11. "kahekütuseline sõiduk" — kahe eraldi kütusemahutiga sõiduk, mis saab vaheldumisi liikuda kahel eri kütusel ning on konstrueeritud töötama korraga ühel kütusel;

11. "vettura li tieħu żewġ fjuwils" tfisser vettura b’żewġ sistemi ta’ ħażna tal-fjuwil separati li tista’ taħdem part-time b’żewġ fjuwils differenti u hija ddisinjata biex taħdem bi fjuwil wieħed kull darba;

12. "kahekütuseline gaasisõiduk" — sõiduk, mis saab liikuda osalt bensiinikütusel ja osalt kas veeldatud naftagaasi-, maagaasi/biometaanikütusel või vesinikkütusel;

12. "vettura li tieħu żewġ gassijiet tal-fjuwil" tfisser vettura li tieħu żewġ fjuwils li tista’ taħdem bil-petrol u tista’ wkoll taħdem jew bl-LPG, jew bl-NG/bil-bijometanu jew bl-idroġenu;

13. "segakütuseline sõiduk" — ühe kütusemahutiga sõiduk, mis on konstrueeritud liikuma erinevate kahe või enama kütuse seguga;

13. "vettura flex fuel" tfisser vettura b’sistema ta’ ħażna tal-fjuwil waħda li tista’ taħdem b’taħlitiet differenti ta’ żewġ fjuwils jew aktar;

14. "segakütuseline etanoolisõiduk" — segakütuseline sõiduk, mis saab liikuda bensiinikütusel või bensiini ja etanooli segukütusel, mis sisaldab kuni 85 % etanooli (E85);

14. "vettura flex fuel li tieħu l-etanol" tfisser vettura flex fuel li tista’ taħdem bil-petrol jew taħlita ta’ petrol u ta’ etanol sa taħlita b’85 % ta’ l-etanol (E85);

15. "segakütuseline biodiiselsõiduk" — segakütuseline sõiduk, mis võib liikuda mineraaldiislikütusel või mineraaldiisli ja biodiisli segukütusel;

15. "vettura flex fuel li tieħu l-bijodiżil" tfisser vettura flex fuel li tista’ taħdem bid-diżil minerali jew taħlita ta’ diżil minerali u ta’ bijodiżil;

16. "elektriline hübriidsõiduk" — sõiduk, mis mehaaniliseks käitamiseks tarbib energiat kummastki allpool nimetatud salvestatud energia/toite allikast, mis on sõidukile paigaldatud:

16. "vettura elettrika ibrida (HEV)" tfisser vettura li, għall-fini tal-propulsjoni mekkanika, tieħu l-enerġija miż-żewġ sorsi fil-vettura li ġejjin ta’ enerġija/qawwa maħżuna:

a) tarbitav kütus;

(a) fjuwil konsumabbli;

b) aku, kondensaator, hooratas/generaator või muu elektri-/mehaanilise energia salvesti;

(b) batterija, kapaċitatur, volant/ġeneratur jew tagħmir ieħor għall-ħażna ta’ l-enerġija/tal-qawwa elettrika;

17. "nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud" — katsetatav sõiduk vastab väljavalitud sõidukite tüübikinnituse II lisa 1. liite punktis 2 ettenähtud kriteeriumidele;

17. "miżmuma u użata b’mod xieraq" tfisser, għall-fini ta’ vettura tat-test, li tali vettura tissodisfa l-kriterji għall-aċċettazzjoni ta’ vettura magħżula stabbiliti fit-taqsima 2 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness II;

18. "heitkoguse kontrollsüsteem" — OBD-seadme puhul mootori elektrooniline juhtpult ning kõik heitgaasi- või kütuseaurude süsteemi osad, mille abil antakse teated kõnealusele juhtpuldile edasi või võetakse need juhtpuldilt vastu;

18. "sistema għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet" tfisser, fil-kuntest tas-sistema OBD, il-kontrollur elettroniku tal-ġestjoni tal-magna u kwalunkwe komponent relatat ma’ l-emissjonijiet fis-sistema ta’ l-egżost jew fis-sistema evaporattiva li jipprovdi input għal jew jirċievi output minn dan il-kontrollur;

19. "rikkeindikaator (MI)" — optiline või akustiline indikaator, mis annab sõiduki juhile selgesti arusaadaval viisil edasi teate rikke kohta OBD-seadmega ühendatud heidet mõjutavas osas või OBD-seadmes endas;

19. "indikatur ta’ ħsara (MI)" tfisser indikatur viżibbli jew li jinstema’ li jinforma b’mod ċar lis-sewwieq tal-vettura fil-każ ta’ ħsara fi kwalunkwe komponent relatat ma’ l-emissjonijiet konness mas-sistema OBD, jew tas-sistema OBD infisha;

20. "rike" — heidet mõjutava osa või seadme tõrge, mille tõttu tekivad punktis 3.3.2 ettenähtud piirväärtusi ületavad heitetasemed, või tõrge, mille korral OBD-seadme abil ei saa täita põhilisi XI lisa seirenõudeid;

20. "ħsara" tfisser il-ħsara ta’ komponent relatat ma’ l-emissjonijiet jew ta’ sistema relatata ma’ l-emissjonijiet li jwassal biex l-emissjonijiet jeċċedu l-limiti fit-taqsima 3.3.2 ta’ l-Anness XI jew jekk is-sistema OBD ma tkunx tista’ tissodisfa r-rekwiżiti bażiċi ta’ monitoraġġ stabbiliti fl-Anness XI;

21. "lisaõhk" — pumba või aspiraatori klapi või muu vahendi abil heitgaasisüsteemi viidav õhk, mille abil soodustatakse heitgaasivoos sisalduva HC ja CO oksüdeerumist;

21. "arja sekondarja" tfisser l-arja introdotta fis-sistema ta’ l-egżost permezz ta’ pompa jew ta’ valv ta’ aspiratur jew b’mezz ieħor li huwa maħsub biex jgħin fl-ossidazzjoni ta’ l-HC u tas-CO li jinsabu fil-kurrent tal-gass ta’ l-egżost;

22. "sõidutsükkel" — OBD-seadme puhul tsükkel, mis koosneb mootori käivitamisest, sõidufaasist võimaliku rikke avastamiseks ning mootori väljalülitamisest;

22. "ċiklu ta'sewqan", fejn għandhom x’jaqsmu s-sistemi OBD, jikkonsisti fl-istartjar tal-magna, fil-modalità tas-sewqan fejn tkun tiġi skoperta ħsara, jekk ikun hemm, u t-tifi tal-magna;

23. "juurdepääs andmetele" — juurdepääs kõikidele sõiduki OBD-seadme andmetele ning remondi- ja hooldusandmetele, mis on vajalikud sõiduki kontrollimiseks, diagnostikaks, tehnohoolduseks või remondiks;

23. "aċċess għal informazzjoni" tfisser id-disponibbiltà ta’ l-informazzjoni kollha dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura, meħtieġa għall-ispezzjoni, għad-dijanjosi, għas-servis jew għat-tiswija tal-vettura;

24. "viga" — OBD-seadme puhul olukord, kus kuni kahes seiratavas eraldi osas või süsteemis esinevad pidevalt või ajutistelt töönäitajad, mis raskendavad nende osade või süsteemide üldiselt tõhusat seiret OBD-seadmega või ei vasta kõigile OBD-seadmele esitatavatele üksikasjalikele nõuetele;

24. "defiċjenza" tfisser, fil-kuntest tas-sistema OBD, li sa żewġ komponenti jew sistemi separati li jkunu monitorjati fihom karatteristiċi operattivi temporanji jew permanenti li jfixklu l-monitoraġġ mill-bqija effiċjenti ta’ l-OBD ta’ dawk il-komponenti jew is-sistemi jew ma jissodisfawx ir-rekwiżiti dettaljati l-oħra kollha għall-OBD;

25. "kahjustatud varu-saastetõrjeseade" — määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 11 määratletud saastetõrjeseade, mis on vananenud või mida on kahjustatud sellisel määral, et see vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punkti 1 nõuetele;

25. "tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis iddeterjorat" tfisser tagħmir għall-kontroll tat-tniġġis kif iddefinit fl-Artikolu 3(11) tar-Regolament (KE) Nru 715/2007 li għadda ż-żmien minn fuqu jew ġie deterjorat artifiċjalment sa tali punt li jissodisfa r-rekwiżiti stabbiliti fit-Taqsima 1 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI tar-Regolament Nru 83 tan-NU/ECE;

26. "sõiduki OBD-andmed" — sõiduki kõikide elektrooniliste süsteemide pardadiagnostikaseadmete andmed;

26. "informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura" tfisser informazzjoni relatata mas-sistema dijanjostika abbord għal kwalunkwe sistema elettronika fil-vettura;

27. "reaktiiv" — iga aine, mis ei ole kütus ning mida hoitakse sõidukis ja millega heitekontrollisüsteemi nõudmisel varustatakse heitgaasi järeltöötlussüsteemi;

27. "reaġent" tfisser kwalunkwe prodott għajr il-fjuwil li jinħażen fil-vettura u jiġi provdut lis-sistema tat-trattament ta’ wara ta’ l-egżost fuq it-talba tas-sistema għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet;

28. "sõiduvalmis sõiduki täismass" — direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.6 määratletud mass;

28. "massa tal-vettura lesta biex taħdem" tfisser il-massa deskritta fil-punt 2.6 ta’ l-Anness I tad-Direttiva 2007/46/KE;

29. "mootoritõrge" — rike, mis tekib juhul, kui kütus ottomootori silindris ei sütti sädeme puudumise, kütuse puuduliku doseerimise, nõrga surve või mis tahes muu põhjuse tõttu;

29. "nuqqas ta’ qbid tal-magna" tfisser nuqqas ta’ kombustjoni fiċ-ċilindru ta’ magna positive-ignition minħabba nuqqas ta’ spark, kejl ħażin tal-fjuwil, kompressjoni ħażina jew kwalunkwe kawża oħra;

30. "külmkäivitusseade" — seade, mis ajutiselt rikastab mootori õhu/kütuse segu ja aitab seega mootoril käivituda;

30. "sistema jew tagħmir li tistartja kiesħa" tfisser sistema li temporanjament tarrikixxi t-taħlita tal-fjuwil/ta’ l-ajra tal-magna biex b’hekk tgħin lill-magna tistartja;

31. "jõuvõtuseade" — mootoriga käitatav seade, mille abil saab kasutada sõidukile paigaldatud lisavarustust;

31. "operazzjoni jew unità minn fejn tista’ tieħu l-enerġija" tfisser provvista ta’ output imħaddma permezz ta’ magna sabiex tingħata l-enerġija lil tagħmir awżiljari, immontat fuq il-vettura;

32. "väiketootjad" — sõidukitootjad, kelle aastane toodang kogu maailmas on alla 10000 ühiku.

32. "manifatturi ta’ volum baxx" tfisser manifatturi tal-vetturi li l-produzzjoni dinjija annwali tagħhom hija inqas minn 10000 unità.

Artikkel 3

Artikolu 3

Tüübikinnituse nõuded

Ir-rekwiżiti għall-approvazzjoni tat-tip

1. EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetega peab tootja tõendama, et sõidukid vastavad käesoleva määruse III–VIII, X–XII, XIV ja XVI lisas sätestatud katsemenetlustele. Tootja peab tagama ka vastavuse käesoleva määruse IX lisas sätestatud etalonkütuste spetsifikatsioonidele.

1. Sabiex jirċievi approvazzjoni tat-tip KE rigward l-emissjonijiet u l-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura, il-manifattur għandu juri li l-vetturi huma konformi mal-proċeduri tat-test speċifikati fl-Annessi II sa VII, X sa XI, XIV u XVI ta’ dan ir-Regolament. Il-manifattur għandu jiżgura wkoll il-konformità ma’ l-ispeċifikazzjonijiet tal-fjuwils ta’ referenza stabbiliti fl-Anness IX ta’ dan ir-Regolament.

2. Sõidukitele tehakse I lisa joonisel I.2.4 nimetatud katsed.

2. Il-vetturi għandhom ikunu suġġetti għat-testijiet li ġew speċifikati fil-Figura I.2.4 ta’ l-Anness I.

3. Alternatiivina II, III, V–XII ja XVI lisas sisalduvatele nõuetele võivad väiketootjad nõuda EÜ tüübikinnituse andmist sõidukitüübile, mille on heaks kiitnus kolmanda riigi ametiasutused vastavalt I lisa punktis 2.1 sätestatud õigusaktidele.

3. Bħala alternattiva għar-rekwiżiti inklużi fl-Annessi I, II, V sa XI u XVI, il-manifatturi ta’ volum baxx jistgħu jitolbu li tip ta’ vettura li ġiet approvata minn awtorità ta’ pajjiż terz tingħata approvazzjoni tat-tip KE fuq il-bażi ta’ l-atti leġiżlattivi stabbiliti fit-Taqsima 2.1 ta’ l-Anness I.

Käesoleva lõike kohase EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetega on siiski vaja läbida IV lisas sätestatud tehnoülevaatuse heitkoguste katsed, XII lisas sätestatud kütusekulu ja CO2 heitmete katsed ning täita XIV lisas sätestatud nõuded seoses juurdepääsuga sõiduki OBD-seadme ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele.

It-testijiet ta’ l-emissjonijiet sabiex ikun żgurat li l-vettura tkun tajba għat-triq stabbiliti fl-Anness IV, jittestjaw il-konsum tal-fjuwil u l-emissjonijiet tas-CO2 stabbiliti fl-Anness XI u r-rekwiżiti għall-aċċess għall-informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manuntenzjoni tal-vettura stabbiliti fl-Anness XIV xorta għandhom ikunu meħieġa sabiex tinkiseb l-approvazzjoni tat-tip KE rigward l-emissjonijiet u l-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura skond dan il-paragrafu.

Tüübikinnitusasutus peab informeerima komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud tüübikinnitusega seotud asjaoludest.

L-awtorità ta’ l-approvazzjoni għandha tinforma lill-Kummissjoni biċ-ċirkostanzi ta’ kull approvazzjoni tat-tip mogħtija skond dan il-paragrafu.

4. I lisa punktides 2.2 ja 2.3 on sätestatud kütusepaakide täiteavade ning elektrooniliste süsteemide turvalisusega seotud erinõuded.

4. Ir-rekwiżiti speċifiċi għad-daħliet għat-tankijiet tal-fjuwil u għas-sigurtà tas-sistema elettronika ġew stabbiliti fit-Taqsimiet 2.2 u 2.3 ta’ l-Anness I.

5. Tootja peab võtma tehnilised meetmed, et tagada käesoleva määruse kohane heitgaaside ja kütuseaurude tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul.

5. Il-manifattur għandu jieħu miżuri tekniċi sabiex jiżgura ruħu li l-emissjonijiet mit-tailpipe u l-emissjonijiet evaporattivi jkunu effettivament limitati, skond dan ir-Regolament, matul il-ħajja normali tal-vettura u f’kundizzjonijiet normali ta’ użu.

Muu hulgas tuleb nende meetmetega tagada heitekontrollisüsteemides kasutatavate voolikute ning nende ühenduste ja liidete turvalisus ning originaalprojektile vastav konstruktsioon.

Dawn il-miżuri għandhom jinkludu li tkun żgurata s-sigurtà tal-pajpijiet, tal-ġonot u tal-konnessjonijiet, li jintużaw fi ħdan is-sistemi għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet, ikunu mibnija b’tali mod li jkunu konformi mal-ħsieb oriġinali tad-disinn.

6. Tootja peab tagama, et heitmekatsete tulemused vastavad kõigile käesoleva määruse katsetingimustes ettenähtud piirväärtustele.

6. Il-manifattur għandu jiżgura ruħu li r-riżultati tat-testijiet ta’ l-emissjonijiet ikunu konformi mal-valur ta’ limitu applikabbli fil-kundizzjonijiet speċifikati tat-test ta’ dan ir-Regolament.

7. IV lisa 1. liites sätestatud 2. tüüpi katse puhul on mootori tavapärase tühikäigu pöörete arvu korral heitgaaside maksimaalne lubatav süsinikmonooksiidi sisaldus sõiduki tootja deklareeritud sisaldus. Maksimaalne süsinikmonooksiidi sisaldus ei tohi siiski ületada 0,3 mahuprotsenti.

7. Għat-test tat-Tip 2 stabbilit fl-Appendiċi 1 ta’ l-Anness IV, bl-idling speed normali tal-magna, il-manifattur tal-vettura għandu jiddikjara l-kontenut massimu permissibbli tal-monossidu tal-karbonju fil-gassijiet ta’ l-egżost. Madankollu, il-kontenut massimu tal-monossidu tal-karbonju m’għandux jeċċedi ż-0,3 % vol.

Suurendatud pöörete arvuga tühikäigul ei tohi süsinikmonooksiidi sisaldus heitgaasides ületada 0,2 mahuprotsenti, kusjuures mootori pöörete arv peab olema vähemalt 2000 min-1 ning lambda 1 ± 0,03 vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.

B’idling speed għoli, il-kontenut tal-monossidu tal-karbonju skond il-volum tal-gassijiet ta’ l-egżost m’għandux jeċċedi ż-0,2 %, bil-veloċità tal-magna tkun mill-inqas ta’ 2000 min-1 u l-Lambda tkun 1 ± 0,03 jew skond l-ispeċifikazzjonijiet tal-manifattur.

8. Tootja peab tagama, et V lisas sätestatud 3. tüüpi katse puhul ei võimalda mootori karteri õhutussüsteem karterigaaside paiskumist atmosfääri.

8. Il-manifattur għandu jiżgura ruħu li għat-test tat-Tip 3 stabbilit fl-Anness V, is-sistema ta’ ventilazzjoni tal-magna ma tippermetti l-emissjoni ta’ l-ebda gass mill-crankcase fl-atmosfera.

9. VIII lisas sätestatud 6. tüüpi katset heitkoguste mõõtmiseks madalatel temperatuuridel ei kasutata diiselsõidukite puhul.

9. It-test tat-Tip 6 li jkejjel l-emissjonijiet f’temperaturi baxxi stabbilit fl-Anness VIII m’għandux japplika għall-vetturi diżil.

Tüübikinnitust taotledes peavad tootjad aga tüübikinnitusasutusele esitama andmed tõendamaks, et NOX järeltöötlusseade saavutab tõhusaks tööks piisavalt kõrge temperatuuri 400 sekundi jooksul alates 6. tüüpi katses kirjeldatud külmkäivitusest temperatuuril –7 °C.

Madanakollu, meta japplikaw għall-approvazzjoni tat-tip, il-manifatturi għandhom jippreżentaw lill-awtorità ta’ l-approvazzjoni informazzjoni li turi li t-tagħmir tat-trattament ta’ wara ta’ l-NOx jilħaq temperatura biżżejjed għolja għal ħidma effiċjenti fi ħdan 400 sekonda wara startjar kiesaħ f’temperatura ta’ –7 °C kif ġie deskritt fit-test tat-Tip 6.

Lisaks peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele andmed heitgaasi tagastussüsteemi kohta, sealhulgas selle toimimise kohta madalal temperatuuril.

Barra minn hekk, il-manifattur għandu jipprovdi lill-awtorità ta’ l-approvazzjoni b’informazzjoni dwar l-istrateġija operattiva tas-sistema ta’ riċirkolazzjoni tal-gassijiet ta’ l-egżost (EGR), inkluż il-funzjonament tagħha f’temperaturi baxxi.

Neis andmetes tuleb kirjeldada ka võimalikku mõju heitmetele.

Din l-informazzjoni għandha tinkludi wkoll deskrizzjoni ta’ kwalunke effett fuq l-emissjonijiet.

Tüübikinnitusasutus ei anna tüübikinnitust, kui esitatud andmetest ei piisa tõendamaks, et järeltöötlusseade saavutab määratud aja jooksul ka tegelikult tõhusaks toimimiseks piisavalt kõrge temperatuuri.

L-awtorità ta’ l-approvazzjoni m’għandhiex tagħti l-approvazzjoni tat-tip jekk l-informazzjoni provduta ma tkunx biżżejjed biex jintwera li t-tagħmir tat-trattament ta’ wara effettivament jilħaq temperatura biżżejjed għolja għal ħidma effiċjenti fi ħdan il-perjodu ta’ żmien magħżul.

Komisjoni taotluse korral peab tüübikinnitusasutus esitama andmed NOX järeltöötlusseadmete ning heitgaasi tagastussüsteemi toimivuse kohta madalal temperatuuril.

Fuq it-talba tal-Kummissjoni, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni għandha tipprovdi informazzjoni dwar ir-rendiment tat-tagħmir tat-trattament ta’ wara ta’ l-NOx u tas-sistema EGR f’temperaturi baxxi.

Artikkel 4

Artikolu 4

OBD-süsteemi tüübikinnituse nõuded

Ir-rekwiżiti għall-approvazzjoni tat-tip rigward is-sistema OBD

1. Tootja peab tagama, et kõik sõidukid on varustatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD).

1. Il-manifattur għandu jiżgura li l-vetturi kollha jkunu mgħammra b’sistema OBD.

2. OBD-süsteem peab olema projekteeritud, ehitatud ja sõidukile paigaldatud nii, et see võimaldab kahjustuste ja rikete liike kindlaks määrata sõiduki kogu kasutusaja jooksul.

2. Is-sistema OBD għandha tkun iddisinjata, mibnija u installata fuq vettura sabiex tkun tista’ tidentifika tipi ta’ deterjorament jew ta’ ħsara tul il-ħajja kollha tal-vettura.

3. OBD-süsteem peab tavatingimustes kasutamisel vastama käesoleva määruse nõuetele.

3. Is-sistema OBD għandha tkun konformi mar-rekwiżiti ta’ dan ir-Regolament waqt kundizzjonijiet ta’ użu normali.

4. Defektse osaga katsetamisel, nagu on sätestatud XI lisa 1 liites, peab käivituma OBD-süsteemi rikkeindikaator.

4. Meta tiġi ttestjata b’komponent difettuż skond l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI, l-indikatur ta’ ħsara tas-sistema OBD għandu jiġi attivat.

5. OBD-süsteemi rikkeindikaator võib selle katse käigus käivituda ka siis, kui heitkoguste tase jääb alla XI lisas sätestatud OBD piirväärtuste.

L-indikatur ta’ ħsara tas-sistema OBD jista’ jiġi attivat ukoll waqt dan it-test f’livelli ta’ emissjonijiet taħt il-limiti ta’ limitu ta’ l-OBD speċifikati fl-Anness XI.

5. Tootja peab tagama, et OBD-süsteem vastab käesoleva määruse XI lisa 1. liite 3. punktis sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral.

5. Il-manifattur għandu jiżgura ruħu li s-sistema OBD tkun konformi mar-rekwiżiti għal rendiment waqt l-użu stabbilit fit-taqsima 3 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI ta’ dan ir-Regolament fil-kundizzjonijiet kollha ta’ sewqan li jkunu raġonevolment prevedibbli.

6. Tootja peab XI lisa 1. liite punkti 3.6 kohaselt salvestatavad ja sõiduki OBD-süsteemi kaudu esitatavad toimivusandmed tegema hõlpsasti ja krüpteerimata kujul kättesaadavaks riigi ametiasutustele ja sõltumatutele ettevõtjatele.

6. Il-manifattur għandu jagħmel faċilment disponibbli għall-awtoritajiet nazzjonali u għall-operaturi indipendenti bla ebda encryption id-data relatata mar-rendiment waqt l-użu li għandha tinħażen u tiġi rapportata minn sistema OBD ta’ vettura skond id-dispożizzjonijiet tal-punt 3.6 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI.

7. Sõidukitele antakse Euro 6 heitmestandardile vastav tüübikinnitus alles pärast OBD-piirväärtuste kehtestamist, välja arvatud diiselsõidukite puhul, milles kasutatakse XI lisa punktis 2.3.2 sätestatud OBD-piirväärtusi.

7. Il-vetturi għandhom ikunu approvati għat-tip skond standards ta’ emissjoni Euro 6 biss ladarba jkunu ġew introdotti l-limiti ta’ l-OBD ħlief il-vetturi diżil li jużaw l-limiti ta’ l-OBD stabbiliti fil-punt 2.3.2. ta’ l-Anness XI.

Artikkel 5

Artikolu 5

Sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga

L-applikazzjoni ta’ l-approvazzjoni tat-tip KE ta’ vettura rigward l-emissjonijiet u l-aċċess għall-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura

1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga.

1. Il-manifattur għandu jressaq quddiem l-awtorità ta’ l-approvazzjoni applikazzjoni għall-approvazzjoni tat-tip KE ta’ vettura rigward l-emissjonijiet u l-aċċess għall-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manuntenzjoni tal-vettura.

2. Lõikes 1 nimetatud taotlus koostatakse I lisa 3. liites esitatud näidisteatise alusel.

2. L-applikazzjoni li tissemma fil-paragrafu 1 għandha tiġi ppreparata skond il-mudell tad-dokument ta’ informazzjoni stabbilit fl-Appendiċi 3 ta’ l-Anness I.

3. Lisaks peab tootja esitama järgmised andmed:

3. Barra minn hekk, il-manifattur għandu jressaq l-informazzjoni li ġejja:

a) ottomootoriga sõidukite puhul tõrgete protsendimäär tõrkejuhtude koguarvust, millest tekkivad heitkogused oleksid ületanud XI lisa punktis 2.3 esitatud piirväärtusi, kui kõnealune protsendimäär oleks esinenud alates käesoleva määruse III lisas kirjeldatud 1. tüüpi katse algusest või võiks kaasa tuua ammendunud katalüsaatori või katalüsaatorite ülekuumenemise ning põhjustada pöördumatu kahjustuse;

(a) fil-każ ta’ vetturi mgħammra b’magni positive-ignition, dikjarazzjoni mill-manifattur tal-perċentwali minima ta’ drabi meta l-magna ma qabditx minn numru totali ta’ drabi meta l-magna qabdet li jew jirriżultaw f’emissjonijiet li jeċċedu l-limiti mogħtija fit-taqsima 2.3 ta’ l-Anness XI jekk dik il-perċentwali ta’ drabi meta l-magna ma qabditx kienet preżenti mill-bidu ta’ test tat-tip 1 kif ġie deskritt fl-Anness III ta’ dan ir-Regolament jew jistgħu jwasslu biex katalista jew katalisti ta’ l-egżost jisħnu żżejjed qabel ma jikkawżaw dannu irriversibbli;

b) üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad OBD-seadme töökarakteristikute täielikku kirjeldust koos sõiduki heitekontrollisüsteemi kõigi asjakohaste osade loeteluga, mille seire toimub OBD-seadme abil;

(b) informazzjoni dettaljata bil-miktub li tiddeskrivi b’mod sħiħ il-karatteristiċi operattivi funzjonali tas-sistema OBD, inkluż elenku tal-partijiet rilevanti kollha tas-sistema għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet tal-vettura li jkunu monitorjati mis-sistema OBD;

c) rikkeindikaatori kirjeldus, mille abil OBD-seade teatab sõiduki juhile rikkest;

(ċ) deskrizzjoni ta’ l-indikatur ta’ ħsara li jintuża mis-sistema OBD biex jindika l-preżenza ta’ ħsara lil sewwieq tal-vettura;

d) tootja deklaratsioon, et OBD-süsteem vastab käesoleva määruse XI lisa 1. liite 3. punktis sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral;

(d) dikjarazzjoni mill-manifattur li s-sistema OBD hija konformi mad-dispożizzjonijiet tat-taqsima 3 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI fejn għandu x’jaqsam ir-rendiment waqt l-użu fil-kundizzjonijiet tas-sewqan kollha li jkunu raġonevolment prevedibbli;

e) kava, milles kirjeldatakse üksikasjalikke tehnilisi kriteeriume ja põhjendusi iga seirevahendi lugeja ja nimetaja suurendamiseks, mis peab vastama XI lisa 1. liite punktide 3.2 ja 3.3 nõuetele, ning lugejate, nimetajate ja üldnimetaja eiramiseks XI lisa 1. liite punktis 3.7 kirjeldatud olukorras;

(e) pjan li jiddeskrivi l-kriterji tekniċi dettaljati u l-ġustfikazzjoni sabiex jiġu inkrementati n-numeratur u d-denominatur ta’ kull moniter li jrid jissodisfa r-rekwiżiti tat-taqsimiet 3.2 u 3.3 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI, kif ukoll biex jiġu diżattivati n-numeraturi, id-denominaturi u d-denominatur ġenerali fil-kundizzjonijiet deskritti fit-taqsima 3.7 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI;

f) meetmete kirjeldus, mida on võetud andmete loata kopeerimise ja muutmise vastu heitekontrolliarvutis;

(f) deskrizzjoni tad-dispożizjonijiet li ttieħdu sabiex ikun ipprevenut li l-kompjuter għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet jiġi mbagħbas u modifikat;

g) olemasolu korral sõidukitüüpkonna XI lisa 2. liites nimetatud üksikasjalikud andmed;

(g) jekk ikun applikabbli, il-partikolaritajiet tal-familja tal-vetturi kif jissemmewa fl-Appendiċi 2 ta’ l-Anness XI;

h) vajaduse korral muude tüübikinnituste koopiad, mis sisaldavad tüübikinnituste laiendamist ja halvenemiskoefitsientide kindlaksmääramist võimaldavaid andmeid.

(h) fejn ikun xieraq, kopji ta’ approvazzjonijiet tat-tip oħrajn bid-data rilevanti sabiex l-approvazzjonijiet jkunu jistgħu jiġu estiżi u jkunu jistgħu jiġu stabbiliti l-fatturi ta’ deterjorament.

4. Lõike 3 punkti d kohaldamise korral peab tootja kasutama I lisa 7. liites esitatud tootja OBD-seadmete toimivusnõuetele vastavuse tõendi näidist.

4. Għall-finijiet tal-punt (d) tal-paragrafu 3, il-manifattur għandu juża l-mudell ta’ ċertifikata ta’ konformità mar-rekwiżiti ta’ rendiment waqt użu ta’ l-OBD tal-manifattur stabbilit fl-Appendiċi 7 ta’ l-Anness I

5. Lõike 3 punkti e kohaldamise korral teeb tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus selles punktis nimetatud andmed taotluse korral kättesaadavaks teistele tüübikinnitusasutustele või komisjonile.

5. Għall-finijiet tal-punt (e) tal-paragrafu 3, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni li tagħti l-approvazzjoni għandha tagħmel l-informazzjoni li tissemma f’dak il-punt disponibbli għall-awtoritajiet ta’ l-approvazzjoni jew għall-Kummissjoni meta tintalab tagħmel dan.

6. Lõike 3 punktide d ja e kohaldamise korral ei anna tüübikinnitusasutus sõidukile tüübikinnitust juhul, kui tootja esitatud andmetest ei piisa XI lisa 1. liite 3. punkti nõuete täitmiseks.

6. Għall-finijiet tal-punti (d) u (e) tal-paragrafu 3, l-awtoritajiet ta’ l-approvazzjoni m’għandhomx japprovaw vettura jekk l-informazzjoni mressqa mill-manifattur ma tkunx xierqa biex ikunu sodisfatti r-rekwiżiti tat-taqsima 3. ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI.

Kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude puhul kohaldatakse XI lisa 1. liite punkte 3.2, 3.3 ja 3.7.

Fil-kundizzjonijiet kollha ta’ sewqan li jkunu raġonevolment prevedibbli għandu japplikaw it-taqsimiet 3.2., 3.3. u 3.7. ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI.

Esimese ja teise lõigu nõuete täitmist hinnates võtavad tüübikinnitusasutused arvesse tehnoloogia taset.

Għall-valutazzjoni ta’ l-implimentazzjoni tar-rekwiżiti stabbiliti fl-ewwel u t-tieni sottopragrafi, l-awtoritajiet ta’ l-approvazzjoni għandhom iqisu l-istat tat-teknoloġija.

7. Lõike 3 punkti f kohaldamise korral peavad heitekontrolliarvuti andmete loata kopeerimise ja muutmise vältimiseks vastu võetavad sätted muu hulgas hõlmama ajakohastamisvõimalust tootja poolt heaks kiidetud programmi või kalibreerimise abil.

7. Għall-finijiet tal-punt (f) tal-paragrafu 3, id-disopżizzjonijiet li ttieħdu sabiex ikun ipprevenut li l-kompjuter għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet jiġi mbagħbas u modifikat għandhom jinkludu l-faċilità biex isir l-aġġornament billi jintuża programm approvat jew kalibarazzjoni approvata mill-manifattur.

8. I lisa joonisel I.2.4 esitatud katseteks esitab tootja tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduki.

8. Għat-testijiet speċifikati fil-Figura I.2.4. ta’ l-Anness I, il-manifattur għandu jressaq quddiem is-servizz tekniku responsabbli mit-testijiet ta’ l-approvazzjoni tat-tip vettura rappreżentattiva tat-tip li għandu jkun approvat.

9. Ühekütuseliste, kahekütuseliste ja segakütuseliste sõidukite tüübikinnituse taotlus peab vastama I lisa punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud lisanõuetele.

9. L-applikazzjoni għall-approvazzjoni tat-tip ta’ vetturi li jieħdu fjuwil wieħed, li jieħdu żewġ fjuwils u vetturi flex fuel għandha tkun konformi mar-rekwiżiti addizzjonali stabbiliti fit-Taqsimiet 1.1 u 1.2. ta’ l-Anness I.

10. Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi toimivust.

10. Il-bidliet fil-marka ta’ sistema, komponent jew unità teknika separata li jseħħu wara approvazzjoni tat-tip m’għandhomx awtomatikament jinvalidaw approvazzjoni tat-tip, ħlief jekk il-karatteristiċi oriġinali jew il-parametri tekniċi tagħha jinbidlu b’tali mod li l-funzjonalità tal-magna jew tas-sistema għall-kontroll tat-tniġġis tkun affettwata.

Artikkel 6

Artikolu 6

Sõiduki EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga

Id-dispożizzjonijiet amministrattivi għall-approvazzjni tat-tip KE ta’ vettura rigward l-emissjonijiet u l-aċċess għall-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura

1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

1. Jekk ir-rekwiżiti rilevanti kollha jiġu sodisfatti, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni għandha tagħti approvazzjoni tat-tip KE u għandha toħorġ numru ta’ l-approvazzjoni tat-tip skond is-sistema ta’ numerazzjoni stabbilita fl-Anness VII tad-Direttiva 2007/46/KE.

Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 6. liite kohaselt.

Bla ħsara għad-dispożizzjonijiet ta’ l-Anness VII tad-Direttiva 2007/46/KE, it-taqsima 3 tan-numru ta’ l-approvazzjoni tat-tip għandha titfassal skond l-Appendiċi 6 ta’ l-Anness I ta’ dan ir-Regolament.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

Awtorità ta’ l-approvazzjoni m’għandhiex tassenja l-istess numru lil tip ieħor ta’ vettura.

2. Erandina lõikest 1 võib OBD-seadmega sõidukile anda tootja taotluse korral tüübikinnituse seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga ka juhul, kui süsteemi vea või vigade tõttu ei ole XI lisa nõuded täielikult täidetud, kuid täidetud on kõnealuse lisa 3. punktis sisalduvad erirakendussätted.

2. Bħala deroga mill-paragrafu 1, fuq it-talba tal-manifattur, vettura b’sistema OBD tista’ tiġi aċċettata għall-approvazzjoni tat-tip rigward l-emissjonijiet u l-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura, anki jekk is-sistema tinkludi defiċjenza waħda jew aktar tant li r-rekwiżiti speċifiċi ta’ l-Anness XI ma jiġux sodisfatti għal kollox, sakemm ikun hemm konformità mad-dispożizzjonijiet amministrattivi speċifiċi stabbiliti fit-Taqsima 3 ta’ dak l-Anness.

Tüübikinnitusasutus teatab sellise tüübikinnituse andmisest teiste liikmesriikide kõikidele tüübikinnitusasutustele vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele.

L-awtorità ta’ l-approvazzjoni għandha tinnotifika d-deċiżjoni li tagħti tali approvazzjoni tat-tip lill-awtoritajiet ta’ l-approvazzjoni kollha fl-Istati Membri l-oħra skond ir-rekwiżiti stabbiliti fl-Artikolu 8 tad-Direttiva 2007/46/KE.

3. Lõike 1 alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 4. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

3. Meta tagħti approvazzjoni tat-tip KE skond il-paragrafu 1, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni għandha toħroġ ċertifikat ta’ l-approvazzjoni tat-tip KE fejn tuża l-mudell stabbilit fl-Appendiċi 4 ta’ l-Anness I.

Artikkel 7

Artikolu 7

Tüübikinnituste muudatused

L-emendi għall-approvazzjonijiet tat-tip

Tüübikinnituste muudatuste suhtes kohaldatakse direktiivi (EÜ) nr 2007/46/EÜ artikleid 13, 14 ja 16.

Għal kwalunkwe emenda għall-approvazzjonijiet tat-tip, għandhom japplikaw l-Artikoli 13, 14 u 16 tad-Direttiva 2007/46/KE.

Tootja taotluse korral kohaldatakse sama tüüpi sõidukitele I lisa 3. punktis sätestatut, ilma et oleks vaja lisakatseid.

Fuq it-talba tal-manifattur, għandhom japplikaw id-dispożizzjonijiet li ġew speċifikati fit-Taqsima 3 ta’ l-Anness I mingħajr il-ħtieġa għal ittestjar addizzjonali biss għal vetturi ta’ l-istess tip.

Artikkel 8

Artikolu 8

Toodangu vastavus

Il-konformità tal-produzzjoni

1. Toodangu vastavuse tagavad meetmed võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 12 sätetele.

1. Il-miżuri sabiex tkun żgurata l-konformità tal-produzzjoni għandhom jittieħdu skond id-dispożizzjonijiet ta’ l-Artikolu 12 tad-Direttiva 2007/46/KE.

2. Toodangu vastavust kontrollitakse käesoleva määruse I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjelduse põhjal.

2. Il-konformità tal-produzzjoni għandha tkun ikkontrollata fuq il-bażi tad-deskrizzjoni fiċ-ċertifikat ta’ l-approvazzjoni tat-tip stabbilit fl-Appendiċi 4 ta’ l-Anness I ta’ dan ir-Regolament.

3. Toodangu vastavust käsitlevad erisätted on esitatud käesoleva määruse I lisa 4. punktis ning vastavad statistilised meetodid selle lisa 1. ja 2. liites.

3. Id-dispożizzjonijiet speċifiċi li jikkonċernaw il-konformità tal-produzzjoni ġew stabbiliti fit-Taqsima 4 ta’ l-Anness I ta’ dan ir-Regolament u l-metodi statistiċi rilevanti fl-Appendiċi 1 u 2 ta’ dak l-Anness.

Artikkel 9

Artikolu 9

Kasutusel olevate sõidukite vastavus

Il-konformità waqt is-servizz

1. Kasutusel olevate sõidukite vastavust käsitlevad sätted on esitatud käesoleva määruse II lisas ning nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ [5] alusel tüübikinnituse saanud sõidukite kohta käesoleva määruse XV lisas.

1. Id-dispożizzjonijiet għall-konformità waqt is-servizz ġew stabbiliti fl-Anness II ta’ dan ir-Regolament u, għal vetturi approvati għat-tip skond id-Direttiva tal-Kunsill 70/220/KEE [5], fl-Anness XV ta’ dan ir-Regolament.

2. Käesoleva määruse või direktiivi 70/220/EMÜ alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite vastavust tagavad meetmed võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ artiklile 12.

2. Il-miżuri biex tkun żgurata konformità waqt is-servizz ta’ vetturi approvati għat-tip skond dan ir-Regolament jew id-Direttiva 70/220/KEE għandhom jittieħdu skond l-Artikolu 12 tad-Direttiva 2007/46/KE.

3. Kasutusel olevate sõidukite vastavuse meetmed peavad tagama ka saastetõrjeseadmete toimimisvõime sõidukite tavapärase kasutusaja jooksul tavapärastes tingimustes, nagu on määratud käesoleva määruse II lisas.

3. Il-miżuri ta’ konformità waqt is-servizz għandhom ikunu xierqa sabiex jikkonfermaw il-funzjonalità tat-tagħmir għall-kontroll tat-tniġġis matul il-ħajja utli normali tal-vetturi f’kundizzjonijiet normali ta’ l-użu kif ġie speċifikat fl-Anness I ta’ dan ir-Regolament.

4. Kasutusel olevate sõidukite vastavust tagavaid meetmeid kontrollitakse kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb saabub enne.

4. Il-miżuri ta’ konformità waqt is-servizz għandhom ikunu kontrollati għal perjodu sa 5 snin ta’ ħajjet il-vettura jew sa 100000 km, liema minnhom tiġi l-ewwel.

5. Tootja ei ole kohustatud kasutusel olevate sõidukite vastavust kontrollima juhul, kui müüdud sõidukite arv on katsetamiseks vajaliku valimi võtmiseks ebapiisav. Seepärast ei nõuta kontrolli juhul, kui sõidukitüübi aastane läbimüük ühenduses on vähem kui 5000 tükki.

5. Il-manifattur għandu jkun obbligat iwettaq verifika tal-konformità waqt is-servizz jekk in-numru ta’ vetturi mibjugħa jipprekludi l-kisba ta’ biżżejjed kampjuni sabiex isiru t-testijiet. Għalhekk, m’għandhiex tkun meħtieġa verifika jekk il-bejgħ annwali ta’ dak it-tip ta’ vettura jkun ta’ inqas minn 5000 mal-Komunità kollha.

Selliste väikeseeriasõidukite tootja peab aga tüübikinnitusasutusele esitama aruande heitmetega seotud garantii- ja remondinõuete ning OBD-seadmete rikete kohta, kui neid on, nagu on sätestatud käesoleva määruse II lisa punktis 2.3. Lisaks võib tüübikinnitusasutus nõuda nende sõidukitüüpide katsetamist käesoleva määruse II lisa 1. liite kohaselt.

Madankollu, il-manifattur ta’ tali vetturi f’serje żgħira għandu jipprovdi lill-awtorità ta’ l-approvazzjoni b’rapport dwar kwalunkwe garanzija u talba għal tiswijiet u ħsara fl-OBD relatati ma’ emissjonijiet kif ġie stabbilit fil-punt 2.3. ta’ l-Anness II ta’ dan ir-Regolament. Barra minn hekk, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni tat-tip tista’ teħtieġ li tali tipi ta’ vetturi jkunu ttestjati skond l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness II ta’ dan ir-Regolament.

6. Kui käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukite puhul ei ole tüübikinnitusasutus rahul 2. liites määratletud kriteeriumide kohase katse tulemustega, siis laiendatakse direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 30 lõikes 1 ja X lisas nimetatud parandusmeetmeid nimetatud määruse II lisa 1. liite punkti 6 kohaselt selle sõidukitüübi kasutusel olevatele sõidukitele, millel võivad esineda samad vead.

6. Rigward il-vetturi approvati għat-tip skond dan ir-Regolament, fejn l-awtorità ta’ l-approvazzjoni ma tkunx sodisfatta bir-riżultati tat-testijiet skond il-kriterji definiti fl-Appendiċi 2 ta’ l-Anness I, il-miżuri ta’ rimedju li jissemmew fl-Artikolu 30(1) u fl-Anness X tad-Direttiva 2007/46/KE għandhom jiġu estiżi għal vetturi li qed jintużaw li jappartjenu għall-istess tip ta’ vetturi li probabbilment se jkunu affetwati mill-istess difetti skond it-taqsima 6 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness I.

Tüübikinnitusasutus peab tootja poolt II lisa 1. liite punkti 6.1 kohaselt esitatud parandusmeetmete kava kinnitama. Tootja vastutab heaks kiidetud parandusmeetmete kava ellurakendamise eest.

Il-pjan tal-miżuri rimedjali preżentati mill-manifattur skond it-taqsima 6.1 ta’ l-Appendiċi 1 ta’ l-Anness II ta’ dan ir-Regolament għandu jkun approvat mill-awtorità ta’ l-approvazzjoni. Il-manifattur għandu jkun responsabbli għall-eżekuzzjoni tal-pjan rimedjali approvat.

Tüübikinnitusasutus peab teatama oma otsusest kõigile liikmesriikidele 30 päeva jooksul. Liikmesriigid võivad nõuda sama parandusmeetmete kava kohaldamist kõigi nende territooriumil registreeritud sama tüüpi sõidukite suhtes.

L-awtorità ta’ l-approvazzjoni għandha tinnotifika d-deċiżjoni tagħha lill-Istati Membri kollha fi żmien 30 jum. L-Istati Membri jistgħu jeħtieġu li l-istess pjan ta’ miżuri rimedjali jiġi applikat għall-vetturi kollha ta’ l-istess tip irreġistrati fit-territorju tagħhom.

7. Kui tüübikinnitusasutus on kindlaks teinud, et mootoritüüp ei vasta 1. liite kohaldatavatele nõuetele, peab ta sellest viivitamata teatama liikmesriigile, kes väljastas algse tüübikinnituse direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 30 lõike 3 nõuete kohaselt.

7. Jekk awtorità ta’ l-approvazzjoni tkun stabbiliet li tip ta’ vettura ma jikkonformax mar-rekwiżiti applikabbli għall-Appendiċi 1, għandha tinnotifika mingħajr dewmien lill-Istat Membru li ta l-approvazzjoni tat-tip oriġinali skond ir-rekwiżiti ta’ l-Artikolu 30(3) tad-Direttiva 2007/46/KE.

Kui direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 30 lõikes 6 ei ole teisiti ette nähtud, siis teatab algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus pärast teate saamist tootjale, et sõidukitüüp ei vasta kõnealustes sätetes ettenähtud nõuetele ning tootjalt oodatakse teatavate meetmete võtmist. Tootja esitab asutusele kahe kuu jooksul pärast kõnealuse teatise saamist meetmete kava puuduste kõrvaldamiseks, mille sisu peaks vastama 1. liite punktide 6.1–6.8 nõuetele. Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus konsulteerib kahe kuu jooksul tootjaga, et jõuda kokkuleppele meetmete kava ja selle elluviimise asjus. Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus jõuab otsusele, et ühist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, siis algatatakse menetlus direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 30 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Wara dik in-notifka u bla ħsara għad-dispożizzjoni ta’ l-Artikolu 30(6) tad-Direttiva 2007/46/KE, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni li tat l-approvazzjoni tat-tip oriġinali għandha tinforma lill-manifattur li tip ta’ vettura ma jissodisfax ir-rekwiżiti ta’ dawn id-dispożizzjonijiet u li l-manifattur mistenni jieħu ċerti miżuri. Fi żmien xahrejn wara din in-notifika, il-manifattur għandu jressaq quddiem dik l-awtorità pjan ta’ miżuri sabiex jegħleb id-difetti, li s-sustanza tiegħu għandha tikkorrispondi għar-rekwiżiti tat-taqsimiet 6.1 sa 6.8 ta’ l-Appendiċi 1. L-awtorità ta’ l-approvazzjoni li tat l-approvazzjoni tat-tip oriġinali, fi żmien xahrejn, għandha tikkonsulta lill-manifattur sabiex tiżgura ftehim dwar pjan ta’ miżuri u dwar it-twettiq tal-pjan. Jekk l-awtorità ta’ l-approvazzjoni li tat l-approvazzjoni tat-tip oriġinali tistabbilixxi li ma jista’ jintlaħaq l-ebda ftehim, għandha tinbeda l-proċedura skond l-Artikolu 30(3) u (4) tad-Direttiva 2007/46/KE.

Artikkel 10

Artikolu 10

Saastetõrjeseadmed

It-tagħmir għall-kontroll tat-tniġġis

1. Tootja peab tagama, et EÜ tüübikinnitusega sõidukitele paigaldamiseks ette nähtud varu-saastetõrjeseadmed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse, saaksid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 12 ja 13 ning XIII lisale EÜ tüübikinnituse eraldi seadmestikena direktiivi 2007/46/EÜ artikli 10 lõike 2 tähenduses.

1. Il-manifattur għandu jiżgura li t-tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis maħsub biex jitwaħħal fuq vetturi approvati għat-tip KE koperti mill-ambitu tar-Regolament (KE) Nru 715/2007 jkunu approvati għat-tip KE, bħala unitajiet tekniċi separati fit-tifsira ta’ l-Artikolu 10(2) tad-Direttiva 2007/46/KE, skond l-Artikolu 12, l-Artikolu 13 u l-Anness XII ta’ dan ir-Regolament.

Käesoleva määruse kohaldamise korral loetakse katalüsaatorid ja tahkete osakeste filtrid saastetõrjeseadmeteks.

Il-konvertituri katalitiċi u l-filtri għall-partikulati għandhom jitqiesu bħala tagħmir għall-kontroll tat-tniġġis għall-finijiet ta’ dan ir-Regolament.

2. Originaal-varusaastetõrjeseadmed, mis kuuluvad I lisa 4. liite addendum’i punktile 2.3 vastavasse tüüpi ja on ette nähtud paigaldamiseks sõidukile, mille kohta on koostatud asjakohased tüübikinnitusdokumendid, ei pea vastama XIII lisale, kui need vastavad selle lisa punktide 2.1 ja 2.2 nõuetele.

2. It-tagħmir oriġinali sostitut għall-kontroll tat-tniġġis, li jaqa’ fi ħdan it-tip kopert mill-punt 2.3 ta’ l-Addendum għall-Appendiċi 4 ta’ l-Anness I u huwa maħsub biex jitwaħħal fuq verttura li għaliha jirreferi d-dokument rilevant ta’ l-approvazzjoni tat-tip, m’hemmx għalfejn ikun konformi ma’ l-Anness XII sakemm jissodisfa r-rekwiżiti tal-punti 2.1 u 2.2 ta’ dak l-Anness.

3. Tootja peab tagama identifitseerimismärgete olemasolu originaalvaru-saastetõrjeseadmete identifitseerimismärgistuse.

3. Il-manifattur għandu jiżgura li t-tagħmir oriġinali għal-kontroll tat-tniġġis ikollu fuqu mmarkar ta’ identifikazzjoni.

4. Lõikes 3 nimetatud identifitseerimismärgistuseks on:

4. L-immarkar ta’ identifikazzjoni li jissemma fil-paragrafu 3 għandu jinkludi dan li ġej:

a) sõiduki või mootori tootja nimi või kaubamärk;

(a) l-isem jew it-trejdmark tal-manifattur tal-magna jew tal-vettura;

b) originaal-saastetõrjeseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osanumber, nagu on märgitud I lisa 3. liite punktis 3.2.12.2.

(b) il-marka u n-numru ta’ identifikazzjoni tal-parti tat-tagħmir oriġinali għall-kontroll tat-tniġġis kif ġew irreġistrati fl-informazzjoni msemmija fil-punt 3.2.12.2. ta’ l-Appendiċi 3 ta’ l-Anness I.

Artikkel 11

Artikolu 11

Varu-saastetõrjeseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse taotlemine

L-applikazzjoni għall-approvazzjoni tat-tip KE ta’ tip ta’ tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis bħala unità teknika separata

1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele varu-saastetõrjeseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse taotluse.

1. Il-manifattur għandu jressaq quddiem l-awtorità ta’ l-approvazzjoni appplikazzjoni għall-approvazzjoni tat-tip KE ta’ tip ta’ tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis bħala unità teknika separata.

Taotlus koostatakse XIII lisa 1. liites esitatud näidisteatise alusel.

L-applikazzjoni għandha tiġi preparata skond il-mudell tad-dokument ta’ informazzjoni stabbilit fl-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XIII.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tootja esitama tüübikatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele:

2. Minbarra r-rekwiżiti stabbiliti fil-paragrafu 1, għat-test ta’ l-approvazzjoni tat-tip, il-manifattur għandu jressaq quddiem is-servizz tekniku responsabbli dan li ġej:

a) käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki (sõidukid), mis on varustatud uue originaal-saastetõrjeseadmega;

(a) vettura jew vetturi ta’ tip approvat skond dan ir-Regolament mgħammra b’tagħmir oriġinali ġdid għall-kontroll tat-tniġġis

b) ühe varu-saastetõrjeseadme näidise;

(b) kampjun wieħed tat-tip tat-tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis

c) varu-saastetõrjeseadme lisanäidise, juhul kui varu-saastetõrjeseade on ette nähtud paigaldamiseks OBD-seadmega varustatud sõidukile.

(ċ) kampjun addizzjonali tat-tip tat-tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis, fil-każ ta’ tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis maħsub sabiex jitwaħħal fuq vettura mgħammra b’sistema OBD.

3. Lõike 2 punkti a kohaldamise korral valib katsesõidukid välja taotleja tehnilise teenistuse nõusolekul.

3. Għall-finijiet tal-punt (a) tal-paragrafu 2, il-vetturi tat-test għandhom jintgħażlu mill-applikant bil-qbil tas-servizz tekniku.

Katsesõidukid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punktis 3.1 sätestatud nõuetele.

Il-vetturi tat-test għandhom ikunu konfromi mar-rekwiżiti stabbiliti fit-Taqsima 3.1. ta’ l-Anness 4 tar-Regolament 83 tan-NU/ECE.

Katsesõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele:

Il-vetturi tat-test għandhom jirrispettaw ir-rekwiżiti li ġejjin:

a) heitkoguste kontrollsüsteem peab olema vigadeta;

(a) m’għandu jkollhom l-ebda diffett fis-sistema għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet;

b) ülemäära kulunud või rikkis, heitkoguseid mõjutav mis tahes originaalosa tuleb parandada või asendada;

(b) kwalunkwe parti oriġinali relatata ma’ l-emissjonijiet li tkun immermra ż-żejjed jew ikollha xi ħsara għandha tissewwa jew tkun sostitwita;

c) katsesõidukid peavad enne heitmekatseid olema nõuetekohaselt seadistatud ning komplekteeritud vastavalt tootja spetsifikatsioonile.

(ċ) għandhom ikunu aġġustati b’mod xieraq u ssettjati skond l-ispeċifikazzjoni tal-manifattur qabel l-ittestjar għall-emissjonijiet.

4. Lõike 2 punktide b ja c kohaldamise korral tuleb näidistele selgelt ja kustutamatult märkida taotleja kaubanimi või kaubamärk ja toote nimetus.

4. Għall-finijiet tal-punti (b) u (c) tal-paragrafu 2, il-kampjun għandu jkun immarkat b’mod ċar u li ma jitħassarx bl-isem kummerċjali jew bit-trejdmark ta’ l-applikant u bid-deżinjazzjoni kummerċjali tiegħu.

5. Lõike 2 punkti c kohaldamise korral peab näidis olema kahjustunud, nagu on sätestatud artikli 2 punktis 25.

5. Għall-finijiet tal-punt (c) tal-paragrafu 2, il-kampjun għandu jkun ġie deterjorat kif ġie definit skond il-punt 25 ta’ l-Artikolu 2.

Artikkel 12

Artikolu 12

Varu-saastetõrjeseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse rakendussätted

Id-dispożizzjonijiet amministrattivi għall-approvazzjoni tat-tip KE tat-tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis bħala unità teknika separata

1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus varu-saastetõrjeseadmele kui eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

1. Jekk ir-rekwiżiti kollha rilevanti jiġu sodisfatti, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni tat-tip għandha tagħti approvazzjoni tat-tip KE għal tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis bħala unità teknika separata u għandha toħroġ numru ta’ l-approvazzjoni tat-tip skond is-sistema ta’ numerazzjoni stabbilita fl-Anness VII tad-Direttiva 2007/46/KE.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit muule varu-saastetõrjeseadme tüübile.

L-awtorità ta’ l-approvazzjoni m’għandhiex tassenja l-istess numru lil tip ta’ tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis ieħor.

Sama tüübikinnituse numbriga varu-saastetõrjeseadme tüüpi võib kasutada mitme eri sõidukitüübi puhul.

L-istess numru ta’ l-approvazzjoni tat-tip jista’ jkopri l-użu ta’ dak it-tip ta’ tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis fuq numru ta’ tipi differenti ta’ vetturi.

2. Lõike 1 kohaldamise korral väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt XIII lisa 2. liites esitatud näidisele.

2. Għall-finijiet tal-paragrafu 1, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni għandha toħroġ ċertifikat ta’ l-approvazzjoni tat-tip KE stabbilit skond il-mudell stabbilit fl-Appendiċi 2 ta’ l-Anness XIII.

3. Kui tüübikinnituse taotleja suudab tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele tõestada, et varu-saastetõrjeseade on sama tüüpi, nagu on osutatud käesoleva direktiivi I lisa 4. liite addendum’i punktis 2.3, ei ole tüübikinnituse andmiseks vaja kontrollida XIII lisa 4. jao nõuete täitmist.

3. Jekk l-applikant għal approvazzjoni tat-tip ikun jista’ juri lill-awtorità ta’ l-approvazzjoni jew lis-servizz tekniku li t-tagħmir sostitut għall-kontroll tat-tniġġis huwa ta’ tip indikat fit-taqsima 2.3 ta’ l-Addendum għall-Appendiċi 4 ta’ l-Anness I, l-għotja ta’ l-approvazzjoni tat-tip m’għandhiex tkun tiddependi fuq il-verifika tal-konformità mar-rekwiżiti speċifikati fit-taqsima 4 ta’ l-Anness XIII.

Artikkel 13

Artikolu 13

Sõidukite OBD-seadmete andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus

L-aċċess għall-informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura

1. Tootjad kehtestavad vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklitele 6 ja 7 vajalikud nõuded sõidukite pardadiagnostikasüsteemide (OBD) andmete ning remondi- ja hooldusandmete hõlpsa kättesaadavuse tagamiseks.

1. Il-manifatturi għandhom jistabbilixxu l-arranġamenti u l-proċeduri meħtieġa, skond l-Artikoli 6 u 7 tar-Regolament (KE) Nru 715/2007 u skond l-Anness XIV ta’ dan ir-Regolament, sabiex jiżguraw irwieħhom li l-informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura tkun faċilment aċċessibbli.

2. Tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse alles pärast tootjalt sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi saamist.

2. L-awtoritajiet ta’ l-approvazzjoni għandhom jagħti approvazzjoni tat-tip biss wara li jirċievu mingħand il-manifattura Ċertifikat ta’ Aċċess għall-Informazzjoni dwar l-OBD tal-Vettura u dwar it-Tiswija u l-Manutenzjoni tal-Vettura.

3. Sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõend loetakse tõendiks määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 6 lõike 7 nõuete täitmise kohta.

3. Iċ-Ċertifikat ta’ Aċċess għall-Informazzjoni dwar l-OBD tal-Vettura u dwar it-Tiswija u l-Manutenzjoni tal-Vettura għandu jagħmilha ta’ prova ta’ konformità ma’ l-Artikolu 6(7) tar-Regolament (KE) Nru 715/2007.

4. Sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõend koostatakse vastavalt XIV lisa 1. liites esitatud näidisele.

4. Iċ-Ċertifikat ta’ Aċċess għall-Informazzjoni dwar l-OBD tal-Vettura u dwar it-Tiswija u l-Manutenzjoni tal-Vettura għandu jiġi preparat skond il-mudell stabbilit fl-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XIV.

5. Kui sõiduki OBD-süsteemi andmed ning sõiduki remondi- ja hooldusandmed ei ole kättesaadavad või ei vasta määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklitele 6 ja 7 ning käesoleva määruse XIV lisale, siis peab tootja pärast tüübikinnitustaotluse esitamist esitama need andmed kuue kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 2 sätestatud asjaomasest kuupäevast või tüübikinnituse kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

5. Jekk l-informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura ma tkunx disponibbli, jew ma tkunx konformi ma’ l-Artikoli 6 u 7 tar-Regolament (KE) Nru 715/2007 u ma’ l-Anness XIV ta’ dan ir-Regolament, meta ssir l-applikazzjoni għal approvazzjoni tat-tip, il-manifattur għandu jipprovdi dik l-informazzjoni fi żmien sitt xhur mid-data rilevanti stabbilita fil-paragrafu 2 ta’ l-Artikolu 10 tar-Regolament (KE) Nru 715/2007 jew fi żmien sitt xhur mid-data ta’ l-approvazzjoni tat-tip, jew liema data tiġi aktar tard.

6. Kohustus esitada andmeid lõikes 5 sätestatud kuupäevadeks kehtib üksnes juhul kui pärast tüübikinnituse saamist viiakse sõiduk turule.

6. L-obbligi li l-informazzjoni tkun ipprovduta fi ħdan id-dati speċifikati fil-paragrafu 5 għandhom japplikaw biss, jekk wara l-approvazzjoni tat-tip, il-vettura titqiegħed fuq is-suq.

Kui sõiduk viiakse turule rohkem kui kuus pärast tüübikinnituse saamist, tuleb teave esitada päeval, mil sõiduk turule viiakse.

Meta l-vettura titqiegħed fis-suq iktar minn sitt xhur wara l-approvazzjoni tat-tip, l-informazzjoni għandha tkun ipprovduta fid-data ta’ dak in-nhar li tqiegħdet fis-suq.

7. Kui kaebusi ei ole laekunud ning tootja on esitanud need andmed lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, võib tüübikinnitusasutus eeldada, et tootja on rakendanud nõuetekohaseid meetmeid ja menetlusi sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuks vastavalt täidetud sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendile.

7. L-awtorità ta’ l-approvazzjoni tita’ tippreżumi li l-manifattur stabbilixxa arranġamenti u proċeduri sodisfaċenti rigward l-aċċess għall-informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura, fuq il-bażi ta’ Ċertifikat mimli ta’ Aċċess għall-Informazzjoni dwar l-OBD tal-Vettura u dwar it-Tiswija u l-Manutenzjoni tal-Vettura, sakemm ma jsir l-ebda ilment, u li l-manifattur jipprovdi din l-informazzjoni fi ħdan il-perjodu stabbilit fil-paragrafu 5.

8. Lisaks XI lisa 4. punktis sätestatud OBD-seadme andmetele juurdepääsu nõuetele peab tootja tegema huvitatud isikutele kättesaadavaks järgmised andmed:

8. Minbarra r-rekwiżiti għall-aċċess għall-informazzjoni dwar l-OBD li ġew speċifikati fit-Taqsima 4 ta’ l-Anness XI, il-manifattur għandu jqiegħed għad-dispożizzjoni tal-partijiet interessati l-informazzjoni li ġejja:

a) OBD-süsteemi nõuetekohaseks tööks vajalike oluliste varuosade väljatöötamist võimaldavad andmed;

(a) informazzjoni rilevanti biex ikunu jistgħu jiġu żviluppati komponenti sostituti li jkunu kritiċi għall-funzjonament korrett tas-sistema OBD.

b) üldiste diagnostikavahendite väljatöötamiseks vajalikud andmed.

(b) informazzjoni sabiex ikunu jistħu jiġu żviluppati għodod dijanjostiċi ġeneriċi.

Punkti a kohaldamise korral ei tohi varuosade väljatöötamist piirata järgmised tegurid: asjakohase teabe puudumine, tõrgete avastamisega seotud tehnilised nõuded OBD-läviväärtuste ületamise korral või kui OBD-seadme abil ei saa täita põhilisi käesoleva määruse OBD-seire nõudeid; OBD-seadmega seotud teabe kasutamise konkreetsed muudatused bensiini- või gaaskütusega sõidukite eraldi käsitlemiseks ja üksikute väiksemate puudustega gaaskütusega sõidukite tüübikinnitus.

Għall-finijiet tal-punt (a), l-iżvilupp ta’ komponenti sostituti m’għandux ikun ristretti minn: in-nuqqas ta’ disponibbiltà ta’ informazzjoni pertinenti, ir-rekwiżiti tekniċi relatati ma’ l-istrateġiji għall-indikazzjoni ta’ ħsarat jekk jinqabżu l-limiti ta’ l-OBD jew jekk is-sistema OBD ma tkunx tista’ tissodisfa r-rekwiżiti baċiżi ta’ monitoraġġ ta’ l-OBD ta’ dan ir-Regolament; modifikazzjonijiet speċifiċi fl-immaniġġjar ta’ l-informazzjoni dwar l-OBD sabiex it-tħaddim tal-vettura fuq il-petrol jew fuq il-gass ikun ittrattat b’mod indipendenti; u l-approvazzjoni tat-tip tal-vetturi alimentati bil-fjuwil li jinkludu numru limitat ta’ nuqqasijiet minuri.

Punkti b kohaldamise korral, juhul kui tootjad kasutavad oma frantsiisivõrgustikes standarditele ISO 22900 Modular Vehicle Communication Interface (MVCI) ja ISO 22901 Open Diagnostic Data Exchange (ODX) vastavaid diagnostika- ja katsetamisvahendeid, peavad ODX-failid olema sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavad tootja veebilehe kaudu.

Għall-finijiet tal-punt (b), fejn il-manifatturi jużaw għodod dijanjostiċi u tat-testijiet skond l-ISO 22900 Il-Kollegament Modulari tal-Komunikazzjonijiet tal-Vettura (MVCI — Modular Vehicle Communication Interface) u l-ISO 22901 L-Iskambju Miftuħ ta’ Data Dijanjostika (ODX — Open Diagnostic Data Exchange) fin-netwerks konċessjonarji tagħhom, il-fajls ODX għandhom ikunu aċċessibbli għall-operaturi indipendenti permezz tas-sit web tal-manifattur.

9. Käesolevaga luuakse sõidukite andmetele juurdepääsu foorum (edaspidi "foorum").

9. Il-Forum dwar l-Aċċess għall-Informazzjoni dwar il-Vettura (minn hawn ‘il quddiem "il-Forum") huwa b’dan stabbilit.

Foorum arutab, kas juurdepääs andmetele pärsib sõidukivarguste vähendamises tehtud edusamme ning annab soovitusi juurdepääsunõuete parandamiseks. Foorum annab eelkõige soovitusi komisjonile akrediteerimismenetluse kasutuselevõtuks sõltumatute ettevõtjate suhtes, kellele lubatakse juurdepääsu sõidukite turvasüsteemide andmetele.

Il-Forum għandu jqis jekk l-aċċess għall-informazzjoni jaffettwax l-avvanzi li saru biex jitnaqqas is-serq tal-vetturi u għandu jagħmel rakkomandazzjonijiet sabiex jittejbu r-rekwiżiti relatati ma’ l-aċċess għall-informazzjoni. B’mod partikolari, il-Forum għandu jagħti pariri lill-Kummissjoni dwar l-introduzzjoni ta’ proċess ta’ akkreditazzjoni biex l-operaturi indipendenti jkunu awtorizzati jkollhom aċċess għall-informazzjoni dwar il-karatteristiċi ta’ sigurtà tal-vetturi.

Komisjon võib otsustada foorumi arutelud ja järeldused konfidentsiaalseks jätta.

Il-Kummissjoni tista’ tiddeċiedi li żżomm id-diskussjonijiet u s-sejbiet ta’ dan il-Forum kunfidenzjali.

Artikkel 14

Artikolu 14

Sõidukite OBD-seadmete andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustuste täitmine

Il-konformità ma’ l-obbligi rigward l-aċċess għall-informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura

1. Tüübikinnitusasutus võib igal ajal omal algatusel, kaebuse alusel või tehnilise teenistuse hinnangust lähtudes kontrollida määruse (EÜ) nr 715/2007 sätete ning sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi tingimuste järgimist tootja poolt.

1. Ikun meta jkun, awtorità ta’ l-approvazzjoni, kemm fuq inizjattiva tagħha stess, kif ukoll fuq il-bażi ta’ ilment, jew fuq il-bażi ta’ valutazzjoni min-naħa ta’ servizz tekniku, tista’ tikkontrolla l-konformità ta’ manifattur mad-dispożizzjonijiet tar-Regolament (KE) Nru 715/2007, ma’ dan ir-regolament, u mat-termini taċ-Ċertifikat ta’ Aċċess għall-Informazzjoni dwar l-OBD tal-Vettura u dwar it-Tiswija u l-Manutenzjoni tal-Vettura.

2. Kui tüübikinnitusasutus leiab, et tootja on rikkunud sõidukite OBD-seadmete andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustusi, võib vastava tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus astuda olukorra parandamiseks vajalikke samme.

2. Fejn awtorità ta’ l-approvazzjoni ssib li l-manifattur naqas milli jikkonforma ma’ l-obbligi tiegħu rigward l-aċċess għall-informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni li tat l-approvazzjoni tat-tip rilevanti għandha tieħu passi xierqa sabiex issib rimedju għas-sitwazzjoni.

3. Nendeks sammudeks võivad muu hulgas olla tüübikinnituse tühistamine või peatamine, rahatrahv ja muud määruse (EMÜ) nr 715/2007 artikli 13 kohaselt vastuvõetavad meetmed.

3. Dawn il-passi jistgħu jinkludu l-irtirar jew is-sospensjoni ta’ approvazzjoni tat-tip, multi, jew miżuri oħra adottati skond l-Artikolu 13 tar-Regolament (KE) Nru 715/2007.

4. Tüübikinnitusasutus kontrollib sõidukite OBD-seadmete andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu nõuete täitmist tootja poolt, juhul kui sõltumatu ettevõtja või sõltumatuid ettevõtjaid esindav ühendus esitab tüübikinnitusasutusele kaebuse.

4. L-awtorità ta’ l-approvazzjoni għandha tipproċedi għal verifika sabiex tivverifika l-konformità min-naħa tal-manifattur ma’ l-obbligi li jikkonċernaw informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manifattura tal-vettura, jekk operatur indipendenti jew assoċjazzjoni kummerċjali li tirrappreżenta lill-operaturi indipendenti tressaq ilment quddiem l-awtorità ta’ l-approvazzjoni.

5. Kontrolli käigus võib tüübikinnitusasutus paluda tehnilisel teenistusel või muul sõltumatul eksperdil hinnata kõnealuste kohustuste täitmist.

5. Meta twettaq il-verifika, l-awtorità ta’ l-approvazzjoni tista’ titlob lil servizz tekniku jew lil kwalunkwe espert indipendenti ieħor sabiex iwettaq valutazzjoni ħalli jivverifika jekk dawn l-obbligi hux qed jiġu sodisfatti.

Artikkel 15

Artikolu 15

Erinõuded seoses tüübikinnitusega seotud teabega

Rekwiżiti speċjali rigward l-informazzjoni ta’ l-approvazzjoni tat-tip

1. Erandina nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ [6] I lisast ning kuni 29. aprillini 2009 kehtivad ka käesoleva määruse XVIII lisas sätestatud lisanõuded.

1. B’deroga mill-Anness 1 tad-Direttiva tal-Kunsill 70/156/KEE [6] u sad- 29 ta’ April 2009, ir-rekwiżiti addizzjonali stabbiliti fl-Anness XVIII ta’ dan ir-Regolament għandhom japplikaw ukoll.

2. Erandina nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ III lisast ning kuni 29. aprillini 2009 kehtivad ka käesoleva määruse XIX lisas sätestatud lisanõuded.

2. B’deroga mill-Anness III tad-Direttiva tal-Kunsill 70/156/KEE u sad- 29 ta’ April 2009, ir-rekwiżiti addizzjonali stabbiliti fl-Anness XIX ta’ dan ir-Regolament għandhom japplikaw ukoll.

Artikkel 16

Artikolu 16

Määruse (EÜ) nr 715/2007 muudatused

L-emendi għar-Regolament (KE) Nru 715/2007

Määrust (EÜ) nr 715/2007 muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVII lisale.

Ir-Regolament (KE) Nru 715/2007 qed jiġi emendat skond l-Anness XVII ta’ dan ir-Regolament.

Artikkel 17

Artikolu 17

Jõustumine

Id-dħul fis-seħħ

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Dan ir-Regolament għandu jidħol fis-seħħ fit-tielet jum wara dak tal-pubblikazzjoni tiegħu fil-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea.

Uute sõidukitüüpide tüübikinnituse suhtes kohaldatakse artikli 4 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 5 lõike 3 punktides d ja e sätestatud kohustusi siiski alates 1. septembrist 2011 ning kõikide ühenduses müüdavate, registreeritavate ja kasutuselevõetavate sõidukite suhtes alates 1. jaanuarist 2014.

Madankollu, għall-approvazzjoni tat-tip ta’ tipi ġodda ta’ vetturi mill- 1 ta’ Settembru 2011 għandhom japplikaw l-obbligi stabbiliti fl-Artikoli 4(5), 4(6), 5(3)(d) u 5(3)(e) u għall-vetturi l-ġodda kollha mibjugħa, irreġistrati jew użati fil-Komunità mill- 1 ta’ Jannar 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Dan ir-Regolament għandu jorbot fl-intier tiegħu u japplika direttament fl-Istati Membri kollha.

Brüssel, 18. juuli 2008

Magħmul fi Brussell, 18 ta’ Lulju 2008

Komisjoni nimel

Għall-Kummissjoni

asepresident

Günter Verheugen

Günter Verheugen

Viċi-President

[1] ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

[1] ĠU L 171, 29.6.2007, p. 1

[2] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1; ELT eriväljaanne 13/01, lk 44. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga (EÜ) nr 715/2007.

[2] ĠU L 42, 23.2.1970, p. 1 Id-Direttiva kif emendata l-aħħar mir-Regolament (KE) Nru 715/2007

[3] ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

[3] ĠU L 263, 9.10.2007, p. 1

[4] ELT L 375, 27.12.2006, lk 223.

[4] ĠU L 375, 27.12.2006, p. 223

[5] EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1.

[5] ĠU L 76, 6.4.1970, p. 1

[6] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1; ELT eriväljaanne 13/01, lk 44. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga (EÜ) nr 2007/37/EÜ.

[6] ĠU L 42, 23.2.1970, p. 1 Id-Direttiva kif emendata l-aħħar mid-Direttiva tal-Kummissjoni 2007/37/KE

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

LISADE LOETELU

LISTA TA’ ANNESSI

I LISA | EÜ tüübikinnituse rakendussätted |

ANNESS I | Id-dispożizzjonijiet amministrattivi għall-approvazzjoni tat-tip KE |

1. liide | Toodangu vastavuskontroll (1. statistiline meetod) |

Appendiċi 1 | Il-verifika tal-konformità tal-produzzjoni (l-ewwel metodu statistiku) |

2. liide | Toodangu vastavuskontroll (2. statistiline meetod) |

Appendiċi 2 | Il-verifika tal-konformità tal-produzzjoni (it-tieni metodu statistiku) |

3. liide | Teatise näidis |

Appendiċi 3 | Dokument mudell ta’ informazzjoni |

4. liide | EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis |

Appendiċi 4 | Ċertifikat mudell ta’ l-approvazzjoni tat-tip KE |

5. liide | OBD-seadmega seotud teave |

Appendiċi 5 | L-informazzjoni relatata ma’ l-OBD |

6. liide | EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem |

Appendiċi 6 | Is-sistema ta’ numerazzjoni taċ-ċertifikat ta’ l-approvazzjoni tat-tip KE |

7. liide | Tootja tõend OBD-seadmete toimivusnõuetele vastavuse kohta |

Appendiċi 7 | Iċ-ċertifikat ta’ konformità mar-rekwiżiti ta’ rendiment waqt l-użu ta’ l-OBD tal-manifattur |

II LISA | Kasutusel olevate sõidukite vastavus |

ANNESS I | Il-konformità waqt is-servizz |

1. liide | Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontroll |

Appendiċi 1 | Il-kontroll tal-konformità waqt is-servizz |

2. liide | Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli statistiline meetod |

Appendiċi 2 | Il-proċedura statistika għall-ittestjar tal-konformità waqt is-servizz |

3. liide | Kasutusel olevate sõidukite vastavusega seotud kohustused |

Appendiċi 3 | Ir-responsabbiltajiet għall-konformità waqt is-servizz |

III LISA | Keskmiste heitkoguste kontrollimine keskkonnatingimustes (1. tüüpi katse) |

ANNESS II | Il-verifika ta’ l-emissjonijiet medji ta’ l-egżost f’kundizzjonijiet ambjentali (it-test tat-Tip 1) |

IV LISA | Seoses tüübikinnitusega tehnoülevaatuseks vajalikud heitkoguste andmed |

ANNESS IV | Id-data dwar l-emissjonijiet meħtieġa għall-approvazzjoni tat-tip għal finijiet ta’ kontroll ta’ kemm il-vettura tkun tajba għat-triq |

1. liide | Süsinikmonooksiidi heitmete mõõtmine tühikäigul (2. tüüpi katse) |

Appendiċi 1 | Il-kejl ta’ l-emissjonijiet tal-monossidu tal-karbonju f’idling speeds (test tat-Tip 2) |

2. liide | Heitgaasi suitsususe mõõtmine |

Appendiċi 2 | Il-kejl ta’ l-opaċità tad-duħħan |

V LISA | Karterigaaside heitmete kontrollimine (3. tüüpi katse) |

ANNESS V | Il-verifika ta’ l-emissjonijiet tal-gassijiet mill-crankase (test tat-Tip 3) |

VI LISA | Kütuseaurude kindlaksmääramine (4. tüüpi katse) |

ANNESS VI | Id-determinazzjoni ta’ l-emissjonijiet evaporattivi (test tat-Tip 4) |

VII LISA | Saastekontrolliseadmete kulumiskindluse kontroll (5. tüüpi katse) |

ANNESS VI | Il-verifika tad-durabbiltà tat-tagħmir għall-kontroll tat-tniġġis (test tat-Tip 5) |

1. liide | Katsestendi standardtsükkel |

Appendiċi 1 | Iċ-Ċiklu standard tal-bank (SBC) |

2. liide | Diisli katsestendi standardtsükkel |

Appendiċi 2 | Iċ-Ċiklu standard tal-bank għad-Diżil (SDBC) |

3. liide | Standardtsükkel maanteel |

Appendiċi 3 | Iċ-Ċiklu Standard tat-Triq (SRC) |

VIII LISA | Keskmiste heitkoguste kontroll madalatel õhutemperatuuridel (6. tüüpi katse) |

ANNESS VII | Il-verifika ta’ l-emissjonijiet medji ta’ l-egżost f’temperaturi ambjentali baxxi (test tat-tip 6) |

IX LISA | Etalonkütuste spetsifikatsioonid |

ANNESS IX | L-ispeċifikazzjonijiet tal-fjuwils ta’ referenza |

X LISA | Elektriliste hübriidsõidukite (HEV) heitkoguste katsemenetlus |

ANNESS X | Il-proċedura tat-test ta’ l-emissjonijiet għall-vetturi elettriċi ibridi (HEV) |

XI LISA | Mootorsõidukite pardadiagnostikasüsteemid (OBD) |

ANNESS XI | Id-dijanjostika abbord (OBD) għall-vetturi bil-mutur |

1. liide | OBD-süsteemide toimimine |

Appendiċi 1 | L-aspetti funzjonali tas-sistemi OBD |

2. liide | Sõidukitüüpkonna olulised karakteristikud |

Appendiċi 2 | Il-karatteristiċi essenzjali tal-familja tal-vetturi |

XII LISA | CO2 heitmete ja kütusekulu kindlaksmääramine |

ANNESS XI | Id-determinazzjoni ta’ l-emissjonijiet tas-CO2 u tal-konsum tal-fjuwil |

XIII LISA | Varu-saastekontrolliseadmete kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitus |

ANNESS XII | L-approvazzjoni tat-tip KE tat-tagħmir sostitut għall-kontroll tat-taniġġis bħala unità teknika separata |

1. liide | Teatise näidis |

Appendiċi 1 | Dokument mudell ta’ informazzjoni |

2. liide | EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis |

Appendiċi 2 | Ċertifikat mudell ta’ l-approvazzjoni tat-tip KE |

3. liide | EÜ tüübikinnitusmärgi näidis |

Appendiċi 3 | Marka mudell ta’ l-approvazzjoni tat-tip KE |

XIV LISA | Sõidukite OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus |

ANNESS XIV | L-aċċess għall-informazzjoni dwar l-OBD tal-vettura u dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura |

1. liide | Vastavustunnistus |

Appendiċi 1 | Iċ-ċertifikat ta’ konformità |

XV LISA | Direktiivi 70/220/EÜ kohase tüübikinnitusega kasutusel olevate sõidukite vastavus |

ANNESS XV | Il-konformità waqt is-servizz ta’ vetturi approvati għat-tip skond id-Direttiva 70/220/KE |

1. liide | Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontroll |

Appendiċi 1 | Il-kontroll tal-konformità waqt is-servizz |

2. liide | Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli statistiline meetod |

Appendiċi 2 | Il-proċedura statistika għall-ittestjar tal-konformità waqt is-servizz |

XVI LISA | Nõuded sõidukitele, mille heitgaasi järeltöötlussüsteemis kasutatakse reaktiive |

ANNESS XVI | Ir-rekwiżiti għall-vetturi li jużaw reaġent għas-sistema ta’ trattament ta’ wara ta’ l-egżost |

XVII LISA | Määruse (EÜ) nr 715/2007 muudatused |

ANNESS XVII | L-emendi għar-Regolament (KE) Nru 715/2007 |

XVIII LISA | Erisätted seoses nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ I lisaga |

ANNESS XVIII | Id-Dispożizzjonijiet Speċjali Rigward l-Anness I tad-Direttiva tal-Kunsill 70/156/KEE |

XIX LISA | Erisätted seoses nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ III lisaga |

ANNESS XIX | Id-Dispożizzjonijiet Speċjali Rigward l-Anness III tad-Direttiva tal-Kunsill 70/156/KEE |

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

I LISA

ANNESS I

EÜ TÜÜBIKINNITUSE RAKENDUSSÄTTED

ID-DISPOŻIZZJONIJIET AMMINISTRATTIVI GĦALL-APPROVAZZJONI TAT-TIP KE

1. EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMISE LISANÕUDED

1. IR-REKWIŻITI ADDIZZJONALI GĦALL-GĦOTJA TA’ APPROVAZZJONI TAT-TIP KE

1.1. Lisanõuded ühekütuseliste ja kahekütuseliste gaaskütusega sõidukite kohta

1.1. Ir-rekwiżiti addizzjonali għall-vetturi li jieħdu gass tal-fjuwil wieħed u għall-vetturi li jieħdu żewġ gassijiet tal-fjuwil

1.1.1. Punkti 1.1 kohaldamise korral kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.1. Għall-finijiet tat-taqsima 1.1 għandhom japplikaw id-definizzjonijiet li ġejjin:

1.1.1.1. "tüüpkond" — veeldatud naftagaasi või maagaasi/biometaani kütusena kasutavate sõidukitüüpide rühm, mis määratakse kindlaks algsõiduki põhjal;

1.1.1.1. Familja tfisser grupp ta’ tipi ta’ vetturi alimentati bil-PG, bl-NG/bil-bijometanu identifikat minn vettura ta’ l-oriġini.

1.1.1.2. "algsõiduk" — kütusesüsteemi kohastuvuse demonstreerimiseks valitud sõiduk, millele viidatakse tüüpkonna muude sõidukite puhul. Tüüpkonnas võib olla rohkem kui üks algsõiduk;

1.1.1.2. Vettura ta’ l-oriġni tfisser vettura li tintgħażel biex tagħmilha tal-vettura li fuqha se tintwera l-kapaċità tas-sistema tat-teħid ta’ fjuwil li tadatta ruħha, u li għaliha jirreferu l-membri ta’ familja. F’familja jista’ jkun hemm aktar minn vettura waħda ta’ l-oriġni.

1.1.1.3. "tüüpkonna sõiduk" — sõiduk, millel on algsõiduki järgmised olulised tunnused:

1.1.1.3. Membru tal-familja tfisser vettura li tikkondividi l-karatteristiċi essenzjali li ġejjin mal-vettura ta’ l-oriġini tagħha:

a) toodetud sama sõidukitootja poolt;

(a) Tiġi prodotta mill-istess manifattur;

b) kehtivad samad heitkoguste piirväärtused;

(b) Tkun suġġetta għall-istess limiti ta’ emissjoni;

c) kui gaaskütusesüsteemil on kogu mootori jaoks keskne mõõteseade, siis selle sertifitseeritud efektiivvõimsus on 0,7–1,15 × algsõiduki mootori kasulikust võimsusest;

(ċ) Jekk is-sistema ta’ alimentazzjoni bil-gass għandha strument tal-kejl ċentrali għall-magna kollha, għandha output ta’ l-enerġija ċertifikat ta’ bejn 0,7 u 1,15 darbiet dak tal-magna tal-vettura ta’ l-oriġini;

d) kui gaaskütusesüsteemil on iga silindri jaoks eraldi mõõteseade, siis on iga silindri sertifitseeritud efektiivvõimsus on 0,7–1,15 × algsõiduki mootori kasulikust võimsusest;

(d) Jekk is-sistema ta’ alimentazzjoni bil-gass għandha strument tal-kejl individwali għal kull ċilindru, għandha output ta’ l-enerġija ċertifikat għal kull ċilindru ta’ bejn 0,7 u 1,15 darbiet dak tal-magna tal-vettura ta’ l-oriġini;

e) katalüsaatoriga varustatuse korral on katalüüsmuundur sama tüüpi, st kolmeastmeline katalüüsmuundur, oksüdatsioonikatalüüsmuundur, lämmastikoksiide redutseeriv katalüüsmuundur;

(e) Jekk tkun mgħammra b’sistema katalitika, għandha l-istess tip ta’ katalista jiġifieri three-way, ossidazzjoni, de-NOx;

f) gaaskütusesüsteem (kaasa arvatud rõhuregulaator) on sama tootja toodang ning kuulub samasse tüüpi: induktsioon, aurupritse (ühepunktipritse, mitmepunktipritse), vedelikupritse (ühepunktipritse, mitmepunktipritse);

(f) Għandha sistema ta’ alimentazzjoni bil-gass (inkluż ir-regolatur tal-pressjoni) mingħand l-istess manifattur tas-sistema u ta’ l-istess tip: induzzjoni, injezzjoni tal-fwar (f’punt wieħed, f’ħafna punti), injezzjoni tal-likwidi (f’punt wieħed, f’ħafna punti);

g) gaaskütusesüsteemil on sama tüüpi ning samadele tehniliste nõuetele vastav elektrooniline juhtimisplokk, mis töötab samade tarkvarapõhimõtete ja juhtimisstrateegia kohaselt. Sõidukil võib olla ka teine elektrooniline juhtimisplokk, mis algsõidukil puudub, juhul kui seda elektroonilist juhtimisplokki kasutatakse üksnes düüside, lisasulgeventiilide juhtimiseks ning lisaanduritelt andmete kogumiseks.

(g) Din is-sistema ta’ alimentazzjoni bil-gass tiġi kontrollata minn ECU ta’ l-istess tip u speċifikazzjoni teknika, li fih l-istess prinċipji tas-softwer u strateġija ta’ kontroll. Il-vettura jista’ jkollha ECU ieħor meta paragunata mal-vettura ta’ l-oriġini, sakemm l-ECU jintuża biss sabiex ikunu kontrollati l-injetturi, il-valvs addizzjonali ta’ l-għeluq u l-akkwist tad-data mis-sensuri addizzjonali.

Kui punktides c ja d nimetatud nõuetega seoses ilmneb tõendamise käigus, et kaks gaaskütusel töötavat sõidukit võivad kuuluda samasse tüüpkonda, välja arvatud sertifitseeritud kasuliku võimsuse alusel, mis on vastavalt P1 ja P2 (P1 < P2), ja mõlemaid katsetatakse kui algsõidukeid, loetakse tüüpkonda kuuluvaks iga sõiduk, mille sertifitseeritud kasulik võimsus on vahemikus 0,7 × P1–1,15 × P2.

Rigward ir-rekwiżiti li jissemmew fil-punti (c) u (d), fil-każ fejn wirja turi li żewġ vetturi alimentati bil-gas jistgħu jkunu membri ta’ l-istess familja bl-eċċezzjoni ta’ l-output ta’ l-enerġija ċertifikat tagħhom, rispettivament P1 u P2 (P1 < P2), u t-tnejn jiġu ttestjati bħallikieku kienu vetturi ta’ l-oriġini, ir-relazzjoni familjari se titqies bħala valida għal kwalunkwe vettura b’output ta’ l-enerġija ċertifikat ta’ bejn 0,7 × P1 u 1,15 × P2.

1.1.2. Veeldatud naftagaas- või maagaas-/biometaankütusel töötavatele sõidukitele antakse EÜ tüübikinnitus juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.

1.1.2. Fil-każ ta’ vetturi alimentati bl-LPG, bl-NG/bil-bijometanu, l-approvazzjoni tat-tip KE tingħata bla ħsara għar-rekwiżiti li ġejjin:

1.1.2.1. Algsõiduki tüübikinnituse saamiseks peab algsõiduk suutma kohanduda mis tahes koostisega müügil oleva kütusega. Veeldatud naftagaasi C3/C4 koostis varieerub. Maagaaskütust on üldjuhul kahte tüüpi: kõrge kütteväärtusega kütus (H-rühma gaas) ja madala kütteväärtusega kütus (L-rühma gaas), mille kütteväärtus kõigub märkimisväärselt mõlemas rühmas; need erinevad oluliselt Wobbe’i indeksi poolest. Etalonkütustes on need varieerumised arvesse võetud.

1.1.2.1. Għall-approvazzjoni tat-tip ta’ vettura ta’ l-oriġini, il-vettura ta’ l-oriġini għandha turi l-kapaċità tagħha li tadatta ruħha għal kwalunkwe kompożizzjoni ta’ fjuwil li jista’ jkun hemm fis-suq. Fil-każ ta’ l-LPG, hemm varjazzjonijiet fil-kompożizzjoni tas-C3/C4. Fil-każ tal-gass naturali, ġeneralment ikun hemm żewġ tipi ta’ fjuwil, fjuwil b’valur kalorifiku għoli (gass H) u fjuwil b’valur kalorifiku baxx (gass L), imma b’firxa sinifikanti fi ħdan iż-żewġ gammi; ivarjaw b’mod sinifikanti fl-indiċi Wobbe. Dawn il-varjazzjonijiet huma riflessi fil-fjuwils ta’ referenza.

1.1.2.2. Algsõidukit katsetatakse 1. tüüpi katses kahe IX lisas sätestatud äärmusliku etalongaaskütusega. Kui maagaasi/biometaani puhul toimub üleminek ühelt kütuselt teisele praktikas lüliti abil, ei kasutata seda lülitit tüübikinnituse ajal.

1.1.2.2. Il-vettura ta’ l-oriġini għandha tkun ittestajta fit-test tat-tip 1 fuq iż-żewġ fjuwils ta’ referenza estremi stabbiliti fl-Anness IX. Fil-każ ta’ l-NG/tal-bijometanu, jekk it-tranżizzjoni minn gass tal-fjuwil wieħed għal gass tal-fjuwil ieħor fil-prattika tkun mgħejjuna permezz ta’ l-użu ta’ swiċċ, waqt l-aprovazzjoni tat-tip dan is-swiċċ m’għandux jintuża.

1.1.2.3. Sõiduk loetakse vastavaks, kui see vastab mõlema etalonkütusega heitkoguste piirväärtustele.

1.1.2.3. Il-vettura titqies li hija konformi jekk, biż-żewġ fjuwils ta’ referenza, il-vettura tikkonforma mal-limiti ta’ emissjoni.

1.1.2.4. Iga saasteaine heitmetulemuste suhe r määratakse järgmiselt:

1.1.2.4. Il-proporzjon tar-riżultati ta’ emissjoni "r" għandu jkun iddeterminat għal kull inkwinanti kif ġej:

Kütuse liik | Etalonkütused | r arvutamise valem |

Tip ta’ fjuwil | Fjuwils ta’ referenza | Kalkolu ta’ "r" |

Veeldatud naftagaas | kütus A | r = BA |

LPG | fjuwil A | r = BA |

kütus B |

fjuwil B |

Maagaas/biometaan | kütus G 20 | r = G25G20 |

NG/Bijometanu | fjuwil G 20 | r = G25G20 |

kütus G 25 |

fjuwil G 25 |

1.1.3. Tüüpkonda kuuluvatele gaasirežiimil töötavatele ühekütuselistele ja kahekütuselistele gaasisõidukitele tüübikinnituse andmiseks tehakse 1. tüüpi katse ühe gaasetalonkütusega. Etalonkütuseks võib olla ükskõik kumb gaasetalonkütus. Sõiduk loetakse vastavaks, kui on täidetud järgmised nõuded:

1.1.3. Għall-approvazzjoni tat-tip ta’ vettura li tieħu gass tal-fjuwil wieħed u ta’ vetturi li jieħdu żewġ gassijiet tal-fjuwil li qed jaħdmu f’modalità ta’ gass bħala membru tal-familja, għandu jitwettaq test tat-tip 1 bi fjuwil tal-gass ta’ referenza wieħed. Dan il-fjuwil ta’ referenza jista’ jkun kwalunkwe wieħed mill-fjuwils tal-gass ta’ referenza. Il-vettura titqies li hija konformi jekk jiġu sodisfatti r-rekwiżiti li ġejjin:

a) sõiduk vastab tüüpkonna sõiduki määratlusele punkti 1.1.1.3 kohaselt.

(a) il-vettura tkun konformi mad-definizzjoni ta’ membru tal-familja kif ġiet stabbilita fit-taqsima 1.1.1.3;

b) kui katsekütuseks on veeldatud naftagaasi puhul etalonkütus A või maagaasi/biometaani puhul G20, korrutatakse iga saasteaine heitetulemus punkti 1.1.2.4 kohase vastava teguriga "r", kui r > 1; kui r < 1, ei ole parandus vajalik;

(b) jekk il-fjuwil tat-test huwa l-fjuwil ta’ referenza A għal-LPG jew G20 għall-NG/Bijometanu, ir-riżultat ta’ l-emissjoni għal kull inkwinanti għandu jkun immultiplikat bil-fattur rilevanti "r" ikkalkulat fit-taqsima 1.1.2.4. jekk r > 1; jekk r < 1, ma tkun meħtieġa l-ebda korrezzjoni;

c) kui katsekütuseks on veeldatud naftagaasi puhul etalonkütus B või maagaasi/biometaani puhul G25, jagatakse iga saasteaine heitetulemus punkti 1.1.2.4 kohase vastava teguriga "r", kui r < 1; kui r > 1, ei ole parandus vajalik;

(ċ) jekk il-fjuwil tat-test ikun il-fjuwil ta’ referenza B għal-LPG jew G25 għall-NG/Bijometanu, ir-riżultat ta’ l-emissjoni għal kull inkwinanti għandu jkun diviż bil-fattur rilevanti "r" ikkalkulat fit-taqsima 1.1.2.4. jekk r < 1; jekk r > 1, ma tkun meħtieġa l-ebda korrezzjoni;

d) tootja taotluse korral võib 1. tüüpi katse teha mõlema etalonkütusega ning sellisel juhul ei ole parandus vajalik;

(d) fuq it-talba tal-manifattur, it-test tat-tip 1 jista’ jitwettaq fuq iż-żewġ fjuwils ta’referenza, biex ma tkun meħtieġa l-ebda korrezzjoni;

e) sõiduk peab vastama nii mõõtmise kui ka arvutamise tulemusena saadud heitkoguste piirväärtustele;

(e) il-vettura għandha tkun konformi mal-limiti ta’ emissjoni validi għall-kategorija rilevanti kemm għall-emissjonijiet imkejla kif ukoll għal dawk ikkalkulati;

f) kui sama mootoriga tehakse mitu katset, siis arvutatakse kõigepealt etalonkütuse G20 ehk A ja etalonkütuse G25 ehk B tulemuste keskmine; tegur "r" arvutatakse välja nende keskmiste tulemuste põhjal;

(f) jekk isiru testijiet ripetuti fuq l-istess magna, l-ewwel għandha tiġi kkalkulata l-medja tar-riżultati bil-fjuwil ta’ referenza G20, jew A, u dawk bil-fjuwil ta’ referenza G25, jew B, l; imbagħad minn dawn ir-riżulatati li kienet ikkalkulata l-medja tagħhom għandu jiġi kalkulat il-fattur "r";

g) 1. tüüpi katse ajal võib gaasirežiimil töötav sõiduk bensiini kasutada mitte rohkem kui 60 sekundi jooksul.

(g) matul it-test tat-tip 1, meta taħdem f’modalità ta’ gass, il-vettura għandha tuża biss petrol għal massimu ta’ 60 sekonda.

1.2. Lisanõuded segakütuselistele sõidukitele.

1.2. Ir-rekwiżiti addizzjonali għall-vetturi flex fuel.

1.2.1. Segakütuselise etanooli- või biodiiselsõiduki tüübikinnituse saamiseks peab sõidukitootja kirjeldama sõiduki võimet kohanduda turul pakutava mis tahes bensiini ja etanooli kütuseseguga (etanoolisisaldus kuni 85 %) või diisli ja biodiisliga.

1.2.1. Għall-approvazzjoni tat-tip ta’ vettura flex fuel ta’ l-etanol jew tal-bijodiżil, il-manifattur tal-vettura għandu jiddeskrivi l-kapaċità ta-vettura li tadatta ruħha għal kwalunkwe taħlita ta’ petrol u ta’ fjuwil ta’ l-etanol (sa 85 % ta’ taħlita ta’ l-etanol) jew ta’ diżil u bijodiżil li jista’ jkun hemm fuq is-suq.

1.2.2. Segakütuseliste sõidukite puhul peab katsete käigus üleminek ühelt etalonkütuselt teisele toimuma ilma, et mootori seadeid käsitsi muudetaks.

1.2.2. Għall-vetturi flex fuel, it-tranżizzjoni minn fjuwil ta’ referenza wieħed għall-ieħor bejn it-testijiet għandha ssir mingħajr aġġustament manwali tas-settings tal-magna.

2. TÄIENDAVAD TEHNILISED NÕUDED JA KATSED

2. IR-REKWIŻITI TEKNIĊI U T-TESTIJIET ADDIZZJONALI

2.1. Väiketootjad

2.1. Il-manifatturi ta’ volum baxx

2.1.1. Artikli 3 lõikes 3 viidatud õigusaktid:

2.1.1. Lista ta’ atti leġiżlattivi msemmija fl-Artikolu 3(3):

Õigusakt | Nõuded |

Att Leġiżlattiv | Rekwiżiti |

California Code of Regulations, Title 13, Sections 1961 (a) ja 1961(b)(1)(C)(1), mida kohaldatakse 2001. ja hilisemate mudeliaastate sõidukite suhtes, 1968,1, 1968,2, 1968,5, 1976 ja 1975; väljaandja Barclay’s Publishing. | Tüübikinnitus tuleb anda vastavalt California Code of Regulations’ile, mida kohaldatakse kõige hilisema mudeliaasta kergsõidukite suhtes |

Il-Kodiċi tar-Regolamenti ta’ Kalifornja, Titolu 13, Sezzjonijiet 1961(a) u 1961(b)(1)(C)(1) applikabbli għal vetturi ta’ mudell tas-sena 2001 u wara, 1968,1, 1968,2, 1968,5, 1976 u 1975, ippubblikati minn Barclay’s Publishing | L-approvazzjoni tat-tip trid tingħata taħt il-Kodiċi ta’ Regolament ta’ Kalifornja applikabbli għall-mudell tas-sena l-iktar reċenti ta’ vettura light-duty. |

2.2. Kütusepaakide täiteavad

2.2. Il-fetħiet għat-tankijiet tal-fjuwil

2.2.1. Bensiini- või etanoolipaagi täiteava peab olema konstrueeritud nii, et paaki ei oleks võimalik täita tankuri püstolist, mille välisdiameeter on 23,6 mm või üle selle.

2.2.1. Ħalq id-daħla tat-tank tal-petrol jew ta’ l-etanol għandu jkun iddisinjat b’tali mod li ma jħalliex li t-tank jimtela minn żennuna ta’ pajp tal-pompa tal-fjuwil li jkollha dijametru estern ta’ 23,6 mm jew aktar.

2.2.2. Punkti 2.2.1 ei kohaldata sõiduki suhtes, mille puhul on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

2.2.2. It-taqsima 2.2.1 m’għandhiex tapplika għal vettura li tissodisfa ż-żewġ kundizzjonijiet li ġejjin:

a) sõiduk on projekteeritud ja ehitatud nii, et pliibensiin ei kahjusta ühtki gaasiliste heitmete kontrollimiseks ettenähtud seadet ning

(a) il-vettura hija ddisinjata u mibnija b’tali mod li l-ebda tagħmir iddisinjat sabiex jikkontrolla l-emissjoni ta’ inkwinanti gassużi ma jkun affetwat b’mod ħażin minn petrol biċ-ċomb, u

b) sõiduk on silmatorkavalt, loetavalt ja kustutamatult märgistatud ISO 2575: 1982 kohase pliivaba bensiini tähisega kohas, kus see on kütusepaaki täitvale isikule kohe nähtav. Lisamärgistus on lubatud.

(b) il-vettura hija mmarkata b’mod li jidher, li jista’ jinqara u li ma jitħassarx bis-simbolu għall-petrol bla ċomb speċifikat fl-ISO 2575:2004 f’pożizzjoni immedjatament viżibbli lil persuna li qed timla t-tank tal-fjuwil. Huwa permess immarkar addizzjonali.

2.2.3. Tuleb võtta meetmeid, et vältida ülemäärast kütuseaurude eraldumist ning kütuse väljavoolamist täiteava korgi puudumise tõttu. Selleks võib kasutada ühte järgmistest lahendustest:

2.2.3. Għandu jkun hemm dispożizzjoni biex ikunu prevenuti l-emissjonijiet evaporattivi eċċessivi u t-tixrid tal-fjuwil eċċessiv ikkawżati minn tapp nieqes tal-filler tal-fjuwil. Dan jista’ jinkiseb billi jintuża wieħed minn dawn li ġejjin:

a) automaatselt avanev ja sulguv kütuse täiteava kork, mis ei ole eemaldatav,

(a) tapp tal-filler tal-fjuwil li ma jitneħħiex, li jiftaħ u jagħlaq awtomatikament,

b) konstruktsiooni iseärasused, mis täiteava korgi puudumise korral ei lase kütuseaure ülemäärases koguses eralduda,

(b) karatteristiċi tad-disinn li jevitaw emissjonijiet evaporattivi eċċessivi fil-każ ta’ tapp tal-filler tal-fjuwil nieqes,

c) mis tahes muu samasuguse mõjuga meede. Selliseks lahenduseks võib muu hulgas olla täiteava korgi kinnitamine ketiga või muul viisil või sõiduki süütevõtme kasutamine täiteava lukustamiseks. Sellisel juhul peab võtit saama täiteava korgist välja tõmmata ainult juhul, kui täiteava on lukustatud.

(ċ) kwalunkwe dispożizzjoni oħra li jkollha l-istess effett. Eżempji jistgħu jinkludu, imma m’humiex limitati għal, tapp tal-filler marbut b’ħabel, tapp tal-filler marbut b’katina jew wieħed li juża l-istess ċavetta tas-sokra għat-tapp tal-filler kif ukoll għall-ignixin tal-vettura. F’dan il-każ, iċ-ċavetta għandha tkun tista’ titneħħa mit-tapp tal-filler biss fil-kundizzjoni ta’ sokra.

2.3. Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted

2.3. Id-dispożizzjonijiet għas-sigurtà tas-sistema elettronika

2.3.1. Igal saastekontrolli arvutiga sõidukil peab saama vältida andmete muutmist, välja arvatud tootja poolt lubatud juhul. Tootja annab andmete muutmise loa juhul, kui muutmine on vajalik sõiduki diagnostikaks, hoolduseks, kontrollimiseks, moderniseerimiseks või parandamiseks. Kõik ümberprogrammeeritavad arvutikoodid ja tööparameetrid peavad olema kopeerimiskindlad ning vastama 15. märtsi 2001. aasta standardile ISO 15031–7; (SAE J2186 — oktoober 1996), juhul kui turvalisusega seotud teabevahetus toimub diagnostikaliidese abil XI lisa 1. liite kohaselt. Kõik eemaldatavad kalibreerimismälu kiibid peavad olema isoleermaterjaliga kapseldatud, kaetud pitseeritud ümbrisega või kaitstud elektronalgoritmidega ega tohi olla muudetavad erivahendeid või -protseduure kasutamata. Kaitstud võivad olla ka üksnes need osad, mis on otseselt seotud heitmete kalibreerimise ja sõiduki vargusevastase kaitsega.

2.3.1. Kwalunkwe vettura li jkollha kompjuter għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet għandha tinkludi karatteristiċi li jipprevjenu l-modifikazzjoni, ħlief kif awtorizzat mill-manifattur. Il-manifattur għandu jawtorizza l-modifikazzjonijiet jekk dawn il-modifikazzjonijiet huma meħtieġa għal dijanjosi, servis, spezzjoni, konverżjoni jew tiswija tal-vettura. Kwalunkwe kodiċi tal-kompjuter jew parametru operattiv riprogrammabbli għandu jkun reżistenti għat-tbagħbis u juża d-dispożizzjonijiet fl-ISO DIS 15031-7; li jġib id-data tal- 15 ta’ Marzu 2001 (SAE J2186 bid-data ta’ Ottubru 1996), sakemm l-iskambju tas-sigurtà jsir billi jintużaw il-protokolli u l-konnettur dijanjostiku kif ġie preskritt fl-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI. Kwalunkwe ċippa ta’ kalibrazzjoni tal-memorja li tista’ titneħħa għandha tiġi preservata, tingħalaq f’kontenitur issiġġillat jew tiġi protetta permezz ta’ algoritmi elettroniċi u m’għandhiex titbiddel mingħajr ma jintużaw għodod u proċeduri speċjalizzati. Jistgħu jiġu protetti b’dan il-mod biss komponenti direttament assoċjati mal-kalibrazzjoni ta’ l-emissjonijiet jew mal-prevenzjoni tas-serq tal-vettura.

2.3.2. Arvutikoodiga mootori tööparameetrid ei tohi olla muudetavad eri töövahendeid või meetodeid kasutamata (nt joodetud või kapseldatud arvutiosad või pitseeritud (või joodetud) arvutikorpused).

2.3.2. Il-parametri operattivi ta’ magna kodifikata bil-kompjuter m’għandhomx jitbiddlu mingħajr ma jintużaw għodod u proċeduri speċjalizzati (eż. komponenti tal-kompjuter issaldjati jew ippreservati jew kontenituri ssiġġillati (jew issaldjati) tal-kompjuter.

2.3.3. Diiselmootoritesse paigaldatud mehaaniliste sissepritsepumpade puhul peavad tootjad võtma nõuetekohased meetmed kaitsmaks kütuse maksimaalse etteande seadet omavolilise muutmise eest sõiduki kasutuseloleku ajal.

2.3.3. Fil-każ tal-pompi mekkaniċi għall-injezzjoni tal-fjuwil imwaħħla ma’ magni compression-ignition, il-manifatturi għandhom jieħdu passi adegwati biex jipproteġu s-setting tal-konsenja massima tal-fjuwil mit-tbagħbis waqt li l-vettura tkun qed tintuża.

2.3.4. Tootjad võivad taotleda tüübikinnitusasutuselt erandit seoses mõne punkti 2.3 nõudega nende sõidukite puhul, mis tõenäoliselt ei vaja kaitset. Kriteeriumid, mida tüübikinnitusasutus erandi kaalumisel arvesse võtab, on muu hulgas järgmised: töökiipide kättesaadavus, sõiduki head tehnilised näitajad ning sõiduki kavandatav müügimaht.

2.3.4. Il-manifatturi jistgħu japplikaw għand l-awtorità ta’ l-approvazzjoni għal eżenzjoni minn waħda mir-rekwiżiti tat-Taqsima 2.3 għal dawk il-vetturi li huwa improbabbli li jeħtieġ protezzjoni. Il-kriterji li għandha tevalwa l-awtorità ta’ l-approvazzjoni meta tqis eżenzjoni għandhom jinkludu id-disponibbiltà kurrenti taċ-ċippi ta’ rendiment, il-kapaċità ta’ rendiment għoli tal-vettura u l-volum tal-bejgħ projettat tal-vettura.

2.3.5. Tootjad, kes kasutavad programmeeritavaid arvutikoode (nt EEPROMi ehk programmeeritavat elekterkustutusega püsimälu), peavad tõkestama volitamata ümberprogrammeerimised. Tootjad peavad kasutama tugevdatud kopeerimisvastase kaitse strateegiaid ja kirjutuskaitsefunktsioone, mis nõuavad elektroonilist juurdepääsu tootja välisarvutile, millele peab olema juurdepääs ka sõltumatutel ettevõtjatel, kes kasutavad XIV lisa punktidega 2.3.1 ja 2.2 ette nähtud kaitset. Kopeerimiskaitse meetodid peavad olema tüübikinnitusasutuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud.

2.3.5. Il-manifatturi li jużaw sistemi programmabbli ta’ kodiċijiet tal-kompjuter (eż. memorja elettrika li tinqara biss, programmabbli, u li tista’ titħassar, EEPROM — electrical erasable programmable read-only memory) għandhom jiskoraġġixxu riprogrammazzjoni mhux awtorizzata. Il-manifatturi għandhom jinkludu strateġiji mtejba għal protezzjoni mit-tbagħbis u karatteristiċi għal protezzjoni mill-kitba li jeħtieġu aċċess elettroniku għal kompjuter f’post ieħor li jieħu ħsiebu l-manifattur, li għalih l-operaturi indipendenti wkoll għandu jkollhom aċċess billi jużaw il-protezzjoni li jagħtu t-Taqsimiet 2.3.1 u 2.2. ta’ l-Anness XIV. Metodi li jagħtu livell adegwat ta’ protezzjoni mit-tbagħbis għandhom ikunu approvati mill-awtorità ta’ l-approvazzjoni.

2.4. Katsete tegemine

2.4. L-applikazzjoni tat-testijiet

2.4.1. Joonisel I.2.4 on esitatud sõidukitüübi kinnitamiseks vajalikud katsed. Konkreetseid katsemenetlusi kirjeldatakse II, III, IV, V, VI, VII, VIII, X, XI, XII ja XVI lisas [1].

2.4.1. Il-Figura I.2.4 tispjega l-applikazzjoni tat-testijiet għall-approvazzjoni tat-tip ta’ vettura. Il-proċeduri speċifiċi tat-test ġew deskritti fl-Annessi II, III, IV, V, VI, VII, VIII, X, XI, XII u XVI [1].

Joonis I.2.4

Figura I.2.4

Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed

L-applikazzjoni tar-rekwiżiti tat-testijiet għall-approvazzjoni tat-tip u għall-estensjonijiet

Sõidukikategooria | Ottomootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid | Diiselmootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid |

Kategorija tal-vettura | Vetturi b’magni positive-ignition inklużi l-ibridi | Vetturi b’magni compression-ignition inklużi l-ibridi |

Ühekütuselised | Kahekütuselised [2] | Segakütuselised [2] | Segakütuselised | Ühekütuselised |

Fjuwil wieħed | Żewġ fjuwils [2] | Flex fuel [2] | Flex fuel | Fjuwil wieħed |

Etalonkütus | Bensiin (E5) | Veeldatud naftagaas | Maagaas/biometaan | Vesinik | Bensiin (E5) | Bensiin (E5) | Bensiin (E5) | Bensiin (E5) | Diisel (B5) | Diisel (B5) |

Fjuwil ta’ referenza | Petrol (E5) | LPG | NG/Bijometanu | Idroġenu | Petrol (E5) | Petrol (E5) | Petrol (E5) | Petrol (E5) | Diżil (B5) | Diżil (B5) |

Veeldatud naftagaas | Maagaas/biometaan | Vesinik | Etanool (E85) | Biodiisel |

LPG | NG/Bijometanu | Idroġenu | Etanol (E85) | Bijodiżil |

Gaasilised saasteained (1. tüüpi katse) | Jah | Jah | Jah | | Jah (mõlemad kütused) | Jah (mõlemad kütused) | | Jah (mõlemad kütused) | | Jah |

Inkwinanti gassużi (test tat-Tip 1) | Iva | Iva | Iva | | Iva (iż-żewġ fjuwils) | Iva (iż-żewġ fjuwils) | | Iva (iż-żewġ fjuwils) | | Iva |

Kübemed (1. tüüpi katse) | Jah (otsesissepritse) | — | — | | Jah (otsesissepritse) (bensiin) | Jah (otsesissepritse) (bensiin) | | Jah (otsesissepritse) (mõlemad kütused) | | Jah |

Partikulati (test tat-Tip 1) | Iva (injezzjoni diretta) | — | — | | Iva (injezzjoni diretta) (petrol) | Iva (injezzjoni diretta) (petrol) | | Iva (injezzjoni diretta) (iż-żewġ fjuwils) | | Iva |

Heitmed tühikäigul (2. tüüpi katse) | Jah | Jah | Jah | | Jah (mõlemad kütused) | Jah (mõlemad kütused) | | Jah (mõlemad kütused) | | — |

Emissjonijiet meta l-vettura tkun idle (test tat-Tip 2) | Iva | Iva | Iva | | Iva (iż-żewġ fjuwils) | Iva (iż-żewġ fjuwils) | | Iva (iż-żewġ fjuwils) | | — |

Karteri heitmed (3. tüüpi katse) | Jah | Jah | Jah | | Jah (bensiin) | Jah (bensiin) | | Jah (bensiin) | | — |

Emissjonijiet mill-crankcase (test tat-Tip 3) | Iva | Iva | Iva | | Iva (petrol) | Iva (petrol) | | Iva (petrol) | | — |

Kütuseaurud (4. tüüpi katse) | Jah | — | — | | Jah (bensiin) | Jah (bensiin) | | Jah (bensiin) | | — |

Emissjonijiet evaporattivi (test tat-Tip 4) | Iva | — | — | | Iva (petrol) | Iva (petrol) | | Iva (petrol) | | — |

Kulumiskindlus (5. tüüpi katse) | Jah | Jah | Jah | | Jah (bensiin) | Jah (bensiin) | | Jah (bensiin) | | Jah |

Durabbiltà (test tat-Tip 5) | Iva | Iva | Iva | | Iva (petrol) | Iva (petrol) | | Iva (petrol) | | Iva |

Heitmed madalal temperatuuril (6. tüüpi katse) | Jah | — | — | | Jah (bensiin) | Jah (bensiin) | | Jah [3] (mõlemad kütused) | | |

Emissjonijiet f’temperaturi baxxi (test tat-Tip 6) | Iva | — | — | | Iva (petrol) | Iva (petrol) | | Iva [3] (iż-żewġ fjuwils) | | |

Kasutusel olevate sõidukite vastavus | Jah | Jah | Jah | | Jah (mõlemad kütused) | Jah (mõlemad kütused) | | Jah (mõlemad kütused) | | Jah |

Konformità waqt is-servizz | Iva | Iva | Iva | | Iva (iż-żewġ fjuwils) | Iva (iż-żewġ fjuwils) | | Iva (iż-żewġ fjuwils) | | Iva |

Pardadiagnostikasüsteem | Jah | Jah | Jah | | Jah | Jah | | Jah | | Jah |

Id-dijanjostika abbord | Iva | Iva | Iva | | Iva | Iva | | Iva | | Iva |

CO2 heitmed ja kütusekulu | Jah | Jah | Jah | | Jah (mõlemad kütused) | Jah (mõlemad kütused) | | Jah (mõlemad kütused) | | Jah |

Emissjonijiet tas-CO2 u konsum tal-fjuwil | Iva | Iva | Iva | | Iva (iż-żewġ fjuwils) | Iva (iż-żewġ fjuwils) | | Iva (iż-żewġ fjuwils) | | Iva |

Heitgaasi suitsusus | — | — | — | | — | — | | — | | Jah |

Opaċità tad-duħħan | — | — | — | | — | — | | — | | Iva |

3. TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

3. L-ESTENSJONIJIET GĦALL-APPROVAZZJONIJIET TAT-TIP

3.1. Laiendus seoses summutitoru heitgaasidega (1., 2. ja 6. tüüpi katsed)

3.1. L-estensjonijiet għall-emissjonijiet mit-tailpipe (testijiet tat-tip 1, tat-tip 2 u tat-tip 6)

3.1.1. Erineva tuletatud massiga sõidukid

3.1.1. Il-vetturi b’mases ta’ referenza differenti

3.1.1.1. Tüübikinnitust võib laiendada ainult sellise tuletatud massiga sõidukitele, mille puhul tuleb kasutada järgmist kahte suuremat ekvivalentset inertsi või mis tahes väiksemat ekvivalentset inertsi.

3.1.1.1. L-approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża biss għal vetturi b’massa ta’ referenza li teħtieġ l-użu taż-żewġ inerzji ekwivalenti ogħla li jmiss jew ta’ kwalunkwe inerzja ekwivalenti aktar baxxa.

3.1.1.2. N-kategooria sõidukite puhul võib tüübikinnitust laiendada üksnes väiksema tuletatud massiga sõidukitele, juhul kui tüübikinnitusega sõiduki saasteainete mass jääb piiridesse, mis on ette nähtud sõiduki puhul, millele tüübikinnituse laiendamist taotletakse.

3.1.1.2. Għall-vetturi tal-kategorija N, l-approvazzjoni għandha tkun estiża biss għal vetturi b’massa ta’ referenza aktar baxxa, jekk l-emissjonijiet tal-vettura diġà approvata jkunu fi ħdan il-limiti preskritti għall-vettura li għaliha qed tintalab l-estensjoni ta’ l-approvazzjoni.

3.1.2. Erineva jõuülekandearvuga sõidukid

3.1.2. Il-vetturi bi proporzjonijiet globali ta’ ingranaġġ differenti

3.1.2.1. Tüübikinnitust laiendatakse erineva jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes teatavatel tingimustel.

3.1.2.1. L-approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża għal vetturi bi proporzjonijiet ta’ ingranaġġ differenti biss f’ċerti kundizzjonijiet.

3.1.2.2. Tüübikinnituse laiendatavuse üle otsustamiseks tehakse igas 1. ja 6. tüüpi katses kasutatava ülekandearvu puhul kindlaks suhtarv

3.1.2.2. Biex ikun iddeterminat jekk l-approvazzjoni tat-tip tistax tiġi estiża, għal kull wieħed mill-proporzjonijiet ta’ ingranaġġ li ntuża fit-testijiet tat-tip 1 u tat-tip 6, għandu jkun iddeterminat il-proporzjon,

E =

E =

/ V

/ V

kus mootori pöörlemiskiirusel 1000 p/min on V1 tüübikinnituse saanud sõiduki kiirus ja V2 selle sõiduki kiirus, millele taotletakse tüübikinnituse laiendamist.

fejn, b’veloċità tal-magna ta’ 1000 rpm, V1 tkun il-veloċità tal-vettura approvata għat-tip u V2 tkun il-veloċità tat-tip ta’ vettura li għaliha qed tintalab estensjoni ta’ l-approvazzjoni.

3.1.2.3. Kui iga ülekandearvu puhul E ≤ 8 %, siis antakse laiendus 1. ja 6. tüüpi katset kordamata.

3.1.2.3. Jekk, għal kull proporzjon ta’ ingranaġġ, E ≤ 8 %, l-estensjoni għandha tingħata mingħajr ma jiġu ripetuti t-testijiet tat-tip 1 u tat-tip 6.

3.1.2.4. Kui kas või ühe ülekandearvu puhul E > 8 % ning iga ülekandearvu puhul E ≤ 13 %, siis tuleb 1. ja 6. tüüpi katset korrata. Tehnilise teenistuse heakskiidul võib need katsed teostada tootja valitud laboris. Katseprotokoll saadetakse tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.1.2.4. Jekk, għal mill-inqas proporzjon ta’ ingranaġġ wieħed, E > 8 %, u jekk, għal kull proporzjon tal-gerijiet, E ≤ 13 %, it-testijiet tat-tip 1 u tat-tip 6 għandhom jiġu ripetuti. It-testijiet jistgħu jitwettqu f’laboratorju magħżul mill-manifattur bla ħsara għall-approvazzjoni tas-servizz tekniku. Ir-rapport tat-testijiet għandu jintbagħat lis-servizz tekniku responsabbli mit-testijiet ta’ l-approvazzjoni tat-tip.

3.1.3. Erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukid

3.1.3. Il-vetturi b’mases ta’ referenza u bi proporzjonijiet ta’ ingranaġġ differenti

Tüübikinnitust laiendatakse erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes juhul, kui on täidetud kõik punktides 3.1.1 ja 3.1.2 sätestatud tingimused.

L-approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża għal vetturi b’mases ta’ referenza u bi proporzjonijiet ta’ ingranaġġ differenti, sakemm il-kundizzjonijiet kollha preskritti fi 3.1.1 u 3.1.2 jiġu sodisfatti.

3.1.4. Perioodiliselt regenereerivate süsteemidega sõidukid

3.1.4. Il-vetturi b’sistemi li jirriġeneraw perjodikament

Perioodiliselt regenereeriva süsteemiga varustatud sõidukitüübi tüübikinnitust laiendatakse muudele perioodiliselt regenereerivate süsteemidega sõidukitele, mille allpool kirjeldatud tunnused on identsed või jäävad lubatud kõikumise piiresse. Laiendus hõlmab üksnes kindlaksmääratud perioodiliselt regenereeriva süsteemile iseloomulikke mõõtmisi.

L-approvazzjoni tat-tip ta’ tip ta’ vettura mgħammmar b’sistema li tirriġenera perjodikament għandha tkun estiża għal vetturi oħra b’sistemi li jirriġeneraw perjodikament, li l-parametri tagħhom li ġew deskritti aktar ‘l isfel huma identiċi jew fi ħdan it-tolleranzi dikjarati. L-estensjoni għandha tkun relatata biss mal-qisien speċifiċi għas-sistema li tirriġenera perjodikament iddefinita.

3.1.4.1. Tüübikinnituse laiendamisel on identsed parameetrid järgmised:

3.1.4.1. Il-parametri identiċi għall-estensjoni ta’ l-approvazzjoni huma:

(1) mootor;

(1) Il-magna,

(2) kütuse põlemisprotsess;

(2) Il-proċess ta’ kombustjoni,

(3) perioodiliselt regenereeriv süsteem (nt katalüüsmuundur, tahkete osakeste püüdur);

(3) Is-sistema li tirriġenera perjodikament (jiġifieri il-katalista, in-nasba għall-partikulati),

(4) konstruktsioon (st mõõtmisruumi tüüp, väärismetalli tüüp, substraadi tüüp, elemendi tihedus);

(4) Il-kostruzzjoni (jiġifieri, it-tip ta’ għeluq, it-tip ta’ metall prezzjuż, it-tip ta’ sottostrat, it-tip ta’ densità taċ-ċelluli),

(5) tüüp ja tööpõhimõte;

(5) It-tip u l-prinċipju ta’ ħidma,

(6) doseerimis- ja lisaainesüsteem;

(6) Is-sistema ta’ dożaġġ u ta’ l-additivi,

(7) maht ±10 %;

(7) Il-volum ±10 fil-mija,

(8) asukoht (temperatuur ±50 °C kiirusel 120 km/h või 5 % erinevus maksimaalse temperatuuri/rõhu korral).

(8) Il-post (temperatura ta’ ±50 °C f’veloċità ta’ 120 km/h jew 5 fil-mija differenza ta’ temperatura/pressjoni massima).

3.1.4.2. Ki tegurite kasutamine erineva tuletatud massiga sõidukite puhul

3.1.4.2. L-użu tal-fatturi Ki għal vetturi b’mases ta’ referenza differenti

Perioodiliselt regenereeriva süsteemiga sõidukite tüüpi kinnitamiseks ÜRO/Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 13. lisa 3. punkti menetluste kohaselt määratavat tegurit Ki võib laiendada muudele sõidukitele, mis vastavad punktis 3.1.4.1 nimetatud tingimustele ning mille tuletatud mass jääb kahte järgmisse kõrgemasse ekvivalentse inertsi klassi või mis tahes madalamasse ekvivalentse inertsi klassi.

Il-fatturi Ki li ġew żviluppati mill-proċeduri fit-taqsima 3 ta’ l-Anness 13 tar- Regolament Nru 83 tan-NU/ECE għall-approvazzjoni tat-tip ta’ tip ta’ vettura b’sistema li tirriġenera perjodikament, jistgħu jintużaw minn vetturi oħra li jissodisfaw il-kriterji li jissemmew fit-taqsima 3.1.4.1. u li għandhom massa ta’ referenza fi ħdan iż-żewġ klassijiet ta’ inerzja ekwivalenti ogħla li jmiss jew kwalunkwe inerzja ekwivalenti aktar baxxa.

3.1.5. Laienduste kohaldamine muude sõidukite suhtes

3.1.5. L-applikazzjoni ta’ l-estensjonijiet għal vetturi oħra

Punktide 3.1.1 ja 3.1.4 kohaselt antud laiendust ei laiendata omakorda teistele sõidukitele.

Meta tkun ingħatat estensjoni skond 3.1.1 sa 3.1.4, tali approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża aktar għal vetturi oħra.

3.2. Laiendused kütuseaurude osas (4. tüüpi katse)

3.2. L-estensjonijiet għall-emissjonijiet evaporattivi (test tat-tip 4)

3.2.1. Tüübikinnitust võib laiendada sõidukitele, mille kütuseaurude kontrollisüsteem vastab järgmistele tingimustele:

3.2.1. L-approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża għall-vetturi mgħammra b’sistema ta’ kontroll għall-emissjonijiet evaporattivi li jissodisfaw il-kundizzjonijiet li ġejjin:

3.2.1.1. kütuse/õhu mõõtmise põhisüsteem (nt ühepunktipritse) on sama;

3.2.1.1. Il-prinċipju bażiku tal-kejl tal-fjuwil/ta’ l-arja (eż. injezzjoni f’punt wieħed) għandu jkun l-istess.

3.2.1.2. kütusepaagi kuju ja materjal ning vedelkütuse voolikud on identsed.

3.2.1.2. Il-forma tat-tank tal-fjuwil u l-materjal tat-tank tal-fjuwil u tal-pajpijiet tal-fjuwil likwidu għandhom ikunu identiċi.

3.2.1.3. katsetatakse sõidukit, mille vooliku ristlõikepindala ja ligikaudne pikkus on halvimad. Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus otsustab, kas mitteidentsed auru/vedeliku eraldajad on vastuvõetavad;

3.2.1.3. Il-vettura ta’ l-agħar każ rigward is-sezzjoni trażversali u t-tul approssimattiv tal-pajp għandhom ikunu ttestjati. Is-servizz tekniku responsabbli mit-testijiet ta’ l-approvazzjoni tat-tip għandu jiddeċiedi jekk is-separaturi tal-fwar/likwidu mhux identiċi jkunux aċċettabbli.

3.2.1.4. kütusepaagi mahu erinevus on ±10 % piires;

3.2.1.4. Il-volum tat-tank tal-fjuwil għandu jkun fil-firxa ta’ ±10 %.

3.2.1.5. paagi rõhualandusventiili seadistus on identne;

3.2.1.5. L-issettjar tal-valv li jtaffi l-pressjoni tat-tank tal-fjuwil għandu jkun identiku.

3.2.1.6. kütuseaurude kogumise meetod on identne, st püüduri vorm ja maht, kogumiskeskkond, õhupuhasti (kui seda kasutatakse kütuseaurude reguleerimiseks) jms;

3.2.1.6. Il-metodu ta’ ħżin tal-fwar tal-fjuwil għandu jkun identiku, jiġifieri l-forma u l-volum tan-nasba, il-mezz tal-ħżin, it-tagħmir għat-tindif ta’ l-arja (jekk użat għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet evaporattivi), eċċ.

3.2.1.7. kogutud auru eemaldamise meetod on identne (st õhuvool, alguspunkt või eemaldamise maht eelkonditsioneerimistsükli jooksul);

3.2.1.7. Il-metodu tat-tindif tal-fwar maħżun għandu jkun identiku (eż. il-fluss ta’ l-arja, il-punt tat-tluq jew il-volum tat-tindif waqt iċ-ċiklu tal-prekundizzjonament).

3.2.1.8. kütuse mõõtmise süsteemi tihendamis- ja õhutussüsteemid on identsed.

3.2.1.8. Il-metodu tas-siġillar u tal-ventilazzjoni tas-sistema tal-kejl tal-fjuwil għandu jkun identiku.

3.2.2. Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, millel on:

3.2.2. L-approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża għal vetturi bi:

3.2.2.1. erinevate mahtudega mootorid;

3.2.2.1. magni ta’ daqsijiet differenti;

3.2.2.2. erinevad mootorivõimsused;

3.2.2.2. magni b’qawwiet differenti;

3.2.2.3. automaat- ja käsikäigukastid;

3.2.2.3. gerboksis awtomatiċi u manwali;

3.2.2.4. kahe ja nelja ratta jõuülekanne;

3.2.2.4. ingranaġġi fuq żewġ u erba’ roti;

3.2.2.5. erinevad keretüübid; ja

3.2.2.5. stili ta’ bodi differenti; u

3.2.2.6. erinevad ratta ja rehvi suurused.

3.2.2.6. roti u tajers ta’ daqsijiet differenti.

3.3. Laiendused saastekontrolliseadme kulumiskindluse osas (5. tüüpi katse)

3.3. L-estensjonijiet għad-durabbiltà tat-tagħmir għall-kontra tat-tniġġis (test tat-tip 5)

3.3.1. Tüübikinnitust laiendatakse erinevatele sõidukitüüpidele tingimusel, et sõiduki, mootori või saastekontrollisüsteemi allpool loetletud tunnused on identsed või jäävad lubatud kõikumise piiresse.

3.3.1. L-approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża għal tipi differenti ta’ vetturi, sakemm il-parametri tal-vettura, tal-magna jew tas-sistema għall-kontroll tat-tniġġis li ġew speċifikati aktar ‘l isfel ikunu identiċi jew jibqgħu fi ħdan it-tolleranzi preskritti:

3.3.1.1. Sõiduk

3.3.1.1. Il-vettura:

Inertsikategooria: kaks järgmist ülemist inertsikategooriat ja kõik alumised inertsikategooriad.

Il-kategorija ta’ l-inerzja: iż-żewġ kategoriji ta’ l-inerzja eżatt fuq u kwalunkwe kategorija ta’ inerzja taħt.

Maanteekoormus kiirusel 80 km/h kokku: kuni 5 % suurem või kui tahes palju väiksem.

It-tagħbija totali fit-triq fi 80 km/h: +5 % ‘il fuq u kwalunkwe valur taħt.

3.3.1.2. Mootor

3.3.1.2. Il-magna

a) mootori silindrimaht (±15 %);

(a) il-kapaċità taċ-ċilindri tal-magna (±15 %),

b) klappide arv ja juhtimine;

(b) in-numru u l-kontroll tal-valvs,

c) toitesüsteem;

(ċ) is-sistema tal-fjuwil,

d) jahutussüsteemi tüüp;

(d) it-tip ta’ sistema ta’ tkessiħ,

e) kütuse põletamise protsess.

(e) il-proċess ta’ kombustjoni.

3.3.1.3. Saastekontrollisüsteemi parameetrid:

3.3.1.3. Il-parametri tas-sistema għall-kontroll tat-tniġġis:

a) Katalüüsmuundurid ja tahkete osakeste filtrid:

(a) Il-konverituri katalitiċi u l-filtri għall-partikulati:

katalüüsmuundurite, filtrite ja elementide arv;

in-numru ta’ konvertituri katalitiċi, ta’ filtri u ta’ elementi,

katalüüsmuundurite ja filtrite suurus (monoliidi maht ±10 %);

id-daqs tal-konvertituri katalitiċi u tal-filtri (volum tal-blokka tal-konkos ±10 fil-mija),

katalüütilise reaktsiooni tüüp (oksüdatsioon, kolmeastmelisus, lahja NOx püüdur, valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR), NOx katalüsaator jne);

it-tip ta’ attività katalitika (ossidazzjoni, three-way, nasba rqiqa għall-NOx, SCR, katalista rqiqa għall-NOx jew oħra),

väärismetallide kogus (identne või suurem);

it-tagħbija tal-metall prezzjuż (identika jew ogħla),

väärismetallide liik ja suhe (±15 %);

it-tip u l-proporzjon tal-metall prezzjuż (±15 %),

substraat (struktuur ja materjal);

is-sottostrat (l-istruttura u l-materjal),

elemendi tihedus;

id-densità taċ-ċellula,

kuni 50 K temperatuurierinevused katalüüsmuunduri või filtri sisendil. Kõnealust temperatuurimuutust kontrollitakse stabiliseeritud tingimustel kiirusel 120 km/h ning 1. tüüpi katse koormusel.

varjazzjoni fit-temperatura ta’ mhux aktar minn 50 K fid-daħla tal-konvertitur katalitiku jew tal-filtru. Din il-varjazzjoni fit-temperatura għandha tkun ikkontrollata f’kundizzjonijiet stabbilizzati b’veloċità ta’ 120 km/h u l-issettjar tat-tagħbija tat-test tat-tip 1.

b) Õhu sissepuhe:

(b) L-injezzjoni ta’ l-arja:

olemas või puudub;

biha jew mingħajra

tüüp (pulseeriv õhk, õhupumbad jne).

tip (pulsair, pompi ta’ l-arja, ieħor/oħrajn)

c) Heitgaasitagastus:

(ċ) Ir-riċirkolazzjoni tal-gassijiet ta’ l-egżost (EGR):

olemas või puudub;

biha jew mingħajrha

liik (jahutusega või ilma, aktiiv- või passiivjuhtimisega, kõrg- või madalsurvega).

tip (imkessħa jew mhux imkessħa, kontroll attiv jew passiv, pressjoni għolja jew pressjoni baxxa).

3.3.1.4. Kulumiskindluse katse teostamisel võib kasutada sõidukit, mille kerekuju, käigukast (automaat- või käsikäigukast) ning rataste või rehvide suurus erineb selle sõidukitüübi omadest, millele tüübikinnitust taotletakse.

3.3.1.4. It-test tad-durabbilità jista’ jitwettaq billi tintuża vettura, li jkollha stil tal-bodi, gerboks (awtomatika jew manwali) u daqs tar-roti jew tajers differenti minn dawk tat-tip ta’ vettura li għalih qed tintalab l-approvazzjoni tat-tip.

3.4. Laiendused pardadiagnostikasüsteemi osas

3.4. L-estensjonijiet għad-dijanjostika abbord

3.4.1. Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, millel on identne mootor ja saastekontrollisüsteem vastavalt XI lisa 2. liite määratlusele. Tüübikinnituse laiendamisel ei võeta arvesse järgmisi sõiduki tunnuseid:

3.4.1. L-approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża għal tipi differenti ta’ vetturi b’sistemi identiċi tal-magna u għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet kif ġew iddefiniti fl-Appendiċi 2 ta’ l-Anness XI. L-approvazzjoni tat-tip għandha tkun estiża irrispettivament mill-karatteristiċi li ġejjin tal-vettura:

a) mootori abiseadmed;

(a) l-aċċessorji tal-magna;

b) rehvid;

(b) it-tajers;

c) ekvivalentne inerts;

(ċ) l-inerzja ekwivalenti;

d) jahutussüsteem;

(d) is-sistema tat-tkessiħ;

e) üldine jõuülekandearv;

(e) il-proporzjon globali ta’ ingranaġġ;

f) jõuülekande tüüp; ja

(f) it-tip ta’ ingranaġġ; u

g) keretüüp.

(g) it-tip ta’ qafas.

3.5. Laiendused CO2 heitmete ja kütusekulu osas

3.5. L-estensjonijiet għall-emissjonijiet tas-CO2 u għall-konsum tal-fjuwil

3.5.1. Ainult sisepõlemismootoriga käitatavad sõidukid, välja arvatud sõidukid, mis on varustatud perioodiliselt regenereerivate saasteainete kontrollisüsteemiga.

3.5.1. Il-vetturi li jaħdmu b’magna b’kombustjoni interna biss, ħlief il-vetturi mgħammra b’sistema għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet li tirriġenera perjodikament.

3.5.1.1. Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, mis erinevad üksteisest järgmiste omaduste poolest, ja millel tehnilise teenistuse mõõdetud süsinikdioksiidi heitmed ei ületa tüübikinnitusväärtust enam kui 4 % M-kategooria sõidukite ja 6 % N-kategooria sõidukite puhul:

3.5.1.1. L-approvazzjoni tat-tip tista’ tiġi estiża għal vetturi li jvarjaw rigward il-karatteristiċi li ġejjin, jekk l-emissjonijiet tas-CO2 imkejla mis-servizz tekniku ma jeċċedux b’aktar minn 4 % il-valur ta’ l-approvazzjoni tat-tip għall-vetturi tal-kategorija M u b’aktar minn 6 % għall-vetturi tal-kategorija N:

- tuletatud mass;

- il-massa ta’ referenza,

- suurim tehniliselt lubatud täismass;

- il-massa massima mgħobbija teknikament permissibbli,

- keretüüp vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ II lisa punkti C määratlusele;

- it-tip ta’ qafas kif ġie definit fit-Taqsima C ta’ l-Anness I tad-Direttiva 2007/46/KE,

- jõuülekandearvud;

- il-proporzjonijiet totali tal-gerijiet,

- mootori seadmed ja abiseadmed.

- it-tagħmir tal-magna u l-aċċessorji.

3.5.2. Ainult sisepõlemismootoriga käitatavad sõidukid, mis on varustatud perioodiliselt regenereerivate saasteainete kontrollisüsteemiga

3.5.2. Il-vetturi li jaħdmu b’magna b’kombustjoni interna biss u mgħammra b’sistema għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet li tirriġenera perjodikament

3.5.2.1. Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, mis erinevad üksteisest punktis 3.5.1.1 nimetatud tunnuste poolest, kuid jäävad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 [4] 10. lisas esitatud tüüpkonna tunnuste piiresse ning millel tehnilise teenistuse mõõdetud CO2 heitmed ei ületa tüübikinnitusväärtust enam kui 4 % M-kategooria sõidukite ja 6 % N-kategooria sõidukite puhul ning saab kohaldada sama tegurit Ki.

3.5.2.1. L-approvazzjoni tat-tip għandha tiġi estiża għal vetturi li jvarjaw rigward il-karatteristiċi mogħtija fit-Taqsima 3.5.1.1 t’aktar ‘il fuq, imma li ma jeċċedux il-karatteristiċi tal-familja ta’ l-Anness 10 tar-Regolament Nru 101 tan-NU/ECE [4], jekk l-emissjonijiet tas-CO2 imkejla mis-servizz tekniku ma jeċċedux b’aktar minn 4 % il-valur tat-tip approvat għall-vetturi tal-kategorija M u b’aktar minn 6 % għall-vetturi tal-kategorija N, u fejn ikun applikabbli l-istess fattur Ki.

3.5.2.2. Tüübikinnitust laiendatakse ka erineva Ki teguriga sõidukitele, millel tehnilise teenistuse mõõdetud CO2 heitmed ei ületa tüübikinnitusväärtust enam kui 4 % M-kategooria sõidukite ja 6 % N-kategooria sõidukite puhul.

3.5.2.2. L-approvazzjoni tat-tip għandha tiġi estiża għal vetturi b’fattur Ki differenti, jekk l-emissjonijiet tas-CO2 imkejla mis-servizz tekniku ma jeċċedux b’aktar minn 4 % il-valur tat-tip approvat għall-vetturi tal-kategorija M u b’aktar minn 6 % għall-vetturi tal-kategorija N.

3.5.3. Ainult elektrijõuallikaga käitatavad sõidukid

3.5.3. Il-vetturi li jaħdmu b’power train elettrika biss

Laiendusi antakse kokkuleppel katsetamise eest vastutava tehnilise teenistusega.

L-estensjonijiet għandhom jingħataw wara qbil mas-servizz tekniku responsabbli mit-twettiq tat-testijiet.

3.5.4. Hübriidelektrijõuallikaga käitatavad sõidukid

3.5.4. Il-vetturi li jaħdmu b’power train elettrika ibrida

Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, mis erinevad üksteisest järgmiste omaduste poolest, kuid millel tehnilise teenistuse mõõdetud CO2 heitmed ja elektrienergia kulu ei ületa tüübikinnitusväärtust enam kui 4 % M-kategooria sõidukite ja 6 % N-kategooria sõidukite puhul:

L-approvazzjoni tat-tip għandha tiġi estiża għal vetturi li jvarjaw rigward il-karatteristiċi li ġejjin, jekk l-emissjonijiet tas-CO2 u l-konsum ta’ l-enerġija elettrika mkejla mis-servizz tekniku ma jeċċedux b’aktar minn 4 % il-valur tat-tip approvat għall-vetturi tal-kategorija M u b’aktar minn 6 % għall-vetturi tal-kategorija N:

- tuletatud mass;

- il-massa ta’ referenza,

- suurim tehniliselt lubatud täismass;

- il-massa massima mgħobbija teknikament permissibbli,

- keretüüp vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ II lisa punkti C määratlusele;

- it-tip ta’ qafas kif ġie definit fit-taqsima C ta’ l-Anness II tad-Direttiva 2007/46/KE,

- mis tahes muude karakteristikute muutmise puhul võib laiendusi anda kokkuleppel katsetamise eest vastutava tehnilise teenistusega.

- Rigward bidla fi kwalunkwe karatteristika oħra, jistgħu jingħataw estensjonijiet wara ftehim mas-servizz tekniku responsabbli mit-twettiq tat-testijiet.

3.5.5. Tüübikinnituse laiendamine samasse sõidukitüüpkonda kuuluvatele N-kategooria sõidukitele

3.5.5. L-estensjoni ta’ l-approvazzjoni tat-tip tal-vetturi tal-kategorija N fi ħdan familja:

3.5.5.1. N-kategooria sõidukite puhul, millele on antud tüübikinnitus sõidukitüüpkonda kuulumise alusel punktis 3.6.2 kirjeldatud menetluse teel, laiendatakse tüübikinnitust samasse sõidukitüüpkonda kuuluvatele sõidukitele üksnes juhul, kui tehniline teenistus leiab, et uue sõiduki kütusekulu ei ületa selle sõiduki kütusekulu, millel sõidukitüüpkonna kütusekulu põhineb.

3.5.5.1. Għall-vetturi tal-kategorija N li jkunu approvati bħala membri ta’ familja ta’ vetturi billi ntużat il-proċedura fit-Taqsima 3.6.2, l-approvazzjoni tat-tip għandha tiġi estiża għal vetturi mill-istess familja biss jekk is-servizz tekniku jistma li l-konsum tal-fjuwil tal-vettura l-ġdida ma jeċċedix il-konsum tal-fjuwil tal-vettura li fuqha jkun ibbażat il-konsum tal-fjuwil tal-familja.

Tüübikinnitust võib laiendada ka sõidukitele, mis:

L-approvazzjonijiet tat-tip jistgħu jiġu estiżi wkoll għal vetturi li:

- on üle 110 kg raskem kui sõidukitüüpkonna liige, mille suhtes katsed läbi viidi, tingimusel, et sõiduk ei ole sõidukitüüpkonna kergeimast liikmest üle 220 kg raskem;

- ikunu sa 110 kg itqal mill-membru tal-familja ttestjat, sakemm ikunu fi ħdan 220 kg mill-eħfef membru tal-familja,

- on ainult rehvide suuruse erinevuse tõttu väiksema jõuülekandearvuga kui sõidukitüüpkonda kuuluv sõiduk, mille suhtes katsed läbi viidi ja

- ikollhom proporzjon globali ta’ ingranaġġ aktar baxx mill-membru tal-familja ttestjat biss minħabba bidla fid-daqsijiet tat-tajers, u

- vastab sõidukitüüpkonnale igas muus mõttes.

- jikkonformaw mal-familja fl-aspetti l-oħra kollha.

3.5.5.2. N-kategooria sõidukite puhul, millele on antud tüübikinnitus sõidukitüüpkonda kuulumise alusel punktis 3.6.3 kirjeldatud menetluse teel, võib tüübikinnitust samasse sõidukitüüpkonda kuuluvatele sõidukitele laiendada ainult juhul, kui tehniline teenistus leiab, et uue sõiduki kütusekulu ei ole väiksem sõidukitüüpkonna vähima kütusetarbimisega sõiduki omast ega suurem sõidukitüüpkonna suurima kütusetarbimisega sõiduki omast.

3.5.5.2. Għall-vetturi tal-kategorija N li jkunu approvati għat-tip bħala membri ta’ familja ta’ vetturi billi ntużat il-proċedura fil-punt 3.6.3, l-approvazzjoni tat-tip tista’ tiġi estiża għal vetturi mill-istess familja mingħajr ittestjar addizzjonali biss jekk is-servizz tekniku jistma li l-konsum tal-fjuwil tal-vettura l-ġdida jaqa’ fi ħdan il-limiti magħmula minn dawk iż-żewġ vetturi fil-familja li jkollhom l-inqas u l-ogħla konsum tal-fjuwil, rispettivament.

3.6. Tüübikinnituse laiendamine samasse sõidukitüüpkonda kuuluvatele N-kategooria sõidukitele kütusekulu ja CO2 heitmete osas

3.6. L-approvazzjoni tat-tip tal-vetturi tal-kategorij N fi ħdan familja għall-konsum tal-fjuwil u għall-emissjonijiet tas-CO2

N-kategooria sõidukitele võib tüübikinnituse anda punktis 3.6.1 määratletud sõidukitüüpkonda kuulumise alusel kasutades ühte kahest punktides 3.6.2 ja 3.6.3 kirjeldatud meetodist.

Il-vetturi tal-kategorija N għandhom jiġu approvati għat-tip fi ħdan familja kif ġie definit fil-punt 3.6.1 billi jintuża wieħed miż-żewġ metodi alternattivi deskritti fil-punti 3.6.2 u 3.6.3.

3.6.1. N-kategooria sõidukeid võib kütusekulu ja CO2 heitmete mõõtmiseks grupeerida sõidukitüüpkondadesse juhul, kui järgmised parameetrid on identsed või ettenähtud piirides.

3.6.1. Il-vetturi N jistgħu jiġu ggruppati flimkien f’familja għall-finijiet tal-kejl tal-konsum tal-fjuwil u ta’ l-emissjonijiet tas-CO2 jekk il-parametri li ġejjin ikunu identiċi jew fi ħdan il-limiti speċifikati:

3.6.1.1. Identsed peavad olema järgmised parameetrid:

3.6.1.1. Il-parametri identiċi għandhom ikunu dawn li ġejjin:

- tootja ja tüüp vastavalt 4. liite I jao määratlusele;

- il-manifattur u t-tip kif ġew iddefiniti fit-taqsima I ta’ l-Appendiċi 4,

- mootori töömaht;

- il-kapaċità tal-magna,

- saastekontrollisüsteemi tüüp;

- it-tip ta’ sistema għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet,

- kütusesüsteemi tüüp vastavalt 4. liite punkti 1.10.2 määratlusele.

- it-tip ta’ sistema tal-fjuwil kif ġiet iddefinita fil-punt 1.10.2 ta’ l-Appendiċi 4.

3.6.1.2. Järgmised parameetrid peavad jääma nimetatud piiridesse:

3.6.1.2. Il-parametri li ġejin għandhom ikunu fi ħdan il-limiti li ġejjin:

- jõuülekandearvud (mitte üle 8 % väikseimast suurem) vastavalt 4. liite punkti 1.13.3 määraatlusele;

- proporzjonijiet globali ta’ ingranaġġ (mhux aktar minn 8 % ogħla mill-aktar wieħed baxx) kif ġew iddefiniti fil-punt 1.13.3 ta’ l-Appendiċi 4,

- tuletatud mass (mitte üle 220 kg raskeimast kergem);

- il-massa ta’ referenza (mhux aktar minn 220 kg eħfef mill-itqal),

- esipind (mitte üle 15 % suurimast väiksem);

- il-parti ta’ quddiem (mhux aktar minn 15 % iżgħar mill-akbar),

- mootori võimsus (mitte üle 10 % suurimast väärtusest väiksem).

- il-qawwa tal-magna (mhux aktar minn 10 % inqas mill-ogħla valur).

3.6.2. Punktis 3.6.1 määratletud sõidukitüüpkonnale võib anda tüübikinnituse CO2 heitmete ja kütusekulu andmete alusel, mis on ühised kõigile sõidukitüüpkonna liikmetele. Tehniline teenistus valib katsete läbiviimiseks sõidukitüüpkonna selle liikme, mille heitmete CO2 tase on arvatavalt kõrgeim. Mõõtmised viiakse läbi XII lisas kirjeldatud viisil ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 punktis 5.5 kirjeldatud meetodiga saadud tulemusi kasutatakse kõigi sõidukitüüpkonna liikmete ühiste tüübikinnituse väärtustena.

3.6.2. Familja ta’ vetturi, kif ġiet iddefinita fil-punt 3.6.1, tista’ tiġi approvata b’data dwar l-emissjonijiet tas-CO2 u l-konsum tal-fjuwil li jkunu komuni għall-membri kollha tal-familja. Is-servizz tekniku għandu jagħżel għall-ittestjar il-membru tal-familja li s-servizz iqis li għandu l-akbar emissjoni ta’ CO2. Il-kejl għandu jsir kif ġie deskritt fl- Anness XII, u r-riżultati skond il-metodu deskritt fit-taqsima 5.5 tar-Regolament Nru. 101 tan-NU/ECE għandhom jintużaw bħala valuri ta’ l-approvazzjoni tat-tip li jkunu komuni għall-membri kollha tal-familja.

3.6.3. Punktis 3.6.1 määratletud tingimustel sõidukitüüpkonda grupeerunud sõidukitele võib anda tüübikinnituse iga sõidukitüüpkonna liikme kohta esitatavate CO2 heitmete ja kütusekulu andmete alusel. Tehniline teenistus valib katsete läbiviimiseks sellised kaks sõidukitüüpkonna liiget, mille CO2 heitmete tase on arvatavalt kõrgeim ja madalaim. Mõõtmised viiakse läbi XII lisas kirjeldatud viisil. Kui tootja poolt nimetatud kahe sõiduki kohta esitatud andmed jäävad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 punktis 5.5 kirjeldatud lubatud hälbe piiridesse, võib tüübikinnituse väärtustena kasutada tootja poolt kõigi sõidukitüüpkonna liikmete kohta antud CO2 heitmeid puudutavaid andmeid. Kui tootja esitatud andmed ei jää lubatud hälbe piiridesse, kasutatakse tüübikinnituse väärtustena ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 punktis 5.5 kirjeldatud meetodil saadud andmeid ning tehniline teenistus valib sobiva arvu sõidukitüüpkonna liikmeid lisakatseteks.

3.6.3. Il-vetturi li jkunu ggruppati f’familja kif ġie definit fil-punt 3.6.1 jistgħu jiġu approvati b’data individwali dwar l-emissjonijiet tas-CO2 u l-konsum tal-fjuwil għal kull wieħed mill-membri tal-familja. Is-servizz tekniku għandu jagħżel għall-ittestjar iż-żewġ vetturi, li s-servizz iqis li għandhom l-akbar u l-inqas emissjonijiet tas- CO2 rispettivament. Il-kejl għandu jsir kif ġie deskritt fl-Anness XII. Jekk id-data tal-manifattur għal dawn iż-żewġ vetturi taqa’ fi ħdan il-limiti ta’ tolleranza deskritti fit-taqsima 5.5 tar-Regolament Nru 101 tan-NU/ECE, l-emissjonijiet tas-CO2 iddikjarati mill-manifattur għall-membri kollha tal-familja tal-vetturi jistgħu jintużaw bħala valuri ta’ l-approvazzjoni tat-tip. Jekk id-data tal-manifattur ma taqax fi ħdan il-limiti ta’ tolleranza, ir-riżultati skond il-metodu deskritt fit-taqsima 5.5 tar-Regolament Nru 101 tan-NU/ECE għandhom jintużaw bħala valuri ta’ l-approvazzjoni tat-tip u s-servizz tekniku għandu jagħżel numru xieraq ta’ membri oħra tal-familja għal testijiet addizzjonali.

4. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

4. IL-KONFORMITÀ TAL-PRODUZZJONI

4.1. Sissejuhatus

4.1. Introduzzjoni

4.1.1. Kui võimalik, tehakse 1., 2., 3. ja 4. tüüpi katse, OBD-seadme katse, CO2 heitmete ja kütusekulu katse ning heitgaasi suitsususe katse vastavalt punktis 2.4 kirjeldatule. Toodangu vastavuse hindamise konkreetne kord on sätestatud punktides 4.2–4.10.

4.1.1. Fejn ikun applikabbli, it-testijiet tat-tipi 1, 2, 3, 4, it-test għall-OBD, it-test għall-emissjonijiet tas-CO2 u għall-konsum tal-fjuwil u t-test għall-opaċità tad-duħħan għandhom jitwettqu, kif ġie deskritt fit-taqsima 2.4. Il-proċeduri speċifiċi għall-konformità tal-produzzjoni ġew stabbiliti fit-taqsimiet 4.2 sa 4.10.

4.2. Sõiduki vastavuskontroll 1. tüüpi katse jaoks

4.2. Il-kontroll tal-konformità tal-vettura għal test tat-tip 1

4.2.1. 1. tüüpi katse tehakse sõidukiga, mille spetsifikatsioon vastab tüübikinnitustunnistuses kirjeldatule. Kui tuleb teha 1. tüüpi katse ja sõiduki tüübikinnitusel on üks või mitu laiendust, tehakse katsed esialgses tehnilises toimikus kirjeldatud sõidukiga või sõidukiga, mida on kirjeldatud asjaomase laiendusega seotud tehnilises toimikus.

4.2.1. It-test tat-tip 1 għandu jitwettaq fuq vettura ta’ l-istess speċifikazzjoni kif ġie deskritt fiċ-ċertifikat ta’ l-approvazzjoni tat-tip. Meta test tat-tip 1 għandu jitwettaq għal approvazzjoni tat-tip ta’ vettura li jkollha estensjoni waħda jew diversi estensjonijiet, it-testijiet tat-tip 1 għandhom jitwettqu jew fuq il-vettura deskritta fil-pakkett ta’ l-informazzjoni inizjali jew fuq il-vettura deskritta fil-pakkett ta’ l-informazzjoni relatat ma’ l-estensjoni rilevanti.

4.2.2. Kui tüübikinnitusasutus on oma valiku teinud, et tohi tootja teha valitud sõidukitele ühtegi kohandust.

4.2.2. Wara li ssir l-għażla mill-awtorità ta’ l-approvazzjoni, il-manifattur m’għandu jagħmel l-ebda aġġustament fuq il-vetturi magħżula.

4.2.2.1. Seeriast valitakse juhuslikult kolm sõidukit ning nendega tehakse katsed käesoleva määruse III lisa kohaselt. Halvendustegureid kasutatakse samamoodi. Piirnormid on sätestatud määruse (EMÜ) nr 715/2007 I lisa 1. ja 2. tabelis.

4.2.2.1. B’mod mhux sistematiku, għandhom jintgħażlu tliet vetturi fis-serje u għandhom jiġu ttestjati kif ġie deskritt fl-Anness III ta’ dan ir-Regolament. Il-fatturi ta’ deterjorament għandhom jintużaw bl-istess mod. Il-valuri ta’ limitu jinsabu fit-Tabelli 1 u 2 ta’ l-Anness I tar-Regolament (KE) Nru 715/2007.

4.2.2.2. Kui tüübikinnitusasutus kiidab heaks toodangu standardhälbe, mille tootja on andnud vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ X lisale, siis tehakse katsed käesoleva lisa 1. liite kohaselt.

4.2.2.2. Jekk l-awtorità ta’ l-approvazzjoni tkun sodisfatta bid-devjazzjoni standard tal-produzzjoni mogħtija mill-manifattur skond l-Anness X tad-Direttiva 2007/46/KE, it-testijiet għandhom isiru skond l-Appendiċi 1 ta’ dan l-Anness.

Kui tüübikinnitusasutus ei kiida heaks toodangu standardhälvet, mille tootja on andnud vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ X lisale, siis tehakse katsed käesoleva lisa 2. liite kohaselt.

Jekk l-awtorità ta’ l-approvazzjoni ma tkunx sodisfatta bid-devjazzjoni standard tal-produzzjoni mogħtija mill-manifattur skond l-Anness X tad-Direttiva 2007/46/KE, it-testijiet għandhom isiru skond l-Appendiċi 2 ta’ dan l-Anness.

4.2.2.3. Seeriast valitud sõidukil tehtud katse põhjal loetakse seeria toodang vastavaks juhul, kui asjakohases liites ettenähtud kriteeriumide kohane otsus kõigi saasteainete kohta on positiivne, ning mittevastavaks juhul, kui ühe saasteaine kohta tehtud otsus on negatiivne.

4.2.2.3. Il-produzzjoni ta’ serje titqies bħala li tikkonforma jew ma tikkonformax fuq il-bażi tat-test kampjunarju tal-vetturi la darba tintlaħaq deċiżjoni li tgħaddi għall-inkwinanti kollha jew tintlaħaq deċiżjoni li ma tgħaddix għal inkwinant wieħed, skond il-kriterji tat-test applikati fl-appendiċi xieraq.

Ühe saasteainega seotud positiivset otsust ei muudeta mis tahes täiendavate katsete põhjal, mis tehakse otsuse langetamiseks teiste saasteainete kohta.

Meta tintlaħaq deċiżjoni li tgħaddi għal inkwinant wieħed, dik id-deċiżjoni m’għandhiex tinbidel minn kwalunkwe test addizzjonali ieħor li jsir biex tintlaħaq deċiżjoni għall-inkwinanti l-oħra.

Kui kõigi saasteainete suhtes ei saada positiivset otsust ja kui ühe saasteaine suhtes ei saada negatiivset otsust, tehakse katse teise sõidukiga (vt joonis I.4.2).

Jekk ma tintlaħaq l-ebda deċiżjoni li tgħaddi għall-inkwinanti kollha u ma tintlaħaq l-ebda deċiżjoni li ma tgħaddix għal inkwinant wieħed, għandu jsir test fuq vettura oħra (ara l-Figura I.4.2).

Joonis I.4.2

Figura I.4.2

Katse kolme sõidukiga

Test ta’ tliet vetturi

Katsetulemuste väljaarvutamine

Il-kalkolu ta’ l-istatistika tat-test

Kas katsetulemused vastavad asjakohases liites sätestatud tingimustele, mille puhul seeria lükatakse vähemalt ühe saasteaine osas?

Skond l-appendiċi xieraq, l-istatistika tat-test taqbel mal-kriterji biex is-serje ma tgħaddix għal mill-inqas inkwinant wieħed?

JAH

IVA

Tagasi lükatud

Serje miċħuda

EI

LE

EI

LE

Kas katsetulemused vastavad asjakohases liites sätestatud tingimustele, mille puhul seeria kiidetakse heaks vähemalt ühe saasteaine osas?

Skond l-appendiċi xieraq, l-istatistika tat-test taqbel mal-kriterji biex is-serje tgħaddi għal mill-inqas inkwinant wieħed?

JAH

IVA

Heakskiitev otsus ühe või mitme saasteaine osas

Tintlaħaq deċiżjoni li tgħaddi għal inkwinant wieħed jew aktar

Kas kõikide saasteainete osas on tehtud heakskiitev otsus?

Intlaħqet deċiżjoni li għaddiet għall-inkwinanti kollha?

JAH

IVA

Heaks kiidetud

Serje aċċettata

EI

LE

Katsed veel ühe sõidukiga

Test ta’ vettura addizzjonali

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

4.2.3. Olenemata III lisa nõuetest tehakse katsed otse tootmisliinilt tulnud sõidukitega.

4.2.3. Minkejja r-rekwiżiti ta’ l-Anness III, it-testijiet għandhom isiru fuq vetturi li jkun għadhom kemm ġejjin mil-linja tal-produzzjoni.

4.2.3.1. Tootja taotluse korral võib katseid siiski teha ka sõidukitega, mille läbisõit on:

4.2.3.1. Iżda, fuq it-talba tal-manifattur, it-testijiet jistgħu jsiru fuq vetturi li kkompletaw:

a) kuni 3000 km, kui tegemist on ottomootoriga sõidukiga;

(a) Massimu ta’ 3000 km għal vetturi mgħammra b’magna positive-ignition;

b) kuni 15000 km, kui tegemist on diiselmootoriga sõidukiga.

(b) Massimu ta’ 15000 km għal vetturi mgħammra b’magna compression-ignition.

Sõiduki sõidab sisse tootja, kes kohustub hoiduma kõnealuste sõidukite mis tahes viisil kohandamisest.

Il-proċedura tat-tħaddim tal-bidu trid issir mill-manifattur, li għandu jimpenja ruħu li ma jagħmel l-ebda aġġustament f’dawn il-vetturi.

4.2.3.2. Kui tootja soovib sõidukid sisse sõita (x km, kus ottomootoriga sõidukite puhul x = 3000 km ja diiselmootoriga sõidukite puhul x = 15000 km), on menetlus järgmine:

4.2.3.2. Jekk il-manifattur jixtieq li jagħmel lill-vetturi t-tħaddim tal-bidu, ("x" km, fejn x ≤ 3000 km għal vetturi mgħammra b’magna positive-ignition u x ≤ 15000 km għal vetturi mgħammra b’magna compression-ignition), il-proċedura għandha tkun din li ġejja:

a) esimese katsetatava sõiduki saasteainete heitkogused (1. tüüp) määratakse nulli ja x km juures;

(a) l-emissjonijiet ta’ l-inkwinanti (tip I) għandhom jitkejlu f’żero u f'"x" km fuq l-ewwel vettura ttestjata;

b) arvutatakse iga saasteaine heitkoguse nulli ja x km vaheline eraldumiskoefitsient:

(b) il-koeffiċjent ta’ l-evoluzzjoni ta’ l-emissjonijiet bejn żero u "x" km għandu jkun ikkalkulat għal kull wieħed mill-inkwinanti:

heitkogus x km/heitkogus null km

Emissjonijiet "x" km/Emissjonijiet żero km

Eraldumiskoefitsient võib olla väiksem kui üks; ja

Dan jista’ jkun inqas minn 1; u

c) teisi sõidukeid ei sõideta sisse, nende heitkogus null km juures korrutatakse eraldumiskoefitsiendiga. Sel juhul võetakse aluseks järgmised väärtused:

(ċ) il-vetturi l-oħra m’għandux isirilhom it-tħaddim tal-bidu, iżda l-emissjonijiet tagħhom f’żero km għandhom ikunu multiplikati bil-koeffiċjent ta’ l-evoluzzjoni. F’dan il-każ, il-valuri li jridu jittieħdu għandhom ikunu:

i) esimese sõiduki x km väärtused,

(i) il-valuri f'"x"km għall-ewwel vettura;

ii) teiste sõidukite null km väärtused, korrutatud eraldumiskoefitsiendiga.

(ii) il-valuri f’żero km immultiplikati bil-koeffiċjent ta’ l-evoluzzjoni għall-vetturi l-oħra.

4.2.3.3. Kõik need katsed võib teha müügil oleva kütusega. Tootja taotluse korral võib aga kasutada IV lisas kirjeldatud etalonkütuseid.

4.2.3.3. Dawn it-testijiet kollha għandhom isiru bi fjuwil kummerċjali. Madankollu, fuq it-talba tal-manifattur, jistgħu jintużaw il-fjuwils ta’ referenza deskritti fl-Anness IX.

4.3. Sõiduki vastavuskontroll süsinikdioksiidi heitmete katse jaoks

4.3. Il-kontroll tal-konformità tal-vettura għall-emissjonijiet tas-CO2

4.3.1. Kui sõidukitüübile on antud üks või mitu laiendust, tehakse katsed sõiduki(te)ga, mida on kirjeldatud esimesele tüübikinnitustaotlusele lisatud tehnilises toimikus või sõidukiga, mida on kirjeldatud vastavalt laiendusele lisatud tehnilises toimikus.

4.3.1. Jekk tip ta’ vettura jkollu estensjoni waħda jew diversi estensjonijiet, it-testijiet għandhom jitwettqu fuq il-vettura/i deskritta/i fil-pakkett ta’informazzjoni li akkumpanja l-ewwel applikazzjoni għall-approvazzjoni tat-tip, jew fuq il-vettura deskritta fil-pakkett ta’ informazzjoni li akkumpanja l-estensjoni rilevanti.

4.3.2. Kui tüübikinnitusasutus ei ole rahul tootja kontrollimenetlustega, kohaldatakse direktiivi 2007/46/EMÜ X lisa punkte 3.3 ja 3.4.

4.3.2. Jekk l-awtorità ta’ l-approvazzjoni ma tkunx sodisfatta bil-proċedura ta’ verifika tal-manifattur, għandhom japplikaw il-punti 3.3 u 3.4 ta’ l-Anness X tad-Direttiva 2007/46/KE.

4.3.3. Käesoleva punkti ning 1. ja 2. liite kohaldamise korral hõlmab "saasteaine" mõiste ka reguleeritavaid saasteaineid (esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa 1. ja 2. tabelis) ja CO2 heitmeid.

4.3.3. Għall-fini ta’ din it-taqsima u ta’ l-Appendiċi 1 u 2, it-terminu "inkwinant" għandu jinkludi l-inkwinanti regolati (mogħtija fit-Tabelli 1 u 2 ta’ l-Anness I tar-Regolament (KE) Nru 715/2007) u l-emissjoni tas-CO2

4.3.4. Sõiduki vastavus CO2 heitmete osas tehakse kindlaks punktis 4.2.2 kirjeldatud menetluse kohaselt, välja arvatud alljärgnevad erandid.

4.3.4. Il-konformità tal-vettura għall-emissjonijiet tas-CO2 għandha tkun iddeterminata skond il-proċedura deskritta fil-punt 4.2.2. bl-eċċezzjonijiet li ġejjin:

4.3.4.1. Punkti 4.2.2.1 sätted asendatakse järgmisega:

4.3.4.1. Id-dispożizzjonijiet tat-Taqsima 4.2.2.1 għandhom jiġu sostitwiti b’dan li ġej:

Seeriast valitakse juhuslikult kolm sõidukit ning nendega tehakse katsed XII lisa kohaselt.

B’mod mhux sistematiku, tliet vetturi fis-serje għandhom jittieħdu u jiġu ttestjati kif ġie deskritt fl-Anness XII.

4.3.4.2. Punkti 4.2.3.1 sätted asendatakse järgmisega:

4.3.4.2. Id-dispożizzjonijiet tat-Taqsima 4.2.3.1 għandhom jiġu sostitwiti b’dan li ġej:

Tootja taotlusel võib katseid siiski teha ka sõidukitega, mille läbisõit on kuni 15000 km.

Madanakollu, fuq it-talba tal-manifattur, it-testijiet jistgħu jitwettqu fuq vetturi li kkompletaw massimu ta’ 15000 km.

Sel juhul sõidab sõidukid sisse tootja, kes kohustub hoiduma kõnealuste sõidukite mis tahes viisil kohandamisest.

F’dan il-każ, il-proċedura ta’ tħaddim fil-bidu għandha titwettaq mill-manifattur, li għandu jimpenja ruħu li ma jagħmel l-ebda aġġustament f’dawn il-vetturi.

4.3.4.3. Punkti 4.2.3.2 sätted asendatakse järgmisega:

4.3.4.3. Id-dispożizzjonijiet tat-Taqsima 4.2.3.2 għandhom jiġu sostitwiti b’dan li ġej:

Kui tootja palub sõiduki sisse sõita (x km, kus x ≤ 15000 km), võib seda teha järgmistel viisidel:

Jekk il-manifattur jixtieq jagħmel lill-vetturi t-tħaddim tal-bidu, ("x" km, fejn x ≤ 15000 km), il-proċedura għandha tkun din li ġejja:

a) esimese katsetatava sõiduki saasteainete heitkogused määratakse nulli ja x km juures;

(a) l-emissjonijiet ta’ l-inkwinanti għandhom jitkejlu f’żero u f'"x" km fuq l-ewwel vettura ttestjata;

b) arvutatakse iga saasteaine heitkoguste nulli ja x km vaheline eraldumiskoefitsient:

(b) il-koeffiċjent ta’ evoluzzjoni ta’ l-emissjonijiet bejn żero u "x" km għandu jiġi kalkulat għal kull wieħed mill-inkwinanti:

heitkogus x km/heitkogus null km

Emissjonijiet "x" km/Emissjonijiet żero km

Eraldumiskoefitsient võib olla väiksem kui üks; ja

Dan jista’ jkun inqas minn 1; u

c) teisi sõidukeid ei sõideta sisse, nende heitkogus null km juures korrutatakse eraldumiskoefitsiendiga. Sel juhul võetakse aluseks järgmised väärtused:

(ċ) il-vetturi l-oħra m’għandux isirilhom it-tħaddim tal-bidu, imma l-emissjonijiet tagħhom f’żero km għandhom ikunu multiplikati bil-koeffiċjent ta’ evoluzzjoni. F’dan il-każ, il-valuri li għandhom jittieħdu għandhom jkunu:

i) esimese sõiduki x km väärtused;

(i) il-valuri f'"x" km għall-ewwel vettura,

ii) teiste sõidukite null km väärtused, korrutatud eraldumiskoefitsiendiga.

(ii) il-valuri f’żero km immultiplati bil-koeffiċjent ta’ evoluzzjoni għall-vetturi l-oħra.

4.3.4.4. Punkti 4.2.3.3 sätted asendatakse järgmisega:

4.3.4.4. Id-dispożizzjonijiet tat-Taqsima 4.2.3.3 għandhom jiġu sostitwiti b’dan li ġej:

Katsetes kasutatakse käesoleva määruse IX lisas kirjeldatud etalonkütuseid.

Għall-ittestjar għandhom jintużaw il-fjuwils ta’ referenza deskritti fl-Anness IX ta’ dan ir-Regolament.

4.3.4.5. Kontrollides sõiduki vastavust CO2 heitmete osas, võib tootja punktis 4.3.4.3 nimetatud menetluse alternatiivina kasutada kindlaksmääratud eraldumiskoefitsienti (EC) 0,92 ja korrutada kõik 0 km juures mõõdetud CO2 väärtused selle teguriga.

4.3.4.5. Meta tiġi kontrollata l-konformità ta’ vettura għall-emissjonijiet tas-CO2 bħala alternattiva għall-proċedura li tissemma fit-Taqsima 4.3.4.3, il-manifattur tal-vettura jista’ juża koeffiċjent ta’ l-evoluzzjoni, EC, iffissat ta’ 0,92 u jimmultiplika l-valuri kollha tas-CO2 imkejla f’żero km b’dan il-fattur.

4.4. Ainult elektrijõuallikaga käitatavad sõidukid

4.4. Il-vetturi li jaħdmu b’power train elettrika biss

Toodangu nõuetele vastavust tagavaid meetmeid seoses elektrienergia kuluga kontrollitakse käesoleva lisa 4. liites esitatud näidisele vastava tüübikinnitussertifikaadi kirjelduse alusel.

Il-miżuri biex tkun żgurata l-konformità tal-produzzjoni rigward il-konsum ta’ l-enerġija elettrika għandhom ikunu kontrollati fuq il-bażi tad-deskrizzjoni fiċ-ċertifikat ta’ l-approvazzjoni tat-tip stabbilit fl-Appendiċi 4 ta’ dan l-Anness.

4.4.1. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

4.4.1. B’mod partikolari, id-detentur ta’ l-approvazzjoni għandu:

4.4.1.1. tagama toodangu kvaliteedi tõhusa kontrollimise korra olemasolu;

4.4.1.1. Jiżgura ruħu mill-eżistenza tal-proċeduri għall-kontroll effettiv tal-kwalità tal-produzzjoni;

4.4.1.2. pääsema ligi kontrollseadmetele, mis on vajalikud iga kinnitatud tüübi nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

4.4.1.2. Ikollu aċċess għat-tagħmir meħtieġ biex tkun ikkontrollata l-konformità ma’ kull tip approvat;

4.4.1.3. tagama katsetulemuste registreerimise ning lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks kooskõlas haldusteenistusega;

4.4.1.3. Jiżgura ruħu li d-data li tikkonċerna r-riżultat tat-test tiġi reġistrata u li d-dokumenti annessi jkunu disponibbli matul perjodu li għad irid jiġi miftiehem mas-servizz amministrattiv;

4.4.1.4. analüüsima igat liiki katse tulemusi, et kontrollida toote karakteristikuid ning tagada nende ühtsus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

4.4.1.4. Janalizza r-riżultati ta’ kull tip ta’ test sabiex jimmonitorja u jiżgura l-konsistenza tal-karatteristiċi tal-prodott, fejn iqis il-varjazzjonijiet ammissibbli fil-manifattura industrijali;

4.4.1.5. tagama, et iga sõidukitüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva määruse XII lisas nimetatud katsed; olenemata ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 7. lisa punkti 2.3.1.6 nõuetest tehakse tootja soovil katsed sõidukitega, mida ei ole veel üldse käitatud;

4.4.1.5. Jiżgura ruħu li għal kull tip ta’ vettura jitwettqu t-testijiet li jissemmew fl-Anness XII ta’ dan ir-Regolament; minkejja r-rekwiżiti tal-paragrafu 2.3.1.6. ta’ l-Anness 7 tar-Regolament Nru 101 tan-NU/ECE, fuq it-talba tal-manifattur, it-testijiet għandhom jitwettqu fuq vetturi li ma vvjaġġaw l-ebda distanza;

4.4.1.6. tagama, et kui teatavat liiki katse puhul ilmneb, et näidis või katseeksemplar ei vasta nõuetele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed toodangu vastavuse taastamiseks.

4.4.1.6. Jiżgura ruħu li kwalunkwe ġabra ta’ kampjuni jew ta’ biċċiet tat-test li turi nuqqas ta’ konformità mat-test tat-tip li qed jitqies tiġi segwita minn teħid ta’ kampjuni sussegwenti u minn test ieħor. Għandhom jittieħdu l-passi kollha meħtieġa biex tkun stabbilita mill-ġdida il-konformità tal-produzzjoni.

4.4.2. Tüübikinnitusasutused võivad igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid vastavuskontrolli meetodeid.

4.4.2. L-awtoritajiet ta’ l-approvazzjoni jistgħu jivverifikaw fi kwalunkwe ħin il-metodi li jiġu applikati f’kull unità ta’ produzzjoni.

4.4.2.1. Iga kontrolli puhul tuleb väliskontrollijale esitada katsete ja toodangu järelevalve protokollid.

4.4.2.1. F’kull spezzjoni, ir-rekords tat-testijiet u tal-monitoraġġ tal-produzzjoni għandhom jiġu komunikati lill-ispettur li jagħmel iż-żjara.

4.4.2.2. Kontrollija võib pisteliselt valida välja näidised tootja laboris katsetamiseks. Minimaalne näidiste arv määratakse kindlaks vastavalt tootja enda tehtud kontrollimiste tulemustele.

4.4.2.2. L-ispettur jista’ jagħżel b’mod mhux sistematiku l-kampjuni li għandhom jiġu ttestjati fil-laboratorju tal-manifattur. In-numru minimu tal-kampjuni għandu jiġi determinat fuq il-bażi tar-riżultati tal-kontrolli stess tal-manifattur.

4.4.2.3. Kui kvaliteedistandard osutub ebarahuldavaks või kui peetakse vajalikuks kontrollida punkti 4.4.2.2 kohaldamise korral tehtavate katsete kehtivust, peab kontrollija koguma näidised, mis saadetakse tüübikatsetusi teinud tehnilisele teenistusele.

4.4.2.3. Meta l-istandard tal-kwalità ma jidhirx li jkun sodisfaċenti jew meta jidher li jkun hemm għalfejn tiġi verifikata l-validità tat-testijiet imwettqa skond it-Taqsima 4.4.2.2, l-ispettur għandu jiġbor kampjuni li għandhom jintbagħtu lis-servizz tekniku li wettaq it-testijiet ta’ approvazzjoni.

4.4.2.4. Tüübikinnitusasutused võivad teha kõiki käesolevas määruses sätestatud katseid.

4.4.2.4. L-awtoritajiet ta’ l-approvazzjoni jistgħu jwettqu t-testijiet kollha li ġew stabbiliti f’dan ir-Regolament.

4.5. Hübriidelektrijõuallikaga käitatavad sõidukid

4.5. Il-vetturi li jaħdmu b’power train elettrika ibrida

4.5.1. Toodangu vastavust tagavaid meetmeid seoses elektriliste hübriidsõidukite CO2 heitmete ja elektrienergia kuluga kontrollitakse 4. liites esitatud näidisele vastava tüübikinnitussertifikaadi kirjelduse alusel.

4.5.1. Il-miżuri biex tkun żgurata l-konformità tal-produzzjoni rigward l-emissjonijiet tas-CO2 u l-konsum ta’ l-enerġija elettrika minn vetturi elettriċi ibridi għandhom jiġu kontrollati fuq il-bażi tad-deskrizzjoni fiċ-ċertifikat ta’ l-approvazzjoni tat-tip li jikkonforma mal-mudell fl-Appendiċi 4.

4.5.2. Toodangu vastavuskontrolli aluseks on tüübikinnitusasutuse hinnang tootja kontrollimismenetlusele, et tagada sõiduki vastavus sõidukitüübile CO2 heitmete ja elektrienergia kulu osas.

4.5.2. Il-kontroll tal-konformità tal-produzzjoni hija bbażata fuq valutazzjoni tal-proċedura ta’ verifika tal-manifattur, li saret mill-awtorità ta’ l-approvazzjoni, biex tkun żgurata l-konformità tat-tip ta’ vettura rigward l-emissjoni tas-CO2 u l-konsum ta’ l-enerġija elettrika.

4.5.3. Kui tüübikinnitusasutus ei ole tootja kontrollimismenetlusega rahul, nõuab ta toodetavate sõidukitega kontrollkatsete tegemist.

4.5.3. Jekk l-awtorità ta’ l-approvazzjoni mhix sodisfatta bl-istandard tal-proċedura ta’ verifika tal-manifattur, għandha teħtieġ li t-testijiet ta’ verifika jitwettqu fuq vetturi li qed jiġu prodotti.

4.5.4. CO2 heitmete vastavust kontrollitakse vastavalt punktis 4.3 ning 1. ja 2. liites kirjeldatud statistilistele menetlustele. Sõidukeid katsetatakse vastavalt XII lisas kirjeldatud menetlusele.

4.5.4. Il-konformità għall-emissjonijiet tas-CO2 tiġi kontrollata billi jintużaw il-proċeduri statistiċi li ġew deskritti fit-Taqsima 4.3 u fl-Appendiċi 1 u 2. Il-vetturi għandhom jiġu ttestjati skond il-proċedura li ġiet deskritta fl-Anness XII.

4.6. Sõiduki vastavuskontroll 3. tüüpi katse jaoks

4.6. Il-kontroll tal-konformità tal-vettura għal test tat-tip 3

4.6.1. Kui viiakse läbi 3. tüüpi katse, tuleb see teha kõigi sõidukitega, mis on valitud punktis 4.2 sätestatud 1. tüüpi toodangu vastavuse katseks. Sel juhul kohaldatakse V lisas sätestatud tingimusi.

4.6.1. Jekk se jitwettaq test tat-tip 3, għandu jsir fuq il-vetturi kollha magħżula għat-test tat-tip 1 tal-konformità tal-produzzjoni stabbilit fit-taqsima 4.2. Għandhom japplikaw il-kundizzjonijiet stabbiliti fl-Anness V.

4.7. Sõiduki vastavuskontroll 4. tüüpi katse jaoks

4.7. Il-kontroll tal-konformità tal-vettura għal test tat-tip 4

4.7.1. Kui tehakse 4. tüüpi katse, tuleb see teha VI lisa kohaselt.

4.7.1. Jekk se jitwettaq test tat-tip 4, għandu jsir skond l-Anness VI.

4.8. Sõiduki pardadiagnostikaseadme (OBD) vastavuskontroll

4.8. Il-kontroll tal-konformità tal-vettura għad-Dijanjostika Abbord (OBD)

4.8.1. Vajaduse korral kontrollitakse OBD-seadme vastavust järgmisel viisil:

4.8.1. Jekk se titwettaq verifika tar-rendiment tas-sistema OBD, għandha ssir skond ir-rekwiżiti li ġejjin:

4.8.1.1. Kui tüübikinnitusasutuse arvates toodangu kvaliteet ei rahulda, siis võetakse seeriast üks juhuslikult valitud sõiduk ning katsetatakse seda XI lisa 1. liites kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.8.1.1. Meta l-awtorità ta’ l-approvazzjoni tiddetermina li l-kwalità tal-produzzjoni tidher li mhix sodisfaċenti, b’mod mhux sistematiku għandha tittieħed vettura mis-serje u tiġi suġġetta għat-testijiet deskritti fl-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI.

4.8.1.2. Toodang loetakse vastavaks, kui kõnealune sõiduk vastab XI lisa 1. liites kirjeldatud katsete nõuetele.

4.8.1.2. Il-produzzjoni għandha titqies li hija konformi jekk din il-vettura tissodisfa r-rekwiżiti tat-testijiet deskritti fl-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI.

4.8.1.3. Kui seeriast valitud sõiduk ei vasta punktis 4.8.1.1 sätestatud nõuetele, siis võetakse juhuslik valim neljast sõidukist, millele tehakse XI lisa 1. liites kirjeldatud katsed. Katsed tuleb teha sõidukitega, mille läbisõit ei ületa 15000 km.

4.8.1.3. Jekk il-vettura meħuda mis-serje ma tissodisfax ir-rekwiżiti tat-taqsima 4.8.1.1, b’mod mhux sistematiku għandu jittieħed kampjun ieħor ta’ erba’ vetturi mis-serje u għandhom jiġu suġġetti għat-testijiet deskritti fl-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI. It-testijiet jistgħu jsiru fuq vetturi li sarilhom it-tħaddim tal-bidu għal mhux aktar minn 15000 km.

4.8.1.4. Toodang loetakse vastavaks, kui vähemalt kolm sõidukit vastavad XI lisa 1. liites kirjeldatud katsete nõuetele.

4.8.1.4. Il-produzzjoni għandha titqies li hija konformi jekk mill-inqas 3 vetturi jissodisfaw ir-rekwiżiti tat-testijiet deskritti fl-Appendiċi 1 ta’ l-Anness XI.

4.9. Veeldatud naftagaasi või maagaasiga käitatava sõiduki vastavuskontroll

4.9. Il-kontroll tal-konformità ta’ vettura alimentata mil-LPG jew mill-gass naturali

4.9.1. Toodangu vastavuse katsed võib teha müügil oleva kütusega, mille C3/C4 suhe veeldatud naftagaasi puhul on etalonkütuste C3/C4 vahemikus, või mille Wobbe’i indeks maagaasi puhul asub piirvahemiku kahe äärmise etalonkütuse Wobbe’i indeksite vahemikus. Sellisel juhul tuleb tüübikinnitusasutusele esitada kütuse analüüs.

4.9.1. It-testijiet għall-konformità tal-produzzjoni jistgħu jsiru bi fjuwil kummerċjali li l-proporzjon ta’ C3/C4 tiegħu jinsab bejn dawk tal-fjuwils ta’ referenza, fil-każ ta’ l-LPG, jew li l-indiċi Wobbe tiegħu jinsab bejn dawk tal-fjuwils ta’ referenza estremi fil-każ ta’ l-NG. F’dak il-każ għandha tiġi preżentata analiżi tal-fjuwil lill-awtorità ta’ l-approvazzjoni.

4.10. Sõiduki vastavuskontroll heitgaasi suitsususe osas

4.10. Il-kontroll tal-konformità ta’ vettura għall-opaċità tad-duħħan

4.10.1. Sõiduki vastavust kinnitatud tüübile diiselmootori heitmete osas kontrollitakse tulemuste põhjal, mis on loetletud 4. liite punktis 2.4 sisalduva tüübikinnitustunnistuse addendum’is.

4.10.1. Il-konformità tal-vettura mat-tip approvat rigward l-emissjoni ta’ inkwinanti minn magni compression-ignition għandha tkun ivverifikata fuq il-bażi tar-riżultati elenkati fl-Addendum għaċ-ċertifikat ta’ l-approvazzjoni tat-tip stabbilit fil-punt 2.4 ta’ l-Appendiċi 4.

4.10.2. Kui kontrollitakse tooteseeriast valitud sõidukit, siis lisaks punktile 10.1 tehakse katsed järgmiselt:

4.10.2. Minbarra l-punt 10.1, fejn kontroll jitwettaq fuq vettura meħuda mis-serje, it-testijiet għandhom jitwettqu kif ġej:

4.10.2.1. sissesõitmata sõidukile tehakse IV lisa 2. liite punktis 4.3 kirjeldatud vaba kiirenduse katse. Sõiduk loetakse kinnitatud tüübile vastavaks juhul, kui neeldumistegur ei ületa tüübikinnitusmärgil esitatud väärtust rohkem kui 0,5 m-1 võrra;

4.10.2.1 Vettura li ma sariliex it-tħaddim tal-bidu għandha tkun suġġetta għat-test fl-aċċelerazzjoni ħielsa deskritta fit-taqsima 4.3 ta’ l-Appendiċi 2 ta’ l-Anness IV. Il-vettura għandha titqies li hija konformi mat-tip approvat jekk il-koeffiċjent ta’ assorbiment iddeterminat ma jeċċedix b’aktar minn 0,5 m –1 il-figura murija fil-marka ta’ approvazzjoni.

4.10.2.2. kui punktis 4.10.2.1 nimetatud katses määratud väärtus on üle 0,5 m-1 suurem kui tüübikinnitusmärgil esitatud arvuline näitaja, siis tehakse asjaomast tüüpi sõidukiga või selle mootoriga IV lisa 2. liites punktis 4.2 kirjeldatud püsikiiruskatse täiskoormuskõvera alusel. Heitmetasemed ei tohi ületada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 24 7. lisas ettenähtud piirväärtusi [5].

4.10.2.2 Jekk il-figura determinata fit-test li jissemma fil-punt 4.10.2.1. teċċedi b’aktar minn 0,5 m –1 il-figura murija fil-marka ta’ approvazzjoni, vettura tat-tip meqjus jew il-magna tagħha għandha tkun suġġetta għat-test b’veloċitajiet stabbli tul il-kurva tat-tagħbija sħiħa, kif ġie deskritt fit-taqsima 4.2 ta’ l-Appendiċi 2 ta’ l-Anness IV. Il-livelli ta’ emissjoni m’għandhomx jeċċedu l-limiti preskritti fl-Anness 7 tar-Regolament Nru 24 tan-NU/ECE [5].

[1] Vesinikusõidukite ja mitmekütuseliste biodiiselsõidukite konkreetsed katsemenetlused kehtestatakse edaspidi

[1] Il-proċeduri speċifiċi tat-testijiet għall-vetturi li jieħdu l-idroġenu u l-vetturi flex fuel tal-bijodiżil se jkunu definiti aktar tard

[2] Kui kahekütuseline ja segakütuseline sõiduk on ühendatud, kohaldatakse mõlemaid katsenõudeid.

[2] Meta vettura li tieħu żewġ fjuwils tkun ikkombinata ma’ vettura flex fuel, ikunu applikabbli ż-żewġ rekwiżiti tat-test.

[3] Üksnes bensiinikatse sõidukitele, mis on saanud tüübikinnituse enne määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 6 sätestatud kuupäevi. Alates neist kuupäevadest tehakse katse mõlema kütusega.

[3] It-test bil-petrol biss għal vetturi approvati għat-tip qabel id-dati stabbiliti fl-Artikolu 10(6) tar-Regolament (KE) Nru 715/2007. It-test se jitwettaq biż-żewġ fjuwils fi jew wara dawn id-dati.

[4] ELT L 158, 19.6.2007, lk 34.

[4] ĠU L 158, 19.6.2007, p. 34.

[5] ELT L 326, 24.11.2006, lk 1.

[5] ĠU L 326, 24.11.2006, p. 1

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

1. liide

Appendiċi 1

Toodangu vastavuse kontrollimine — Esimene statistiline meetod

Il-verifika tal-konformità tal-produzzjoni — L-ewwel metodu statistiku

1. Esimest statistilist meetodit kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimiseks 1. tüüpi katse puhul, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve on nõuetekohane. Kasutatav statistiline meetod on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 1. liites. Neid menetlusi kohaldatakse järgmiste eranditega:

1. L-ewwel metodu statistiku għandu jintuża sabiex tkun ivverifikata l-konformità tal-produzzjoni għat-test tat-tip 1 meta d-devjazzjoni standard tal-produzzjoni tal-manifattur tkun sodisfaċenti. Il-metodu statistiku applikabbli ġie stabbilit fl-Appendiċi 1 tar-Regolament Nru 83 tan-NU/ECE. L-eċċezzjonijiet għal dawn il-proċeduri huma dawn li ġejjin:

1.1. punktis 3 sisalduv viide punktile 5.3.1.4 loetakse viiteks kohaldatavale direktiivi (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile;

1.1. Fil-paragrafu 3, ir-referenza għall-paragrafu 5.3.1.4 għandha tinftiehem bħala referenza għat-tabella applikabbli ta’ l-Anness I tar-Regolament (KE) Nru 715/2007.

1.2. punktis 3 sisalduv viide 2. joonisele loetakse viiteks käesoleva määruse joonisele I.4.2.

1.2. Fil-paragrafu 3, ir-referenza għall-Figura 2 għandha tinftiehem bħala referenza għall-Figura I.4.2 ta’ dan ir-Regolament.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

2. liide

Appendiċi 2

Toodangu vastavuse kontrollimine — Teine statistiline meetod

Il-verifika tal-konformità tal-produzzjoni — It-tieni metodu statistiku

1. Teist statistilist meetodit kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimiseks 1. tüüpi katse puhul, kui toodangu tootja antud standardhälve ei ole nõuetekohane või standardhälvet ei ole antud. Kasutatav statistiline meetod on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 2. liites. Neid menetlusi kohaldatakse järgmiste eranditega:

1. It-tieni metodu statistiku għandu jintuża sabiex ikunu verifikati r-rekwiżiti tal-konformità tal-produzzjoni għat-test tat-tip 1 meta l-evidenza tal-manifattur tad-devjazzjoni standard tal-produzzjoni jew ma tkunx sodisfaċenti jew ma tkunx disponibbli. Il-metodu statistiku applikabbli ġie stabbilit fl-Appendiċi 2 tar-Regolament Nru 83 tan-NU/ECE. L-eċċezzjonijiet għal dawn il-proċeduri huma dawn li ġejjin:

1.1. punktis 3 sisalduv viide punktile 5.3.1.4 loetakse viiteks kohaldatavale direktiivi (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile.

1.1. Fil-paragrafu 3, ir-referenza għall-paragrafu 5.3.1.4 għandha tinftiehem bħala referenza għat-tabella applikabbli ta’ l-Anness I tar-Regolament (KE) Nru 715/2007.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

3. liide

Appendiċi 3

NÄIDIS

MUDELL

TEATIS nr …

DOKUMENT TA’ INFORMAZZJONI Nru …

sõiduki EÜ tüübikinnituse kohaldamiseks seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga

relatat ma’ l-approvazzjoni tat-tip KE ta’ vettura rigward l-emissjonijiet u l-aċċess għall-informazzjoni dwar it-tiswija u l-manutenzjoni tal-vettura

Vajaduse korral tuleb esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga järgmine teave. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised tuleb esitada A4 formaadis või A4 formaadis voldikul. Fotod, kui neid on, peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Jekk ikun applikabbli, l-informazzjoni li ġejja trid tkun ipprovduta fi tliet kopji u trid tinkludi werrej. Kwalunkwe tpinġija trid tkun ipprovduta fi skala xierqa u b’biżżejjed dettall fuq daqs A4 jew f’folder b’format A4. Ir-ritratti, jekk ikun hemm, iridu juru biżżejjed dettall.

Elektrooniliste juhtimisseadistega süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul tuleb esitada andmed juhtimisseadiste töötamise kohta.

Jekk is-sistemi, il-komponenti jew l-unitajiet tekniċi separati jkollhom il-kontrolli elettroniċi, trid tingħata informazzjoni rigward ir-rendiment tagħhom.

0. ÜLDIST

0. ĠENERALI

0.1. Mark (tootja ärinimi): …

0.1. Il-marka (l-isem kummerċjali tal-manifattur): …

0.2. Tüüp: …

0.2. It-tip: …

0.2.1. Kaubanimi/-nimed (kui on teada) …

0.2.1. L-isem/ismijiet kummerċjali, jekk disponibbli…

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile: [1] [b] Kui tüübi tunnusandmetes on märke, mis ei ole antud teatisega hõlmatud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga "?" (nt ABC??123??). …

0.3. Il-mezz ta’ identifikazzjoni tat-tip, jekk ikun immarkat fuq il-vettura [1] [b] Jekk il-mezz ta’ identifikazzjoni tat-tip jinkludi karattri li m’humiex rilevanti sabiex ikunu deskritti t-tipi ta’ vetturi, ta’ komponenti jew ta’ unitajiet tekniċi separati koperti minn dan id-dokument ta’ informazzjoni, tali karattri għandhom jiġu rrappreżentati fid-dokumentazzjoni bis-simbolu.?. (eż. ABC??123??). …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.3.1. Il-post ta’ dak l-immarkar: …

0.4. Sõidukikategooria: [c] Kategooriad vastavalt II lisa A jaos loetletud määratlustele. …

0.4. Il-kategorija tal-vettura [c] Ikklassifikata skond id-definizzjonijiet elenkati fit-Taqsima A ta’ l-Anness I.: …

0.5. Tootja nimi ja aadress:. …

0.5. L-isem u l-indirizz tal-manifattur: …

0.8. Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid:. …

0.8. L-isem/ismijiet u l-indirizz(i) ta’ l-impjant(i) ta’ assemblaġġ: …

0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

0.9. L-isem u l-indirizz tar-rappreżentant tal-manifattur (jekk ikun hemm) …

1. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1. IL-KARATTERISTIĊI ĠENERALI TAL-KOSTRUZZJONI TAL-VETTURA

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.1. Ir-ritratti u/jew it-tpinġijijiet ta’ vettura rappreżentattiva: …

1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): …

1.3.3. Il-fusien imħaddma b’enerġija mekkanika (in-numru, il-pożizzjoni, l-interkonnessjoni): …

2. MASSID JA MÕÕTMED [e] Kui üks versioon on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, tuleb esitada massid ja mõõtmed mõlema versiooni kohta. (kilogrammides ja millimeetrites)

2. IL-MASES U D-DIMENSJONIJIET [e] Fejn hemm verżjoni waħda b’kabina normali u oħra b’kabina ta’ l-irqad, iż-żewġ settijiet ta’ mases u dimensjonijiet għandhom ikunu dikjarati. (f’kg u f’mm)

(Vajaduse korral viidata joonisele)

(Fejn ikun applikabbli, irreferi għat-tpinġija)

2.6. Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja poolt paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) [o] Juhi massiks ja meeskonnaliikme (kui on) massiks loetakse 75 kg (selle moodustavad sõitja mass 68 kg ja pagasi mass 7 kg vastavalt ISO standardile 2416–1992), kütusepaak on täidetud 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (v.a kasutatud vee süsteemid) 100 % ulatuses tootja poolt määratud mahust. (iga variandi suurim ja vähim väärtus): …

2.6. Il-massa tal-vettura bi-qafas u, fil-każ ta’ vettura ta’ l-irmonk ta’ kategorija għajr M1, b’tagħmir għall-akkoppjar, jekk imwaħħal mill-manifattur, lesta biex taħdem, jew il-massa tax-xażi jew tax-xażi b’kabina, mingħajr il-qafas u/jew it-tagħmir ta’ l-akkoppjar jekk il-manifattur ma jwaħħalx il-qafas u/jew it-tagħmir ta’ l-akkoppjar (inklużi l-likwidi, l-għodod, l-istepni, jekk imwaħħal u s-sewwieq u, għall-karozzi tal-linja u għall-kowċis, membru ta’ l-ekwipaġġ jekk ikun hemm sit għall-ekwipaġġ fil-vettura) [o] Il-massa tas-sewwieq u, jekk ikun applikabbli, tal-membru ta’ l-ekwipaġġ hija valutata li tlaħħaq il-75 kg (sottodiviżi f’68 kg ta’ massa ta’ l-okkupanti u f’7 kg ta’ massa tal-bagalji skond l-Istandard ISO 2416-1992), it-tank tal-fjuwil jkun mimli għal livell ta’ 90 % u s-sistemi l-oħra li jkun fihom likwidi (ħlief dawk għall-ilma użat) jkunu mimlija għal livell ta’ 100 % tal-kapaċità speċifikata mill-manifattur. (massimu u minimu għal kull varjant): …

2.8. Tootja määratud suurim tehniliselt lubatud täismass: [y] Haagiste või sadulhaagiste ning haagise või sadulhaagisega ühendatud sõidukite korral, mille haakeseadisele või sadulale mõjub oluline tugikoormus, tuleb see koormus jagatuna maa raskuskiirendusega lisada tehniliselt lubatud täismassile. [] …

2.8. Il-massa massima mgħobbija teknikament permissibbli dikjarata mill-manifattur [y] Għat-trejlers jew għas-semi-trejlers u għall-vetturi akkopjati ma’ trejler jew ma’ semi-trejler li jeżerċitaw tagħbija vertikali fuq it-tagħmir ta’ l-akkoppjar jew fuq l-istepni, din it-tagħbija, diviża bl-aċċelerazzjoni standard tal-gravità, tiġi inkluża fil-massa massima teknikament permissibbli. []…

3. JÕUALLIKAS [q] Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide käesolevate andmetega samaväärsed andmed esitab tootja. (sõiduki korral, mis võib kasutada bensiini, diislikütust jne, ka kombineeritult muu kütusega, tuleb esitada andmed iga käitusviisi jaoks eraldi [+] Sõidukid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiinkütusesüsteem on paigaldatud ainult avariikäituseks või käivitamiseks ning mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitt bensiini, loetakse katsetamisel ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.)

3. L-IMPJANT TA’ L-ENERĠIJA [q] Fil-każ ta’ magni u ta’ sistemi mhux konvenzjonali, il-partikolaritajiet ekwivalenti għal dawk imsemmija hawnhekk għandhom ikunu provduti mill-manifattur. (Fil-każ ta’ vettura li tista’ taħdem jew bil-petrol, bid-diżil, eċċ., jew anki flimkien ma’ fjuwil ieħor, il-punti għandhom jiġu ripetuti [+] Il-vetturi jistgħu jiġu alimentati kemm bil-petrol kif ukoll bi fjuwil gassuż imma, fejn is-sistema tal-petrol tkun mgħammra għal finijiet ta’ emerġenza jew għal startjar biss u li minnhom it-tank tal-petrol ma jistax jesa’ aktar minn 15-il litru tal-petrol, se jitqiesu għat-test bħala vetturi li jistgħu jaħmdu biss bi fjuwil gassuż.)

3.1. Tootja: …

3.1. Il-manifattur: …

3.1.1. Tootja mootorikood, nii nagu see on märgitud mootorile: …

3.1.1. Il-kodiċi tal-magna tal-manifattur kif immarkat fuq il-magna: …

3.2. Sisepõlemismootor

3.2. Magna b’kombustjoni interna

3.2.1.1. Tööpõhimõte: sädesüüde/survesüüde [1] …

3.2.1.1. Il-prinċipju ta’ ħidma: positive-ignition/compression-ignition [1] …

neljataktiline/kahetaktiline/rootortsükkel [1] …

four stroke/two stroke/ċiklu rotatorju [1] …

3.2.1.2. Silindrite arv ja paigutus:. …

3.2.1.2. In-numru u l-arranġament taċ-ċilindri: …

3.2.1.2.1. Silindri läbimõõt: [r] Arv tuleb ümardada lähima kümnendikuni (mm). …mm

3.2.1.2.1. Il-bore [r] Din il-figura trid tiżdied jew titnaqqas sa l-eqreb wieħed minn kull għaxra ta’ millimetru.: … mm

3.2.1.2.2. Kolvikäigu pikkus: [r] Arv tuleb ümardada lähima kümnendikuni (mm). …mm

3.2.1.2.2. Is-stroke [r] Din il-figura trid tiżdied jew titnaqqas sa l-eqreb wieħed minn kull għaxra ta’ millimetru.: … mm

3.2.1.2.3. Süütejärjekord: …

3.2.1.2.3. L-ordni tal-qbid: …

3.2.1.3. Mootori töömaht: (s) …cm3

3.2.1.3. Il-kapaċità tal-magna(i): …cm3

3.2.1.4. Surveaste [11] …

3.2.1.4. Il-proporzjon tal-kompressjoni volumetrika [11] …

3.2.1.5. Põlemiskambri, kolvipea ja ottomootori puhul kolvirõngaste joonised: …

3.2.1.5. It-tpinġijijiet tal-kompartiment ta’ kombustjoni, ta’ ras il-pistun u fil-każ ta’ magna positive-ignition, l-anelli tal-pistun: …

3.2.1.6. Mootori tavapärane pöörete arv tühikäigul [11] …min-1

3.2.1.6. L-idling speed normali tal-magna [11] …min-1

3.2.1.6.1. Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul [11] ….min-1

3.2.1.6.1. L-idling speed għoli tal-magna [11] …min-1

3.2.1.7. Süsinikmonoksiidi mahuline sisaldus heitgaasis mootori tühikäigul [11]. ….protsenti vastavalt tootja määratlusele (üksnes ottomootorid)

3.2.1.7. Il-kontenut ta’ monossidu ta’ karbonju skond il-volum fil-gass ta’ l-egżost meta bil-magna tkun idling [11] …% kif iddikjarat mill-manifattur (magni positive-ignition biss)

3.2.1.8. Maksimaalne kasulik võimsus … [t] Määratud vastavalt direktiivi 80/1269/EMÜ nõuetele.. … kW pöörlemiskiirusel … min-1 (tootja teatatud väärtus)

3.2.1.8. Il-qawwa netta massima [t] Iddeterminati skond ir-rekwiżiti tad-Direttiva 80/1269/KEE. … kW f’… min-1 (il-valur iddikjarat mill-manifattur)

3.2.1.9. Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörete arv: … min-1

3.2.1.9. Il-veloċità tal-magna massima permessa kif preskritt mill-manifattur: … min-1

3.2.1.10. Maksimaalne kasulik pöördemoment [t] Määratud vastavalt direktiivi 80/1269/EMÜ nõuetele.. …. Nm pöörlemiskiirusel.. …min-1 (tootja teatatud väärtus)

3.2.1.10. It-torque nett massimu [t] Iddeterminati skond ir-rekwiżiti tad-Direttiva 80/1269/KEE.: … Nm f’… min-1 (il-valur iddikjarat mill-manifattur)

3.2.2. Kütus: diisel/bensiin/veeldatud naftagaas/maagaas-biometaan/etanool(E85)/ biodiisel/vesinik [1]

3.2.2. Il-fjuwil: Diżil/Petrol/LPG/NG-Bijometanu/Etanol(E85)/Bijodiżil/Idroġenu [1]

3.2.2.2. Uurimismeetodil määratud oktaaniarv (pliivaba bensiin): …

3.2.2.2. RON, bla ċomb: …

3.2.2.3. Kütusepaagi täiteava: ahendatud suudmega/märgistus [13]

3.2.2.3. Id-daħla tat-tank tal-fjuwil: ħalq ristrett/tikketta [13]

3.2.2.4. Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus

3.2.2.4. It-tip ta’ fjuwil tal-vettura: Fjuwil wieħed, Żewġ fjuwils, Flex fuel

3.2.2.5. Kütuse biokütusesisalduse ülemmäär (tootja deklareeritud väärtus): …mahuprotsenti

3.2.2.5. L-ammont massimu ta’ bijofjuwil aċċettabbli fil-fjuwil (il-valur iddikjarat mill-manifattur): … % skond il-volum

3.2.4. Mootori toide

3.2.4. L-alimentazzjoni tal-fjuwil

3.2.4.2. Sissepritsega (ainult diiselmootoritel): jah/ei [13]

3.2.4.2. B’injezzjoni tal-fjuwil (compression-ignition biss): iva/le [13]

3.2.4.2.1. Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.1. Deskrizzjoni tas-sistema: …

3.2.4.2.2. Tööpõhimõte: otsepritse/eelkamber/keeriskamber [13]

3.2.4.2.2. Il-prinċipju ta’ ħidma: injezzjoni diretta/pre-chamber/swirl chamber [13]

3.2.4.2.3. Sissepritsepump

3.2.4.2.3. Il-pompa ta’ l-injezzjoni

3.2.4.2.3.1. Mark (margid) …

3.2.4.2.3.1. Il-marka/i: …

3.2.4.2.3.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.3.2. It-tip(i): …

3.2.4.2.3.3. Suurim sissepritsemaht … [13] mm [11]/töökäigu või takti kohta mootori pöörlemiskiirusel … min-1 või alternatiivse võimalusena selle epüür: …

3.2.4.2.3.3. Il-provvista massima tal-fjuwil [13] [11] … mm3/stroke jew ċiklu b’veloċità tal-magna ta’: … min-1 jew, alternattivament, dijagramma tal-karatteristiċi: …

3.2.4.2.3.5. Eelsissepritse kõver: [11] …

3.2.4.2.3.5. Il-kurva ta’ l-avvanz ta’ l-injezzjoni [11]: …

3.2.4.2.4. Pöörlemissageduse regulaator

3.2.4.2.4. Il-governatur

3.2.4.2.4.2. Katkestuspunkt

3.2.4.2.4.2. Il-punt tal-qtugħ

3.2.4.2.4.2.1. Katkestuspunkt koormatud seisundis …min-1

3.2.4.2.4.2.1. Il-punt tal-qtugħ meta mgħobbija … min-1

3.2.4.2.4.2.2. Katkestuspunkt koormamata seisundis …min-1

3.2.4.2.4.2.2. Il-punt tal-qtugħ mingħajr tagħbija … min-1

3.2.4.2.6. Pihusti(d)

3.2.4.2.6. L-injettur(i)

3.2.4.2.6.1. Mark (margid) …

3.2.4.2.6.1. Il-marka/i: …

3.2.4.2.6.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.6.2. It-tip(i): …

3.2.4.2.7. Külmkäivitussüsteem

3.2.4.2.7. Is-sistema ta’ startjar kiesaħ

3.2.4.2.7.1. Mark (margid) …

3.2.4.2.7.1. Il-marka/i: …

3.2.4.2.7.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.7.2. It-tip(i): …

3.2.4.2.7.3. Kirjeldus: …

3.2.4.2.7.3. Deskrizzjoni: …

3.2.4.2.8. Lisakäivitusseade

3.2.4.2.8. L-għajnuna għall-istartjar awżiljarja

3.2.4.2.8.1. Mark (margid) …

3.2.4.2.8.1. Il-marka/i: …

3.2.4.2.8.2. Tüüp (tüübid) …

3.2.4.2.8.2. It-tip(i) …

3.2.4.2.8.3. Süsteemi kirjeldus …

3.2.4.2.8.3. Deskrizzjoni tas-sistema…

3.2.4.2.9. Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei [13]

3.2.4.2.9. Injezzjoni elettronikament ikkontrollata: iva/le [13]

3.2.4.2.9.1. Mark (margid) …

3.2.4.2.9.1. Il-marka/i: …

3.2.4.2.9.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.9.2. It-tip(i): …

3.2.4.2.9.3. Süsteemi kirjeldus, muude süsteemide puhul peale pideva sissepritse esitada samaväärsed andmed: …

3.2.4.2.9.3. Deskrizzjoni tas-sistema, fil-każ ta’ sistemi għajr injezzjoni kontinwa agħti d-dettalji ekwivalenti: …

3.2.4.2.9.3.1 Juhtimisseadise mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.1 Il-marka u t-tip ta’ l-unità ta’ kontroll: …

3.2.4.2.9.3.2 Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.2 Il-marka u t-tip tar-regolatur tal-fjuwil: …

3.2.4.2.9.3.3 Õhuhulgaanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.3 Il-marka u t-tip tas-sensur tal-fluss ta’ l-arja: …

3.2.4.2.9.3.4 Kütusejaoturi mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.4 Il-marka u t-tip tad-distributur tal-fjuwil: …

3.2.4.2.9.3.5 Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.5 Il-marka u t-tip tal-kisi tat-throttle: …

3.2.4.2.9.3.6 Veetemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.6 Il-marka u t-tip tas-sensur tat-temperatura ta’ l-ilma: …

3.2.4.2.9.3.7 Õhutemperatuuri anduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.7 Il-marka u t-tip tas-sensur tat-temperatura ta’ l-arja: …

3.2.4.2.9.3.8 Õhurõhuanduri mark ja tüüp:. …

3.2.4.2.9.3.8 Il-marka u t-tip tas-sensur tal-pressjoni ta’ l-arja: …

3.2.4.3. Sissepritsega (üksnes ottomootor): jah/ei [13]

3.2.4.3. B’injezzjoni tal-fjuwil (positive-ignition biss): iva/le [13]

3.2.4.3.1. Tööpõhimõte: sisselaskekollektor (ühepunkti-/mitmepunkti- [13])/otse sissepritse/muu (täpsustada) [13] …

3.2.4.3.1. Il-prinċipju ta’ ħidma: manifold ta’ l-intake (punt wieħed/ħafna punti [13])/injezzjoni diretta/oħra (speċifika)) [13] …

3.2.4.3.2. Mark (margid): …

3.2.4.3.2. Il-marka/i: …

3.2.4.3.3. Tüüp (tüübid): …

3.2.4.3.3. It-tip(i): …

3.2.4.3.4. Süsteemi kirjeldus, muude süsteemide puhul peale pideva sissepritse esitada samaväärsed andmed: …

3.2.4.3.4. Deskrizzjoni tas-sistema, fil-każ ta’ sistemi għajr injezzjoni kontinwa agħti d-dettalji ekwivalenti: …

3.2.4.3.4.1. Juhtimisseadise mark ja tüüp: … …

3.2.4.3.4.1. Il-marka u t-tip ta’ l-unità ta’ kontroll: …

3.2.4.3.4.3. Õhuhulgaanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.3. Il-marka u t-tip tas-sensur tal-fluss ta’ l-arja: …

3.2.4.3.4.6. Mikrolüliti mark ja tüüp:. …

3.2.4.3.4.6. Il-marka u t-tip tal-mikro-swiċċ: …

3.2.4.3.4.8. Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.8. Il-marka u t-tip tal-kisi tat-throttle: …

3.2.4.3.4.9. Veetemperatuurianduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.9. Il-marka u t-tip tas-sensur tat-temperatura ta’ l-ilma: …

3.2.4.3.4.10. Õhutemperatuurianduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.10. Il-marka u t-tip of tas-sensur tat-temperatura ta’ l-arja: …

3.2.4.3.4.11. Õhurõhuanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.11. Il-marka u t-tip tas-sensur tal-pressjoni ta’ l-arja: …

3.2.4.3.5. Pihustid: avanemisrõhk: [11] ….kPa või selle epüür:

3.2.4.3.5. L-injetturi: il-pressjoni tal-ftuħ [11]: … kPa jew dijagramma tal-karatteristiċi:

3.2.4.3.5.1. Mark (margid) …

3.2.4.3.5.1. Il-marka/i…

3.2.4.3.5.2. Tüüp (tüübid) …

3.2.4.3.5.2. It-tip(i) …

3.2.4.3.6. Sissepritse ajastus …

3.2.4.3.6. Il-ħin ta’ l-injezzjoni…

3.2.4.3.7. Külmkäivitussüsteem

3.2.4.3.7. Is-sistema ta’ startjar kiesaħ

3.2.4.3.7.1. Tööpõhimõt(t)e(d): …

3.2.4.3.7.1. Il-prinċipju/i operattiv(i): …

3.2.4.3.7.2. Käitamispiirangud/seadistus: [13] [11]. …

3.2.4.3.7.2. Il-limiti/is-settings operattivi [13] [11] …

3.2.4.4. Kütusepump

3.2.4.4. Il-pompa ta’ alimentazzjoni

3.2.4.4.1. Rõhk: [11]. ….kPa või selle epüür: [11]. …

3.2.4.4.1. Il-pressjoni [11]: … kPa jew dijagramma tal-karatteristiċi [11]: …

3.2.5. Elektrisüsteem

3.2.5. Is-sistema elettrika

3.2.5.1. Nimipinge: …V, maandatud plussiga/miinusega [13]

3.2.5.1. Il-vultaġġ ikkalkulat: … V, art pożittiva/negattiva [13]

3.2.5.2. Generaator

3.2.5.2. Il-ġeneratur

3.2.5.2.1. Tüüp: …

3.2.5.2.1. It-tip: …

3.2.5.2.2. Nimivõimsus: …. VA

3.2.5.2.2. L-output nominali: …VA

3.2.6. Süüde

3.2.6. L-ignixin

3.2.6.1. Mark (margid): …

3.2.6.1. Il-marka/i: …

3.2.6.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.6.2. It-tip(i): …

3.2.6.3. Tööpõhimõte: …

3.2.6.3. Il-prinċipju ta’ ħidma: …

3.2.6.4. Eelsüüte kõver: [11] …

3.2.6.4. Il-kurva ta’ l-avvanz ta’ l-ignixin [11]: …

3.2.6.5. Staatiline süüteajastus: [11] …kraadi enne ülaseisu

3.2.6.5. Il-ħin ta’ l-ignixin statika [11]: …. gradi qabel it-TDC

3.2.7. Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus [13]

3.2.7. Is-sistema ta’ tkessiħ: likwidu/arja [13]

3.2.7.1. Mootori temperatuuri regulaatori nimiseadistus: …

3.2.7.1. Is-setting nominali tal-mekkaniżmu ta’ kontroll tat-temperatura tal-magna: …

3.2.7.2. Vedelikjahutus

3.2.7.2. Il-likwidu

3.2.7.2.1. Vedeliku liik: …

3.2.7.2.1. In-natura tal-likwidu: …

3.2.7.2.2. Tsirkulatsioonipump/pumbad: jah/ei [13]

3.2.7.2.2. Il-pompa/i taċ-ċirkolazzjoni:iva/le [13]

3.2.7.2.3. Tehnilised omadused …, või

3.2.7.2.3. Il-karatteristiċi…, jew

3.2.7.2.3.1. Mark (margid): …

3.2.7.2.3.1. Il-marka/i: …

3.2.7.2.3.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.7.2.3.2. It-tip(i): …

3.2.7.2.4. Ülekandearv(ud): …

3.2.7.2.4. Il-proporzjon(ijiet) tas-sewqan: …

3.2.7.2.5. Ventilaatori ja selle käitusmehhanismi kirjeldus: …

3.2.7.2.5. Deskrizzjoni tal-fann u tal-mekkaniżmu ta’ tħaddim tiegħu: …

3.2.7.3. Õhkjahutus

3.2.7.3. L-arja

3.2.7.3.1. Ventilaator: jah/ei [13]

3.2.7.3.1. Il-blower: iva/le [13]

3.2.7.3.2. Tehnilised omadused …, või

3.2.7.3.2. Il-karatteristiċi: …, jew

3.2.7.3.2.1. Mark (margid): …

3.2.7.3.2.1. Il-marka/i: …

3.2.7.3.2.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.7.3.2.2. It-tip(i): …

3.2.7.3.3. Ülekandearv(ud): …

3.2.7.3.3. Il-proporzjon(ijiet) tas-sewqan: …

3.2.8. Sisselaskesüsteem

3.2.8. Is-sistema ta’ l-intake

3.2.8.1. Ülelaadur: jah/ei [13]

3.2.8.1. Iċ-ċarġer tal-pressjoni: iva/le [13]

3.2.8.1.1. Mark (margid) …

3.2.8.1.1. Il-marka/i…

3.2.8.1.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.8.1.2. It-tip(i): …

3.2.8.1.3. Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaadimisrõhk: … kPa, olemasolu korral piirdeklapp): …

3.2.8.1.3. Deskrizzjoni tas-sistema (eż. pressjoni massima taċ-ċarġ: … kPa, wastegate jekk applikabbli): …

3.2.8.2. Vahejahuti: jah/ei [13]

3.2.8.2. L-interkuler: iva/le [13]

3.2.8.2.1. Tüüp: õhk-õhk/õhk-vesi [13]

3.2.8.2.1. It-tip: arja-arja/arja-ilma [13]

3.2.8.3. Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel täiskoormuse juures (üksnes diiselmootorid)

3.2.8.3. Id-dipressjoni ta’ l-intake b’veloċita tal-magna kalkulata u b’tagħbija ta’ 100 % (magni compression-ignition biss)

Minimaalne lubatud väärtus: ….kPa

Il-minimu permess: … kPa

Maksimaalne lubatud väärtus:. ….kPa

Il-massimu permess: … kPa

3.2.8.4. Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, eelsoojendi, õhu lisa-sisselasked jne) kirjeldus ja joonised: …

3.2.8.4. Deskrizzjoni u t-tpinġijiet tal-pajpijiet tad-daħla u l-aċċessorji tagħhom (il-kompartiment tal-plenum, l-apparat tat-tisħin, l-intakes ta’ l-arja addizzjonali, eċċ.): …

3.2.8.4.1. Sisselaskekollektori kirjeldus (sealhulgas joonised ja/või fotod): …

3.2.8.4.1. Deskrizzjoni tal-manifold ta’ l-intake (inklużi t-tpinġijiet u/jew ritratti): …

3.2.8.4.2. Õhufilter, joonised: ….või

3.2.8.4.2. Il-filtru ta’ l-arja, tpinġijiet: … jew

3.2.8.4.2.1. Mark (margid) …

3.2.8.4.2.1. Il-marka/i: …

3.2.8.4.2.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.8.4.2.2. It-tip(i): …

3.2.8.4.3. Sisselaskesummuti, joonised: …või

3.2.8.4.3. Is-silenzjatur ta’ l-intake, tpinġijiet: … jew

3.2.8.4.3.1. Mark (margid): …

3.2.8.4.3.1. Il-marka/i: …

3.2.8.4.3.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.8.4.3.2. It-tip(i): …

3.2.9. Heitgaasisüsteem

3.2.9. Is-sistema ta’ l-egżost

3.2.9.1. Väljalaskekollektori kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.1. Deskrizzjoni u/jew tpinġija tal-manifold ta’ l-egżost: …

3.2.9.2. Väljalaskesüsteemi kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.2. Deskrizzjoni u/jew tpinġija tas-sistema ta’ l-egżost: …

3.2.9.3. Suurim lubatud väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemiskiirusel ja täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): …kPa

3.2.9.3. Il-pressjoni ta’ wara ta’ l-egżost massima permissibbli b’veloċita kalkulata tal-magna u b’tagħbija ta’ 100 % (magni compression-ignition biss): … kPa

3.2.10. Sisse- ja väljalaskeavade minimaalne ristlõikepindala: …

3.2.10. Iż-żoni trasversali minimi ta’ portijiet tad-dħul u tal-ħruġ: …

3.2.11. Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed

3.2.11. Il-ħin tal-valv jew data ekwivalenti

3.2.11.1. Suurim klapitõusukõrgus, avanemis- ja sulgumisnurgad või muude võimalike jaotussüsteemide ajastusandmed surnud punktide suhtes. Muudetava ajastussüsteemiga süsteemide puhul miinimum- ja maksimumajastus:. …

3.2.11.1. L-għoli massimu tal-valvs, l-angoli tal-ftuħ u ta’ l-għeluq, jew id-dettalji tal-ħin ta’ sistemi ta’ distribuzzjoni alternattivi, f’relazzjoni għal ċentri mejta. Għal sistema tal-ħin varjabbli, għall-ħin minimu u massimu: …

3.2.11.2. Lävilõtk ja/või seadistusvahemikud [13] …

3.2.11.2. Il-firxa ta’ referenza u/jew tas-settings [13] …

3.2.12. Õhusaastevastased meetmed

3.2.12. Il-miżuri meħuda kontra t-tniġġis ta’ l-arja

3.2.12.1. Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised): …

3.2.12.1. It-tagħmir għar-riċiklaġġ tal-gassijiet tal-crankcase (deskrizzjoni u tpinġijiet): …

3.2.12.2. Täiendavad saastetõrjeseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muus punktis)

3.2.12.2. Tagħmir addizzjonali għall-kontroll tat-tniġġis (jekk ikun hemm, u jekk mhux kopert minn intestatura oħra)

3.2.12.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei [13]

3.2.12.2.1. Il-konvertitur katalitiku: iva/le [13]1)

3.2.12.2.1.1. Katalüüsmuundurite ja elementide arv (esitada allpool osutatud andmed iga eraldi seadme kohta): …

3.2.12.2.1.1. In-numru ta’ konvertituri katalitiċi u ta’ elementi (ipprovdi l-informazzjoni t’hawn taħt għal kull unità separata): …

3.2.12.2.1.2. Katalüüsmuunduri mõõtmed, kuju ja maht: …

3.2.12.2.1.2. Id-dimensjonijiet, il-forma u l-volum tal-konvertitur katalitiku: …

3.2.12.2.1.3. Katalüütilise reaktsiooni tüüp: …

3.2.12.2.1.3. It-tip ta’ azzjoni katalitika: …

3.2.12.2.1.4. Väärismetallide koguhulk:. …

3.2.12.2.1.4. Iċ-ċarġ totali tal-metalli prezzjużi: …

3.2.12.2.1.5. Suhteline kontsentratsioon: …

3.2.12.2.1.5. Il-konċentrazzjoni relattiva: …

3.2.12.2.1.6. Substraat (struktuur ja materjal):. …

3.2.12.2.1.6. Is-sottostrat (l-istruttura u l-materjal): …

3.2.12.2.1.7. Elemendi tihedus:. …

3.2.12.2.1.7. Id-densità taċ-ċelluli: …

3.2.12.2.1.8. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp:

3.2.12.2.1.8. It-tip ta’ kisi għall-konvertitur(i) katalitiku/ċi: …

3.2.12.2.1.9. Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja suhteline kaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.1.9. Il-post tal-konvertitur(i) katalitiku/ċi (il-post u d-distanza ta’ referenza fil-linja ta’ l-egżost): …

3.2.12.2.1.10. Soojusekraan: jah/ei [13]

3.2.12.2.1.10. L-irpar mis-sħana: iva/le [13]

3.2.12.2.1.11. Heitgaaside järeltöötlussüsteemide regenereerimissüsteemid/-meetod, kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11. Is-sistemi ta’ riġenerazzjoni/il-metodu tas-sistemi ta’ trattament ta’ wara ta’ l-egżost, deskrizzjoni: …

3.2.12.2.1.11.1. Töötsüklite arv 1. tüüpi katses või samaväärsete mootori katsestendi tsüklite arv kahe 1. tüüpi katsega samaväärsetes tingimustes toimuvate regeneratsioonifaasidega tsükli vahel (vahemik D ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 13. lisa joonisel 1): …

3.2.12.2.1.11.1. In-numru ta’ ċikli operattivi tat-Tip 1 jew ta’ ċikli ekwivalenti tal-magna tal-bank tat-test, bejn żewġ ċikli fejn il-fażijiet riġenerattivi jseħħu f’kundizzjonijiet ekwivalenti għat-test tat-Tip 1 (id-Distanza "D" fil-figura 1 fl-Anness 13 tar-Regolament Nru 83 tan-NU/ECE): …

3.2.12.2.1.11.2. Kahe regeneratsioonifaasi esinemistsükli vahele jäävate tsüklite arvu kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi kirjeldus:. …

3.2.12.2.1.11.2. Deskrizzjoni tal-metodu użat biex ikun iddeterminat in-numru ta’ ċikli bejn żewġ ċikli fejn iseħħu l-fażijiet riġenerattivi: …

3.2.12.2.1.11.3. Parameetrid, millega määratakse kindlaks laadimise tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): …

3.2.12.2.1.11.3. Il-parametri biex jiġi determinat il-livell ta’ tagħbija meħtieġ qabel ma sseħħ ir-riġenerazzjoni (jiġifieri t-temperatura, il-pressjoni, eċċ.): …

3.2.12.2.1.11.4. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 13. lisa punktis 3.1 kirjeldatud katsemenetluses süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.1.11.4. Deskrizzjoni tal-metodu użat biex s-sistema tiġi mgħobbija fil-proċedura tat-test deskritta fil-paragrafu 3.1 ta’ l-Anness 13 tar-Regolament Nru 83 tan-NU/ECE: …

3.2.12.2.1.11.5. Normaalsete töötemperatuuride vahemik (K):

3.2.12.2.1.11.5. Il-firxa normali tat-temperaturi operattivi (K):

3.2.12.2.1.11.6. Tarbitavad reaktiivid (vajaduse korral):

3.2.12.2.1.11.6. Ir-reaġenti konsumabbli (fejn ikun xieraq):

3.2.12.2.1.11.7. Katalüüsreaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon (vajaduse korral):

3.2.12.2.1.11.7. It-tip u l-konċentrazzjoni tar-reaġent meħtieġ għal azzjoni katalitika (fejn ikun xieraq):

3.2.12.2.1.11.8. Reaktiivi normaalsete töötemperatuuride vahemik (vajaduse korral):

3.2.12.2.1.11.8. Il-firxa normali tat-temperaturi operattivi tar-reaġent (fejn ikun xieraq):

3.2.12.2.1.11.9. Rahvusvaheline standard (vajaduse korral):

3.2.12.2.1.11.9. Standard internazzjonali (fejn ikun xieraq):

3.2.12.2.1.11.10. Reaktiivi lisamise sagedus: pidev/hooldusel [13] (vajaduse korral):

3.2.12.2.1.11.10. Il-frekwenza tal-mili mill-ġdid tar-reaġent: kontinwa/manutenzjoni [13] (fejn ikun xieraq):

3.2.12.2.1.12. Katalüüsmuunduri mark:

3.2.12.2.1.12. Il-marka tal-konvertitur katalitiku:

3.2.12.2.1.13. Identifitseerimiseks vajalik osanumber:

3.2.12.2.1.13. In-numru ta’ identifikazzjoni tal-parti:

3.2.12.2.2. Hapnikuandur: jah/ei [13]

3.2.12.2.2. Is-sensur ta’ l-ossiġnu: iva/le [13]

3.2.12.2.2.1. Tüüp: …

3.2.12.2.2.1. It-tip: …

3.2.12.2.2.2. Asukoht: …

3.2.12.2.2.2. Il-post: …

3.2.12.2.2.3. Mõõtepiirkond: …

3.2.12.2.2.3. Il-firxa ta’ kontroll: …

3.2.12.2.2.4. Hapnikuanduri mark:

3.2.12.2.2.4. Il-marka tas-sensur ta’ l-ossiġnu:

3.2.12.2.2.5. Identifitseerimiseks vajalik osanumber:

3.2.12.2.2.5. In-numru ta’ identifikazzjoni tal-parti:

3.2.12.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei [13]

3.2.12.2.3. Injezzjoni bl-arja: iva/le [13]

3.2.12.2.3.1. Tüüp (pulseeriv õhk, õhupump jne): …

3.2.12.2.3.1. It-tip (pulseair, pompa ta’ l-arja, eċċ.): …

3.2.12.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei [13]

3.2.12.2.4. Ir-riċirkolazzjoni tal-gassijiet ta’ l-egżost: iva/le [13]

3.2.12.2.4.1. Tehnilised omadused (vooluhulk jne): …

3.2.12.2.4.1. Il-karatteristiċi (ir-rata tal-fluss, eċċ.): …

3.2.12.2.4.2. Vesijahutussüsteem: jah/ei [13]

3.2.12.2.4.2. Is-sistema mkessħa bl-ilma: iva/le [13]

3.2.12.2.5. Eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem: jah/ei [13]

3.2.12.2.5. Is-sistema għall-kontroll ta’ l-emissjonijiet evaporattivi: iva/le [13]

3.2.12.2.5.1. Seadmete ja nende häälestuse üksikasjalik kirjeldus: …

3.2.12.2.5.1. Deskrizzjoni dettaljata tat-tagħmir u l-istat ta’ aġġustament tagħhom: …

3.2.12.2.5.2. Kütuseaurude hulga piiramise süsteemi joonis:. …

3.2.12.2.5.2. Tpinġija tas-sistema għall-kontroll evaporattiv: …