Staff case summary
|
|
Kokkuvõte
|
Santrauka
|
|
1. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Õiguspärasus – Kohtulik kontroll – Piirid
|
1. Pareigūnai – Drausminės priemonės – Drausminė procedūra – Teisėtumas – Teisminė kontrolė – Ribos
|
|
(Personalieeskirjad, IX lisa)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų IX priedas)
|
|
2. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele
|
2. Bendrijos teisė – Principai – Teisė į veiksmingą teisminę apsaugą
|
|
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)
|
(Europos Sąjungos pagrindinių teisių chartijos 47 straipsnis)
|
|
3. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklil 6 põhineva väite ainetus
|
3. Pareigūnai – Drausminės priemonės – Drausminė procedūra – Pagrindo, susijusio su Europos žmogaus teisių konvencijos 6 straipsniu, netinkamumas
|
|
(Personalieeskirjad, IX lisa)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų IX priedas)
|
|
4. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarnõukogu suhtes kohaldatavate uute eeskirjade jõustumine
|
4. Pareigūnai – Drausminės priemonės – Drausminė procedūra – Naujų taisyklių, taikomų drausmės komisijai, įsigaliojimas
|
|
(Personalieeskirjad, IX lisa artikli 5 lõiked 1 ja 4 ja artikli 6 lõige 5)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų IX priedo 5 straipsnio 1 ir 4 dalys bei 6 straipsnio 5 dalis)
|
|
5. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Ne bis in idem põhimõte – Ametist kõrvaldamine
|
5. Pareigūnai – Drausminės priemonės – „Ne bis in idem“ principas – Laikinas nušalinimas
|
|
(Personalieeskirjad, IX lisa artikli 9 lõige 3, artikli 23 lõige 1 ja artikli 24 lõige 2)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų IX priedo 9 straipsnio 3 dalis, 23 straipsnio 1 dalis ir 24 straipsnio 2 dalis)
|
|
6. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Ametist kõrvaldatud ametniku olukorra kohta otsuse tegemise tähtaeg
|
6. Pareigūnai – Drausminės priemonės – Drausminė procedūra – Terminas sprendimui dėl laikinai nušalinto pareigūno situacijos priimti
|
|
(Personalieeskirjad, IX lisa artikli 24 lõige 2)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų IX priedo 24 straipsnio 2 dalis)
|
|
7. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Tähtaeg
|
7. Pareigūnai – Drausminės priemonės – Drausminė procedūra – Terminai
|
|
(Personalieeskirjad, IX lisa artikkel 18 ja artikli 22 lõige 1)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų IX priedo 18 straipsnis ir 22 straipsnio 1 dalis)
|
|
8. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Ametist kõrvaldamine
|
8. Pareigūnai – Drausminės priemonės – Sankcija – Atšaukimas
|
|
9. Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Teostamine – Piirid – Väärikus – Lojaalsuskohustus
|
9. Pareigūnai – Teisės ir pareigos – Saviraiškos laisvė – Naudojimasis – Ribos – Pareigų garbingumas – Lojalumo pareiga
|
|
(Personalieeskirjad, artikkel 11, artikli 12 esimene lõik ja artikkel 21)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų 11 straipsnis, 12 straipsnio pirma pastraipa ir 21 straipsnis)
|
|
10. Ametnikud – Õigused ja kohustused – Ametlik osalemine teadusüritustel
|
10. Pareigūnai – Teisės ir pareigos – Oficialus dalyvavimas mokslo renginiuose
|
|
11. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Sõnavabadus – Piirangute õigustamine üldise huviga
|
11. Bendrijos teisė – Principai – Pagrindinės teisės – Saviraiškos laisvė – Bendruoju interesu pagrįsti apribojimai
|
|
(Personalieeskirjad, artikli 17 teine lõik)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų 17 straipsnio antra pastraipa)
|
|
12. Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Distsiplinaarkaristus – Põhjendamiskohustus – Ulatus
|
12. Pareigūnai – Asmens nenaudai priimtas sprendimas – Drausminė nuobauda – Pareiga motyvuoti – Apimtis
|
|
(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)
|
(Pareigūnų tarnybos nuostatų 25 straipsnio antra pastraipa)
|
|
1. Personalieeskirjad annavad ametisse nimetavale asutusele ja distsiplinaarnõukogule distsiplinaarmenetluse läbiviimise ainupädevuse. Ükski personalieeskirjade distsiplinaarmeetmeid puudutav säte ei luba Avaliku Teenistuse Kohtu algatusel seda menetlust uuesti läbi viia, olenemata hageja esitatud vastuvõetavatest väidetest. Tühistamist puudutavates vaidlustes piirdub ühenduste kohtu kontroll isegi distsiplinaarmenetluse puhul seega vaid esitatud väidetest lähtuva kontrollimisega, kas distsiplinaarmenetlus viidi läbi õiguspäraselt ning vaidlustatud distsiplinaarkaristuse osas ametisse nimetava asutuse aluseks võetud faktiliste asjaolude tegelikkusele vastavuse, ulatuse ja raskuse kontrollimisega.
|
1. Pareigūnų tarnybos nuostatais Paskyrimo tarnybai ir drausmės komisijai suteikiami išimtiniai įgaliojimai pradėti drausmines procedūras. Jokia su drausminėmis priemonėmis susijusia Pareigūnų tarnybos nuostatų nuostata Tarnautojų teismui neleidžiama savo iniciatyva ir neatsižvelgiant į ieškovo teisėtai nurodytus pagrindus iš naujo vykdyti tokios procedūros. Todėl netgi drausminiais klausimais Bendrijos teismo, nagrinėjančio ieškinį dėl panaikinimo, vykdoma kontrolė apsiriboja drausminės procedūros eigos teisėtumo, taip pat faktų, kuriuos Paskyrimo tarnyba konstatavo siekdama skirti ginčijamą drausminę nuobaudą, tikrumo, apimties ir rimtumo patikrinimu, atsižvelgiant tik į nurodytus pagrindus.
|
|
(vt punkt 111)
|
(žr. 111 punktą)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Esimese Astme Kohus: 4. mai 1999, kohtuasi T‑242/97: Z vs . parlament (EKL AT 1999, lk I‑A‑77 ja II‑401, punkt 19).
|
1999 m. gegužės 4 d Pirmosios instancijos teismo sprendimo Z prieš Parlamentą , T‑242/97, Rink. VT p. I‑A‑77 ir II‑401, 19 punktas.
|
|
2. Põhiõigused on ühenduse õiguse üldpõhimõtete lahutamatu osa, mille järgimise tagab ühenduste kohus. Seda tehes tugineb ühenduste kohus liikmesriikide ühesugustele riigiõiguslikele tavadele ning inimõiguste kaitset puudutavatele rahvusvahelistele õigusaktidele, mille koostamisel liikmesriigid on osalenud või millega nad on liitunud. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil on siinjuures eriline tähendus.
|
2. Pagrindinės teisės yra sudedamoji bendrųjų teisės principų, kurių laikymąsi užtikrina Bendrijos teismai, dalis. Šis laikymasis kyla iš valstybėms narėms bendrų konstitucinių tradicijų ir gairių, pateiktų tarptautiniuose susitarimuose žmogaus teisių apsaugos srityje, kuriuos rengiant valstybės narės bendradarbiavo arba prie kurių prisijungė. Atsižvelgiant į tai Europos žmogaus teisių konvencija turi ypatingą reikšmę.
|
|
Õigus sõltumatule ja erapooletule kohtule on selline põhiõigus. Nimelt peavad üksikisikud saama oma ühenduse õigusest tulenevatele õigustele tõhusat kohtulikku kaitset. See õigus on sätestatud ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 6 ja 13 ning seda kinnitab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47.
|
Teisė į nepriklausomą ir nešališką teismą yra tokia pagrindinė teisė. Asmenys turi turėti teisę į veiksmingą teisminę teisių, kurias jie kildina iš Bendrijos teisinės sistemos, apsaugą. Ši teisė taip pat įtvirtinta Europos žmogaus teisių konvencijos 6 ir 13 straipsniuose bei Europos Sąjungos pagrindinių teisių chartijos 47 straipsnyje.
|
|
(vt punktid 122 ja 124)
|
(žr. 122 ir 124 punktus)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Euroopa Kohus: 15. mai 1986, kohtuasi 222/84: Johnston (EKL 1986, lk 1651, punkt 18); 25. juuli 2002, kohtuasi C‑50/00 P: Unión de Pequeños Agricultores vs . nõukogu, (EKL 2002, lk I‑6677, punkt 39); 12. juuni 2003, kohtuasi C‑112/00: Schmidberger (EKL 2003, lk 5659, punkt 71); 1. aprill 2004, kohtuasi C‑263/02 P: komisjon vs . Jégo‑Quéré (EKL 2004, lk I‑3425, punkt 29); 27. juuni 2006, kohtuasi C‑540/03: parlament vs . nõukogu (EKL 2006, lk I‑5769, punkt 35); 18. jaanuar 2007, kohtuasi C‑229/05 P: PKK ja KNK vs . nõukogu (EKL 2007, lk I‑439, punkt 76); 13. mai 2007, kohtuasi C‑432/05: Unibet (EKL 2007, lk I‑2271, punkt 37).
|
Teisingumo Teismo sprendimai: 1986 m. gegužės 15 d. Sprendimo Johnston , 222/84, Rink. p. 1651, 18 punktas; 2002 m. liepos 25 d. Sprendimo Unión de Pequeños Agricultores prieš Tarybą , C‑50/00 P, Rink. p. I‑6677, 39 punktas; 2003 m. birželio 12 d. Sprendimo Schmidberger , C‑112/00, Rink. p. 5659, 71 punktas; 2004 m. balandžio 1 d. Sprendimo Komisija prieš Jégo‑Quéré , C‑263/02 P, Rink. p. I‑3425, 29 punktas; 2006 m. birželio 27 d. Sprendimo Parlamentas prieš Tarybą , C‑540/03, Rink. p. I‑5769, 35 punktas; 2007 m. sausio 18 d. Sprendimo PKK ir KNK prieš Tarybą , C‑229/05 P, Rink. p. I‑439, 76 punktas; 2007 m. gegužės 13 d. Sprendimo Unibet , C‑432/05, Rink. p. I‑2271, 37 punktas.
|
|
3. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis.
|
3. Pagal Europos žmogaus teisių konvencijos 6 straipsnio 1 dalį, kai yra sprendžiamas tam tikro asmens civilinio pobūdžio teisių ir pareigų ar jam pareikšto kokio nors baudžiamojo kaltinimo klausimas, toks asmuo turi teisę, kad bylą per įmanomai trumpiausią laiką viešumo sąlygomis teisingai išnagrinėtų pagal įstatymą įsteigtas nepriklausomas ir bešališkas teismas.
|
|
Ametniku vastu algatatud distsiplinaarmenetluses võetud personalieeskirjades sätestatud distsiplinaarkaristuse peale Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 alusel esitatud väide tuleb tagasi lükata.
|
Pagrindą, susijusį su Europos žmogaus teisių konvencijos 6 straipsnio 1 dalimi, pateiktą dėl drausminės nuobaudos, skirtos pasibaigus pareigūno atžvilgiu pradėtai drausminei procedūrai, galima tik atmesti.
|
|
Esiteks puuduvad nimelt sellisel karistusel ilmsed kriminaalsüüdistuse tunnused Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses.
|
Pirma, tokia nuobauda akivaizdžiai neturi baudžiamojo kaltinimo, kaip tai suprantama pagal Europos žmogaus teisių konvencijos 6 straipsnio 1 dalį, požymių.
|
|
Teiseks tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, et haldusasutuse tehtud distsiplinaarotsusele ei pea kohaldama kõnealusest sättest tulenevaid nõudeid, mille kohaselt nõutakse vaid seda, et sellist otsust peab olema võimalik kõnealuses sättes nimetatud tingimustele vastava kohtu poolt kontrollida.
|
Antra, iš Europos žmogaus teisių teismo praktikos matyti, kad administracinės institucijos priimtam drausminiam sprendimui nėra privalomai taikomi reikalavimai, numatyti minėtoje nuostatoje, kuria tik reikalaujama, jog tokį sprendimą galėtų peržiūrėti joje nustatytas sąlygas tenkinantis teismas.
|
|
(vt punktid 125–127)
|
(žr. 125–127 punktus)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Esimese Astme Kohus: 17. oktoober 1991, kohtuasi T‑26/89: De Compte vs . parlament (EKL 1991, lk II‑781, punkt 94).
|
1991 m. spalio 17 d. Pirmosios instancijos teismo sprendimo De Compte prieš Parlamentą , T‑26/89, Rink. p. II‑781, 94 punktas.
|
|
4. Personalieeskirjade IX lisa artiklid 5–8, mis jõustusid 1. mail 2004, muutsid teatud määral distsiplinaarnõukogu moodustamise korda ja koosseisu. Kui neid sätteid kohaldada enne nende vastuvõtmist moodustatud distsiplinaarnõukogu suhtes, et otsustada ametniku vastu esitatud distsiplinaarsüüdistuse üle, ei mõjuta see mitte ainult varasema õigusakti kehtivuse ajal tekkinud olukorra edaspidiseid tagajärgi, vaid toob vältimatult kaasa ka nende tagasiulatuva mõju.
|
4. 2004 m. gegužės 1 d. įsigaliojusių Pareigūnų tarnybos nuostatų IX priedo 5–8 straipsniais buvo padaryti tam tikri pakeitimai, susiję su drausmės komisijos sudarymu ir sudėtimi. Jų taikymas iki minėtos datos sudarytai drausmės komisijai sprendimui dėl pareigūno, kurio atžvilgiu pradėta drausminė procedūra, priimti būtų susijęs ne tik su galiojant ankstesniam teisės aktui susidariusios situacijos padariniais ateityje, bet būtinai reikštų, kad jie turi būti taikomi atgaline data.
|
|
Arvestades põhimõtteid, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kohaldatakse ühenduse õigusnormide ajalise mõju suhtes, ning juhul kui uutes õigusnormides puuduvad igasugused, isegi kaudsed elemendid nende tagasiulatuva kohaldamise suhtes, tuleb asuda seisukohale, et neist ei tulene kohustust muuta enne nende jõustumist moodustatud distsiplinaarnõukogu moodustamise korda ja koosseisu.
|
Atsižvelgiant į principus, kurie pagal nusistovėjusią teismų praktiką taikomi Bendrijos teisės nuostatų padariniams laiko atžvilgiu, ir naujose nuostatose nesant jokių nuorodų, netgi netiesioginių, leidžiančių daryti išvadą, kad jos turi būti taikomos atgaline data, reikia pripažinti, jog šiomis nuostatomis neįpareigojama peržiūrėti iki jų įsigaliojimo sudarytos drausmės komisijos sudarymo ir sudėties.
|
|
(vt punktid 159 ja 171)
|
(žr. 159 ir 171 punktus)
|
|
5. Ametist kõrvaldamine, mida võib kohaldada ametniku puhul, kelle suhtes on käimas distsiplinaarmenetlus, on olemuselt ajutine meede, mis ei kujuta endast distsiplinaarmeedet, mistõttu ei võeta seda arvesse ne bis in idem põhimõtte kohaldamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud ametnike distsiplinaarmenetlust käsitlevates personalieeskirjade sätetes.
|
5. Laikino nušalinimo priemonė, galima pritaikyti pareigūnui, kurio atžvilgiu pradėta drausminė procedūra, pagal savo pobūdį yra laikina ir kaip tokia nėra drausminė priemonė, todėl visiškai nesusijusi su Pareigūnų tarnybos nuostatų nuostatose, susijusiose su pareigūnams taikomomis drausminėmis priemonėmis, aiškiai įtvirtinto principo ne bis in idem taikymu.
|
|
(vt punktid 181–183)
|
(žr. 181–183 punktus)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Euroopa Kohus: 29. juuni 2006, kohtuasi C‑308/04 P: SGL Carbon vs . komisjon (EKL 2006, lk I‑5977, punkt 26).
|
2006 m. birželio 29 d. Teisingumo Teismo sprendimo SGL Carbon prieš Komisiją , C‑308/04 P, Rink. p. I‑5977, 26 punktas.
|
|
Esimese Astme Kohus: 18. oktoober 2001, kohtuasi T‑333/99: X vs . EKP (EKL 2001, lk II‑3021, punktid 149 ja 151).
|
2001 m. spalio 18 d. Pirmosios instancijos teismo sprendimo X prieš ECB , T‑333/99, Rink. p. II‑3021, 149 ir 151 punktai.
|
|
6. Personalieeskirjade IX lisa artikli 24 teise lõiguga – mis jõustus 1. mail 2004 ja milles sätestatakse, et ametist kõrvaldatud ametniku olukord tuleb lahendada lõplikult kuue kuu jooksul alates ametist kõrvaldamise kuupäevast, ning kui selle tähtaja jooksul sellist otsust ei tehta, on asjaomasel ametnikul uuesti õigus saada täistöötasu – soovitakse vältida, et ametnik, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, ei saa enam kui kuue kuu jooksul töötasu, kui tema asjas otsust ei tehta. Seega on kõnealusel viisil sätestatud tähtaeg lõplik vaid selles mõttes, et pärast selle möödumist tekib ametnikul uuesti õigus täistöötasule. Seevastu ei too asjaolu, et ametisse nimetav asutus ei ole teinud asjaomase ametniku asjas kõnealuse tähtaja jooksul lõplikku otsust, iseenesest kaasa ametniku vastu algatatud distsiplinaarmenetlust lõpetava lahendi õigusvastasust.
|
6. 2004 m. gegužės 1 d. įsigaliojusių Pareigūnų tarnybos nuostatų IX priedo 24 straipsnio 2 dalimi, kurioje numatyta, kad laikinai nušalinto pareigūno atvejis turi būti galutinai išspręstas per šešis mėnesius nuo tos dienos, kurią įsigaliojo laikinas nušalinimas ir kad jei toks sprendimas per šešis mėnesius nepriimamas, suinteresuotas pareigūnas turi teisę vėl gauti visą atlyginimą, siekiama išvengti atvejo, kai pareigūnas, kurio atžvilgiu pradėta drausminė procedūra, negauna savo atlyginimo ilgiau nei šešis mėnesius, nepriimant dėl jo sprendimo. Darytina išvada, kad šis terminas yra naikinamasis tik tiek, kad jam pasibaigus pareigūnas vėl turi teisę gauti visą atlyginimą. Tačiau tai, kad Paskyrimų tarnyba nepriėmė galutinio sprendimo dėl susijusio pareigūno per aptariamą laikotarpį, savaime nereiškia, jog sprendimas, kuriuo užbaigiama jo atžvilgiu pradėta drausminė procedūra, yra neteisėtas.
|
|
(vt punktid 189 ja 190)
|
(žr. 189 ir 190 punktus)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Esimese Astme Kohus: 26. jaanuar 1995, kohtuasi T‑549/93: D vs . komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑13 ja II‑43, punktid 32 ja 33); 16. mai 2000, kohtuasi T‑121/99: Irving vs . komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑85 ja II‑357, punkt 49).
|
Pirmosios instancijos teismo sprendimai: 1995 m. sausio 26 d. Sprendimo D prieš Komisiją , T‑549/93, Rink. VT p. I‑A‑13 ir II‑43, 32 ir 33 punktai; 2000 m. gegužės 16 d. Sprendimo Irving prieš Komisiją , T‑121/99, Rink. VT p. I‑A‑85 ir II‑357, 49 punktas.
|
|
7. Kuigi distsiplinaarmenetluse tähtajad pole kohustuslikud, näevad nad siiski ette hea haldustava reegli, mille eesmärk on nii asutuse kui ka ametnike huvides ära hoida nimetatud menetlust lõpetava otsuse vastuvõtmine põhjendamatult hilja. Seega on distsiplinaarmenetlust läbiviivad asutused kohustatud juhtima distsiplinaarmenetlust hoolsalt ja tegutsema selliselt, et iga menetlustoiming sooritatakse mõistliku aja jooksul pärast sellele eelnenud toimingut. Nimetatud tähtaja mittejärgimine, mida saab hinnata vaid konkreetse olukorra kontekstis, võib kaasa tuua tähtaega ületades vastu võetud otsuse tühistamise nii personalieeskirjade varasema kui ka alates 1. maist 2004 kehtiva redaktsiooni kohaselt.
|
7. Nors drausminei procedūrai nustatyti terminai nėra naikinamieji, tai yra gero administravimo taisyklės, kuriomis siekiama ir administracijos, ir pareigūnų interesais išvengti nepateisinamo delsimo priimant sprendimą drausminės procedūros pabaigoje. Todėl drausminės institucijos turi pareigą rūpestingai vykdyti drausminę procedūrą ir elgtis taip, kad kiekvieno procedūros veiksmo būtų imtasi praėjus protingam laikotarpiui nuo ankstesnio veiksmo. Tiek pagal ankstesnę Pareigūnų tarnybos nuostatų redakciją, tiek pagal nuo 2004 m. gegužės 1 d. galiojančią redakciją dėl šio termino nesilaikymo, kurį galima įvertinti tik atsižvelgiant į konkretaus atvejo aplinkybes, gali būti panaikinta praleidus terminą priimta priemonė.
|
|
(vt punktid 194 ja 195)
|
(žr. 194 ir 195 punktus)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Euroopa Kohus: 4. veebruar 1970, kohtuasi 13/69: Van Eick vs . komisjon (EKL 1970, lk 3, punkt 4); 29. jaanuar 1985, kohtuasi 228/83: F vs . komisjon (EKL 1985, lk 275, punkt 30); 19. aprill 1988, liidetud kohtuasjad 175/86 ja 209/86: M vs . nõukogu (EKL 1988, lk 1891, punkt 16).
|
Teisingumo Teismo sprendimai: 1970 m. vasario 4 d. Sprendimo Van Eick prieš Komisiją, 13/69, Rink. p. 3, 4 punktas; 1985 m. sausio 29 d. Sprendimo F. prieš Komisiją, 228/83, Rink. p. 275, 30 punktas; 1988 m. balandžio 19 d. Sprendimo M. prieš Tarybą , 175/86 ir 209/86, Rink. p. 1891, 16 punktas.
|
|
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi De Compte vs . parlament (punkt 88); eespool viidatud kohtuasi D vs . komisjon (punkt 25); 30. mai 2002, kohtuasi T‑197/00: Onidi vs . komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑69 ja II‑325, punkt 91); 10. juuni 2004, kohtuasi T‑307/01: François vs . komisjon (EKL 2004, lk II‑1669, punkt 47).
|
Pirmosios instancijos teismo sprendimai: minėto Sprendimo De Compte prieš Parlamentą 88 punktas; minėto Sprendimo D prieš Komisiją 25 punktas; 2002 m. gegužės 30 d. Sprendimo Onidi prieš Komisiją , T‑197/00, Rink. VT p. I‑A‑69 ir II‑325, 91 punktas; 2004 m. birželio 10 d. Sprendimo François prieš Komisiją , T‑307/01, Rink. p. II‑1669, 47 punktas.
|
|
8. Otsus, millega määratakse karistusena ametist kõrvaldamine, peab sellest tulenevaid tõsiseid ja pöördumatuid tagajärgi arvestades olema tingimata asutuse poolt hoolega kaalutletud. Asutusel on selles osas lai kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll piirdub esitatud asjaolude sisulise õigsuse ja ilmse hindamisvea puudumise kontrollimisega.
|
8. Sprendimas, kuriuo skiriama pašalinimo iš pareigų nuobauda, atsižvelgiant į rimtas ir neatšaukiamas iš jo kylančias pasekmes, būtinai reikalauja kruopštaus institucijos atlikto nagrinėjimo. Šiuo klausimu institucija turi didelę diskreciją, o teismo kontrolė ribojama patikrinimu, ar tiksliai nustatytos faktinės aplinkybės ir ar nepadaryta akivaizdi faktinių aplinkybių vertinimo klaida.
|
|
(vt punkt 220)
|
(žr. 220 punktą)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Esimese Astme Kohus: 28. september 1999, kohtuasi T‑141/97: Yasse vs . EIB (EKL AT 1999, lk I‑A‑177 ja II‑929, punkt 63).
|
1999 m. rugsėjo 28 d. Pirmosios instancijos teismo sprendimo Yasse prieš EIB , T‑141/97, Rink. VT p. I‑A‑177 ir II‑929, 63 punktas.
|
|
9. Personalieeskirjade (kuni 30. aprillini 2004 kehtinud redaktsioonis) artikli 12 esimese lõigu eesmärk oli tagada, et ühenduse ametnikud käituvad väärikalt viisil, mis vastab eriti heale ja lugupeetavale käitumistavale, mida õigustatult eeldatakse rahvusvahelises avalikus teenistuses olevatelt isikutelt. Sellest tuleneb eelkõige, et ametniku poolt avalikult esitatud solvangud, mis riivavad nende isikute au, kellele need on suunatud, kahjustavad juba iseenesest ametiväärikust selle sätte tähenduses. Nii personalieeskirjade artikli 12 esimene lõik kui ka artiklid 11 ja 21 sisaldavad konkreetseid lojaalsuskohustuse väljendusi, mis eeldavad, et ametnik mitte ainult ei hoidu ametiväärikust ning institutsiooni ja selle asutuste lugupeetavust riivavast käitumisest, vaid mida kõrgemal ametikohal ta on, seda enam näitab üles ka sellist igasuguseid kahtlusi välistavat käitumist, et alati säilib tema ja institutsioonivaheline usaldussuhe. Kõnealune artikkel 12 ei piira sõnavabadust, mis on üks ühenduse ametnike põhiõigustest, vaid sellega sätestatakse teenistuse huvides mõistlikud piirid selle õiguse kasutamisel.
|
9. Pareigūnų tarnybos nuostatų (pagal iki 2004 m. balandžio 30 d. galiojusią redakciją) 12 straipsnio pirma pastraipa siekiama užtikrinti, kad Bendrijų pareigūnų veiksmai būtų garbingi, atitinkantys ypač teisingą ir gerbtiną elgesį, kurio galima tikėtis iš tarptautinės viešosios tarnybos narių. Remiantis tuo darytina, be kita ko, išvada, kad įžeidimai, viešai pareikšti pareigūno ir kenkiantys asmenų, su kuriais jie susiję, garbei, savaime kenkia tarnybos garbingumui, kaip tai suprantama pagal šią nuostatą. Minėtų Pareigūnų tarnybos nuostatų 12 straipsnio pirmoje pastraipoje, kaip ir 11 ir 21 straipsniuose, konkrečiai išreikšta lojalumo pareiga, kuri verčia pareigūną ne tik susilaikyti nuo tarnybos garbingumui ir deramai institucijos bei jos tarnybų pagarbai kenkiančių veiksmų, bet ir elgtis nepriekaištingai, ypač jeigu jis yra priskirtas aukštesniam lygiui, kad visuomet būtų apsaugoti jo ir institucijos tarpusavio pasitikėjimo ryšiai. Pareigūnų tarnybos nuostatų 12 straipsniu ne ribojama saviraiškos laisvė, kuri yra pagrindinė Bendrijos pareigūnų teisė, bet tarnybos interesais nustatomos protingos naudojimosi šia teise ribos.
|
|
Personalieeskirjade artikli 12 esimese lõigu kohaldamisel peetakse isiku au haavavaks rängaks solvanguks mitte ainult selliseid süüdistusi, mis võivad alandada isikute väärikust, vaid ka väiteid, mis võivad nende isikute ametialast mainet kahjustada. Tähtsust ei ole sellel, millises vormis need väited on esitatud: nende hulka loetakse nii otsesed süüdistused kui ka kahtluse vormis esitatud, kaudsed, varjatud, vihjelised väited, milles ei ole silmas peetud isikut küll otsesõnu nimetatud, kuid keda on võimalik ära tunda.
|
Pagal minėtų Pareigūnų tarnybos nuostatų 12 straipsnio pirmą pastraipą didelė žala atitinkamų asmenų garbei padaroma ne tik kaltinimais, galinčiais pakenkti pačių šių asmenų orumui, bet ir kaltinimais, kuriais gali būti diskredituota šių asmenų profesinė garbė. Minėtų kaltinimų forma neturi reikšmės: tai taikoma tiek tiesioginiams puolimams, tiek kaltinimams abejonių forma, netiesioginiams, paslėptiems kaltinimams, insinuacijoms ar kaltinimams asmeniui, kuris aiškiai nepaminėtas, tačiau kurį įmanoma identifikuoti.
|
|
Niisiis rikub ametnik personalieeskirjade artikli 12 esimeses lõigus sätestatud kohustust juba selliste märkuste esitamisega, mis oma olemuselt riivavad tema ametiväärikust, olenemata nende märkuste avalikustamisest.
|
Šiuo atžvilgiu tai, kad pareigūnas siuntinėjo raštus, kurie dėl savo pobūdžio padaro žalos jo pareigų garbingumui, savaime yra minėtų Pareigūnų tarnybos nuostatų 12 straipsnio pirmoje pastraipoje numatytos pareigos pažeidimas, neatsižvelgiant į tai, kad šie raštai galėjo būti paviešinti.
|
|
(vt punktid 233–235)
|
(žr. 233–235 punktus)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Esimese Astme Kohus: 26. november 1991, kohtuasi T‑146/89: Williams vs . kontrollkoda (EKL 1991, lk II‑1293, punkt 76); 15. mai 1997, kohtuasi T‑273/94: N vs . komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑97 ja II‑289, punktid 126–129); 17. veebruar 1998, kohtuasi T‑183/96: E vs . MSK (EKL AT 1998, lk I‑A‑67 ja II‑159, punktid 38, 39 ja 41); 19. mai 1999, liidetud kohtuasjad T‑34/96 ja T‑163/96: Connolly vs . komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑87 ja II‑463, punktid 123, 124 ja 129); 12. september 2000, kohtuasi T‑259/97: Teixeira Neves vs . Euroopa Kohus (EKL AT 2000, lk I‑A‑169 ja II‑773, punktid 29, 30 ja 47).
|
Pirmosios instancijos teismo sprendimai: 1991 m. lapkričio 26 d. Sprendimo Williams prieš Audito Rūmus , T‑146/89, Rink. p. II‑1293, 76 punktas; 1997 m. gegužės 15 d. Sprendimo N prieš Komisiją , T‑273/94, Rink. VT p. I‑A‑97 ir II‑289, 126–129 punktai; 1998 m. vasario 17 d. Sprendimo E prieš CES , T‑183/96, Rink. VT p. I‑A‑67 ir II‑159, 38, 39 ir 41 punktai; 1999 m. gegužės 19 d. Sprendimo Connolly prieš Komisiją , T‑34/96 ir T‑163/96, Rink. VT p. I‑A‑87 ir II‑463, 123, 124 ir 129 punktai; 2000 m. rugsėjo 12 d. Sprendimo Teixeira Neves prieš Teisingumo Teismą , T‑259/97, Rink. VT p. I‑A‑169 ir II‑773, 29, 30 ir 47 punktai.
|
|
10. Asutus võib vabalt ise otsustada, kas talle alluvad ametnikud võivad ametialaselt osaleda teadusüritustel.
|
10. Tik aukštesnė institucija turi teisę nuspręsti, ar leisti savo pareigūnams oficialiai dalyvauti mokslo renginiuose.
|
|
(vt punkt 250)
|
(žr. 250 punktą)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Euroopa Kohus: 17. mai 1984, kohtuasi 338/82: Albertini ja Montagnani vs . komisjon (EKL 1984, lk 2123, punkt 32).
|
1984 m. gegužės 17 d. Teisingumo Teismo sprendimo Albertini ir Montagnani prieš Komisiją , 338/82, Rink. p. 2123, 32 punktas.
|
|
11. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 kehtestatud sõnavabadus on põhiõigus, mille järgmist kontrollib ühenduse kohus ja mis on ka ühenduse ametnike põhiõigus. Sõnavabadus ei ole aga absoluutne õigus, vaid seda võib piirata tingimusel, et need piirangud vastavad tõepoolest ühenduse taotletava üldise huvi eesmärkidele ega kujuta seda eesmärki arvestades ebaproportsionaalset ja talumatut sekkumist, mis kahjustaks tagatud õiguse olemust. Neid põhimõtteid silmas pidades ei saa asuda seisukohale, et personalieeskirjade artikli 17 teine lõik (kuni 30. aprillini 2004 kehtinud redaktsioonis), mis käsitab ühenduse tööd puudutavate kirjutiste avaldamist ametnike poolt, piirab õigustamatult ametnike sõnavabadust.
|
11. Europos žmogaus teisių konvencijos 10 straipsnyje įtvirtinta teisė laisvai reikšti savo mintis ir įsitikinimus yra pagrindinė teisė, kurios laikymąsi užtikrina Bendrijos teismai ir kurią taip pat turi Bendrijos pareigūnai. Vis dėlto teisė laisvai reikšti savo mintis ir įsitikinimus nėra absoliuti prerogatyva, bet gali būti apribota su sąlyga, kad šie apribojimai iš tiesų atitinka bendrojo intereso tikslus, kurių siekia Bendrija, ir, atsižvelgiant į siekiamą tikslą, tai nėra neproporcingas ir netoleruotinas kišimasis, pažeidžiantis pačią taip saugomos teisės esmę. Pagal šiuos principus išnagrinėjus Pareigūnų tarnybos nuostatų (iki 2004 m. balandžio 30 d. galiojusios redakcijos) 17 straipsnio antrą pastraipą dėl pareigūnų skelbiamų tekstų, susijusių su Bendrijų veiksmais, negalima daryti išvados, kad ja nustatomas nepateisinamas pareigūnų saviraiškos laisvės apribojimas.
|
|
Esiteks vastab nimetatud artiklis sätestatud avaldamise eelneva heakskiitmise nõue õiguspärasele eesmärgile, et ühenduse tööd puudutavad kirjutised ei või kahjustada ühenduse huve ning eelkõige mõne ühenduse institutsiooni mainet ja imagot. Teiseks ei kujuta kõnealuse artikli 17 teine lõik endast sellega tagatavate üldise huvi eesmärkide suhtes ebaproportsionaalset meedet. Ühelt poolt nõutakse avaldamise eelnevat heakskiitmist vaid siis, kui asjaomase ametniku poolt avaldada kavatsetav või avaldada la stav kirjutis puudutab ühenduse tööd. Teiselt poolt ei ole kehtestatud mingisugust absoluutset avaldamiskeeldu. Vastupidi, personalieeskirjade artikli 17 teise lõigu viimane lause sätestab selgelt põhimõtte, et luba antakse, kuna kõnealuse loa andmisest saab keelduda vaid juhul, kui asjaomane küsimus ohustab ühenduste huvisid.
|
Pirma, šiame straipsnyje numatytas reikalavimas, kad prieš paskelbiant turi būti gautas leidimas, atitinka teisėtą tikslą, kad su Bendrijų veiksmais susijęs tekstas nepakenktų jų interesams ir visų pirma vienos iš institucijų reputacijai ir įvaizdžiui. Antra, minėto 17 straipsnio antra pastraipa nėra bendrojo intereso tikslui, kurį ja siekiama apsaugoti, neproporcinga priemonė. Išankstinio leidimo paskelbti reikalaujama tik kai tekstas, kurį suinteresuotas pareigūnas ketina paskelbti arba siekia, kad jis būtų paskelbtas, yra susijęs su Bendrijų veiksmais. Taip pat nėra numatytas visiškas skelbimo draudimas. Priešingai, minėtų Pareigūnų tarnybos nuostatų 17 straipsnio antros pastraipos paskutiniu sakiniu aiškiai nustatytas leidimo skelbti išdavimo principas, nes tokio leidimo galima nesuteikti tik jei nagrinėjamas paskelbimas gali pakenkti Bendrijų interesams.
|
|
(vt punktid 251 ja 252)
|
(žr. 251 ir 252 punktus)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Connolly vs . komisjon, (punktid 148 ja 149–152).
|
minėto Pirmosios instancijos teismo sprendimo Connolly prieš Komisiją 148 ir 149–152 punktai.
|
|
12. Isiku huve kahjustava otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on ühelt poolt pakkuda huvitatud isikule vajalik selgitus, võimaldamaks isikul hinnata otsuse põhjendatust, ning teiselt poolt teha võimalikuks otsuse kohtulik kontroll.
|
12. Asmens nenaudai priimto sprendimo motyvais siekiama, pirma, suteikti suinteresuotam asmeniui informacijos, kurios reikia, kad šis asmuo žinotų, ar sprendimas pagrįstas ir, antra, sudaryti galimybę vykdyti šio sprendimo teisminę kontrolę.
|
|
Küsimust, kas ametisse nimetava asutuse sellise otsuse põhjendus, millega määrati ametnikule distsiplinaarkaristus, vastab kõnealustele nõuetele, tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastusest lähtuvalt, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades. Kuigi ametisse nimetav asutus peab täpselt ära tooma ametnikule etteheidetavad asjaolud ning kaalutlused, mille alusel ta määras valitud distsiplinaarkaristuse, ei pea ta sellisel puhul käsitlema kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mida huvitatud isik on menetluse käigus tõstatanud. Kui ametisse nimetav asutus valib distsiplinaarnõukogu pakutud distsiplinaarkaristuse, ei ole distsiplinaarkaristuse asjakohasust tarvis täiendavalt põhjendada.
|
Tai, ar Paskyrimų tarnybos sprendimo, kuriuo pareigūnui skiriama nuobauda, motyvai atitinka šiuos reikalavimus, reikia įvertinti atsižvelgiant ne tik į formuluotę, bet ir į jo kontekstą bei visas atitinkamą klausimą reglamentuojančias teisės normas. Nors Paskyrimų tarnyba turi tiksliai nurodyti, kuo kaltinamas pareigūnas, ir argumentus, kurie jai leido skirti pasirinktą nuobaudą, nėra reikalaujama, kad ji aptartų visus faktinius ir teisinius klausimus, kuriuos suinteresuotas pareigūnas iškėlė per procedūrą. Jei Paskyrimų tarnyba pasirenka tokią pačią nuobaudą, kokią siūlė drausmės komisija, nėra reikalaujama papildomai motyvuoti nuobaudos tinkamumo.
|
|
(vt punktid 259 ja 260)
|
(žr. 259 ir 260 punktus)
|
|
Viited:
|
Nuoroda:
|
|
Euroopa Kohus: 20. november 1997, kohtuasi C‑188/96 P: komisjon vs . V (EKL 1997, lk I‑6561, punktid 26–29).
|
1997 m. lapkričio 20 d. Teisingumo Teismo sprendimo Komisija prieš V , C‑188/96 P, Rink. p. I‑6561, 26–29 punktai.
|
|
Esimese Astme Kohus: 28. märts 1995, kohtuasi T‑12/94: Daffix vs . komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑71 ja II‑233, punkt 33); 16. juuli 1998, kohtuasi T‑144/96: Y vs . parlament (EKL AT 1998, lk I‑A‑405 ja II‑1153, punkt 27); eespool viidatud kohtuasi Connolly vs . komisjon (punkt 93); eespool viidatud kohtuasi Onidi vs . komisjon (punkt 156); 5. detsember 2002, kohtuasi T‑277/01: Stevens vs . komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑253 ja II‑1273, punktid 70 ja 71).
|
Pirmosios instancijos teismo sprendimai: 1995 m. kovo 28 d. Sprendimo Daffix prieš Komisiją , T‑12/94, Rink. VT p. I‑A‑71 ir II‑233, 33 punktas; 1998 m. liepos 16 d. Sprendimo Y prieš Parlamentą , T‑144/96, Rink. VT p. I‑A‑405 ir II‑1153, 27 punktas; minėto Sprendimo Connolly prieš Komisiją 93 punktas; minėto Sprendimo Onidi prieš Komisiją 156 punktas; 2002 m. gruodžio 5 d. Sprendimo Stevens prieš Komisiją , T‑277/01, Rink. VT p. I‑A‑253 ir II‑1273, 70 ir 71 punktai.
|