Nõukogu soovitus,

Raccomandazione del Consiglio

13. juuli 2010,

del 13 luglio 2010

liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta

sugli orientamenti di massima per le politiche economiche degli Stati membri e dell’Unione

(2010/410/EL)

(2010/410/UE)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

IL CONSIGLIO DELL’UNIONE EUROPEA,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2,

visto il trattato sul funzionamento dell’Unione europea, in particolare l’articolo 121, paragrafo 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

vista la raccomandazione della Commissione europea,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi

viste le conclusioni del Consiglio europeo,

ning arvestades järgmist:

considerando quanto segue:

(1) Aluslepingus on sätestatud, et liikmesriigid peavad käsitlema oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastama selle nõukogus. Kooskõlas aluslepingu sätetega on Euroopa Liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarvepoliitika jaoks (stabiilsuse ja kasvu pakt) ning makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks.

(1) A norma del trattato, gli Stati membri considerano le loro politiche economiche una questione di interesse comune e le coordinano nell’ambito del Consiglio. Conformemente alle disposizioni del trattato, l’Unione europea ha creato e applicato strumenti di coordinamento delle politiche di bilancio (il patto di stabilità e crescita) nonché politiche macrostrutturali.

(2) Aluslepingus on sätestatud, et nõukogu võtab liikmesriikide poliitika suunamiseks vastu tööhõivesuunised ja majanduspoliitika üldsuunised.

(2) A norma del trattato, il Consiglio deve adottare orientamenti in materia di occupazione e orientamenti di massima per le politiche economiche degli Stati membri.

(3) 2000. aastal algatatud Lissaboni strateegia tugines tõdemusele, et Euroopa Liidul on ülemaailmset konkurentsi, tehnoloogia arengut, keskkonnaprobleeme ja vananevat elanikkonda silmas pidades vaja tõsta tööhõivet, tootlikkust ja konkurentsivõimet, suurendades samal ajal ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Lissaboni strateegia uus etapp käivitati 2005. aastal pärast vahekokkuvõtet, mis tõi kaasa suurema keskendumise majanduskasvule ning rohkemate ja paremate töökohtade loomise.

(3) La strategia di Lisbona lanciata nel 2000 era basata sulla consapevolezza che l’Unione europea, per far fronte alla concorrenza mondiale, ai cambiamenti tecnologici, alle sfide ambientali e all’invecchiamento della popolazione, doveva migliorare occupazione, produttività e competitività rafforzando nel contempo la coesione sociale. La strategia di Lisbona è stata rilanciata nel 2005 a seguito di un riesame intermedio che ha conferito maggiore centralità alla crescita e al miglioramento quantitativo e qualitativo dell’occupazione.

(4) Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia aitas kujuneda konsensusel liidu majandus- ja tööhõivepoliitika üldise suuna kohta. Strateegia raames võttis nõukogu 2005. aastal [1] vastu ja vaatas 2008. aastal [2] läbi nii majanduspoliitika üldsuunised kui ka tööhõivesuunised. 24 suunises sätestati riiklike reformikavade alused, kirjeldades üldjoontes olulisemaid makro- ja mikromajanduslikke ning tööturu reformide prioriteete liidus tervikuna. Kogemused näitavad siiski, et neis suunistes ei seatud piisavalt selgeid prioriteete ja et nende vahelised seosed oleksid võinud olla tugevamad. See piiras suuniste mõju liikmesriikide poliitika kujundamisele.

(4) La strategia di Lisbona per la crescita e l’occupazione ha contribuito a creare un consenso sull’impostazione generale delle politiche economiche e occupazionali dell’Unione. Nel 2005 [1] il Consiglio ha adottato nell’ambito di tale strategia orientamenti di massima per le politiche economiche e orientamenti in materia di occupazione, che sono stati riveduti nel 2008 [2]. I 24 orientamenti hanno posto le basi dei programmi nazionali di riforma, definendo le principali priorità per le riforme macroeconomiche, microeconomiche e del mercato del lavoro per l’intera Unione. L’esperienza dimostra tuttavia che le priorità definite dagli orientamenti non erano sufficientemente chiare e che i collegamenti tra di essi non erano abbastanza forti, il che ne ha limitato l’impatto sull’elaborazione delle politiche nazionali.

(5) 2008. aastal alanud finants- ja majanduskriisi tagajärjel kadus märkimisväärne arv töökohti, vähenes potentsiaalne toodang ja halvenes rängalt riigi rahandus. Euroopa majanduse elavdamise kava [3] on sellele vaatamata aidanud liikmesriikidel kriisiga võidelda, osalt koordineeritud stimuleerivate fiskaalmeetmete abil, ning euro on pakkunud makromajanduslikule stabiilsusele vajalikku tuge. Kriis on seega näidanud, et majanduspoliitika koordineerimine liidu tasandil võib anda märkimisväärseid tulemusi, kui seda tugevdada ja see tegelikkuses toimivaks muuta. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise sõltuvuse.

(5) La crisi finanziaria ed economica iniziata nel 2008 ha provocato pesanti perdite di posti di lavoro e di produzione potenziale e un gravissimo deterioramento delle finanze pubbliche. Il piano europeo di ripresa economica [3], tuttavia, ha aiutato gli Stati membri ad affrontare la crisi, in parte mediante uno stimolo di bilancio coordinato, mentre l’euro ha costituito un’ancora per la stabilità macroeconomica. La crisi ha dimostrato pertanto che, se rafforzato e reso efficace, il coordinamento delle politiche economiche a livello dell’Unione può dare ottimi risultati. La crisi ha evidenziato altresì la stretta interdipendenza fra le economie e i mercati del lavoro degli Stati membri.

(6) Komisjon tegi ettepaneku koostada uueks aastakümneks uus strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia, [4] mis võimaldaks liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele. Asjaomaste suuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, mis suunavad liikmesriikide ja liidu tegevust, võttes arvesse liikmesriikide suhtelist lähtepositsiooni ja eripära. Liikmesriigid peaksid tegema vajalikke jõupingutusi riiklike eesmärkide saavutamiseks ja kõrvaldama majanduskasvu takistavad kitsaskohad.

(6) La Commissione ha proposto di definire una nuova strategia per il prossimo decennio, denominata Europa 2020 [4], per consentire all’Unione di uscire più forte dalla crisi e di far progredire la sua economia verso una crescita intelligente, sostenibile e inclusiva. Cinque obiettivi principali, elencati negli orientamenti corrispondenti, costituiscono traguardi comuni che devono orientare l’azione degli Stati membri — ferme restando le posizioni di partenza relative e le circostanze nazionali — e dell’Unione. Gli Stati membri dovrebbero adoperarsi con il massimo impegno per conseguire i traguardi nazionali ed eliminare gli ostacoli che frenano la crescita.

(7) Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest peaksid liikmesriigid rakendama ambitsioonikaid reformikavasid, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet ning vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ja parandada tööturu toimimist. Kriisile reageerimiseks rakendatud ajutised meetmed tuleks siis, kui majanduse elavnemine on kindel, koordineeritud viisil vastavalt olukorrale kaotada. Fiskaalstiimulite kaotamist tuleks koordineerida stabiilsuse ja kasvu pakti raames.

(7) Nell’ambito di strategie globali di uscita dalla crisi economica, gli Stati membri dovrebbero attuare programmi di riforma ambiziosi per garantire la stabilità macroeconomica e la sostenibilità delle finanze pubbliche, migliorare la competitività, ridurre gli squilibri macroeconomici e migliorare le prestazioni del mercato del lavoro. Una volta consolidata la ripresa, occorrerà ritirare in modo coordinato e laddove opportuno le misure temporanee adottate in risposta alla crisi. Il ritiro dello stimolo fiscale deve essere operato e coordinato nell’ambito del patto di stabilità e crescita.

(8) Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid ja liit rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele, teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele ning regulatiivse raamistiku täiustamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu liidus. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlikke probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi.

(8) Nell’ambito della strategia Europa 2020 gli Stati membri e l’Unione dovrebbero attuare riforme finalizzate a una "crescita intelligente", guidata dalla conoscenza e dall’innovazione. Le riforme dovrebbero puntare a migliorare la qualità dell’istruzione, garantendone l’accesso a tutti, a potenziare sia la ricerca sia le prestazioni delle imprese e a perfezionare il quadro normativo onde promuovere l’innovazione e il trasferimento delle conoscenze in tutta l’Unione. Le riforme dovrebbero incoraggiare l’imprenditoria e contribuire a trasformare le idee creative in prodotti, servizi e processi che permettano di stimolare la crescita, creare posti di lavoro di qualità, favorire la coesione territoriale, economica e sociale e gestire meglio le sfide proprie della società europea e mondiale. In tale contesto, è di fondamentale importanza sfruttare appieno le tecnologie dell’informazione e della comunicazione.

(9) Liidu ja liikmesriikide poliitika eesmärgiks peaks olema jätkusuutliku majanduskasvu saavutamine, muu hulgas reformikavade abil. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab majanduskasvu ja ressursside kasutamise vahelise seose kaotamist, energia- ja ressursitõhusa, jätkusuutliku ning konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamist, kulude ja tulude õiglast jaotumist ning Euroopa juhtiva rolli ärakasutamist uute protsesside ja tehnoloogia, sealhulgas keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisel. Liikmesriigid ja liit peaksid rakendama vajalikke reforme kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks, mis aitab samuti hoida ära keskkonnaseisundi halvenemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Samuti peaksid nad parandama ettevõtluskeskkonda, stimuleerima keskkonnasõbralike töökohtade loomist ja aitama ettevõtetel moderniseerida oma tööstusbaasi.

(9) Le politiche dell’Unione e degli Stati membri dovrebbero puntare alla "crescita sostenibile" anche attraverso i programmi di riforma. Crescita sostenibile significa scindere la crescita economica dall’uso delle risorse, costruire un’economia efficiente sotto il profilo energetico e delle risorse, sostenibile e competitiva, assicurare un’equa ripartizione di costi e benefici e sfruttare il ruolo guida dell’Europa nella corsa allo sviluppo di nuovi processi e tecnologie, comprese le tecnologie verdi. Gli Stati membri e l’Unione dovrebbero varare le riforme necessarie per ridurre le emissioni di gas a effetto serra e garantire un uso efficiente delle risorse contribuendo così anche alla prevenzione del degrado ambientale e della perdita di biodiversità. Dovrebbero inoltre migliorare il clima imprenditoriale, favorire la creazione di posti di lavoro verdi e aiutare le imprese ad ammodernare la base industriale.

(10) Lisaks sellele peaks liidu ja liikmesriikide reformikavade poliitika eesmärgiks olema kaasav majanduskasv. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust.

(10) Infine, le politiche dell’Unione e i programmi di riforma degli Stati membri dovrebbero puntare anche alla "crescita inclusiva". Crescita inclusiva significa costruire una società coesa in cui i cittadini possano prepararsi ai cambiamenti e gestirli così da partecipare attivamente alla società e all’economia. Le riforme degli Stati membri dovrebbero pertanto garantire a tutti accesso e opportunità in tutto l’arco della vita, in modo da ridurre la povertà e l’esclusione sociale eliminando i fattori che ostacolano la partecipazione al mercato del lavoro, specialmente per le donne, i lavoratori anziani, i giovani, le persone con disabilità e gli immigrati regolari.

Kõigis neis poliitikates peaksid nad võtma arvesse võrdõiguslikkuse aspekte. Samuti peaksid nad tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, asjakohaste oskuste arendamisse ja töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ning tööturu killustumise, struktuurse tööpuuduse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse, pidades samal ajal kinni kokku lepitud eelarve konsolideerimisest.

Dovrebbero tener conto della prospettiva di genere in tutte queste politiche. È opportuno inoltre estendere i benefici della crescita economica a tutti i cittadini e a tutte le regioni. I programmi di riforma degli Stati membri dovrebbero quindi puntare in via prioritaria a garantire il funzionamento dei mercati occupazionali mediante investimenti finalizzati al buon esito delle transizioni, allo sviluppo di competenze appropriate, al miglioramento qualitativo dei posti di lavoro e alla lotta contro la segmentazione, la disoccupazione strutturale e l’inattività, assicurando una protezione sociale adeguata e sostenibile e un’inclusione attiva per ridurre la povertà sempre nel rispetto del risanamento di bilancio convenuto.

(11) Olulise elemendina peaksid liikmesriigid ja liit jätkama ja laiendama jõupingutusi oma regulatiivse raamistiku edasiseks täiustamiseks, eelkõige Euroopa ettevõtete jaoks. Tugevdades oma aruka reguleerimise vahendeid, peaksid liikmesriigid ja liit tagama, et õigusaktid on hästi läbi mõeldud ja proportsionaalsed, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ja nendest ei tulene tarbetut halduskoormust. Jätkuvalt jääb prioriteediks halduskoormuse vähendamise eesmärkide saavutamine.

(11) Gli Stati membri e l’Unione dovrebbero soprattutto continuare a moltiplicare gli sforzi per migliorare ulteriormente il quadro normativo, specialmente per quanto riguarda le imprese europee. Rafforzando gli strumenti di regolamentazione intelligente, gli Stati membri e l’Unione dovrebbero garantire una normativa ben concepita, proporzionata, sistematicamente riveduta e che non comporti oneri inutili. Il conseguimento degli obiettivi di riduzione degli oneri amministrativi resta una priorità.

(12) Liidu ja liikmesriikide struktuurireformid võivad majanduskasvule ja töökohtade loomisele tõhusalt kaasa aidata, kui need suurendavad liidu konkurentsivõimet maailmamajanduses, avavad uusi võimalusi Euroopa eksportijatele ja pakuvad konkurentsivõimelist juurdepääsu olulistele importressurssidele. Reformide juures tuleks seetõttu arvesse võtta nende mõju konkurentsivõimele väljaspool liitu, et edendada Euroopa majanduskasvu ja osalemist avatud ja õiglastel turgudel kogu maailmas.

(12) Le riforme strutturali dell’Unione e degli Stati membri possono dare un contributo effettivo alla crescita e all’occupazione purché rafforzino la competitività dell’Unione nell’economia mondiale, offrano nuovi sbocchi agli esportatori europei e assicurino un accesso competitivo alle importazioni vitali. Pertanto, le riforme dovrebbero tener conto delle proprie implicazioni in termini di competitività esterna per stimolare la crescita e la partecipazione dell’Europa ai mercati aperti ed equi di tutto il mondo.

(13) Euroopa 2020. aasta strateegia peab tuginema Euroopa ja riikide tasandi poliitika integreeritud kogumile, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama täies ulatuses ja sarnases tempos, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju ja et Euroopa poliitika annaks järjekindlama panuse strateegia eesmärkidesse, võttes arvesse riikide lähtepositsioone.

(13) La strategia Europa 2020 deve essere sostenuta da una serie integrata di politiche europee e nazionali che gli Stati membri e l’Unione dovrebbero attuare completamente e allo stesso ritmo per assicurare le ricadute positive delle riforme strutturali coordinate e un contributo più coerente delle politiche europee agli obiettivi della strategia, tenendo conto delle posizioni di partenza nazionali.

(14) Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks rakendama partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna esindajatega, kes annavad oma panuse riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse.

(14) Sebbene i presenti orientamenti siano destinati agli Stati membri e all’Unione europea, la strategia Europa 2020 dovrebbe essere attuata in partenariato con tutte le autorità nazionali, regionali e locali e in stretta collaborazione con i parlamenti, le parti sociali e i rappresentanti della società civile, che contribuiranno all’elaborazione dei programmi nazionali di riforma, alla loro attuazione e alla comunicazione globale sulla strategia.

(15) Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb arvuliselt vähematele suunistele, mis asendavad varasemad 24 suunist ning käsitlevad tööhõive ja üldisi majanduspoliitika küsimusi ühtsel viisil. Käesolevale soovitusele lisatud liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika suunised on oma põhiolemuselt seotud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistega. Koos moodustavad need Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised.

(15) La strategia Europa 2020 è corroborata da una serie più limitata di orientamenti, che sostituisce i precedenti 24 e affronta in modo coerente questioni riguardanti l’occupazione e la politica economica in senso lato. Gli orientamenti per le politiche economiche degli Stati membri e dell’Unione, allegati alla presente raccomandazione, sono intimamente connessi ai pertinenti orientamenti per le politiche a favore dell’occupazione insieme ai quali costituiscono gli "orientamenti integrati di "Europa 2020"".

(16) Kõnealused uued koondsuunised on kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ja kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada; majanduspoliitika üldsuuniste puhul on need aluseks ka hoiatustele, mida komisjon võib majanduspoliitika kohta esitada juhul, kui riigipõhiste soovituste suhtes ei ole võetud piisavaid järelmeetmeid.

(16) Questi nuovi orientamenti integrati sono in linea con le conclusioni del Consiglio europeo. Essi danno agli Stati membri indicazioni precise su come definire e attuare i propri programmi nazionali di riforma, tenendo conto dell’interdipendenza, e sono in linea con il patto di stabilità e crescita. Gli orientamenti saranno alla base di tutte le eventuali raccomandazioni specifiche per paese rivolte dal Consiglio agli Stati membri o, per quanto riguarda gli orientamenti di massima per le politiche economiche, degli eventuali avvertimenti politici rivolti dalla Commissione in caso di scarsa osservanza delle raccomandazioni specifiche per paese.

(17) Kõnealused suunised peaksid jääma kuni 2014. aastani stabiilseks, et tagada keskendumine meetmete rakendamisele,

(17) I presenti orientamenti dovrebbero rimanere stabili fino al 2014 per mantenere la centralità dell’esecuzione,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

HA ADOTTATO LA PRESENTE RACCOMANDAZIONE:

1. Liikmesriigid ja vajadusel Euroopa Liit peaksid võtma oma majanduspoliitikas arvesse lisas esitatud suuniseid.

1. Le politiche economiche degli Stati membri e, ove opportuno, dell’Unione europea dovrebbero tener conto degli orientamenti contenuti nell’allegato.

2. Liikmesriigid peaksid töötama riiklikud reformikavad välja kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistes.

2. I programmi nazionali di riforma degli Stati membri dovrebbero essere elaborati in linea con gli obiettivi indicati negli "orientamenti integrati di "Europa 2020"".

Brüssel, 13. juuli 2010

Fatto a Bruxelles, addì 13 luglio 2010.

Nõukogu nimel

Per il Consiglio

eesistuja

Il presidente

D. Reynders

D. Reynders

[1] KOM(2005) 141.

[1] COM(2005) 141.

[2] KOM(2007) 803.

[2] COM(2007) 803.

[3] KOM(2009) 615, 19.11.2009.

[3] COM(2009) 615 del 19 novembre 2009.

[4] KOM(2010) 2020, 3.3.2010.

[4] COM(2010) 2020 del 3 marzo 2010.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

LISA

ALLEGATO

Liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunised

Orientamenti di massima per le politiche economiche degli Stati membri e dell’Unione

1. suunis: riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamine

Orientamento 1: garantire la qualità e la sostenibilità delle finanze pubbliche

Liikmesriigid peaksid jõuliselt rakendama stabiilsuse ja kasvu paktiga ettenähtud eelarve konsolideerimise strateegiaid ning eelkõige soovitusi, mis on liikmesriikidele adresseeritud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ja/või maksebilansi toetuse korral vastastikuse mõistmise memorandumites. Eelkõige peaksid liikmesriigid saavutama kooskõlas nõukogu soovitustega eelarve konsolideerimise ning täitma oma keskpika perioodi eesmärke vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile. Ilma et see piiraks stabiilsuse ja kasvu pakti õiguslikku raamistikku, tähendab see enamiku liikmesriikide jaoks, et nad peaksid saavutama aastase struktuurse konsolideerimise, mis ületab oluliselt sihttaset 0,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP), kuni võlasuhe on hakanud kindlalt vähenema. Eelarve konsolideerimine peaks algama hiljemalt 2011. aastal ning varem mõnedes liikmesriikides, kus see majanduslikke asjaolusid arvestades on asjakohane, tingimusel et komisjoni prognoosid osutavad jätkuvalt majanduse elavnemisele ja abist sõltumatuks muutumisele.

Gli Stati membri dovrebbero dare vigorosa esecuzione alle strategie di risanamento del bilancio nell’ambito del patto di stabilità e crescita (PSC) e applicare, in particolare, le raccomandazioni rivolte loro secondo la procedura per i disavanzi eccessivi e/o nei memorandum d’intesa nel caso di un sostegno alla bilancia dei pagamenti. Gli Stati membri dovrebbero in particolare conseguire il risanamento in linea con le raccomandazioni del Consiglio e raggiungere gli obiettivi di medio termine in linea con il patto di stabilità e crescita. Fatto salvo il quadro giuridico del patto di stabilità e crescita, ciò implica che la maggior parte degli Stati membri deve raggiungere un risanamento di gran lunga superiore al parametro dello 0,5 % del prodotto interno lordo (PIL) all’anno in termini strutturali fino a che il rapporto debito/PIL non dimostra una solida tendenza al ribasso. Il risanamento del bilancio dovrebbe iniziare al più tardi nel 2011, o prima di questa data negli Stati membri in cui la congiuntura lo permette, purché le previsioni dei servizi della Commissione continuino ad indicare che la ripresa si sta rafforzando e comincia ad autoalimentarsi.

Eelarve konsolideerimise strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel peaksid liikmesriigid keskenduma kulude piiramisele ning seadma prioriteediks majanduskasvu soodustavad kuluvaldkonnad, nagu hariduse, oskused ja tööalase konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ja investeerima võrkudesse, millel on positiivne mõju tootlikkusele, vajadusel näiteks kiiresse internetiühendusse, energia- ja transpordivõrgu ühendustesse ning infrastruktuuri. Kui maksusid võib olla vaja tõsta, siis peaks seda tegema ühendatult meetmetega, mille eesmärk on muuta maksusüsteemid tööhõivet, keskkonda ja majanduskasvu soosivaks, nihutades näiteks maksukoorma keskkonda kahjustavale tegevusele. Maksu- ja toetuste süsteemid peaksid andma paremaid stiimuleid selleks, et töötamine tasuks ennast ära.

In sede di definizione e attuazione del risanamento del bilancio, le strategie dovrebbero focalizzarsi sulle riduzioni di spesa privilegiando le voci che stimolano la crescita, in settori quali istruzione, competenze e occupabilità, ricerca e sviluppo (R&S) e innovazione e investimenti nelle reti con ricadute positive sulla produttività, nel caso ad esempio l’Internet ad alta velocità, l’energia, le interconnessioni e le infrastrutture di trasporto. Gli aumenti delle imposte eventualmente necessari dovrebbero essere combinati, per quanto possibile, a misure che rendano i regimi fiscali più favorevoli alla crescita, all’occupazione e all’ambiente, ad esempio spostando l’onere fiscale verso le attività ambientalmente dannose. I regimi fiscali e previdenziali dovrebbero fornire incentivi migliori per rendere il lavoro redditizio.

Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tugevdama riiklikku eelarveraamistikku, tõhustama avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja parandama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, eelkõige kindlameelselt võlga vähendades, reformides elanikkonna vanusega seotud riiklikke kulutusi, nagu pensionid ja tervishoiualased kulutused, ning rakendades poliitikat, mis aitab kaasa tööhõive ja tegeliku pensioniea tõstmisele tagamaks, et elanikkonna vanusega seotud riiklikud kulutused ja sotsiaalhoolekandesüsteemid oleksid rahaliselt jätkusuutlikud.

Gli Stati membri dovrebbero inoltre potenziare i quadri di bilancio nazionali e migliorare tanto la qualità della spesa pubblica quanto la sostenibilità delle finanze pubbliche, segnatamente perseguendo con fermezza una rapida riduzione del debito, la riforma della spesa pubblica legata all’invecchiamento della popolazione, come la spesa per le pensioni e la sanità, e politiche che contribuiscano ad aumentare l’occupazione e l’età pensionabile effettiva per garantire che la spesa pubblica legata all’invecchiamento e i regimi di previdenza sociale siano finanziariamente sostenibili.

Eelarve tõhusus ja riigi rahanduse kvaliteet on olulised ka liidu tasandil.

L’efficienza di bilancio e la qualità delle finanze pubbliche sono importanti anche a livello dell’Unione.

2. suunis: makromajandusliku tasakaalu taastamine

Orientamento 2: ovviare agli squilibri macroeconomici

Liikmesriigid peaksid vältima eelkõige jooksevkonto, varaturgude ning leibkondade eelarvete ja ettevõtlussektori bilanssidega seonduvast arengust tulenevat jätkusuutmatut makromajanduslikku tasakaalustamatust. Liikmesriigid, kelle jooksevkonto positsioon on püsiva konkurentsivõimetuse tõttu või muudel põhjustel tugevalt tasakaalustamatu, peaksid kõrvaldama selle olukorra põhjused, võttes meetmeid näiteks fiskaalpoliitika, palkade arengu, toote- ja finantsteenuste turgudega seonduvate struktuurireformide (sealhulgas tootlikkust suurendava kapitali voog), tööturu (kooskõlas tööhõivesuunistega) või mis tahes muus poliitikavaldkonnas. Sellega seoses peaksid liikmesriigid looma palgaläbirääkimiste süsteemide ja tööjõukulude arengu jaoks õiged raamtingimused, mis on kooskõlas hinnastabiilsuse ja keskpika ajavahemiku tootlikkuse suundumustega ning vajadusega vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust. Avaliku sektori asjakohast palkade kujundamist tuleks vajadusel käsitada kui olulist signaali, et tagada erasektoris palgatõusu piiramine, mis on kooskõlas vajadusega parandada konkurentsivõimet. Palkade kujundamise raamistik, sealhulgas miinimumpalgad, peaks võimaldama palkade kujundamise protsesse, mille juures võetakse arvesse oskuste erinevust ja kohaliku tööturu tingimusi ning mis vastavad riigi eri piirkondade, sektorite ja ettevõtete vaheliste majandustulemuste olulistele erinevustele. Sotsiaalpartneritel on selles valdkonnas oluline roll. Suure jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mille eesmärk on rakendada ellu struktuurireforme, mis aitavad tugevdada potentsiaalset majanduskasvu ja seega sisenõudlust. Makromajandusliku tasakaalustamatuse käsitlemine, sealhulgas liikmesriikides, aitaks samuti saavutada majanduslikku ühtekuuluvust.

Gli Stati membri dovrebbero scongiurare gli squilibri macroeconomici non sostenibili che derivano in particolare dagli sviluppi a livello di partite correnti, mercati mobiliari e bilanci delle famiglie e delle imprese. Gli Stati membri con elevati squilibri delle partite correnti dovuti a una mancanza persistente di competitività o ad altri motivi dovrebbero affrontare il problema alla radice mediante interventi, ad esempio, a livello di politica di bilancio, andamento salariale, riforme strutturali connesse ai mercati dei prodotti e dei servizi finanziari (compresi i flussi di capitale di stimolo alla produttività), mercati occupazionali, in linea con gli orientamenti in materia di occupazione, o altri settori strategici pertinenti. In tale contesto, gli Stati membri dovrebbero creare condizioni che favoriscano sistemi di contrattazione salariale e sviluppi del costo del lavoro coerenti con la stabilità dei prezzi, le tendenze della produttività a medio termine e la necessità di ridurre gli squilibri macroeconomici. Laddove opportuno, un’adeguata fissazione delle retribuzioni nel settore pubblico deve essere considerata un segnale importante per assicurare moderazione salariale nel settore privato in linea con l’esigenza di migliorare la competitività. L’inquadramento salariale, comprese le retribuzioni minime, deve consentire processi di formazione delle retribuzioni che tengano conto delle differenze in termini di competenze e condizioni dei mercati occupazionali locali e si adattino alle forti divergenze in termini di prestazioni economiche tra le regioni di uno stesso paese. In questo contesto, le parti sociali hanno un importante compito da svolgere. Gli Stati membri con elevate eccedenze nelle partite correnti dovrebbero prendere misure per varare riforme strutturali volte a rafforzare il potenziale di crescita e quindi anche a sostenere la domanda interna. Ovviare agli squilibri macroeconomici, incluso tra gli Stati membri, contribuirà anche a conseguire coesione economica.

3. suunis: tasakaalustamatuse vähendamine euroalal

Orientamento 3: ridurre gli squilibri nella zona euro

Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, peaksid käsitama jooksevkonto positsioonide suuri ja püsivaid kõrvalekaldeid ja muud makromajanduslikku tasakaalustamatust kui ühise huvi küsimust ja vajaduse korral võtma kiireloomulisi meetmeid selliste tasakaalustamatuste vähendamiseks. Meetmeid on vaja võtta kõikides euroala liikmesriikides, kuid poliitiliste probleemide laad, olulisus ja pakilisus erinevad oluliselt, sõltuvalt vaadeldavast riigist. Pidades silmas nõutava kohandamise haavatavusi ja ulatust, on poliitilisi meetmeid iseäranis kiiresti vaja võtta liikmesriikides, kus jooksevkonto puudujääk on püsivalt suur ja konkurentsivõime on märkimisväärselt langenud. Nad peaksid saavutama jooksevkonto puudujäägi märkimisväärse püsiva vähenemise. Need euroala liikmesriigid peaksid samuti püüdma vähendada tööjõu ühikukulusid, võttes arvesse tootlikkusalaseid arenguid piirkondlikul, sektori- ja ettevõtte tasandil, ning tugevdama konkurentsivõimet kaubaturgudel. Suure jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mille eesmärk on rakendada ellu struktuurireforme, mis aitavad tugevdada potentsiaalset majanduskasvu ja seega sisenõudlust. Samuti peaksid euroala liikmesriigid võtma meetmeid, et võidelda mis tahes muu makromajandusliku tasakaalustamatuse vastu, nagu erasektori võlgade ülemäärane kuhjumine ja inflatsioonierinevused. Tuleks kõrvaldada institutsioonilised takistused hindade ja palkade paindlikule kohanemisele turutingimustega. Makromajanduslikku tasakaalustamatust tuleks tähelepaneklikult jälgida eurorühmas, kes peaks vajadusel tegema parandusmeetmete ettepanekuid.

Gli Stati membri la cui moneta è l’euro dovrebbero considerare i notevoli e persistenti divari tra le situazioni delle partite correnti e gli altri squilibri macroeconomici questioni di interesse comune e, all’occorrenza, prendere provvedimenti urgenti per ridurre tali squilibri. Sono necessari interventi in tutti gli Stati membri della zona euro, ma la natura, la gravità e l’urgenza delle problematiche variano sensibilmente secondo i paesi. Date le vulnerabilità e le dimensioni dell’aggiustamento richiesto, negli Stati membri che presentano costantemente notevoli disavanzi della bilancia commerciale e gravi perdite di competitività l’intervento politico è particolarmente urgente e deve riuscire a ridurre sensibilmente e in modo permanente il disavanzo delle partite correnti. Questi Stati membri della zona euro dovrebbero inoltre puntare a ridurre i costi unitari del lavoro tenendo conto dell’evoluzione della produttività a livello regionale, settoriale e imprenditoriale, e ad aumentare la concorrenza nei mercati dei prodotti. Gli Stati membri con elevate eccedenze nelle partite correnti dovrebbero prendere misure per varare riforme strutturali volte a rafforzare il potenziale di crescita e quindi anche a sostenere la domanda interna. Analogamente, gli Stati membri della zona euro dovrebbero intervenire sugli altri squilibri economici quali un’accumulazione eccessiva del debito privato e i divari in termini di inflazione. È opportuno eliminare gli ostacoli istituzionali alla flessibilità nell’adeguamento dei prezzi e dei salari alle condizioni del mercato. Gli squilibri macroeconomici dovrebbero essere monitorati attentamente nell’ambito dell’Eurogruppo, che all’occorrenza deve proporre opportune misure correttive.

4. suunis: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise optimeerimine, teadmiste kolmnurga tugevdamine ning digitaalmajanduse potentsiaali vallandamine

Orientamento 4: sfruttare al meglio il sostegno a R&S e all’innovazione, rafforzare il triangolo della conoscenza e liberare il potenziale dell’economia digitale

Liikmesriigid peaksid läbi vaatama oma riiklikud (ja piirkondlikud) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemid, tagades tõhusad ja piisavad avaliku sektori investeeringute raamtingimused stabiilsuse ja kasvu paktiga ettenähtud eelarve konsolideerimise strateegiate raames (1. suunis), orienteerides need majanduskasvu suurendamisele ning samas käsitledes vajaduse korral kulutõhusalt olulisimaid ühiskondlikke probleeme (sealhulgas energeetika, ressursitõhusus, kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, elanikkonna vananemine, tervishoid ja julgeolek). Eelkõige peaksid avaliku sektori investeeringud aitama edendada teadus- ja arendustegevuse erasektori poolset rahastamist. Reformid peaksid edendama tippteadmisi ja arukat spetsialiseerumist, tugevdama ülikoolide, teadusasutuste ning avaliku-, era- ja kolmanda sektori osalejate nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd ning tagama teadmiste levikut võimaldavate infrastruktuuride ja võrgustike väljaarendamise. Teadusasutuste juhtimist peaks parandama, et muuta riiklikud teadussüsteemid kulutõhusamaks ja tootlikumaks. Sel eesmärgil tuleks moderniseerida ülikoolides tehtavaid teadusuuringuid, arendada välja maailmatasemel infrastruktuurid ja teha need kättesaadavaks, edendada teadlastele ja üliõpilastele huvipakkuvaid karjäärivõimalusi ning teadlaste ja üliõpilaste liikuvust. Rahastamist ja hankemenetlusi peaks kohandama ja lihtsustama, aidates vajaduse korral hõlbustada piiriülest koostööd, teadmussiiret ja tulemuspõhist konkurentsi, tuginedes koosmõjule ja saavutades suuremat väärtust.

Gli Stati membri dovrebbero rivedere i sistemi di R&S e innovazione nazionali (e regionali), garantendo condizioni generali adeguate ed efficaci per gli investimenti pubblici nell’ambito delle strategie di risanamento di bilancio secondo il patto di stabilità e crescita (orientamento 1), e orientandoli verso una crescita più sostenuta affrontando laddove opportuno le sfide principali per la società (tra cui energia, uso efficiente delle risorse, cambiamenti climatici, coesione sociale e territoriale, invecchiamento, salute e sicurezza) in modo efficiente. In particolare gli investimenti pubblici dovrebbero servire per promuovere il finanziamento privato di R&S. Le riforme dovrebbero favorire l’eccellenza e la specializzazione intelligente, promuovere l’integrità scientifica, intensificare la cooperazione tra università, centri di ricerca, settore pubblico, privati e terzo settore, a livello nazionale e internazionale, e far sì che siano sviluppate infrastrutture e reti atte a favorire la diffusione delle conoscenze. È necessario migliorare la gestione dei centri di ricerca per rendere i sistemi di ricerca nazionali economicamente più efficaci e produttivi. A tal fine è opportuno ammodernare la ricerca presso le università, sviluppare e rendere accessibili infrastrutture capaci di reggere il confronto a livello mondiale e promuovere l’attrattività delle carriere e la mobilità dei ricercatori e degli studenti. I regimi di finanziamento e di appalto dovrebbero essere adattati e semplificati per contribuire, laddove opportuno, ad agevolare la cooperazione transfrontaliera, il trasferimento delle conoscenze e una concorrenza basata sul merito, sulla base di sinergie e della ricerca di valore aggiunto.

Liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika peaks otseselt käsitlema riiklikke võimalusi ja probleeme ning võtma arvesse liidu konteksti, et suurendada võimalusi avaliku ja erasektori vahendite ühendamiseks valdkondades, kus liit annab neile lisaväärtust, kasutades ära koosmõju liidu vahenditega, mis võimaldab saavutada piisava mastaabi ja vältida killustumist. Liikmesriigid ja liit peaksid kaasama innovatsiooni kõigisse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse ja edendama innovatsiooni (sealhulgas mittetehnoloogilist innovatsiooni) laiemas tähenduses. Teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate erainvesteeringute edendamiseks peaksid liikmesriigid ja liit parandama raamtingimusi, mis seonduvad eelkõige ettevõtluskeskkonna ning turgude konkurentsivõime ja avatusega ning kultuuri- ja loomemajanduse suure majandusliku potentsiaaliga, kombineerides vajaduse korral kulutõhusaid maksusoodustusi, sõltuvalt iga liikmesriigi maksualasest mänguruumist, ja muid rahastamisvahendeid meetmetega, mis hõlbustavad juurdepääsu erakapitali (sealhulgas riskikapitali) vormis rahastamisele, lihtsustavad juurdepääsu VKEde jaoks, suurendavad nõudlust, eelkõige ökoinnovatsiooni valdkonnas (sealhulgas keskkonnasõbralike riigihangete ja koostalitusvõimeliste standardite kaudu), edendavad innovatsioonisõbralikke turgusid ja eeskirju ning tagavad intellektuaalomandi tõhusa, taskukohase ja tegeliku kaitse ja haldamise. Kolmnurga kõik kolm külge (haridus – teadus – innovatsioon) peaksid üksteist vastastikku toetama ja täiendama. Kooskõlas 8. ja 9. suunisega peaksid liikmesriigid varustama inimesed laialdaste oskustega, mis on vajalikud igasuguses vormis innovatsiooni (sealhulgas ökoinnovatsiooni) jaoks, ning püüdma tagada piisava ülikooli lõpetanute arvu loodusteaduste, matemaatika ja tehnoloogia erialadel.

Le politiche degli Stati membri in materia di R&S e innovazione dovrebbero rivolgersi direttamente alle opportunità e alle problematiche nazionali, tenendo conto dell’ambito dell’Unione per aumentare le possibilità di mettere insieme risorse pubbliche e private nei settori dove l’Unione crea valore aggiunto, sfruttando le sinergie con i fondi dell’Unione in modo da raggiungere dimensioni sufficienti ed evitare frammentazioni. Gli Stati membri e l’Unione dovrebbero integrare l’innovazione in tutte le politiche pertinenti e promuovere l’innovazione in senso lato (compresa quella non tecnologica). Per incentivare gli investimenti privati nella ricerca e nell’innovazione, gli Stati membri e l’Unione dovrebbero migliorare il contesto generale — specie per quanto riguarda il clima imprenditoriale, la natura concorrenziale e aperta dei mercati, l’elevato potenziale economico del settore culturale e creativo — combinare, laddove opportuno, incentivi fiscali efficaci in funzione del margine di manovra fiscale di ciascuno Stato membro e altri strumenti finanziari con misure volte ad agevolare l’accesso ai finanziamenti privati (compreso il capitale di rischio) e semplificarne l’accesso per le PMI, rilanciare la domanda, specie per quanto riguarda l’eco-innovazione (nel caso mediante appalti pubblici verdi e standard interoperabili), promuovere mercati e normative favorevoli all’innovazione e garantire una tutela e una gestione efficiente, accessibile ed efficace della proprietà intellettuale. I tre lati del triangolo (istruzione — ricerca — innovazione) dovrebbero sostenersi ed alimentarsi reciprocamente. In linea con gli orientamenti 8 e 9, gli Stati membri dovrebbero dotare le persone delle vaste competenze richieste da tutte le forme dell’innovazione, eco-innovazione compresa, ed adoperarsi per assicurare un numero sufficiente di laureati in scienze, matematica e ingegneria.

Liikmesriigid ja liit peaksid kehtestama asjakohased raamtingimused laialdaselt kättesaadavat veebipõhist sisu ja veebipõhiseid teenuseid pakkuva digitaalse ühtse turu kiireks arenguks. Liikmesriigid peaksid edendama kiire internetiühenduse kui teadmistele juurdepääsu ja nende loomises osalemise jaoks hädavajaliku vahendi arengut ja kasutuselevõttu. Riiklikest vahenditest rahastamine peaks olema kulutõhus ning olema suunatud turuprobleemide lahendamisele. Poliitikavaldkondades tuleks järgida tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet. Liikmesriigid peaksid eelkõige avaliku sektori ehitustööde suurema koordineerimise abil püüdma vähendada võrgustike väljaehitamise kulusid. Liikmesriigid ja liit peaksid edendama kaasaegsete ja kättesaadavate veebipõhiste teenuste väljatöötamist ja kasutamist, muu hulgas e-valitsuse, elektroonilise allkirjastamise, elektroonilise identifitseerimise ja elektrooniliste maksete edasiarendamise kaudu; toetama aktiivset digitaalühiskonnas osalemist, eelkõige edendades juurdepääsu kultuurilisele sisule ja teenustele, muu hulgas meedia ja digitaalse kirjaoskuse kaudu; ning edendama turvalisuse ja usalduse õhkkonda.

Gli Stati membri e l’Unione dovrebbero creare un contesto appropriato per il rapido sviluppo di un mercato unico digitale che offra contenuti e servizi in linea facilmente accessibili. Gli Stati membri dovrebbero favorire la diffusione e l’uso dell’Internet ad alta velocità, in quanto mezzo essenziale per accedere alla conoscenza e partecipare alla sua creazione. I finanziamenti pubblici dovrebbero essere efficaci e mirati a combattere le inefficienze del mercato. Le politiche dovrebbero rispettare il principio della neutralità tecnologica. Gli Stati membri dovrebbero cercare di ridurre i costi di sviluppo delle reti, in particolare rafforzando il coordinamento dei lavori pubblici; Gli Stati membri e l’Unione dovrebbero promuovere l’introduzione e l’uso di servizi in linea moderni e accessibili, anche mediante l’ulteriore sviluppo della pubblica amministrazione elettronica, la firma elettronica, l’identità elettronica e i pagamenti elettronici; favorire un’attiva partecipazione alla società digitale, in particolare promuovendo l’accesso a contenuti e servizi culturali anche attraverso i media e l’alfabetizzazione digitale, e promuovere un clima di sicurezza e fiducia.

Euroopa Liidu peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on parandada tingimusi teadus- ja arendustegevuse jaoks, eelkõige eesmärgiga tuua kombineeritud avaliku ja erasektori investeeringute tase 2020. aastaks 3 protsendini SKPst. Komisjon töötab välja teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni intensiivsust kajastava näitaja.

L’obiettivo principale dell’Unione europea, in base al quale gli Stati membri definiranno i propri obiettivi nazionali, è migliorare la situazione di ricerca e sviluppo, in particolare al fine di portare al 3 % del PIL entro il 2020 i livelli d’investimento combinato pubblico e privato nel settore. la Commissione elaborerà un indicatore che rifletta l’intensità in termini di R&S e di innovazione.

5. suunis: ressursitõhususe parandamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine

Orientamento 5: migliorare l’efficienza sotto il profilo delle risorse e ridurre le emissioni di gas a effetto serra

Liikmesriigid ja liit peaksid kehtestama meetmed, et edendada majanduskasvu ja ressursside kasutamise vahelise seose kaotamist, pöörates keskkonnaprobleemid majanduskasvu võimalusteks ning kasutades oma loodusvarasid tõhusamalt, mis aitab samuti kaasa keskkonnaseisundi halvenemise takistamisele ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisele. Nad peaksid rakendama vajalikke struktuurireforme, et olla edukad uute ettevõtlusalaste ja tööhõive võimaluste loomisel suureneva ülemaailmse süsinikdioksiidi heidete piiramise ja piiratud ressursside kontekstis. Liit ja liikmesriigid peaksid veel pingutama, et kiirendada integreeritud ja täielikult toimiva energia siseturu loomist, et võimaldada kitsaskohtadeta elektrienergia- ja gaasivooge. Heidete vähendamiseks ja energiatõhususe parandamiseks peaksid liikmesriigid kasutama laialdaselt turupõhiseid vahendeid, toetades väliskulude arvessevõtmise põhimõtet, sealhulgas maksustamist, ja muid tõhusaid toetusvahendeid, et vähendada heiteid ja kohaneda paremini kliimamuutustega, toetama kulutõhusal viisil jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivet ja ressursitõhusust, looma stiimuleid taastuvenergia ja süsinikuvaeste kliimamuutustele vastupanuvõimeliste tehnoloogiate kasutamiseks ning suunduma ümber keskkonnasõbralikumatele ja omavahel ühendatud transpordiliikidele ning edendama energiasäästu ja ökoinnovatsiooni. Liikmesriigid peaksid järk-järgult lõpetama keskkonnakahjulike toetuste andmise ning tagama neist tulenevate kulude ja tulude õiglase jaotamise.

Gli Stati membri e l’Unione dovrebbero varare misure volte a promuovere la scissione della crescita economica dall’uso delle risorse, trasformando le sfide ambientali in opportunità di crescita e utilizzando in modo più efficiente le proprie risorse naturali, contribuendo così anche a prevenire il degrado ambientale e a preservare la biodiversità. Devono varare le riforme strutturali necessarie per riuscire a creare, in condizioni sempre più difficili a livello mondiale connesse al CO2 e alle risorse, nuove opportunità imprenditoriali e occupazionali. L’Unione e gli Stati membri dovrebbero realizzare ulteriori sforzi per accelerare la creazione di un mercato interno dell’energia integrato e pienamente funzionante, in cui gas ed energia elettrica fluiscano senza strozzature. Al fine di ridurre le emissioni e migliorare l’efficienza energetica gli Stati membri dovrebbero fare largo uso degli strumenti basati sul mercato, sostenendo il principio dell’internalizzazione dei costi esterni, compresa la fiscalità, e altri strumenti di sostegno efficaci al fine di ridurre le emissioni ed adeguarsi meglio ai cambiamenti climatici, promuovere crescita e occupazione sostenibili e l’efficienza economica delle risorse, incentivare l’uso dell’energia rinnovabile e di tecnologie a bassa emissione di CO2 resistenti ai cambiamenti climatici passando a modi di trasporto più interconnessi e rispettosi dell’ambiente e promuovere il risparmio energetico e l’eco-innovazione. Gli Stati membri dovrebbero ridurre gradualmente le sovvenzioni che hanno ripercussioni negative sull’ambiente e garantire un’equa ripartizione dei relativi costi e benefici.

Liikmesriigid ja liit peaksid kasutama regulatiivseid, mitteregulatiivseid ja maksuvahendeid, näiteks liidu tasandi nõudeid toodete ja ehitiste energiatõhususele, märgistamist ja keskkonnahoidlikke riigihankeid, et luua stiimuleid väljakujunenud tootmis- ja tarbimistavade kulutõhusaks üleminekuks, edendada ringlussevõttu, minna üle energia- ja ressursitõhusale ning ohutule ja püsivale vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele, ning tagada areng jätkusuutlikuma transpordi ning ohutu ja puhta energiatootmise suunas, maksimeerides samal ajal neis valdkondades üleeuroopalist koosmõju ning võttes arvesse jätkusuutliku põllumajanduse panust. Liikmesriigid peaksid otsustavalt töötama arukate, ajakohastatud ja täielikult omavahel ühendatud transpordi- ja energia infrastruktuuride väljaarendamise suunas ning kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kooskõlas 4. suunisega, et kindlustada tootlikkuse kasv, tagada infrastruktuuriprojektide koordineeritud rakendamine ning toetada avatud, konkurentsivõimeliste ja integreeritud võrguturgude arengut.

Gli Stati membri e l’Unione dovrebbero servirsi degli strumenti normativi, non normativi e di bilancio, ad esempio gli standard di rendimento energetico a livello dell’Unione per i prodotti e gli edifici, l’etichettatura e gli "appalti verdi", per incentivare una transizione economicamente efficace dei modelli di produzione e di consumo, promuovere il riciclaggio, pervenire all’efficienza energetica e delle risorse e ad un’economia sicura e sostenibile a bassa emissione di CO2 e progredire verso trasporti più sostenibili e la produzione di energia sicura e pulita, sfruttando al massimo le sinergie europee al riguardo e tenendo conto del contributo dell’agricoltura sostenibile. Gli Stati membri dovrebbero risolutamente mirare a infrastrutture intelligenti, potenziate e totalmente interconnesse nei settori dei trasporti e dell’energia, usare le tecnologie dell’informazione e della comunicazione, in linea con l’orientamento 4, per incrementare la produttività, garantire un’attuazione coordinata dei progetti infrastrutturali e favorire lo sviluppo di mercati di rete aperti, competitivi e integrati.

Euroopa Liidu peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust 1990. aasta tasemega võrreldes 20 % võrra; suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu liidu energia lõpptarbimises 20 protsendini; ning astuda samme energiatõhususe suurendamiseks 20 % võrra; liit on kohustunud tegema otsuse vähendada tingimusliku pakkumisena 2012. aastale järgnevat perioodi käsitlevasse ülemaailmsesse ja terviklikku kokkuleppesse 2020. aastaks heitkoguseid 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tingimusel et ka teised arenenud riigid kohustuvad vähendama heitkoguseid võrreldaval määral ning et arengumaad annavad piisava panuse vastavalt nende kohustustele ja võimalustele.

L’obiettivo principale dell’Unione europea, in base al quale gli Stati membri fisseranno i traguardi nazionali è ridurre entro il 2020 le emissioni di gas a effetto serra del 20 % rispetto ai livelli del 1990; portare al 20 % la quota delle fonti di energia rinnovabile nel nostro consumo finale di energia e puntare a un miglioramento del 20 % dell’efficienza energetica; l’Unione si è impegnata a prendere la decisione di passare entro il 2020 a una riduzione del 30 % rispetto ai livelli del 1990 come offerta condizionale, nel quadro di un accordo globale e completo per il periodo successivo al 2012, a condizione che altri paesi sviluppati si impegnino ad analoghe riduzioni delle emissioni e i paesi in via di sviluppo contribuiscano adeguatamente in funzione delle loro responsabilità e capacità rispettive.

6. suunis: ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamine ning tööstusbaasi moderniseerimine ja arendamine, et tagada siseturu täielik toimimine.

Orientamento 6: migliorare il clima per le imprese e i consumatori e ammodernare e sviluppare la base industriale per garantire il pieno funzionamento del mercato interno

Liikmesriigid peaksid tagama, et turud toimiksid kodanike, tarbijate ja ettevõtjate huvides. Tagades tarbijate kaitse, peaksid liikmesriigid ja liit kehtestama prognoositavad raamtingimused ning tagama hästi toimivad, avatud ja konkurentsivõimelised toote- ja teenuste turud. Eelkõige peaks nende meetmete eesmärk olema ühtse turu ja reguleerimissüsteemi süvendamine, eelkõige finantssektoris, ning ülemaailmsel tasandil finantsturgude võrdsete võimaluste edendamine, ühtse turu ja konkurentsieeskirjade tõhus rakendamine ja jõustamine ning vajaliku füüsilise infrastruktuuri väljaarendamine, pidades silmas ka piirkondlike erinevuste vähendamist.

Gli Stati membri dovrebbero garantire che i mercati operino nell’interesse di cittadini, consumatori e imprese. Sempre assicurando la tutela dei consumatori, gli Stati membri e l’Unione dovrebbero creare condizioni generali prevedibili e garantire mercati efficienti, aperti e concorrenziali per i beni e i servizi. In particolare, questi interventi dovrebbero mirare ad approfondire il mercato unico e il quadro normativo, in particolare nel settore finanziario, oltre a promuovere condizioni di parità nei mercati finanziari a livello mondiale, applicare e attuare efficacemente le regole del mercato unico e della concorrenza sviluppando le infrastrutture fisiche necessarie, anche al fine di ridurre le disparità regionali.

Tuleks edasi arendada siseturu välismõõdet, eesmärgiga tõhustada kaubandust ja investeerimist. Seoses ühtse turuga tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu, et pakutakse piisavalt üldist huvi pakkuvaid teenuseid. Liikmesriigid peaksid jätkama ettevõtluskeskkonna parandamist, kaasajastades riigi juhtimist, parandades ettevõtete üldjuhtimist, kõrvaldades allesjäänud tõkked ühtsele turule, vähendades tarbetut halduskoormust ning vältides tarbetute uute koormuste tekitamist, kohaldades aruka reguleerimise vahendeid, muu hulgas koostalitlusvõimeliste e-valitsuse teenuste edasiarendamise kaudu, kõrvaldades maksutõkked, toetades väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), parandades nende juurdepääsu ühtsele turule kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega "Small Business Act" ja põhimõttega "kõigepealt mõtle väikestele", tagades stabiilsed ja integreeritud finantsteenuste turud, hõlbustades rahastamisele juurdepääsu, edendades intellektuaalomandi õigustele juurdepääsu ja nende kaitsmise tingimusi, toetades VKEde rahvusvahelistumist ja edendades ettevõtlikkust, sealhulgas naisettevõtlust. Riigihanked peaksid edendama innovatsiooni, eelkõige VKEde puhul, ning toetama üleminekut ressursi- ja energiatõhusale majandusele (kooskõlas 5. suunisega), järgides sealjuures avatud turu, läbipaistvuse ja tõhusa konkurentsi põhimõtteid.

È opportuno sviluppare ulteriormente la dimensione esterna del mercato interno al fine di rafforzare gli scambi e gli investimenti. Nel quadro del mercato unico è necessario prestare particolare attenzione a che sia rispettata un’adeguata fornitura dei servizi d’interesse generale. Gli Stati membri dovrebbero continuare a migliorare il clima imprenditoriale ammodernando la pubblica amministrazione, migliorando l’amministrazione d’impresa, eliminando gli ultimi ostacoli al mercato interno e gli oneri amministrativi inutili, evitando di introdurne di nuovi grazie a strumenti di regolamentazione intelligente, anche sviluppando altri servizi interoperabili di pubblica amministrazione elettronica, eliminando gli ostacoli fiscali, sostenendo le piccole e medie imprese (PMI) migliorando il loro accesso al mercato unico in linea con lo "Small Business Act" per l’Europa e con il principio "innanzitutto pensare piccolo", garantendo la stabilità e l’integrazione dei mercati dei servizi finanziari, agevolando l’accesso ai finanziamenti, migliorando le condizioni per promuovere l’accesso e la tutela dei diritti di proprietà intellettuale, sostenendo l’internazionalizzazione delle PMI e promuovendo l’imprenditorialità, anche quella femminile. Gli appalti pubblici dovrebbero stimolare l’innovazione, segnatamente per le PMI, e sostenere la transizione verso un’economia efficiente sotto il profilo energetico e delle risorse (in linea con l’orientamento 5) nel rispetto dei principi di apertura dei mercati, trasparenza e concorrenza effettiva.

Liikmesriigid peaksid toetama tänapäevast, innovatiivset, mitmekesist, konkurentsivõimelist, süsinikuvaest ning ressursi- ja energiatõhusat tööstusbaasi, tehes seda osaliselt mis tahes vajaliku restruktureerimise hõlbustamise kaudu kulutõhusal viisil ning täielikus kooskõlas liidu konkurentsieeskirjade ja muude asjaomaste eeskirjadega. Sellega seoses peaksid liikmesriigid muutma liidu vahendite osas prioriteete. Liikmesriigid peaksid tegema tööstusettevõtete ja sidusrühmadega tihedat koostööd, et anda panus liidu juhtivasse rolli ja konkurentsivõimesse ülemaailmses jätkusuutlikus ja kaasavas arengus, eelkõige soodustades äriühingute sotsiaalset vastutust, tehes kindlaks kitsaskohti ning võimaldades muutusi.

Gli Stati membri dovrebbero sostenere una base industriale moderna, innovativa, diversificata, competitiva, a bassa emissione di CO2, ed efficiente sotto il profilo delle risorse e dell’energia, in parte agevolando le ristrutturazioni necessarie in modo economicamente efficace e pienamente conforme alle norme dell’Unione in materia di concorrenza e alle altre norme pertinenti. In tale contesto, gli Stati membri dovrebbero rivedere le priorità per i fondi dell’Unione. Gli Stati membri dovrebbero collaborare strettamente con il settore industriale e le parti interessate per contribuire al ruolo di guida e alla competitività dell’Unione nello sviluppo sostenibile e inclusivo mondiale, promuovendo in particolare la responsabilità sociale delle imprese, individuando le strozzature e aprendo al cambiamento.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------