[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

[pic] | COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES |

Brüssel 10.10.2007

Brussels, 10.10.2007

KOM(2007) 575 lõplik

COM(2007) 575 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika

An Integrated Maritime Policy for the European Union

{KOM(2007) 574 lõplik}{SEK(2007) 1278}{SEK(2007) 1279}{SEK(2007) 1280}{SEK(2007) 1283}

{COM(2007) 574 final)}{SEC(2007) 1278}{SEC(2007) 1279}{SEC(2007) 1280}{SEC(2007) 1283}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika

An Integrated Maritime Policy for the European Union

1. Kokkuvõte

1. EXECUTIVE SUMMARY

Meredes peitub Euroopa elujõud. Euroopa mere- ja rannikualad on Euroopa heaolu ja jõukuse seisukohast olulise tähtsusega – nad on Euroopa kaubateed, kliimakujundajad, toidu-, energia- ja loodusvarade allikad ning Euroopa kodanike meelispaigad elamiseks ja puhkamiseks.

The seas are Europe's lifeblood. Europe's maritime spaces and its coasts are central to its well-being and prosperity – they are Europe's trade routes, climate regulator, sources of food, energy and resources, and a favoured site for its citizens' residence and recreation.

Meie vastastikune mõjusuhe merega on intensiivsem ja vaheldusrikkam kui kunagi varem ning selle kaudu luuakse Euroopa jaoks enneolematult palju uusi väärtusi. Kuid pidev pinge hakkab nüüd juba tunda andma. Oleme jõudnud oma suhetes ookeanidega teelahkmele.

Our interactions with the sea are more intense, more varied, and create more value for Europe than ever before. Yet the strain is showing. We are at a crossroads in our relationship with the oceans.

Ühest küljest saame tehnoloogia ja oskusteadmiste abil merest üha enam väärtusi ning üha rohkem ja rohkem inimesi koondub Euroopa rannikualadele nendest väärtustest osa saama. Teisest küljest viib kogu selle tegevuse koondmõju ressursside kasutamisega seotud konfliktideni ja merekeskkonna seisundi halvenemiseni. Merekeskkonna heaolu on aga kõige muu alus.

On the one hand technology and know-how allow us to extract ever more value from the sea, and more and more people flow to Europe's coasts to benefit from that value. On the other hand, the cumulated effect of all this activity is leading to conflicts of use and to the deterioration of the marine environment that everything else depends on.

Euroopa peab asuma seda probleemi lahendama – kiire üleilmastumise ja kliimamuutuste taustal on tegemist äärmiselt kiireloomulise küsimusega.

Europe must respond to this challenge; in a context of rapid globalisation and climate change the urgency is great.

Euroopa Komisjon on sellest teadlik ning on käivitanud Euroopa merenduspoliitika valdkonnas igakülgse konsultatsiooni- ja analüüsiprotsessi[1]. Protsessi käigus saadi sidusrühmadelt hulgaliselt vastuseid, mis viitab selgelt merede erakordselt suurele potentsiaalile ning annab ka aimu probleemi ulatusest, kui me kavatseme seda potentsiaali säästvalt realiseerida. Arutelude käigus on käsitletud ka mitmesuguseid erinevaid ideesid selle kohta, kuidas Euroopa kõnealuse probleemistiku lahendamisega hakkama saaks.

The European Commission has recognised this, and launched a comprehensive consultation and analysis of how Europe relates to the sea[1]. It has triggered a massive response from stakeholders that reveals clearly the enormous potential of the seas, and the scale of the challenge if we are to realise that potential sustainably. It has also provided a wealth of ideas as to how Europe can rise to meet this challenge.

Tuginedes sellele väga kasulikule teabele, teeb komisjon ettepaneku Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta, mis põhineb kindlal veendumusel, mille kohaselt on kõik Euroopa ookeanide ja meredega seonduvad küsimused omavahel seotud ning kõiki merega seonduvaid poliitikavaldkondi tuleb arendada ühtsel viisil, kui me tahame saavutada soovitud tulemusi.

Building on this valuable input the Commission proposes an Integrated Maritime Policy for the European Union, based on the clear recognition that all matters relating to Europe's oceans and seas are interlinked, and that sea-related policies must develop in a joined-up way if we are to reap the desired results.

Kõik sidusrühmad toetasid tugevalt sellist integreeritud, valdkondadevahelist lähenemisviisi. Selle rakendamiseks tuleb teha tihedat koostööd ja tõhusalt koordineerida kõiki merega seotud tegevusvaldkondi erinevatel otsustamistasanditel.

This integrated, inter-sectoral approach was strongly endorsed by all stakeholders. Applying it will require reinforced cooperation and effective coordination of all sea-related policies at the different decision-making levels.

Integreeritud merenduspoliitika aitab Euroopal paremini vastu astuda sellistele probleemidele, mis on seotud üleilmastumise ja konkurentsivõimega, kliimamuutustega, merekeskkonna kahjustustega, meresõiduohutuse ja -turvalisusega ning energia varustuskindluse ja säästvusega. See peab põhinema tipptasemel merendusalastel teadusuuringutel, tehnoloogial ja uuendustegevusel ning toetuma majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni tegevuskavale ja säästva arengu Göteborgi tegevuskavale.

An Integrated Maritime Policy will enhance Europe's capacity to face the challenges of globalisation and competitiveness, climate change, degradation of the marine environment, maritime safety and security, and energy security and sustainability. It must be based on excellence in marine research, technology and innovation, and will be anchored in the Lisbon agenda for jobs and growth, and the Gothenburg agenda for sustainability.

ELi integreeritud merenduspoliitika eesmärgid on järgmised:

An EU Integrated Maritime Policy will:

- Muuta tegevuspõhimõtete väljatöötamise ja otsuste tegemise viisi – poliitika väljatöötamise ja otsustamise killustatus igal tasandil ei ole enam vastuvõetav. Tuleb mõista ja arvesse võtta eri valdkondade vastastikust mõju, välja arendada ühised töövahendid, määrata kindlaks eri valdkondade koostoimed ja neid ära kasutada ning vältida konflikte või need lahendada.

- Change the way we make policy and take decisions – at every level compartmentalised policy development and decision-making are no longer adequate. Interactions must be understood and taken into account; common tools developed; synergies identified and exploited; and conflicts avoided or resolved.

- Välja töötada ja esitada tööprogramm – eri valdkondade meetmete puhul tuleb järgida ühtset poliitilist raamistikku. Käesolevale teatisele lisatud tegevuskavas esitatakse selge ülevaade eelseisva töö mitmekesisusest ja ulatusest. Eriti olulised on järgmised valdkonnad:

- Develop and deliver a programme of work – action under the different sectoral policies must develop in a coherent policy framework. The Action Plan accompanying this communication gives a clear idea of the variety and magnitude of the work ahead. The following projects are of particular importance :

- piirideta Euroopa meretranspordiruum

- A European Maritime Transport Space without barriers

- Euroopa mereuuringute strateegia

- A European Strategy for Marine Research

- riiklikud integreeritud merenduspoliitilised tegevuspõhimõtted, mille töötavad välja liikmesriigid

- National integrated maritime policies to be developed by Member States

- Euroopa mereseire võrgustik

- An European network for maritime surveillance

- mereala ruumilise planeerimise suunised liikmesriikide jaoks

- A Roadmap towards maritime spatial planning by Member States

- strateegia kliimamuutuste mõju vähendamiseks rannikualadel

- A Strategy to mitigate the effects of Climate Change on coastal regions

- laevade tekitatud CO2 heitmete ja saastatuse vähendamine

- Reduction of CO2 emissions and pollution by shipping

- ebaseadusliku kalapüügi ja avamerel hävitavate tagajärgedega põhjatraalimise väljajuurimine

- Elimination of pirate fishing and destructive high seas bottom trawling

- Euroopa merendusklastrite võrgustik

- An European network of maritime clusters

- ELi tööõiguses laevandus- ja kalandussektorite suhtes tehtud erandite läbivaatamine

- A review of EU labour law exemptions for the shipping and fishing sectors

Käesoleva teatisega pannakse alus ELi integreeritud merenduspoliitika jaoks vajalikule juhtimisraamistikule ja valdkonnaülestele vahenditele ning selles esitatakse peamised meetmed, mida komisjon tahab selle mandaadi raames võtta. Nende meetmete puhul juhindutakse subsidiaarsuse põhimõttest ja konkurentsipõhimõtetest, rakendatakse ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi ning meetmete väljatöötamises osalevad ka sidusrühmad.

This Communication lays the foundation for the governance framework and cross-sectoral tools necessary for an EU Integrated Maritime Policy and sets out the main actions that the Commission will pursue during the course of this mandate. These actions will be guided by the principles of subsidiarity and competitiveness, the ecosystem approach, and stakeholder participation.

2. Taust

2. CONTEXT

Euroopa rannajoon on 70 000 km pikk ning see piirneb kahe ookeani ja nelja merega: Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri ning Läänemeri, Põhjameri, Vahemeri ja Must meri. ELi mereäärsetest piirkondadest tuleb umbes 40 % ELi SKPst ja seal elab sama palju ELi rahvastikust.

Europe has a 70 000 km coastline along two oceans and four seas: the Atlantic and Arctic Oceans, the Baltic, the North Sea, the Mediterranean, and the Black Sea. The EU's maritime regions account for some 40% of its GDP and population.

Euroopa heaolu on seetõttu lahutamatult merega seotud. Põhilised merega seotud tegevusalad on laevaehitus ja laevandus, sadamates toimuv tegevus ja kalandus, aga ka avamere energiasektor (sealhulgas nafta, gaas ja taastuvenergia) ning ranniku- ja mereturismi sektor annavad äärmiselt suurt tulu. Meresadamad ja laevandus võimaldavad Euroopal kasu saada rahvusvahelise kaubanduse kiirest kasvust ja hoida juhtpositsiooni maailma majanduses ning maavarade kaevandamine, vesiviljelus, merebiotehnoloogia ja kujunemisjärgus merealune tehnoloogia kujutavad endast üha olulisemaid võimalusi ettevõtluse arendamiseks. Sama suure tähtsusega on merede kasutamisvõimalused mitmesugustes vaba aja veetmisega seotud, esteetilistes ja kultuurilistes tegevusvaldkondades ning nende pakutavad ökosüsteemi teenused.

Europe's well-being is therefore inextricably linked with the sea. Shipbuilding and shipping, ports and fisheries remain key maritime activities, but offshore energy (including oil, gas and renewables), and coastal and maritime tourism also generate massive revenues. Sea-ports and shipping allow Europe to benefit from the rapid growth of international trade and to play a leading role in the global economy, while the exploitation of mineral resources, aquaculture, blue biotech and emerging sub-sea technologies represent increasingly important business opportunities. Equally significant are the recreational, aesthetic and cultural uses we make of the seas and the ecosystem services they provide.

Et kõnealused tööstusharud oleksid konkurentsivõimelised, tuleb tagada tõeliselt säästev merekeskkonna kasutamine. Rannikualade kasvav kaitsetus, üha tihenev liiklus rannikuvetes, ookeanide ülitähtis osa meie kliimasüsteemis ja merekeskkonna seisundi jätkuv halvenemine tähendavad seda, et peame oma ookeanidele ja meredele rohkem tähelepanu pöörama.

Ensuring that use of the marine environment is genuinely sustainable is a prerequisite for these industries to be competitive. The growing vulnerability of coastal areas, increasingly crowded coastal waters, the key role of the oceans in the climate system and the continuous deterioration of the marine environment all call for a stronger focus on our oceans and seas.

Ookeanide jätkusuutlikkust käsitatakse tänapäeval laialdaselt olulise ülemaailmse probleemina, mis on tihedalt seotud kliimamuutustega.

Ocean sustainability is today widely recognised as a major global challenge, intimately connected with climate change.

Tiheneva konkurentsi tõttu merealade kasutamises ja inimtegevuse koondmõju tõttu mere ökosüsteemidele ei ole praegune otsuste tegemise killustatus merendusvaldkonnas enam vastuvõetav ning vaja on koostööaltimat ja ühtsemat lähenemisviisi. Liiga kaua on otsuste tegemine eri valdkondades, nagu näiteks meretransport, kalandus, energia, mereseire ja merel toimuva tegevuse kontrollimine, turism, merekeskkond ja mereuuringud, arenenud eri suundades, mille tagajärjed on ebatõhusus, ebaühtlus ja mereressursside kasutamisega seotud konfliktid.

Increasing competition for marine space and the cumulative impact of human activities on marine ecosystems render the current fragmented decision-making in maritime affairs inadequate, and demand a more collaborative and integrated approach. For too long policies on, for instance, maritime transport, fisheries, energy, surveillance and policing of the seas, tourism, the marine environment, and marine research have developed on separate tracks, at times leading to inefficiencies, incoherencies and conflicts of use.

Eespool kirjeldatust lähtudes on komisjoni eesmärk võtta vastu ühtne merenduspoliitika, mis hõlmaks kõiki aspekte meie suhetes ookeanide ja meredega. Sellist uuenduslikku ja terviklikku lähenemisviisi kasutades loome ühtse tegevusraamistiku, mis võimaldab arendada kõiki merega seotud tegevusalasid optimaalselt ja säästvalt.

Based on this recognition, the Commission's vision is for an integrated maritime policy that covers all aspects of our relationship with the oceans and seas. This innovative and holistic approach will provide a coherent policy framework that will allow for the optimal development of all sea-related activities in a sustainable manner.

3. Juhtimisraamistik ja merenduspoliitika töövahendid

3. A GOVERNANCE FRAMEWORK AND TOOLS FOR A MARITIME POLICY

Ühtse merenduspoliitika rakendamiseks on vaja juhtimisraamistikku, millega nähakse ette integreeritud lähenemisviis kõigil tasanditel, ning horisontaalsed ja valdkonnaülesed poliitilised vahendid. Samuti peab see põhinema kindlal rahastamisalusel, mille puhul on arvesse võetud ettevalmistavate meetmete tulemusi.

AN INTEGRATED MARITIME POLICY REQUIRES A GOVERNANCE FRAMEWORK THAT APPLIES THE INTEGRATED APPROACH AT EVERY LEVEL, AS WELL AS HORIZONTAL AND CROSS-CUTTING POLICY TOOLS. IT WILL ALSO REQUIRE A SOUND FINANCIAL BASIS, TAKING INTO ACCOUNT THE RESULTS OF PREPARATORY ACTIONS.

3.1. Integreeritud lähenemisviis merendusalases juhtimises

3.1. Applying the Integrated Approach to Maritime Governance

Komisjon on loonud merenduspoliitika töörühma, mille ülesanded on analüüsida merendusalaseid küsimusi ja poliitikasuundi eri valdkondades, mis nende küsimuste lahendamist mõjutavad, kooskõlastada tegevuspõhimõtete väljatöötamist eri valdkondades, tagada, et valdkondade omavahelist vastasmõju arvesse võetakse, ning juhtida valdkonnaüleste poliitiliste vahendite väljatöötamist. Komisjon on asunud ka ühendama neid ELi ameteid, mille tegevus on seotud merendusega, et tagada nende ühine panus merenduspoliitika väljatöötamisse.

The Commission has set up a maritime policy function, with the task of analysing maritime affairs and the policies affecting them, coordinating between sectoral policies, ensuring that interactions between them are taken into account, and piloting the development of cross-cutting policy tools. It has also started bringing together EU agencies with maritime-related functions, with a view to ensuring their collective contribution to the development of the maritime policy.

Komisjon lähtub merendusalase poliitika väljatöötamisel algusest peale parema õigusloome põhimõtetest – peamiste merendusega seotud algatuste määratlemine iga-aastastes planeerimis- ja programmitöö dokumentides, arutelud kodanikuühiskonna ja huvitatud isikutega, mõjuhindamised ja talitustevahelised töörühmad aitavad tagada, et komisjon suudab koostada ja esitada ettepanekuid, milles on tõepoolest arvesse võetud valdkonna kõiki aspekte.

Better regulation principles will guide the Commission policy-making on maritime issues from an early stage: identification of major maritime-related initiatives in the annual planning and programming instruments, consultation of civil society and interested parties, impact assessments and inter-service working groups will help to ensure that the Commission is able to design and deliver genuinely integrated proposals.

ELi teisi institutsioone ja osapooli kutsutakse üles arutlema teemal, kuidas ühtset lähenemisviisi merenduspoliitilistes küsimustes kõige paremini süstemaatiliselt rakendada. Mõned liikmesriigid on hakanud merenduspoliitika valdkonnas välja töötama kooskõlastusmehhanisme. Kõik sidusrühmad peaksid juhtimisprotsessis osalema ja neid kutsutakse üles juhtima komisjoni tähelepanu mis tahes ELi õigusaktile, mis nende meelest takistab ühtse merenduspoliitika eesmärkide saavutamist.

Other EU institutions and actors are invited to examine how best to apply the integrated approach to maritime policy affairs in a systematic way. Certain Member States have started developing co-ordination mechanisms in their maritime policy-making. All stakeholders should participate in the governance process and are invited to continue to bring to the Commission’s attention any EU legislation that in their view is counterproductive in achieving the aims of an Integrated Maritime Policy.

- Komisjon:

- The Commission will:

- kutsub liikmesriike üles koostama integreeritud riiklikud merenduspoliitilised tegevuspõhimõtted tihedas koostöös sidusrühmadega, eelkõige rannikualadega;

- invite Member States to draw up national integrated maritime policies, working closely with stakeholders, in particular the coastal regions;

- esitab 2008. aastal suunised kõnealuste ühtsete riiklike merenduspoliitiliste põhimõtete väljatöötamiseks ja esitab alates 2009. aastast igal aastal aruande ELi ja liikmesriikide tegevuse kohta selles valdkonnas;

- propose in 2008 a set of guidelines for these national integrated maritime policies and report annually on EU and Member States' actions in this regard from 2009;

- loob struktuuri sidusrühmadega konsulteerimiseks, mille kaudu aidatakse kaasa merenduspoliitika edasisele arendamisele ja on võimalik vahetada häid tavasid.

- organise a stakeholder consultation structure, feeding into further development of the maritime policy and allowing exchange of best practices.

3.2. Vahendid integreeritud poliitika väljatöötamiseks

3.2. Tools for Integrated policy-making

Ühtse juhtimisraamistiku rakendamiseks merendusküsimustes on vaja horisontaalseid planeerimisvahendeid, mis toimiksid kõigis merega seotud tegevusvaldkondades ja toetaksid ühist poliitikakujundamist. Eriti olulised on järgmised valdkonnad ja vahendid: mereseire, mis aitab tagada merealade ohutu ja turvalise kasutuse, mereala ruumiline planeerimine, mis on olulise tähtsusega planeerimisvahend säästva poliitika kujundamisel, ning täieliku ja kergesti kättesaadava teabe ja andmete allikas.

An integrated governance framework for maritime affairs requires horizontal planning tools that cut across sea-related sectoral policies and support joined up policy making. The following three are of major importance: maritime surveillance which is critical for the safe and secure use of marine space; maritime spatial planning which is a key planning tool for sustainable decision-making; and a comprehensive and accessible source of data and information.

3.2.1. Euroopa mereseire võrgustik

3.2.1. A European network for maritime surveillance

Mereseirel on mereressursside ohutu kasutamise ja Euroopa merepiiride turvalisuse tagamises äärmiselt tähtis roll. Tegevuse tõhustamine ja optimeerimine mereseire valdkonnas ja koostalitlusvõime Euroopa tasandil aitavad Euroopal vastu astuda meresõiduohutuse, merereostuse, õiguskaitse ja üldise julgeolekuga seotud probleemidele ja ohtudele.

Maritime surveillance is of the highest importance in ensuring the safe use of the sea and in securing Europe's maritime borders. The improvement and optimisation of maritime surveillance activities, and interoperability at the European level, are important for Europe to meet the challenges and threats relating to safety of navigation, marine pollution, law enforcement, and overall security.

Mereseiret teostavad liikmesriigid, kuid enamasti on selle valdkonna tegevus ja sellega seotud ohud oma olemuselt riigiülesed. Enamikus liikmesriikides kuulub mereseire sellistes valdkondades, nagu kalandus, keskkonnakaitse, merel toimuva tegevuse kontrollimine ja immigratsioon, mitme erineva ja üksteisest sõltumatult tegutseva täitevasutuse vastutusalasse. Selle tulemusena juhtub tihti, et niigi väheseid vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt.

Surveillance activities are carried out by Member States but most of the activities and threats that they address are transnational in nature. Within most Member States surveillance activities concerning fisheries, the environment, policing of the seas or immigration fall under the responsibility of several different enforcement agencies operating independently from each other. This often results in sub-optimal use of scarce resources.

Seetõttu leiab Komisjon, et vaja on mereseire alast tegevust paremini kooskõlastada tihedama koostöö abil liikmesriikide rannavalve- ja muudes asjakohastes asutustes ja nende vahel.

The Commission, therefore, advocates the need for a higher degree of coordination on maritime surveillance through deeper cooperation within and among the Member States' coastguards and other appropriate agencies.

Järkjärguline integreeritud laevajälgimis- ja e-navigatsioonisüsteemide võrgustiku (sealhulgas satelliitseire ning laevade kaugtuvastus ja -seire (LRIT)) loomine Euroopa rannavete ja avamere jaoks annaks samuti avaliku sektori asutustele väärtusliku abivahendi.

The gradual achievement of an integrated network of vessel tracking and e-navigation systems for European coastal waters and the high seas, including satellite monitoring and long range identification and tracking (LRIT), would also provide an invaluable tool to public agencies.

- Komisjon:

- The Commission will:

- edendab tihedamat koostööd liikmesriikide rannavalveasutuste ja muude asjakohaste asutuste vahel,

- promote improved cooperation between Member States' Coastguards and appropriate agencies;

- võtab meetmed parema koostalitlusvõimega seiresüsteemi loomiseks, et ühendada olemasolevad seire- ja jälgimissüsteemid, mida kasutatakse meresõiduohutuse ja –turvalisuse tagamiseks, merekeskkonna kaitseks, kalanduskontrollis, välispiiride valvamisel ja muus õiguskaitsetegevuses.

- take steps towards a more interoperable surveillance system to bring together existing monitoring and tracking systems used for maritime safety and security, protection of the marine environment, fisheries control, control of external borders and other law enforcement activities.

3.2.2. Mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine

3.2.2. Maritime Spatial Planning and Integrated Coastal Zone Management (ICZM)

Olemasolevad planeerimisraamistikud on enamasti keskendunud maismaa arendamisele ja ei võta tihti arvesse seda, kuidas rannikualade areng võib mõjutada merd ja vastupidi. Me peame asuma lahendama probleeme, mis tulenevad omavahel konkureerivatest ja järjest arvukamatest mere kasutusaladest, nagu näiteks meretransport, kalapüük, vesiviljelus, vaba aja veetmine, energiatootmine avamerel ja merepõhja kasutamise muud vormid.

Existing planning frameworks have a largely terrestrial focus and often do not address how coastal development may affect the sea and vice-versa. We must address the challenges that emerge from the growing competing uses of the sea, ranging from maritime transport, fishing, aquaculture, leisure activities, off-shore energy production and other forms of sea bed exploitation.

Mereala ruumiline planeerimine on seetõttu üks mere- ja rannikualade säästva arengu tagamise ning Euroopa merede keskkonnaseisundi parandamise põhivahendeid.

Maritime spatial planning is therefore a fundamental tool for the sustainable development of marine areas and coastal regions, and for the restoration of Europe’s seas to environmental health.

Pärast ELi soovituse[2] vastuvõtmist on liikmesriigid hakanud kasutama rannikualade integreeritud haldamist majandustegevuse ruumilise jaotumise reguleerimiseks ja looma Euroopa rannikuvete ruumilise planeerimise süsteeme. Selline tegevus aitab kaasa merekeskkonna kaitse temaatilisest strateegiast[3] tulenevate kohustuste täitmisele ja võimaldab ettevõtjatel teha täpsemaid prognoose tuleviku investeeringute kavandamisel. Nende ametiasutuste jaoks, kes tegelevad mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamisega, luuakse heade tavade vahetamise süsteem.

Following an EU Recommendation[2], Member States have begun to use ICZM to regulate the spatial deployment of economic activities and to set up spatial planning systems for Europe's coastal waters. Both these instruments contribute to meeting the commitments deriving from the Thematic Strategy for the Protection of the Marine Environment[3] and provide operators with improved predictability for their planning of future investments. A system for exchange of best practice among authorities engaged in maritime spatial planning and ICZM will be set up.

Otsustamispädevus selles valdkonnas kuulub liikmesriikidele. Euroopa tasandil tuleb järgida ühiseid põhimõtteid ja suuniseid, et protsessi paindlikult lihtsustada ja tagada, et üle eri riikide merepiiride ulatuvad mere ökosüsteemid oleksid kaitstud.

Decision-making competence in this area lies with the Member States. What is needed at European level is a commitment to common principles and guidelines to facilitate the process in a flexible manner and to ensure that regional marine ecosystems that transcend national maritime boundaries are respected.

- Komisjon:

- The Commission will:

- koostab 2008. aastal tegevuskava merealade ruumilise planeerimise arengu hõlbustamiseks liikmesriikides.

- develop a roadmap in 2008 to facilitate the development of maritime spatial planning by Member States.

3.2.3. Teave ja andmed

3.2.3. Data and Information

Strateegiline poliitikakujundamine merenduse valdkonnas põhineb kergesti juurdepääsetavatel andmetel ookeanide ning nendega seotud erinevate looduslike protsesside ja inimtegevuse kohta. Võttes arvesse kõikjal Euroopas erinevatel eesmärkidel kogutud ja säilitatavate andmete hulka, on mereandmete ja -teabe jaoks asjakohase infrastruktuuri loomine äärmiselt tähtis.

Availability and easy access to a wide range of natural and human-activity data on the oceans is the basis for strategic decision-making on maritime policy. Given the vast quantity of data collected and stored all over Europe for a wide variety of purposes, the establishment of an appropriate marine data and information infrastructure is of utmost importance.

Kõnealused andmed tuleks koondada kõikehõlmavasse ja juurdepääsetavasse süsteemi, mida saaks kasutada töövahendina parema juhtimise, lisaväärtusteenuste laiendamise ja merenduse säästva arengu edendamisel. Tegemist on küllalt mitmetahulise ja töömahuka ettevõtmisega, mis peab põhinema selgel ja ühtsel mitmeaastasel tegevuskaval.

This data should be compiled in a comprehensive and compatible system, and made accessible as a tool for better governance, expansion of value-added services and sustainable maritime development. This is a considerable undertaking with many dimensions, and will need to be developed according to a clear and coherent plan over a period of years.

- Komisjon:

- The Commission will:

- võtab 2008. aastal meetmed Euroopa mereseire- ja andmevõrgustiku[4] loomiseks ja edendab liikmesriikide vete mitmemõõtelist kaardistamist, et parandada juurdepääsu kõrge kvaliteediga andmetele.

- take steps in 2008 towards a European Marine Observation and Data Network[4], and promote the multi-dimensional mapping of Member States' waters, in order to improve access to high quality data.

4. ELI ÜHTSE MERENDUSPOLIITIKA TÄHTSAMAD TEGEVUSSUUNAD

4. ACTION AREAS FOR AN EU INTEGRATED MARITIME POLICY

ELi ühtse merenduspoliitika raames pööratakse põhitähelepanu järgmisele viiele tegevussuunale.

An EU Integrated Maritime Policy will focus its action primarily in the following five areas:

4.1. Ookeanide ja merede säästva kasutamise tõhustamine

4.1. Maximising the Sustainable Use of the Oceans and Seas

ELi ühtse merenduspoliitika esimene eesmärk on luua parimad võimalikud tingimused ookeanide ja merede säästvaks kasutamiseks, et soodustada majanduskasvu merendussektorites ja rannikualadel.

The first goal of an EU Integrated Maritime Policy is to create optimal conditions for the sustainable use of the oceans and seas, enabling the growth of maritime sectors and coastal regions.

Paljudes liikmesriikides on majanduskasv merenduse valdkonnas olnud viimasel ajal kiirem kui kogu majanduses tervikuna, eelkõige piirkondades, kus tegeletakse aktiivselt merenduslogistikaga. Konteinerite vedu on 2000. aastast saadik märkimisväärselt suurenenud ja eeldatakse, et 2020. aastaks see kolmekordistub. Piirkonnad, kus tegutsetakse aktiivselt sellistel tugeva kasvuga turgudel, nagu laevaseadmed, avamere tuuleenergia, harrastusmeresõit ja kruiisilaevandus, saavad sellest kasvust jätkuvalt kasu. Samuti on Euroopa tööstusel märkimisväärne potentsiaal arendada välja uuenduslikke merendustooteid, millest võivad kogu maailmas saada turuliidrid, arvestades et Euroopasse on koondunud arvestatav hulk meretehnoloogia asjatundjaid.

In many Member States, the recent growth of the maritime economy has been higher than that of the overall economy, in particular in regions active in maritime logistics. Container movement has grown considerably since 2000 and is expected to triple by 2020. Regions active in other strong growth markets, such as marine equipment, off-shore wind energy, recreational boating and cruise shipping, will also continue to benefit from this growth. The potential for European industries to develop cutting-edge maritime products that can lead in world markets is also considerable, given Europe's considerable expertise in marine technology.

Kuid paljud võimalused jäävad kasutamata. Äärmiselt oluline on koostada ajakohastatud strateegiline nägemus konkurentsivõimelise, ohutu ja turvalise laevanduse, sadamate ja nendega seotud sektorite arendamiseks, selleks et majanduskasv merega seotud valdkondades oleks jätkusuutlik ja merendusalane tegevus areneks ilma mere ökosüsteemide seisundit kahjustamata.

But much potential remains untapped. An updated strategic vision for the development of competitive, safe and secure shipping, ports and related sectors is essential if we are to achieve sustainable growth of sea-related activities while ensuring that maritime activities develop in a way that does not threaten marine ecosystem health.

Meretransport on Euroopa rahvusvahelise ja sisekaubanduse jaoks eluliselt tähtis ning kujutab endast merendusklastri selgroogu. Kuid see tööstusharu püsib jõukal järjel ainult juhul, kui Euroopa Liit töötab jätkuvalt selle nimel, et tagada meresõiduohutuse ja -turvalisuse kõrge tase, aidates kaitsta inimelusid ja keskkonda ning luua võrdne mänguruum kõigile rahvusvahelisel tasandil.

Shipping is vital for Europe's international and domestic trade and remains the backbone of the maritime cluster. However, this industry will only continue to prosper if the Union keeps working to establish a high level of maritime safety and security, helping to safeguard human lives and the environment while promoting an international level playing field.

Kuigi meretransport tekitab murettekitavalt palju õhureostust ja CO2-heitmeid, on see siiski tunduvalt energiasäästlikum kui maanteetransport. Sel põhjusel ja ka eesmärgiga vähendada veoautode arvu Euroopa niigi ummistunud maanteedel, soosib ühtne merenduspoliitika tugevalt ohutu ja turvalise mereveo edendamist. Juba toimivate ELi programmide (TEN-T ja MARCO POLO) raames jätkatakse meremagistraalide/lähimereveo võrgustike loomise toetamist. Üleeuroopaliste võrkude edasiarendamisel tuleks täiel määral arvesse võtta ka mereressursside järjest suurenevat kasutamist energiasektoris.

Although shipping is a preoccupying source of air pollution and CO2 emissions, it remains considerably more energy efficient than road transport. For this reason, and because of the need to reduce trucks from Europe's congested roads, an Integrated Maritime Policy strongly favours the promotion of safe and secure shipping. Current EU programmes (TEN-T and MARCO POLO) will continue to support the creation of the Motorways of the Sea/Short Sea Shipping Networks. The future development of TEN should also take full account of the increasing uses of the seas in the energy field.

Kõigest hoolimata on meretransport praegu muude transpordiliikidega võrreldes ebasoodsas olukorras. Muudesse transpordiliikidesse investeeritakse rohkem avaliku sektori vahendeid. Lisaks sellele peab ühest Euroopa Liidu sadamast teise seilav laev läbima tunduvalt keerukamad ja aeganõudvamad menetlused kui näiteks veoauto, sest tõeliselt toimivat siseturgu meretranspordi valdkonnas Euroopas veel ei ole. Selleks et Euroopa mereveondus saaks oma potentsiaali täielikult ära kasutada, tuleb kõrvaldada see takistus, mis meretransporti muude transpordiliikidega võrreldes tagasi hoiab, lihtsustades halduse ja tolliga seonduvaid formaalsusi ELi siseste meretransporditeenuste puhul.

Nevertheless, shipping remains at a disadvantage compared to other means of transport. Other transport modes benefit from more public investment. Furthermore, a vessel travelling between two EU ports is subject to more complex and time-consuming procedures than a truck would be, because a real internal market for maritime transport in Europe does not yet exist. In order to unlock the full potential of Europe's shipping industry this disadvantage of maritime transport compared with the other modes must be eliminated through the simplification of administrative and customs formalities for intra-EU maritime services.

- Selleks et parandada meretranspordi tõhusust Euroopas ja tagada selle pikaajaline konkurentsivõime, komisjon:

- With a view to improving the efficiency of maritime transport in Europe and ensuring its long term competitiveness, the Commission will:

- teeb ettepaneku piirideta Euroopa meretranspordiruumi loomise kohta;

- propose a European Maritime Transport Space without barriers;

- koostab igakülgse meretranspordi strateegia aastateks 2008–2018.

- prepare a comprehensive maritime transport strategy for 2008-2018.

Euroopa meresadamad on samuti üks oluline lüli selles logistikaahelas, mis Euroopa majandust koos hoiab. Meresadamad on majandustegevuse keskused, millel on tähtis roll ümbritseva linnalise ja looduskeskkonna seisundi määramisel.

European seaports are another essential link in the logistics chain that the European economy depends on. They are centres of economic activity that play a key role in determining the quality of their surrounding urban and natural environments.

Üleilmastumine tähendab seda, et me oleme tunnistajateks rahvusvahelise kaubanduse ennenägematule kasvule. Arvestades, et 90 % Euroopa väliskaubandusest ja ligi 40 % sisekaubandusest toimub läbi Euroopa sadamate, ei ole raske mõista, kui suur on Euroopa meresadamate vastutus järjest suureneva nõudluse haldamisel. Nende võimsuse areng peab peegeldama Euroopa sise- ja väliskaubanduse kasvu ning peab olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega sadamatega seotud muudes ELi tegevusvaldkondades, eelkõige ELi keskkonna- ja konkurentsivõime alaste eesmärkidega.

Globalisation means that we are witnessing an unprecedented growth of international trade. Given that 90% of Europe's external trade and close to 40% of its internal trade passes through its ports, it is not difficult to understand the great challenge that Europe's ports face if they are to deal with increasing demand. Their capacity development must mirror the growth of Europe's domestic and international trade and occur in a way that is compatible with related EU policy objectives, in particular its environmental and competitiveness goals.

- Komisjon:

- The Commission will:

- teeb ettepaneku uue sadamapoliitika kohta, võttes arvesse sadamate erinevaid rolle ja Euroopa logistika alast laiemat konteksti;

- propose a new ports policy, taking account of the multiple roles of ports and the wider context of European logistics;

- teeb ettepanekud laevadelt tuleva õhureostuse taseme vähendamiseks sadamates, kõrvaldades eelkõige olukorra, kus laevadele on maksustamise seisukohast ebasoodus kasutada kaldalt tulevat elektrit;

- make proposals to reduce the levels of air pollution from ships in ports, namely by removing tax disadvantages for shore side electricity;

- avaldab suunised asjakohaste ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamise kohta sadamate arendamisel.

- issue guidelines on the application of the relevant Community environmental legislation to port development.

Euroopa merelogistika ahela toimimiseks on vaja ka tipptasemel laevaehitus-, laevaremondi- ja laevaseadmetööstust ning tuginedes edukatele algatustele[5] toetab Euroopa Liit nende tööstusharude arengut, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Europe's maritime logistics chain also requires cutting edge shipbuilding, repair and marine equipment industries and the European Union will build on successful initiatives[5] to promote the development of these industries and in particular the small and medium companies.

Suuremad investeeringud mereuuringutesse ja -tehnoloogiasse aitavad saavutada majanduskasvu ilma et keskkonnaseisund rohkem halveneks. Selliste investeeringutega luuakse ka uusi võimalusi. Keskkonnaalastest eesmärkidest juhinduv tehnoloogia, mille abil saab merendussektoris toimuda majandustegevus ilma merekeskkonda kahjustamata, aitab Euroopa ettevõtjatel juhtpositsiooni säilitada olukorras, kus normid muutuvad kõikjal maailmas rangemaks ning arenevad uued ja lootustandvad tööstusharud, nagu näiteks merebiotehnoloogia, avamere taastuvenergia, merealune tehnoloogia ja varustus ning merevesiviljelus.

More investment in marine research and technology will be instrumental to pursue economic growth without further aggravating environmental degradation. This investment will also create new opportunities. Environmental-led technologies which allow maritime activities to prosper while preserving the marine environment will keep European business ahead of the curve as global standards rise and new and promising industries develop, such as blue biotech, offshore-renewable energies, underwater technology and equipment and marine aquaculture.

Tehnoloogia võimaldab Euroopal ära kasutada ka merede kogu potentsiaali nafta, gaasi[6] ja taastuvenergia allikana ning energiatranspordi võimalusi meredes – energiatranspordi liinid muutuvad mitmekesisemaks ja varustuskindlus tugevneb. Olukord Euroopa energiasektoris on praegu selline, et võib ette näha energia- ja merenduspoliitikate suuremat koostoimet[7]. Komisjon möönis oma 2007. aasta jaanuari teatises[8] Euroopa energiastrateegia kohta vajadust ookeane ja meresid ELi energiaalaste eesmärkide saavutamiseks paremini ära kasutada.

Technology also allows Europe to benefit from the full potential of the sea as a source of oil and gas[6] as well as renewable energies, and as an enabler of energy transportation, diversifying energy transport routes and thus reinforcing security of supply. Europe's energy situation indicates that the scope for synergy between its energy and maritime policies will increase[7]. In this regard, the Commission's Communication of January 2007[8] on an Energy Strategy for Europe acknowledged the need to develop further the use of the oceans and seas to promote EU energy goals.

Merendussektori ettevõtluse integratsiooni ja konkurentsivõimet parandab suurel määral mitut valdkonda hõlmavate klastrite[9] loomine. Sellised klastrid on merendusalase oskusteabe säilitamisel Euroopas praktilise tähtsusega ja asuvad seetõttu merenduspoliitikas kesksel kohal. Avaliku ja erasektori koostöö merenduse tippkeskustes loob vajaliku raamistiku erinevate tööstusharude ja sektorite vaheliste suhete täielikuks mõistmiseks ja prognoosimiseks.

Business integration and competitiveness in the maritime sector are greatly enhanced by the formation of multi-sectoral clusters [9]. These clusters are instrumental to maintain the maritime know-how of Europe and will occupy therefore a central position in the Maritime Policy. Public/private cooperation on centres of maritime excellence also provides a good framework for the interactions between different industries and sectors to be fully understood and planned for.

- Komisjon soosib mitut valdkonda hõlmavate klastrite ja piirkondlike merenduse tippkeskuste loomist ning toetab Euroopa merendusklastrite võrgustiku tegevust.

- The Commission will encourage the formation of multi-sectoral clusters and regional centres of maritime excellence, and promote a European network of maritime clusters.

Komisjoni eesmärk on suurendada merendusega seotud töökohtade hulka ja parandada nende kvaliteeti Euroopa kodanike jaoks. Meremeeste tööhõive langus on murettekitav ja see tuleb peatada, kuna meremeeste kogemused on ka kaldal asuvate töökohtade puhul väga kasulikud.

The Commission's aim is also to increase the number and quality of maritime jobs for European citizens. The decline in seagoing employment is worrying and needs to be reversed, as seafarers' experience is key also for shore-based jobs.

Et rohkem eurooplasi merendussektorisse tööle asuks, tuleb kõigi merendusvaldkonna sidusrühmade ühisel toel ja merenduse olukorda kõikjal maailmas arvestava tõhusa reguleeriva raamistiku abil parandada personalipoliitikat ja töötingimusi (sealhulgas töötervishoidu ja -ohutust). Komisjon kiidab täielikult heaks sotsiaalse dialoogi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöönormide konventsiooni lõimimise üle ühenduse õigusesse. Samuti asub komisjon edendama sellise süsteemi loomist, mis parandaks ja laiendaks eurooplaste karjäärivõimalusi merendusklastris. Selle juurde kuulub merendusalaste õpingute valdkonna laiendamine ning merendusega seotud elukutsete jaoks vajalike oskuste ja kvalifikatsiooni täiustamine.

Improved staffing policies and working conditions (including health and safety), supported by a concerted effort by all maritime stakeholders and an efficient regulatory framework taking into account its global context, are necessary if Europeans are to be attracted to the sector. The Commission fully supports the social dialogue on the integration of the ILO Convention on maritime labour standards into Community law. The Commission will also promote the design of a system providing Europeans with better and wider career prospects in the maritime cluster. This will include broadening the scope of maritime studies and enhancing the skills and qualifications for the maritime professions.

- Komisjon:

- The Commission will:

- vaatab tihedas koostöös sotsiaalpartneritega uuesti läbi merendussektorite väljaarvamise ELi tööõigust käsitlevatest õigusaktidest[10];

- reassess, in close cooperation with social partners, the exclusions affecting maritime sectors in EU labour legislation[10];

- edendab merendusalase kvalifikatsiooni tunnistuse väljatöötamist.

- promote a Certificate of Maritime Excellence.

Hoolimata tehtud jõupingutustest seostatakse kasvavat majandustegevust Euroopa rannikualadel ja meredel merekeskkonna seisundi halvenemisega . Komisjon on juba teinud ettepaneku ELi merestrateegia kohta, mille juurde kuulub ka direktiivi ettepanek,[11] et seda suundumust peatada ja ümber pöörata ning luua raamistik ühenduse tegevusele, mille eesmärk on säästva arengu raames saavutada merekeskkonna hea seisund.

Despite past efforts, increased economic activity on Europe's coasts and seas has been associated with deterioration of the quality of the marine environment . The Commission has already proposed an EU Marine Strategy including a proposed Directive[11] to halt and reverse this trend and to provide a framework for Community action to achieve good environmental status of the marine environment in a context of sustainable development.

Probleemi raskendab ka kliimamuutuse tõenäoline ränk mõju rannikualadele. Süsinikdioksiidi ladustamine merepõhja on uuenduslik tegevus, millest võib kliimamuutuse mõju leevendamisel suurt abi olla. EL peab olema selle tehnoloogia arendamisel esirinnas ja kujundama ühtse poliitikaraamistiku selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks.

The challenge is compounded by the severe impact that climate change is likely to have in coastal regions. Carbon storage under the seabed is an innovative activity which has great potential for mitigating climate change. The EU must remain at the cutting edge of this technology, providing a coherent policy framework to fully realise this potential.

Selleks tuleb saavutada ELi keskkonnakaitsealaste õigusaktide, eelkõige loodusdirektiivi[12] ja kavandatud merestrateegia direktiivi eesmärgid. Samuti on selles valdkonnas olulised meresõiduohutust ja laevade põhjustatud reostuse vältimist käsitlevad ühenduse õigusaktid. Kolmanda merenduspaketi ettepanekute kiire vastuvõtmine aitaks lisada valdkonna õigustikule olulise osa.

To this end the objectives of EU environmental legislation, in particular the Habitats Directive[12] and the proposed Marine Strategy Directive, must be reached. The Community acquis on maritime safety and prevention of pollution caused by ships is also relevant in this respect. The swift adoption of the proposals contained in the 3rd Maritime Package will make a major contribution to this acquis.

- Komisjon:

- The Commission will:

- käivitab katsemeetmed, selleks et vähendada rannikupiirkondades kliimamuutuse mõju ja sellega kohaneda;

- launch pilot actions to reduce the impact of and adapt to climate change in coastal zones;

- toetab aktiivselt rahvusvahelisi jõupingutusi laevade tekitatud õhureostuse vähendamiseks ja kui nendel jõupingutustel ei ole tulemusi, teeb ettepanekuid Euroopa tasandil;

- support actively international efforts to diminish air pollution caused by ships and make proposals at European level in the absence of progress in such efforts;

- toetab aktiivselt rahvusvahelisi jõupingutusi laevadelt tuleva kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks ja kui nendel jõupingutustel ei ole tulemusi, kaalub võimalusi võtta selles suhtes ELi meetmeid;

- support actively international efforts to diminish greenhouse gas emissions from ships, and, in the absence of progress in such efforts, consider possible options for EU measures in this regard;

- teeb rahvusvahelisel tasandil käimasolevat tööd nõuetekohaselt arvesse võttes ettepanekuid vanade laevade tõhusa, ohutu ja keskkonnasõbraliku lammutamise kohta.

- taking duly into account the ongoing work at international level, make proposals for dismantling obsolete ships in an efficient, safe and environmentally sustainable manner.

Kalanduse korraldamisel tuleb rohkem arvestada rannikualade elanikkonna heaolu ja merekeskkonnaga ning silmas pidada kalapüügi seoseid teiste tegevusvaldkondadega. Kalavarude taastamisega tuleb aktiivselt tegeleda – selleks vajame usaldusväärseid teaduslikke andmeid ja paremat üleminekut mitmeaastasele planeerimisele. Komisjon võtab meetmed, et tagada merekeskkonna strateegias esitatud ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamine ühises kalanduspoliitikas, ning töötab jätkuvalt selles suunas, et lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ELi vetes ja avamerel.

Fisheries management must take more into account the welfare of coastal communities, the marine environment and the interaction of fishing with other activities. The recovery of fish stocks will be energetically pursued, requiring sound scientific information and reinforcement of the shift to multi-annual planning. The Commission will take action to ensure that the Common Fisheries Policy reflects the ecosystem-based approach of the Strategy for the Marine Environment, and will work to eliminate Illegal, Unreported and Unregulated fishing in its waters and on the high seas.

Kalavarude majandamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasandil aitab tagada paremat tulevikku Euroopa kalandusega tegelevale elanikkonnale ja seda, et kalandussektor annab jätkuvalt oma panuse Euroopa kindlustamisele toiduainetega. See tuleks saavutada 2015. aastaks vastavalt rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustele.

Managing fish stocks at Maximum Sustainable Yields will provide a better future for the European fishing community and ensure its contribution to Europe's food security; this should be achieved by 2015 in line with international commitments.

Kalurite tööohutuse küsimust tuleks samuti käsitleda laiemas, merendusvaldkonna töötingimuste ja sotsiaalpoliitika kontekstis ning kalurite kogemused ja merealased teadmised tuleks kogu ühiskonna heaks tööle rakendada.

The improvement of on-the-job safety of fishermen must also be addressed in the wider context of maritime working conditions and social policy, and fishermen's experience and knowledge of the sea should be harnessed on behalf of society as a whole.

Mereandide järele kogu maailmas suureneva nõudluse rahuldamiseks vajalikku vesiviljeluse kasvu peaks toetama reguleeriv raamistik, millega soositakse ettevõtlust ja uuendusi ning tagatakse vastavus rangete keskkonnakaitse- ja tervishoiunormidega.

The growth of aquaculture to satisfy increasing global seafood demand should be achieved within a regulatory framework that encourages entrepreneurship and innovation and ensures compliance with high environmental and public health standards.

- Komisjon:

- The Commission will:

- võtab jõulised meetmed, et likvideerida saagi vette tagasi laskmine[13] ja sellised hävitavate tagajärgedega kalastusviisid nagu põhjatraalimine avamere tundlikes elupaikades[14];

- take firm action towards the elimination of discards[13] and of destructive fishing practices such as high seas bottom trawling in sensitive habitats[14];

- võtab jõulised meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks[15];

- take firm action to eliminate Illegal, Unreported and Unregulated fisheries[15];

- toetab keskkonnaohutu vesiviljelustööstuse arengut Euroopas.

- promote the development of an environmentally safe aquaculture industry in Europe.

4.2. Teadmiste ja uuenduste baasi loomine merenduspoliitika jaoks

4.2. Building a knowledge and innovation base for the maritime policy

Mereteadused, -tehnoloogia ja –uuringud on merega seotud tegevusvaldkondade säästva arengu jaoks esmatähtsad.

Marine science, technology and research are crucial for the sustainable development of sea-based activities.

Aidates meil paremini mõista inimtegevuse mõju mereökosüsteemidele, aitavad teadusuuringud ja tehnoloogia olulisel määral lahendada küsimust, kuidas eraldada üksteisest merega seonduvate tegevusalade areng ja keskkonnaseisundi halvenemine.

By helping us to develop a more sophisticated understanding of the impact of human activities on marine systems, scientific research and technology provide the key to decoupling the development of sea based activities from environmental degradation.

Valdkondadevahelise lähenemisviisi tugevdamine mereteadustes aitab meil paremini mõista merendusega seotud tegevusalade omavahelist mõju ja on seetõttu integreeritud merenduspoliitika asendamatu osa. Samuti on selline lähenemisviis esmatähtis kliimamuutuse mõju ennustamisel ja leevendamisel nii palju kui võimalik.

Strengthening the interdisciplinary approach to marine science can help us better understand the interactions between maritime activities, and will therefore be an indispensable component of an integrated maritime policy. It is also crucial if we are to predict and mitigate as far as possible the effects of climate change.

Mere- ja merendusuuringud on kallid – ebatõhususele ei ole siin kohta. Euroopa vahendite kasutamiseks parimal võimalikul moel tuleb koostada selge strateegia, milles seotakse omavahel poliitilised ja teadusalased prioriteedid, käsitletakse valdkonnaüleseid probleeme, maksimeeritakse liikmesriikide ja ühenduse tegevuse vahelised koostoimed, välditakse kattuvat tegevust ja parandatakse suhtlust huvitatud osapoolte vahel. Euroopa peab uurima ka seda, kuidas saab teadusuuringutega paremini kaasa aidata uuendustegevusele ning kuidas muuta teadmised ja oskused tõhusamalt tööstustoodeteks ja teenusteks.

Marine and maritime research is expensive: inefficiencies cannot be afforded. For the best use to be made of Europe's resources a clear strategy needs to be drawn up that will link political and research priorities, address cross-sectoral challenges, maximise synergies between Member State and Community efforts, avoid duplication and improve dialogue between interested actors. Europe also needs to explore how research can better contribute to innovation and how to transform more efficiently knowledge and skills into industrial products and services.

Euroopa mereseire- ja andmevõrgustiku arendamine[16] on selle strateegia üks oluline töövahend.

The development of the Marine Observation and Data Network[16] will be an important tool for this strategy.

- Komisjon:

- The Commission will:

- esitab 2008. aastal põhjaliku Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia;

- present a comprehensive European Strategy for Marine and Maritime Research in 2008;

- käivitab seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel ühised valdkondadevahelised projektikonkursid, et edendada integreeritud lähenemisviisi ja parandada arusaamist merendusküsimustest;

- launch joint cross-cutting calls under the 7th Research Framework Programme to promote an integrated approach and improve understanding of maritime affairs;

- toetab teadusuuringuid, et ennustada ja leevendada kliimamuutuse mõju merendustegevusele, merekeskkonnale, rannikupiirkondadele ja saartele ning kohaneda selle mõjuga;

- support research to predict, mitigate and adapt to the effects of climate change on maritime activities, the marine environment, coastal zones and islands;

- toetab Euroopa partnerluse loomist mereteaduste vallas, et edendada koordineeritud mõttevahetust teadlaste, tööstusharude ja poliitikakujundajate vahel.

- support the creation of a European marine science partnership for a concerted dialogue between the scientific community, the industry and policy makers.

4.3. Parima elukvaliteedi tagamine rannikualadel

4.3. Delivering the Highest Quality of Life in Coastal Regions

Rahvastiku kasv rannikualadel ja saartel on viimase kümne aasta jooksul olnud ELi keskmisest kaks korda kiirem. Samuti on rannikuäärsed piirkonnad Euroopas enamiku turistide meelispaigad, mistõttu on vajadus ühendada omavahel majandusareng, keskkonnasäästlikkus ja elukvaliteet nendes piirkondades eriti terav.

P opulation growth in coastal regions and islands has been double the EU average over the last decade. Coastal communities are also the destination of the majority of tourists in Europe, making the need to reconcile economic development, environmental sustainability and quality of life particularly acute in these regions.

Kohalikel omavalitsustel ja rannikualade elanikkonnal on rannikuäärsete ja merendusega seotud tegevusalade reguleerimisel tähtis roll. Regioonide Komitee, rannikuäärsed piirkonnad ja nende võrgustikud on seetõttu ELi integreeritud merenduspoliitika väljatöötamises olulised osalised.

Regional authorities and coastal communities have an important role to play in the regulation of coastal and maritime activities. The Committee of the Regions, coastal regions and their networks are thus key partners in the development of an EU Integrated Maritime Policy.

Tänu oma sadamatele ja merendustööstusele on need piirkonnad strateegilise tähtsusega Euroopa kui terviku jaoks. Nad pakuvad vajalikke teenuseid sisemaale ning merepiiride ja rannavetes toimuva tegevuse kontrollimisel kasutatakse neid tugipunktidena. Kõik see koormab kõnealuste piirkondade infrastruktuuri märkimisväärselt ja seda tuleb ühenduse vahendite jaotamisel arvesse võtta. Kliimamuutus avaldab rannikualadele eriti suurt mõju ja riskijuhtimine võib nende eelarveid ja majandust olulisel määral kahjustada.

Due to their ports and their maritime industries, these regions have strategic importance for Europe as a whole. They produce important services to the hinterland and act as a base for the policing of sea borders and coastal waters. The resulting demands on infrastructure are considerable and need to be taken into account in the allocation of Community resources. Coastal regions are also particularly affected by climate change, and risk management may have dramatic impact on their budgets and economies.

Meri on määrav faktor ranniku- ja mereturismi puhul, mis on olnud rannikualade majandusarengu üks peamine katalüsaator Euroopas. Komisjon töötab edaspidi veel aktiivsemalt sidusrühmadega, et arendada välja säästev turismipoliitika, mille puhul on arvestatud ka ranniku- ja mereturismiga.

The sea is determinant for coastal and maritime tourism, which has been a major catalyst for economic development in coastal areas of Europe. The Commission will work more actively with stakeholders in developing a sustainable tourism policy that takes coastal and maritime tourism into account.

Selles valdkonnas on erinevaid rahastamisvõimalusi, kui sidusrühmad tunnevad, et neil ei ole piisavat juurdepääsu sellekohasele teabele. Komisjon teeb jõupingutusi, et merendusprojekte rannikualadel ja saartel parimal viisil ühenduse rahastamisvahendite abil toetada.

Sources of funding are available, but stakeholders feel that they have insufficient access to information. The Commission will work to optimise support for maritime projects in coastal regions and islands, under the range of Community financing instruments available.

Samuti on selge, et vajame merendussektorite ja rannikupiirkondade kohta paremaid sotsiaal-majandusandmeid, kuna raskused sellise teabe saamisel takistavad piirkondade sidusrühmadel tegevuse ja investeeringute ratsionaalset kavandamist pikas perspektiivis.

The need for improved socioeconomic data on the maritime sectors and coastal regions is also clear as difficulties in obtaining this information are limiting the ability of regional stakeholders to develop rational, long-term plans and investments.

Ka piirkondadevaheline koostöö on Euroopa rannikualade arengu jaoks äärmiselt oluline, võttes arvesse nende mitmekesisust ja eripärasid. Sellest lähtuvalt kasutab komisjon täielikult ära territoriaalse koostöö programmi, et toetada merenduse arengut piirkondadevahelises plaanis.

Interregional collaboration is also essential to the development of Europe's coastal regions, taking into account their diversity and specificities. The Commission accordingly, will make full use of the Territorial Cooperation Programme to support inter-regional maritime development.

Äärepoolseimad piirkonnad ja saared on majanduse seisukohast teistest märkimisväärselt ebasoodsamas olukorras, kuid neil on suur potentsiaal merendusega seotud tegevusvaldkondades ja mereuuringutes. Nende suured merealad pakuvad Euroopa Liidule väga olulisi ökosüsteemi teenuseid. Komisjon asub hiljutise, ELi äärepoolsemaid piirkondi käsitleva teatise raames edendama nii selliste piirkondade merendusalase potentsiaali ärakasutamist kui ka naaberpiirkondade omavahelist koostööd.

Outermost regions and islands suffer from considerable economic disadvantages but have a high potential in maritime activities and marine research. Their large maritime areas provide ecosystem services of considerable interest to the Union. The Commission will promote, within the framework of the recent Communication on the EU's Outermost Regions, both the development of their maritime potential and their cooperation with regional neighbours.

- Komisjon:

- The Commission will:

- edendab kavandatud turismialgatuse raames ranniku- ja mereturismi arengut;

- promote, within the forthcoming tourism initiative,, coastal and maritime tourism;

- koostab merendusprojektide ja rannikupiirkondade jaoks ettenähtud ühenduse rahastamisvahendite andmebaasi ja loob 2009. aastaks merendussektoreid ja rannikupiirkondi käsitlevate sotsiaal-majandusandmete andmebaasi;

- prepare a data-base on Community funding available for maritime projects and coastal regions, and will develop by 2009 a database on socioeconomic data for maritime sectors and coastal regions;

- esitab ühenduse suurõnnetuste ärahoidmise strateegia, kus tuuakse eraldi esile rannikupiirkondi ohustavad tegurid;

- propose a Community Disaster Prevention Strategy highlighting the risks to which coastal regions are exposed;

- toetab äärepoolseimate piirkondade ja saarte merendusalase potentsiaali arengut.

- promote the development of the maritime potential of Outermost regions and islands.

4.4. Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine rahvusvahelistes merendusküsimustes

4.4. Promoting Europe's Leadership in International Maritime Affairs

ELi eesmärk on merendusvaldkonna tõhus juhtimine rahvusvahelisel tasandil ja rahvusvahelise mereõiguse tõhus kohaldamine. Seetõttu kutsub EL liikmesriike üles ratifitseerima asjakohased õigusaktid. Samuti aitab EL kaasa Euroopa huvide paremale koordineerimisele rahvusvahelisel areenil.

The EU will work towards more efficient international governance of maritime affairs and effective enforcement of international maritime law, urging Member states to ratify the relevant instruments. It will promote coordination of European interests in key international fora .

ELi integreeritud merenduspoliitika välisprioriteedid on Euroopa merendustööstuse ja -teenuste pääs rahvusvahelistele turgudele, süvamere säästev teaduslik ja kaubanduslik kasutamine, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse kõikjal maailmas, meresõiduohutuse ja -turvalisuse parandamine, töötingimused, laevadelt tuleva reostuse vähendamine ning võitlus ebaseadusliku tegevusega rahvusvahelistes vetes.

Access to international markets for Europe's maritime industries and services, sustainable scientific and commercial exploitation of the deep seas, protection of global marine biodiversity, improvement of maritime safety and security, working conditions, reduced ship pollution and the fight against illegal activities in international waters will be the external priorities for the Union's Integrated Maritime Policy.

Samuti pööratakse tähelepanu kliimamuutuste geopoliitilistele tagajärgedele. Sellega seoses esitab komisjon 2008. aastal aruande Põhja-Jäämerega seotud strateegiliste küsimuste kohta.

Attention will also be given to the geopolitical implications of climate change. In this context, the Commission will present in 2008 a report on strategic issues relating to the Arctic Ocean.

Merendusküsimusi arutatakse korrapäraselt ELi selliste partneritega, kes on juba asunud liikuma integreeritud lähenemisviisi suunas, nagu Austraalia, Kanada, Jaapan, Norra ja USA, aga ka Brasiilia, Hiina, India ja Venemaa.

Maritime affairs will be a regular topic in discussions with the EU’s partners that have already taken steps towards an integrated maritime approach, such as Australia, Canada, Japan, Norway and the US, as well as with other partners such as Brazil, China, India and Russia.

Samuti püüdleb EL selle poole, et jagada naaberriikidega vastutust nende merede eest, mis kuuluvad ka ELi lähinaabritele. Eelkõige esitab EL ettepanekud teha tihedamat koostööd Vahemere ja Musta mere haldamisel. EL edendab merendusalast koostööd oma välispoliitika põhjamõõtme raames ja käsitleb merendusküsimusi ka ELi koostöökavas arenguriikidega, sealhulgas väikestest saareriikidest arenguriikidega. Sellega seoses toetab EL merenduspoliitika ja mereõiguse alast suutlikkuse suurendamist arengumaades.

The EU will also develop shared responsibility over the seas it shares with its closest neighbours. In particular, it will make proposals for increased co-operation in managing the Mediterranean and the Black Seas. It will promote cooperation on maritime affairs under the Northern Dimension of its external relations' policy and will bring maritime affairs into the EU's agenda of cooperation with developing states, including small island developing states. In this context it will support maritime policy and law of the sea capacity building in developing countries.

Komisjon esitab UNCLOS konventsiooni[17] merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust käsitleva rakenduskokkuleppe ja püüab viia edukalt lõpule avamere merekaitsealasid käsitlevad rahvusvahelised läbirääkimised.

The Commission will propose an Implementing Agreement of UNCLOS[17] on marine biodiversity in areas beyond national jurisdiction and work towards successful conclusion of international negotiations on Marine Protected Areas on the high seas.

- Komisjon:

- The Commission will:

- tõhustab koostööd laienemispoliitika ja Euroopa naabruspoliitika ning põhjamõõtme raames, et käsitleda merenduspoliitika alaseid küsimusi ja mitmele partnerile kuuluvate merede haldamist;

- promote cooperation under the Enlargement and European Neighbourhood Policies, and the Northern Dimension to cover maritime policy issues and management of shared seas;

- esitab strateegia ELi merenduspoliitika alaseks välistegevuseks struktureeritud dialoogi kaudu peamiste partneritega.

- propose a strategy for the external projection of the Union's Maritime Policy through a structured dialogue with major partners.

4.5. Merenduse kui valdkonna esiletõstmine Euroopas

4.5. Raising the Visibility of Maritime Europe

Sidusrühmad on selgelt väljendanud arvamust, et ELi merenduspoliitika väljatöötamise protsess on olnud kasulik üldise teadlikkuse tõstmisel merendusest ja sellega seotud kultuuripärandi väärtusest ning annab sidusrühmadele ühise identiteeditunde ja tunde, et nad töötavad ühise eesmärgi nimel.

S takeholders have clearly expressed the view that the process of developing an EU Maritime Policy has been useful in raising public awareness of the value of the maritime economy and heritage, and is creating a sense of common purpose and identity between stakeholders.

Integreeritud merenduspoliitika eesmärk peaks olema tähelepanu juhtimine merendusele Euroopas ning merendusega seotud tegevusalade ja elukutsete maine parandamine.

An Integrated Maritime Policy should seek to raise the visibility of Maritime Europe, and improve the image of maritime activities and the seafaring professions.

Samuti tuleks merenduspoliitika raames edendada Euroopa merepärandi hoidmist , nt toetada merenduskogukondi, sealhulgas sadamalinnu ja traditsiooniliselt kalandustegevusega tegelevaid kogukondi, säilitada nende esemeid ja traditsioonilisi oskusi ning aidata kaasa nendevaheliste sidemete loomisele, et täiendada teadmisi ja tõsta üldist teadlikkust sellistest kogukondadest.

It should also promote Europe's maritime heritage, supporting maritime communities, including port-cities and traditional fisheries communities, their artefacts and traditional skills, and promoting links between them that enhance their knowledge and visibility.

- Komisjon:

- The Commission will:

- alustab Euroopa mereatlase koostamist, mida saaks kasutada õppevahendina ja mis aitaks samal ajal tähelepanu juhtida meie ühisele merepärandile;

- launch a European Atlas of the Seas as an educational tool and as a means of highlighting our common maritime heritage;

- teeb ettepaneku hakata alates 2008. aastast igal aastal tähistama Euroopa merenduspäeva, et tõsta teadlikkust merendusküsimustest ja edendada suhete loomist merepärandiga tegelevate organisatsioonide, muuseumide ja akvaariumide vahel.

- propose the celebration of an annual European Maritime Day as from 2008, raising the visibility of maritime affairs and promoting links between maritime heritage organisations, museums and aquaria.

5. KOKKUVÕTE

5. CONCLUSION

2007. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul avaldati heameelt Euroopas aset leidnud tulevast merenduspoliitikat käsitleva laialdase arutelu üle. Riigi- ja valitsusjuhid tegid komisjonile ülesandeks esitada oktoobris selle valdkonna Euroopa tegevuskava. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, on selle tegevuskava eesmärk uurida merendusega seotud tegevusalade kõikide võimaluste kasutamist keskkonda säästval viisil.

The European Council of June 2007 has welcomed the wide debate that has taken place in Europe on the future Maritime Policy. Heads of State and Governments invited the Commission to come forward with a European Action Plan to be presented in October. Taking into account the principle of subsidiarity, this Action Plan aims at exploring the full potential of sea-based economic activity in an environmentally sustainable manner.

Käesoleva teatise ja sellele lisatud tegevuskavaga täidab komisjon selle Euroopa Ülemkogult saadud ülesande, olles võtnud arvesse teiste Euroopa Liidu institutsioonide, liikmesriikide valitsuste, parlamentide ja suure hulga sidusrühmade arvamusi[18].

Through this Communication and the attached Action Plan the Commission responds to this request by the European Council, taking account of the opinions expressed by the other European Institutions, Member States' governments, Parliaments and a large number of stakeholders[18].

Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu, ministrite nõukogu ja Euroopa Parlamenti ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ja Regioonide Komiteed, aga ka riikide valitsusi ja kohalikke omavalitsusi ja teisi sidusrühmi merenduspoliitika valdkonnas aktiivselt kaasa rääkima ja tegutsema.

The Commission invites the European Council, the Council of Ministers and the European Parliament, as well the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, national and regional authorities and other stakeholders to respond proactively to this policy.

[1] Vt aruanne konsulteerimisprotsessi kohta KOM(2007) 574. Vt ka: Roheline raamat „ Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses”, KOM(2006) 275.

[1] See Report on the Consultation process - COM(2007) 574. See also: Green Paper on A Future Maritime Policy for the Union: a European Vision of the Oceans and Seas - COM(2006) 275.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovitus Euroopa rannikualade integreeritud haldamise strateegia elluviimiseks (2002/413/EÜ)

[2] Recommendation 2002/413/EC of the European Parliament and of the Council of 30 May 2002 concerning the implementation of Integrated Coastal Zone Management in Europe.

[3] Vt direktiivi ettepanek, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia direktiiv) - KOM(2005) 505.

[3] See Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council establishing a Framework for Community Action in the field of Marine Environmental Policy (Marine Strategy Directive) - COM(2005) 505.

[4] Tuginedes muu hulgas ka ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire algatusele GMES

[4] Building i nter alia on the GMES initiative.

[5] Nagu näiteks mereveovahenditega seotud tegevuskava ( Waterborne Platform ) ja LeaderShip 2015 .

[5] Such as the Waterborne Platform and LeaderShip 2015.

[6] Rahvusvahelise Nafta- ja Maagaasitootjate Assotsiatsiooni (OGP) andmete kohaselt saadakse 40 % praegu Euroopas tarbitavast naftast ja 60 % gaasist avamere puurtornidest

[6] According to OGP 40% of the oil and 60% of the gas currently consumed in Europe are drilled offshore.

[7] Vt komisjoni talituste töödokument „Energiapoliitika ja merenduspoliitika – parem haakumine”

[7] See Commission Staff Working Document entitled "Energy policy and maritime policy: ensuring a better fit".

[8] Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile – Euroopa energiapoliitika, KOM(2007) 1.

[8] Communication from the Commission to the European Council and the European Parliament: an Energy Policy for Europe - COM(2007) 1.

[9] Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument

[9] See Staff Working Document annexed to this Communication.

[10] Teatis: Sotsiaalõigusliku raamistiku ümberhindamine eesmärgiga luua ELis rohkem ja paremaid töökohti merenduse valdkonnas, KOM(2007) 591.

[10] Communication on Reassessing the regulatory social framework for more and better seafaring jobs in the EU - COM (2007) 591.

[11] KOM(2005) 504 ja KOM(2005) 505.

[11] COM(2005) 504 and COM(2005) 505.

[12] Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.

[12] Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora.

[13] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Soovimatu kaaspüügi vähendamise ja saagi vette tagasi laskmise likvideerimise poliitika Euroopa kalanduses, KOM(2007) 136.

[13] Communication from the Commission to the Council and the European Parliament: A policy to reduce unwanted by-catches and eliminate discards in European fisheries - COM(2007) 136.

[14] Teatis ja määruse ettepanek valmivad 17. oktoobril.

[14] Communication and proposal for Regulation due 17 October.

[15] Teatis ja määruse ettepanek valmivad 17. oktoobril.

[15] Communication and proposal for Regulation due 17 October.

[16] Vt punkt 3.2.3

[16] See Section 3.2.3.

[17] ÜRO mereõiguse konventsioon.

[17] United Nations Convention on the Law of the Sea.

[18] Vt lähemalt Euroopa merenduspoliitika konsultatsiooni järeldused, KOM(2007) 574, 10.10.2007.

[18] See for details Conclusions from the Consultation on a European Maritime Policy - COM(2007) 574, 10.10.2007.