|
|
ET
|
[pic] | KOMMISSION DER EUROPÄISCHEN GEMEINSCHAFTEN |
|
|
Brüssel 9.11.2007
|
Brüssel, den 9.11.2007
|
|
KOM(2007) 701 lõplik
|
KOM(2007) 701 endgültig
|
|
2007/0242 (CNS)
|
2007/0242 (CNS)
|
|
Ettepanek:
|
Vorschlag für eine
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS,
|
VERORDNUNG DES RATES
|
|
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga
|
zur Änderung der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 mit gemeinsamen Regeln für Direktzahlungen im Rahmen der Gemeinsamen Agrarpolitik und mit bestimmten Stützungsregelungen für Inhaber landwirtschaftlicher Betriebe in Bezug auf die Stützungsregelung für Baumwolle
|
|
(komisjoni esitatud)
|
(von der Kommission vorgelegt) {SEK(2007) 1481}{SEK(2007) 1482}
|
|
|
BEGRÜNDUNG
|
|
{SEK(2007) 1481}
|
1 ) K ONTEXT DES VORSCHLAGS
|
|
{SEK(2007) 1482}
|
- Gründe und Ziele
|
|
SELETUSKIRI
|
Am 7. September 2006 hat der Europäische Gerichtshof die Baumwollreform von 2004 für nichtig erklärt; er war zu dem Schluss gelangt, dass aus folgenden Gründen gegen den Grundsatz der Verhältnismäßigkeit verstoßen wurde:
|
|
1) Ettepaneku taust
|
- Die EG hat keine Auswirkungsstudie vorgenommen;
|
|
· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
|
- die EG hat bei der Bewertung und Entscheidung die direkten Arbeitskosten nicht berücksichtigt;
|
|
7. septembril 2006 tühistas Euroopa Ühenduste Kohus 2004. aasta puuvillareformi, leides, et proportsionaalsuse põhimõtet oli rikutud järgmiste asjaolude tõttu:
|
- die EG hat die Auswirkungen der neuen Regelung auf die Entkörnungsindustrie nicht berücksichtigt, die, auch wenn sie im Protokoll nicht genannt ist, in direktem Zusammenhang zur Baumwollerzeugung steht.
|
|
– EÜ ei olnud viinud läbi uuringut reformide mõju kohta;
|
Die Kommissionsdienststellen haben diesen Punkten daher in den verschiedenen Stadien der Folgenanalyse besonderes Augenmerk geschenkt.
|
|
– EÜ ei olnud hindamis- ja otsustamisprotsessis arvestanud otseste tööjõukuludega;
|
Mit dem vorliegenden Vorschlag wird eine neue Baumwollregelung eingeführt, die die Wettbewerbsfähigkeit, Nachhaltigkeit und Marktorientierung des Baumwollsektors fördern soll und gleichzeitig den Verpflichtungen im Rahmen des Protokolls gerecht wird.
|
|
– EÜ ei olnud arvesse võtnud uue süsteemi mõju toorpuuvillatööstusele, mis on puuvillatootmisega otseselt seotud, kuigi seda protokollis käsitletud ei ole.
|
- Allgemeiner Kontext
|
|
Sellest tulenevalt pöörasid komisjoni talitused mõjuanalüüsi eri järkudes nendele asjaoludele erilist tähelepanu.
|
Obgleich der Baumwollsektor für die EU als Ganze nur begrenzt wichtig ist, weil er nur 0,15 % zur landwirtschaftlichen Endproduktion beiträgt, ist er für die beiden größten Erzeugermitgliedstaaten von großer regionaler Bedeutung. Rund 76 % der Gesamtproduktion der EU (rund 1,45 Mio. Tonnen Rohbaumwolle) werden in Griechenland angebaut. Im Jahr 2005 entfielen in Griechenland 9,0% der nationalen Gesamtagrarproduktion auf Baumwolle, in Spanien, dem anderen großen Baumwollerzeuger der EU, 1,3 %. Baumwolle wird in kleinen Mengen auch in Bulgarien angebaut. Portugal hat seine Baumwollproduktion eingestellt.
|
|
Käesoleva ettepanekuga võetakse kasutusele puuvillatoetuste uus süsteem, mille eesmärk on edendada puuvillasektori konkurentsivõimelist, säästvat ja turukeskset arengut, tagades samal ajal protokollist tulenevate kohustuste järgimise.
|
In Griechenland verteilt sich die Baumwollanbaufläche (380 000 ha) auf drei Regionen: Thessalien, Makedonien-Thrakien und Sterea Ellada. In Spanien ist die Produktion auf Andalusien und dort hauptsächlich auf die Provinzen Sevilla und Cordoba konzentriert. Die spanische Gesamtanbaufläche für Baumwolle belief sich 2007 auf rund 65 000 ha.
|
|
· Üldine taust
|
In der EU sind die meisten Baumwollerzeugerbetriebe eher klein (Griechenland: 4,5 ha; Spanien: 11,0 ha), dafür aber in großer Anzahl vorhanden (Griechenland: 79 700, Spanien: 9 500 Betriebe). In Griechenland sind die Baumwollbetriebe stärker spezialisiert; in Thessalien wird quasi nur Baumwolle angebaut.
|
|
Puuvillasektoril on hoolimata selle suhteliselt väikesest tähtsusest Euroopa Liidule tervikuna ja väikesest osast põllumajanduse lõpptoodangus (üksnes 0,15 %) oluline piirkondlik mõju kahes peamises tootjaliikmesriigis. Kreekas kasvatatakse ligikaudu 76 % ELi kogutoodangust (umbes 1,45 miljonit tonni toorpuuvilla). 2005. aastal moodustas puuvill 9 % Kreeka ja 1,3 % Hispaania, ELi teise peamise puuvillatootja kogu põllumajandustoodangust. Vähesel määral kasvatatakse puuvilla ka Bulgaarias, Portugalis seda aga enam ei kasvatata.
|
In den letzten Jahren sind die Umweltauswirkungen der Baumwollerzeugung zum Thema geworden. Je nach Bewässerung und Düngemitteleinsatz wird Baumwolle weitgehend mit einem Mangel an biologischer Vielfalt und Bodenverschlechterung in Verbindung gebracht. Außerdem gibt der intensive Einsatz von Pflanzenschutzmitteln, vor allem Insektiziden, und Entlaubungsmitteln, die die Erntearbeiten erleichtern sollen, Grund zur Besorgnis.
|
|
Kreekas on enamik puuvilla kasvupinnast (380 000 ha) jaotunud kolme piirkonna vahel: need on Tessaalia, Makedoonia-Traakia ja Kesk-Kreeka. Hispaanias on tootmine koondunud Andaluusiasse ning toimub peamiselt Sevilla ja Cordoba provintsides. 2007. aastal moodustas puuvilla kogu kasvupind Hispaanias umbes 65 000 ha.
|
Die Verarbeitung der Rohbaumwolle zum brauchbaren Produkt erfolgt in privatwirtschaftlichen und genossenschaftlichen Betrieben, wo sie durch Auslösung der Samen aus den Baumwollfasern entkörnt wird. Die Kapazität der 29 Entkörnungsbetriebe Spaniens, von denen fast die Hälfte Genossenschaften sind, geht weit über die Produktion hinaus. In Griechenland sind Entkörnungs- und Produktionskapazität ausgewogener, und nur 20 von 73 Betrieben sind genossenschaftlich organisiert.
|
|
Euroopa Liidus on puuvilla kasvatavad põllumajandusettevõtted enamikus väikesed (Kreekas 4,5 ha ja Hispaanias 11 ha) ning neid on palju (79 700 Kreekas ja 9 500 Hispaanias). Kreekas on puuvillaettevõtted rohkem spetsialiseerunud, Tessaalias on keskendutud peaaegu ainult puuvilla tootmisele.
|
Auf internationaler Ebene spielt die EU mit einem Anteil von nur 2 % an der Weltbaumwollproduktion eine eher unwichtige Rolle. Haupterzeugerländer sind China (24 %), die USA (20 %) und Indien (14 %).
|
|
Viimastel aastatel on hakatud tähelepanu pöörama puuvillakasvatuse keskkonnamõjule.
|
Die EU ist einer der Nettobaumwolleinführer der Welt. Bei der Ausfuhr von Baumwolle liegen die USA vorne; sie exportieren zurzeit rund 2,75 Millionen Tonnen Baumwolle, was 36,5 % des Welthandelsvolumens entspricht.
|
|
Puuvillakasvatust, mis sõltub niisutamisest ja väetistest, seostatakse laialdaselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja mulla vaesumisega. Lisaks sellele teeb muret fütosanitaartoodete ja eriti putukamürkide intensiivne kasutus, ning defoliantide kasutamine saagikoristuse ajal.
|
Die größten Baumwollverbraucher sind die Länder mit niedergelassenen Verarbeitungsindustrien. China verarbeitet 32 % der Weltbaumwollproduktion, gefolgt von den USA (14 %) und Indien (7 %). Der Verbrauch der EU liegt bei rund 0,6 Millionen Tonnen entkörnter Baumwolle (2,7 % der Weltproduktion) und betrifft in erster Linie Italien, Portugal und Deutschland.
|
|
Puuvilla töötlemise tasandil tegutseb hulk eraettevõtteid ja ühistuid, kes muudavad toorpuuvilla kasutamiskõlblikuks lõugutamise ehk puuvillakiudude seemnetest eraldamise teel. Hispaania 29 toorpuuvillatehase (millest ligi pooled on ühistud) lõugutamisvõimsus ületab kaugelt riigi puuvillatoodangu. Kreekas on lõugutamisvõimsus tootmisega rohkem tasakaalus ja ühistud omavad väiksemat hulka tehaseid (20 tehast 73-st).
|
Weil die EU ein Randerzeuger ist, nimmt die EU-Produktion auf die Entwicklung der Weltmarktpreise bisher keinen nennenswerten Einfluss. Dieser Umstand wird noch dadurch verstärkt, dass die EU im Baumwollsektor keine Ausfuhrsubventionen gewährt, aber zollfreien Marktzugang gewährleistet. Politische Maßnahmen anderer Industrie- und Entwicklungsländer haben die Weltbaumwollpreise zwar spürbar beeinflusst, doch ist der Preisrückgang im Wesentlichen auf den zunehmenden Konkurrenzdruck des Kunstfasersektors zurückzuführen.
|
|
Rahvusvahelisel areenil on ELil puuvillatootmises väga väike osakaal, siin toodetakse üksnes 2 % kogu maailma puuvillatoodangust. Peamised tootjad on Hiina (24 %), USA (20 %) ja India (14 %).
|
In Europa wurde die erste Stützungsregelung für den Baumwollsektor im Jahre 1980 eingeführt, als Griechenland der EU beitrat, und anschließend (1986) auf Spanien und Portugal ausgedehnt. Gemäß dem diesbezüglichen Protokoll im Anhang zum Beitrittsvertrag gewährleistet die Gemeinschaft die Unterstützung der Baumwollproduktion in Regionen, in denen der Sektor für die Agrarwirtschaft von Bedeutung ist. Die Stützungsregelung sollte den betreffenden Erzeugern ein angemessenes Einkommen sichern und auch die Gewährung einer Produktionsbeihilfe beinhalten.
|
|
Euroopa Liit on üks puuvilla netoimportijatest maailmas. Maailma puuvillaekspordi liider on USA, kes ekspordib praegu umbes 2,75 miljonit tonni ehk 36,5 % maailmakaubandusest.
|
Die ursprüngliche Regelung basierte auf einer "Ausgleichszahlung" für Verarbeiter, die den die entkörnte Baumwolle anliefernden Erzeugern einen Mindestpreis zahlten. Beihilfe und Mindestpreis richteten sich nach der Differenz zwischen einem landesinternen Zielpreis und dem Weltmarktpreis. Diese Regelung bewirkte eine große Expansion des gesamten EU-Baumwollsektors.
|
|
Puuvilla suurimateks tarbijateks on riigid, kus puuvilla tootmine on pikaajaliste traditsioonidega tööstusharu. Hiina kasutab ära 32 % kogu maailma puuvillast, järgmisel kohal on USA (14 %) ja India (7 %). Euroopa Liit tarbib umbes 0,6 miljonit tonni lõugutatud puuvilla (2,7 % maailma kogutoodangust) ja see on koondunud peamiselt Itaaliasse, Portugali ja Saksamaale.
|
In den vergangenen Jahren wurde die GAP grundlegend reformiert mit dem Ziel, die Wettbewerbsfähigkeit zu steigern, die Sicherheit und Qualität von Lebensmitteln zu verbessern, die Erzeugereinkommen zu stabilisieren, Umweltbelange in agrarpolitische Maßnahmen einzubeziehen, ländliche Gebiete zu beleben, Vorschriften zu vereinfachen und die Dezentralisierung zu fördern. Wichtigstes Leitprinzip der GAP-Reform von 2003 ist es, von Preisstützung und Produktionsbeihilfen abzurücken und auf eine produktionsungebundene, entkoppelte Einkommensstützung hinzuarbeiten.
|
|
ELi positsioon marginaalse puuvillatootjana muudab ka ELi toodangu mõju maailmaturu hinnamuutustele üliväikeseks. Seda võimendab ka asjaolu, et EL ei kasuta kõnealuses sektoris eksporditoetusi ning pakub tollimaksuvaba turulepääsu. Ja kuigi teiste arenenud ning arenevate riikide poliitikal on olnud maailma puuvillahindadele märkimisväärne mõju, on hinnalanguse peamiseks põhjustajaks siiski sünteetika kasvav konkurents.
|
Um den Baumwollsektor mit anderen Sektoren besser in Einklang zu bringen, hat der Rat im April 2004 auf Basis einer entkoppelten Einkommensbeihilfe und einer kulturspezifischen (Flächen-)zahlung, die beide den Baumwollerzeugern direkt ausgezahlt werden, eine neue Baumwollregelung erlassen, die im Januar 2006 in Kraft getreten ist.
|
|
Euroopas võeti esimene puuvillatoetuste süsteem kasutusele Kreeka ühinemisel Euroopa Ühendusega 1980. aastal, seejärel laienes toetuskava 1986. aastal Hispaaniale ja Portugalile. Ühinemislepingule lisatud protokollis oli sätestatud, et ühendus tagab puuvillatootmise toetamise piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis. Toetussüsteem pidi asjaomastele tootjatele võimaldama rahuldava sissetuleku teenimist ja sisaldama tootmisabi andmist.
|
- Bestehende Rechtsvorschriften auf diesem Gebiet
|
|
Esialgne süsteem põhines „hinnavahetoetusel”, mida anti töötlejatele, kes maksid miinimumhinda neid toorpuuvillaga (lõugutamata puuvillaga) varustavatele põllumajandustootjatele. Toetusi ja miinimumhinda arvestati ühenduse taotlushinna ja maailmaturuhinna vahelise erinevuse alusel. See süsteem tõi kaasa ELi puuvillasektori ulatusliku laienemise.
|
Titel IV Kapitel 10a der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 des Rates vom 29. September 2003 mit gemeinsamen Regeln für Direktzahlungen im Rahmen der Gemeinsamen Agrarpolitik und mit bestimmten Stützungsregelungen für Inhaber landwirtschaftlicher Betriebe enthält Vorschriften für spezifische Baumwollbeihilfen. Die Regelung dieses Kapitels wurde mit dem Urteil des Gerichtshofs vom 7. September 2006 (Rechtssache C-310/04) für nichtig erklärt. Der Gerichtshof hat des Weiteren angeordnet, dass die Wirkungen dieser Nichtigerklärung auszusetzen sind, bis innerhalb einer angemessenen Frist eine neue Verordnung erlassen wird.
|
|
Viimastel aastatel on ühist põllumajanduspoliitikat põhjalikult reformitud eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, parandada toidu ohutust ja kvaliteeti, stabiliseerida põllumajandusettevõtete sissetulekuid, lõimida keskkonnaprobleeme põllumajanduspoliitikaga, arendada maapiirkondade elujõulisust ning lihtsustada ja soodustada detsentraliseerimist. Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi peamine juhtpõhimõte oli üleminek hinna- ja tootmistoetustelt toodanguga sidumata sissetulekutoetusele.
|
- Kohärenz mit anderen Politikbereichen und Zielen der Europäischen Union
|
|
Puuvillasektori ja teiste sektorite vaheliste erinevuste vähendamiseks võttis nõukogu 2004. aasta aprillis vastu uue puuvillatoetuste kava, mis põhines otse puuvillakasvatajatele makstaval toodanguga sidumata sissetulekutoetusel ja põllukultuurist sõltuval (pindala)toetusel. Kava jõustus 2006. aasta jaanuaris.
|
Entfällt.
|
|
· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid
|
2 ) KONSULTATION VON INTERESSENGRUPPEN UND FOLGENABSCHÄTZUNG
|
|
Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) IV jaotise 10A. peatükis on sätestatud eeskirjad põllukultuurist sõltuvate toetuste maksmiseks puuvilla puhul. Kõnealune peatükk on tühistatud Euroopa kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04. Nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul.
|
- Konsultation von Interessengruppen
|
|
· Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega
|
Konsultationsmethoden, wichtigste Zielsektoren und allgemeines Profil der Befragten
|
|
Ei kohaldata.
|
Um die Ausarbeitung des Vorschlags und der damit zusammenhängenden Folgenabschätzung zu erleichtern, wurden zwei unabhängige Studien in Auftrag gegeben, um zum einen die sozioökonomischen Aspekte der Baumwollerzeugung zu analysieren und zum anderen die Umweltauswirkungen der Regelung zu evaluieren. Datenerhebung und Folgenabschätzung basierten auf spezifischen Fragebögen, die an die Interessengruppen verteilt wurden, sowie auf Interviews durch Experten.
|
|
2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine
|
Die Kommissionsdienststellen organisierten außerdem Workshops und Seminare, an denen auch Interessengruppen teilnahmen. Diese Konsultationen erfolgten zusätzlich zu den regelmäßigen Sitzungen mit Fachkräften des Sektors, die im Rahmen des Beratenden Ausschusses für Baumwolle und des Verwaltungsausschusses für Naturfasern stattfinden. Es wurden auch Sitzungen mit Arbeitnehmervertretern und NRO organisiert, die in den Bereichen Entwicklungspolitik und Umweltschutz tätig sind, sowie mit Akademikern der Fachrichtung Baumwolle und mit Behörden in Regionen, in denen der Baumwollanbau eine wichtige Rolle spielt.
|
|
· Konsulteerimine huvitatud isikutega
|
Zwischen dem 8. Mai 2007 und dem 22. Juni 2007 hat eine offene Internet-Konsultation stattgefunden. 320 Antworten sind bei der Kommission eingegangen. Die Befragung lieferte zusätzliches Feedback aus der allgemeinen Öffentlichkeit.
|
|
Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus
|
- Einholung und Nutzung von Expertenwissen
|
|
Käesoleva ettepaneku ettevalmistamiseks ja selle mõju hindamiseks telliti kaks sõltumatut uuringut, et analüüsida puuvillatootmise sotsiaalmajanduslikke aspekte ja hinnata toetussüsteemi keskkonnamõju. Mõlema uuringu puhul põhinesid andmete kogumine ja mõju hindamine sidusrühmadele saadetud konkreetsetel küsimustikel ja ekspertide tehtud intervjuudel.
|
Relevante wissenschaftliche/fachliche Bereiche
|
|
Komisjoni talitused korraldasid huvitatud isikutele ka õpikodasid ja seminare. Need konsultatsioonid olid täienduseks puuvillaturu nõuandekomitee ja looduslike kiudude turukorralduse komitee tegevuse raames peetud puuvillasektori spetsialistide regulaarsetele koosolekutele. Korraldati ka kohtumisi töötajate esindajatega ning arengupoliitika ja keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate vabaühendustega, samuti puuvillavaldkonnas asjatundlike teadlastega ning ametivõimudega piirkondadest, kus puuvilla kasvatamine on tähtis.
|
Agrarwirtschaft und Statistik.
|
|
Internetis viidi läbi avalik arutelu 8. maist 2007 kuni 22. juunini 2007. Komisjon sai 320 vastust, mis andsid täiendavat tagasisidet laiemalt avalikkuselt.
|
Methodik
|
|
· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
|
Unabhängige Studien und Konsultation von Interessengruppen.
|
|
Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad
|
Wichtigste konsultierte Organisationen/Sachverständige
|
|
põllumajandus ja statistika
|
Siehe oben.
|
|
Kasutatud meetodid
|
Form der Veröffentlichung der Stellungnahmen
|
|
Sõltumatud uuringud ja konsulteerimine sidusrühmadega.
|
Die Ergebnisse der Konsultation können über die folgende Internet-Adresse abgerufen werden:http://ec.europa.eu/agriculture/consultations/cotton/index_en.htm.
|
|
Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti
|
- Folgenabschätzung
|
|
Vt eespool.
|
Die Kommission hat eine Folgenabschätzung vorgenommen, die im Legislativ- und Arbeitsprogramm der Kommission für 2007 (über die Europa-Website abrufbar) aufgelistet ist.
|
|
Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid
|
3 ) RECHTLICHE ASPEKTE DES VORSCHLAGS
|
|
Konsulteerimise tulemused on kättesaadavad järgmisel aadressil:
|
- Zusammenfassung der vorgeschlagenen Maßnahme
|
|
http://ec.europa.eu/agriculture/consultations/cotton/index_en.htm.
|
Mit der neuen Baumwollregelung soll Folgendes erreicht werden:
|
|
· Mõju hindamine
|
o Aufrechterhaltung der landwirtschaftlichen Tätigkeit als Teil der nachhaltigen Entwicklung der Baumwollanbauregionen;
|
|
Komisjon korraldas mõju hindamise, mis on nimetatud Euroopa veebilehel kättesaadavas komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammis.
|
o Vereinbarkeit der Förderoptionen für Baumwollerzeuger mit den Grundsätzen der reformierten GAP;
|
|
3) Ettepaneku õiguslik külg
|
o Vereinbarkeit der Förderoptionen für Baumwollerzeuger mit den WTO-Verpflichtungen der EU und Begrenzung etwaiger negativer Folgen für Entwicklungsländer;
|
|
· Kavandatud meetmete kokkuvõte
|
o Stabilität und Kontrolle des EU-Haushalts;
|
|
Uuel puuvillatoetuste süsteemil peaksid olema järgmised eesmärgid:
|
o Wettbewerbsfähigkeit und Marktorientierung des EU-Baumwollsektors;
|
|
o tagada põllumajandustegevuse jätkumine osana puuvillatootmispiirkondade säästvast arengust;
|
o Verringerung der Umweltauswirkungen der Baumwollerzeugung;
|
|
o tagada, et puuvillatootjatele antavad toetused vastavad reformitud ühise põllumajanduspoliitika põhimõtetele;
|
o Vereinfachung der Verwaltung der Stützungsregelung für Baumwolle.
|
|
o tagada, et puuvillatootjatele antavad toetused vastavad ELi kohustustele Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja piirata mis tahes negatiivset mõju arengumaadele;
|
Um diese Ziele zu erreichen, wird vorgeschlagen, 65 % der vor der Reform von 2004 zur Förderung des Baumwollsektors bereitgestellten Mittel in die Betriebsprämienregelung einzubeziehen. Auf diese Weise wird Baumwollerzeugern wie anderen Inhabern landwirtschaftlicher Betriebe, die von der entkoppelten Beihilfe profitieren, eine gewisse Einkommensstabilität gesichert und gleichzeitig die Freiheit geboten, sich den Marktentwicklungen anzupassen.
|
|
o hoida ELi eelarve stabiilsena ja kontrollitavana;
|
Die verbleibenden 35 % würden in Form einer Flächenzahlung an die Baumwollproduktion gebunden bleiben. Mit dieser gekoppelten Beihilfe soll sichergestellt werden, dass der Baumwollanbau weiterhin in einem Umfang erfolgt, der die Existenz der Entkörnungsindustrie in Regionen, in denen sie eine bedeutende Wirtschaftstätigkeit darstellt, sichert.
|
|
o muuta ELi puuvillasektor konkurentsivõimelisemaks ja turule orienteerituks;
|
Der Europäische Gerichtshof hat insbesondere die Frage nach dem Rechtfertigungsgrund für die gewählte Entkoppelungsrate aufgeworfen. Es geht darum, die Baumwollregelung in die GAP-Reform zu integrieren, ohne die Ziele des Baumwollprotokolls in den Akten über den Beitritt Griechenlands bzw. Spaniens und Portugals in Frage zu stellen.
|
|
o vähendada puuvillatootmise mõju keskkonnale;
|
Analysen und die Ergebnisse ergänzender Fragebögen, die im Rahmen der Folgenabschätzung durchgeführt bzw. ausgefüllt wurden, haben die verschiedenen Produktionsstrukturen und Faktoren aufgezeigt, die die Entscheidungen der Betriebsinhaber beeinflussen. Mit quantitativen Modellierungsinstrumenten lässt sich die Beziehung zwischen Angebot und gekoppelten Beihilfen nicht zuverlässig bestimmen. Dennoch zeigen alle durchgeführten Simulierungen, dass ein gekoppelter Beihilfesatz von ungefähr 35 % die Aufrechterhaltung der Baumwollerzeugung auf mittlere Sicht begünstigen würde – was im Sinne des Protokolls liegt – und gleichzeitig den Grundsätzen der GAP-Reform gerecht wird.
|
|
o lihtsustada puuvillatootjate toetussüsteemi korraldust.
|
Im Jahr 2004 hat der Rat beschlossen, die produktionsgebundene, also gekoppelte Beihilfe auf 35 % festzusetzen, obgleich die Kommission ursprünglich 40 % vorgeschlagen hatte. Wieder zu einer höheren Rate zurückzukehren, wäre für die Behörden der Mitgliedstaaten jetzt mit einem hohen Arbeitsaufwand verbunden und würde eine Kürzung der den Baumwollerzeugern gewährten Betriebsprämien nach sich ziehen.
|
|
Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks soovitatakse käesolevas ettepanekus, et 65 % vahenditest, mis olid puuvillasektorile eraldatud enne 2004. aasta reformi, lõimitakse jätkuvalt ühtsesse otsemaksete kavasse. See tagaks puuvillakasvatajatele teatava stabiilse sissetuleku, nagu see on muude põllumajandustootjate puhul, kes saavad toodanguga sidumata toetust, ja samas oleks neil vabadus kohaneda turu arenguga.
|
Aus administrativer Sicht würde jede Anpassung des Satzes der gekoppelten Beihilfe nach oben eine Kürzung des Satzes der entkoppelten Beihilfe und folglich eine Neuberechnung aller Zahlungsansprüche zur Folge haben, die traditionellen Baumwollerzeugern in den betreffenden Mitgliedstaaten im Jahr 2006 bewilligt wurden. Die Beibehaltung der Koppelungsrate von 35 % dagegen würde keinen weiteren Verwaltungsaufwand beinhalten.
|
|
Ülejäänud 35 % oleks pindalatoetuse kujul jätkuvalt seotud puuvilla tootmisega. Kõnealused toodanguga seotud toetused on ette nähtud puuvillakasvatuse jätkumiseks sel määral, mis on vajalik toorpuuvillatööstuse kaitseks piirkondades, kus see on tähtis majandustegevus.
|
Die Festsetzung der entkoppelten Beihilfe auf über 65 % würde einer schwerwiegenden Beeinträchtigung des Baumwollsektors Vorschub leisten. Daher ist die Kommission nach der Analyse der verschiedenen Optionen, wie in der Folgenabschätzung beschrieben, zu dem Schluss gelangt, dass das gegenwärtige Gleichgewicht zwischen gekoppelter und entkoppelter Beihilfe im Interesse der genannten Ziele vorbehaltlich bestimmter geringfügiger zusätzlicher Änderungen der Regelung aufrechterhalten werden sollte.
|
|
Euroopa Kohus tõstatas eelkõige toetuste toodangust lahtisidumiseks valitud määra põhjendatuse küsimuse. Küsimus on selles, kuidas saaks ühise põllumajanduspoliitika reform hõlmata puuvillatoetuste süsteemi ja järgida samal ajal Kreeka ning Hispaania ja Portugali ühinemisaktide puuvilla käsitlevates protokollides sätestatud eesmärke.
|
Es wird vorgeschlagen, die Höchstfläche von 450 597 ha (davon 370 000 ha in Griechenland, 70 000 ha in Spanien, 360 ha in Portugal und 10 237 ha in Bulgarien) unverändert beizubehalten. Die Höhe der Flächenzahlung bliebe ebenfalls unberührt; sie wird im Falle von Zahlungsansprüchen, die über die Höchstfläche eines Mitgliedstaaten hinausgehen, anteilmäßig gekürzt.
|
|
Mõju hindamise käigus tehtud analüüsidest ja täiendavatele küsimustikele saadud vastustest selgus, millised tootmisstruktuurid ja tegureid mõjutavad põllumajandustootjate otsustusprotsessi. Kvantitatiivse modelleerimise abil ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tarnete ja toodanguga seotud toetuste omavahelist suhet. Sellest olenemata on läbiviidud simulatsioonide abil jõutud üksmeelele selles, et keskpikas perspektiivis soodustaks puuvillatootmise jätkumist toodanguga seotud toetuste määr, mis oleks ligikaudu 35 % – nii peetaks kinni protokollist ja ühtlasi ka ühise põllumajanduspoliitika reformi põhimõtetest.
|
Sowohl die entkoppelte Beihilfe als auch die kulturspezifische Flächenzahlung unterliegen weiterhin der Auflagenbindung ( Cross compliance ); so wird sichergestellt, dass die Baumwollerzeugung auf einkommensneutrale Weise künftig umweltverträglicher wird.
|
|
2004. aastal otsustas nõukogu kehtestada toodanguga seotuse määraks 35 %, kuigi komisjon oli teinud ettepaneku 40 %-lise määra kehtestamiseks. Praegu tooks tagasipöördumine kõrgema toodanguga seotuse määra juurde kaasa suure töökoormuse liikmesriikide haldusasutuste jaoks ja tähendaks puuvillakasvatajatele ühtse otsemaksete kava raames makstavate toetuste vähendamist.
|
Die kulturspezifische Zahlung würde je beihilfefähigem Hektar Baumwollanbaufläche geleistet, sofern die Anbaufläche zumindest bis zur Ernte erhalten bleibt, wobei jedoch keinerlei Verpflichtung besteht, Baumwolle zu liefern oder zu verkaufen. Die Baumwolle müsste allerdings die Mindestkriterien „einwandfrei und handelsüblich“ erfüllen und von marktfähiger Qualität sein.
|
|
Haldamise seisukohast tähendaks toodanguga seotuse määra ülespoole nihutamine toodangust lahtisidumise määra vähendamist ja sellest tulenevalt kõikidele asjaomaste liikmesriikide traditsioonilistele tootjatele 2006. aastal eraldatud toetusõiguste ümberarvutamist. Vastupidiselt eelnevale ei suurendaks 35 %-lise toodanguga seotuse määra juurde jäämine halduskoormust.
|
Es wird vorgeschlagen, Branchenverbände zu unterstützen, um die Vermarktung der Baumwolle besser zu koordinieren, Vertragsabschlüsse zwischen Baumwollerzeugern und Verarbeitern zu erleichtern und die Qualität zu fördern.
|
|
Kui kehtestataks kõrgem lahtisidumise määr kui 65 %, tekitaks see puuvillasektoris ulatusliku ohu, et tootmine võib katkeda. Seepärast on komisjon pärast mõjuhindamises kirjeldatud võimalike stsenaariumide analüüsimist jõudnud järeldusele, et võetud eesmärkide täitmiseks tuleks jääda toodanguga seotud ja sidumata toetuste praeguse tasakaalu juurde ning süsteemi mõne väiksema muudatusega täiendada.
|
Die umgeschichteten Mittel für die Umstrukturierung in den Baumwollregionen gemäß Artikel 143d der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 des Rates (22 Mio. EUR jährlich ab dem Haushaltsjahr 2007) wurden dem ELER mit der Entscheidung 2006/410/EG der Kommission bereits zur Verfügung gestellt und bei der jährlichen Aufteilung des Betrags für die Gemeinschaftsförderung der Entwicklung des ländlichen Raums auf die Mitgliedstaaten gemäß der Entscheidung 2006/636/EG der Kommission berücksichtigt. Somit werden im Zeitraum 2007-2013 insgesamt 154 Mio. EUR als zusätzliche Fördermittel der Gemeinschaft für Maßnahmen in Baumwollanbauregionen zur Verfügung stehen. Dies dürfte es den Mitgliedstaaten ermöglichen, beispielsweise die Umstrukturierung von Baumwollanbau-betrieben und der Entkörnungsindustrie weiter zu fördern.
|
|
On tehtud ettepanek jätta külvipinna maksimumsuuruseks endiselt 450 597 ha (370 000 ha Kreekas, 70 000 ha Hispaanias, 360 ha Portugalis ja 10 237 ha Bulgaarias). Pindalatoetused jääksid samuti endisele tasemele ja juhul, kui toetusetaotlused ületavad liikmesriigile määratud suurima külvipinna, vähendataks neid proportsionaalselt.
|
Zur Unterstützung der Absatzförderung von EU-Baumwolle wird die Einführung eines „Ursprungskennzeichens“ empfohlen. Auf diese Weise wird dem bei der Konsultation geäußerten ausdrücklichen Wunsch der Interessengruppen Folge geleistet.
|
|
Nii toodanguga sidumata toetuse kui ka põllukultuurist sõltuva pindalatoetuse puhul tuleb endiselt kinni pidada nõuetele vastavuse kriteeriumidest, mille tulemusel saavutatakse keskkonnasõbralikum puuvillatootmine ilma sissetulekuid mõjutamata.
|
Im März 2006 hat sich die Kommission verpflichtet, die Umsetzung der in der Verordnung (EG) Nr. 510/2006 zum Schutz von geografischen Angaben und Ursprungsbezeichnungen für Agrarerzeugnisse und Lebensmittel vorgesehenen Maßnahmen zu überprüfen. Sie wird in diesem Zusammenhang untersuchen, ob Baumwolle in den Geltungsbereich der Verordnung einbezogen werden kann.
|
|
Põllukultuurist sõltuvat toetust antakse abikõlbliku puuvillahektari kohta tingimusel, et põldu hooldatakse vähemalt kuni saagi koristamiseni, ilma kohustuseta puuvilla tarnida või müüa. Puuvill peab vastama miinimumnõuetele: olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga.
|
Um das Ansehen von Gemeinschaftsbaumwolle zu verbessern und ihre Verwendung zu fördern, wird die Kommission prüfen, ob es relevant, wirksam und angemessen ist, bestimmte Baumwollerzeugnisse, die ganz in der Gemeinschaft hergestellt und verarbeitet werden, in die Liste der Erzeugnisse einzubeziehen, die für Informationskampagnen und Verkaufsförderungsmaßnahmen in Frage kommen.
|
|
On tehtud ettepanek toetada tootmisharudevahelisi organisatsioone, et aidata puuvilla turustamist paremini koordineerida, puuvillakasvatajate ja –töötlejate vahelisi lepinguid sõlmida ning puuvilla kvaliteeti parandada.
|
- Rechtsgrundlage
|
|
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143d sätestatud finantsülekanne restruktureerimiseks puuvillapiirkondades (alates 2007. eelarveaastast 22 miljonit eurot kalendriaasta kohta) on juba Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) kättesaadavaks tehtud ning komisjoni otsustega nr 2006/410/EÜ ja 2006/636/EÜ sisse arvatud maaelu arenguks antava ühenduse toetuse summa jaotusesse, mida esitatakse aastate kaupa iga liikmesriigi kohta. Seega on ajavahemikul 2007–2013 võimalik kasutada täiendavat summat 154 miljoni euro ulatuses, mis on täiendav ühenduse toetus puuvillatootmispiirkondades võetavate meetmete jaoks. See võimaldaks liikmesriikidel veelgi paremini toetada näiteks puuvillakasvatusettevõtete ja toorpuuvillatööstuse restruktureerimist.
|
Artikel 37 Absatz 2 des Vertrags zur Gründung der Europäischen Gemeinschaft und Protokoll Nr. 4 über Baumwolle (im Anhang zur Beitrittsakte von 1979).
|
|
ELi puuvilla müügiedenduseks soovitatakse luua päritolu näitav märgis. Sellist selget soovi väljendasid sidusrühmad konsultatsiooniprotsessi käigus.
|
- Subsidiaritätsprinzip
|
|
2006. aasta märtsis võttis komisjon endale ülesandeks vaadata läbi määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) toimimisega seotud poliitikavaldkond. Selle raames uurib komisjon ka võimalust arvata puuvill kõnealuse määruse reguleerimisalasse.
|
Die wichtigen Elemente des Vorschlags fallen nach wie vor in die Zuständigkeit der Mitgliedstaaten:
|
|
Ühenduse puuvilla imago arendamiseks ja selle kasutamise edendamiseks analüüsib komisjon, kui asjakohane, tulemuslik ja tõhus oleks teatavate tervenisti ELis toodetud ja valmistatud puuvillatoodete lisamine teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega hõlmatud toodete hulka.
|
- Genehmigung von Baumwollanbaugebieten,
|
|
· Õiguslik alus
|
- Zulassung von Sorten,
|
|
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37 lõige 2 ja protokoll nr 4 puuvilla kohta (lisatud 1979. aasta ühinemisaktile).
|
- Anerkennung von Branchenverbänden,
|
|
· Subsidiaarsuse põhimõte
|
- Aufteilung von Zahlungsansprüchen,
|
|
Ettepanekuga jäävad liikmesriikide vastutusalasse järgmised olulised elemendid:
|
- Festlegung vom Umweltvorschriften.
|
|
– puuvillakasvatusmaa heakskiitmine,
|
- Grundsatz der Verhältnismäßigkeit
|
|
– sortide heakskiitmine,
|
Der Vorschlag respektiert den Grundsatz der Verhältnismäßigkeit insofern, als er den allgemeinen Zielen der Gemeinsamen Agrarpolitik und gleichzeitig den sich aus Protokoll Nr. 4 ergebenden Verpflichtungen gerecht wird.
|
|
– tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmine,
|
- Wahl der Instrumente
|
|
– toetusõiguste andmine,
|
Vorgeschlagenes Instrument: Verordnung des Rates zur Einführung einer neuen Stützungsregelung für Baumwolle, die die vom Gerichtshof mit dem Urteil vom 7. September 2006 für nichtig erklärte Regelung (Rechtssache C-310/04) ersetzt.
|
|
– keskkonnaeeskirjade sõnastamine.
|
4) BUDGETÄRE AUSWIRKUNGEN
|
|
· Proportsionaalsuse põhimõte
|
Die nationale Grundfläche und der Beihilfebetrag je beihilfefähiger Hektarfläche werden unverändert beibehalten. Infolge der Kürzung der gekoppelten Beihilfe für Betriebsinhaber, die Mitglieder eines anerkannten Branchenverbandes sind, von 10 EUR/ha auf 3 EUR/ha gehen die diesen Landwirten bewilligten Mittel jedoch von 4,4 auf 1,4 Mio. EUR zurück; dadurch ließen sich etwaige zusätzliche Ausgaben für Informations- und Absatzförderungszwecke ausgleichen.
|
|
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna järgib ühise põllumajanduspoliitika üldeesmärke ja tagab protokollis nr 4 määratud kohustuste täitmise.
|
2007/0242 (CNS)
|
|
· Õigusakti valik
|
Vorschlag für eine
|
|
Kavandatud õigusakt(id): nõukogu määrus, millega kehtestatakse uus puuvillatoetuste süsteem, millega asendatakse Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04 tühistatud toetuskava.
|
VERORDNUNG DES RATES
|
|
4) Mõju eelarvele
|
zur Änderung der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 mit gemeinsamen Regeln für Direktzahlungen im Rahmen der Gemeinsamen Agrarpolitik und mit bestimmten Stützungsregelungen für Inhaber landwirtschaftlicher Betriebe in Bezug auf die Stützungsregelung für Baumwolle
|
|
Riigi baaskülvipind ja abikõlbliku hektari kohta antav abisumma jäävad praeguse olukorraga võrreldes muutumatuks. Kuna toodanguga seotud toetus väheneb 10 eurolt hektari kohta 3 eurole hektari kohta nende põllumajandustootjate puhul, kes on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, vähendatakse siiski nendele põllumajandustootjatele eraldatud summat 4,4 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni, mis peaks korvama kõik teavitamisele ja müügiedendusele tehtud lisakulutused.
|
DER RAT DER EUROPÄISCHEN UNION -
|
|
2007/0242 (CNS)
|
gestützt auf den Vertrag zur Gründung der Europäischen Gemeinschaft, insbesondere auf Artikel 37 Absatz 2 Unterabsatz 3,
|
|
Ettepanek:
|
gestützt auf die Akte über den Beitritt Griechenlands, insbesondere Absatz 6 von Protokoll Nr. 4 über Baumwolle[1],
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS,
|
auf Vorschlag der Kommission,
|
|
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga
|
nach Stellungnahme des Europäischen Parlaments[2],
|
|
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
|
nach Stellungnahme des Europäischen Wirtschafts- und Sozialausschusses[3],
|
|
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,
|
in Erwägung nachstehender Gründe:
|
|
võttes arvesse Kreeka ühinemisakti, eriti selle puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõiget 6 [1],
|
(1) Titel IV Kapitel 10a der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 des Rates[4], der mit Artikel 1 Absatz 20 der Verordnung (EG) Nr. 864/2004 des Rates[5] eingefügt wurde, regelt die spezifische Beihilfe für Baumwolle.
|
|
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
|
(2) Mit dem Urteil des Gerichtshofs der Europäischen Gemeinschaften vom 7. September 2006 in der Rechtssache C-310/04[6] wurde Titel IV Kapitel 10a der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 des Rates wegen Verstoß gegen den Grundsatz der Verhältnismäßigkeit für nichtig erklärt, insbesondere aufgrund des Umstands, dass „der Rat, der Urheber der Verordnung Nr. 864/2004, vor dem Gerichtshof nicht belegt hat, dass er beim Erlass der mit dieser Verordnung eingeführten neuen Beihilferegelung für Baumwolle tatsächlich sein Ermessen ausgeübt hat, was die Berücksichtigung aller erheblichen Faktoren und Umstände des Einzelfalls implizierte, darunter die Berücksichtigung der Gesamtheit der mit dem Baumwollanbau verbundenen Arbeitskosten und der Lebensfähigkeit der Entkörnungsunternehmen, ohne die die Rentabilität dieses Anbaus nicht beurteilt werden konnte“ und dass der Gerichtshof „nicht überprüfen [konnte], ob der Gemeinschaftsgesetzgeber, ohne die Grenzen des ihm in diesem Bereich zustehenden weiten Ermessens zu überschreiten, zu dem Schluss hat kommen können, dass die Festsetzung des Betrages der kulturspezifischen Zahlung für Baumwolle auf 35 % des Gesamtbetrags der nach der früheren Beihilferegelung bestehenden Beihilfen ausreicht, um zu gewährleisten, dass das in der fünften Begründungserwägung der Verordnung Nr. 864/2004 niedergelegte Ziel, die Rentabilität und damit die Fortsetzung dieser Kultur sicherzustellen, das das in Absatz 2 des Protokolls Nr. 4 vorgegebene Ziel widerspiegelt, erreicht wird“. Der Gerichtshof hat des Weiteren angeordnet, dass die Wirkungen dieser Nichtigerklärung auszusetzen sind, bis innerhalb einer angemessenen Frist eine neue Verordnung erlassen wird.
|
|
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],
|
(3) Gemäß dem Urteil des Gerichtshofs in der Rechtssache C-310/04 muss die spezifische Beihilfe für Baumwolle neu geregelt werden.
|
|
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [3]
|
(4) Die Neuregelung sollte die Zielvorgaben von Absatz 2 des Protokolls Nr. 4 über Baumwolle im Anhang zur Akte über den Beitritt Griechenlands (‚Protokoll Nr. 4’) erfüllen und die Baumwollproduktion in Regionen der Gemeinschaft fördern, in denen diese Erzeugung für die Landwirtschaft von Bedeutung ist, es den betreffenden Erzeugern ermöglichen, ein angemessenes Einkommen zu erzielen, und den Markt durch Verbesserung der Angebots- und Vermarktungsstruktur stabilisieren.
|
|
ning arvestades järgmist:
|
(5) Alle für die besondere Lage des Baumwollsektors typischen Faktoren und Umstände, einschließlich aller zur Beurteilung der Rentabilität dieser Kultur erforderlichen Aspekte, sollten berücksichtigt werden. Zu diesem Zweck wurde ein Beurteilungs- und Konsultationsprozess lanciert: Es wurden zwei Studien über die sozioökonomischen Auswirkungen und die Umweltauswirkungen der künftigen Stützungsregelung auf den Baumwollsektor der Gemeinschaft durchgeführt, und es wurden spezifische Seminare sowie eine Internet-Konsultation mit Interessengruppen abgehalten.
|
|
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 [4] IV jaotise 10A. peatükis, mis on lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 864/2004 [5] artikli 1 lõikega 20, on sätestatud eeskirjad põllukultuurist sõltuvate toetuste maksmiseks puuvilla puhul.
|
(6) Die Entkoppelung der direkten Erzeugerbeihilfen und die Einführung der Betriebsprämienregelung sind wesentliche Elemente der Reform der Gemeinsamen Agrarpolitik (GAP), deren Ziel es ist, von einer Politik der Preis- und Produktionsstützung zu einer Politik der Stützung von Erzeugereinkommen überzugehen. Mit der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 wurden diese Elemente für verschiedene Agrarerzeugnisse eingeführt.
|
|
(2) Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C–310/04 [6] tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10A. peatükk proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu, osutades eelkõige asjaolule, et „nõukogu, kes võttis vastu määruse nr 864/2004, ei [olnud] Euroopa Kohtule tõendanud, et selle määrusega kehtestatud uus puuvilla abisüsteem on kehtestatud talle kuuluva kaalutlusõiguse raames, mis eeldab kõigi käesolevas kohtuasjas tähtsust omavate elementide ja asjaolude arvesse võtmist, sh tuleb arvestada kõiki puuvilla kasvatamisega seotud palgakulusid ja toorpuuvillatehaste majanduslikku jätkusuutlikkust, mis on selle põllukultuuri kasvatamise kasumlikkuse hindamiseks vajalik“ ning et kohtul ei olnud võimalik „välja selgitada, kas ühenduse seadusandjal oli [olnud] võimalik talle selles valdkonnas kuuluva ulatusliku kaalutlusõiguse piire ületamata jõuda järeldusele, et puuvilla eritoetuse määramine 35 %-le varasema abisüsteemis raames saadaval olnud toetustest on piisav, et tagada määruse nr 864/2004 viiendas põhjenduses esitatud ja algselt protokolli nr 4 teises lõikes toodud eesmärgi täitmine, milleks on tagada selle kultuuri kasvatamise kasumlikkus ja seega selle jätkuv kasvatamine“. Samuti mõistis kohus, et nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul.
|
(7) Um die Ziele der GAP-Reform zu erreichen, sollten die Beihilfen zugunsten der Baumwollproduktion weitgehend entkoppelt und in die Betriebsprämienregelung integriert werden.
|
|
(3) Põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uus süsteem tuleb vastu võtta kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-310/04.
|
(8) Die vollständige Einbeziehung der derzeitigen Stützungsregelung für Baumwolle in die Betriebsprämienregelung birgt die erhebliche Gefahr, dass in den Baumwollanbaugebieten der Gemeinschaft Produktionsstörungen auftreten. Ein Teil der Unterstützung sollte daher in Form einer kulturspezifischen Zahlung je beihilfefähiger Hektarfläche an die Baumwollproduktion gebunden bleiben. Der entsprechende Betrag sollte so berechnet werden, dass die in Protokoll Nr. 4 Absatz 2 festgelegten Ziele erreicht werden und die Regeln für Baumwolle in den Prozess zur Reformierung und Vereinfachung der GAP einbezogen werden. In diesem Sinne ist es, auch angesichts der durchgeführten Beurteilung, gerechtfertigt, die je Hektar und Mitgliedstaat insgesamt zur Verfügung stehenden Fördermittel auf 35 % des nationalen Anteils der Beihilfe festzusetzen, die den Erzeugern indirekt gezahlt wurde. Dieser Prozentsatz macht den Baumwollsektor auf lange Sicht wirtschaftsfähig, fördert die nachhaltige Entwicklung der Baumwollanbauregionen und sichert den Betriebsinhabern ein angemessenes Einkommen.
|
|
(4) Uus toetuskava peaks vastama Kreeka ühinemisaktile liidetud puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele: toetada puuvilla tootmist ühenduse sellistes piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis; võimaldada asjaomastel tootjatel teenida rahuldavat sissetulekut; stabiliseerida turgu struktuuri parandamisega tarnimise ja turustamise tasandil.
|
(9) Die restlichen 65 % des nationalen Anteils der indirekten Erzeugerbeihilfe sollten in die Betriebsprämienregelung fließen.
|
|
(5) Tuleks arvesse võtta kõiki puuvillasektori konkreetset olukorda iseloomustavaid tegureid ja asjaolusid, sealhulgas selle põllukultuuri kasumlikkuse hindamiseks vajalikke elemente. Seetõttu algatati hindamis- ja konsulteerimisprotsess: viidi läbi kaks uuringut tulevase puuvillatoetuste süsteemi sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju kohta ühenduse puuvillasektorile ning sidusrühmadega korraldati vastavaid seminare ja konsulteeriti Interneti kaudu.
|
(10) Aus Gründen des Umweltschutzes sollte für jeden Mitgliedstaat eine Grundfläche festgesetzt werden, um die Baumwollanbauflächen zu begrenzen. Außerdem sollten die beihilfefähigen Flächen auf die von den Mitgliedstaaten genehmigten Flächen beschränkt werden.
|
|
(6) Tootjate otsetoetuste lahutamine toodangust ja ühtse otsetoetuste kava kehtestamine on olulised elemendid ühise põllumajanduspoliitika reformimise protsessis, mille eesmärgiks on liikuda hinna- ja tootmistoetuste põhimõtte juurest põllumajandustootjate sissetulekutoetuste põhimõtte suunas. Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati need elemendid rea põllumajandustoodete puhul.
|
(11) Um den Erfordernissen der Entkörnungsindustrie gerecht zu werden, sollte die Beihilfefähigkeit daran gebunden werden, dass die tatsächlich geerntete Baumwolle bestimmte Mindestqualitätskriterien erfüllt.
|
|
(7) Ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärkide saavutamiseks tuleb puuvillatoetused peamiselt toodangust lahti siduda ja lõimida ühtse otsemaksete kavaga.
|
(12) Damit Erzeuger und Entkörnungsbetriebe die Baumwollqualität verbessern können, sollte die Gründung von Branchenverbänden gefördert werden, die von den Mitgliedstaaten anerkannt werden müssen. Die Gemeinschaft sollte die Tätigkeit dieser Verbände indirekt fördern, indem sie Betriebsinhabern, die Mitglied eines solchen Verbands sind, eine höhere Beihilfe gewährt.
|
|
(8) Puuvillasektori toetuskava täielikul lõimimisel ühtse otsemaksete kavaga tekib tõenäoliselt oht, et tootmine ühenduse puuvillatootmispiirkondades katkeb. Osa toetustest peaksid seetõttu olema jätkuvalt seotud puuvillakasvatusega abikõlbliku hektari kohta antava põllukultuurist sõltuva toetuse kaudu. Toetuse summa tuleks arvutada nii, et protokolli nr 4 lõike 2 eesmärgid oleksid saavutatavad, aga puuvillatoetuste süsteem liituks samas ühise põllumajanduspoliitika reformi peasuundade ja lihtsustamisprotsessiga. Seetõttu on läbiviidud hindamisele toetudes põhjendatud, et iga liikmesriigi kogu saadaolev toetus hektari kohta oleks 35 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt. Selline määr võimaldab puuvillasektoril edasi liikuda pikaajalise jätkusuutlikkuse suunas, edendada puuvillatootmispiirkondade säästvat arengut ja tagada põllumajandustootjatele rahuldava sissetuleku.
|
(13) Damit die neue Stützungsregelung für Baumwolle zu Beginn des Kalenderjahres Anwendung finden kann, sollte diese Verordnung ab dem 1. Januar 2008 gelten.
|
|
(9) Ülejäänud 65 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt, peaks olema saadaval ühtse otsemaksete kava raames.
|
(14) Die Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 ist in diesem Sinne zu ändern -
|
|
(10) Keskkonnahoidlikel põhjustel tuleks liikmesriigi kohta määrata baaskülvipind, et puuvillaga külvatud põldude hulka piirata. Lisaks sellele peaksid abikõlblikud olema üksnes need põllumaad, mille liikmesriigid on heaks kiitnud.
|
HAT FOLGENDE VERORDNUNG ERLASSEN:
|
|
(11) Toorpuuvillatööstuse vajaduste rahuldamiseks peaks abikõlblikkus olema seotud tegelikult koristatud saagi miinimumkvaliteediga.
|
Artikel 1
|
|
(12) Selleks et puuvillakasvatajad ja toorpuuvillatöötlejad saaksid puuvilla kvaliteeti parandada, tuleks soodustada liikmesriikide poolt heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide asutamist. Ühendus peaks nende organisatsioonide tegevust kaudselt toetama organisatsioonide liikmetest põllumajandustootjatele antavat toetust suurendades.
|
Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 wird wie folgt geändert:
|
|
(13) Puuvillatoetuste uue süsteemi rakendamiseks kalendriaasta algusest tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2008.
|
(1) Titel IV Kapitel 10a erhält folgende Fassung:
|
|
(14) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1782/2003 vastavalt muuta,
|
„ KAPITEL 10A KULTURSPEZIFISCHE ZAHLUNG FÜR BAUMWOLLE
|
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
|
Artikel 110a – Anwendungsbereich
|
|
Artikkel 1
|
Betriebsinhabern, die Baumwolle des KN-Codes 5201 00 erzeugen, wird unter den in diesem Kapitel festgelegten Bedingungen eine Beihilfe gewährt.
|
|
Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.
|
Artikel 110b – Beihilfefähigkeit
|
|
(1) IV jaotise 10A. peatükk asendatakse järgmisega:
|
1. Die Beihilfe wird je Hektar beihilfefähige Baumwollanbaufläche gewährt. Beihilfefähig sind nur Flächen, die zu landwirtschaftlichen Nutzflächen gehören, auf denen der Mitgliedstaat den Baumwollanbau genehmigt hat, die mit zugelassenen Sorten eingesät sind und auf denen unter normalen Wachstumsbedingungen tatsächlich geerntet wird.
|
|
„10a. peatükk
|
Die Beihilfe gemäß Artikel 110a wird für Baumwolle von einwandfreier und handelsüblicher Qualität gezahlt.
|
|
Põllukultuurist sõltuv puuvillatoetus
|
2. Die Mitgliedstaaten genehmigen die in Absatz 1 genannten Flächen und Sorten nach Maßgabe der Durchführungsbestimmungen und unter den Bedingungen, die nach dem Verfahren von Artikel 144 Absatz 2 festzulegen sind.
|
|
Artikkel 110a – Reguleerimisala
|
Artikel 110c – Grundflächen und Beträge
|
|
Toetust makstakse CN-koodi 5201 00 alla kuuluva puuvilla tootjatele käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.
|
1. Die nationalen Grundflächen werden wie folgt festgesetzt:
|
|
Artikkel 110b – Abikõlblikkus
|
- Bulgarien: 10 237 ha,
|
|
1. Toetust antakse abikõlbliku puuvillakasvatusmaa hektari kohta. Abikõlblikuks loetakse maad, mis paikneb põllumajandusmaal, millel liikmesriik on puuvillakasvatust lubanud, sellele on külvatud heakskiidetud sorte ja saagi tegelik koristamine sellelt toimub normaalsetel kasvutingimustel.
|
- Griechenland: 370 000 ha,
|
|
Artiklis 110a osutatud toetust makstakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga puuvilla eest.
|
- Spanien: 70 000 ha,
|
|
2. Liikmesriigid kiidavad heaks lõikes 1 osutatud maa ja sordid vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele ja tingimustele, mis kehtestatakse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.
|
- Portugal: 360 ha.
|
|
Artikkel 110c –– Baaskülvipinnad ja summad
|
2. Der Beihilfebetrag je Hektar beihilfefähige Fläche wird wie folgt festgesetzt:
|
|
1. Kehtestatakse alljärgnevad riikide baaskülvipinnad:
|
- Bulgarien: 263 EUR,
|
|
– Bulgaaria: 10 237 ha,
|
- Griechenland: 594 EUR für 300 000 ha and 342,85 EUR für die restlichen 70 000 ha,
|
|
– Kreeka: 370 000 ha,
|
- Spanien: 1 039 EUR,
|
|
– Hispaania: 70 000 ha,
|
- Portugal: 556 EUR.
|
|
– Portugal: 360 ha.
|
3. Überschreitet die beihilfefähige Baumwollanbaufläche in einem bestimmten Mitgliedstaat und einem bestimmten Jahr die Grundfläche gemäß Absatz 1, so wird die Beihilfe gemäß Absatz 2 für diesen Mitgliedstaat proportional zur Grundflächenüberschreitung gekürzt.
|
|
2. Kehtestatakse alljärgnevad toetuse summad iga abikõlbliku hektari kohta:
|
Für Griechenland wird die proportionale Kürzung jedoch unter Berücksichtigung des Beihilfebetrags, der für den aus den 70 000 Hektar bestehenden Teil der nationalen Grundfläche festgelegt wurde, vorgenommen, um den Gesamtbetrag von 202,2 Mio. EUR zu respektieren.
|
|
– Bulgaaria: 263 eurot,
|
4. Durchführungsvorschriften zu diesem Artikel werden nach dem Verfahren von Artikel 144 Absatz 2 erlassen.
|
|
– Kreeka: 594 eurot 300 000 hektarile ja 342,85 eurot ülejäänud 70 000 hektarile,
|
Artikel 110d – Anerkannte Branchenverbände
|
|
– Hispaania: 1 039 eurot,
|
1. Für die Zwecke dieses Kapitels ist ein „anerkannter Branchenverband“ eine juristische Person, der Inhaber von Baumwollerzeugerbetrieben und mindestens ein Entkörnungsbetrieb angehören und deren Tätigkeit u. a. darin besteht,
|
|
– Portugal: 556 eurot.
|
- insbesondere durch Marktforschung und Markterhebungen dazu beitragen, dass das Inverkehrbringen der Baumwolle besser koordiniert wird,
|
|
3. Kui abikõlblik puuvillamaa antud liikmesriigis ja antud aastal ületab lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna, vähendatakse lõikes 2 nimetatud toetust proportsionaalselt baaskülvipinna ületamisega.
|
- Standardvertragsformulare zu erarbeiten, die mit den Gemeinschafts-vorschriften in Einklang stehen,
|
|
Kreeka puhul kohaldatakse proportsionaalset vähendamist siiski sellise toetussumma suhtes, mis on fikseeritud riigi baaskülvipinna 70 000 ha suhtes selleks, et kinni pidada üldsummast 202,2 miljonit eurot.
|
- die Produktion auf Erzeugnisse zu lenken, die den Markterfordernissen und Verbrauchererwartungen besser angepasst sind, insbesondere unter Qualitäts- und Verbraucherschutzgesichtspunkten,
|
|
4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.
|
- die Methoden und Mittel zur Verbesserung der Produktqualität zu aktualisieren,
|
|
Artikkel 110d – Heakskiidetud tootmisharudevahelised organisatsioonid
|
- Vermarktungsstrategien zu entwickeln, um den Absatz von Baumwolle im Wege von Qualitätssicherungssystemen zu fördern.
|
|
1. Käesolevas peatükis tähendab „heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon” juriidilist isikut, mis koosneb puuvillakasvatajatest ja vähemalt ühest toorpuuvillatöötlejast ning mille tegevus on järgmine:
|
2. Mitgliedstaaten, in deren Hoheitsgebiet die Entkörnungsbetriebe niedergelassen sind, erkennen alle Branchenverbände an, die die nach dem Verfahren von Artikel 144 Absatz 2 festzulegenden Kriterien erfüllen.
|
|
– kaasaaitamine puuvilla turuleviimise paremale koordineerimisele, eelkõige turu-uuringute ja turuülevaadete abil,
|
Artikel 110e – Zahlung der Beihilfe
|
|
– ühenduse eeskirjadega kokkusobivate tüüplepingute koostamine,
|
1. Betriebsinhabern wird die Beihilfe je beihilfefähige Hektarfläche nach Maßgabe von Artikel 110c gewährt.
|
|
– tootmise ümberorienteerimine toodetele, mis eelkõige kvaliteedi poolest ja tarbijakaitse seisukohalt vastavad paremini turu vajadustele ja tarbijanõudlusele,
|
2. Betriebsinhabern, die Mitglieder eines anerkannten Branchenverbandes sind, wird die Beihilfe je beihilfefähige Hektarfläche nach Maßgabe von Artikel 110c, zuzüglich 3 EUR, gewährt.“
|
|
– meetodite ja vahendite ajakohastamine tootekvaliteedi parandamiseks,
|
(2) Artikel 156 Absatz 2 Buchstabe g) erhält folgende Fassung:
|
|
– turustrateegiate väljatöötamine puuvilla müügiedenduseks kvaliteedi sertifitseerimissüsteemide kaudu.
|
„g) Die Bestimmungen von Titel IV Kapitel 10a gelten mit Wirkung vom 1. Januar 2008 für Baumwolle, die nach diesem Datum ausgesät wird.“
|
|
2. Liikmesriik, kelle territooriumil toorpuuvillatöötlejad on asutatud, kiidab heaks tootmisharudevahelise organisatsiooni, mis täidab vastavalt artikli 144 lõikes 2 osutatud korras kehtestatud kriteeriume.
|
Artikel 2
|
|
Artikkel 110e – Toetuse maksmine
|
Diese Verordnung tritt am Tag nach ihrer Veröffentlichung im Amtsblatt der Europäischen Union in Kraft.
|
|
1. Põllumajandustootjatele antakse toetust abikõlbliku hektari kohta vastavalt artiklile 110c.
|
Sie gilt ab dem 1. Januar 2008.
|
|
2. Põllumajandustootjatele, kes on heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide liikmed, antakse toetust artikli 110c lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna abikõlbliku hektari kohta, mida suurendatakse 3 euro võrra.
|
Diese Verordnung ist in allen ihren Teilen verbindlich und gilt unmittelbar in jedem Mitgliedstaat.
|
|
(2) Artikli 156 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:
|
Geschehen zu Brüssel, am
|
|
„g) IV jaotise 10A. peatükki kohaldatakse 1. jaanuarist 2008 alates sellest kuupäevast külvatud puuvilla puhul.”
|
Im Namen des Rates
|
|
Artikkel 2
|
Der Präsident
|
|
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
|
FINANZBOGEN |
|
|
Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2008.
|
1. | HAUSHALTSLINIE: (Nomenklatur 2007) 05 03 01 02 05 03 02 40 | MITTELANSATZ: Haushalt 2007 2 111 Mio. EUR 261 Mio. EUR |
|
|
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
|
2. | TITEL: Verordnung des Rates zur Änderung der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 mit gemeinsamen Regeln für Direktzahlungen im Rahmen der Gemeinsamen Agrarpolitik und mit bestimmten Stützungsregelungen für Inhaber landwirtschaftlicher Betriebe in Bezug auf die Stützungsregelung für Baumwolle |
|
|
Brüssel,
|
3. | RECHTSGRUNDLAGE: Artikel 37 Absatz 2 des Vertrags |
|
|
Nõukogu nimel
|
4. | ZIELE DES VORHABENS: Nach der Reform des Baumwollsektors durch die Verordnung (EG) Nr. 864/2004 hat der Europäische Gerichtshof Titel IV Kapitel 10a der Verordnung (EG) Nr. 1782/2003 mit seinem Urteil vom 7. September 2006 (Rechtssache C-310/04) für nichtig erklärt. Mit dem vorliegenden Vorschlag soll die spezifische Zahlung für Baumwolle neu geregelt werden. |
|
|
eesistuja
|
5. | FINANZIELLE AUSWIRKUNGEN | 12-MONATS-ZEITRAUM (in Mio. EUR) | LAUFENDES HAUSHALTS-JAHR 2007 (in Mio. EUR) | KOMMENDES HAUSHALTS-JAHR 2008 (in Mio. EUR) |
|
|
FINANTSSELGITUS | |
|
5.0 | AUSGABEN ZU LASTEN – DES EG-HAUSHALTS (ERSTATTUNGEN / INTERVENTIONEN) – NATIONALER BEHÖRDEN – ANDERER HAUSHALTE | – | – | 277,1 |
|
|
| |
|
5.1 | EINNAHMEN – EIGENMITTEL DER EG (ABSCHÖPFUGEN / ZÖLLE) – IM NATIONALEN BEREICH | – | – | – |
|
|
1. | EELARVERUBRIIK: (nomenklatuur 2007)05 03 01 0205 03 02 40 | ASSIGNEERINGUD:2007. aasta eelarve 2 111 miljonit eurot 261 miljonit eurot |
|
5.0.2 | GESCHÄTZTE AUSGABEN | 278,3 | 278,6 | 278,9 | 279,1 |
|
|
2. | PEALKIRI:Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga |
|
5.1.2 | GESCHÄTZTE EINNAHMEN | – | – | – | – |
|
|
3. | ÕIGUSLIK ALUS:Asutamislepingu artikli 37 lõige 2 |
|
5.2 | BERECHNUNGSWEISE. Siehe Anhang. |
|
|
4. | EESMÄRGID:Pärast nõukogu määrusega (EÜ) nr 864/2004 kehtestatud puuvillasektori reformi ja Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsust kohtuasjas C–310/04, millega tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10A. peatükk, on käesoleva ettepaneku eesmärk sätestada põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uued tingimused. |
|
6.0 | FINANZIERUNG IM LAUFENDEN HAUSHALTJAHR IST MÖGLICH DURCH IM BETREFFENDEN KAPITEL VORHANDENE MITTEL? | YES NO |
|
|
5. | FINANTSMÕJU | 12-KUULINE PERIOOD (miljonites eurodes) | EELARVEAASTA 2007 (miljonites eurodes) | EELARVEAASTA 2008 (miljonites eurodes) |
|
6.1 | FINANZIERUNG IST MÖGLICH DURCH ÜBERTRAGUNG VON KAPITEL ZU KAPITEL IM LAUFENDEN HAUSHALTSJAHR? | YES NO |
|
|
5.0 | KULUD– EÜ EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED)– RIIGIASUTUSED– MUUD | – | – | 277,1 |
|
6.2 | NOTWENDIGKEIT EINES NACHTRAGSHAUSHALTS? | YES NO |
|
|
5.1 | TULUD– EÜ OMAVAHENDID (MAKSUD/TOLLIMAKSUD)– RIIKLIKUD | – | – | – |
|
6.3 | ERFORDERLICHE MITTEL SIND IN DIE ZUKÜNFTIGEN HAUSHALTE EINZUSETZEN? | YES NO |
|
|
| | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|
ANMERKUNGEN: Der Vorschlag ändert weder das gegenwärtige Verhältnis zwischen gekoppelter und entkoppelter Beihilfe noch die Regelung für die entkoppelte Beihilfe. Was die gekoppelte Beihilfe anbelangt, so zieht der Vorschlag im Vergleich zur geltenden Regelung keine zusätzlichen Ausgaben nach sich, da sich an Grundflächen und Beihilfebetrag nichts ändert. Die Kürzung der gekoppelten Beihilfe für Betriebsinhaber, die einem anerkannten Branchenverband angehören, erbringt jedoch eine Einsparung in Höhe von 3 Mio. EUR. |
|
|
5.0.1 | KAVANDATUD KULUD | 277,3 | 277,4 | 277,5 | 277,8 | 278,1 |
|
ANHANG
|
|
5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | – | – | – | – | – |
|
1 – Kulturspezifische Zahlung für Baumwolle (Griechenland, Portugal, Spanien) – Haushaltslinie 05 03 02 40 |
|
|
| | 2014 | 2015 | 2016 | alates 2017 |
|
Griechenland | Spanien | Portugal |
|
|
5.0.2 | KAVANDATUD KULUD | 278,3 | 278,6 | 278,9 | 279,1 |
|
Grundfläche | 300 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |
|
|
5.1.2 | KAVANDATUD TULUD | – | – | – | – |
|
Beihilfebetrag | 594 €/ha | 1 039 €/ha | 556 €/ha |
|
|
5.2 | ARVUTAMISMEETOD: Vt lisa. |
|
und |
|
|
6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? | JAH EI |
|
Grundfläche | 70 000 ha |
|
|
6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | JAH EI |
|
Beihilfebetrag | 342,85 €/ha |
|
|
6.2 | KAS ON VAJA LISAEELARVET? | JAH EI |
|
Zwischensumme 1 | 202 199 500 € | 72 730 000 € | 200 160 € |
|
|
6.3 | KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? | JAH EI |
|
Erhöhung des Beihilfebetrags für Betriebsinhaber, die Mitglieder eines anerkannten Branchenverbands sind |
|
|
MÄRKUSED:Ettepanek ei muuda toodanguga seotud ja sidumata toetuste praegust tasakaalu ega muuda toodanguga sidumata toetuse tingimusi. Toodanguga seotud toetuste osas ei too ettepanek praeguse süsteemiga võrreldes kaasa täiendavaid kulutusi, sest baaskülvipinnad ja toetuse tase ei muutu. Siiski hoitakse kokku 3 miljonit eurot, sest väheneb heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmetest põllumajandustootjatele antav tootmisega seotud toetus. |
|
Grundfläche | 370 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |
|
|
LISA
|
Beihilfebetrag | 3 €/ha | 3 €/ha | 3 €/ha |
|
|
1 – Põllukultuurist sõltuv puuvillatoetus (Kreeka, Portugal, Hispaania) – eelarve punkt 05 03 02 40 |
|
Zwischensumme 2 | 1 110 000 € | 210 000 € | 1 080 € |
|
|
| Kreeka | Hispaania | Portugal |
|
Insgesamt | 203 309 500 € | 72 940 000 € | 201 240 € |
|
|
Baaskülvipind | 300 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |
|
Insgesamt EU 15 für jedes Haushaltsjahr | 276 450 740 € |
|
|
Toetuse tase | 594 €/ha | 1 039 €/ha | 556 €/ha |
|
2 – Bulgarien : Einbeziehung in die Flächenzahlungsregelung – Haushaltslinie 05 03 01 02 |
|
|
ning | | | |
|
Grundfläche | 10 237 ha |
|
|
Baaskülvipind | 70 000 ha | | |
|
Beihilfebetrag | 263 €/ha |
|
|
Toetuse tase | 342,85 €/ha | | |
|
Insgesamt | 2 692 331 € |
|
|
| | | |
|
Haushaltsjahr | Anlaufrate für Bulgarien |
|
|
Vahesumma 1 | 202 199 500 € | 72 730 000 € | 200 160 € |
|
2008 | 673 083 € | 25% |
|
|
Toetuse taseme kasv tootjate puhul, kes on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed | | | |
|
2009 | 807 699 € | 30% |
|
|
Baaskülvipind | 370 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |
|
2010 | 942 316 € | 35% |
|
|
Toetuse tase | 3 €/ha | 3 €/ha | 3 €/ha |
|
2011 | 1 076 932 € | 40% |
|
|
Vahesumma 2 | 1 110 000 € | 210 000 € | 1 080 € |
|
2012 | 1 346 166 € | 50% |
|
|
| | | |
|
2013 | 1 615 399 € | 60% |
|
|
Kokku | 203 309 500 € | 72 940 000 € | 201 240 € |
|
2014 | 1 884 632 € | 70% |
|
|
Kokku EL 15 igal eelarveaastal | 276 450 740 € |
|
2015 | 2 153 865 € | 80% |
|
|
|
|
2016 | 2 423 098 € | 90% |
|
|
|
|
ab 2017 | 2 692 331 € | 100% |
|
|
2 – Bulgaaria: lisamine ühtsesse otsemaksete kavasse – punkt 05 03 01 02 | |
|
Ausgaben insgesamt: 1 + 2 |
|
|
Baaskülvipind | 10 237 ha | | |
|
Haushaltsjahr | Insgesamt |
|
|
Toetuse tase | 263 €/ha | | |
|
2008 | 277 123 823 € |
|
|
Kokku | 2 692 331 € | | |
|
2009 | 277 258 439 € |
|
|
Eelarveaasta | | Kasutuselevõtu määr Bulgaariale | |
|
2010 | 277 393 056 € |
|
|
2008 | 673 083 € | 25% | |
|
2011 | 277 527 672 € |
|
|
2009 | 807 699 € | 30% | |
|
2012 | 277 796 906 € |
|
|
2010 | 942 316 € | 35% | |
|
2013 | 278 066 139 € |
|
|
2011 | 1 076 932 € | 40% | |
|
2014 | 278 335 372 € |
|
|
2012 | 1 346 166 € | 50% | |
|
2015 | 278 604 605 € |
|
|
2013 | 1 615 399 € | 60% | |
|
2016 | 278 873 838 € |
|
|
2014 | 1 884 632 € | 70% | |
|
ab 2017 | 279 143 071 € |
|
|
2015 | 2 153 865 € | 80% | |
|
[1] ABl. L 291 vom 19.11.1979, S. 174. Protokoll zuletzt geändert durch die Verordnung (EG) Nr. 1050/2001 (ABl. L 148 vom 1.6.2001, S. 1).
|
|
2016 | 2 423 098 € | 90% | |
|
[2] ABl. C … vom …, S. ….
|
|
alates 2017 | 2 692 331 € | 100% | |
|
[3] ABl. C … vom …, S. ….
|
|
| | | |
|
[4] ABl. L 270 vom 21.10.2003, S. 1. Verordnung zuletzt geändert durch die Verordnung (EG) Nr. 552/2007 (ABl. L 131 vom 23.5.2007, S. 10).
|
|
| | | |
|
[5] ABl. L 61 vom 30.4.2004, S. 48.
|
|
Kogukulud: 1 + 2 | | |
|
[6] 2006 Slg. I-7285.
|
|
Eelarveaasta | Kokku | | |
|
|
|
2008 | 277 123 823 € | | |
|
|
|
2009 | 277 258 439 € | | |
|
|
|
2010 | 277 393 056 € | | |
|
|
|
2011 | 277 527 672 € | | |
|
|
|
2012 | 277 796 906 € | | |
|
|
|
2013 | 278 066 139 € | | |
|
|
|
2014 | 278 335 372 € | | |
|
|
|
2015 | 278 604 605 € | | |
|
|
|
2016 | 278 873 838 € | | |
|
|
|
alates 2017 | 279 143 071 € | | |
|
|
|
[1] EÜT L 291, 19.11.1979, lk 174. Protokolli on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1).
|
|
|
[2] ELT C …, …, lk ….
|
|
|
[3] ELT C …, …, lk ….
|
|
|
[4] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 552/2007 (ELT L 131, 23.5.2007, lk 10).
|
|
|
[5] ELT L 161, 30.4.2004, lk 48.
|
|
|
[6] EKL 2006, lk I-7285.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
|