|
|
Nõukogu direktiiv,
|
RAADETS DIREKTIV af 12. december 1991 om beskyttelse af vand mod forurening foraarsaget af nitrater, der stammer fra landbruget (91/676/EOEF)
|
|
12. detsember 1991,
|
RAADET FOR DE EUROPAEISKE FAELLESSKABER HAR - under henvisning til Traktaten om Oprettelse af Det Europaeiske OEkonomiske Faellesskab, saerlig artikel 130 S,
|
|
veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest
|
under henvisning til forslag fra Kommissionen (1),
|
|
(91/676/EMÜ)
|
under henvisning til udtalelse fra Europa-Parlamentet (2),
|
|
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
|
under henvisning til udtalelse fra Det OEkonomiske og Sociale Udvalg (3), og ud fra foelgende betragtninger:
|
|
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 130s,
|
Nitratindholdet i vand i visse omraader af medlemsstaterne oeges og er allerede hoejt i forhold til de normer, der er fastsat i Raadets direktiv 75/440/EOEF af 16. juni 1975 om kvalitetskrav til overfladevand, som anvendes til fremstilling af drikkevand i medlemsstaterne (4), som aendret ved direktiv 79/869/EOEF (5), og Raadets direktiv 80/778/EOEF af 15. juli 1980 om kvaliteten af drikkevand (6), som aendret ved tiltraedelsesakten af 1985;
|
|
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]
|
i det fjerde handlingsprogram for De Europaeiske Faellesskaber paa miljoeomraadet (7) er det anfoert, at Kommissionen har til hensigt at fremsaette et forslag til direktiv om kontrol og begraensning af vandforurening foraarsaget af spredning eller udledning af flydende husdyrgoedning og overdreven brug af kunstgoedning;
|
|
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]
|
i forbindelse med reformen af den faelles landbrugspolitik, som er omhandlet i Kommissionens Groenbog om Perspektiver for Den Faelles Landbrugspolitik, blev det fastslaaet, at landbruget i Faellesskabet har behov for at anvende kvaelstofholdig kunst- og husdyrgoedning, men at overdreven brug af goedning udgoer en fare for miljoeet, at der er behov for faelles foranstaltninger til kontrol med de problemer, der kommer fra intensivt husdyrbrug, og at der i landbrugspolitikken boer tages stoerre hensyn til miljoepolitikken;
|
|
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]
|
i Raadets resolution af 28. juni 1988 om beskyttelse af Nordsoeen og af andre farvande i Faellesskabet (8) opfordres Kommissionen til at foreslaa foranstaltninger paa faellesskabsniveau;
|
|
ning arvestades, et:
|
hovedaarsagen til forurening fra diffuse kilder af Faellesskabets vandomraader er nitrater, der stammer fra landbruget;
|
|
vee nitraadisisaldus liikmesriikide mõnedes piirkondades suureneb ja on juba kõrge võrreldes normidega, mis on sätestatud nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/440/EMÜ liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta, [4] muudetud direktiiviga 79/869/EMÜ, [5] ja nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivis 80/778/EMÜ joogivee kvaliteedi kohta, [6] muudetud 1985. aasta ühinemisaktiga;
|
for at beskytte menneskets helbred, de levende ressourcer og vandoekosystemerne samt for at sikre anden rimelig anvendelse af vand boer vandforurening foraarsaget eller fremkaldt af nitrater, der stammer fra landbruget, derfor begraenses, og yderligere forurening af denne art boer undgaas; det er med henblik herpaa vigtigt, at der traeffes foranstaltninger vedroerende oplagring og anvendelse paa landbrugsjord af alle kvaelstofforbindelser samt vedroerende visse dyrkningsmetoder;
|
|
Euroopa ühenduste neljandas keskkonnaalases tegevusprogrammis [7] on viidatud sellele, et komisjon kavatses teha ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleks loomakasvatuse heitmete jaotamisest või ärajuhtimisest ning väetiste ülemäärasest kasutamisest tingitud veereostuse kontrollimist ja vähendamist;
|
da vandforurening foraarsaget af nitrater i en medlemsstat kan have indvirkning paa vand i andre medlemsstater, er der behov for foranstaltninger paa faellesskabsplan i overensstemmelse med artikel 130 R;
|
|
komisjoni rohelises raamatus "Ühise põllumajanduspoliitika perspektiivid" on ühise põllumajanduspoliitika reformi puhul viidatud sellele, et kuigi ühenduse põllumajanduses on vaja kasutada lämmastikku sisaldavaid väetisi ja sõnnikut, kujutab väetiste ülemäärane kasutamine endast keskkonnale ohtu, et intensiivsest loomakasvatustootmisest tuleneva probleemi lahendamiseks on vaja ühismeedet ning et põllumajanduspoliitika peab rohkem arvestama keskkonnapoliitikaga;
|
ved at tilskynde til godt landmandskab kan medlemsstaterne soerge for, at der for alt vand skabes et generelt niveau for beskyttelse mod forurening i fremtiden;
|
|
nõukogu 28. juuni 1988. aasta resolutsioonis Põhjamere ja teiste veekogude kaitsmise kohta ühenduses [8] kutsutakse komisjoni üles tegema ettepanekuid ühenduse tasandil võetavate meetmete kohta;
|
visse zoner, der har afloeb til vandomraader, som er saarbare over for forurening foraarsaget af kvaelstofforbindelser, kraever saerlig beskyttelse;
|
|
hajureostusallikatest lähtuv reostus, mis mõjutab ühenduse veekogusid, on eelkõige tingitud põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest;
|
der er behov for, at medlemsstaterne indentificerer saarbare zoner og udarbejder og ivaerksaetter handlingsprogrammer for at nedbringe vandforurening foraarsaget af kvaelstofforbindelser i saarbare zoner;
|
|
seepärast on inimeste tervise ja elusressursside ning veeökosüsteemide kaitsmiseks ja selleks, et tagada vee kasutamine muudel õiguspärastel viisidel, vaja vähendada põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud või tingitud veereostust ning hoida ära selle reostuse suurenemist; selleks on tähtis võtta meetmeid, mis käsitlevad kõikide lämmastikuühendite hoiustamist ja põllumajandusmaal kasutamist ning teatavaid maaharimisviise;
|
saadanne handlingsprogrammer boer omfatte foranstaltninger til at begraense anvendelsen af enhver form for kvaelstofholdig kunstgoedning paa landbrugsjord og boer isaer indeholde specifikke begraensninger for anvendelse af husdyrgoedning;
|
|
kuna ühe liikmesriigi veekogude nitraadireostus võib mõjutada teiste liikmesriikide veekogusid, tuleb vastavalt asutamislepingu artiklile 130r võtta meetmeid ühenduse tasandil;
|
det er noedvendigt at overvaage vandomraader og anvende referencemetoder for maaling af kvaelstofforbindelser for at sikre, at maalingerne er effektive;
|
|
häid põllumajandustavasid soodustades võivad liikmesriigid pakkuda kõikidele veekogudele üldist kaitset tulevaste reostuste eest;
|
det erkendes, at hydrogeologien i visse medlemsstater er saaledes, at det maaske vil vare mange aar, inden beskyttelsesforanstaltninger foerer til forbedringer af vandkvaliteten;
|
|
teatavad alad, kust oma vee saavad lämmastikuühenditetundlikud veekogud, vajavad paremat kaitset;
|
der boer nedsaettes en komité til at bistaa Kommissionen i spoergsmaal, der vedroerer gennemfoerelsen af dette direktiv og dets tilpasning til den videnskabelige og tekniske udvikling;
|
|
liikmesriikidel on vaja kindlaks teha tundlikud alad ning luua ja viia ellu tegevusprogramme lämmastikuühenditest tingitud veereostuse vähendamiseks nendel aladel;
|
medlemsstaterne boer udarbejde rapporter om dette direktivs gennemfoerelse og forelaegge dem for Kommissionen;
|
|
need tegevusprogrammid peaksid hõlmama meetmeid kõikide lämmastikväetiste kasutamise piiramiseks põllumajandusmaal ning eelkõige määrama konkreetselt kindlaks loomasõnniku kasutamise piirmäärad;
|
Kommissionen boer regelmaessigt udarbejde rapporter om medlemsstaternes gennemfoerelse af dette direktiv - VEDTAGET FOELGENDE DIREKTIV:
|
|
meetmete tõhususe tagamiseks on vaja veekogusid jälgida ja kasutada lämmastikuühendite mõõtmiseks võrdlusmeetodeid;
|
|
|
teatavate liikmesriikide hüdrogeoloogiline olukord on tunnistatud selliseks, et vee kvaliteedi paranemine tänu kaitsemeetmetele võib võtta aastaid;
|
|
|
tuleks moodustada komitee, mis abistaks komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel ja selle kohandamisel teaduse ja tehnika edusammudega;
|
Artikel 1
|
|
liikmesriigid peaksid koostama ja esitama komisjonile aruandeid käesoleva direktiivi rakendamise kohta;
|
Dette direktiv har til formaal:
|
|
komisjon peaks korrapäraselt aru andma käesoleva direktiivi rakendamisest liikmesriikides,
|
- at nedbringe vandforurening foraarsaget eller fremkaldt af nitrater, der stammer fra landbruget, og - at forebygge yderligere forurening af denne art.
|
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
|
|
|
Artikkel 1
|
Artikel 2
|
|
Käesoleva direktiivi eesmärgiks on:
|
I dette direktiv forstaas ved:
|
|
- põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud või tingitud veereostuse vähendamine ning
|
a) »grundvand«: alle former for vand, som befinder sig under jordens eller undergrunden b) »ferskvand«: naturligt forekommende vand med lav saltkoncentration, som ofte er acceptabelt som egnet til indvinding og behandling med henblik paa fremstilling af drikkevand c) »kvaelstofforbindelse«: enthvert kvaelstofholdigt stof, bortset fra gasformigt molekylaert kvaelstof d) »husdyr«: alle dyr, der holdes med henblik paa udnyttelse eller oekonomisk fortjeneste e) »goedning«: ethvert stof, der indeholder en eller flere kvaelstofforbindelser, og som tilfoeres jorden for at oege planternes vaekst; det kan omfatte husdyrgoedning, reststoffer fra akvakulturbrug og slam fra rensningsanlaeg f) »kunstgoedning«: ethvert goedningsstof, der er fremstillet ved en industriel proces g) »husdyrgoedning«: ekskrementer fra husdyr, eller en blanding af stroeelse og ekskrementer fra husdyr, ogsaa i behandlet form h) »tilfoersel til jorden«: tilfoersel af stoffer til jorden, enten ved spredning paa jorden overflade, nedfaeldning i jorden, nedgravning under jorden overflade eller blanding med jordens overflade i) »eutrofiering«: vands berigelse med kvaelstofforbindelser, der medfoerer oeget algevaekst og udvikling af hoejere former for planteliv, som igen resulterer i en uoensket forstyrrelse af balancen mellem organismerne i vandet og af vandets kvalitet j) »forurening«: direkte eller indirekte udledning i vandmiljoeet af kvaelstofforbindelser, der stammer fra landbruget, med det resultat, at menneskers sundhed bringes i fare, levende ressourcer og vandoekosystemer skades, rekreative vaerdier forringes eller anden retmaessig anvendelse af vandet hindres k) »saarbar zone«: et jordomraade, der er udpeget i overensstemmelse med artikel 3, stk. 2.
|
|
- hoida ära edasine veereostus.
|
|
|
Artikkel 2
|
Artikel 3
|
|
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1. Vand, der er beroert af forurening, og vand, der kan blive beroert af forurening, hvis der ikke traeffes foranstaltninger i henhold til artikel 5, skal kortlaegges af medlemsstaterne i overensstemmelse med kriterierne i bilag I.
|
|
a) põhjavesi – kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega;
|
2. Medlemsstaterne udpeger inden to aar efter meddelelsen af dette direktiv som saarbare zoner alle kendte jordomraader paa deres omraade, som bidrager til forureningen, og hvorfra der er afstroemning til vand, der er kortlagt i overensstemmelse med stk. 1. De underretter Kommissionen om denne oprindelige udpegelse inden seks maaneder.
|
|
b) magevesi – looduslik vähese soolsusega vesi, mis sageli on sobiv magevee võtmiseks ja selle töötlemiseks joogivee saamise eesmärgil;
|
3. Naar vand, der af en medlemsstat er kortlagt i overensstemmelse med stk. 1, bliver beroert af forurening fra vand fra en anden medlemsstat, hvis vand beroeres, eller indirekte afstroemning til dette, kan den medlemsstat, hvis vand beroeres, underrette den anden medlemsstat og Kommissionen om de relevante forhold.
|
|
c) lämmastikuühend – iga lämmastikku sisaldav aine peale gaasilise molekulaarlämmastiku;
|
Den beroerte medlemsstater skal, hvor det er hensigtsmaessigt sammen med Kommissionen, ivaerksaette den noedvendige samordning med henblik paa at finde frem til de paagaeldende forureningskilder og ivaerksaette de foranstaltninger, der skal traeffes for at beskytte de beroerte vandomraader, med henblik paa at sikre, at dette direktivs bestemmelser overholdes.
|
|
d) loomad – kõik kasutamiseks või kasu saamiseks peetavad loomad;
|
4. Medlemsstaterne skal efter behov og mindst hvert fjerde aar tage listen over udpegede saarbare zoner op til fornyet overvejelse og om noedvendigt aendre eller supplere den for at tage hensyn til forandringer og faktorer, der ikke kunne forudses ved den tidligere udpegelse. De meddeler Kommissionen enhver aendring af eller tilfoejelse til udpegelserne inden seks maaneder.
|
|
e) väetis – iga lämmastikuühendit või lämmastikuühendeid sisaldav aine, mida kasutatakse põllumajandusmaal taimede kasvu edendamiseks; väetis võib olla loomasõnnik, kalakasvatusjäägid ja reoveesetted;
|
5. Medlemsstaterne er fritaget for pligten til at kortlaegge specifikke saarbare zoner, hvis de udarbejder og anvender de i artikel 5 omhandlede handlingsprogrammer i overensstemmelse med dette direktiv paa hele deres nationale omraade.
|
|
f) keemiline väetis – igasugune tööstuslikult toodetud väetis;
|
|
|
g) loomasõnnik – loomaheited või allapanu ja loomaheidete segu, ka töödeldud kujul;
|
Artikel 4
|
|
h) põllumajandusmaal kasutamine – ainete lisamine põllumajandusmaale kas pinnale laotamise, maasse pritsimise, pinna alla viimise või pinnakihtidega segamise teel;
|
1. Med henblik paa for alt vand at skabe et generelt niveau for beskyttelse mod forurening skal medlemsstaterne inden to aar efter meddelelsen af dette direktiv:
|
|
i) eutrofeerumine – vee rikastumine lämmastikuühenditega, mis kiirendab vetikate ja taimestiku kõrgemate vormide kasvu ning häirib seetõttu soovimatult vees esinevate organismide ja sama vee kvaliteedi tasakaalu;
|
a) udarbejde en kodeks eller kodekser for godt landmandskab, som foelges af landbrugerne paa et frivilligt grundlag, og som mindst skal indeholde bestemmelser om de i afsnit A i bilag II naevnte punkter b) hvor det er noedvendigt, indfoere et program, der indeholder bestemmelser om uddannelse og information af landbrugerne, for at fremme anvendelsen af kodeksen eller kodekserne for godt landmandskab.
|
|
j) reostus – lämmastikuühendite vahetu või kaudne sattumine põllumajandusest veekeskkonda, mis ohustab inimeste tervist, kahjustab elusressursse ja veeökosüsteeme, halvendab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või häirib vee teisi õiguspäraseid kasutusviise;
|
2. Medlemsstaterne forelaegger Kommissionen de naermere enkeltheder i deres kodekser for godt landmandskab, og Kommissionen medtager oplysningerne om disse kodekser i den i artikel 11 omhandlede rapport. Paa baggrund af de modtagne oplysninger kan Kommissionen, hvis den finder det noedvendigt, forelaegge Raadet passende forslag.
|
|
k) tundlik ala – artikli 3 lõike 2 kohaselt määratud maa-ala.
|
|
|
Artikkel 3
|
Artikel 5
|
|
1. Liikmesriigid määravad I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal kindlaks veekogud, mis on reostunud, ja veekogud, mida reostus võib mõjutada, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta.
|
1. Med henblik paa gennemfoerelse af de i artikel 1 omhandlede maalsaetninger udarbejder medlemsstaterne inden to aar efter den oprindelige udpegelse som omhandlet i artikel 3, stk. 2, eller inden et aar efter enhver senere udpegelse som omhandlet i artikel 3, stk. 4, handlingsprogrammer for de udpegede saarbare zoner.
|
|
2. Liikmesriigid määravad kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist tundlikeks aladeks kõik sellised maa-alad oma territooriumil, kust lõikes 1 määratletud veekogud saavad oma vee ja mis soodustavad nende veekogude reostumist. Nad teatavad sellest esmasest määramisest komisjonile kuue kuu jooksul.
|
2. Et handlingsprogram kan vedroere alle saarbare zoner paa en medlemsstats omraade, eller der kan, hvis medlemsstaten finder det hensigtsmaessigt, udarbejdes forskellige programmer for forskellige saarbare zoner eller dele af zoner.
|
|
3. Kui ühest liikmesriigist otseselt või kaudselt tuleva vee reostumine mõjutab teise liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt kindlaks määratud veekogu, võivad sellisest reostusest mõjutatud liikmesriigid teavitada sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.
|
3. I handlingsprogrammerne skal der tages hensyn til:
|
|
Asjaomased liikmesriigid korraldavad vajaduse korral koos komisjoniga kooskõlastamise, et selgitada välja reostuse allikad ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks võtta reostuvate veekogude kaitseks, et tagada vastavus käesolevale direktiivile.
|
a) de foreliggende videnskabelige og tekniske data, hovedsagelig om kvaelstoftilfoersler fra henholdsvis landbrugsvirksomhed og andre kilder b) miljoebetingelserne i de relevante omraader i den paagaeldende medlemsstat.
|
|
4. Liikmesriigid vaatavad läbi, muudavad või täiendavad tundlike alade nimistut, kui see on vajalik ja vähemalt üks kord nelja aasta jooksul, et võtta arvesse muutusi ja tegureid, mida nimistu eelmise läbivaatamise, muutmise või täiendamise ajal ei olnud võimalik ette näha. Nad teatavad komisjonile kõikidest nimistu muudatustest või täiendustest kuue kuu jooksul.
|
4. Handlingsprogrammerne skal gennemfoeres inden fire aar efter deres udarbejdelse og skal bestaa af foelgende bindende foranstaltninger:
|
|
5. Liikmesriigid on vabastatud tundlike alade kindlaksmääramise kohustusest, kui nad koostavad ja rakendavad artiklis 5 osutatud tegevusprogramme kooskõlas käesoleva direktiiviga kogu oma riigi territooriumil.
|
a) foranstaltningerne i bilag III b) de foranstaltninger, som medlemsstaterne har foreskrevet i den eller de kodekser for godt landmandskab, der er overfloediggjort af foranstaltningerne i bilag III.
|
|
Artikkel 4
|
5. Medlemsstaterne traeffer inden for rammerne af handlingsprogrammerne desuden de supplerende foranstaltninger eller skaerpede foranstaltninger, som de anser for noedvendige, hvis det allerede fra starten eller paa baggrund af de erfaringer, der indhoestes i forbindelse med handlingsprogrammernes gennemfoerelse, viser sig, at foranstaltningerne i stk. 4 ikke er tilstraekkelige til at naa de maal, der er fastsat i artikel 1. Ved udvaelgelsen af disse foranstaltninger tager medlemsstaterne hensyn til, om de er effektive og rentable i forhold til andre mulige forebyggende foranstaltninger.
|
|
1. Selleks et tagada kõikide veekogude üldine kaitse reostuse eest, teevad liikmesriigid kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist järgmist:
|
6. Medlemsstaterne udarbejder og gennemfoerer passende overvaagningsprogrammer med henblik paa at vurdere effektiviteten af de handlingsprogrammer, der er udarbejdet i medfoer af denne artikel.
|
|
a) koostavad hea põllumajandustava eeskirja või eeskirjad, mida põllumajandustootjad täidavad vabatahtlikkuse alusel ning mille sätted hõlmavad vähemalt II lisa punktis A nimetatud punkte;
|
De medlemsstater, som lader artikel 5 gaelde for hele deres nationale omraade, skal overvaage nitratindholdet i vand (overfladevand og grundvand) paa udvalgte maalesteder, som goer det muligt at fastslaa omfanget af nitratforureningen i vandet hidroerende fra landbrugsvirksomhed.
|
|
b) koostavad vajaduse korral hea põllumajandustava eeskirja(de) täitmist edendava programmi, mis hõlmab põllumajandustootjate koolitamist ja teavitamist.
|
7. Medlemsstaterne skal mindst hvert fjerde aar foretage en ny gennemgang af og om fornoedent revidere deres handlingsprogrammer, herunder eventuelle supplerende foranstaltninger, der er truffet i henhold til stk. 5. De underretter Kommissionen om aendringer i handlingsprogrammerne.
|
|
2. Liikmesriigid esitavad oma hea põllumajandustava eeskirjade üksikasjad komisjonile ning komisjon lisab teabe nende eeskirjade kohta artiklis 11 osutatud aruandesse. Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta saadud teabe põhjal teha nõukogule asjakohaseid ettepanekuid.
|
|
|
Artikkel 5
|
Artikel 6
|
|
1. Artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid käivitama määratud tundlike alade suhtes tegevusprogrammid kahe aasta jooksul pärast artikli 3 lõikes 2 osutatud tundlike alade esmast määramist või ühe aasta jooksul pärast artikli 3 lõikes 4 osutatud iga järgmist määramist.
|
1. Med henblik paa udpegelse af saarbare zoner og aendringer i listen over disse zoner skal medlemsstaterne:
|
|
2. Tegevusprogramm võib hõlmata kõiki tundlikke alasid liikmesriigi territooriumil või kui liikmesriik seda vajalikuks peab, tohib eri tundlike alade või nende osade suhtes käivitada erinevaid programme.
|
a) inden to aar efter meddelelsen af dette direktiv over en periode paa et aar overvaage nitratkoncentrationen i ferskvand:
|
|
3. Tegevusprogrammides võetakse arvesse järgmist:
|
i) paa proeveudtagningssteder for overfladevand som omhandlet i artikel 5, stk. 4, i direktiv 75/440/EOEF og/eller paa andre proeveudtagningssteder, som er repraesentative for medlemsstaternes overfladevand, mindst én gang om maaneden og hyppigere i perioder med stor vandfoering ii) paa proeveudtagningssteder, som er repraesentative for medlemsstaternes grundvandsfoerende lag, med regelmaessige mellemrum og under hensyntagen til bestemmelserne i direktiv 80/778/EOEF b) gentage det i litra a) skitserede overvaagningsprogram mindst hvert fjerde aar, dog ikke paa de proeveudtagningssteder, hvor nitratkoncentrationen i alle tidligere proever har vaeret under 25 mg/l, og hvor der ikke er konstateret nye faktorer, som kan formodes at oege nitratindholdet; i saadanne tilfaelde er det kun noedvendigt at gentage overvaagningsprogrammet hvert ottende aar c) paa ny undersoege eutrofieringsgraden af fersk overfladevand, flodmundinger og kystvand hvert fjerde aar.
|
|
a) olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid eelkõige põllumajandusest ja muudest allikatest pärinevate lämmastikukoguste kohta;
|
2. De referencemaalemetoder, der er naevnt i bilag IV, skal anvendes.
|
|
b) keskkonnatingimusi kõnealuse liikmesriigi asjakohastes piirkondades.
|
|
|
4. Tegevusprogramme rakendatakse nelja aasta jooksul pärast käivitamist ning need koosnevad järgmistest kohustuslikest meetmetest:
|
Artikel 7
|
|
a) III lisas kirjeldatud meetmed;
|
Retningslinjerne for den i artikel 5 og 6 omhandlede overvaagning kan udarbejdes efter fremgangsmaaden i artikel 9.
|
|
b) liikmesriikide poolt artikli 4 kohaselt kehtestatud hea põllumajandustava eeskirjades sätestatud meetmed, välja arvatud meetmed, mis on asendatud III lisas kirjeldatud meetmetega.
|
|
|
5. Peale selle võtavad liikmesriigid tegevusprogrammide raames täiendavalt või tõhusamalt meetmeid, mida nad vajalikuks peavad, kui algusest peale on selge või tegevusprogrammide rakendamise käigus saab selgeks, et lõikes 4 osutatud meetmed ei ole artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamiseks küllaldased. Kõnealuseid meetmeid valides võtavad liikmesriigid arvesse nende tõhusust ja kulusid võrreldes muude võimalike ennetusmeetmetega.
|
Artikel 8
|
|
6. Liikmesriigid koostavad ja rakendavad käesoleva artikli alusel käivitatavate tegevusprogrammide tulemuslikkuse hindamiseks sobivaid seireprogramme.
|
Bilagene til dette direktiv kan tilpasses til den videnskabelige og tekniske udvikling efter fremgangsmaaden i artikel 9.
|
|
Liikmesriigid, kes kohaldavad artiklit 5 kogu oma territooriumil, jälgivad vee (pinna- ja põhjavee) nitraadisisaldust valitud mõõtepunktides, kus on võimalik põllumajandusnitraatidest tingitud veereostuse ulatust kindlaks määrata.
|
|
|
7. Liikmesriigid vaatavad vähemalt üks kord nelja aasta jooksul oma tegevusprogrammid läbi ja vajaduse korral muudavad neid, sealhulgas lisades neisse lõike 5 kohaseid meetmeid. Nad teatavad komisjonile kõikidest oma tegevusprogrammide muudatustest.
|
Artikel 9
|
|
Artikkel 6
|
1. Kommissionen bistaas af en komité, der bestaar af repraesentanter for medlemsstaterne, og som har Kommissionens repraesentant som formand.
|
|
1. Tundlike alade määramiseks ja määratud tundlike alade nimistu muutmiseks teevad liikmesriigid järgmist:
|
2. Kommissionens repraesentant forelaegger komitéen et udkast til de foranstaltninger, der skal traeffes. Komitéen afgiver udtalelse om dette udkast inden for en frist, som formanden kan fastsaette under hensyn til, hvor meget det paagaeldende spoergsmaal haster. Den udtaler sig med kvalificeret flertal som fastsat i Traktatens artikel 148, stk. 2, for vedtagelse af de afgoerelser, som Raadet skal traeffe paa forslag af Kommissionen. Under afstemninger i komitéen tildeles de stemmer, der afgives af repraesentanterne for medlemsstaterne, den vaegt, der er fastlagt i naevnte artikel. Formanden deltager ikke i afstemningen.
|
|
a) kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist jälgivad nad ühe aasta nitraadikontsentratsiooni magevees:
|
3. a) Kommissionen vedtager de paataenkte foranstaltninger, naar de er i overensstemmelse med komitéens udtalelse.
|
|
i) direktiivi 75/440/EMÜ artikli 5 lõikes 4 sätestatud pinnavee proovivõtukohtades ja/või muudes liikmesriigile tüüpilise pinnaveega proovivõtukohtades vähemalt üks kord kuus ja üleujutuste ajal sagedamini;
|
b) Er de paataenkte foranstaltninger ikke i overensstemmelse med komitéens udtalelse, eller er der ikke afgivet nogen udtalelse, forelaegger Kommissionen straks Raadet et forslag til de foranstaltninger, der skal traeffes. Raadet traeffer afgoerelse med kvalificeret flertal.
|
|
ii) liikmesriigile tüüpilise põhjaveega proovivõtujaamades korrapäraselt ja arvestades direktiivi 80/778/EMÜ sätteid;
|
c) Har Raadet efter udloebet af en frist paa tre maaneder fra forslagets forelaeggelse for Raadet ikke truffet nogen afgoerelse, vedtages de foreslaaede foranstaltninger af Kommissionen, medmindre Raadet med simpelt flertal har udtalt sig mod de naevnte foranstaltninger.
|
|
b) kordavad punktis a kirjeldatud seireprogrammi vähemalt iga nelja aasta järel, välja arvatud nendes proovivõtujaamades, kus kõikide varasemate proovide nitraadikontsentratsioon on olnud alla 25 mg/l ja samuti ei ole ilmnenud ühtki uut tegurit, mille tõttu nitraadisisaldus võiks suureneda, millisel juhul on kõnealust seireprogrammi vaja korrata üksnes iga kaheksa aasta järel;
|
|
|
c) iga nelja aasta tagant kontrollivad oma mageda pinna-, suudme- ja rannikuvee eutrofeerumist.
|
Artikel 10
|
|
2. Mõõtmine toimub IV lisas määratletud võrdlusmeetodite abil.
|
1. Medlemsstaterne forelaegger for den fireaarsperiode, der foelger efter meddelelsen af dette direktiv, og for hver efterfoelgende fireaarsperiode Kommissionen en rapport med de oplysninger, der er omhandlet i bilag V.
|
|
Artikkel 7
|
2. Rapporter i henhold til denne artikel skal forelaegges for Kommissionen inden seks maaneder efter udloebet af den periode, de vedroerer.
|
|
Artiklites 5 ja 6 osutatud seire suuniseid võib koostada artiklis 9 sätestatud korras.
|
|
|
Artikkel 8
|
Artikel 11
|
|
Käesoleva direktiivi lisasid võib kohandada teaduse ja tehnika edusammudega artiklis 9 sätestatud korras.
|
Paa grundlag af de oplysninger, som Kommissionen modtager i medfoer af artikel 10, offentliggoer den sammenfattende rapporter inden seks maaneder efter modtagelsen af rapporterne fra medlemsstaterne og meddeler dem til Europa-Parlamentet og Raadet. Paa baggrund af gennemfoerelsen af dette direktiv og isaer bestemmelserne i bilag III forelaegger Kommissionen inden den 1. januar 1998 Raadet en rapport, i givet fald ledsaget af forslag om aendring af dette direktiv.
|
|
Artikkel 9
|
|
|
1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.
|
Artikel 12
|
|
2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud EMÜ asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
|
1. Medlemsstaterne saetter de noedvendige love og administrative bestemmelser i kraft for at efterkomme dette direktiv inden to aar fra dets meddelelse (1). De underretter straks Kommissionen derom.
|
|
3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.
|
2. Naar medlemsstaterne vedtager disse love og administrative bestemmelser, skal de indeholde en henvisning til dette direktiv, eller de skal ved offentliggoerelsen ledsages af en saadan henvisning. De naermere regler for denne henvisning fastsaettes af medlemsstaterne.
|
|
b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.
|
3. Medlemsstaterne meddeler Kommissionen de nationale forskrifter, som de udsteder paa det omraade, der er omfattet af dette direktiv.
|
|
c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega olnud kõnealuste meetmete vastu.
|
|
|
Artikkel 10
|
Artikel 13
|
|
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva direktiivi teatavakstegemisele järgneva nelja aasta ja pärast seda iga järgneva nelja aasta kohta V lisas kirjeldatud teavet sisaldava aruande.
|
Dette direktiv er rettet til medlemsstaterne.
|
|
2. Käesoleva artikli kohane aruanne esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast käsitletava perioodi lõppu.
|
|
|
Artikkel 11
|
Udfaerdiget i Bruxelles, den 12. december 1991.
|
|
Komisjon avaldab vastavalt artiklile 10 saadud teabe põhjal kuue kuu jooksul pärast liikmesriikide aruannete kättesaamist kokkuvõtvad aruanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon esitab nõukogule 1. jaanuariks 1998 aruande käesoleva direktiivi ja eelkõige selle III lisa sätete rakendamise kohta ning lisab sellele vajaduse korral ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks.
|
Paa Raadets vegneJ. G. M. ALDERSFormand
|
|
Artikkel 12
|
(1)EFT nr. C 54 af 3. 3. 1989, s. 4, og EFT nr. C 51 af 2. 3. 1990, s. 12.
|
|
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. [9] Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
|
(2)EFT nr. C 158 af 26. 6. 1989, s. 487.
|
|
2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
|
(3)EFT nr. C 159 af 26. 6. 1989, s. 1.
|
|
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.
|
(4)EFT nr. L 194 af 25. 7. 1975, s. 26.
|
|
Artikkel 13
|
(5)EFT nr. L 271 af 29. 10. 1979, s. 44.
|
|
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
|
(6)EFT nr. L 229 af 30. 8. 1980, s. 11.
|
|
|
(7)EFT nr. C 328 af 7. 12. 1987, s. 1.
|
|
Brüssel, 12. detsember 1991
|
(8)EFT nr. C 209 af 9. 8. 1988, s. 3.
|
|
Nõukogu nimel
|
(1)Dette direktiv er meddelt medlemsstaterne den 19. december 1991.
|
|
eesistuja
|
|
|
J. G. M. Alders
|
|
|
[1] EÜT C 54, 3.3.1989, lk 4 ja EÜT C 51, 2.3.1990, lk 12.
|
BILAG I
|
|
[2] EÜT C 158, 26.6.1989, lk 487.
|
|
|
[3] EÜT C 159, 26.6.1989, lk 1.
|
KRITERIER FOR KORTLAEGNING AF DE I ARTIKEL 3, STK. 1, OMHANDLEDE OMRAADER
|
|
[4] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 26.
|
A. Ved kortlaegning af vand som omhandlet i artikel 3, stk. 1, laegges bl. a. foelgende kriterier til grund:
|
|
[5] EÜT L 271, 29.10.1979, lk 44.
|
1) hvorvidt det ferske overfladevand, isaer overfladevand, der bruges eller er beregnet til at blive brugt til indvinding af drikkevand, indeholder en hoejere nitratkoncentration end den, der er fastsat i direktiv 75/440/EOEF, eller kan komme til at indeholde en saadan hoejere nitratkoncentration, hvis der ikke traeffes foranstaltninger i henhold til artikel 5 2) hvorvidt grundvandet indeholder mere end 50 mg nitrat pr. liter, eller kan komme til at indeholde mere end 50 mg nitrat pr. liter, hvis der ikke traeffes foranstaltninger i henhold til artikel 5 3) hvorvidt naturlige ferskvandssoeer, andre ferskvandsomraader, flodmundinger, kystvand og havvand er eutrofieret eller i naer fremtid kan blive eutrofieret, hvis der ikke traeffes foranstaltninger i henhold til artikel 5.
|
|
[6] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 11.
|
B. Ved anvendelsen af ovennaevnte kriterier skal medlemsstaterne ogsaa tage hensyn til:
|
|
[7] EÜT C 328, 7.12.1987, lk 1.
|
1) de saerlige fysiske og miljoemaessige kendetegn ved de paagaeldende vand- og landomraader 2) den nyeste viden om kvaelstofforbindelsers adfaerd i miljoeet (vand og jord) 3) den nyeste viden om virkningerne af de foranstaltninger, der traeffes i henhold til artikel 5.
|
|
[8] EÜT C 209, 9.8.1988, lk 3.
|
|
|
[9] Käesolev direktiiv tehti liikmesriikidele teatavaks19. detsembril 1991.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
BILAG II
|
|
I LISA
|
|
|
ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD VEEKOGUDE KINDLAKSMÄÄRAMISE KRITEERIUMID
|
KODEKS(ER) FOR GODT LANDMANDSKAB
|
|
A. Artikli 3 lõikes 1 osutatud veekogud määratakse kindlaks muu hulgas järgmiste kriteeriumide abil:
|
A. En kodeks eller kodekser for godt landmandskab, der har til formaal at nedbringe nitratforureningen, og som tager hensyn til vilkaarene i Faellesskabets forskellige omraader, boer indeholde bestemmelser om foelgende punkter, for saa vidt de er relevante:
|
|
1) kas mage pinnavesi ja eelkõige selline pinnavesi, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee võtmiseks, sisaldab või võib sisaldada direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud nitraadikontsentratsioonist rohkem nitraate, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta;
|
1) perioder, hvor tilfoersel af goedning til jorden er uhensigtsmaessig 2) tilfoersel af goedning paa stejle skraaninger 3) tilfoersel af goedning til vandmaettede, oversvoemmede, frosne eller snedaekkede jorder 4) betingelserne for tilfoersel af goedning til jorden naer vandloeb 5) kapaciteten af opbevaringsanlaeg for husdyrgoedning og opfoerelse af saadanne anlaeg, herunder foranstaltninger til at undgaa vandforurening som foelge af at vaesker, der indeholder husdyrgoedning og safter fra oplagret plantemateriale, saasom ensilage, siver eller loeber ned i grund- eller overfladevandet 6) fremgangsmaader for tilfoersel af baade kunstgoedning og husdyrgoedning, herunder hyppighed, og ensartethed i forbindelse med spredning, saaledes at udvaskningen af naeringssalte i vandet holdes paa et acceptabelt niveau.
|
|
2) kas põhjavee nitraadisisaldus on või võib olla üle 50 mg/l, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta;
|
B. Medlemsstaterne kan ogsaa lade deres kodeks(er) for godt landmandskab indeholde bestemmelser om foelgende punkter:
|
|
3) kas looduslikud mageveejärved, muud mageveekogud, suudmealade vesi, rannikuvesi ja merevesi on eutrofeerunud või võib lähitulevikus eutrofeeruda, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta.
|
7) planlaegning af jordens anvendelse, herunder anvendelse af vekseldrift og fastlaeggelse af, hvilken del af arealet der skal anvendes til henholdsvis permanente afgroeder og enaarige afgroeder 8) opretholdelse i (nedboers-) perioder af et mindstemaal af plantedaekke, som vil optage det kvaelstof fra jordbunden, der ellers kunne foraarsage nitratforurening af vand 9) udarbejdelse af goedskningsplaner for hver enkelt bedrift og loebende optegnelser om anvendelse af goedning 10) forhindring af vandforurening i forbindelse med kunstvandingssystemer som foelge af afstroemning eller nedsivning, hvor vandet ikke kan naas af afgroedernes rodnet;
|
|
B. Kõnealuseid kriteeriume kohaldades arvestavad liikmesriigid samuti järgmist:
|
|
|
1) kõnealuste veekogude ja maapinna füüsilisi ja ökoloogilisi omadusi;
|
|
|
2) praegusi teadmisi lämmastikuühendite käitumisest keskkonnas (vees ja maapinnas);
|
BILAG III
|
|
3) praegusi teadmisi artikli 5 kohaselt võetavate meetmete mõju kohta.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
FORANSTALTNINGER, DER SKAL MEDTAGES I DE I ARTIKEL 5, STK. 4, LITRA a), OMHANDLEDE HANDLINGSPROGRAMMER
|
|
II LISA
|
1. Foranstaltningerne skal omfatte regler vedroerende:
|
|
HEA PÕLLUMAJANDUSTAVA EESKIRI (EESKIRJAD)
|
1) perioder, hvor tilfoersel af visse typer goedning til jorden er forbudt 2) kapaciteten i anlaeg til opbevaring af husdyrgoedning; denne kapacitet skal vaere stoerre end den, der er paakraevet til opbevaring i den laengste periode, hvor tilfoersel til jorden i den saarbare zone er forbudt, medmindre det over for de kompetente myndigheder kan godtgoeres, at enhver overskydende maengde husdyrgoedning ud over den faktiske opbevaringskapacitet vil kunne bortskaffes paa en maade, der ikke er til skade for miljoeet 3) en begraensning af tilfoersel af goedning til jorden, der er i overensstemmelse med godt landmandskab, og som tager hensyn til de saerlige forhold i de paagaeldende saarbare zoner, isaer:
|
|
A. Hea põllumajandustava eeskiri või eeskirjad, mille eesmärgiks on nitraadireostuse vähendamine, arvestades samal ajal ühenduse eri piirkondades valitsevaid tingimusi, peaksid sisaldama järgmistes punktides kirjeldatud sisuga sätteid, kuivõrd need on asjakohased:
|
a) jordbundsforholdene, jordtypen og arealets haeldning b) klimatiske forhold, nedboer og kunstvanding c) jordens anvendelse og dyrkningsmetoder, herunder vekseldrift og skal bygge paa ligevaegt mellem:
|
|
1) ajavahemikud, mil väetiste kasutamine põllumajandusmaal ei ole asjakohane;
|
i) afgroedens forventede kvaelstofbehov, og ii) kvaelstoftilfoerslen til afgroeden fra jorden og fra goedskning svarende til:
|
|
2) väetiste kasutamine tugeva kaldega maa-alal;
|
- maengden af kvaelstof i jorden paa det tidspunkt, hvor afgroedens behov herfor stiger vaesentligt (restrende maengder sidst paa vinteren) - kvaelstoftilfoerslen via nettomineralisering af jordens reserver af organisk kvaelstof - tilfoersel af kvaelstofforbindelser fra husdyrgoedning - tilfoersel af kvaelstofforbindelser fra kunstgoedning og anden goedning.
|
|
3) väetiste kasutamine veega küllastunud, üleujutatud, külmunud või lumega kaetud maa-alal;
|
2. Disse foranstaltninger skal sikre, at den maengde husdyrgoedning, som tilfoeres jorden hvert aar, herunder fra dyrene selv, ikke overstiger en vis maengde pr. hektar for hver bedrift eller hvert husdyrbrug.
|
|
4) väetiste kasutamise tingimused vooluveekogude lähedal;
|
Den fastsatte maengde pr. hektar skal vaere den maengde husdyrgoedning, som indeholder 170 kg N. Dog kan medlemsstaterne:
|
|
5) loomasõnnikumahutite mahutavus ja konstruktsioon, sealhulgas meetmed sellise veereostuse ärahoidmiseks, mis tekib loomasõnnikut sisaldavate vedelike ning hoiustatud taimsest materjalist nagu silost tekkiva heitvee põhja- ja pinnavette imbumise tõttu;
|
a) under det foerste fireaarige handlingsprogram tillade en maengde husdyrgoedning, som indeholder op til 210 kg N b) under og efter det foerste fireaarige handlingsprogram fastsaette andre maengder end dem, der er fastsat ovenfor. Disse maengder skal fastsaettes saaledes, at de ikke hindrer opfyldelsen af de formaal, der er angivet i artikel 1, og der skal ligge objektive kriterier til grund for dem, f. eks:
|
|
6) nii keemiliste väetiste kui ka loomasõnniku põllumajandusmaal kasutamise kord, sealhulgas selle sageduse ja ühtluse tingimused, mille puhul jääb toitainete kadu vees aktsepteeritavale tasemele.
|
- lang vaekstsaeson - afgroeder, der optager meget kvaelstof - hoejt nedboersoverskud i den saarbare zone - jordbund med usaedvanlig hoej denitrifikationsevne.
|
|
B. Liikmesriigid võivad oma hea põllumajandustava eeskirja(desse) lisada ka järgmisi punkte:
|
Hvis en medlemsstat tillader andre maengder i henhold til dette litra b), underretter den Kommissionen, som undersoeger medlemsstatens begrundelse herfor efter fremgangsmaaden i artikel 9.
|
|
7) maakasutuse korraldus, sealhulgas külvikordade süsteemi kasutamine ning püsikultuuridele ja üheaastastele kultuuridele eraldatud maade vahekord;
|
3. Medlemsstaterne kan beregne de i punkt 2 naevnte maengder paa grundlag af antallet af dyr.
|
|
8) sellise minimaalse taimestiku säilitamine (vihma)perioodidel, mille ülesandeks on eraldada mullast lämmastik, mis muidu võib põhjustada vee nitraadireostuse;
|
4. Medlemsstaterne meddeler Kommissionen, hvorledes de anvender bestemmelserne i punkt 2. Paa baggrund af de modtagne oplysninger kan Kommissionen, saafremt den finder det noedvendigt, forelaegge Raadet passende forslag i overensstemmelse med artikel 11.
|
|
9) väetiste kasutamise planeerimine ja dokumenteerimine igas põllumajandusettevõttes;
|
|
|
10) vee taimejuurtest allapoole voolamisest ja vajumisest tingitud veereostuste ärahoidmine niisutussüsteemides.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
BILAG IV
|
|
III LISA
|
|
|
ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKTIS a OSUTATUD TEGEVUSPROGRAMMIDESSE LISATAVAD MEETMED
|
REFERENCEMAALEMETODER
|
|
1. Kõnealused meetmed hõlmavad reegleid järgmise kohta:
|
|
|
1) ajavahemikud, mil teatavat tüüpi väetiste kasutamine põllumajandusmaal on keelatud;
|
Kunstgoedning
|
|
2) loomasõnnikumahutite mahutavus; see peab olema suurem, kui nõutakse sellise pikima ajavahemiku puhul, mil sõnniku laotamine on tundlikel aladel keelatud, välja arvatud juhul, kui suudetakse pädevale asutusele tõestada, et sõnnikukogus, mis ületab mahutite tegelikku mahutavust, kõrvaldatakse viisil, mis ei kahjusta keskkonda;
|
Maalemetoden for kvaelstofforbindelser er den, der er beskrevet i Kommissionens direktiv 77/535/EOEF af 22. juni 1977 om tilnaermelse af medlemsstaternes lovgivning om stikproeve- og analysemetoder for goedning (1), senest aendret ved direktiv 89/519/EOEF (2).
|
|
3) väetiste põllumajandusmaal kasutamise piirangud, mis on kooskõlas hea põllumajandustavaga ja arvestavad asjaomase tundliku ala omadusi ning eelkõige:
|
|
|
a) mulla omadusi ja tüüpi ning maapinna kallet;
|
|
|
b) kliimatingimusi, sademeid ja niisutamist;
|
Ferskvand, kystvand og havvand
|
|
c) maakasutust ja põllumajandustavasid, sealhulgas külvikordade süsteeme;
|
Nitratkoncentrationen maales i overensstemmelse med artikel 4a, stk. 3, i Raadets beslutning 77/795/EOEF af 12. december 1977 om indfoerelse af en faelles procedure for udveksling af oplysninger vedroerende kvaliteten af fersk overfladevand i Faellesskabet (3), aendret ved beslutning 86/574/EOEF (4).
|
|
ning need piirangud põhinevad järgmises kahes punktis määratletu omavahelisel tasakaalul:
|
|
|
i) põllukultuuride eeldatav lämmastikuvajadus
|
(1)EFT nr. L 213 af 22. 8. 1977, s. 1.
|
|
ning
|
(2)EFT nr. L 265 af 12. 9. 1989, s. 30.
|
|
ii) lämmastikukogus, mida põllukultuurid saavad mullast ja väetistest ning mis vastab:
|
(3)EFT nr. L 334 af 24. 12. 1977, s. 29.
|
|
- lämmastikukogusele mullas sel hetkel, mil põllukultuur hakkab lämmastikku olulisel määral kasutama (suured kogused talve lõpus),
|
(4)EFT nr. L 335 af 28. 11. 1986, s. 44.
|
|
- mullas oleva orgaanilise lämmastiku varude netomineralisatsiooni teel tekkinud lämmastikukogusele,
|
|
|
- täiendavatele loomasõnnikust pärit lämmastikuühenditele,
|
|
|
- täiendavatele keemilistest ja muudest väetistest pärit lämmastikuühenditele.
|
|
|
2. Nende meetmetega tagatakse iga põllumajandusettevõtte või loomühiku puhul, et loomasõnniku hulk, mida igal aastal maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa teatavat konkreetset kogust hektari kohta.
|
BILAG V
|
|
See kogus ühe hektari kohta on sõnnikukogus, mis sisaldab 170 kg lämmastikku. Kuid:
|
|
|
a) esimeses nelja-aastases tegevusprogrammis võivad liikmesriigid lubada sõnnikukogust, mis sisaldab 210 kg lämmastikku;
|
OPLYSNINGER, DER SKAL FINDES I DE I ARTIKEL 10 OMHANDLEDE RAPPORTER
|
|
b) esimese nelja-aastase tegevusprogrammi ajal ja pärast seda võivad liikmesriigid lubada eespool osutatud kogustest erinevaid koguseid. Need kogused peavad olema sellised, et nad ei piira artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamist, ning neid tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks:
|
1. En redegoerelse for de forebyggende foranstaltninger, der er truffet i henhold til artikel 4.
|
|
- pikad kasvuperioodid,
|
2. Et kort, der viser foelgende:
|
|
- suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid,
|
a) vand, der er kortlagt i henhold til artikel 3, stk. 1, og bilag I, idet det for hvert vandomraade oplyses, hvilke af kriterierne i bilag I der er anvendt med henblik paa kortlaegningen b) hvor de udpegede saarbare zoner ligger, idet der skelnes mellem eksisterende zoner og zoner, som er udpeget siden sidste rapport.
|
|
- sademete suur netohulk tundlikul alal,
|
3. En sammenfatning af resultaterne af den i artikel 6 omhandlede overvaagning, herunder en redegoerelse for de betragtninger, som foerte til udpegelsen af hver enkelt saarbar zone eller til en aendring af eller tilfoejelse til listen over udpegede saarbare zoner.
|
|
- erakordselt tugeva denitrifikatsiooniga mullad.
|
4. En sammenfatning af de handlingsprogrammer, der er udarbejdet i henhold til artikel 5, herunder navnlig:
|
|
Kui liikmesriik lubab punkti b alusel erinevat kogust, teavitab ta sellest komisjoni, kes kontrollib selle põhjendatust artiklis 9 sätestatud korras.
|
a) de foranstaltninger, der kraeves i henhold til artikel 5, stk. 4, litra a) og b) b) de oplysninger, der kraeves i henhold til bilag III, punkt 4 c) supplerende eller skaerpede foranstaltninger, der er truffet i henhold til artikel 5, stk. 5 d) en sammenfatning af resultaterne af de overvaagningsprogrammer, som gennemfoeres i henhold til artikel 5, stk. 6 e) medlemsstaternes vurderinger af, inden for hvilken frist det vand, der er kortlagt i henhold til artikel 3, stk. 1, sandsynligvis vil kunne forventes at opfylde maalsaetningerne i handlingsprogrammet, sammen med en angivelse af den usikkerhedsgrad, der er indbygget i disse vurderinger.
|
|
3. Liikmesriigid võivad lõikes 2 osutatud kogused välja arvutada loomade arvu põhjal.
|
|
|
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad lõike 2 sätteid kohaldavad. Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta saadud teabe põhjal teha nõukogule asjakohaseid ettepanekuid artiklis 11 sätestatud korras.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
|
|
IV LISA
|
|
|
MÕÕTMISE VÕRDLUSMEETODID
|
|
|
Keemilised väetised
|
|
|
Lämmastikuühendeid mõõdetakse meetodil, mida on kirjeldatud komisjoni 22. juuni 1977. aasta direktiivis 77/535/EMÜ väetiste proovivõtu- ja analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [1] muudetud direktiiviga 89/519/EMÜ [2].
|
|
|
Magevesi, rannikuvesi ja merevesi
|
|
|
Nitraadikontsentratsiooni mõõdetakse kooskõlas nõukogu 12. detsembri 1977. aasta otsuse 77/795/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduses mageda pinnavee kvaliteedi alase teabevahetuse ühine kord, [3] muudetud otsusega 86/574/EMÜ, [4] artikli 4a lõikega 3.
|
|
|
[1] EÜT L 213, 22.8.1977, lk 1.
|
|
|
[2] EÜT L 265, 12.9.1989, lk 30.
|
|
|
[3] EÜT L 334, 24.12.1977, lk 29.
|
|
|
[4] EÜT L 335, 28.11.1986, lk 44.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
|
|
V LISA
|
|
|
TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA ARTIKLIS 10 OSUTATUD ARUANNETES
|
|
|
1. Avaldus vastavalt artiklile 4 võetud ennetusmeetmete kohta.
|
|
|
2. Kaart, millel on näha järgmine:
|
|
|
a) artikli 3 lõike 1 ja I lisa järgi kindlaksmääratud veekogud ning iga sellise veekogu puhul see, millist I lisas loetletud kriteeriumidest kasutati selle veekogu kindlaksmääramiseks;
|
|
|
b) määratud tundlike alade asukohad, eristades olemasolevad ja pärast eelmise aruande esitamist määratud alad.
|
|
|
3. Artikli 6 alusel toimunud seire tulemuste kokkuvõte koos põhjendustega selle kohta, miks iga tundlik ala selleks määrati, ning tundlike alade nimistu muudatused või täiendused.
|
|
|
4. Vastavalt artiklile 5 koostatud tegevusprogrammide kokkuvõte, mis sisaldab eelkõige järgmist:
|
|
|
a) artikli 5 lõike 4 punktides a ja b nõutavad meetmed;
|
|
|
b) III lisa punktis 4 nõutav teave;
|
|
|
c) vastavalt artikli 5 lõikele 5 võetud mis tahes täiendavad või tõhusamad meetmed;
|
|
|
d) vastavalt artikli 5 lõikele 6 toimunud seire tulemuste kokkuvõte;
|
|
|
e) liikmesriikide oletused ajakava kohta, mille jooksul vastavalt artikli 3 lõikele 1 kindlaksmääratud veekogud eeldatavasti reageerivad tegevusprogrammi meetmetele, ning nende oletustega kaasneva ebakindluse määr.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
|