I – Introduction

I. Sissejuhatus

1. In these two present references for a preliminary ruling that have been joined in these proceedings, the Consiglio di Stato formulates its uncertainties concerning the compatibility with Union law of an arrangement for the provision of public services in which there was no public procurement procedure. More specifically, these proceedings concern a situation in which a number of Italian municipal councils have a token shareholding in a public company predominantly controlled by Varese Municipal Council that provides the public urban hygiene service in all those municipalities.

1. Käesolevas menetluses liidetud kahe eelotsusetaotlusega väljendab Consiglio di Stato kahtlusi selle üle, kas liidu õigusega on kooskõlas avalike teenuste osutamise kord, milles on loobutud avaliku hankemenetluse korraldamisest. Täpsemalt küsib kohus olukorra kohta, kus mitu Itaalia omavalitsusüksust osalevad sümboolselt kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingus, mida kontrollib peamiselt Varese linn ja mis pakub avalikku teenust – linna heakorrateenust – kõigis nendes omavalitsusüksustes.

2. In those terms, the present case once again raises before the Court of Justice the issue of in-house providing. The difficulty that has specifically arisen on this occasion is, in short, that of the existence of a number of public entities that start to use a municipal company [a company set up in order to provide certain municipal services] created by another public entity, which has incomparably greater influence and which, as a consequence, retains a clearly dominant decision-making capacity within that municipal company compared with all the other entities together. In what circumstances is it lawful for each of those minor entities to resort to the in-house option? Further and more specifically, in what circumstances may such entities be regarded as exercising over the municipal company control similar to that which they exercise over their own departments, as required by the Teckal case-law? (2) That is, in summary, the issue confronting the Court of Justice on this occasion.

2. Sel moel seavad käesolevad kohtuasjad Euroopa Kohtu taas silmitsi in‑house teenuste osutamise problemaatikaga. Täpsustatult ja kokkuvõtlikult on siinses asjas probleemiks nimelt avalik-õiguslike üksuste paljusus, kes kasutavad sihtäriühingut, mille on asutanud üks teine ja võrreldamatult suurema kaaluga avalik-õiguslik üksus, kellel seetõttu on selgelt valitsev otsustusvõim nimetatud sihtäriühingus, võrreldes kõigi teiste avalik-õiguslike üksustega. Mis tingimustel on õiguspärane, et kõik need väiksemad üksused kasutavad in‑house võimalust? Ja täpsemalt, mis tingimustel võib järeldada, et need üksused omavad sihtäriühingu üle „kontrolli, mis on samaväärne sellega, mida nad oma enda allüksuste üle omavad”, nagu on nõutud kohtuotsuses Teckal?(2) Nimelt see küsimus on käesoleval juhul esitatud Euroopa Kohtule.

3. The case-law has already dealt in the past with a number of situations similar to this. In them all, the Court proceeded to examine on a case-by-case basis the position, according to the statutes, of the public entity concerned on the management bodies of the company set up to provide certain municipal services in order to determine whether the similar control over that contractor company was in fact exercised collectively. The case now referred by the Consiglio di Stato implicitly invites the Court to go beyond that case-by-case examination with a view to establishing a number of objective criteria which enable an assessment of the type of capacity to influence the running of the company which must be required of a public entity in order for it to be able to rely on the in-house exception.

3. Kohtupraktikas on minevikus juba korduvalt käsitletud olukordi, mis on praegusega sarnased. Kõigis neis tegi Euroopa Kohus üksikjuhtu puudutava analüüsi avalik-õigusliku üksuse põhikirjajärgse seisundi kohta riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega sihtäriühingu juhtorganites, et määrata kindlaks, kas „samaväärne kontroll” selle teenuslepingu pooleks oleva äriühingu üle toimub tegelikult kollektiivselt. Consiglio di Stato sel korral esitatud küsimus palub Euroopa Kohtul kaudselt minna kaugemale kasuistlikust analüüsist, et määrata kindlaks rida objektiivseid kriteeriume, mis võimaldaks hinnata, mis liiki mõjuvõim peab avalik-õiguslikul üksusel sihtäriühingu üle olema, et saaks kasutada in‑house erandit.

II – Legal framework

II. Õiguslik raamistik

A – European Union law

A. Liidu õigusnormid

4. In accordance with Article 1 of Directive 2004/18/EC of the European Parliament and of the Council of 31 March 2004 on the coordination of procedures for the award of public works contracts, public supply contracts and public service contracts, (3) ‘“Public contracts” are contracts for pecuniary interest concluded in writing between one or more economic operators and one or more contracting authorities and having as their object the execution of works, the supply of products or the provision of services within the meaning of this Directive’ (paragraph 2(a)), while ‘“Service concession” is a contract of the same type as a public service contract except for the fact that the consideration for the provision of services consists either solely in the right to exploit the service or in this right together with payment’ (paragraph 4).

4. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta(3) artiklile 1 on „[r]iigihankelepingud – ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses” (lõike 2 punkt a) [mõiste „ostja” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat mõistet „hankija”]; ning „[t]eenuste kontsessioon [on] sama liiki leping kui teenuste riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teenuste osutamise eest antakse üksnes õigus teenust kasutada või see õigus koos tasuga” (lõige 4).

B – National law

B. Siseriiklikud õigusnormid

5. Article 30 of Legislative Decree No 267 of 18 August 2000 (Consolidated Law on the rules governing local authorities) (4) grants local authorities the right to enter into agreements with each other ‘in order to discharge certain functions and provide certain services in a coordinated manner’.

5. 18. augusti 2000. aasta seadusandliku dekreedi nr 267 (kohalike omavalitsusüksuste korraldust reguleerivate seaduste koondtekst)(4) artikkel 30 annab kohalikele omavalitsusüksustele õiguse sõlmida omavahel lepinguid „teatud ülesannete koordineeritud täitmiseks ja teatud teenuste koordineeritud osutamiseks”.

6. The version of Article 113 of Legislative Decree No 267 in force at the material time, entitled ‘Management of networks and provision of financially significant local public services’, provided as follows in paragraphs 4 and 5:

6. Viidatud seadusandliku dekreedi nr 267 artikkel 113 „Võrkude haldamine ja majandushuvi pakkuvate kohaliku tasandi avalike teenuste osutamine” sätestas lõigetes 4 ja 5 asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsioonis järgmist:

‘4. Where the management of the networks, installations and other facilities is separated from the activity of providing the services, the local authorities, acting individually or in partnerships, shall have recourse to:

„4. Kui käitamine on teenuste osutamisest eristatav, tuleb võrkude, rajatiste ja muu vara käitamiseks kasutada ka siis, kui mitu kohalikku omavalitsusüksust tegutsevad ühiselt:

(a) entities created for the purpose, in the form of companies wholly publicly owned, on condition that the public authorities holding the share capital exercise over the company control comparable to that exercised over their own departments, and that the company carries out the essential part of its activities with the controlling public authority or authorities;

a) sel eesmärgil asutatud juriidilisi isikuid, mille vorm on kapitaliühing, mille kogu kapital kuulub avalikule sektorile ning millega võib sõlmida otselepingu tingimusel, et neil avalik-õiguslikel üksustel, kellele äriühingu kapital kuulub, on selle ühingu üle samaväärne kontroll, nagu neil on omaenda allüksuste üle, ning et äriühing tegutseb põhiliselt teda kontrolliva avalik-õigusliku üksuse või üksuste huvides;

…

[…].

5. Service contracts are to be awarded in accordance with the sectoral rules and the legislation of the European Union, with entitlement to provide the service being granted to:

5 Teenuse osutamine toimub vastavalt asjaomast valdkonda reguleerivatele õigusnormidele ja järgides Euroopa Liidu õigusnorme; teenuse osutamise leping sõlmitakse:

…

[…]

(c) companies wholly publicly owned, on condition that the public authority or authorities holding the share capital exercise over the company control comparable to that exercised over their own departments and that the company carries out the essential part of its activities with the controlling public authority or authorities.’

c) kapitaliühinguga, mille kogu kapital kuulub avalikule sektorile, tingimusel et avalik-õiguslikul isikul või avalik-õiguslikel isikutel, kellele kapital kuulub, on äriühingu üle samaväärne kontroll nagu oma allüksuste üle ning et ning et äriühing tegutseb põhiliselt teda kontrolliva avalik-õigusliku üksuse või üksuste huvides.”

III – The main proceedings and the question referred for a preliminary ruling

III. Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimus

7. On a date that is not recorded in the case-file, Varese Municipal Council incorporated an in-house company limited by shares, ASPEM SpA, to manage, inter alia, the urban public hygiene service in its area. At the material time, that company was almost wholly owned by Varese Municipal Council.

7. Eelotsusetaotlustes märkimata kuupäeval asutas Varese omavalitsusüksus in‑house aktsiaseltsi ASPEM SpA, et korraldada oma territooriumil muu hulgas linna heakorrateenust. Asjaolude toimumise ajal kuulus kõnealuse äriühingu kapital peaaegu tervenisti Varese omavalitsusüksusele.

8. In 2005, by a number of decisions adopted by their local assemblies, the municipal councils of Cagno and Solbiate resolved to select, as the preferred system for managing the urban hygiene service, the system managed in coordination with other municipalities in accordance with Articles 30 and 113(5)(c) of Legislative Decree No 267/2000, and they also approved for that purpose the agreement concluded with Varese Municipal Council for the management of the urban hygiene service by ASPEM. Finally, each of those municipal assemblies resolved to acquire one share in ASPEM. Parallel decisions were adopted in a number of other small municipalities in the province of Varese.

8. 2005. aastal otsustasid Cagno ja Solbiate omavalitsusüksuste volikogud eelistada linna heakorra korraldamiseks teiste omavalitsusüksustega koordineeritud korraldamist, nagu on ette nähtud 2000. aasta seadusandliku dekreedi nr 267 artiklis 30 ja artikli 113 lõike 5 punktis c; ühtlasi kiideti sel eesmärgil heaks Varese omavalitsusüksusega sõlmitud leping, et linna heakorrateenust korraldaks ASPEM. Lõpuks nõustus kumbki volikogu omandama ühe aktsia äriühingus ASPEM. Sarnased otsused tehti ka Varese provintsi teistes väikestes omavalitsusüksustes.

9. According to the data provided by the Italian Government, the share capital of ASPEM is EUR 173 785, which is represented by an equivalent number of shares each with a nominal value of EUR 1. At the material time, Varese Municipal Council held 173 467 shares while the remaining 318 shares were divided between 36 municipal councils in the province of Varese, each of which held individual shareholdings of between 1 and 19 shares.

9. Kooskõlas Itaalia valitsuse esitatud andmetega on äriühingu ASPEM aktsiakapitali suurus 173 785 eurot, millele vastab sama arv aktsiaid, mille nominaalväärtus on kõigil üks euro. Varese omavalitsusüksusele kuulus tol ajal 173 467 aktsiat ning ülejäänud 318 aktsiat oli jaotatud Varese provintsi 36 omavalitsusüksuse vahel, kusjuures üksikud osalused olid vahemikus 1 kuni 19 aktsiat.

10. In addition, both local authorities, inter alia, the other municipal councils concerned, concluded with ASPEM a shareholders’ agreement under which they had the right to be consulted, to appoint a member of the supervisory council and to appoint a member of the management board, in agreement with the other municipal councils participating in the shareholders’ agreement.

10. Ülejäänud omavalitsusüksuste hulgas sõlmis teiseks kumbki omavalitsusüksus ASPEM-iga aktsionäride lepingu, mis andis neile õiguse, et nendega konsulteeritakse, õiguse nimetada üks audiitorkogu liige ja määrata teiste kokkuleppes osalevate omavalitsusüksuste nõusolekul üks juhatuse liige.

11. The municipal councils of Cagno and Solbiate took the view that, with all those precautions, the award of the service to ASPEM satisfied the conditions of the in-house exception.

11. Cagno ja Solbiate omavalitsusüksused leidsid, et kõigi nende ettevaatusabinõudega täitis teenuste osutamise lepingu sõlmimine ASPEM-iga in‑house erandi nõuded.

12. However, ECONORD SpA submitted two extraordinary petitions to the Head of State, seeking the annulment of those resolutions of the municipal councils of Cagno (Case C-182/11) and Solbiate (Case C‑183/11), claiming, inter alia, breach of the principle of similar control, since the shareholdings of those municipal councils in ASPEM are very small. In the context of those proceedings, an opinion was sought from the Consiglio di Stato, which has made the present reference for a preliminary ruling.

12. Siiski esitas äriühing ECONORD SpA kaks erakorralist kaebust riigipeale, milles taotles Cagno omavalitsusüksuse volikogu (kohtuasi C‑182/11) ja Solbiate omavalitsusüksuse volikogu (C‑183/11) sõlmitud kahe viidatud kokkuleppe tühistamist, väites muu hulgas, et on rikutud „samaväärse kontrolli” põhimõtet, arvestades nende omavalitsusüksuste väga väikest osalust ASPEM-i kapitalis. Selle menetluse raames paluti arvamust Consiglio di Statolt, kes nüüd esitab käesoleva eelotsuse küsimuse.

13. The Consiglio di Stato took the view that there are uncertainties concerning the interpretation of the case-law relating to the conditions of the so-called in-house exception and it therefore referred the following question to the Court of Justice for a preliminary ruling (the wording is identical in the two cases which have been joined in these proceedings):

13. Kuna esinevad kahtlused, kuidas tõlgendada nn in‑house erandi kohaldamiseks esitatavaid nõudeid käsitlevat kohtupraktikat, esitas Consiglio di Stato Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse (selle sõnastus on kahes siin liidetud kohtuasjas identne):

‘Must the principle that the position of an individual public authority holding shares in a municipal company [(a company set up to provide certain municipal services)] is irrelevant also apply where one of the partner municipalities holds a single share in the municipal company and the shareholders’ agreements entered into by the partner public authorities are not such as to give the shareholding municipality any effective power of control over the company, with the result that the company shareholding may be regarded merely as formal cover for a contract for the provision of services?’

„Kas põhimõtet, et konkreetse sihtäriühingus osalust omava avalik-õigusliku üksuse seisund ei ole oluline, tuleb kohaldada ka juhul, kui nagu käesolevas asjas kuulub ühele ühiselt tegutsevatest omavalitsusüksustest ainult üks sihtäriühingu aktsia ja avalik-õiguslike üksuste vahel sõlmitud aktsionäride kokkulepped ei ole piisavad, et anda osalust omavale omavalitsusüksusele mingit tõhusat kontrolli, nii et tema osalust võib pidada üksnes teenuste osutamise lepingu formaalseks katteks?”

IV – The procedure before the Court of Justice

IV. Menetlus Euroopa Kohtus

14. The references for preliminary rulings were lodged at the Registry of the Court of Justice on 27 July 2011.

14. Eelotsusetaotlused registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis 27. juulil 2011.

15. Written observations were submitted by the municipal councils of Cagno and Solbiate (jointly), Italy, Austria, Poland and the Commission . No oral hearing was held in these proceedings.

15. Kirjalikke märkusi esitasid Cagno ja Solbiate omavalitsusüksused (ühiselt), Itaalia, Austria ja Poola valitsus ning komisjon. Käesolevas asjas ei toimunud kohtuistungit.

V – Analysis of the question

V. Eelotsuse küsimuse analüüs

A – Preliminary remarks

A. Esialgsed märkused

16. Before proposing a reply to the question, I must make a number of preliminary remarks. First of all, I believe that the pleas of inadmissibility raised by the municipal councils of Cagno and Solbiate and by the Italian Government must be rejected.

16. Enne eelotsuse küsimusele vastamist, tuleb teha rida esialgseid märkusi. Esmalt peab minu arvates tagasi lükkama vastuvõetamatuse väited, mille esitasid vastavalt Cagno ja Solbiate omavalitsusüksused ja Itaalia valitsus.

17. On the one hand, the defendant municipal councils claim that, in June 2011, after the events which gave rise to the present reference for a preliminary ruling and just one month before the reference was made, the disputed service was awarded to ASPEM, this time after a public call for tenders. The defendants submit that this fact renders the petitions pointless and the reference for a preliminary ruling inadmissible. However, I believe that that plea of inadmissibility cannot be accepted because it must be presumed that the main proceedings still need to be disposed of from the point of view of the interests of Econord.

17. Esiteks väidavad vastustajaks olevad omavalitsusüksused, et 2011. aasta juunis, pärast siinsete eelotsusetaotluste aluseks olevate asjaolude toimumist ja vaid kuu aega enne nende esitamist, sõlmiti vaidlusaluse teenuse osutamiseks leping ASPEM-iga, olles seekord korraldanud avaliku hankemenetluse. Vastustajate arvates muudab see asjaolu kaebused kasutuks ja eelotsuse küsimuse vastuvõetamatuks. Minu arvates ei saa nõustuda selle vastuvõetamatuse väitega, sest tuleb eeldada, et põhikohtuasjade lahendus on äriühingu Econord huvides endiselt vajalik.

18. Nor, in my opinion, must the Court accept the Italian Government’s plea that the reference for a preliminary ruling is inadmissible on the grounds that it lacks a sufficient description of the legal and factual context of the case. The Italian Government asserts, in particular, that the Consiglio di Stato does not provide sufficient information concerning the composition of ASPEM’s share capital or its company statutes. However, I believe that, using the information provided to it, the Court will be able to give a helpful reply to the Consiglio di Stato, without prejudice, of course, to a possible referral of the assessment of certain facts to the national court.

18. Samuti ei saa minu arvates nõustuda Itaalia valitsuse väitega, et eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu, kuna puudub piisav juhtumi õigusliku ja faktilise raamistiku kirjeldus. See valitsus kinnitab eelkõige, et Consiglio di Stato ei esita piisavalt andmeid ASPEM-i kapitali koostisosade ega selle põhikirja kohta. Minu arvates võib Euroopa Kohus aga esitatud teabe põhjal anda Consiglio di Statole tarviliku vastuse, ilma et see mõjutaks loomulikult seda, et mõne asjaolu hindamine jäetakse selle siseriikliku kohtu ülesandeks.

19. Besides those two pleas of inadmissibility expressly raised by the parties, to my mind it is appropriate to state at this juncture that, although in the instant case the Consiglio di Stato is acting in the exercise of its consultative functions (giving an opinion in the context of an extraordinary petition to the President of the Republic), the case-law has clarified that, in such cases, the Consiglio di Stato may be regarded as a court or tribunal within the meaning and for the purposes of Article 267 TFEU. (5)

19. Peale kahe poolte otsesõnu esitatud vastuvõetamatuse väite näib mulle asjakohane siin märkida, et ehkki kõnealustes kohtuasjades sekkub Consiglio di Stato oma nõuandvas funktsioonis (esitades arvamuse vabariigi presidendile esitatud erakorralise kaebuse raames), on kohtupraktikas juba märgitud, et sellistes juhtudes võib nimetatud organit pidada kohtuks ELTL artikli 267 tähenduses ja eesmärkidel.(5)

20. Lastly, I should like to point out that it is not clear from the case-file whether the disputed service was covered by a management contract subject to Directive 2004/18 or a concession, a matter which essentially depends on the arrangements for the remuneration of ASPEM. (6) However, that factor is completely irrelevant as regards the question referred, since the Court has explained that its case-law on the in-house exception is relevant for the purposes of both the interpretation of Directive 2004/18, applicable to certain contracts, and the interpretation of Articles 25 TEU, 49 TFEU and 56 TFEU and the general principles of which they are the specific expression, which must be respected in the award of concessions. (7)

20. Lõpuks täpsustan, et toimikust ei ilmne selgelt, kas vaidlusaluse teenuse korraldamise kohta sõlmiti leping, millele kohaldatakse direktiivi 2004/18, või kontsessioon, mis sõltub põhimõtteliselt sellest, kuidas ASPEM-i tasustati.(6) Siiski ei oma see asjaolu esitatud küsimuse seisukohalt tähtsust, sest Euroopa Kohus on märkinud, et see kohtupraktika in‑house erandi kohta on kohaldatav nii direktiivi 2004/18 (mis kehtib kindlate lepingute kohta) tõlgendamisele kui ka ELL artikli 25 ning ELTL artiklite 49 ja 56 tõlgendamisele ning nende üldpõhimõtete tõlgendamisele, mille konkreetseks väljenduseks on need sätted, mida kontsessioonide andmise korral järgida tuleb.(7)

B – The reference for a preliminary ruling

B. Eelotsuse küsimus

21. The present case concerns, once again and in quite clear terms, the interpretation of the Teckal case-law, in other words, the statement of the conditions on which a public entity is permitted to entrust another legal entity with the provision of a service within its sphere of competence without the need first to issue a call for tenders, provided that ‘the local authority exercises over the person concerned a control which is similar to that which it exercises over its own departments’ (the first Teckal condition) and that ‘that person carries out the essential part of its activities with the controlling local authority or authorities’ (the second Teckal condition). (8) However, it should be stated now that the present reference for a preliminary ruling focuses on the assessment of the first Teckal condition, while the second condition is not in issue at all.

21. Käesolevad kohtuasjad käsitlevad jälle ja üsna selgelt seda, kuidas tõlgendada kohtuotsust Teckal, st kohtuotsust, milles on täpsustatud tingimused, millal avalik-õiguslik üksus võib eraldiseisvale õigussubjektile anda tema pädevuses oleva teenuse osutamise, ilma et eelnevalt peaks pakkumismenetlust korraldama, tingimusel, et „territoriaalüksusel on selle isiku üle samaväärne kontroll nagu omaenda allüksuste üle” (esimene Teckali tingimus) ja et „kõnesolev isik tegutseb põhiliselt teda kontrolliva kohaliku omavalitsusüksuse või -üksuste huvides” (teine Teckali tingimus).(8) Siiski tuleb juba öelda, et käesolev eelotsuse küsimus keskendub esimese Teckali tingimuse hindamisele, ning teise tingimuse kohta ei ole mingit küsimust.

22. The starting point for the question referred by the Consiglio di Stato is an alleged ‘principle that the position of an individual public authority holding shares in a municipal company ... is irrelevant’, a principle which the Consiglio di Stato appears to deduce from the Coditel case-law. (9) However, that expression is rather unfortunate, particularly because it could suggest that the Court went much further in that case-law than, in my opinion, it actually intended. In order to give a helpful reply to the national court, therefore, it is necessary to establish whether, in fact, such a principle was formulated in the case-law on in-house contracts.

22. Siiski tuleb märkida, et Consiglio di Stato lähtub oma küsimuses väidetavast põhimõttest, et „konkreetse sihtäriühingus osalust omava avalik-õigusliku üksuse seisund ei ole oluline”, mille ta näib tuletavat kohtuasjast Coditel.(9) See väljend ei ole siiski ülemäära õnnestunud, arvestades eelkõige, et see võib jätta mulje, et Euroopa Kohus läks selles otsuses palju kaugemale sellest, mida ta minu arvates tegelikult s oovis öelda. Siseriiklikule kohtule tarviliku vastuse andmiseks peab seega selgitama, kas in‑house lepinguid käsitlevas kohtupraktikas on tegelikult ka viidatud põhimõte kehtestatud.

23. In short, I believe that the question referred by the Consiglio di Stato is essentially aimed at determining the circumstances in which it is possible to conclude that a public entity which has a minority shareholding, even minimal, in a municipal company, can be said to exercise over that company a control similar to that which it exercises over its own departments and, more specifically, whether that condition is satisfied in such a case as this, in which, in addition, ‘the shareholders’ agreements entered into by the partner public authorities are not such as to give the shareholding municipality any effective power of control over the company’.

23. Kokkuvõttes on minu arvates Consiglio di Stato küsimuse peamine eesmärk määrata kindlaks, millistel tingimustel võib järeldada, et avalik-õiguslikel üksustel, kellel on vähemusosalus, k.a minimaalne osalus ühe sihtäriühingu kapitalis, võib selle äriühingu üle olla „samaväärne kontroll nagu omaenda allüksuste üle”, ja täpsemalt, kas see nõue on täidetud sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjades, kus lisaks „avalik-õiguslike üksuste vahel sõlmitud aktsionäride kokkulepped ei ole piisavad, et anda osalust omavale omavalitsusüksusele mingit tõhusat kontrolli”.

24. On the basis of that reading of the question, I shall divide my analysis into two parts. First of all, in the case of shares in a municipal company being held by a public entity in a dominant position and another group of public entities in a weaker position, I shall endeavour to determine the particular conditions that must be satisfied in order for those entities to be regarded as exercising over the municipal company control similar to that which they exercise over their own departments. Second, based on the information provided by the national court, I shall analyse whether those conditions are satisfied in the present case.

24. Küsimuse sellisest tõlgendamisest lähtudes jaotan oma analüüsi kahte ossa. Esiteks üritan kindlaks määrata, millised konkreetsed asjaolud peavad esinema, et sihtäriühingu puhul, mille kapitalis osaleval ühel avalik-õiguslikul üksusel on valitsev seisund ja teisel avalik-õiguslike üksuste grupil nõrgem seisund, võib asuda seisukohale, et viimati mainitutel on nimetatud äriühingu üle „samaväärne kontroll nagu omaenda allüksuste üle”. Teiseks analüüsin siseriikliku kohtu esitatud andmete põhjal, kas need tingimused on käesolevates asjades täidetud.

C – Similar control over a company in which shares are held by a number of public entities where there is a situation of clear asymmetry in the influence of one of those entities vis-à-vis the others

C. „Samaväärne kontroll” äriühingu üle, mille kapitalis osalevad mitu avalik-õiguslikku üksust, kui esineb selge asümmeetria ühe üksuse kaalus, võrreldes ülejäänutega

1. Preliminary points

1. Esmased kaalutlused

25. At the outset, it must be observed that, in accordance with settled case-law, and as is perfectly logical, there is nothing to preclude the requirement of similar control from being satisfied where the shares in the contractor company belong not just to one but to a number of public entities.

25. Alustuseks tuleb meelde tuletada, et kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ja väga loogiliselt ei ole mingit takistust, et „samaväärse kontrolli” nõue on täidetud, kui äriühing, kellega leping sõlmitakse, kuulub mitte ühele, vaid enamale avalik-õiguslikule üksusele.

26. In the clearest terms, the Coditel judgment stated, in these words, that ‘[t]he control exercised over the concessionaire must be effective, but it is not essential that it be exercised individually’, for requiring ‘the control exercised by a public authority in such a case to be individual would have the effect of requiring a call for competition in the majority of cases where a public authority seeks to join a grouping composed of other public authorities, such as an inter-municipal cooperative society’. (10) That case-law was confirmed in Sea , paragraph 63 of which states that ‘if a public authority becomes a minority shareholder in a company limited by shares with wholly public capital for the purpose of awarding the management of a public service to that company, the control that the public authorities which are members of that company exercise over it may be classified as similar to the control they exercise over their own departments when it is exercised by those authorities jointly’.

26. Ühemõtteliselt on kohtuotsuses Coditel otsesõnu rõhutatud, et „kontsessionääri suhtes teostatav kontroll peab olema tõhus, kuid selle isiklik teostamine ei ole vajalik”, sest nõue, et „avaliku võimu organ peaks sellistel juhtudel teostama ise täielikult kontrolli, tooks enamikul juhtudel, kus üks avaliku võimu organ plaanib liituda sellise teistest avaliku võimu organitest koosneva ühendusega nagu kohalike omavalitsusüksuste koostööühing, kaasa riigihanke korraldamise”.(10) Seda doktriini kinnitati eespool viidatud kohtuotsuses Sea, mille punktis 63 on märgitud, „et kui avalik võimuorgan omandab täielikult avalik-õiguslikule isikule või isikutele kuuluvas aktsiaseltsis vähemusosaluse, et sõlmida selle äriühinguga avaliku teenuse haldamise leping, võib kõnesolevas äriühingus osalust omavate avalike võimuorganite poolt selle äriühingu üle teostatavat kontrolli, mida need võimuorganid teostavad ühiselt, pidada samasuguseks kontrolliks nagu see, mida nad teostavad omaenda struktuuriüksuste üle”.

27. Further, in the same vein, the fact that the contracting authority holds, alone or together with other public authorities, all the share capital in the municipal company tends to indicate that that contracting authority exercises over that company a control similar to that which it exercises over its own departments. (11) However, that assertion must be subject to two important qualifications.

27. Asjaolu, et hankijale üksi või ühiselt teiste avalik-õiguslike üksustega kuulub kogu sihtäriühingu kapital, näib samast perspektiivist lähtuvalt lisaks osutavat sellele, et hankijal on äriühingu üle „samaväärne kontroll” nagu oma allüksuste üle.(11) Viimasele väitele tuleb aga teha kaks olulist täpsustust.

a) The participation of a private shareholder means that it is impossible for public entities to exercise similar control over the company

a) Eraõigusliku osaniku osalemine välistab selle, et avalik-õiguslikel üksustel on „samaväärne kontroll” äriühingu üle

28. First of all, ‘the holding, even a minority holding, of a private undertaking in the capital of a company in which the contracting authority in question also has a holding too means that, on any view, it is impossible for that contracting authority to exercise over that company control similar to that which it exercises over its own departments’. (12) That statement could be relevant in the present case because, although it appears that, at the time when the disputed awards were made, the share capital of ASPEM was entirely in public hands, the Commission has pointed out that, on 15 June 2009, the A2A group, a company limited by shares which might be held by private shareholders, took control of the company.

28. Esiteks „juhul, kui eraõiguslikul ettevõtjal on kas või vähemusosalus niisuguse äriühingu kapitalis, milles omab osalust ka asjassepuutuv hankija, on igal juhul välistatud, et niisugune hankija võiks selle äriühingu üle teostada samasugust kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle”.(12) See täpsustus võib olla siinsetes asjades oluline, sest näib, et ehkki vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal kuulus ASPEM-i kapital täielikult avalik-õiguslikele omanikele, siis tõi komisjon välja, et 15. juunil 2009 omandas kontrolli selle äriühingu üle kontsern A2A, mis on aktsiaselts, mille kapitalis võib olla osalus ka eraõiguslikel aktsionäridel.

29. In accordance with the Sea judgment, the fact that after the direct award of the service contract, ‘but still during the period for which that contract was valid, private shareholders were permitted to hold capital in that company would constitute the alteration of a fundamental condition of the contract, which would require the contract to be put out for competitive tender’. (13) Accordingly, in the present case, if it is established that private capital has entered the company during the period of the contract or concession, that fact will be sufficient to make it impossible from the outset for the requirement of similar control to be satisfied. In any event, it is for the national court to confirm those points.

29. Vastavalt eespool viidatud kohtuotsusele Sea on asjaolu puhul, et pärast teenuse kohta otselepingu sõlmimist, „kuid siiski selle hankelepingu kehtivuse ajal, lubataks selles äriühingus omandada osalust eraõiguslikel aktsionäridel, […] tegemist niisuguse muudatusega hankelepingu põhitingimustes, mis tooks kaasa hankemenetluse läbiviimise vajaduse”.(13) Käesolevas asjas – kui leiab kinnitust, et lepingu või kontsessiooni kehtivuse ajal on eraõiguslik kapital äriühingusse tulnud – oleks see asjaolu seega piisav, et välistada ab initio samaväärse kontrolli nõude täitmine. Igal juhul peab siseriiklik kohus sellise asjaolu esinemise välja selgitama.

b) The wholly public nature of a company is not a decisive indication

b) Äriühingu täies ulatuses avalik-õiguslikku omandisse kuulumine ei ole määrav näitaja

30. Second, it must be pointed out at this juncture that the wholly public nature of a company set up to provide certain municipal services is not regarded, in case-law, as being a decisive indication that each and every entity which participates in that company exercises over it a control similar to that which it exercises over its own departments. (14)

30. Teiseks tuleb märkida, et kohtupraktikas ei märgita ka seda, et sihtäriühingu täies ulatuses avalik-õiguslikku omandisse kuulumine on määrav näitaja sellest, et kõik selle kapitalis osalevad üksused omavad tema üle „samasugust kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle”.(14)

31. Therefore, in addition to the wholly public nature of the municipal company, the assessment of the first Teckal condition must, as the Court has observed, take account of ‘all the legislative provisions and relevant circumstances’, and ‘[i]t must follow from that examination that the successful tenderer is subject to a control enabling the contracting authority to influence that company’s decisions. It must be a case of a power of decisive influence over both strategic objectives and significant decisions of that company’. (15)

31. Minnes kaugemale küsimusest, kas sihtäriühing kuulub täies ulatuses avalik-õiguslikku omandisse, tuleb Teckali esimest tingimust hinnata – nagu Euroopa Kohus on märkinud –, arvestades „kõiki asjassepuutuvaid õigusnorme ja asjaolusid”, ja seda, et „uurimisest peab tulenema, et kõnealune kontsessinäär on allutatud niisugusele kontrollile, mis võimaldab kontsessiooni andval avalikul võimuorganil tema otsuseid mõjutada. Tegemist peab olema otsustava mõjuga nii strateegilistele eesmärkidele kui ka tähtsatele otsustele”.(15)

2. The alleged ‘principle of irrelevance’

2. Väidetav „ebaolulisuse põhimõte”

32. Turning now to the substance of the question before the Court, it is appropriate to begin by considering the wording which the national court uses to summarise the case-law concerned, that is the so-called principle of the irrelevance of the position of an individual public authority holding shares in a municipal company.

32. Küsimust sisuliselt käsitledes tuleb kõigepealt pöörata tähelepanu väljendile, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus kasutab, et võtta kokku selle valdkonna kohtupraktika: põhimõte, et sihtäriühingus osalust omava avalik-õigusliku üksuse seisund „ei ole oluline”.

33. As we have seen, according to the judgments in Coditel and Sea , even where a public authority has a very minor shareholding in the contractor company, the condition of similar control may be satisfied provided that that control, exercised jointly with the other proprietors of the contractor company, is effective.

33. Nagu märgitud, on kohtuotsustes Coditel ja Sea öeldud, et isegi avalik-õiguslike üksuste vägagi vähemuslik osalus kontsessionäärist äriühingu kapitalis võib täita „samaväärse kontrolli” nõude, tingimusel et äriühingu teiste osanikega ühiselt teostatud kontroll on tõhus.

34. In my opinion, this means that the contracting public entity must be able to participate in the effective control of the contractor company, at least in proportion to the relative influence of that contracting public entity within the group of public entities which jointly control the company. For the purposes of evaluating that relative influence, use may be made of criteria such as the budget volume of the local authority, its population and its needs in relation to the service managed by the company.

34. Minu arvates tähendab see, et avalik-õiguslik hankija peab saama osaleda kontsessioonääriks oleva äriühingu tõhusas kontrollimises vähemalt proportsionaalselt selle avalik-õigusliku üksuse suhtelisele kaalule sihtäriühingut ühiselt kontrollivate kõigi teiste avalik-õiguslike üksuste hulgas. Suhtelise kaalu hindamiseks võib kasutada selliseid kriteeriume nagu kohaliku omavalitsusüksuse eelarve suurus, selle elanike arv või selle vajadused seoses viidatud äriühingu korraldatava teenusega.

35. Accordingly, using the terminology of the reference for a preliminary ruling, what is ‘irrelevant’ for the purposes of the first Teckal condition is not the position or participation of the public authority in the effective control of the contractor company but rather its position or participation in the capital of that company. Both (participation in the management and participation in the capital) may be minority but neither may be completely non-existent.

35. Kasutades eelotsusetaotluste sõnastust, seega Teckali esimese tingimuse tähenduses „ei ole oluline” mitte avalik-õigusliku üksuse seisund või osalemine kontsessionääriks oleva äriühingu tõhusas kontrollimises, vaid tema seisund või osalemine selle äriühingu kapitalis. Mõlemad (osalemine juhtimises ja osalemine kapitalis) võivad olla vähemusosalemised, kuid kumbki ei või olla täiesti olematu.

36. Therefore, the classification as a ‘principle of irrelevance’ made by the reference for a preliminary ruling must be significantly qualified, and it must be stated that, where there is collective control of a municipal company, the condition of similar control will be satisfied only if each of the contracting public entities itself has the capacity to influence, to a greater or lesser extent, both the ‘strategic objectives’ and the ‘significant decisions’ of the municipal company. (16) If a small (even token) shareholding in the company were all that were required for establishing the in-house exception, the condition of similar control would be rendered completely meaningless. (17)

36. Seetõttu tuleb eelotsuse küsimuses tehtud „ebaolulisuse põhimõttena” kvalifitseerimist oluliselt nüansseerida; sihtäriühingu kollektiivse kontrolli olukorras on „samaväärse kontrolli” tingimus täidetud üksnes siis, kui kõigil avalik-õiguslikel hankijatel on endal võimalus suuremas või vähemas ulatuses mõjutada nii sihtäriühingu „strateegilisi eesmärke” kui ka olulisi otsuseid.(16) Kui in‑house erandi hindamiseks piisaks väikesest (või lausa sümboolsest) osalusest äriühingu kapitalis, kaotaks „samaväärse kontrolli” nõue täielikult oma sisu.(17)

3. The criteria of lack of independence and lack of market orientation

3. Autonoomia ning turusuunitluse puudumise kriteeriumid

37. Having said that, the conditions which must be satisfied for a finding that a public entity with a minority shareholding exercises a so-called ‘decisive influence’ over the decisions and objectives of a municipal company may be confined to two categories: lack of independence and lack of market orientation.

37. Eelnevat arvestades võib asjaolud – mis peavad esinema, et järeldada, et vähemusosalusega avalik-õiguslikul üksusel on nn otsustav mõju sihtäriühingu otsustele ja eesmärkidele – jagada kahte kategooriasse: autonoomia puudumine ja turusuunitluse puudumine.

38. It should be recalled that in the judgment of 19 April 2007 in Asociación Nacional de Empresas Forestales ( Asemfo ), (18) the Court accepted that four Spanish Autonomous Communities exercised over the public undertaking Tragsa a ‘control similar to that which they exercise over their own departments’, even though all those Autonomous Communities together held only 1% of its capital (0.25% each), as opposed to the 99% which belonged to the Spanish State. That situation was not very different from the one dealt with in Consorcio Aziende Metano ( Coname ), in which, just two years earlier, the Court held that a shareholding of 0.97% in the contractor company was, in itself, too small to enable similar control. (19) However, the solution adopted in Asemfo was based on specific circumstances, such as the fact that the company concerned was required to carry out the orders given it by the Autonomous Communities, it was not free to fix the tariff for its actions and its relationships with the Autonomous Communities were not contractual. (20)

38. Tuleb meenutada, kuidas 19. aprilli 2007. aasta otsuses kohtuasjas Asociación Nacional de Empresas Forestales (Asemfo)(18) tunnistati, et neli Hispaania autonoomset piirkonda omavad avalik-õiguslikus omandis oleva äriühingu Tragsa üle „analoogset kontrolli sellele, mida nad teostavad oma üksuste üle”, ja seda vaatamata asjaolule, et neile kõigile ühiselt kuulus vaid 1% selle kapitalist (igaühele 0,25%), samas kui 99% kapitalist kuulus Hispaania riigile. See olukord ei erinenud väga sellest, mida käsitleti kohtuasjas Consorcio Aziende Metano (Coname), milles vaid kaks aastat varem leiti, et 0,97% osalus lepingupooleks oleva äriühingu kapitalis oli iseenesest liiga väike, et võimaldada „samaväärset kontrolli”.(19) Siiski tugines kohtuotsuses Tragsa valitud lahendus konkreetsetele asjaoludele, näiteks sellele, et sihtäriühingul oli kohustus täita tellimusi, mida viidatud autonoomsed piirkonnad talle esitasid, äriühing ei saanud vabalt määrata nende tööde hinda ja nende suhted ei olnud lepingulised.(20)

39. That could explain why more recent case-law stated explicitly that, while in Asemfo the Court recognised that the condition of similar control could be satisfied where the shareholding held was only 0.25%, that was only ‘in certain circumstances’. (21)

39. See võib selgitada, miks hiljem kohtupraktikas märgitakse otsesõnu, et ehkki kohtuasjas Asemfo tunnistati, et samaväärse kontrolli tingimust võis täita 0,25% osalus, toimus see „teatud asjaoludel”.(21)

40. The view which I have been developing was confirmed in Coditel . In its assessment of the first Teckal condition in that judgment, the Court pointed out that that the concessionaire was an inter-municipal cooperative society the governing council of which consisted of representatives of the affiliated municipalities, appointed by the general assembly, which was itself composed of representatives of those municipalities. In that way, all the affiliated municipalities jointly controlled the decision-making bodies of the society, especially the governing council, a body with wide powers which, in particular, fixed the charges. (22) In addition, the Court found that the society pursued primarily a municipal interest objective and was not market-orientated, since it was not able to operate like any public limited company or company limited by shares and its objectives were set independently of its shareholders. (23)

40. Eespool viidatud kohtuotsus Coditel kinnitas just esitatud teesi. Selles hindas Euroopa Kohus esimest Teckali tingimust, rõhutades asjaolu, et kontsessionäär oli mitme omavalitsuse koostööühing, mille haldusnõukogu koosnes liitunud omavalitsusüksuste esindajatest, kelle oli ametisse nimetanud üldkoosolek, mis omakorda koosnes nimetatud omavalitsusüksuste esindajatest. Seega kontrollisid kõik liitunud omavalitsusüksused ühiselt äriühingu otsuseid vastu võtvaid organeid, eriti selle haldusnõukogu, millel oli kõige ulatuslikum pädevus ja mis sai eelkõige tasusid kindlaks määrata.(22) Teisalt hindas kohtuotsus seda, et sihtäriühing taotles peamiselt omavalitsuse huvipiirkonda jäävate eesmärkide saavutamist ning sellel puudus turusuunitlus, sest see ei saanud tegutseda nagu mis tahes muu nimeliste või esitajaaktsiatega aktsiaselts, kes võiks järgida oma eesmärke aktsionäride eesmärkidest sõltumatult.(23)

41. That kind of analysis was also carried out in the Sea judgment. First, the Court took into account the fact that the company’s statutes had been amended to superimpose on the general meeting and on the board of directors decision-making structures designed to reinforce control. More specifically, it was a case of a joint committee and a number of technical committees, all made up of representatives of the member entities. The general meeting was required to have regard to the guidelines laid down by those committees. (24) Lastly, it is important to note that the judgment stated that the company did not appear to be market orientated in view of the fact, first, that ‘the geographical scope of the activities of the contracting company at issue in the main proceedings does not extend beyond the territory of the shareholder municipalities and, second, that that company’s object is to manage public services for those municipalities alone’. (25)

41. Sama tüüpi analüüs tehti ka kohtuotsuses Sea. Esiteks võeti arvesse, et sihtäriühingu põhikirja oli muudetud, et anda üldkoosolekule ja juhatusele otsuste tegemise pädevus, mis tagaks tugevdatud kontrolli. Täpsemalt oli tegu ühtse komitee ja erinevate tehniliste komiteedega, mis koosnesid aktsionärideks olevate omavalitsusüksuste esindajatest. Üldkoosolek pidi arvestama nende komiteede antud juhistega.(24) Lõpuks tuleb esile tõsta, et kohtuotsus kinnitas, et sihtäriühingul ei näinud olevat turusuunitlust, kuna „põhikohtuasjas käsitletava, lepingupooleks oleva äriühingu tegevus ei ulatu geograafiliselt väljapoole tema aktsionärideks olevate kommuunide territooriumi, ning teiseks see, et äriühingu tegevusalaks on üksnes nendele kommuunidele suunatud avalike teenuste haldamine”.(25)

42. Therefore, the central element of all that analysis in the case-law is the fact that the company set up to provide certain municipal services should not enjoy a degree of independence such as to preclude the local authorities from exercising over it control similar to that which they exercise over their own departments. (26)

42. Kogu selle kohtupraktika analüüsi keskne osa on seega, et sihtäriühingul ei ole sellisel määral autonoomiat, mis välistaks selle, et kohalikud üksused teostavad samaväärset kontrolli nagu omaenda allüksuste üle.(26)

43. Accordingly, a careful reading of the Teckal judgment, in which the conditions for the in-house exception were first formulated, leads now to the conclusion that the fundamental basis for that exception from the general requirement of a public call for tenders is that there must not exist between the contracting entity and the company set up to provide certain municipal services a contractual relationship in the strict sense, meaning that there is no ‘concordance of two autonomous wills representing separate legal interests’. (27)

43. Seega viib kohtuotsuse Teckal – kus esimest korda esitati in‑house tingimused – hoolas tõlgendamine hetkel järelduseni, et selle üldisest pakkumismenetluse korraldamisest tehtud erandi põhjendus on see, et hankija ja sihtäriühingu vahel ei saa esineda ranges mõttes lepingulist suhet, kuna tegu ei ole „kahe sellise autonoomse tahte ühtimisega, mis esindavad erinevaid õiguspäraseid huve”.(27)

44. To put it another way, the in-house mechanism is possible only where the company set up to provide certain municipal services does not have the status of a third party vis-à-vis the contracting entity, and, for that purpose, it is necessary to confirm that the former has no independence at all from the latter, which, in such a case, is exercising its power to organise the way it functions. (28)

44. Teisisõnu võib in‑house mehhanism esineda üksnes siis, kui sihtäriühing ei ole hankija suhtes „kolmas isik”; seetõttu tuleb kontrollida, et sellel äriühingul puudub mis tahes autonoomia hankijast, kes selles olukorras kasutab oma enesekorralduse võimu.(28)

45. That was the line of analysis which was developed in Asemfo , in which, as I stated above, the Court found that there was similar control based on the fact that the company set up to provide certain municipal services lacked the independence to set its own charges and, it appeared, to determine which tasks it should deal with.

45. See analüüs tehti kohtuasjas Asemfo, kus – nagu juba märgitud – Euroopa Kohus hindas „samaväärse kontrolli” olemasolu, lähtudes sellest, et sihtäriühingul puudus autonoomia määrata oma hinnad ja ilmselt ka autonoomia otsustada teostatavaid ülesandeid.

46. In my opinion, however, the more rigorous examination carried out in the Coditel and Sea judgments is much more complete and accurate. As we have seen, in those judgments two cumulative factors were taken into account: first, the position, according to the statutes, of the public entity on the management bodies of the company set up to provide certain municipal services and, second, the fact that that company was not market orientated.

46. Minu arvates on siiski palju täielikum ja täpsem see põhjalikum hinnang, mis anti kohtuotsustes Coditel ja Sea, kus, nagu juba märgitud, võeti arvesse kahte kumulatiivset asjaolu: esiteks avalik-õigusliku üksuse põhikirjajärgne seisund sihtäriühingu juhtorganites ja teiseks selle äriühingu „turusuunitluse” puudumine.

47. Those two elements are certainly only indications of the lack of independence referred to above but I believe that there is a greater guarantee of similar control if both of them are present. In my opinion, there is small possibility of finding that there is similar control without the direct presence of the contracting authorities on the management bodies or without a position according to the statutes which guarantees the ‘decisive influence’ over the adoption of decisions required by the case-law, which amounts to the same thing.

47. Need kaks elementi on küll vaid märgid varem viidatud autonoomia puudumisest, kuid minu arvates on „samaväärne kontroll” kindlamini tagatud, kui nõutakse mõlema asjaolu koosesinemist. Leian, et seda samaväärset kontrolli on raske tuvastada, kui hankijad ei ole juhtorganites vahetult esindatud või neil puudub põhikirjajärgne seisund, mis tagab selle kohtupraktikas nõutud „otsustava mõju” otsuste tegemisel, mis tähendab sisuliselt sama.

48. In summary, therefore, I believe that the contracting entities will exercise over the contractor company control similar to that which they exercise over their own departments if their position under the statutes is such that they are able to influence jointly the adoption of the significant decisions and strategic objectives of that company. On any view, the contractor company cannot be exclusively controlled by the public entity which has a majority shareholding.

48. Kokkuvõttes leian, et hankijatel on seega samaväärne kontroll äriühingu üle, kellega leping sõlmitakse, alati siis, kui neil on põhikirjajärgne seisund, mis võimaldab neil ühiselt mõjutada selle äriühingu oluliste otsuste tegemist ja strateegilisi eesmärke. Igal juhul ei või seda äriühingut kontrollida üksnes enamusosalusega avalik-õiguslik üksus.

49. In addition, it is necessary to confirm that the company is not market orientated and, in short, that, for decision-making purposes, it lacks independence from the public entities by which it is jointly controlled.

49. Samuti tuleb kontrollida asjaolu, et äriühingul puudub turusuunitlus ja lõpuks ka autonoomia otsuste tegemisel avalik-õiguslike üksuste suhtes, kes seda äriühingut ühiselt kontrollivad.

D – Assessment of the conditions relating to similar control in the present case

D. „Samaväärse kontrolli” nõuete hindamine käesolevas asjas

50. As regards the application to the present case of all the factors set out above, it is appropriate to begin by drawing attention to the paucity of information provided by the referring court for the relevant purposes.

50. Eespool esitatud tegurite kogumiku kohaldamisel käesolevale asjale tuleb hoiatada vähese teabe osas, mida eelots usetaotluse esitanud kohus asjassepuutuvas osas on edastanud.

51. Firstly, as regards the question of the participation of the municipal councils of Cagno and Solbiate on the management bodies of ASPEM, the reference for a preliminary ruling states that, in accordance with an agreement between the company and the municipal councils which have a minority shareholding in it, the latter have, in any event, the right to be consulted, to appoint a member of the supervisory council and to appoint a member of the management board, in agreement with all the other municipal councils participating in the shareholders’ agreement.

51. Mis puudutab esiteks Cagno ja Solbiate omavalitsusüksuste võimalikku osalemist ASPEM-i juhtorganites, siis on eelotsuse küsimuses märgitud, et vastavalt äriühingu ja selles vähemusosalust omavate omavalitsusüksuste vahel sõlmitud lepingule on neil üksustel igal juhul õigus, et „nendega konsulteeritakse”, õigus nimetada üks audiitorkogu liige ja määrata teiste kokkuleppes osalevate omavalitsusüksuste nõusolekul üks juhatuse liige.

52. Accordingly, in the instant case, in addition to the token nature of their participation in the capital, there is some participation by the minority shareholders in the company’s management bodies. However, it must be acknowledged that the appointment of one member of the management board and one member of the supervisory council, in both cases in agreement with all the minority shareholders (36 municipal councils in total), and the existence of an abstract right to be consulted at half-yearly intervals, cannot be sufficient for a finding that those municipal councils have the capacity to influence effectively the strategic objectives and significant decisions of ASPEM.

52. Seega esineb käesolevas asjas vähemusosanike teatud osalemine äriühingu juhtorganites, mis läheb kaugemale pelgast sümboolsest osalusest selle äriühingu kapitalis. Siiski tuleb nõustuda, et kõigi vähemusosanike (kokku 36 omavalitsusüksust) nõusolekul üheainsa juhatuse liikme määramine peale audiitorkogu liikme määramise (kes on samuti kõigi omavalitsusüksuste puhul ühine) ning asjaolu, et esineb abstraktne „õigus, et nendega konsulteeritakse” kaks korda aastas, võib osutuda ebapiisavaks, et järeldada, et viidatud omavalitsusüksused suudavad tõhusalt mõjutada äriühingu ASPEM „strateegilisi eesmärke” ja „olulisi otsuseid”.

53. Second, it seems reasonable to conclude that the legal effectiveness of the shareholders’ agreement providing for that participation could be called into question and that the right to be consulted about the performance of the service (29) does not guarantee that it extends to the significant decisions and strategic objectives of the company as a whole. (30)

53. Teisalt ei ole riskantne järeldada, et aktsionäride kokkuleppe – kus see osalemine on täpsustatud – õigusjõud võib osutuda kahtlaseks ja et viidatud „õigus, et nendega konsulteeritakse” seoses „teenuse arendamisega”(29) ei taga seda, et see õigus hõlmab äriühingu kõiki „olulisi otsuseid” ja „strateegilisi eesmärke”.(30)

54. At first sight, therefore, unless the national court makes a definitive finding to the contrary, control over the company appears to be exercised above all by the majority shareholder, which has a highly problematic role vis-à-vis the minority shareholders in the control de facto of the company.

54. Seega näib esmapilgul – ja kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei anna vastupidist hinnangut – äriühingu sõltuvus esinevat peamiselt enamusaktsionäri suhtes, kusjuures vähemusosanikel on äriühingu de facto kontrollis palju problemaatilisem roll.

55. The Italian Government appears to take the same view when it states that ‘even if they were continually to take concerted action, the 36 partner municipal councils would not have any real power of influence over the company, which belongs, in short (at least until 15 January 2009), to Varese Municipal Council, and which in no circumstances can be regarded as being an organisational structure of one of those 36 municipal councils’. The Commission ultimately expresses the same view.

55. Itaalia valitsus ise näib nõustuvat selle arutluskäiguga, kinnitades, et „36 liitunud omavalitsusüksusel ei olnud isegi püsivalt kooskõlastatult tegutsedes mingit tõelist mõjuvõimu äriühingu üle, mis lõppkokkuvõttes kuulub (vähemalt kuni 15. jaanuarini 2009) Varese omavalitsusüksusele, ning mingil juhul ei saa järeldada, et see on 36-st omavalitsusüksusest ühe korralduslik struktuur”. Sarnase seisukoha on lõpuks võtnud ka komisjon.

56. On the other hand, for the purpose of evaluating whether or not ASPEM is market orientated, which would weaken control by the shareholder entities, it is also necessary to analyse, in accordance with paragraph 73 of the judgment in Sea , matters such as the geographical and material extent of the company’s activities and the opportunity for the company to establish relations with undertakings in the private sector.

56. Teisalt, et hinnata, kas ASPEM-il on „turusuunitlus”, mis nõrgendab selle osanikeks olevate üksuste kontrolli, tuleb vastavalt kohtuotsuse Sea punktis 73 märgitule samuti analüüsida selliseid tegureid nagu kõnealuse äriühingu tegevuse geograafiline ja esemeline ulatus ning see, kas tal on võimalik astuda lepingulistesse suhetesse erasektori ettevõtjatega.

57. The order for reference provides, however, very little clear information in that regard. For its part, the Italian Government states that ASPEM appears to have ‘particularly wide’ objects (in addition to full management of the urban waste cycle, the Italian Government states that those objects also cover energy production, the supply of drinking water and heating services) and that is statutes permit it to operate in competition with other undertakings in the sector by participating in public tendering procedures.

57. Eelotsusetaotlustes on aga selle kohta vähe selgeid asjaolusid esitatud. Itaalia valitsus kinnitab omalt poolt, et ASPEM-il näib olevat „eriti lai” tegevusala (see hõlmab mitte üksnes olmejäätmete tsükli terviklikku käitlust, vaid ka energia tootmist, joogiveega varustamist ja kütteteenuseid) ning et selle põhikiri võimaldab konkureerida valdkonna teiste ettevõtjatega, võttes osa hankemenetlustest.

58. The fact that ASPEM might provide services to private economic operators is not sufficient, according to the case-law, for a finding that it is market orientated. As the Court explained in Sea , the second Teckal condition (the contractor company should carry out the essential part of its activities with the controlling authorities) would be rendered nugatory if the first condition were interpreted as prohibiting any ancillary activity, including the private sector. (31)

58. Kahtlust ei ole selles, et asjaolu, et ASPEM võib oma teenuseid pakkuda eraõiguslikele ettevõtjatele, ei ole kohtupraktika järgi piisav järeldamaks, et tal on „turusuunitlus”. Nii nagu on selgitatud kohtuotsuses Sea, puuduks teisel Teckali tingimusel (äriühing, kellega leping sõlmitakse, peab tegutsema põhiliselt teda kontrollivate üksuste huvides) sisu, kui esimest tingimust tõlgendataks nii, et mis tahes kõrvaltegevus, sh erasektoriga seotud tegevus, on keelatud.(31)

59. However, it must be borne in mind that the fact that ASPEM has particularly wide objects and could become involved in the provision of services in respect of which a public entity with a minority shareholding would have virtually no decision-making capacity could be an indication that this municipal company enjoys a degree of independence which would render precarious any control by the public entities with a minority shareholding in it.

59. Siiski tuleb tunnistada, et asjaolu, et ASPEM-il on eriti lai tegevusala ja ta võib pakkuda teenuseid, mille suhtes vähemusosalusega avalik-õiguslikul üksusel on vaevalt otsustusvõimu, võib näidata, et sellel sihtäriühingul on teatav autonoomia tase, mis kahjustaks äriühingus vähemusosalusi omavate avalik-õiguslike üksuste kontrolli.

60. In summary, it should be clear by now that the essential difficulty is not the fact that the municipal councils of Cagno and Solbiate so obviously hold minority shareholdings in ASPEM but the fact that, even when exercised jointly, the additional powers of control which have been granted to them are clearly not sufficient to suggest that they have an influence which could be described as decisive in relation to the adoption of decisions and the setting of the company’s objectives, or, in short, that the company lacks independence from them.

60. Nüüdseks peaks kokkuvõttes olema selge, et keskne küsimus ei ole see, et Cagno ja Solbiate omavalitsusüksuste osalus ASPEM-i kapitalis on nii ilmselgelt väike, vaid hoopis see, et neile üksustele antud täiendavad kontrollivõimalused võivad isegi ühiselt tegutsedes olla selgelt ebapiisavad, et võiks rääkida „otsustavast” mõjust äriühingu otsuste tegemisel ja eesmärkide kehtestamisel ja lõpuks ka äriühingu autonoomia puudumisest nende üksuste suhtes.

61. At this point, it must be stressed that the information available to the Court is not sufficiently specific, since, for example, what the half-yearly right to be consulted consists of, what power of influence the member of the management board appointed by the minority shareholders has, or what the actual legal effect of the shareholders’ agreement entered into is are all unknown.

61. Siin tuleb rõhutada, et olemasolevad andmed ei ole piisavalt konkreetsed, seega ei ole teada, milles seisneb „õigus, et nendega konsulteeritaks” kaks korda aastas; mis mõjuvõim on vähemusosanike poolt määratud juhatuse liikmel; või mis on näiteks aktsionäride kokkuleppe tegelik õigusjõud.

62. Accordingly, the assessment of the circumstances of the case must be carried out by the national court. However, it must be borne in mind that, by its question, the referring court, the Consiglio di Stato, has given an idea, in expressive terms, of its view of the situation: ‘the shareholders’ agreements entered into by the partner public authorities are not such as to give the shareholding municipality any effective power of control over the company’, to the extent that ‘the company shareholding may be regarded merely as formal cover for a contract for the provision of services’.

62. Seega peab juhtumi asjaolusid hindama siseriiklik kohus. Kõike arvestades tuleb meeles pidada, et oma küsimusega on eelotsusetaotluse esitanud Consiglio di Stato edastanud väga selgelt oma seisukoha olukorrast: „avalik-õiguslike üksuste vahel sõlmitud aktsionäride kokkulepped ei ole piisavad, et anda osalust omavale omavalitsusüksusele mingit tõhusat kontrolli” sihtäriühingu üle, nii et „tema osalust võib pidada üksnes teenuste osutamise lepingu formaalseks katteks”.

63. Framed in those terms, and if all the foregoing matters are confirmed, I believe that the reply to the question referred for a preliminary ruling must be that the condition that the contracting entity must exercise over the contractor company control similar to that which it exercises over its own departments does not appear to be satisfied in a case like the present, in which the contracting entities (each) hold a single share in the municipal company and the shareholders’ agreement concluded by the public entities does not grant those municipal councils effective control over the municipal company.

63. Küsimuse sellise sõnastuse juures ja kõike eelnevat kinnitades leian, et eelotsuse küsimusele tuleb vastata nii, et tingimus, et hankijal peab olema lepingupooleks oleva äriühingu üle „samaväärne kontroll nagu omaenda allüksuste üle”, ei näi olevat täidetud olukorras, kus nagu siinsete juhtumite puhul kuulub hankijatele (igaühele) vaid üks aktsia sihtäriühingus ja avalik-õiguslike üksuste vahel sõlmitud aktsionäride kokkulepped ei anna nendele omavalitsusüksustele tõhusat kontrolli sihtäriühingu üle.

64. Finally, everything suggests that in this case the condition is not satisfied, that the public entities must participate in the company’s management bodies and, in short, in the adoption of the company’s significant decisions, at least in a manner proportional to the relative influence of the contracting public entity within the group of public entities that jointly control the municipal company, nor the condition that the municipal company be not market orientated, which would weaken the control that those public entities may exercise over it. In order to evaluate the relative influence referred to, recourse may be had to criteria such as the budget volume of the local authority, its population and its needs in relation to the service managed by the municipal company.

64. Lõpuks viitab kõik sellele, et siinses asjas ei ole täidetud tingimus, et avalik-õiguslikud üksused osalevad äriühingu juhtorganites ja lõpuks ka selle oluliste otsuste vastuvõtmisel, vähemalt proportsionaalselt selle avalik-õigusliku hankija suhtelisele kaalule kõigi teiste avalik-õiguslike üksuste hulgas, kes ühiselt kontrollivad sihtäriühingut, ega ka tingimus, et äriühingul puudub „turusuunitlus”, mis võib nõrgendada kõnealuste avalik-õiguslike üksuste võimalikku kontrolli selle äriühingu üle. Viidatud „suhtelise kaalu” hindamiseks võib kasutada selliseid kriteeriume nagu kohaliku üksuse eelarve suurus, selle elanike arv või selle vajadused seoses viidatud äriühingu poolt korraldatava teenusega.

65. If all the matters which follow from the description of the facts are confirmed, a different assessment would lead to a high risk of fraudulent evasion of the law, since public entities would be offered the opportunity to circumvent the requirements of the rules on public tendering by taking a negligible shareholding with a strictly formal participation in the company’s management and decision-making. Even where participation in the control of the company is collective, it must be effective and a shareholders’ agreement which provides for merely cosmetic or token changes to the management bodies of the company does not appear sufficient to ensure such effectiveness.

65. Kui kõik, mis asjaolude kirjeldusest tuleneb, leiab kinnitust, tooks erinev hinnang kaasa kõrgendatud pettuste ohu, võimaldades avalik-õiguslikel üksustel kõrvale hoida avaliku hankemenetluse eeskirjade nõuetest, täiendades miinimumosalust kapitalis vaid rangelt formaalse osalusega äriühingu juhtimises ja otsuste tegemises. Osalemine kontrollimises – isegi kui see on kollektiivne – peab olema tõhus ning aktsionäride kokkulepe, mis teeb vaid „kosmeetilisi” või sümboolseid muutusi äriühingu juhtorganitesse, ei näi olevat piisav selle tõhususe tagamiseks.

66. In conclusion, I believe that there are many indications suggesting that the participation of the municipal councils of Cagno and Solbiate in ASPEM is not sufficient to enable a finding that the condition of similar control is satisfied. However, the specific assessment of the circumstances of the case must be carried out by the national court.

66. Kokkuvõttes leian, et esineb suur hulk kaudseid tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et Cagno ja Solbiate omavalitsusüksuste osalemine äriühingus ASPEM ei ole piisav, et saaks tuvastada „samaväärse kontrolli” esinemist. Siiski peab siseriiklik kohus läbi viima juhtumi asjaolude konkreetse hindamise.

VI – Conclusion

VI. Ettepanek

67. Accordingly, I propose that the Court of Justice should reply as follows to the question referred for a preliminary ruling by the Consiglio di Stato:

67. Seetõttu soovitan Euroopa Kohtul vastata Consiglio di Stato esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:

For the purposes of the in-house exception, it is in principle irrelevant whether a public entity which seeks to award a service to a municipal company has the position of a minority or majority shareholder in that company. However, it is not possible to refer to a ‘principle of irrelevance’ as regards the position of such a public entity with regard to the effective control of the municipal company.

In‑house erandiga seoses ei ole põhimõtteliselt oluline see, kas avalik-õiguslikul üksusel on sihtäriühingu kapitalis, millega kavatsetakse teenuse osutamise hankeleping sõlmida, vähemus- või enamusosaniku seisund. Seevastu ei saa rääkida „ebaolulisuse põhimõttest” seoses selle avalik-õigusliku üksuse seisundiga sihtäriühingu tõhusas kontrolli puhul.

In particular, reliance on the in-house exception is not possible in a situation in which, first, each of the contracting entities involved holds a single share in the municipal company and, second, the shareholders’ agreements entered into by the partner public authorities are not such as to give a shareholding municipality any effective and proportionate power of control over the company, these being matters which must be assessed definitively by the national court.

Eelkõige ei ole in‑house erandi kasutamine võimalik olukorras, kus esiteks kõik kõnealused hankijad omavad sihtäriühingu kapitalis vaid ühte aktsiat ja teiseks avalik-õiguslike üksuste vahel sõlmitud aktsionäride kokkulepped ei anna sellele osanikuks olevale omavalitsusüksusele arvestatavat ja proportsionaalset kontrolli sihtäriühingu üle; neid tingimusi peab lõpuks aga hindama siseriiklik kohus.

(1) .

(1) .

(2)  – Case C-107/98 Teckal Srl v Comune di Viano and Azienda Gas-Acqua Consorziale (AGAC) di Reggio Emilia [1999] ECR I-8121 (‘ Teckal ’).

(2)  – 18. novembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑107/98 (EKL 1999, lk I‑8121).

(3)  – OJ 2004 L 134, p. 114.

(3)  – ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132.

(4)  – GURI No 227, 28 September 2000, ordinary supplement, p. 162.

(4)  – Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana , edaspidi „GURI”, nr 227, 28.9.2000, regulaarne lisa nr 162.

(5)  – See Joined Cases C-69/96 to C-79/96 Garofalo and others [1997] ECR I-5603, paragraphs 25 to 27, and Case C-305/08 CoNISMa [2009] ECR I-12129, paragraph 25. See also, with regard to the Nederlandse Raad van State, Case 36/73 Nederlandse Spoorwegen [1973] ECR 1299.

(5)  – Vt 16. oktoobri 1997. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑69/96–C‑79/96: Garofalo jt (EKL 1997, lk I‑5603, punktid 25–27) ja 23. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑305/08: CoNISMa (EKL 2009, lk I‑12129, punkt 25). Vt samuti Nederlandse Raad van State kohta 27. novembri 1973. aasta otsus kohtuasjas 36/73: Nederlandse Spoorwegen (EKL 1973, lk 1299).

(6)  – On the state of the case-law in relation to this point, see Case C-206/08 Eurawasser [2009] ECR I-8377, paragraph 53 et seq.

(6)  – Mis puudutab kohtupraktika olukorda selles küsimuses, vt 10. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑206/08: Eurawasser (EKL 2009, lk I‑8377, punkt 53 jj).

(7)  – Case C-26/03 Stadt Halle and RPL Lochau [2005] ECR I-1, paragraph 49; Case C‑485/03 Parking Brixen [2005] ECR I-8585, paragraph 62; and Case C-573/07 Sea [2009] ECR 8127, paragraphs 35 to 37.

(7)  – 11. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑26/03: Stadt Halle ja RPL Lochau (EKL 2005, lk I‑1, punkt 49); 13. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑458/03: Parking Brixen (EKL 2005, lk I‑8585, punkt 62) ja 10. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑573/07: Sea (EKL 2009, lk I‑8127, punktid 35–37).

(8)  – Teckal , paragraph 50.

(8)  – Eespool viidatud kohtuotsus Teckal, punkt 50.

(9)  – Case C-324/07 Coditel Brabant [2008] ECR I-8457; ‘ Coditel’ .

(9)  – 13. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑324/07: Coditel Brabant (EKL 2008, lk I‑8457, edaspidi „Coditel”).

(10)  – Coditel , paragraphs 46 and 47.

(10)  – Eespool viidatud kohtuotsus Coditel, punktid 46 ja 47.

(11)  – See, inter alia, Case C-340/04 Carbotermo and Consorzio Alisei [2006] ECR I‑4137, paragraph 37; ‘ Carbotermo’ .

(11)  – Muu hulgas 11. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑340/04: Carbotermo ja Corsorzio Alisei (EKL 2006, lk I‑4137, punkt 37, edaspidi „Carbotermo”).

(12)  – Sea , paragraph 46 and case-law cited therein.

(12)  – Eespool viidatud kohtuotsus Sea, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika.

(13)  – Sea , paragraph 53.

(13)  – Eespool viidatud kohtuotsus Sea, punkt 53.

(14)  – Carbotermo , paragraph 37, and Sea , paragraph 45. To the same effect, see Coditel , paragraph 31.

(14)  – Eespool viidatud kohtuotsused Carbotermo, punkt 37, ja Sea, punkt 45. Samas tähenduses eespool viidatud kohtuotsus Coditel, punkt 31.

(15)  – Parking Brixen , paragraph 65; Carbotermo , paragraph 26; Case C-371/05 Commission v Italy [2008] ECR I-110, paragraph 24; Coditel , paragraph 28; and Sea , paragraph 65.

(15)  – Eespool viidatud kohtuotsused Parking Brixen, punkt 65; Carbotermo, punkt 26; 17. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑371/05: komisjon vs. Itaalia (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 24); eespool viidatud kohtuotsused Coditel, punkt 28, ja Sea, punkt 65.

(16)  – Parking Brixen , paragraph 65, and Coditel , paragraph 28. Although the case-law talks in this regard of a ‘decisive influence’, I believe that the adjective refers to the control which the public authorities exercise collectively and that this requirement must be modified in such cases of collective control.

(16)  – Eespool viidatud kohtuotsused Parking Brixen, punkt 65; Coditel, punkt 28. Ehkki kohtupraktikas räägitakse siin „otsustavast mõjust”, siis minu arvates viitab omadussõna avalik-õiguslike üksuste poolt ühiselt teostatud kontrollile ja sellele, et see nõue tuleb kohandada nimetatud kollektiivse kontrolli juhtudele.

(17)  – In that regard, it is worth noting that the Teckal judgment talks about control similar to that exercised by a ‘local authority’, referring to the latter in the singular, whereas, when formulating the second condition, it requires the company in question to carry out the essential part of its activities with the controlling ‘local authority or authorities’. In my opinion, that excludes the possibility of an analogous application to this case of the solution adopted in relation to the second Teckal condition in Carbotermo , at paragraph 70.

(17)  – Sellega seoses on oluline asjaolu, et eespool viidatud kohtuotsuses Teckal räägitakse „territoriaalüksuse” samaväärsest kontrollist, viidates üksusele ainsuses, samas kui teise kriteeriumi määratlemisel on nõutud, et kõnealune äriühing tegutseb põhiliselt teda kontrolliva „üksuse või üksuste” huvides. See välistab minu arvates võimaluse kohaldada siinses asjas analoogia alusel lahendust, mis Teckali teise tingimuse kohta tehti eespool viidatud kohtuotsuses Carbotermo, punkt 70.

(18)  – Case C-295/05 [2007] ECR I-2999.

(18)  – Kohtuasi C‑295/05 (EKL 2007, lk I‑2999).

(19)  – Case C-231/03 [2005] ECR I-7287, paragraph 24.

(19)  – 21. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑231/03 (EKL 2005, lk I‑7287, punkt 24).

(20)  – Asemfo , paragraph 60. That is the qualitative element which differentiates the Coname case from the Asemfo case, although, as the Court pointed out in Coditel , in that passage of the Coname judgment, ‘the Court was not concerned with the question whether such control could be exercised jointly’ ( Coditel , paragraph 52). In any event, it is necessary to keep reiterating that the contractor company in Coname was open, at least in part, to private capital ( Coname , paragraph 26).

(20)  – Kohtuotsus Asemfo, punkt 60. See on kvalitatiivne asjaolu, mis eristab Coname juhtumit Asemfo juhtumist, sest nagu kohtuotsuses Coditel on meenutatud, et kohtuotsuse Coname selles lõigus „ei pidanud Euroopa Kohus […] silmas küsimust, kas sellist kontrolli saab teostada ühiselt” (eespool viidatud kohtuotsus Coditel, punkt 52). Siiski tuleb rõhutada, et kohtuasjas Coname oli äriühing, millega leping sõlmiti, vähemalt osaliselt avatud ka erakapitalile (eespool viidatud kohtuotsus Coname, punkt 26).

(21)  – Coditel , paragraph 53.

(21)  – Eespool viidatud kohtuotsus Coditel, punkt 53.

(22)  – Coditel , paragraphs 33 to 35.

(22)  – Eespool viidatud kohtuotsus Coditel, punktid 33–35.

(23)  – Coditel , paragraphs 36 to 38.

(23)  – Eespool viidatud kohtuotsus Coditel, punktid 36–38.

(24)  – However, the Court found that there was uncertainty concerning the effectiveness of that control, stating that the interpretation of that point was a matter for the referring court. Sea , paragraphs 81 to 88.

(24)  – Siiski leidis Euroopa Kohus, et selle kontrolli tõhususe osas esineb kahtlus, jättes selle küsimuse tõlgendamise siseriiklikule kohtule. Eespool viidatud kohtuotsus Sea, punktid 81–88.

(25)  – Sea , paragraphs 73 to 76.

(25)  – Eespool viidatud kohtuotsus Sea, punktid 73–76.

(26)  – Coditel , paragraph 39.

(26)  – Eespool viidatud kohtuotsus Coditel, punkt 39.

(27)  – Opinion of Advocate General Cosmas in Teckal , paragraph 64.

(27)  – Kohtujurist Cosmas’ 1. juuli 1999. aasta ettepanek eespool viidatud kohtuasjas Teckal, ettepaneku punkt 64.

(28)  – On that point, see Bernal Blay, M.A., ‘Un paso en falso en la interpretación del criterio del control análogo al de los propios servicios en las relaciones “in house” ’, Revista española de Derecho administrativo, No 137, 2008.

(28)  – Vt selle küsimusega seoses Bernal Blay, M. A., „Un paso en falso en la interpretación del criterio del control análogo al de los propios servicios en las relaciones „in house””, Revista española de Derecho administrativo, nº 137, 2008.

(29)  – As the two municipal councils concerned stated in their written observations.

(29)  – Nii märkisid kaks omavalitsusüksust oma kirjalikes märkustes.

(30)  – On that point, I share the view expressed by Advocate General Geelhoed in his Opinion in Asemfo , to the effect that control ‘over the design and execution of individual works and projects – which is inherent in any contract which a public authority awards to one of its own services or to an external entity – is not the control intended by the Court when it refers to “decisive influence over both the strategic objectives and significant decisions” of, in this case, the Autonomous Communities’ “own” executive service’ (point 98).

(30)  – Selles küsimuses olen nõus kohtujurist Geelhoedi seisukohaga eespool viidatud kohtuasjas Asemfo 28. septembril 2006 esitatud ettepankus, kus ta märgib, et kontroll, „mis on omane lepingutele, mille ametiasutus sõlmib kas oma teenistusega või juriidilise isikuga, kes ei ole tema teenistuses, üksikute tööde ja projektide ettevalmistamise ja läbiviimise üle see, mida pidas silmas Euroopa Kohus, kui ta rääkis võimalusest, et „tegemist peab olema otsustava mõjuga nii [käesoleval juhul „oma” täitevteenistuste] strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele” (ettepaneku punkt 98).

(31)  – Sea , paragraphs 79 and 80.

(31)  – Eespool viidatud kohtuotsus Sea, punktid 79 ja 80.