[pic] | EUROPEAN COMMISSION |

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brussels, 10.11.2010

Brüssel 10.11.2010

COM(2010) 639 final

KOM(2010) 639 lõplik

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Energy 2020 A strategy for competitive, sustainable and secure energy

Energia 2020Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia

{SEC(2010) 1346}

SEK(2010) 1346

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Energy 2020A strategy for competitive, sustainable and secure energy

Energia 2020Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia

INTRODUCTION

Sissejuhatus

The price of failure is too high.

Läbikukkumise hind oleks liiga kõrge.

Energy is the life blood of our society. The well-being of our people, industry and economy depends on safe, secure, sustainable and affordable energy. At the same time, energy related emissions account for almost 80% of the EU's total greenhouse gas emissions. The energy challenge is thus one of the greatest tests which Europe has to face. It will take decades to steer our energy systems onto a more secure and sustainable path. Yet the decisions to set us on the right path are needed urgently as failing to achieve a well-functioning European energy market will only increase the costs for consumers and put Europe’s competitiveness at risk.

Energia on meie ühiskonna eluvesi. Elanikkonna, tööstuse ja majanduse heaolu sõltub sellest, kas energia on ohutu, turvaline, säästev ja taskukohane. Samas moodustavad energiakasutamisega seotud heitkogused pea 80 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Energiaküsimus on seega üks suurimaid probleeme, millega Euroopa silmitsi seisab. Energiasüsteemide turvalisemaks ja säästvamaks muutmine võtab aastakümneid. Kuid otsused õige teeotsa leidmiseks tuleb teha kiiresti, sest suutmatus luua hästitoimivat Euroopa energiaturgu üksnes suurendab tarbijate kulusid ja ohustab Euroopa konkurentsivõimet.

Over the next ten years, energy investments in the order of € 1 trillion are needed, both to diversify existing resources and replace equipment and to cater for challenging and changing energy requirements. Structural changes in energy supply, partly resulting from changes in indigenous production, oblige European economies to choose among energy products and infrastructures. These choices will be felt over the next 30 years and more. To enable these decisions to be taken urgently calls for an ambitious policy framework. Postponing these decisions will have immeasurable repercussions on society as regards both longer-term costs and security.

Järgmise kümne aasta jooksul on vaja teha investeeringuid suurusjärgus üks triljon eurot, nii olemasolevate ressursside mitmekesistamiseks ning seadmete asendamiseks kui ka problemaatilise ja muutuva energiavajaduse rahuldamiseks. Energiavarustuse struktuurimuutused, mis osaliselt on tingitud siinse tootmisstruktuuri muutustest, sunnivad Euroopa majandusi tegema energiatoodete ja -infrastruktuuride hulgast valikuid. Neid valikuid saab tunda järgmisel 30 aastal ja hiljemgi. Kõnealuste otsuste kiireks vastuvõtmiseks on vaja ambitsioonikat poliitilist raamistikku. Otsuste edasilükkamisel oleks ühiskonnale määratu mõju nii pikemaajaliste kulude kui ka varustuskindluse poolest.

A common EU energy policy has evolved around the common objective to ensure the uninterrupted physical availability of energy products and services on the market, at a price which is affordable for all consumers (private and industrial), while contributing to the EU's wider social and climate goals. The central goals for energy policy (security of supply, competitiveness, and sustainability) are now laid down in the Lisbon Treaty[1]. This spells out clearly what is expected from Europe in the energy area. While some progress has been made towards these goals, Europe's energy systems are adapting too slowly, while the scale of the challenges grows. Forthcoming enlargements of the EU will make this challenge even greater as the Union takes in countries with outdated infrastructure and less competitive energy economies.

ELi ühine energiapoliitika on lähtunud ühisest eesmärgist tagada, et energiatooted ja -teenused oleksid turul pidevalt ja füüsiliselt kättesaadavad hinnaga, mis on kõigile tarbijatele (era- ja tööstustarbijad) taskukohane, aidates samas saavutada ELi laiemaid sotsiaalseid ja kliimaeesmärke. Energiapoliitika kesksed eesmärgid (varustuskindlus, konkurentsivõimelisus, säästlikkus) on nüüd sätestatud Lissaboni lepingus[1]. Lepingus on selgelt sõnastatud, mida Euroopalt energiavaldkonnas oodatakse. Nimetatud eesmärkide poole pürgimisel on küll tehtud mõningaid edusamme, kuid Euroopa energiasüsteemide kohandamisprotsess on liiga aeglane, samas kui probleemide ulatus suureneb. ELi tulevased laienemised süvendavad probleemi veelgi, kui ELiga liituvad riigid, kelle infrastruktuur on aegunud ja energiamajandus vähem konkurentsivõimeline.

The European Council adopted in 2007 ambitious energy and climate change objectives for 2020 – to reduce greenhouse gas emissions by 20%, rising to 30% if the conditions are right[2], to increase the share of renewable energy to 20% and to make a 20% improvement in energy efficiency. The European Parliament has continuously supported these goals. The European Council has also given a long term commitment to the decarbonisation path with a target for the EU and other industrialised countries of 80 to 95% cuts in emissions by 2050.

Euroopa Ülemkogu võttis 2007. aastal vastu ambitsioonikad energia ja kliimamuutustega seotud eesmärgid 2020. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 %, sobivate tingimuste korral isegi 30 %,[2] suurendada taastuvenergia osakaalu 20 %-ni ning suurendada energiatõhusust 20 %. Euroopa Parlament on nimetatud eesmärke pidevalt toetanud. Euroopa Ülemkogu on võtnud ka pikaajalise kohustuse seoses CO2-heidete vähendamisega, nimelt peaksid EL ja muud tööstusriigid vähendama 2050. aastaks heitkoguseid 80–95 %.

Nevertheless, the existing strategy is currently unlikely to achieve all the 2020 targets, and it is wholly inadequate to the longer term challenges. EU energy and climate goals have been incorporated into the Europe 2020 Strategy for smart, sustainable and inclusive growth[3], adopted by the European Council in June 2010, and into its flagship initiative ‘Resource efficient Europe’. The urgent task for the EU is to agree the tools which will make the necessary shift possible and thus ensure that Europe can emerge from recession on a more competitive, secure and sustainable path.

Sellest hoolimata ei saavutata olemasoleva strateegiaga tõenäoliselt kõiki 2020. aasta eesmärke ning ka pikemaajaliste ülesannete täitmiseks ei ole see sugugi kohane. ELi energia- ja kliimaeesmärgid on hõlmatud 2010. aasta juunis Euroopa Ülemkogu vastuvõetud Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse[3] ning selle suurprojekti „Ressursitõhus Euroopa”. EL peab kiiremas korras jõudma kokkuleppele vajalikku üleminekut võimaldavates vahendites ja seega tagama, et Euroopa leiaks end majanduslangusest välja tulles konkurentsivõimelisemal, turvalisemal ja jätkusuutlikumal rajal.

Despite the importance of energy policy aims, there are serious gaps in delivery.

Energiapoliitika eesmärkide tähtsusest hoolimata on nende rakendamine vägagi puudulik.

The internal energy market is still fragmented and has not achieved its potential for transparency, accessibility and choice. Companies have grown beyond national borders, but their development is still hampered by a host of different national rules and practices. There are still many barriers to open and fair competition[4]. A recent study into consumer conditions in retail electricity markets indicates sub-optimal consumer choice[5]. Implementation of internal market legislation is disappointing, with over 40 infringement procedures underway on the second internal energy market package from 2003 alone.

Energia siseturg on jätkuvalt killustatud ning ei ole muutunud piisavalt läbipaistvaks, ei taga kõigile võrdset juurdepääsu ega anna piisavalt valikuvõimalusi. Ettevõtted on riigipiiridest üle kasvanud, kuid nende arengut takistavad endiselt erinevad riiklikud eeskirjad ja tavad. Avatud ja ausal konkurentsil on endist viisi palju tõkkeid[4]. Elektri jaeturgude tarbijatingimuste hiljutine uuring osutab sellele, et tarbija valikuvõimalus on allpool optimaalset taset[5]. Siseturgu käsitlevate õigusaktide rakendamine on mitterahuldav, juba üksnes 2003. aastast on pooleli 40 rikkumismenetlust seoses teise energia siseturu paketiga.

The security of internal energy supplies is undermined by delays in investments and technological progress[6]. Currently, nearly 45% of European electricity generation is based on low-carbon energy sources, mainly nuclear and hydropower. Parts of the EU could lose more than a third of their generation capacity by 2020 because of the limited life-time of these installations. This means replacing and expanding existing capacities, finding secure non-fossil fuel alternatives, adapting networks to renewable energy sources and achieving a truly integrated internal energy market. At the same time Member States still need to phase out environmentally harmful subsidies.

Energia varustuskindlust siseturul kahjustavad investeeringute ja tehnoloogia arenguga seotud viivitused[6]. Praegu põhineb ligikaudu 45 % Euroopa elektritootmisest vähese CO2-heitega energiaallikatel, peamiselt tuuma- ja hüdroenergial. Kõnealuste rajatiste piiratud eluea tõttu võivad teatavad ELi piirkonnad kaotada 2020. aastaks üle kolmandiku tootmisvõimsusest. See tähendab olemasoleva võimsuse asendamist ja suurendamist, kindlate alternatiivsete mittefossiilkütuste leidmist, võrkude kohandamist taastuvate energiaallikate jaoks ning tõeliselt lõimitud energia siseturu saavutamist. Samas peavad liikmesriigid endiselt kaotama keskkonnakahjulikud toetused.

The quality of National Energy Efficiency Action Plans, developed by Member States since 2008, is disappointing, leaving vast potential untapped. The move towards renewable energy use and greater energy efficiency in transport is happening too slowly. While we are broadly on track for the 20% target for renewable, we are a long way from achieving the objective set for energy efficiency.

2008. aastast alates liikmesriikide koostatavate riiklike energiatõhususe tegevuskavade kvaliteet on pettumustvalmistav, nende potentsiaal on suuresti kasutamata. Transpordisektori üleminek taastuvenergia kasutamisele ja sektori energiatõhusamaks muutmine toimub liiga aeglaselt. Kui taastuvenergia 20 % eesmärgi saavutamisega oleme üldjoontes järjel, siis energiatõhususe vallas seatud eesmärgi saavutamisest oleme väga kaugel.

At an international level, little heed is paid to warnings about tight oil supply in the future[7]. Despite serious gas supply crises that have acted as a wake-up call, exposing Europe’s vulnerability, there is still no common approach towards partner, supplier or transit countries. The potential for further development of EU indigenous fossil fuel resources, including unconventional gas, exists and the role they will play must be assessed in all objectivity.

Rahvusvahelisel tasandil ei pöörata erilist tähelepanu hoiatustele naftavarude vähenemise eest tulevikus[7]. Hoolimata olulistest gaasitarnehäiretest, mis on toiminud äratussignaalina ja näidanud Euroopa haavatavust, puudub endiselt ühine strateegia partner-, tarnija- ja transiidiriikide suhtes. ELi fossiilkütusevarusid, sealhulgas ebatraditsioonilisi gaasivarusid, on võimalik täiendavalt arendada ning nende osatähtsust tuleb objektiivselt hinnata.

Member States’ energy interdependence requires more European action.

Liikmesriikide vastastikune energiasõltuvus nõuab täiendavate meetmete võtmist Euroopa tasandil.

The EU is the level at which energy policy should be developed. Decisions on energy policy taken by one Member State inevitably have an impact on other Member States. The optimum energy mix, including the swift development of renewables, needs a continental market at least. Energy is the market sector where the greatest economic efficiencies can be made on a pan-European scale. Fragmented markets not only undermine security of supply, they also limit the benefits which energy market competition can bring. The time has come for energy policy to become truly European.

Energiapoliitika tuleks välja töötada ELi tasandil. Ühe liikmesriigi energiapoliitika otsused mõjutavad paratamatult ka teisi liikmesriike. Energialiikide optimaalseks kombinatsiooniks, sealhulgas taastuvenergiaallikate jõudsaks arendamiseks on vaja vähemalt kontinentaalse mõõtmega turgu. Energia on selline turusektor, kus suurimat majanduslikku tõhusust võib saavutada üle-euroopalisel tasandil. Killustatud turud ohustavad varustuskindlust, kuid samas ka vähendavad energiaturu konkurentsist saadavat võimalikku kasu. Käes on aeg, et energiapoliitika muutuks tõeliselt euroopalikuks poliitikaks.

The EU must remain an attractive market for companies at a time of increasing competition on energy resources worldwide. The new European energy strategy must support the integrated industrial approach just presented by the European Commission[8], in particular since energy remains an important cost factor for industry[9]. The EU must also consolidate its competitiveness in energy technology markets. The share of renewable energy in the EU energy mix has risen steadily to some 10% of the gross final energy consumption in 2008. In 2009, 62% of newly installed electricity generation capacity in the EU was from renewable sources, mainly wind and solar. However, Europe’s lead is challenged. The independent 2010 Renewable Energy Attractiveness Index[10] now cites the US and China as the best investment opportunities for renewable energy. New stimulus is needed; more than ever is EU leadership called to address these challenges.

Energiaallikate pärast üleilmse konkureerimise suurenedes peab EL jääma ettevõtetele atraktiivseks turuks. Euroopa uus energiastrateegia peab toetama Euroopa Komisjoni äsja esitletud tööstuspoliitika üldisi lähtekohti,[8] iseäranis seetõttu, et energia on jätkuvalt tööstuse oluline kulutegur[9]. EL peab ka tugevdama oma konkurentsivõimet energiatehnoloogia turgudel. Taastuvenergia osakaal ELi energiaallikate hulgas on pidevalt suurenenud, moodustades 2008. aastal umbes 10 % energia summaarsest lõpptarbimisest. 2009. aastal tulenes 62 % uuest elektritootmisvõimsusest ELis taastuvatest energiaallikatest, peamiselt tuule- ja päikeseenergiast. Kuid Euroopa ei ole siin enam juhtrollis. Taastuvenergia atraktiivsust käsitleva sõltumatu taastuvenergia atraktiivsuse indeksi ( Renewable Energy Attractiveness Index ) 2010. aasta pingerea[10] kohaselt on kõige paremad võimalused taastuvenergiasse investeerimiseks Ameerika Ühendriikides ja Hiinas. Vaja on uusi stiimuleid, rohkem kui kunagi varem on kõnealuste probleemide lahendamiseks vaja ELi juhtrolli.

In international energy affairs, the EU could be much stronger and effective if it took charge of its common interest and ambition. Despite accounting for one fifth of the world’s energy use, the EU continues to have less influence on international energy markets than its economic weight would suggest. Global energy markets are becoming tighter, with developing Asian countries and the Middle East accounting for most of the growth in global demand[11]. As the world's largest energy importer, the EU is likely to be more vulnerable to supply risks as a result.

EL võiks rahvusvahelistes energiaküsimustes tegutseda tugevamalt ja tõhusamalt, esindades oma ühiseid huvisid ja eesmärke. Hoolimata asjaolust, et ELi energiakasutus moodustab maailma omast viiendiku, on ELil rahvusvahelistele energiaturgudele endiselt väiksem mõju kui võiks arvata selle majanduslikust kaalust. Olukord ülemaailmsetel energiaturgudel muutub pingelisemaks, ülemaailmse nõudluse kasvust kuulub suurem osa Aasia arenguriikidele ja Lähis-Idale[11]. See võib tekitada ELile kui maailma suurimale energiaimportijale suuremat varustusriski.

The inclusion of energy policy in the EU Treaty calls for a new outlook.

Energiapoliitika lisamine ELi lepingule nõuab ka uut perspektiivi.

We must build on what we have achieved, and be bold in our ambition.

Peame tuginema saavutustele ja seadma auahneid eesmärke.

The EU cannot afford to fail in its energy ambitions. Therefore the Commission proposes a new energy strategy towards 2020. This will consolidate the measures which have been taken so far and step up activity in areas where new challenges are emerging. It is the result of extensive debates within the EU institutions and wide-ranging public consultations.

EL ei saa endale lubada energiaeesmärkide mittesaavutamist. Sestap esitab komisjon uue 2020. aasta energiastrateegia. Sellega tugevdatakse seni võetud meetmeid ja tõhustatakse tegevust valdkondades, kus kerkivad uued probleemid. Strateegia on töötatud välja ELi institutsioonide vaheliste põhjalike arutelude ja ulatuslike avalike konsultatsioonide tulemusel.

The focus here is not on a comparative analysis of different energy sources, rather the steps which are required to deliver Europe's medium term policy objectives. Various scenarios in terms of energy mix will be presented in the forthcoming energy roadmap 2050, which will describe ways of achieving Europe’s long-term decarbonisation goal and their implications for energy policy decisions. This strategy sets out initial policy decisions which will be needed to meet our 2020 energy objectives as they currently stand. The 2050 low carbon economy and energy roadmaps will further inform and guide this programme of action and its implementation by offering a long term vision.

Seejuures ei keskenduta erinevate energiaallikate võrdlevale analüüsile , vaid pigem keskpika perioodi Euroopa poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikele sammudele. Tulevase 2050. aasta energeetika tegevuskava raames esitatakse mitmeid energiaallikate jaotusega seonduvaid stsenaariume, milles kirjeldatakse võimalusi CO2-heidete vähendamisega seotud Euroopa pikaajalise eesmärgi saavutamiseks ja selle mõju energiapoliitika otsustele. Käesolevas strateegias määratakse kindlaks, milliseid poliitilisi otsuseid on vaja praegusel kujul püstitatud 2020. aasta energiaeesmärkide täitmiseks. Üldiselt juhindutakse käesolevas strateegias vähese CO2-heitega majandus- ja energeetikamudeli rakendamisel laiemalt 2050. aasta tegevuskava raames esitatavast pikaajalisest nägemusest.

We urgently need far-reaching changes in energy production, use and supply.

Energiatootmises, -kasutuses ja -varustuses on hädasti vaja põhjalikke muutusi.

First and foremost, the strategy underlines the need to rebalance energy actions in favour of a demand-driven policy, empowering consumers and decoupling economic growth from energy use. In particular, the transport and construction industries must pursue an active energy savings policy and diversify towards non-polluting energy sources. Beyond the Emissions Trading Scheme (ETS), the strategy should help create market conditions which stimulate higher energy savings and more low carbon investments, to exploit a wide range of centralised and distributed renewable energy as well as key technologies for energy storage and electro-mobility (notably electric vehicles and public transport).

Eelkõige toonitatakse strateegias vajadust energiameetmed taas tasakaalu viia, pannes rohkem rõhku nõudluspõhisele poliitikale, suurendades tarbijate mõjukust ning sidudes majanduskasvu lahti energiakasutusest. Aktiivset energiasäästupoliitikat peaksid järgima eeskätt transpordi- ja ehitussektor ning mitmekesistama oma energiaallikaid, eelistades võimalikult saastevabu lahendusi. Väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi peaks strateegia aitama luua turutingimused, mis soodustaksid suuremat energiasäästu ja CO2-heite vähendamisele suunatud täiendavaid investeeringuid, et kasutada ära mitmesuguseid tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud taastuvaid energiaallikaid, aga ka energia salvestamise ja elektritranspordi põhitehnoloogiaid (eelkõige elektrisõidukid ja ühistransport).

Energy policy is a key contribution for achieving the objective of the new strategy for smart, sustainable and inclusive growth in support of a strong, diversified and competitive industrial base. In this context, Europe has to acknowledge that its industrial base is in need of all sectors across the entire value chain.

Energiapoliitika aitab olulisel määral kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu uue strateegia eesmärgi saavutamisele ning tugeva, mitmekesise ja konkurentsivõimelise tööstusbaasi loomisele. Sellega seoses peab Euroopa tunnistama, et siinne tööstus vajab kogu väärtusahela lõikes kõigis sektorites turgutamist.

Public authorities have to lead by example. Each year, 16% of EU GDP, around € 1,500 billion, is spent by public authorities. Public procurement rules should insist on efficiency conditions to increase energy savings and spread innovative solutions, notably in buildings and transport. The potential of market-based and other policy instruments, including taxation, to enhance energy efficiency should be fully exploited.

Riigiasutustel tuleb olla eeskujuks. Igal aastal kulutavad riigiasutused 16 % ELi SKPst, mis võrdub ligikaudu 1 500 miljardi euroga. Riigihanke eeskirjadega tuleks nõuda energiatõhususe tingimuste täitmist, et suurendada energiasäästu ja levitada uuenduslikke lahendusi, eeskätt ehitus- ja transpordisektoris. Energiatõhususe suurendamiseks tuleks täiel määral ära kasutada turupõhiste ja muude poliitikavahendite, sealhulgas maksustamise potentsiaali.

On the supply side, the priority must continue to be the development of secure and competitive sources of energy. In the field of electricity generation, investments should lead to nearly two thirds of the electricity coming from low carbon sources by the early 2020's, the current level being 45%. In this context, priority should be given to renewable energies. The strategy must provide a framework at EU level which, while respecting national differences, would not only allow Member States to outperform their respective targets, but also ensure that the renewable energy sources and technologies are economically competitive by 2020.

Pakkumise seisukohast peab jätkuvalt olema esmatähtis kindlate ja konkurentsivõimeliste energiaallikate arendamine. Elektritootmise valdkonnas peaks investeeringute abiga jõudma selle tasemeni, et 2020. aastate alguses pärineks pea kaks kolmandikku elektrist vähese CO2-heitega allikatest, praegune tase on 45 %. Sellega seoses tuleks eelistada taastuvenergiat. Strateegia abil tuleb luua ELi tasandil raamistik, mis riikide erinevusi arvesse võttes võimaldaks liikmesriikidel ületada oma vastavad eesmärgid aga samas ka tagaks 2020. aastaks taastuvate energiaallikate ja tehnoloogiamajandusliku konkurentsivõime.

The contribution of nuclear energy, which currently generates around one third of EU electricity and two thirds of its carbon-free electricity, must be assessed openly and objectively. The full provisions of the Euratom Treaty must be applied rigorously, in particular in terms of safety. Given the renewed interest in this form of generation in Europe and worldwide, research must be pursued on radioactive waste management technologies and their safe implementation, as well as preparing the longer term future through development of next generation fission systems, for increased sustainability and cogeneration of heat and electricity, and nuclear fusion (ITER).

Praegu ligikaudu kolmandiku ELi elektrienergiast ja kaks kolmandikku ELi CO2-vabast elektrienergiast andva tuumaenergia panust tuleb hinnata avatud ja objektiivsel viisil. Euratomi asutamislepingut tuleb kohaldada täies ulatuses ja rangelt, iseäranis ohutusega seonduvaid aspekte. Arvestades, et selle energiatootmisviisi vastu on tärganud taas huvi nii Euroopas kui ka mujal maailmas, tuleb teha teadustööd radioaktiivsete jäätmete käitlustehnoloogia ja selle ohutu rakendamise vallas, aga ka valmistuda kaugemaks tulevikuks, arendades järgmise põlvkonna tuumalõhustumise süsteeme (stabiilsuse suurendamiseks ning elektri- ja soojusenergia koostootmiseks) ja tuumasünteesi (ITER).

For oil and gas, rising import requirements and increasing demand from emerging and developing countries call for stronger mechanisms to secure new, diversified and safe supply routes. As well as crude oil access, refining infrastructure is a crucial part of the supply chain. The EU is a strong geopolitical partner in energy markets and must have the ability to act accordingly.

Nafta- ja gaasisektoris tekitavad impordinõuete kasv ning tärkava turumajandusega riikide ja arenguriikide suurenev nõudlus tarviduse tugevamate mehhanismide järele, et kindlustada uued, mitmekesistatud ja ohutud tarneteed. Tarneahela olulisteks lülideks on nii juurdepääsukanalid toornaftale kui ka rafineerimise infrastruktuur. EL on energiaturgudel tugev geopoliitiline partner ja ta peaks olema ka suuteline vastavalt tegutsema.

The new energy strategy focuses on five priorities:

Uus energiastrateegia keskendub viiele prioriteedile:

1. Achieving an energy efficient Europe;

1. energiatõhus Euroopa;

2. Building a truly pan-European integrated energy market;

2. üle-euroopaline lõimitud energiaturg;

3. Empowering consumers and achieving the highest level of safety and security;

3. tarbijate mõjukus ning kõrge ohutuse ja julgeoleku tase;

4. Extending Europe's leadership in energy technology and innovation;

4. Euroopa juhtpositsioon energiatehnoloogia ja -innovatsiooni vallas;

5. Strengthening the external dimension of the EU energy market.

5. ELi energiaturu välismõõde.

1. AN EFFICIENT USE OF ENERGY THAT TRANSLATES INTO 20% SAVINGS BY 2020

1. Energia tõhus kasutus, mis võimaldab 2020. aastaks 20 % energiasäästu

Europe cannot afford to waste energy. Energy efficiency is one of the central objectives for 2020 as well as a key factor in achieving our long-term energy and climate goals. The EU needs to develop a new energy efficiency strategy which will enable all Member States to further decouple their energy use from economic growth. This strategy will take into account the diversity between Member States in terms of energy needs. Energy efficiency is the most cost effective way to reduce emissions, improve energy security and competitiveness, make energy consumption more affordable for consumers as well as create employment, including in export industries. Above all, it provides tangible benefits to citizens: average energy savings for a household can amount to € 1 000 per year[12].

Euroopa ei saa endale energia raiskamist lubada. Energiatõhusus on üks 2020. aasta strateegia peaeesmärkidest ning ka pikaajaliste energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise põhitegureid. EL peab välja töötama uue energiatõhususe strateegia, mis võimaldaks kõikidel liikmesriikidel siduda majanduskasvu lahti energiakasutusest. Kõnealuse strateegia puhul tuleb arvestada ka liikmesriikide erinevaid energiavajadusi. Energiatõhusus on kõige tulusam viis heitkoguste vähendamiseks, energiavarustuse kindluse ja konkurentsi parandamiseks, energiatarbimise tarbijatele taskukohasemaks muutmiseks ning ka töökohtade loomiseks, sealhulgas ekspordile suunatud tööstusharudes. Eelkõige toob see reaalset kasu kodanikele, kelle keskmine energiasääst majapidamise kohta võib küündida 1 000 euroni aastas[12].

It is necessary to address the paradox whereby demand for more energy-intensive or new products outstrips gains in energy efficiency. It is high time that we move from words to actions. Thus, energy efficiency needs to be mainstreamed into all relevant policy areas, including education and training, to change current behavioural patterns. Energy efficiency criteria must be imposed in all spheres, including the allocation of public funds.

Paradoksne olukord, kus nõudlus energiamahukamate või uute toodete järele ületab energiatõhususe alased edusammud, tuleb lõpetada. Aeg on küps liikuda sõnadelt tegudele. Seega tuleks praeguste käitumismallide muutmiseks lõimida energiatõhusus kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas haridus- ja koolitusvaldkonda. Energiatõhususe kriteeriumid tuleb kehtestada kõigis valdkondades, sealhulgas riiklike vahendite eraldamise suhtes.

Efforts should be concentrated on the whole energy chain, from energy production, via transmission and distribution, to final consumption. Effective compliance monitoring, adequate market surveillance, widespread usage of energy services and audits, as well as material efficiency and recycling are all musts.

Jõupingutused tuleb suunata kogu energiaahelale, energiatootmisest ülekande ja jaotuseni ning lõpptarbimiseni. Seejuures on oluline teostada tõhusat järelevalvet ja piisavat turujärelevalvet, kasutada laialdaselt energiateenuseid ja -auditeid ning ka parandada materjalitõhusust ja ringlussevõttu.

We are a long way from achieving the 20% energy savings objective. The new strategy therefore calls for reinforced political commitment to achieving it through a clear definition of the objective to be reached and strong compliance monitoring. Member States and regional and local authorities are called to intensify their work to implement adequate policies and to make full use of the available tools, objectives and indicators, with comprehensive National Energy Efficiency Action Plans.

Me oleme väga kaugel 20 % energiasäästu eesmärgist. Uues strateegias kutsutakse sestap üles tugevdama poliitilist pühendumist sellele küsimusele, määratledes saavutatava eesmärgi selgelt ja teostades ranget järelevalvet selle üle, et selle saavutamiseks tehtaks vajalikke samme. Liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi kutsutakse üles tõhustama oma tegevust asjakohase poliitika rakendamisel ning kasutama täiel määral ära riiklike energiatõhususe tegevuskavadega ette nähtud vahendeid,, eesmärke ja näitajaid.

Special attention should be given to the sectors with the largest potential to make energy efficiency gains, namely the existing building stock and transport sector. Member States have agreed to legally binding climate targets for these and other non-ETS sectors but still need to implement appropriate measures[13]. The revision of the energy taxation directive could provide steering effects with the potential of long-term efficiency gains. Measures need to be developed to speed up significantly the rate of refurbishment using energy-efficient products and technologies. In the residential sector, the issue of divided incentives between owners and tenants needs to be addressed. Regarding the substantial stock of public buildings, the authorities need to exploit all available opportunities, including those offered by EU Regional Policy, to improve the energy efficiency and autonomy of the buildings. In the transport sector, significant potentials for example in multimodal solutions, efficient vehicles and efficient driving should be tapped.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata suurima energiatõhususe saavutamise potentsiaaliga valdkondadele, nimelt olemasolevale hoonestusele ja transpordisektorile. Liikmesriigid on nimetatud sektorite ja muude heitkogustega kauplemise süsteemi väliste sektorite puhul leppinud kokku õiguslikult siduvates kliimaeesmärkides, kuid vastavad meetmed tuleb veel rakendada[13]. Muu hulgas võib selle sektori pikaajalise tõhususe parandamisel olla abi energia maksustamise direktiivi läbivaatamisest. Samuti tuleks töötada välja meetmed, et märkimisväärselt suurendada energiatõhusate toodete ja tehnoloogia kasutamist hoonete remontimisel. Eluasemesektoris tuleb lahendada üürnike ja omanike vahel stiimulite jaotamise küsimus. Arvukate avalike sektori hoonete energiatõhususe ja sõltumatuse parandamiseks peavad ametiasutused kasutama kõiki kättesaadavaid, sealhulgas ELi regionaalpoliitika pakutavaid võimalusi. Transpordisektoris tuleks ära kasutada näiteks mitmeliigiliste lahenduste, energiatõhusate sõidukite ja energiatõhusa sõidustiili märkimisväärset potentsiaali.

The information and communication technologies have an important role to play in improving the efficiency of major emitting sectors. These technologies offer potential for a structural shift to less resource-intensive products and services, for energy savings in buildings and electricity networks as well as for more efficient and less energy consuming intelligent transport systems[14].

Peamiste heidet tekitavate sektorite energiatõhususe parandamisel on oluline osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogial. See võimaldab minna struktuurselt üle vähem ressursimahukatele toodetele ja teenustele, parandada hoonete ja elektrivõrkude energiasäästu ning võtta kasutusele tõhusamad ja vähem energiat tarbivad intelligentsed transpordisüsteemid[14].

The industry sector needs to incorporate energy-efficiency objectives and energy technology innovation into its business model. The ETS contributes significantly to do so for larger companies, but there is need for a wider use of other instruments, including energy audits and energy management systems in smaller companies and supporting mechanisms for SMEs. Efficiency benchmarking can give indication to companies where they stand in efficiency terms in comparison with their competitors. Efficiency, including in electricity use, must become a profitable business in itself, leading to a robust internal market for energy-saving techniques and practices and commercial opportunities internationally. A framework for wide resource efficiency would increase such savings.

Tööstussektoril tuleb oma ärimudelisse lisada energiatõhususe eesmärgid ja energiatehnoloogiline uuendustegevus. Heitkogustega kauplemise süsteem aitab oluliselt seda teha suurematel ettevõtetel, kuid väiksematel ettevõtetel on tarvidus laialdasemalt kasutada muid vahendeid, muu hulgas energiaauditeid ja energiahaldussüsteeme, ning VKEdel on puudus tugimehhanismidest. Energiatõhususe võrdlusuuring saab ettevõtetele anda ülevaate nende energiatõhususe olukorrast võrreldes konkurentidega. Energiatõhususest endast, sealhulgas elektrikasutuses, peab saama tulus ärivaldkond, millega kaasnevad energiasäästmise meetodite ja tavade tõhus siseturg ning rahvusvahelised ärivõimalused. Energiasäästu suurendaks ka laiaulatuslik ressursitõhususe raamistik.

The public sector needs to lead by example. Ambitious objectives ought to be set for public sector consumption. Public procurement should support energy efficient outcomes. Innovative integrated energy solutions at local level contributing towards transition to so-called ‘smart cities’ should be supported. Municipalities represent a major actor of the required change, thus their initiatives like the Covenant of Mayors should be further strengthened. Cities and urban areas, which consume up to 80% of the energy, are at the same time part of the problem and part of the solution to greater energy efficiency.

Siinkohal peab näitama eeskuju avalik sektor. Avaliku sektori tarbimise suhtes tuleks kehtestada ambitsioonikad eesmärgid. Riigihanked peaksid toetama energiatõhusaid lahendusi. Toetada tuleks kohaliku tasandi uuenduslikke lõimitud energialahendusi, mis aitavad kaasa üleminekule nn arukatele linnadele. Omavalitsusüksused kujutavad endast vajaliku muutuse olulist toetajat, seega tuleks täiendavalt tugevdada nende algatusi, näiteks linnapeade pakti. Linnad ja linnapiirkonnad, mis tarbivad kuni 80 % energiast, on suurema energiatõhususe saavutamisel üheaegselt nii probleemi kui ka lahenduse osaks.

Resource-efficiency policies, including energy-efficiency investments, often have short-term, up-front costs before the medium- and longer-term benefits are felt. Tools are needed to encourage new investments in energy-efficient technologies and practices. EU financing can have a high leverage factor and innovative solutions must be developed. Innovative and carefully considered[15] uses of taxation and pricing should also be explored as tools to encourage behavioural changes or to fund investments.

Ressursitõhusa poliitikaga, sealhulgas energiatõhususe investeeringutega, kaasnevad sageli lühiajalised stardikulud, enne kui ilmnevad keskpika ja pika perspektiivi kasud. Selleks, et julgustada uute investeeringute tegemist energiatõhusasse tehnoloogiasse ja tavadesse, on vaja sobivaid vahendeid. ELi rahastamine võib siin olla mõjus võimendustegur ja selles vallas tuleks töötada välja uuenduslikke lahendusi. Käitumismuutusi ja investeeringuid soodustavate vahenditena tuleks uurida ka maksustamise ja hinnakujunduse uuenduslikke ja põhjalikult kaalutud[15] kasutusviise.

The Energy Efficiency Plan to be presented in early 2011 will be followed by concrete regulatory proposals in the course of that year. It will also address the issue of financing in terms of access to finance, the availability of innovative financing products, incentives to induce energy-efficiency investments as well as the role of EU funding, in particular the structural funds, further building on existing successful examples.

2011. aasta alguses esitatavale energiatõhususe kavale järgnevad sama aasta jooksul asjakohased õigusaktiettepanekud. Kavas käsitletakse ka järgmisi rahastamisaspekte: rahastamisvõimalused, uuenduslike rahastamistoodete kasutamine, stiimulid energiatõhususe investeeringute soodustamiseks ja ka ELi rahastamise, eelkõige struktuurifondide roll, võttes aluseks olemasolevad edukad näited.

Priority 1: Achieving an energy-efficient Europe Action 1: Tapping into the biggest energy-saving potential — buildings and transport The energy-efficiency renovation rate should be accelerated by investment incentives, wider use of energy service companies, innovative financial instruments with high leverage factors and financial engineering at European, national and local levels. In this context, division of investment incentives between owners and tenants and energy labelling of buildings (certificates used in the real estate market and public support policies) will be addressed in forthcoming proposals by the Commission. Public authorities need to lead by example. Energy criteria (regarding efficiency, renewables and smart networking) should be used in all public procurement of works, services or products. Programmes and technical assistance facilities are needed that build the capacities of energy services market participants to develop and structure finance for projects that target both public authorities and private actors. EU financial programmes will target energy savings projects and make energy efficiency a strong condition for allocating financial support. The forthcoming White Paper on future transport policy will present a menu of measures to improve transport sustainability and reduce oil dependence. This will include initiatives aimed at increasing the energy efficiency of the transport system, including support for clean urban mobility as well as multimodal transport solutions, intelligent traffic management and energy efficiency-standards for all vehicles, adequate economic signals and the promotion of sustainable behaviour. In this context, more efficient car-labelling systems should be explored. Action 2: Reinforcing industrial competitiveness by making industry more efficient The Commission will seek to support European industries' competitiveness through energy efficiency by widening the Ecodesign requirements for energy and resource-intensive products complemented by system level requirements where relevant. The potential effect of voluntary agreements with energy and resource-intensive industry branches should be explored. More extensive energy labelling should be introduced to ensure more comprehensive comparison between products. Energy-management schemes (e.g. audits, plans, energy managers) should be implemented in industry and in the services sector. A particular emphasis on SMEs through dedicated support mechanisms should be established. Action 3: Reinforcing efficiency in energy supply Energy efficiency, in the production as well as in the distribution, should become an essential criterion for the authorisation of generation capacities and efforts are needed to substantially increase the uptake of high efficiency cogeneration, district heating and cooling. Distribution and supply companies (retailers) should be required to secure documented energy savings among their customers, using means such as third party energy services, dedicated instruments such as ‘white certificates’, public benefit charges or equivalent and speeding up the introduction of innovative tools such as ‘smart meters’ which should be consumer-oriented and user-friendly so that they provide real benefits for consumers. Action 4: Making the most of National Energy Efficiency Action Plans The National Energy Efficiency Action Plans provide comprehensive benchmarking on energy efficiency, including measurable objectives and indicators to monitor progress, taking into account the relative starting positions and national circumstances. An annual review mechanism should feed into the Europe 2020 objective for energy efficiency. |

Prioriteet 1: Energiatõhus Euroopa Meede 1: kasutada ära ehitus- ja transpordisektori suur energiasäästu potentsiaal Energiatõhusa renoveerimise osatähtust tuleb suurendada investeerimisstiimulitega, energiateenuste osutamisega tegelevate ettevõtete laiema kasutusega, suure võimendusteguriga uuenduslike rahastamisvahenditega ning sobiva finantskorraldusega Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil. Sellega seoses käsitletakse komisjoni järgmistes ettepanekutes investeerimisstiimulite jaotamist üürnike ja omanike vahel ning hoonete energiamärgistust (kinnisvaraturul ja riikliku toetuse poliitikas kasutatavad sertifikaadid). Riigiasutustel tuleb siinkohal olla eeskujuks. Kõigi tööde, teenuste ja toodete riigihangete puhul tuleks kasutada energiakriteeriume (seoses energiatõhususe, taastuvenergiaallikate ja arukate võrkudega). Vaja on programme ja tehnilise abi vahendeid, mis suurendaksid energiateenuste turu osaliste suutlikkust arendada ja struktureerida rahastamisvahendeid projektide jaoks, mis on suunatud nii avalikule kui ka erasektorile. ELi rahastamisprogrammid suunatakse energiasäästu projektidele ja rahalise toetuse eraldamise eeltingimuseks seatakse energiatõhusus. Transpordipoliitika tulevikku käsitlevas tulevases valges raamatus esitatakse valik meetmeid transpordi säästvamaks muutmiseks ja naftasõltuvuse vähendamiseks. See hõlmab transpordisüsteemi energiatõhususe suurendamisele suunatud algatusi, sealhulgas toetust keskkonnahoidlikule linnaliiklusele ja ka mitmeliigilistele transpordilahendustele, arukat liikluskorraldust ja kõigi sõidukite energiatõhususe standardeid, asjakohaseid majanduslikke signaale ning säästva käitumisviisi edendamist. Sellega seoses tuleks uurida energiatõhusamate autode märgistamise süsteeme. Meede 2: Tugevdada tööstuse tõhusust ja konkurentsivõimet Komisjon püüab suurendada energiatõhususe abil Euroopa tööstuse konkurentsivõimet , laiendades ökodisaini nõudeid energia- ja ressursimahukatele toodetele ning täiendades neid vajadusel nõuetega süsteemi tasandil. Tuleks uurida energia- ja ressursimahukate tööstusharudega sõlmitavate vabatahtlike kokkulepete võimalikku mõju. Energiamärgistus tuleks muuta ulatuslikumaks, et tagada toodete põhjalikum võrdlus. Tööstuses ja teenindussektoris tuleks rakendada energiahaldussüsteeme (nt auditid, kavad, energeetikajuhid). Spetsialiseeritud tugimehhanismide kaudu tuleks pöörata erilist tähelepanu VKEdele. Meede 3: Tugevdada energiavarustuse tõhusust Energiatõhususest peaks nii tootmises kui ka jaotuses saama oluline kriteerium uuele tootmisvõimsusele loa andmiseks. Samuti tuleb teha jõupingutusi tõhusa koostootmise, kaugkütte ja -jahutuse kasutuselevõtu märgatavaks suurendamiseks. Jaotus- ja tarneettevõtjad (jaemüüjad) peaksid olema kohustatud kindlustama ja dokumenteerima oma klientide energiasäästu, kasutades kolmanda osapoole energiateenuseid, suunitletud vahendeid, nagu näiteks valged sertifikaadid, avalikes huvides olevaid tasusid ja muid sarnaseid vahendeid ning rakendades kiirendatult uuenduslikku tehnoloogiat, nagu arukaid arvesteid, mis peaksid tarbijatele tõelise kasu toomiseks olema tarbijale suunatud ja kasutajasõbralikud. Meede 4: Kasutada optimaalselt riiklikke energiatõhususe tegevuskavasid Riiklikud energiatõhususe tegevuskavad pakuvad energiatõhususe ulatuslikku võrdlusuuringut, sealhulgas mõõdetavaid eesmärke ja näitajaid edusammude jälgimiseks, võttes samas arvesse iga riigi lähtepositsiooni ja eripära. Euroopa 2020. aasta energiatõhususe eesmärgi puhul tuleks kasutada iga-aastast läbivaatamismehhanismi. |

- 2. ENSURING THE FREE MOVEMENT OF ENERGY

- 2. Energia vaba liikumise tagamine

Europe’s energy markets have been opened up to enable citizens to benefit from more reliable, competitive prices as well as more sustainable energy. This potential will not be fully realised unless robust efforts are made to create a more integrated, interconnected and competitive market.

Euroopa energiaturud on avatud, et kodanikud saaksid kasu usaldusväärsematest ja konkurentsivõimelisematest hindadest ning ka säästvast energiast. Pakutavat potentsiaali ei saa kasutada täiel määral, kui ei tehta tugevaid jõupingutusi lõimituma, sidusama ja konkurentsivõimelisema turu loomiseks.

Electricity and gas markets are not yet working as a single market. The market is still largely fragmented into national markets with numerous barriers to open and fair competition. Most energy markets remain national in scope and are highly concentrated, often with incumbent companies having a de facto monopoly position. Regulated energy prices further reduce competition in many Member States[16]. Given the remaining anti-competitive practice in the energy sector[17], pro-active competition enforcement, not only by the Commission, but also by Member States, is needed. Improving competition in the energy markets will contribute to setting the right incentives for the investments required and reducing their cost to what is necessary.

Elektri- ja gaasiturud ei toimi veel ühtse turuna. Turg on ikkagi suures osas killustunud riiklikeks turgudeks ning avatud ja ausal konkurentsil on endist viisi palju tõkkeid. Enamik energiaturge on ulatuselt endiselt riiklikud ja äärmiselt kontsentreeritud ning sageli on turgu valitsevatel ettevõtjatel tegelikult monopoolne seisund. Paljudes liikmesriikides vähendavad konkurentsi täiendavalt reguleeritud energiahinnad[16]. Arvestades energiasektori muid konkurentsivastaseid tavasid,[17] on vaja ennetavat konkurentsipoliitikat nii komisjoni kui ka liikmesriikide poolt. Konkurentsi suurendamine energiaturgudel aitab kaasa õigete stiimulite loomisele vajalikeks investeeringuteks ning nende kulude vajalikul määral vähendamisele.

By introducing a legislative framework designed to promote the achievement of the 20% target for renewable energy in 2020, Europe has just taken the first step in this area. It is necessary to ensure that the legislation is fully implemented and to pave the way for large scale use of renewable energy in the decades beyond 2020. The legal framework must be properly enforced to give investors the confidence to invest in new production, transport and storage options for renewable sources. The effects of the Renewable Energy Directive will be assessed as from 2011 with a view to strengthening or extending it where and when needed.

2020. aasta 20 % taastuvenergia eesmärgi saavutamise soodustamiseks loodud õigusraamistiku kehtestamisega on Euroopa teinud üksnes esimese sammu selles valdkonnas. Tuleb tagada õigusaktide täiel määral rakendamine ja teha ettevalmistusi taastuvenergia laiaulatuslikuks kasutamiseks 2020. aastale järgnevatel aastakümnetel. Õigusraamistik tuleb jõustada nõuetekohaselt, et pakkuda investoritele kindlustunnet investeerimaks taastuvate energiaallikate uutesse tootmis-, transpordi- ja ladustamisvõimalustesse. Taastuvenergia direktiivi mõju hinnatakse pärast 2011. aastat, et seda vajadusel tugevdada või laiendada.

The further development of renewable energy will continue to rely for some time on support schemes. The Commission must play its part in ensuring that these are sustainable, consistent with technological progress and not hindering innovation or competition. It must however also ensure the required degree of convergence or harmonization between national schemes as the market for renewables is moving from a local to a cross-border supply. In this context, the necessary requirements for a pan-European trade in renewable energy should be defined on the basis of best practice. Greater use of balanced, cost-effective and predictable feed-in premiums, more technology-specific support and financing instruments should be mobilized in accordance with state aid rules when applicable. In particular, retroactive changes to support schemes should be avoided given the negative effect such changes have on investors' confidence.

Taastuvenergia edasine arendamine sõltub ka edaspidi mõnda aega abikavadest. Komisjon peab täitma oma osa, tagades, et abikavad on jätkusuutlikud, tehnoloogiaarenguga kooskõlas ega takista ei uuendustegevust ega konkurentsi. Samuti tuleb tagada riiklike kavade nõutav ühtlustamise või lähenemise aste, kuna taastuvenergiaallikate turg on minemas kohalikult pakkumiselt üle piiriülesele. Sellega seoses tuleks parimate tavade alusel määrata kindlaks vajalikud nõuded taastuvenergia üle-euroopaliseks kaubanduseks. Kooskõlas riigiabieeskirjadega tuleks vajadusel võtta suuremal määral kasutusele tasakaalustatud, kulutõhusad ja prognoositavad lisatasud ning konkreetse tehnoloogiaga seotud abi- ja rahastamisvahendid. Eelkõige tuleks vältida abikavade tagantjärgi muutmist, arvestades, et sellistel muudatustel on negatiivne mõju investorite usaldusele.

As the Monti Report outlined, the new challenge to 2020 is to provide the backbone for electricity and gas to flow where it is needed. Without a proper infrastructure across Europe, comparable to the means of transport of other strategic sectors such as telecommunications or transport, the market will however never deliver on its promises. Further efforts need to be made to upgrade energy infrastructure particularly in Member States that joined as of 2004 as well as in less developed regions.

Monti aruandes rõhutati, et uus väljakutse on luua 2020. aastaks tugiraamistik, et elekter ja gaas jõuaksid sinna, kus neid vajatakse. Kui terves Euroopas puudub nõuetekohane infrastruktuur, mis oleks võrreldav muude strateegiliste sektorite (nagu telekommunikatsioon või transport) võrkudega, ei suuda turg aga kunagi oma lubadusi täita. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha energiainfrastruktuuri ajakohastamiseks eelkõige 2004. aastal ühinenud liikmesriikides aga ka vähemarenenud piirkondades.

Most important, Europe is still lacking the grid infrastructure which will enable renewables to develop and compete on an equal footing with traditional sources. Current projects of large-scale wind parks in the North and solar facilities in the South need corresponding power lines capable of transmitting this green power to the areas of high consumption. Today’s grid will struggle to absorb the volumes of renewable power which the 2020 targets entail (33% of gross electricity generation).

Olulisim asjaolu on see, et Euroopal puuduvad endiselt võrgurajatised, mis võimaldaks taastuvenergiaallikatel areneda ja konkureerida traditsiooniliste energiaallikatega võrdsetel alustel. Käimasolevate suuremahuliste Põhja-Euroopa tuuleparkide ja Lõuna-Euroopa päikeseenergiarajatiste projektidega seoses on vaja elektriliine, mille kaudu saaks saadud rohelise energia viia suure tarbimisega aladele. Tänasel võrgul oleks probleeme taastuvenergia vastuvõtmisega sellises mahus, mis vastab 2020. aasta eesmärkidele (33 % kogu elektritootmisest).

Smart meters and power grids are the keys to full exploitation of the potential for renewable energy and energy savings as well as improvements in energy services. A clear policy and common standards on smart metering and smart grids[18] are needed well before 2020 to ensure interoperability across the network.

Arukad arvestid ja energiavõrgud on taastuvenergia ja energiasäästu potentsiaali täielikul ärakasutamisel ning energiateenuste parandamisel võtmetähtsusega. Aegsasti enne 2020. aastat on võrgustiku koostalitlusvõime tagamiseks vaja selget poliitikat ja ühtseid standardeid arukate arvestite ja arukate võrkude kohta[18].

Finally, the obligation of solidarity among Member States will be null and void without a sufficient internal infrastructure and interconnectors across external borders and maritime areas. As a major energy importer, the EU is directly affected by the evolution of networks in neighbouring countries. The construction of new interconnections at our borders should receive the same attention and policies as intra-EU projects. Such links are essential not only for our neighbours but to ensure the EU's stability and security of supply. There will be specific emphasis on the Southern corridor and the effective start of projects of European interest, in particular Nabucco and ITGI.

Lõpuks oleks liikmesriikidevaheline solidaarsuskohustus tühine, kui jääb vajaka sisemisest infrastruktuurist ja võrguühendustest välispiiridel ja merepiirkondades. Energia suurimportijana mõjutab ELi otseselt võrkude arendamine naaberriikides. Uute võrguühenduste loomine meie piiridel peaks saama samasugust tähelepanu ja nende suhtes tuleks rakendada samasuguseid tegevuskavu nagu ELi siseste projektide puhul. Sellised ühendused ei ole olulised mitte üksnes meie naabritele, vaid ka ELi stabiilsuse ja varustuskindluse tagamiseks. Suurt rõhku pannakse lõunakoridorile ja Euroopale tähtsate projektide, eelkõige Nabucco ja ITGI tegelikule alustamisele.

Investment of around € 1 trillion will be needed by 2020 to replace obsolete capacity, modernise and adapt infrastructures and cater for increasing and changing demand for low carbon energy. While investment decisions lie mainly with market players (energy companies, system operators and consumers), public policy is decisive in creating a stable and transparent framework for investment decisions. The new tools created by the third Internal Energy Market Package, including an Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER) and the new Networks of Transmission System Operators for Electricity and Gas (ENTSO-E and ENTSO-G) should be fully utilised in the coming years for the further integration of energy markets. Regional initiatives[19] should serve as stepping stones towards a European market.

2020. aastaks on vaja ligikaudu ühe triljoni euro suuruses investeeringuid, et asendada ebatõhus tootmisvõimsus, uuendada ja kohandada infrastruktuuri ning rahuldada kasvavat ja muutuvat nõudlust vähem CO2-heiteid tekitava energia järgi. Kui investeerimisotsused on peamiselt turuosaliste (energiaettevõtted, süsteemihaldurid ja tarbijad) teha, siis riiklikul poliitikal on otsustav roll investeerimisotsusteks stabiilse ja läbipaistva raamistiku loomisel. Energiaturgude täiendavaks lõimimiseks tuleks tulevastel aastatel täielikult rakendada kolmanda energia siseturu paketiga loodud vahendeid, sealhulgas Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit (ACER) ning uut Euroopa elektripõhivõrgu ettevõtjate võrgustikku (ENTSO-E) ja uut Euroopa gaasiedastusvõrgu haldurite võrgustikku (ENTSO-G). Piirkondlikud algatused[19] peaksid Euroopa turu loomisele kaasa aitama.

Infrastructure investments will continue to be financed mainly from tariffs paid by the users. However, given the scale of the investments, their nature and their strategic character, it cannot be assumed that all the necessary investments will be delivered by the market alone. The Commission will adopt a new strategy on energy infrastructure development to encourage adequate grid investments in electricity, gas, oil and other energy sectors. Provided the supply is stable, natural gas will continue to play a key role in the EU’s energy mix in the coming years and gas can gain importance as the back-up fuel for variable electricity generation. This calls for diversified imports, both pipeline gas and Liquefied Natural Gas terminals, while domestic gas networks are required to be increasingly interconnected.

Infrastruktuuriinvesteeringute rahastamine toimub ka edaspidi peamiselt kasutajate makstavate tariifide kaudu. Kuid arvestades investeeringute ulatust, laadi ja strateegilist iseloomu, ei saa oletada, et vaid turg üksi suudaks vastutada kõigi vajalike investeeringute eest. Komisjon võtab vastu uue energiainfrastruktuuri arendamise strateegia, et soodustada asjakohaseid võrguinvesteeringuid elektri-, gaasi-, nafta- ja muudes energiasektorites. Varustuskindluse tagamisel mängib tulevastel aastatel ELi energiaallikate kogumis jätkuvalt põhirolli maagaas ning gaasi kui elektritootmise kõikumiste tasakaalustamiseks kasutatava asenduskütuse osatähtsus võib suureneda. See nõuab impordi mitmekesistamist (nii võrgugaas kui ka veeldatud maagaasi terminalid), samas kui kohalike gaasivõrkude seotust üksteisega tuleb suurendada.

Beyond the financing issue, complex and lengthy administrative procedures can be a major bottleneck. Existing rules and procedures for projects of European interest (e.g. serving security of supply, solidarity or renewables integration purposes) will need to be improved and streamlined significantly, while respecting the principles of public acceptance and existing environmental legislation. Communities at local, regional and national levels will engage more constructively in facilitating projects of European interest if these also bring concrete, shorter term benefits for them through, for example, privileged access to public funds.

Lisaks rahastamisküsimusele võivad oluliseks kitsaskohaks olla keerukad ja pikalevenivad haldusmenetlused. Euroopale tähtsate projektide olemasolevaid eeskirju ja menetlusi (nt seoses varustuskindluse, solidaarsuse ja taastuvenergiaallikate lõimimisega) tuleb ulatuslikult parandada ja ühtlustada, järgides samas avalikkuse heakskiidu põhimõtteid ja kehtivaid keskkonnaõigusakte. Kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi kogukonnad osaleksid Euroopale tähtsate projektide elluviimisel meelseamini, kui need tooksid ka kogukondadele endile konkreetset lühiajalist kasu, näiteks tagades eelisjuurdepääsu riiklikele vahenditele.

Priority 2: Building a pan-European integrated energy market Action 1: Timely and accurate implementation of the internal market legislation The Commission will continue to ensure correct and timely implementation of the existing internal energy market and a forceful competition policy. For further integration of the energy market, the regulatory framework needs to be consolidated (e.g. network codes), complemented by other actions such as market coupling, target model development[20] and a robust framework for traded markets through effective transparency and oversight. If these measures prove not to be sufficient or ACER's remit too narrow, further legislative measures will be envisaged. Action 2: Establishing a blueprint of the European infrastructure for 2020-2030 The Commission's forthcoming infrastructure communication will allow Europe to identify priority infrastructure to be deployed in order to have a functioning internal market, ensure integration of large-scale production of renewables and guarantee security of supply, in line with the vision for a sustainable European energy system by 2050. By 2015, no Member States should be isolated from the European internal market. Cross-border corridors will also be covered. The 10-year network development plans of ENTSO-E and ENTSO-G will be taken forward with the help of ACER, together with all other relevant stakeholders. This exercise will build on successful regional initiatives such as the one in the Baltic region and will also include an assessment of the necessary storage facilities and climate adaptation measures, including possible future needs for CO2 transportation infrastructure in the EU. The Commission's proposal also aims at preparing the grid for the inevitable changes in demand which will ensue from energy and transport policies, such as electro mobility and an increase in decentralised as well as large scale renewable power generation. A set of policy tools will be proposed by the Commission next year to implement strategic infrastructure priorities in the next two decades. They will include a new method for defining the strategic infrastructures which will be essential for the European Union as a whole in terms of competitive energy provision, environmental sustainability and access to renewables as well as security of supply. These vital sections will be clearly identified in the overall mapping exercise and awarded a label of ‘European interest’ so that they can benefit from an improved permitting procedure and concentrated funding if necessary. Selectivity will be of the essence in this work. Network connections with third countries will be duly taken into account. ACER, ENTSO-E and ENTSO-G will be given a mandate to develop the blueprint of European electricity and gas grids on the horizon of 2020-2030. This should be followed by a longer-term vision on the basis of the energy 2050 roadmap to be presented in 2011. Action 3: Streamlining permit procedures and market rules for infrastructure developments The Commission will propose to introduce a permitting scheme applying to projects of "European interest" to improve the current process through, for example, the nomination of a single authority at national level, while respecting safety and security standards and ensuring full compliance with the EU environmental legislation. The streamlined and improved procedures will provide for more transparency and ensure open and transparent debates at local, regional and national level to enhance public trust in and acceptance of the installations. In addition, ways of positively rewarding, through enhanced access to public fund regions and Member States that constructively engage and succeed in facilitating the timely construction of projects of European interest will be explored. To establish market coupling by 2014, ACER will, within the scope of its mandate, ensure the definition and implementation of all necessary technical (harmonisation, standardisation, etc.) and regulatory issues linked to the interconnection of networks across borders; access to renewables; and the integration of new technologies. A detailed programme of action will be presented accordingly to assist the Member States in the process of rolling out smart metering/smart grids (including the issue of display of information for consumers) and encouraging new energy services. Action 4: Providing the right financing framework Acknowledging the fact that most of the infrastructure development is of a commercial nature, a methodology will be defined by the Commission to analyse the optimum balance between public and private financing (on the following principles to be applied across the Union: ‘user pays’, ‘beneficiary pays’ - in terms of cross-border cost-benefit allocation, and ‘tax payer pays’ - burden-sharing for commercially non-viable and ‘EU-wide benefit’ infrastructure). This will be defined in accordance with applicable state aid rules. For projects of ‘European interest’ which have no or poor commercial viability, innovative funding mechanisms will be proposed for maximum leverage of public support to improve the investment climate for the coverage of main risks or to speed up project implementation. The development of proper energy infrastructure is critical and urgent; it requires a broader view of new funding instruments (both public and private) as well as the mobilisation of additional resources under the next multi-annual financial framework. |

Prioriteet 2: Üle-euroopaline lõimitud energiaturg Meede 1: Rakendada siseturgu reguleerivaid õigusakte õigeaegselt ja asjakohaselt Komisjon jätkab energia siseturgu reguleerivate õigusaktide nõuetekohase ja õigeaegse rakendamise tagamist ja jõulist konkurentsipoliitikat. Energiaturu edasiseks lõimimiseks tuleb õigusraamistikku konsolideerida (nt võrgukoodeksite osas) ning täiendada seda muude meetmetega, nagu turgude ühendamine, sihtmudelite väljatöötamine[20] ning tõhus, läbipaistev ja kontrollitav raamistik energiatoodetega kauplemiseks. Kui need meetmed osutuvad ebapiisavaks või Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) haare osutub liiga väikseks, tuleb kavanda lisaks uusi õigusloomemeetmeid. Meede 2: Koostada Euroopa energiainfrastruktuuri kava aastateks 2020–2030 Peagi avaldatavas teatises Euroopa energiainfrastruktuuri kohta esitab komisjon arusaama, milline peaks olema Euroopa säästev energiasüsteem 2050. aastal, ning määrab kooskõlas sellega kindlaks, millised rajatised on toimiva siseturu, taastuvenergia suuremahulise kasutuselevõtu ning varustuskindluse tagamiseks esmatähtsad. 2015. aastaks ei tohiks enam ükski liikmesriik energia siseturust eraldatud olla. Samuti käsitletakse selles teatises piiriüleseid ühendusteid. ACERi abile tuginedes ja koos kõigi teiste asjaosalistega jätkatakse tööd ENTSO-E ja ENTSO-G 10 aasta arengukavadega. Seejuures lähtutakse edukatest piirkondlikest algatustest, tuues eeskujuks näiteks Läänemere riigid, ning antakse ühtlasi hinnang, kui palju on vaja salvestusrajatisi ja kliimamuutusega kohanemise meetmeid, ning uuritakse muu hulgas, millist CO2 transpordi infrastruktuuri EL tulevikus võib vajada. Komisjoni teatises käsitletakse ka seda, kuidas valmistada võrku ette nõudluse vältimatuks muutuseks, mis tuleneb rakendatavast energia- ja transpordipoliitikast, millega on ette nähtud elektritranspordi kasutuselevõtt, energeetika detsentraliseerimine ning elektri tootmine suures ulatuses taastuvatest energiaallikatest. Komisjon paneb järgmisel aastal ette mitmeid mehhanisme, mille abil viia ellu energiainfrastruktuuri strateegilisi prioriteete kahel järgmisel aastakümnel. Üheks selliseks on strateegilise infrastruktuuri kindakstegemise uus meetod, millega määratakse kindlaks infrastruktuurirajatised, mis on energiateenuste suure konkurentsivõime, keskkonnasäästlikkuse ja taastuvate energiaallikate kasutamise ning varustuskindluse poolest olulised Euroopa Liidu jaoks tervikuna. Need rajatised määratakse kindlaks kogu süsteemi ulatuses ja tähistatakse spetsiaalse „Üleeuroopalise huvi” tähisega, et lihtsustada nende puhul lubade saamist ja leida vajaduse korral piisavalt investeeringuid. Selliseid rajatisi tuleb hoolikalt valida. Muu hulgas võetakse igakülgselt arvesse ka võrguühendusi kolmandate riikidega. ACERile, ENTSO-E-le ja ENTSO-G-le antakse ülesanne töötada välja Euroopa elektri- ja gaasivõrgu arengukavad 2020–2030ndateks aastateks. Sellele peaks järgnema veelgi pikemaajalise visiooni kujundamine, mille raames esitatakse 2011. aastal energeetikaarengu üldsuunad kuni 2050. aastani. Meede 3: Sujuvamad loamenetlused ja turueeskirjad ning infrastruktuuri areng Komisjon teeb ettepaneku kehtestada „Euroopa huvi” tähisega projektide suhtes eraldi loamenetlus, et parandada praegu kehtivat menetlust, nähes ette näiteks riiklikul tasandil ühe kindla ametiasutuse, järgides samas ohutus- ja julgeolekunõudeid ning tagades ELi keskkonnanormidest kinnipidamise. Menetluste parandamine ja sujuvamaks muutmine suurendab nende läbipaistvust ning võimaldab algatada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil nende küsimuste üle avatud ja läbipaistva arutelu, suurendades sel viisil üldsuse usaldust uute rajatiste vastu ja aidates neil nende ehitamisega leppida. Lisaks on kavas uurida võimalusi, kuidas premeerida piirkondi ja liikmesriike, kes on näidanud üles konstruktiivset algatusvõimet üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide õigeaegsel ellurakendamisel. Peamise võimalusena tuleb arutluse alla parandada nende jaoks võimalusi kasutada avalikke vahendeid. Turgude ühendamiseks 2014. aastaks tuleb ACERil oma mandaadi raames teha kindlaks kõik võrkude piiriüleseks ühendamiseks, taastuvenergia laialdaseks kasutamiseks ja uue tehnoloogia kasutuselevõtuks vajalikud tehnilised ja regulatiivsed probleemid ja leida neile sobiv lahendus (harmoniseerimine, standardiseerimine jne). Komisjon esitab selleks üksikasjaliku tegevuskava, millega toetada liikmesriikide püüdlusi töötada välja arukad arvestid/arukad energiavõrgud (leides sealhulgas lahenduse tarbijate teavitamise probleemile) ja julgustada uute energiateenuste kasutuselevõttu. Meede 4: Sobiva finantsraamistiku loomine Võttes arvesse asjaolu, et enamik arendatavast infrastruktuurist on kasumit taotleva loomuga, koostab komisjon metoodika, mille abil hinnata, milline oleks sobiv tasakaal avaliku- ja erasektori investeeringute vahel (võrreldes ELis rakendatavaid põhimõtteid: „kasutaja maksab”, „kasusaaja maksab” (piiriülese kulude ja tulude jaotamise küsimuses) ning „maksumaksja maksab” (majanduslikult vähetasuva ja ELi-ülest huvi pakkuva infrastruktuuri puhul)). Seda tehakse kooskõlas kehtivate riigiabieeskirjadega. Üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide puhul, mis ei tasu majanduslikult ära või mille tulusus on väike, paneb komisjon ette uuenduslikke rahastamisskeeme, millega kaasatakse investeerimiskliima parandamiseks võimalikult tõhusal viisil avalikku raha, kattes selle abil peamised riskid ja kiirendades projektide rakendamist. Energiainfrastruktuuri arendamine on kriitilise tähtsusega; selleks on vaja paremat ülevaadet uutest rahastamisvahenditest (mis hõlmavad nii avalikku kui ka erasektorit) ning koondada täiendavaid vahendeid ka järgimise mitmeaastase finantsraamistiku raames. |

- 3. SECURE, SAFE AND AFFORDABLE ENERGY FOR CITIZENS AND BUSINESSES

- 3. Kindel, ohutu ja taskukohase hinnaga energia kodanikele ja ettevõtetele

A well functioning, integrated internal market benefits consumers with wider choice and lower prices. Yet, many consumers do not perceive that they are better off as a result of market opening and competition among different suppliers. Individual consumers must be aware of, and exercise, their rights under EU legislation. They should be able to take advantage of the opportunities which market opening creates and feel confident that they have access to the energy services they need in the quality and emission profile they want. The opening of markets can deliver the best prices, choice, innovation and service for consumers if it goes hand in hand with measures to guarantee trust, protect consumers and to support them to play the active role expected of them by liberalisation.

Toimiv lõimitud siseturg annab energiatarbijatele suurema valiku ja tagab madalamad hinnad. Siiski ei taju paljud tarbijad, et turu avamine ja konkurents eri tarnijate vahel on nende huvides. Eratarbijad peaksid tundma ja kasutama õigusi, mida ELi õigusaktid neile annavad. Neil peaks olema võimalik kasutada võimalusi, mida annab turgude avamine, ning neil ei tuleks tunda muret selle üle, kas nad ikka saavad oma soovidele vastava kvaliteedi ja tarneprofiiliga energiateenuseid. Turgude avamine aitab üldiselt muuta hinnad soodsamaks, parandab valikut, edendab innovatsiooni ja parandab teenuste üldist kvaliteeti, kuid sellega peavad kaasnema tarbijakaitse ja laiemalt tarbijate usalduse hoidmise meetmed, et võimaldada tarbijail täita neid funktsioone, mida neilt liberaliseerimise raames oodatakse.

However citizens appear to be unaware of their rights under EU legislation, or reluctant to exercise them. Far greater efforts are needed to inform consumers about their rights and involve them in the internal market. Likewise, the potential for reducing energy bills through energy savings needs to be better articulated. The Citizens' (London) Forum and the Sustainable Energy (Bucharest) Forum were established with a view to improving the energy situation of household consumers and ways should be explored to make them more responsive to consumers' needs.

Kuid näib, et kodanikud ei tunne hästi neid õigusi, mis on neile ELi õigustikuga antud, või lihtsalt kõhklevad neid kasutamast. Seetõttu tuleb tarbijate õiguslikuks teavitamiseks ja siseturu toimimisse kaasamiseks teha veelgi suuremaid jõupingutusi. Samuti oleks vaja paremini selgitada, mil viisil saab energiakokkuhoiuga oma energiaarvet vähendada. Leibkondade energiatarbimise parandamiseks on loodud Kodanike energeetikafoorum (London) ja Säästva energeetika foorum (Bukarest) ning tuleb edasi mõelda, mis moodi saaks nende töös tarbijate vajadusi veelgi paremini arvesse võtta.

The competitive position of important sectors of the European economy also depends on the availability of secure energy at affordable prices. Energy, in particular electricity, constitutes a substantial part of the total production costs of key European industries, including large and small and medium enterprises.

Ka mitmete oluliste majandussektorite konkurentsivõime sõltub Euroopas energiavarustuse kindlusest ja hindade taskukohasusest. Energeetika ja eelkõige elektrienergia moodustavad olulise osa peamiste tööstussektorite ning muu hulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tootmiskuludest.

The international market for oil supplies could become very tight before 2020, which means that it is important for EU consumers to step up their efforts to reduce oil demand. This is not happening at the moment. Consumers need to be made more aware of the necessity to reduce their consumption of fossil fuels and they need to know how they can reduce their bills at a time of rising prices. "User-friendly" smart grids, smart meters and billing can help in this respect. But consumers also need to become more pro-active. To help consumers participate in the market, measures should be put in place to raise awareness of opportunities, enhance price comparison, and facilitate the switching and improve complaint handling procedures.

Konkurents ülemaailmsel naftaturul võib 2020. aasta paiku väga tihedaks muutuda, mistõttu on oluline, et ELi tarbijad teeks endast oleneva, et vähendada oma vajadust naftatoodete järele. Praegu ei ole selle kohta märke. Seepärast tuleb suurendada tarbijate teadlikust fossiilkütuste tarbimise vähendamise küsimuses ning näidata neile, mil viisil on neil võimalik tõusvate hindade taustal oma energiaarveid vähendada. Siinkohal võib palju abi olla kasutajasõbralikest ja arukatest energiavõrkudest ja arvestitest ning arvete koostamisest nende järgi. Kuid tarbijad ise peavad muutuma energilisemaks. Et aidata tarbijatel endal turgu mõjutada, tuleb võtta meetmeid, millega suurendada nende teadlikkust olemasolevatest võimalustest, aidata võrrelda hindu ning lihtsustada teenuseosutaja vahetamist ja parandada kaebuste menetlemist.

Providing affordable but cost-reflective and reliable supplies to consumers is mainly the task of the internal market. A functioning internal market on the basis of sufficient transmission and storage infrastructure is the best guarantee for security of supply, as energy will follow market mechanisms and flow to where it is needed. However, safety nets are necessary, in the case of vulnerable consumers for example, or at the time of a supply crisis which market mechanisms cannot sufficiently address. The internal market is also hampered when Member States are not fully interlinked, such as in the Baltic States. The Gas Security Regulation is important in that it ensures that markets are fully prepared to cope in a crisis and that domestic consumers are protected. Furthering of interconnection amongst Member States as well as active competition enforcement by the Commission and Member States can contribute to a further diversification of supply sources particularly in those Member States which currently depend on only one or few supply sources.

Siseturu ülesandeks ongi tagada tarbijaile taskukohase ja kulusid kajastava hinnaga energiateenused ning energiavarustuse kindlus. Parim viis, kuidas varustuskindlust tagada, on luua piisaval ülekande- ja salvestusinfrastruktuuril põhinev toimiv siseturg ning lasta turumehhanismidel toimetada energia sinna, kus seda vajatakse. Ent sellesse süsteemi tuleb lisada asjakohased turvamehhanismid, näites tarbijate haavatavuse või tarnekriiside puhuks, kui turumehhanismidest üksi jääb väheks. Siseturu arendamist takistab ka see, et kõik liikmesriigid, näiteks Balti riigid, ei ole üksteisega täiel määral ühendatud. Oluliseks verstapostiks on gaasivarustuse kindluse määrus, millega tagatakse, et turud on täiel määral valmis tulema toime kriisitingimustes ning kodutarbijate huvid on kaitstud. Komisjon ja liikmesriigid saavad sedasi liikmesriikide vaheliste ühenduste loomist edendades ja aktiivset konkurentsi soodustades aidata kaasa energiaallikate suuremale mitmekesistamisele, eelkõige liikmesriikides, kus praegu sõltutakse vaid mõnest või lausa ühest ainsast energiaallikast.

Energy policy is also responsible for protecting European citizens from the risks of energy production and transport. The EU must continue to be a world leader in developing systems for safe nuclear power, the transport of radioactive substances, as well as the management of nuclear waste. International collaboration on nuclear safeguards plays a major role in ensuring nuclear security and establishing a solid and robust non-proliferation regime. In the oil and gas exploitation and conversion sector, the EU legislative framework should guarantee the highest level of safety and an unequivocal liability regime for oil and gas installations.

Energiapoliitika alla kuulub ka kodanike kaitsmine energia tootmise ja transpordiga seotud ohtude eest. EL peab igal juhul hoidma oma ülemaailmset liidripositsiooni turvaliste lahenduste leidmisel tuumaenergeetika, radioaktiivsete ainete transpordi ning tuumajäätmete käitlemise vallas. Rahvusvaheline koostöö tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete alal aitab olulisel määral tagada tuumaohutust ning kehtestada tuumarelva leviku tõkestamiseks kindel ülemaailmne režiim. Nafta- ja gaasisektoris tuleb ELi õigusraamistikuga tagada nafta- ja gaasirajatiste võimalikult kõrge ohutuse tase ning üheselt mõistetavad vastutusalad.

Priority 3: Empowering consumers and achieving the highest level of safety and security

Prioriteet 3: Tarbijate mõjukus ning kõrge ohutuse ja julgeoleku tase

Action 1: Making energy policy more consumer-friendly

Meede 1: Energiapoliitika muutmine tarbijasõbralikumaks

- Active competition policy enforcement at European and national levels remains indispensible to foster competition and guarantee that consumers have access to energy at affordable prices.

- Selleks, et turul valitseks konkurents ja tarbijatel oleks võimalik saada energiateenuseid taskukohaste hindadega, on vaja nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil rakendada aktiivset konkurentsipoliitikat.

- The Commission will propose measures to help consumers better participate in the energy market in line with the third energy package. These measures will include the development of guidance based on best practice in the area of switching suppliers, the further implementation and monitoring of the billing and complaint-handling recommendations, and the identification of best practices in alternative dispute resolution schemes. A price comparison tool based on a methodology to be developed by energy regulators and other competent bodies should be available to all consumers, and all suppliers should provide updated information on their tariffs and offers. Finally, further efforts should be aimed at moving focus from energy prices to energy costs by developing the market for energy services.

- Komisjon paneb ette meetmed, millega parandada kooskõlas kolmanda energiapaketiga tarbijate võimalusi energiaturul osaleda. Nende meetmetega töötatakse parimate tavade põhjal välja suunised energiatarnijate vahetamiseks, parandatakse arvelduskorra ning kaebuste menetlemise soovitusi ning seiratakse nende rakendamist ning uuritakse alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme. Energiasektorit reguleerivad asutused peaksid koostöös muude pädevate instantsidega töötama välja metoodika, mille põhjal oleks võimalik võrrelda energiatarnijate hindu, ja tutvustama seda tarbijatele. Samas peaksid energiatarnijad esitama tarbijatele ajakohastatud teabe oma teenuste hinna ja muude pakkumiste kohta. Lõpuks oleks vaja suunata energiaturu arengut nii, et hinna asemel nihkuks keskmesse energia kulude küsimus.

- The Commission will publish regular benchmark reports assessing the level of implementation of the regulatory provisions relating to consumers and the overall level of protection across the internal market. Particular emphasis will be given to vulnerable customers and to practices which enable consumers to reduce energy use.

- Komisjon avaldab korrapäraselt võrdlusaruandeid, milles hinnatakse, kui palju on siseturul tarbijate kaasamist reguleerivaid sätteid rakendatud, ja milline on üldine tarbijakaitse tase. Eriti pööratakse tähelepanu tarbijate haavatavusele ja sellele, kuidas tarbijad saaksid oma energiakasutust vähendada.

- Efforts to improve the functioning of the retail market should be stepped up by regulatory authorities with the help of the London Citizens’ and the Sustainability (Bucharest) Fora.

- Reguleerivad asutused peaksid koostöös Kodanike energeetikafoorumiga (London) ja Säästva energeetika foorumiga (Bukarest) kiirendama jaeturu edendamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Action 2: Continuous improvement in safety and security

Meede 2: Jätkata jõupingutusi ohutuse ja julgeoleku vallas

- The safety conditions of offshore oil and gas extraction are being reviewed by the Commission in the light of the Deepwater Horizon accident, with the aim of introducing stringent measures from prevention to response and liability issues which will guarantee the highest level of protection throughout the EU and the rest of the world.

- Komisjon vaatab Deepwater Horizoni õnnetuse taustal läbi avamerel asuvate nafta- ja gaasirajatiste ohutusnõuded, et muuta neid kogu sekkumisahela ulatuses (alates ennetusmeetmetest kuni õnnetustele reageerimiseni) rangemaks ning täpsustada vastustust, tagades, et kogu ELis ja mujal maailmas oleks ohutus kõige kõrgemal võimalikul tasemel.

- The legal framework for nuclear safety and security will be further enhanced through the mid-term review of the Nuclear Safety Directive, the implementation of the Nuclear Waste Directive, the redefinition of the basic safety standards for the protection of workers and the population and a proposal for a European approach on nuclear liability regimes. Greater harmonisation of plant design and certification at the international level should also be actively pursued. All these measures should allow the EU to keep its leadership in safe nuclear energy and contribute to responsible use of nuclear energy worldwide.

- Tuumaohutust ja –julgeolekut reguleerivat õigusraamistikku on kavas tõhustada ka tuumaohutuse direktiivi vahekokkuvõtte, tuumajäätmete direktiivi rakendusaktide ning töötajate ja elanikkonna kaitse peamiste ohutusnõuete läbivaatamise raames. Samuti käsitletakse seda teemat kavandatavas õigusettepanekus, millega fikseeritakse Euroopa Liidu arusaamad tuumavastuste vallas. Samuti tuleks aktiivselt nõuda tuumajaamade projekteerimise ja sertifitseerimise suuremat ühtlustamist rahvusvahelisel tasandil. Kõik need meetmed peaksid võimaldama ELil säilitada oma liidripositsiooni tuumaenergeetika ohutuse vallas ja aidata kogu maailmas kaasa tuumaenergia vastutustundlikule kasutamisele.

- The same security and safety considerations will also be upheld in the development and deployment of new energy technologies (hydrogen safety, safety of CO2 transportation network, CO2 storage, etc…).

- Kõiki neid ohutus- ja julgeolekukaalutlusi tuleb silmas pidada ka uue energeetikatehnoloogia (vesiniktehnoloogia, CO2 transpordivõrk, CO2 kogumine jms) arendamisel ja juurutamisel.

4. MAKING A TECHNOLOGICAL SHIFT

4. Tehnoloogiahüpe

Without a technological shift, the EU will fail on its 2050 ambitions to decarbonise the electricity and transport sectors. Given the time scale for the development and dissemination of energy technology, the urgency of bringing new high performance low-carbon technologies to the European markets is more acute than ever. The EU ETS is an important demand side driver supporting the deployment of innovative low carbon technologies. However, new technologies will reach markets more quickly and more economically if they are developed through collaboration at the EU level.

Ilma otsustava tehnoloogiahüppeta ei õnnestu ELil täita oma plaane elektri- ja transpordisektoris ega süsinikdioksiidi heitkoguseid ambitsioonikalt vähendada. Energiatehnoloogia arendamise ja levitamise ajaraamid on üha kitsamad, mistõttu peab uus tõhus ja vähese CO2-heitega tehnoloogia jõudma Euroopa turgudele nii kiiresti kui võimalik. Innovatiivse ja vähese CO2-heitega tehnoloogia levikut aitab nõudluse poolel edendada ELi süsiniku heitkogustega kauplemise süsteem. Kuid selleks, et uus tehnoloogia jõuaks turule veelgi kiiremini ja ökonoomsemalt, on vajalik arendada seda ELi-üleses koostöös.

Europe-wide planning and management is paramount for investment stability, business confidence and policy coherence. The Strategic Energy Technology (SET) Plan sets out a medium term strategy valid across all sectors. Yet development and demonstration projects for the main technologies (second generation biofuels, smart grids, smart cities and intelligent networks, Carbon Capture and Storage, electricity storage and electro-mobility, next generation nuclear, renewable heating and cooling) must be speeded up. Similarly, the crucial nature of innovation was highlighted in the Europe 2020 flagship on ‘Innovation Union’[21].

Euroopa-ülene planeerimine ja juhtimine on investeerimisstabiilsuse, ettevõtlusjulguse ja poliitika sidususe seisukohast möödapääsmatu. Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kavaga sätestatakse kõikide sektorite jaoks keskpika perioodi strateegia. Kuid peamisi arendus- ja näidistehnoloogia projekte tuleb veelgi kiirendada (teise põlvkonna biokütused, arukad elektrivõrgud, aruka energiakasutusega linnad ja arukad energiavõrgud, CO2 kogumis- ja säilitamissüsteemid, elektri salvestustehnoloogia ja elektrijõul töötavad sõidukid, järgmise põlvkonna tuumaenergia, taastuvenergiat kasutavad kütte- ja jahutussüsteemid). Innovatsiooni suurt tähtsust on rõhutatud ka Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektis „Innovatiivne liit”[21].

The resources required in the next two decades for the development of these technologies are very significant, especially when seen in the context of the current economic climate. Major projects, such as the ones over 140 GW of offshore wind power currently being planned by European utilities, developers and governments, mostly in the North Sea or the Desertec and Medring initiatives, affect several Member States. Europe-wide coordination and collaboration should include the pooling of different funding sources. All stakeholders will be expected to contribute. The Commission will seek to leverage the EU budget to raise further the overall level of funding.

Kahel järgmisel aastakümnel on nende lahenduste arendamiseks vaja leida märkimisväärselt suuri ressursse, eriti kui arvestada praegust majandusolukorda. Energeetika suurprojektid, mida Euroopa ettevõtted, arendajad ja valitsused kavandavad, nagu üle 140 GW võimsusega avamere tuulepargid, mis on peamiselt ette nähtud Põhjamerre, või sellised algatused nagu Desertec ja Medring, mõjutavad paljusid liikmesriike. Euroopa-ülene koordineerimine ja koostöö peaks võimaldama ka eri rahaallikate ühendamist. Panust oodatakse kõigilt sidusrühmadelt. Komisjon omalt poolt püüab kasutada ELi eelarve vahendeid nii, et suurendada koondatavat rahahulka.

The EU is facing fierce competition in international technology markets. Countries such as China, Japan, South Korea and the USA are pursuing an ambitious industrial strategy in solar, wind and nuclear markets. EU researchers and companies need to increase their efforts to remain at the forefront of the booming international market for energy technology and, where it is mutually beneficial, they should step up cooperation with third countries in specific technologies.

Rahvusvahelisel tehnoloogiaturul tuleb ELil kokku puutuda raevuka konkurentsiga. Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, USA ja teisedki riigid on töötanud välja ambitsioonika strateegia päikese-, tuule- ja tuumaenergeetika turul tegutsemiseks. ELi teadlased ja ettevõtted peavad energiatehnoloogia areneval turul esirinnas püsimiseks oma jõupingutusi suurendama ning arendama kindlates valdkondades vastastikku kasulikel tingimustel koostööd kolmandate riikidega.

Priority 4: Extending Europe’s leadership in energy technology and innovation Action 1: Implementing the SET Plan without delay The Commission will reinforce the implementation of the SET Plan, in particular the Joint Programmes of the European Energy Research Alliance (EERA) and the six European Industrial Initiatives (wind; solar; bio energy; smart grids; nuclear fission; and CCS). Work will intensify with Member States to finance the activities of the Technology Roadmaps for 2010-2020 and to ensure the success of related large scale demonstration programmes such as under the New Entrants Reserve (NER300) programme[22]. Available Community funding[23] will be concentrated on the SET Plan initiatives. The Technology Roadmaps of the European Industrial Initiatives for 2010-2020 are being implemented from this year on and will be given additional support. They will be the cornerstone for the preparation of the next financial framework as regards a consolidated, regularly assessed, more efficient and focused energy research programme. In this context, the Commission will promote the development of strategic energy research infrastructures in Europe as they strongly contribute to the shortening of the distance between research and technological development. It will also pursue other avenues with great potential, such as marine renewable energy and renewable heating and cooling. Action 2: The Commission will be launching four new large-scale European projects 1. The Commission will take forward a major European initiative on smart grids to link the whole electricity grid system, from the off-shore wind farms in the North Sea, solar plants in the South and existing hydro-electric dams, to individual households, while making power networks more intelligent, efficient and reliable. 2. Re-establishing Europe’s leadership on electricity storage (both large-scale and for vehicles). Ambitious projects will be developed in the fields of hydro capacity, compressed air storage, battery storage, and other innovative storage technologies such as hydrogen. These will prepare the electricity grid at all voltage levels for the massive uptake of small-scale decentralised and large-scale centralised renewable electricity. 3. Implementing large-scale sustainable biofuel production, including in the light of the ongoing review concerning the impact of indirect land use change. The € 9 billion European Industrial Bioenergy Initiative[24] will be launched shortly to ensure quick market uptake of sustainable second-generation biofuels. 4. Providing cities, urban and rural areas with ways of making greater energy savings. The ‘Smart Cities’ innovation partnership to be launched early 2011 will bring together the best from the areas of renewable energies, energy efficiency, smart electricity grids, clean urban transport such as electro mobility, smart heating and cooling grids, combined with highly innovative intelligence and ICT tools. EU Regional Policy can play an important role in unlocking local potentials. Rural areas also have a significant potential in this respect and could make use of the EARDF that provides financial means to support such innovation projects. Action 3: Ensuring long-term EU technological competitiveness In order to lay the foundations of our future competitiveness in the face of strong international competition, the Commission will propose a € 1 billion-initiative[25] to support the frontier research needed to deliver science necessary for low-carbon energy breakthroughs. EU leadership must also be maintained in the global flagship research project ITER. The Commission will ensure effective governance (including cost containment) and industrial value creation from ITER and the European fusion programme. The Commission will develop an EU research programme for energy materials, allowing the EU energy sector to stay competitive despite dwindling rare earth resources. |

Prioriteet 4: Euroopa juhtpositsioon energiatehnoloogia ja -innovatsiooni vallas Meede 1: Rakendada viivitamatult ellu energiatehnoloogia strateegiline kava Komisjon tõhustab energiatehnoloogia strateegilise kava, eriti Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liidu (EERA) ühisprogrammide ning Euroopa tööstusalgatuste (tuuleenergia; päikseenergia; bioenergia; arukad elektrivõrgud; tuuma lõhustamise tehnoloogia; süsiniku kogumine ja säilitamine) rakendamist. Samuti tõhustatakse tööd liikmesriikidega, et rahastada tehnoloogia teekaartide 2010-2020 raames ette nähtud tegevusi ning tagada nendega seotud laiaulatuslike näidisprogrammide – nagu uute osalejate reservi programm (NER300)[22] – edukas rakendamine. Ühenduse panus[23] koondatakse energiatehnoloogia strateegilise kava algatuste jaoks. Alates käesolevast aastast alustatakse Euroopa tööstusalgatuste tehnoloogia teekaartide 2010–2020 rakendamist ning neile antavat toetust on kavas suurendada. Nende põhjal koostatakse järgmist finantsraamistikku silmas pidades konsolideeritud, korrapäraselt hinnatavad, senisest tõhusamad ja eesmärgistatumad energiauuringute programmid. Sellega seoses edendab komisjon strateegiliste energiauuringute infrastruktuuri rajamist Euroopasse, sest see aitab oluliselt vähendada distantsi teadusuuringute ja tehnoloogilise arengu tegeliku taseme vahel. Samuti saab selle abil avada uusi suure potentsiaaliga arengusuundi, nagu mere taastuvate energiaressursside kasutamise tehnoloogia ning taastuvenergiat kasutavad kütte- ja jahutussüsteemid. Meede 2: Komisjon algatab uusi laiaulatuslikke üle-euroopalisi projekte 1. Arukate elektrivõrkude algatus on Euroopa tasandil üks olulisemaid ning komisjonil on kavas jätkata selle arendamist, et ühendada selle raames kogu Euroopa elektrisüsteem alates avamere tuuleparkidest Põhjamerel, päikeseelektrijaamadest lõunas ja tegutsevatest hüdroelektrijaamadest kuni iga üksiku majapidamiseni, muutes praegusi võrke ühtlasi veelgi arukamaks, tõhusamaks ja usaldusväärsemaks. 2. Komisjonil on kavas taastada Euroopa juhtpositsioon elektri salvestamise tehnoloogia vallas (nii elektrivõrkude kui ka sõidukite puhul). Ambitsioonikad projektid on ette nähtud hüdroakumulatsiooni, suruõhu ja elektriakude kasutamise vallas, samuti muude uuenduslike salvestusviiside, nagu vesiniku salvestite kasutuselevõtuks. Nende projektidega valmistatakse elektrivõrk kõikidel pingetasemetel ette väiksemahulise detsentraliseeritud ja suuremahulise tsentraliseeritud taastuvelektrienergia massiliseks kasutuselevõtuks. 3. Komisjon plaanib edendada laiaulatuslikku säästvate biokütuste tootmist, pöörates sealjuures tähelepanu kaudse maakasutuse muutuse mõjule, mille kohta praegu ülevaadet koostatakse. Peatselt on kavas käivitada Euroopa tööstusliku bioenergeetika algatus[24], et tagada teise põlvkonna säästlike biokütuste kiire pääs turule. 4. Suurlinnadel ning linna- ja maapiirkondadel tuleb leida võimalusi rohkem energiat säästa. 2011. aasta alguses on kavas algatada innovatsioonipartnerlus „Aruka energiakasutusega linnad”, millega ühendatakse taastuvenergia, energiatõhususe, arukate elektrivõrkude, puhta linnatranspordi, sh elektri jõul töötavate sõidukite ning arukate kütte- ja jahutusvõrkude projektides saavutatud parimad tulemused, kasutades sealjuures uuenduslikke nuti- ja IKT-seadmeid. Kohaliku tasandi potentsiaali vallapäästmisel on oluline roll ELi regionaalpoliitikal. Ka maapiirkondadel on suur potentsiaal ning nende puhul on võimalik kasutada innovatsiooniprojektide rahastamiseks Euroopa Maaelu Arengu Fondi raha. Meede 3: Tagada ELi pikaajaline konkurentsivõime tehnoloogia vallas Et tihedas rahvusvahelises konkurentsis laduda valmis tulevase läbilöögivõime vundament, paneb komisjon ette algatuse eraldada eesliini teadusuuringute rahastamise raames üks miljard eurot[25] selleks, et hankida vähese CO2-heitega energiaallikate laialdaseks kasutuselevõtuks vajalikke teadmisi. EL peab säilitama oma juhtpositsiooni ka rahvusvahelise katsetermotuumareaktori projektis (ITER). Komisjon tagab ITER-projekti ja Euroopa termotuumaprogrammi tõhusa juhtimise (sealhulgas kulude kokkuhoiu) ning nende tulemuste eduka kasutuselevõtu tööstuses. Komisjon algatab ELi energeetiliste materjalide uurimise teadusprogrammi, et säilitada hoolimata haruldaste maavarade vähenemisest ELi energeetikasektori konkurentsivõimet. |

- 5. STRONG INTERNATIONAL PARTNERSHIP, NOTABLY WITH OUR NEIGHBOURS

- 5. Tihedad rahvushvalised partnerlussuhted eelkõige naabritega

The European energy market is the world’s largest regional market (over 500 million consumers) and largest energy importer. However, the same collaboration and common purpose that has led to the adoption of the EU’s headline energy and climate targets is not yet evident in external energy policy. Several of the challenges facing the EU — climate change, access to oil and gas, technology development, energy efficiency — are common to most countries and rely on international collaboration. Member States have repeatedly called for the EU to speak with a common voice in third countries. In practice, national initiatives do not leverage the strength of the size of the EU market and could better express the EU interest.

Euroopa energiaturg on maailma suurim piirkondlik turg (üle 500 miljoni tarbija), samuti on Euroopa Liit maailma suurim energia importija. Siiski ei ole koostöövaim, mis võimaldas sellel suurel turul võtta vastu ühised energia ja kliima üldeesmärgid, jõudnud energiaalasesse välispoliitikasse. Paljud energiaprobleemid, millega ELil rinda pista tuleb – kliimamuutus, juurdepääs nafta- ja gaasivarudele, vajadus tagada tehnoloogia areng ja energiatõhusus – on ühised enamikule riikidele ning nende lahendamise võti peitub rahvusvahelises koostöös. Liikmesriigid on korduvalt kutsunud ELi üles rääkima kolmandate riikidega ühisel häälel. Praktikas ei toeta liikmesriikide projektid teinekord ELi energiaturu potentsiaali avamist ning võiksid hoopis paremini kajastada ELi huve.

International energy policy must pursue the common goals of security of supply, competitiveness and sustainability. While relations with producing and transit countries are important, relations with large energy-consuming nations and particularly emerging and developing countries are of growing significance. To lift people out of poverty will require access to energy since achieving the goal of eradicating extreme poverty by 2015 cannot be met unless substantial progress is made on improving access. In order to ensure that this does not harm other policy goals, sustainable development needs to be at the core of both energy and development policy, such as proposed in the Green Paper on Development Policy[26].

Rahvusvahelisel areenil peab ELi energiapoliitika olema jätkuvalt keskendunud ühistele eesmärkidele, nagu varustuskindlus, konkurentsivõime ja säästev energia. Ühest küljest on väga olulised suhted energiat tootvate ja transiidiriikidega, kuid teisalt on ka suhted suure energiatarbega riikide ning eelkõige tärkava majandusega ja arenguriikidega üha tähtsamad. Inimeste vaesusest vabastamine nõuab juurdepääsu energiale ning äärmise vaesuse väljajuurimine 2015. aastaks ei ole võimalik muidu kui järsu läbimurdega energiarindel. Et see ei kahjustaks muudes valdkondades seatud eesmärke, tuleb tagada, et nii energia- kui ka arengupoliitika puhul oleks keskmes säästev areng, nagu on pandud ette arengupoliitika rohelises raamatus[26].

New patterns of supply and demand in global energy markets and increasing competition for energy resources make it essential for the EU to be able to throw its combined market weight effectively in relations with key third-country energy partners. Europe should be in a position to rely on significant additional energy supply sources and routes by 2020.

Ülemaailmse energiaturu tarne- ja nõudlusmustrid muutuvad ning konkurents energiavarude kasutamise üle üha tiheneb, mistõttu peab EL olema valmis kasutama peamiste energiapartneritega suhetes oskuslikult kõiki oma turu suurusest tulenevaid eeliseid. 2020. aastaks tuleks ELil saada oma käsutusse märkimisväärses koguses uusi energiavarustuse allikaid ja kanaleid.

The need for international solutions obliges us to push our agenda for decarbonisation and energy efficiency with our main partners and in international negotiations and frameworks. The ETS is a driver of international carbon markets, and further action should build on ongoing action to further develop these markets. As a frontrunner in policy development, the EU has more scope to influence standard-setting environmental issues, and to promote respect for transparent and competitive markets.

Vajadus leida probleemidele lahendusi rahvusvahelisel tasandil sunnib suhetes oma peamiste energiapartneritega ning rahvusvahelistes läbirääkimistes ja koostööraamistikes pöörama rohket tähelepanu CO2-heite vähendamisele ja energiatõhususele. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on eeskujuks rahvusvahelistele CO2-turgudele ning seni võetud meetmetele tuginedes on vaja jätkata tegevust nende turgude edasise arengu soodustamiseks. Selle valdkonna teerajajana on ELil rohkelt võimalusi mõjutada keskkonnapõhimõtete kujunemist ning edendada läbipaistvat ja konkurentsipõhist turumudelit.

The EU already has a series of complementary and targeted frameworks ranging from specific energy provisions in bilateral agreements with third countries (Free Trade Agreements, Partnership and Cooperation Agreements, Association Agreements, etc.) and Memoranda of Understanding on energy cooperation, through to multilateral Treaties such as the Energy Community Treaty[27] and participation in the Energy Charter Treaty. It is currently negotiating with several countries new agreements including important energy provisions.

EL osaleb mitmetes üksteist täiendavates ja erieesmärgilistes partnerlusvormides: alates kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest energiatarnelepingutest (vabakaubanduslepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, assotsiatsioonilepingud jne) ning energiakoostööalastest vastastikuse mõistmise memorandumitest kuni mitmepoolsete koostöövormideni, nagu Energiaühendus[27] ja energiaharta. Praegu peab EL mitme riigiga läbirääkimisi uute, olulisi energiasätteid sisaldavate lepingute sõlmimiseks.

The EU must now formalise the principle whereby Member States act in the benefit of the EU as a whole in bilateral energy relations with key partners and in global discussions. Building on the legal basis in the Lisbon Treaty, which clarifies and strengthens the external dimension, the EU’s external energy policy must ensure effective solidarity, responsibility and transparency among all Member States, reflecting the EU interest and ensuring the security of the EU’s internal energy market. More effective coordination at EU and Member State level need to be put in place.

EL peab kehtestama põhimõtte, et iga liikmesriik esindab kahepoolsetes energiasuhetes peamiste partnerriikidega ja globaalses koostöös ELi kui terviku huve. Lähtudes Lissaboni lepingus sätestatud põhimõtetest, mis selgitavad ja tugevdavad ELi tegevuse välismõõdet, peab ELi energiaalane välispoliitika looma liikmesriikide vahel tegeliku solidaarsuse, vastutustunde ja läbipaistvuse ning kajastama ELi kui terviku huve ja tagama ELi energia siseturu kindluse. Tuleb veelgi tihendada koordineerimist ELi ja liikmesriikide tasandil.

In the nuclear field, international cooperation has produced good results. This is particularly relevant since various neighbouring countries operate or, plan to operate nuclear power plants. The EU must now encourage partner States to make all existing international nuclear safety and security standards and procedures legally binding and effectively implemented worldwide. The EU is particularly well placed, as it is the first to have taken such action both in the field of safety and security and has specific cooperation instruments for this purpose.

Tuumaenergeetika vallas on rahvusvaheline koostöö andnud häid tulemusi. See on muu hulgas oluline seetõttu, et paljud ELi naabrid kasutavad või kavatsevad hakata kasutama tuumajaamu. EL peab julgustama partnerriike muutma kõik rahvusvahelised tuumaohutuse ja -julgeoleku standardid ja menetlused õiguslikult siduvaks ja tagama nende tegeliku rakendamise üle kogu maailma. ELil on selles küsimuses eriti tugev positsioon, kuna ühest küljest on ta sellised meetmed ise esimesena nii ohutuse kui ka julgeoleku vallas võtnud ning teisest küljest on tal kasutada asjaomased rahvusvahelise koostöö instrumendid.

As well as being vital for the EU's security of supply, the external dimension of EU energy policy must be consistent and mutually reinforcing with other external activities of the EU (development, trade, climate and biodiversity, enlargement, Common Foreign and Security Policy and others). There must be synergies between energy objectives and other policies and instruments including trade, bilateral agreements, and development cooperation instruments and vice-versa.

Energiaalane välispoliitika on keskse tähtsusega ELi energiavarustuse kindluse jaoks, kuid samuti peab see olema sidus ELi muu välistegevusega ning täiendama seda (arengupoliitika, kaubavahetus, kliimamuutus ja bioloogiline mitmekesisus, laienemine, ühine välis- ja julgeolekupoliitika jms). See tähendab, et vaja on saavutada sünergia ELi energiaeesmärkide ja muude tegevusvaldkondade ja instrumentide vahel, nagu kaubavahetus, kahepoolsed lepingud, arengukoostöö.

Energy security is closely intertwined with EU's foreign and security priorities[28]. Diversification of fuels, sources of supply and transit routes is essential for EU security as are good governance, respect for the rule of law and protection of EU and foreign investments in energy producing and transit countries. Moreover, EU policy will pay particular attention to safety and security of oil, natural gas pipelines and related production and transport infrastructure by combining energy policy and CFSP instruments.

Energiavarustuse kindlus on tihedalt seotud ELi välis- ja julgeolekupoliitika prioriteetidega[28]. Kütuste, tarneallikate ja transiidikanalite mitmekesistamine on ELi julgeoleku jaoks sama oluline nagu head valitsemistavad, õigusriigi põhimõtte austamine ning ELi ja teiste välisriikide investeeringute kaitse energiat tootvates ja transiidiriikides. Lisaks pöörab EL erilist tähelepanu nafta ja maagaasi torujuhtmete ja muude tootmis- ja transpordirajatiste ohutusele ja julgeolekule, kombineerides selleks energiapoliitikat ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika instrumente.

In 2011 the Commission will present concrete proposals to reinforce the overall consistency and efficiency of our external energy policy, involving Member States, various external policies of the European Union and external support programmes.

2011. aastal esitab komisjon konkreetsed ettepanekud, millega parandada ELi energiaalase välispoliitika üldist sidusust ja tõhusust, liites ühtseks tervikuks liikmesriikide tegevuse, Euroopa Liidu eri välisalgatused ja väljapoole suunatud abiprogrammid.

Priority 5: Strengthening the external dimension of the EU energy market

Prioriteet 5: ELi energiaturu välismõõde

Action 1: Integrating energy markets and regulatory frameworks with our neighbours

Meede 1: Lõimida naaberriikidega energiaturud ja lähendada õigusraamistikke

- The Energy Community Treaty should be implemented and extended to all those EU neighbours who are willing to adopt the EU market model. In this context, market integration and regulatory convergence should be pursued through comprehensive EU agreements based on the EU rules in the countries covered by the European Neighbourhood Policy and the Enlargement process, in particular in the Mediterranean region and with transit countries such as Ukraine and Turkey. Moreover, the Energy Community Treaty should be deepened by extending new acquis to the signatories to the Treaty. This approach would strengthen the participation of neighbouring countries in the internal market, while providing a level playing field and a safeguards against the risk of carbon leakage through the power sector.

- Energiaühendust tuleks laiendada kõigile neile ELi naabritele, kes soovivad ELi turumudelit rakendada. EL peaks sellega seoses edendama riikides, mille suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat või mis on taotlenud ELi liikmesust ja eelkõige Vahemere piirkonnas ja transiidiriikides, nagu Ukraina ja Türgi, ELi eeskirjadel põhinevate laiahaardeliste lepingute alusel turgude lõimimist ja õigusnormide lähendamist. Lisaks tuleks Energiaühenduse lepingut täiendada ühenduse õigustiku uute sätetega. See aitaks suurendada naaberriikide osalust siseturul, tagades samas elektritootmise sektoris ühtsed konkurentsitingimused ja ka kaitsemeetmed CO2-heite ülekandumise vastu.

- Mechanisms will be proposed by the Commission to align existing international agreements (notably in the gas sector) with the internal market rules and to strengthen cooperation between Member States for the conclusion of new ones. Proposals will also be made to set the required regulatory framework between the EU and third countries to develop strategic routes from new suppliers, notably around the Southern corridor and the Southern Mediterranean. Supply issues, including network development and possibly grouped supply arrangements as well as regulatory aspects, notably concerning the freedom of transit and investment security, would be covered.

- Komisjon paneb ette mehhanismi, millega ühtlustada praeguseks (eelkõige gaasisektoris) sõlmitud rahvusvahelised lepingud kehtivate siseturu eeskirjadega ning tugevdada koostööd liikmeriikide vahel uute lepingute sõlmimiseks. Samuti tehakse ettepanek kehtestada ELi ja kolmandate riikide vaheliste suhete jaoks asjakohane õigusraamistik, mille abil edendada strateegiliste tarnekanalite arendamist uute tarnijate juurest, eelkõige Lõunakoridori ja Vahemere lõunaosa piirkonnas. Samuti käsitletaks neis lepingutes tarneprobleeme, sealhulgas tarnevõrgu arendamist ja võimalikku grupeeritud tarnekorraldust, ning õiguslikke aspekte, nagu transiidivabadus ja investeeringute kaitse.

- EU technical assistance will be mobilised for the effective implementation of the internal market acquis and the modernisation of the energy sector in neighbouring countries, while improving the coordination of support schemes provided by the EU, its Member States and the international community.

- EL annab tehnilist abi siseturgu reguleerivate õigusnormide tegeliku rakendamise ja energiasektori moderniseerimise jaoks naaberriikides, parandades samas koordineerimist ELi, selle liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse toetusskeemide vahel.

Action 2: Establishing privileged partnerships with key partners

Meede 2: Arendada privilegeeritud partnerlussuhteid peamiste partneritega

- While pursuing diversification of import sources and routes, reinforced energy partnerships will be established by the EU with key suppliers and transit countries. They will aim at promoting key principles such as those contained in the Energy Charter Treaty (for example the freedom of transit, transparency, safety, investment opportunities as well as compliance with international law).

- Ehkki ühelt poolt püüab EL saavutada tarneallikate ja -kanalite mitmekesistamist, on teiselt poolt kavas tihendada ELi energiapartnerlust peamiste tarnepartnerite ja transiidiriikidega. Selle raames edendatakse energiaharta lepingus sätestatud ja muid olulisi energiapartnerluse aluspõhimõtteid (näiteks transiidivabadus, läbipaistvus, ohutus, investeerimisvõimaluste tagamine ning lähtumine rahvusvahelisest õigusest).

Action 3: Promoting the global role of the EU for a future of low-carbon energy

Meede 3: Edendada ELi globaalset rolli vähese CO 2 -heitega energiatehnoloogia arendamisel

- Energy efficiency, clean technologies and safe and sustainable low-carbon energy should be integrated into EU and bilateral cooperation activities, particularly with major consumer and emerging economies and with global partnerships.

- Energiatõhususe, puhta tehnoloogia ning ohutu ja säästva vähese CO2-heitega energiatootmise nõue tuleb muuta ELi tasandi ja iga liikmesriigi kahepoolse väliskoostöö osaks, eelkõige suhetes oluliste energiatarbijate ja tärkava majandusega riikidega ning globaalsetes partnerkondades.

- The Commission will launch a major cooperation with Africa on energy initiatives in order to progressively provide sustainable energy to all citizens, in line with the Green Paper on Development Policy.

- Komisjon algatab energeetikaalgatuste vallas suurkoostöö Aafrikaga, et tagada kooskõlas arengupoliitika rohelise raamatuga säästva energia järkjärguline jõudmine kõigi kodanikeni.

Action 4: Promoting legally binding nuclear-safety, security and non-proliferation standards worldwide

Meede 4: Edendada üle maailma õiguslikult siduvaid tuumaohutuse ja -julgeoleku ning tuumarelva leviku tõkestamise nõudeid

- The Commission will develop initiatives aiming at encouraging partner States to make international nuclear safety, security and non-proliferation standards and procedures legally binding and effectively implemented around the globe, in particular through reinforced cooperation with the International Atomic Energy Agency and the conclusion of Euratom agreements with key nuclear suppliers and user countries.

- Komisjon töötab välja algatusi, millega julgustada partnerriike muutma rahvusvahelisi tuumaohutuse ja -julgeoleku ning tuumarelva leviku tõkestamise nõudeid ja menetlusi õiguslikult siduvaks, ning tagada nende tegelik rakendamine üle kogu maailma, püüdes selleks eelkõige tõhustada koostööd Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga ning sõlmides uusi Euratomi lepinguid olulisemate tuumaenergiat tarnivate ja kasutavate riikidega.

CONCLUSIONS

Kokkuvõte

The EU is on the threshold of an unprecedented period for energy policy. Energy markets have been largely cushioned from the effects of global market turbulence in recent years as a result of liberalisation, ample supply and production capacities and adequate import possibilities. However, dramatic changes are afoot. Energy prices will be affected by the huge need for energy sector investments, as well as carbon pricing and higher international energy prices. Competitiveness, supply security and climate objectives will be undermined unless electricity grids are upgraded, obsolete plants are replaced by competitive and cleaner alternatives and energy is used more efficiently throughout the whole energy chain.

Euroopa Liit on seismas uue ja seninägematu energeetikaajastu lävepakul. Viimastel aastatel toimunud globaalsete turuvapustuste eest on energiaturgu suurel määral kaitsnud edukas liberaliseerimine, ulatuslikud tarnemahud ja tootmisvõimsused ning piisavad impordivõimalused. Siiski on oodata drastilisi muutusi. Energiahinda hakkab mõjutama terav vajadus energiainvesteeringute järele ning samuti CO2-heite maksustamine ja energia hinna tõus rahvusvahelises plaanis. Euroopa konkurentsivõimet, varustuskindlust ja kliimaeesmärke ei ole võimalik saavutada muul viisil kui moderniseerides elektrivõrke, asendades vananenud elektrijaamad konkurentsivõimeliste ja puhtamate alternatiividega ning parandades energiatõhusust kogu energiaahela lõikes.

Member States and industry have recognised the scale of the challenges. Secure energy supplies, an efficient use of resources, affordable prices and innovative solutions are crucial to our long-term sustainable growth, job creation and quality of life. Member States have agreed that these challenges will be tackled most effectively by policies and action at EU level, by ‘Europeanising’ energy policy. This includes directing EU funding support towards public priorities that markets fail to meet and that bring the most European value.

Liikmesriigid ja energiasektor tervikuna on mõistnud nende vajaduste ulatust. Energia varustuskindlus ja ressursside tõhus kasutamine, taskukohased hinnad ja innovatiivsed lahendused on pikaajalise säästva majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja parema elukvaliteedi jaoks möödapääsmatud. Liikmesriigid on leppinud kokku, et neid küsimusi püütakse lahendada eelkõige ELi tasandi meetmete ja tegevuskavadega. Sellega kaasneb ELi rahaeraldiste suunamine sellistele avalikele eesmärkidele, mille saavutamist turg üksi ei suuda tagada ja mis seetõttu kehastavadki kõige otsesemalt Euroopa pakutavat lisaväärtust.

The new EU energy strategy will require significant efforts in technical innovation and investment. It will foster a dynamic and competitive market and will lead to a major strengthening of institutional arrangements to monitor and guide these developments. It will improve the security and the sustainability of energy systems, grid management, and energy market regulation. It will include extensive efforts to inform and empower domestic and business consumers, to involve them in the switch to a sustainable energy future, for example by saving energy, reducing wastage and switching to low-carbon technologies and fuels. Investments in low-carbon energy production will be further encouraged by market-based instruments such as emissions trading and taxation. The new strategy will take the first steps to prepare the EU for the greater challenges which it may well have to face already by 2020. Above all, it will ensure better leadership and coordination at the European level, both for internal action and in relations with external partners.

ELi uus energiastrateegia nõuab olulisi jõupingutusi tehnoloogia uuendamiseks ja investeeringute tagamiseks. Sellega edendatakse dünaamilist ja konkurentsipõhist turgu ning püütakse oluliselt tugevdada institutsionaalset korraldust, mille abil arenguid seirata ja suunata. See strateegia parandab energiasüsteemide turvalisust ja säästlikkust, elektrivõrgu haldust ning energiaturu reguleerimist. Samuti nähakse selle strateegiaga ette olulised jõupingutused, et suurendada kodu- ja äritarbijate teadlikkust ja rolli ning kaasata neid säästva energeetika ülesehitamisse, kutsudes neid muu hulgas üles energiat kokku hoidma, piirama raiskamist ning eelistama vähese CO2-heitega tehnoloogiat ja kütuseid. Investeerimist vähese CO2-heitega energiatootmisse saaks veelgi paremini innustada turupõhiselt, näiteks heitkogustega kauplemist edendades ja heitkoguseid maksustades. Uus strateegia kujutab esimesi samme, millega valmistada ELi ette uuteks suurteks väljakutseteks, millega võib tulla silmitsi seista juba 2020. aasta paiku. Kõige olulisem on aga, et see tagab Euroopa tasandil nii siseküsimustes kui ka suhetes välispartneritega parema juhtimise ja koordineerimise.

The global energy system is entering a phase of rapid transition with potentially far-reaching implications that will unfold in the next decades. Europe has to act before the window of opportunity closes. Time is short. Thus, the Commission will present most of the proposals to achieve the 2020 goals in the coming 18 months. Discussion, adoption and implementation will be needed quickly. In this way, the EU will be better able to put in place the building blocks for the 2020 outcome – standards, rules, regulations, plans, projects, financial and human resources, technology markets, social expectations etc. – and prepare Europe's citizens for the challenges ahead.

Ülemaailmne energiasüsteem on jõudmas uude, kiirete muutuste järku, millel on eeldatavasti kaugeleulatuv mõju, mis ilmneb järgnevatel aastakümnetel. Euroopa peab hakkama tegutsema enne, kui võimaluste aken on sulgunud. Aega ei ole palju. Niisiis on komisjonil kavas esitada suurem osa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks vajalikest ettepanekutest järgmise 18 kuu jooksul. Nende üle arutamise, nende vastuvõtmise ja elluviimisega ei saa kaua viivitada. See võimaldab ELil seada valmis vahendid 2020. aasta strateegia edukaks rakendamiseks – normid, eeskirjad, korraldused, kavad, projektid, finants- ja inimressursid, tehnoloogiaturud, ühiskondlikud ootused jms – ning valmistada Euroopa kodanikud ette uutes oludes hakkama saamiseks.

Due to the long lead in times for energy system changes, taking action today does not guarantee that the structural changes needed for the low-carbon transition will be completed in the period to 2020, which this strategy covers. It is therefore necessary to look beyond the timescale of the present strategy to ensure that the EU is well prepared for the 2050 objective of a secure, competitive and low-carbon energy system. The Commission will therefore follow up this strategy with a complete roadmap for 2050 which will set the measures covered in this paper in a longer term and consider further and complementary steps.

Kuna energiasüsteemide muutmine on väga pikaajaline protsess, ei ole sugugi kindel, et täna tehtav tagab 2020. aastaks, kui selle strateegia rakendamine lõppeb, täieliku ülemineku vähese CO2-heitega tehnoloogiale. Seetõttu on vajalik vaadata kaugemale tulevikku, et tagada ELi valmisolek saavutada oma 2050. aasta eesmärk – turvalise, konkurentsivõimelise ja vähese CO2-heitega energiasüsteemi kasutuselevõtt. Komisjonil on kavas jätkata käesoleva strateegia täiendamist 2050. aasta eesmärgi saavutamiseks vajalike terviklike üldsuundade avaldamisega, nähes ette käesolevas dokumendis viidatud pikaajalised meetmed, aga kaaludes lisaks uusi vajalikke täiendavaid samme.

[1] Article 194 of the Treaty on the functioning of the European Union (TFUE).

[1] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194.

[2] The European Council specified: "provided that other developed countries commit themselves to comparable emission reductions and economically more advanced developing countries to contributing adequately according to their responsibilities and respective capabilities"

[2] Euroopa Ülemkogu täpsustas: „eeldusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult enamarenenud arengumaad panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele.”

[3] Communication from the Commission (doc. 7110/10 of 5 March 2010).

[3] Komisjoni teatis (dokument 7110/10, 5. märts 2010).

[4] As evidenced by the Commission's Energy Sector Inquiry, Communication from the Commission of 1 January 2007 Inquiry pursuant to Article 17 of Regulation (EC)No 1/2003 into the European gas and electricity sectors - COM(2006) 851 - and the high number of investigations into anti-competitive behaviour in the sector (e.g. IP/10/494 of 4 May 2010).

[4] See nähtub komisjoni energiasektori uuringust (komisjoni 1. jaanuari 2007. aasta teatis, määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel algatatud Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitlev uurimine , KOM(2006) 851) ning paljudest sektori konkurentsivastast käitumist käsitlevatest uuringutest (nt IP/10/494, 4. mai 2010).

[5] Study of the functioning of retail electricity markets for consumers in the European Union, November 2010.

[5] Euroopa Liidu elektri jaeturgude toimimise uuring, november 2010.

[6] ENTSO-Electricity has estimated that the EU needs to build or renew 30 000 km of network cables in the next ten years.

[6] ENTSO-E hinnangu kohaselt tuleks ELil järgmise kümne aasta jooksul ehitada või uuendada 30 000 km võrgukaableid.

[7] E.g. IEA World Energy Outlooks 2009 and 2010.

[7] Nt Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2009. ja 2010. aasta energiaülevaated.

[8] Communication on an "integrated industrial policy for the globalisation era" (COM 2010) 619

[8] Teatis „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika”, KOM(2010) 614.

[9] For example, it is estimated that electricity prices in Europe is 21% more expensive than in the United States or 197% more expensive than in China.

[9] Näiteks on hinnangute kohaselt elektrihinnad Euroopas 21 % kõrgemad Ameerika Ühendriikide hindadest ja 197 % kõrgemad Hiina omadest.

[10] Issue 26, August 2010.

[10] 26. väljaanne, august 2010.

[11] International Energy Agency World Energy Outlook 2010.

[11] Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2010. aasta energiaülevaade.

[12] COM(2008) 772.

[12] KOM(2008) 772.

[13] Effort Sharing Decision No. 406/2009/EC.

[13] Jõupingutuste jagamise otsus nr 406/2009/EÜ.

[14] Specific actions have been set out in the Digital Agenda for Europe, COM(2010)245.

[14] Konkreetsed meetmed on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, KOM(2010) 245.

[15] Notably with regard to the possible cumulative effects of different market based measures

[15] Eelkõige seoses erinevate turupõhiste meetmete võimaliku kumulatiivse mõjuga.

[16] Report on progress in creating the internal gas and electricity market - COM(2010) 84.

[16] Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta KOM(2010) 84.

[17] After the Energy Sector Inquiry revealed manifold competition problems in the energy sector, which led to the adoption of nine major antitrust decisions, the Commission continues assessing the competitive landscape in European energy markets.

[17] Pärast seda kui energiasektori uuringust ilmnesid energiasektori erinevad konkurentsiprobleemid, mis tõi kaasa üheksa kartellivastase otsuse vastuvõtmise, jätkab komisjon Euroopa energiaturgude konkurentsiolukorra hindamist.

[18] The European Commission has set up a smart grid task force to discuss the implementation of smart grids at the European level: http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/smartgrids/taskforce_en.htm.

[18] Euroopa Komisjon on loonud arukate võrkude töörühma, et arutada arukate võrkude rakendamist Euroopa tasandil: http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/smartgrids/taskforce_en.htm.

[19] E.g. Baltic Energy Market, Mediterranean Ring.

[19] Nt Läänemere energiaturg, Vahemere energiaring.

[20] An electricity target model has been developed in the context of Florence forum, in the so called Ad-Hoc Advisory Group. The guidelines and codes to implement this target model are being prepared. A target model for gas is being developed in the framework of the Madrid Forum.

[20] Elektrivõrgu modelleerimist on käsitletud Firenze foorumil, nn ajutises nõuanderühmas. Elektrivõrgu sihtmudeli rakendamiseks vajalikud suunised ja koodeksid on ettevalmistamisel. Gaasivõrgu modelleerimisega tegeletakse Madriidi foorumi raames.

[21] SEC(2010)1161, 6 October 2010.

[21] SEK(2010) 1161, 6. oktoober 2010.

[22] The revised ETS directive (2009/29/EC) foresees that 300 m ETS allowances from the New Entrants Reserve (NER) shall be available to support commercial-scale CCS and innovative RES demonstration projects in the territory of the Union.

[22] Heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi läbivaadatud versioonis (2009/20/EÜ) nähakse ette, et uute osalejate reservist on võimalik saada kuni 300 miljonit saastekvooti, et toetada süsinikdioksiidi kaubanduslikku kogumist ja säilitamist ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide elluviimist liidu territooriumil.

[23] Funding available under the current Financial Perspectives.

[23] Praeguse finantsperspektiivi alusel ette nähtud summad.

[24] See footnote 23.

[24] Vt viide nr 23.

[25] See footnote 23.

[25] Vt viide nr 23.

[26] Non-OECD countries could account for all the projected growth in CO2 emissions by 2030; however, ensuring universal access to modern energy services for all only mean a rise of 0.8% of CO2 emissions, IEA World Energy Outlook 2009 and special early excerpt of the IEA WEO 2010 for the Millenium Development Goals Summit.

[26] Kogu 2030. aastani kavandatud CO2 heitkoguste kasv võib langeda OECD-väliste riikide arvele, kuid siiski tähendab tänapäevaste energiateenuste üleüldiselt kättesaadavaks muutmine CO2-heitkoguse suurenemist kõigest 0,8 %, Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) maailma 2009. aasta energiaaruanne (WEO 2009) ja IEA 2010. aasta maailma energia aruandest (WEO 2010) aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumise jaoks tehtud eriväljavõte.

[27] The Energy Community Treaty is promoting market integration but also acquis transposition and implementation in the Western Balkans and is extending the EU internal energy market to South East Europe. This is not only a framework of cooperation but a legally binding instrument to prepare accession to the EU. Other parties are joining the Energy Community Treaty: Moldova is already a member; Ukraine and Turkey are in the process of joining.

[27] Energiaühendus edendab turu lõimimist aga ka Euroopa õigustiku ülevõtmist ja rakendamist Lääne-Balkanil ning sellega laiendatakse ELi energia siseturgu Kagu-Euroopasse. See ei kujuta endast üksnes koostööraamistikku, vaid on õiguslikult siduv mehhanism, millega valmistatakse ette liitumist Euroopa Liiduga. Energiaühendusega on liitumas uued liikmed: hiljuti sai liikmeks Moldova, käimas on Ukraina ja Türgi ühinemine.

[28] European Security Strategy adopted by the European Council in December 2003.

[28] Euroopa julgeolekustrateegia, Euroopa Ülemkogu, detsember 2003.