EN

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brussels, 8.3.2006

Brüssel 8.3.2006

COM(2006) 105 final

KOM(2006) 105 lõplik

GREEN PAPER

ROHELINE RAAMAT

A European Strategy for Sustainable, Competitive and Secure Energy

Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks

{SEC(2006) 317}

{SEK(2006) 317}

CONTENTS

SISUKORD

1. An energy strategy for Europe: balancing sustainable development, competitiveness and security of supply (...)3

1. Euroopa energiastrateegia: tasakaal säästva arengu, konkurentsivõime ja varustuskindluse vahel 3

2. Six priority areas (...)5

2. Kuus prioriteetset valdkonda 5

2.1. Energy for growth and jobs in Europe: completing the internal European electricity and gas markets (...)5

2.1. Energia majanduskasvu ja töökohtade allikana Euroopas: Euroopa elektri ja gaasi siseturgude väljakujundamine 5

2.2. An Internal Energy Market that guarantees security of supply: solidarity between Member States. (...)8

2.2. Energia siseturg, mis tagab varustuskindluse: liikmesriikide solidaarsus 8

2.3. Tackling security and competitiveness of energy supply: towards a more sustainable, efficient and diverse energy mix………………………………………………………9

2.3. Energiavarustuse kindluse ja konkurentsivõime probleemidega tegelemine: suund säästvamatele, tõhusamatele ja mitmekesisematele energialiikidele ...........................9

2.4. An integrated approach to tackling climate change (...)10

2.4. Integreeritud lähenemine kliimamuutustega tegelemisele 10

2.5. Encouraging innovation: a strategic European energy technology plan (...)13

2.5. Uuenduste soodustamine: Euroopa energiatehnoloogia strateegiline plaan 13

2.6. Towards a coherent external energy policy (...)14

2.6. Sidusa energiaalase välispoliitika poole 14

3. Conclusions (...)17

3. Järeldused 17

GREEN PAPER

ROHELINE RAAMAT

A European Strategy for Sustainable, Competitive and Secure Energy

Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks (EMPs kohaldatav tekst)

1. EUROOPA ENERGIASTRATEEGIA: TASAKAAL SÄÄSTVA ARENGU, KONKURENTSIVÕIME JA VARUSTUSKINDLUSE VAHEL

Euroopa on jõudnud uude energiaajastusse.

(Text with EEA relevance)

- Kiirelt on vaja investeeringuid. Ainuüksi Euroopas vajatakse ennustatava energianõudluse katmiseks ja vananeva infrastruktuuri asendamiseks järgmise 20 aasta jooksul umbes triljoni euro suurust investeeringut.

1. An energy strategy for Europe: balancing sustainable development, competitiveness and security of supply

- Meie sõltuvus impordist kasvab. Kui me ei suuda parandada omamaise energia konkurentsivõimet, katavad importtooted 20–30 aasta pärast ligikaudu 70% Euroopa Liidu energiavajadusest võrreldes praeguse 50%-ga. Osa neist toodetest on pärit ebaturvalistest piirkondadest.

Europe has entered into a new energy era.

- Varud on kontsentreeritud vähestesse riikidesse. Praegu tuleb ligikaudu pool EL-is tarbitavast gaasist ainult kolmest riigist (Venemaa, Norra, Alžeeria). Praeguste suundumuste jätkudes kasvaks gaasi import järgmise 25 aasta jooksul 80%-ni.

· There is an urgent need for investment. In Europe alone, to meet expected energy demand and to replace ageing infrastructure, investments of around one trillion euros will be needed over the next 20 years.

- Globaalne energianõudlus kasvab. Maailma energianõudlus ja CO 2 heitkogused suurenevad 2030. aastaks tõenäoliselt 60% võrra. Maailma naftatarbimine on alates 1994. aastast tõusnud 20% võrra ja prognooside kohaselt kasvab naftanõudlus 1,6% võrra aastas.

· Our import dependency is rising. Unless we can make domestic energy more competitive, in the next 20 to 30 years around 70 % of the Union’s energy requirements, compared to 50% today, will be met by imported products – some from regions threatened by insecurity.

- Nafta- ja gaasihinnad tõusevad. EL-is on need viimase kahe aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ning elektrihinnad lähevad sama teed. See kõik on tarbijate jaoks raske. Suurenev ülemaailmne nõudlus fossiilkütuste järele, pikenenud turustusahelad ja kasvav sõltuvus impordist tähendavad, et nafta- ja gaasihindade tõus on ilmselt pöördumatu. See võib aga anda tõuke suurema energiatõhususe ja uuenduste suunas.

· Reserves are concentrated in a few countries. Today, roughly half of the EU’s gas consumption comes from only three countries (Russia, Norway, Algeria). On current trends, gas imports would increase to 80 % over the next 25 years.

- Meie kliima soojeneb. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmetel on kasvuhoonegaaside emissioon juba muutnud meie kliima 0,6 °C soojemaks. Kui meetmeid ei võeta, tõuseb temperatuur käesoleva sajandi lõpuks 1,4–5,8 °C võrra. Kõik maailma piirkonnad, sealhulgas Euroopa Liit, peavad seisma tulevikus silmitsi tõsiste tagajärgedega oma majandusele ja ökosüsteemidele.

· Global demand for energy is increasing. World energy demand – and CO2 emissions – is expected to rise by some 60% by 2030. Global oil consumption has increased by 20% since 1994, and global oil demand is projected to grow by 1.6% per year.

- Euroopa ei ole veel välja arendanud täielikult konkurentsivõimelisi energia siseturge. Alles siis, kui sellised turud on paigas, saavad EL-i kodanikud ja ettevõtjad kasu kõikidest varustuskindluse ja madalamate hindade eelistest. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tegeleda võrkude vastastikuse sidumisega, kehtestada tõhusad seadusandlikud ja õiguslikud raamistikud ning neid ka praktikas kohaldada, ning rangelt jõustada ühenduse konkurentsieeskirju. Lisaks peab energiasektori konsolideerimine olema turupõhine, kui Euroopa tahab edukalt vastata tema ees seisvatele väljakutsetele ja teha tulevikku arvestades õigeid investeeringuid.

· Oil and gas prices are rising. They have nearly doubled in the EU over the past two years, with electricity prices following. This is difficult for consumers. With increasing global demand for fossil fuels, stretched supply chains and increasing dependence on imports, high prices for oil and gas are probably here to stay. They may, however, trigger greater energy efficiency and innovation.

Selline on uus 21. sajandi energiamaastik. See tähendab maailma, kus majanduspiirkonnad sõltuvad üksteisest energiavarustuse kindluse ja stabiilsete majandustingimuste tagamisel ning tõhusal tegutsemisel kliimamuutuste vastu.

· Our climate is getting warmer. According to the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC), greenhouse gas emissions have already made the world 0.6 degrees warmer. If no action is taken there will be an increase of between 1.4 and 5.8 degrees by the end of the century. All regions in the world – including the EU – will face serious consequences for their economies and ecosystems.

Selle maastiku mõju tunnetab igaüks otse. Juurdepääs energiale on iga Euroopa elaniku igapäevases elus ülioluline. Meie kodanikke mõjutavad kõrgemad hinnad, energiavarustuskindluse häired ja Euroopa kliima muutumine. Säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energia on üks meie igapäevaelu tugisambaid.

· Europe has not yet developed fully competitive internal energy markets. Only when such markets exist will EU citizens and businesses enjoy all the benefits of security of supply and lower prices. To achieve this aim, interconnections should be developed, effective legislative and regulatory frameworks must be in place and be fully applied in practice, and Community competition rules need to be rigorously enforced. Furthermore, the consolidation of the energy sector should be market driven if Europe is to respond successfully to the many challenges it faces and to invest properly for the future.

Selline olukord nõuab Euroopa ühist tegutsemist. Riigipead ja valitsusjuhid tunnistasid seda oma tippkohtumistel 2005. aasta oktoobris ja detsembris ning palusid komisjonil asjaga tegeleda. Hiljutised sündmused on rõhutanud selle probleemi lahendamise vajalikkust. Lähenemisviis, mille aluseks on üksnes 25 riigi iseseisev energiapoliitika, ei ole piisav.

This is the new energy landscape of the 21st century. It is one in which the world’s economic regions are dependent on each other for ensuring energy security and stable economic conditions, and for ensuring effective action against climate change.

Euroopa Liidul on olemas vajalikud abivahendid. 450 miljoni tarbijaga on EL maailma suuruselt teine energiaturg. Ühiselt tegutsedes saavutatakse piisav kaalukus oma huvide esiletoomiseks ja kaitsmiseks. EL-il ei ole uue energiaolukorraga tegelemiseks mitte üksnes piisav suurus, vaid ka hulk poliitilisi vahendeid. EL on maailmas esirinnas nõudluse reguleerimise alal, uute ja taastuvate energialiikide edendamises ning vähem süsinikdioksiidi tootvate tehnoloogiate arendamises. Kui EL toetab uut ühist poliitikat ühehäälse arvamusega energiaküsimustes, võib Euroopa asuda juhtima ülemaailmseid püüdlusi energiaalaste lahenduste leidmiseks.

The effects of this landscape are felt directly by everyone. Access to energy is fundamental to the daily lives of every European. Our citizens are affected by higher prices, threats to the security of energy supply and changes to Europe’s climate. Sustainable, competitive and secure energy is one of the basic pillars of our daily life.

Euroopa peab tegutsema kiirelt: uuenduste kasutuselevõtuks energiasektoris kulub palju aastaid. Euroopa peab jätkuvalt propageerima mitmekesisust, nii energialiikide kui ka päritolu- ja transiidiriikide puhul. Sel moel loob ta vajalikud tingimused majanduskasvuks, uute töökohtade loomiseks, suuremaks turvalisuseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks. Alates Euroopa Komisjoni 2000. aasta rohelisest raamatust energiavarustuse kindluse kohta on neis valdkondades tehtud edusamme, kuid vaadates viimaseid suundumusi energiaturul, on tekkinud vajadus uue Euroopa-poolse tõuke järele.

This landscape requires a common European response. Heads of State and Government, at their summits in October and December 2005, recognised this and asked the Commission to take this forward. Recent events have underlined that this challenge must be met. An approach based solely on 25 individual energy policies is not enough.

Käesolevas rohelises raamatus esitatakse rida ettepanekuid ja arvamusi, mis võiksid olla aluseks uuele terviklikule Euroopa energiapoliitikale. Kevadist Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamenti kutsutakse üles esitama oma arvamust rohelise raamatu kohta, mille põhjal võiks käivituda ka laiaulatuslik avalik arutelu. Seejärel esitab komisjon konkreetsed ettepanekud meetmete kohta.

The EU has the tools to help. It is the world’s second largest energy market, with over 450 million consumers. Acting together, it has the weight to protect and assert its interests. The EU has not just the scale but also the policy range to tackle the new energy landscape. The EU leads the world in demand management, in promoting new and renewable forms of energy, and in the development of low carbon technologies. If the EU backs up a new common policy with a common voice on energy questions, Europe can lead the global search for energy solutions.

Rohelises raamatus määratletakse kuus peamist valdkonda, kus tuleb tegutseda, et astuda vastu meie ees seisvatele väljakutsetele. Põhiküsimused on järgmised: kas me oleme ühel nõul, et on vaja välja töötada uus ühine Euroopa energiastrateegia, ning kas see peaks toetuma säästvuse, konkurentsivõime ja turvalisuse põhimõtetele.

Europe must act urgently: it takes many years to bring innovation on stream in the energy sector. It must also continue to promote diversity – of energy type, country of origin and transit. In this way it will create the conditions for growth, jobs, greater security and a better environment. Work has been progressing on these issues since the Commission’s 2000 Green Paper on Security of Energy Supply, but given recent developments on energy markets, a new European impetus is needed.

Sellest tulenevad järgmised küsimused.

This Green Paper puts forward suggestions and options that could form the basis for a new comprehensive European energy policy. The Spring European Council and the European Parliament are invited to react to this Paper, which should also spark a wide-ranging public debate. The Commission will then table concrete proposals for action.

1. Konkurentsivõime ja energia siseturg. Kas valitseb üksmeel selles, et tõeline ühisturg on põhjapaneva tähtsusega Euroopa ühise energiastrateegia toetamisel? Kuidas on võimalik kõrvaldada takistused kehtivate meetmete rakendamise teelt? Milliseid uusi meetmeid tuleks selle eesmärgi saavutamiseks võtta? Kuidas saab EL soodustada energiasektoris vajalikke märkimisväärseid investeeringuid? Kuidas tagada, et kõikidel Euroopa elanikel oleks juurdepääs mõistliku hinnaga energiale ning et energia siseturg aitaks kaasa tööhõive taseme säilitamisele?

This Green Paper identifies six key areas where action is necessary to address the challenges we face. The most fundamental question is whether there is agreement on the need to develop a new, common European strategy for energy, and whether sustainability, competitiveness and security should be the core principles to underpin the strategy.

2. Energialiikide mitmekesistamine. Mida peaks EL tegema, et tagada energiavarude kliimasõbraliku mitmekesistamise edendamist Euroopas tervikuna?

From that flow the following questions:

3. Solidaarsus. Milliseid meetmeid tuleb võtta ühenduse tasandil, et hoida ära energiakriiside tekkimist ja hõlbustada nende ohjamist, kui need ikkagi tekivad?

1. Competitiveness and the internal energy market. Is there agreement on the fundamental importance of a genuine single market to support a common European strategy for energy? How can barriers to implementing existing measures be removed? What new measures should be taken to achieve this goal? How can the EU stimulate the substantial investments necessary in the energy sector? How to ensure that all Europeans enjoy access to energy at reasonable prices, and that the internal energy market contributes to maintaining employment levels?

4. Säästev areng. Kuidas saab Euroopa ühine energiastrateegia kõige paremini tegeleda kliimamuutustega, nii et keskkonnakaitse, konkurentsivõime ja varustuskindluse eesmärgid oleksid tasakaalus? Milliseid lisameetmeid on ühenduse tasandil vaja, et saavutada praegused eesmärgid? Kas tuleks seada veel eesmärke? Kuidas tagada pikaajaline kindel ja ennustatav investeerimiskeskkond, mis aitaks keskkonnasõbralikke ja taastuvaid energiaallikaid EL-is edasi arendada?

2. Diversification of the energy mix. What should the EU do to ensure that Europe, taken as a whole, promotes the climate-friendly diversification of energy supplies?

5. Uuendused ja tehnoloogia: Milliseid meetmeid tuleks võtta ühenduse ja riigi tasandil, et säilitada Euroopa ülemaailmne juhtpositsioon energiatehnoloogia valdkonnas? Milliste vahenditega on seda kõige parem saavutada?

3. Solidarity. Which measures need to be taken at Community level to prevent energy supply crises developing, and to manage them if they do occur?

6. Välispoliitika. Kas on vaja ühist energiaalast välispoliitikat, et EL saaks rääkida ühel häälel? Kuidas saavad ühendus ja liikmesriigid edendada tarnete mitmekesisust, eelkõige gaasi puhul? Kas EL peaks arendama uusi partnerlussuhteid oma naabritega, sh Venemaaga, ning maailma teiste peamiste tootja- ja tarbijariikidega?

4. Sustainable development. How can a common European energy strategy best address climate change, balancing the objectives of environmental protection, competitiveness and security of supply? What further action is required at Community level to achieve existing targets? Are further targets appropriate? How should we provide a longer term secure and predictable investment framework for the further development of clean and renewable energy sources in the EU?

Euroopa energiapoliitika väljatöötamine saab olema pikaajaline väljakutse. See nõuab konkreetset, kuid paindlikku raamistikku: konkreetset selles mõttes, et see esindab kõige kõrgemal tasemel heakskiidetud ühist lähenemisviisi; paindlikku selles mõttes, et seda tuleb korrapäraselt uuendada. Selle protsessi tugipunktina teeb komisjon ettepaneku esitada nõukogule ja parlamendile korrapäraselt EL-i strateegiline energiaaruanne, mis hõlmab käesolevas rohelises raamatus määratletud teemasid. See oleks inventuur ja tegevusplaan kevadisele Euroopa Ülemkogule, sellega jälgitaks edusamme ja tuvastataks uusi probleeme ning leitaks lahendusi kõigis energiapoliitika aspektides.

5. Innovation and technology: What action should be taken at both Community and national level to ensure that Europe remains a world leader in energy technologies? What instruments can best achieve this?

2. KUUS PRIORITEETSET VALDKONDA

6. External policy. Should there be a common external policy on energy, to enable the EU to speak with a common voice? How can the Community and Member States promote diversity of supply, especially for gas? Should the EU develop new partnerships with its neighbours, including Russia, and with the other main producer and consumer nations of the world?

2.1. Energia majanduskasvu ja töökohtade allikana Euroopas: Euroopa elektri ja gaasi siseturgude väljakujundamine

Developing a European energy policy will be a long term challenge. This needs a clear but flexible framework: clear in that it represents a common approach endorsed at the highest level, flexible in that it needs periodic updating. As a foundation for this process the Commission therefore proposes that a Strategic EU Energy Review be presented to the Council and Parliament on a regular basis, covering the issues identified in this Green Paper. This would constitute a stocktaking and action plan for the Spring European Council, monitoring progress and identifying new challenges and responses on all aspects of energy policy.

Säästva, konkurentsivõimelist ja turvalist energiat ei ole võimalik saavutada ilma avatud ja konkurentsivõimeliste energiaturgudeta, mis põhinevad selliste ettevõtjate vahelisel konkurentsil, kes soovivad saada üleeuroopalisteks konkurentideks, mitte domineerida riigi tasandil. Euroopa muudavad tugevamaks ja lubavad tal oma probleemidele lahendusi leida just avatud turud, mitte protektsionism. Tõeliselt konkurentsivõimeline ühtne Euroopa elektri- ja gaasiturg tooks endaga kaasa madalamad hinnad, parandaks tarnekindlust[1] ja konkurentsivõimet. Samuti aitaks see keskkonda, sest ettevõtjad sulgevad konkurentsi tingimustes sellised jaamad, mis ei ole energiatõhusad.

2. Six priority areas

2007. a juulis on peaaegu igal EL-i tarbijal seaduslik õigus osta elektrit ja gaasi mis tahes tarnijalt EL-is. Sellega avaneb Euroopale suur võimalus. Kuigi konkurentsivõimelise turu loomiseks on palju tehtud, ei ole töö veel lõppenud. Paljud turud on endiselt suures osas siseriiklikud ning seal domineerivad mõned üksikud ettevõtted. Liikmesriigid suhtuvad turu avamisse väga erinevalt, mis takistab tõeliselt konkurentsivõimelise Euroopa turu arengut; lahkarvamusi põhjustavad seadusandjate volitused, võrguoperaatorite sõltumatus konkurentsitegevustest, võrgueeskirjad, tasakaalustus- ja gaasiladustusrežiimid.

2.1. Energy for growth and jobs in Europe: completing the internal European electricity and gas markets

2006. aasta lõpuks on kõik liikmesriigid võtnud üle teise elektridirektiivi ja teise gaasidirektiivi ning komisjon on lõpetanud oma konkurentsiuuringu Euroopa gaasi- ja elektriturgude toimimisest. Siis langetatakse täielikul mõjuhindamisel põhinev lõplik otsus selle kohta, milliseid täiendavaid seadusandlikke meetmeid on vaja, et eelkõige tagada mittediskrimineeriv võrkupääs, konkurentsiks vajalik võrguvõimsus, gaasi- ja elektriturgude likviidsus ja tõhus õigusloome. Samas on juba praegu selge, et erilist tähelepanu vajavad viis põhivaldkonda.

Sustainable, competitive and secure energy will not be achieved without open and competitive energy markets, based on competition between companies looking to become European-wide competitors rather than dominant national players. Open markets, not protectionism, will strenghten Europe and allow it to tackle its problems. A truly competitive single European electricity and gas market would bring down prices, improve security of supply [1] and boost competitiveness. It would also help the environment, as companies react to competition by closing energy inefficient plant.

i) Üleeuroopaline võrk

In July 2007, with very few exceptions, every EU consumer will have the legal right to purchase electricity and gas from any supplier in the EU. This offers a major opportunity for Europe. But whilst much has been done to create a competitive market, work is not yet complete. Many markets remain largely national, and dominated by a few companies. Many differences remain between Member States’ approaches to market opening, preventing the development of a truly competitive European market – including powers of regulators, level of independence of network operators from competitive activities, grid rules, balancing and gas storage regimes.

Tõelise üleeuroopalise elektri- ja gaasituru väljakujunemiseks on tarbijatel vaja ühtset Euroopa võrku. Selle saavutamiseks on vaja tagada ühised eeskirjad ja standardid piiriülest kaubandust mõjutavates küsimustes. Neis küsimustes on edusamme tehtud, kuid need on liiga aeglased.

By the end of 2006, the second electricity and gas Directives will have been implemented by all Member States and the Commission will have completed its competition inquiry into the functioning of the European gas and electricity markets. A final decision, based on a full impact assessment, will then be made on any additional legislative measures needed: in particular to ensure non-discriminatory network access, adequate available network capacity, liquidity on gas and electricity markets and effective regulation. However, it is already clear that five core areas need particular attention:

Euroopa võrgukoodeksi abil võiks soodustada harmoneeritud või vähemalt võrdväärseid võrkupääsu tingimusi. See toimuks ühiste eeskirjade abil piiriülest kaubandust mõjutavates õigusküsimustes. Eksperdid teevad esimesi samme piirkondlikul tasandil, eriti energiaturu reguleerijad Euroopa energiat reguleerivate asutuste nõukogu ja Euroopa reguleerivate asutuste töörühma kaudu. Kuid vaja on veelgi suuremaid ja kiiremaid edusamme, et kõikidel tööstus- ja eratarbijatel oleks võimalus osta oma elekter ja gaas teiste liikmesriikide tarnijatelt. Selleks uurib komisjon, i) mida on vaja ette võtta, et kaotada erinevused liikmesriikide seadusandjate praeguste võrdväärsete volituste ja sõltumatuse vahel, ning ii) kas praegused riiklike seadusandjate ja võrguoperaatorite koostöövormid on adekvaatsed või kas piiriüleste küsimustega tegelemiseks oleks vaja veel tihedamat koostööd, näiteks Euroopa energiaturu reguleeriva asutuse näol. Sellisel reguleerival asutusel oleks volitused ühtsete eeskirjade ja lähenemisviiside, näiteks Euroopa võrgukoodeksi kehtestamiseks ning ta teeks koostööd võrguoperaatoritega. Euroopa energiavõrkude keskus võib samuti koondada võrguoperaatoreid formaalsesse organisse, et olla abiks Euroopa võrgukoodeksi arendamisel.

(i) A European grid

ii) Prioriteetne vastastikuse sidumise plaan

Consumers need a single European grid for a real European electricity and gas market to develop. This can be done by ensuring common rules and standards on issues that affect cross-border trade. Progress is being made on these issues, but it is too slow.

2002. a Euroopa Ülemkogul Barcelonas kiitsid riigipead ja valitsusjuhid heaks plaani tõsta liikmesriikide võrkude minimaalset vastastikuse sidumise taset 10 protsendini. Progress ei ole olnud rahuldav. Ilma täiendava füüsilise võimsuseta ei saa olla tõeliselt konkurentsivõimelist ja ühtset Euroopa turgu; see on eriti oluline selliste riikide jaoks nagu Iirimaa ja Malta või Balti riigid, mis jäävad „energiasaareks“, mis on ülejäänud ühendusest suuresti ära lõigatud. Samamoodi on paljude piirkondade vahel vaja täiendavat elektrivõrkude vastastikuse sidumise võimsust, näiteks Prantsusmaa ja Hispaania vahel, et võimaldada tõelise konkurentsi arenemist nende kahe riigi vahel. Vaja on ka uusi investeeringuid gaasiturgude infrastruktuuri. Paljudes liikmesriikides tuleb võtta meetmeid, et vabastada võimsusi, mis on pikaajaliste elektri- ja gaasiturulepingutega reserveeritud turgu valitsevatele operaatoritele. Vastastikune sidumine on oluline mehhanism solidaarsuse tagamisel.

A European grid code could encourage harmonised, or at least equivalent, grid access conditions. This would take the form of common rules on regulatory issues that affect cross-border trade. Experts are taking a first step forward on a regional basis, in particular energy regulators through the Council of European Energy Regulators and the European Regulators Group. But further and quicker progress is necessary before all business and private consumers will be able to purchase their electricity and gas from suppliers in other Member States. To this end, the Commission will examine (i) what needs to be done to address the differences between existing equivalent powers and independence for national regulators and (ii) whether existing forms of collaboration between national regulators and national grid operators are adequate, or whether a closer level of collaboration is needed – with for example a European energy regulator to look at cross-border issues. Such a regulator could have decision-making powers for common rules and approaches such as a European grid code and would work together with the network operators. A European Centre for Energy Networks could also bring the network operators together in a formal body to assist work on developing a European Grid Code.

Stimuleerida tuleb era- ja avaliku sektori investeeringuid infrastruktuuri ning kiirendada lubade andmise menetlusi. Mida tihedam on vastastikune seotus Euroopa elektrivõrgus, seda väiksem on vajadus varuvõimsuse järele ning aja jooksul vähenevad ka kulud. See on eriti oluline nüüd, mil Euroopa senine liigne tootmisvõimsus on saamas ajalooks. Komisjon määratleb 2006. aasta lõpuks üksikmeetmed , mida ta peab vajalikuks liikmesriikide tasandil . Määratletakse ka täiendavad meetmed ühenduse tasandil , näiteks üleeuroopaliste võrkude raames kättesaadavate vahendite tõhusam kasutamine.

(ii) A priority interconnection plan

Siinkohal on olulised ka suhted olulise elektritransiidiriigi Šveitsiga.

At the Barcelona European Council in 2002, the Heads of State and Government agreed to increase minimum interconnection levels between Member States to 10%. Progress has not been satisfactory. There can be no truly competitive and single European market without additional physical capacity: this is particularly vital for countries such as Ireland and Malta or for the Baltic States, which remain an “energy island”, largely cut off from the rest of the Community. Equally, additional electricity interconnection capacity is necessary between many areas and in particular between France and Spain to permit real competition between these two countries to develop. Similarly there is a need for new investment in infrastructure in gas markets. In many Member States, action needs to be taken to free up capacity reserved for former incumbents under electricity and gas long term contracts. Interconnection is a crucial mechanism for solidarity.

iii) Investeeringud tootmisvõimsusse

Private and public investments in infrastructure need to be stimulated and authorisation procedures accelerated. The greater the interconnection in the European electricity grid, the lower the need for spare capacity and, in time, the lower the costs. This is important at a time when Europe’s previous overcapacity is becoming history. The Commission will by the end of 2006 identify the individual measures that it considers important at the level of Member States. Further actions at Community level will also be identified, such as more effective use of the Trans European Network instruments.

Vananeva elektritootmisvõimsuse väljavahetamiseks ja nõudluse rahuldamiseks vajab EL järgmise 20 aasta jooksul suuri investeeringuid. See hõlmab ka tippkoormustega toimetulekuks vajalikku võimsust. Peab olema vajalik reserv, millega välditaks suure nõudluse ajal tekkivaid katkestusi ning mis toimiks varuvõimalusena katkendlikele taastuvatele energiaallikatele. Õigeaegsete ja säästvate investeeringute tegemine eeldab nõuetekohaselt toimivat turgu, mis tagaks vajalikud hinnasignaalid, stiimulid, õigusliku stabiilsuse ja juurdepääsu rahastamisele.

Finally, relations with Switzerland are important in this respect, which is a major transit country for electricity.

iv) Võrdsed võimalused: eristamise tähtsus

(iii) Investment in generation capacity

Endiselt püsivad suured erinevused selles, mil määral ja kui tõhusalt eristatakse konkureerivat tegevust ning ülekannet ja jaotamist. See tähendab, et praktikas on riikide turud õiglaseks ja vabaks konkurentsiks valmis erineval määral. Eristamist käsitlevad sätted teises elektridirektiivis ja teises gaasidirektiivis tuleb rakendada täielikult, mitte ainult formaalselt, vaid ka nende mõtet järgides. Kui selle tulemusel ei saavutata võrdseid võimalusi, tuleks kaaluda lisameetmeid ühenduse tasandil.

To replace ageing electricity generation capacity and to meet demand, the EU will need substantial investment over the next 20 years. This includes capacity to deal with peaks. The necessary reserve must exist in order to prevent disruptions at times of high demand and to serve as back-up for intermittent renewable energy sources. For timely and sustainable investments, a properly functioning market is needed, giving the necessary price signals, incentives, regulatory stability and access to finance.

v) Euroopa tööstuse konkurentsivõime tugevdamine

(iv) A level-playing field: the importance of unbundling

Üks energia siseturu tähtsamaid eesmärke on edendada EL-i tööstuse konkurentsivõimet, aidates sellega kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Tööstuse konkurentsivõime nõuab läbimõeldud, stabiilset ja ennustatavat reguleerivat raamistikku, mille puhul võetaks arvesse turumehhanisme. Seepärast peab energiapoliitika soosima tulusaid võimalusi ning tuginema põhjalikule majandusanalüüsile, mis käsitleb eri poliitilisi võimalusi ja nende mõju energia hindadele. Kindel energiavarustus mõistlike hindadega on siin otsustava tähtsusega. Oluline on tagada integreeritud ja konkurentsivõimelised elektri- ja gaasiturud, kus häireid esineb võimalikult vähe. Uuel energeetikat, keskkonda ja konkurentsivõimet käsitleval kõrgetasemelisel töörühmal on oluline roll kõigi asjaomaste tööstusharude konkurentsivõime tugevdamisel.

Significant differences persist in the level and effectiveness of unbundling of transmission and distribution from competitive activities. This means that in practice national markets are open to fair and free competition to differing degrees. The provisions of the second electricity and gas Directives on unbundling need to be fully implemented, not just in their letter but also in their spirit. If progress to a level playing field does not result, further measures at Community level should be considered.

Näiteks on vaja kaaluda, kuidas kõige paremini rahuldada energiamahuka tööstuse õigustatud vajadusi ja samal ajal järgida ka konkurentsieeskirju. Sellekohased järeldused peaksid sisalduma 2006. a lõppu plaanitud aruandes siseturu kohta. Lisaks tuleb kaaluda, kuidas kõige paremini tagada tõhus koordineerimine komisjoni, riikide energiaturgu reguleerivate asutuste ja riikide konkurentsiasutuste vahel.

(v) Boosting the competitiveness of European industry

2.2. Energia siseturg, mis tagab varustuskindluse: liikmesriikide solidaarsus

One of the most important objectives of the internal energy market is to promote the competitiveness of EU industry and thus contribute to growth and jobs. Industrial competitiveness requires a well-designed, stable and predictable regulatory framework, respectful of market mechanisms. Energy policy therefore needs to favour cost-effective options and be based on a thorough economic analysis of different policy options and their impact on energy prices. Secure availability of energy at affordable prices is crucial. Integrated and competitive electricity and gas markets with the minimum of disruption are essential. The new High–Level Group on Energy, Environment and Competitiveness will play an important role in identifying ways to promote the competitiveness of all sectors of affected industry.

i) Varustuskindluse tõstmine siseturul

This requires considering, for example, what is the best way to accommodate the legitimate needs of energy intensive industry whilst, at the same time, respecting competition rules. Conclusions on this issue should be contained in the report on the internal market scheduled for the end of 2006. In addition, consideration needs to be given on how best to ensure effective coordination between the Commission, national energy regulators and national competition authorities.

Liberaalne ja konkurentsivõimeline turg aitab tõsta varustuskindlust, saates tööstusharule õigeid investeerimissignaale. Kuid et selline konkurents toimiks tõhusalt, peab turg olema läbipaistev ja prognoositav.

2.2. An Internal Energy Market that guarantees security of supply: solidarity between Member States

Prognoositavuse seisukohalt on kõige tähtsam Euroopa energia infrastruktuuri füüsiline turvalisus nii looduskatastroofide kui ka võimalike terroriaktide suhtes, samuti turvalisus poliitiliste riskide suhtes, sealhulgas tarnehäired. Nn arukate elektrivõrkude arendamine, nõudluse reguleerimine ja hajutatud energiatootmine võiks kõik ootamatu defitsiidi korral abiks olla.

(i) Enhancing security of supply in the internal market

Sellest lähtuvalt on mitu valdkonda, kus võiks tulevikus meetmeid võtta.

Liberalised and competitive markets help security of supply by sending the right investment signals to industry participants. But for this competition to work effectively, the market needs to be transparent and predictable.

- Euroopa energiavarustuse vaatluskeskuse loomine niipea kui võimalik EL-i energiaturu nõudlus- ja pakkumissuundumuste jälgimiseks, võimalike infrastruktuuri- ja tarnepuuduste tuvastamiseks varajases staadiumis ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri töö täiendamiseks EL-i tasandil.

The physical security of Europe’s energy infrastructure against risks from natural catastrophe and terrorist threat, as well as security against political risks including interruption of supply is critical to predictability. The development of smart electricity networks, demand management and distributed energy generation could all help at times of sudden shortage.

- Tõhusam elektrivõrkude turvalisus tänu tihedamale koostööle ja infovahetusele põhivõrguettevõtjate vahel Euroopa ühiste turvalisus- ja usaldusväärsusstandardite määratlemisel ja kokkuleppimisel. Ametlik põhivõrguettevõtjate grupp , kes annab aru EL-i energiaturge reguleerivatele asutustele ja komisjonile, võiks tugineda tööle, mida alustati pärast 2003. aasta elektrikatkestusi. Sellest võiks kujuneda Euroopa energiavõrkude keskus , millel oleks volitused vajaliku teabe kogumiseks, analüüsimiseks ja avaldamiseks, samuti vastavate reguleerivate institutsioonide poolt heakskiidetud kavade elluviimiseks.

This points to several areas for possible future action:

- Infrastruktuuri füüsilise turvalisuse seisukohast väärivad edasist kaalumist kaks põhilist meedet. Esiteks võiks välja töötada mehhanismi, mille abil saab ette valmistada ja pakkuda solidaarsust ja võimalikult kiiret abi riikidele, kes on pärast esmatähtsa infrastruktuuri kahjustumist raskustes . Teiseks võiks infrastruktuuri kaitseks vastu võtta ühised standardid või meetmed .

· The establishment of a European Energy Supply Observatory as soon as possible to monitor the demand and supply patterns on EU energy markets, identifying likely shortfalls in infrastructure and supply at an early stage and complementing on an EU level the work of the International Energy Agency.

ii) EL-i uus lähenemisviis seoses nafta ja gaasi julgeolekuvarudega ja katkestuste ärahoidmisega

· Improved network security through increased collaboration and exchange of information between transmission system operators in defining and agreeing common European security and reliability standards. A more formal grouping of transmission system operators, reporting to the EU energy regulators and to the Commission, could build on the work already started in the wake of the 2003 blackouts. This could develop into a European Centre for Energy Networks, with powers to collect, analyse and publish relevant information, as well as to implement schemes approved by the relevant regulatory institutions.

Naftaturg on ülemaailmne ja suuremad tarnekatkestused, isegi kui need on kohaliku või piirkondlikku tähtsusega, vajavad üleilmset tegutsemist. Julgeolekuvarude kasutuselevõtt, mille Rahvusvaheline Energiaagentuur korraldas pärast orkaani Katrina, toimis hästi. Mis tahes tugevam ühendusepoolne samm selles valdkonnas peaks seetõttu olema kooskõlas kõnealuse üleilmse mehhanismiga. Siiski võib olla vajalik ühenduse koordineeritum reageerimine, kui Rahvusvaheline Energiaagentuur otsustab julgeolekuvarud kasutusele võtta. Eriti aitaks kaasa see, kui komisjon teeks uue seadusandliku ettepaneku ühenduse naftavarude olukorra regulaarsema ja läbipaistvama avalikustamise tagamiseks, mis omakorda aitaks naftaturgu läbipaistvamaks muuta.

· With respect to the physical security of infrastructure, two main actions merit further consideration. Firstly, a mechanism could be developed to prepare for and ensure rapid solidarity and possible assistance to a country facing difficulties following damage to its essential infrastructure. Secondly, common standards or measures might be taken to protect infrastructure.

Lisaks tuleks kehtivad direktiivid gaasi- ja elektrivarustuse kindluse kohta uuesti läbi vaadata, et tagada nende piisav tõhusus võimalike tarnekatkestuste puhul. Hiljutiste kogemuste taustal on tõstatatud olulisi küsimusi, sealhulgas asjaolu, kas Euroopa gaasivarud on piisavad lühiajalisemate tarnekatkestustega toimetulekuks. Aruandes peaks uurima ka seda, kas edastatakse õigeid signaale, et edendada tulevikus vajalikke investeeringuid Euroopa gaasi- ja elektriturgu, sealhulgas investeeringuid varustuskindlusse ja infrastruktuuri, et oleks võimalik vastastikku abi anda. Signaalid võiks muu hulgas hõlmata uue seadusandliku ettepaneku esitamist gaasivarude kohta , et kindlustada EL-i võimet reageerida lühemaajalistele gaasivarustuse katkestustele nii, et oleks tagatud solidaarsus liikmesriikide vahel ning samal ajal arvestataks EL-i eri osade erinevat ladustusvõimet.

(ii) Rethinking the EU’s approach to emergency oil and gas stocks and preventing disruptions

2.3. Energiavarustuse kindluse ja konkurentsivõime probleemidega tegelemine: suund säästvamatele, tõhusamatele ja mitmekesisematele energialiikidele

Oil is a global market and major supply disruptions, even if local or regional, require a global response. The release of emergency stocks organised by the IEA in response to Hurricane Katrina worked well. Any stronger Community action in this area should therefore be compatible with this global mechanism. This might still point to a more coordinated Community response in the event of an IEA decision to release stocks. In particular, this would be helped by a new Commission legislative proposal ensuring the publication on a more regular and transparent basis the state of Community oil stocks, to contribute improving transparency on oil markets.

Iga liikmesriik ja energiaettevõtja valib oma energialiikide kogumi ise. Kuid ühe liikmesriigi valikud mõjutavad paratamatult ka tema naabrite ja kogu ühenduse energiaturvalisust, samuti konkurentsivõimet ja keskkonda. Näiteks:

Furthermore, the existing Directives on gas and electricity security of supply should be re-examined to ensure they can deal with potential supply disruptions. Recent experience has raised important questions, including whether Europe’s gas stocks can meet the challenge of shorter term supply disruptions. This review should also consider whether the appropriate signals are being given to encourage the necessary investment in Europe’s gas and electricity markets in the years ahead, including investments in security of supply and infrastructure to enable mutual assistance. This could, inter alia, include a new legislative proposal concerning gas stocks to ensure that the EU can react to shorter term emergency gas supply disruptions in a manner that ensures solidarity between Member States, whilst taking account of the different potential for storage in different parts of the EU.

- mis tahes liikmesriigi otsus toetuda elektri tootmisel suures osas või täielikult maagaasile mõjutab märkimisväärselt tema naabrite energiavarustuse kindlust gaasidefitsiidi korral;

2.3. Tackling security and competitiveness of energy supply: towards a more sustainable, efficient and diverse energy mix

- liikmesriikide otsustel, mis puudutavad tuumaenergiat, võivad samuti olla väga tõsised tagajärjed teiste liikmesriikide jaoks, arvestades EL-i sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ja CO2 heitkoguseid.

Each Member State and energy company chooses its own energy mix. However, choices made by one Member State inevitably have an impact on the energy security of its neighbours and of the Community as a whole, as well as on competitiveness and the environment. For example:

EL-i strateegiline energiaaruanne annaks liikmesriikidele selge üleeuroopalise raamistiku otsuste langetamiseks energialiikide üle. Selles peaks analüüsima kõiki eri energialiikide eeliseid ja puudusi alates omamaistest taastuvatest energiaallikatest, nagu tuuleenergia, biomass ja biokütused, väikesed hüdroelektrijaamad ja energiatõhusus, kuni kivisöe ja tuumaenergiani, ja selliste muutuste kaudset mõju EL-ile tervikuna. Analüüs võiks põhineda standardmetoodikal.

· decisions to rely largely or wholly on natural gas for power generation in any given Member State have significant effects on the security of supply of its neighbours in the event of a gas shortage;

Kivisöest ja ligniidist näiteks sõltub praegu umbes kolmandik EL-i elektritoodangust: kliimamuutuse kontekstis võib seda säästvaks pidada vaid juhul, kui sellega kaasneb süsiniku sidumine tööstuslikul tasemel ja kahjulikest gaasidest vaba söepõletamistehnoloogia EL-i tasandil.

· decisions by Member States relating to nuclear energy can also have very significant consequences on other Member States in terms of the EU’s dependence on imported fossil fuels and CO2 emissions.

Aruanne peaks võimaldama läbipaistvat ja objektiivset arutelu tuumaenergia tulevikust EL-is asjaomaste liikmesriikide jaoks. Tuumaenergia moodustab praegu umbes ühe kolmandiku EL-i elektritoodangust ning kuigi tuumajäätmete ja –ohutuse küsimusele tuleb hoolikalt tähelepanu pöörata, on tuumaenergia käesoleval ajal Euroopa suurim peaaegu süsinikuvaba energiaallikas. EL peaks olema aktiivne tuumaenergia kõigi kulude, eeliste ja puuduste tuvastamisel, et selleteemalised arutelud oleksid infoküllased, objektiivsed ja läbipaistvad.

The Strategic EU Energy Review would offer a clear European framework for national decisions on the energy mix. It should analyse all the advantages and drawbacks of different sources of energy, from indigenous renewable energy sources such as wind, biomass and biofuels, small hydro and energy efficiency to coal and nuclear, and the knock-on effects of these changes for the EU as a whole. This could be based on a standard methodology.

Lisaks oleks asjakohane leppida kokku üldises strateegilises eesmärgis , nii et säästva energiakasutuse, konkurentsivõime ja varustuskindluse eesmärgid oleksid tasakaalus. See tuleks välja töötada põhjaliku mõjuhindamise taustal ning sellest peaks saama võrdlusalus, mille põhjal hinnata EL-i energialiikide kogumit; samuti aitaks see EL-il vastu seista kasvavale impordisõltuvusele. Näiteks võiks eesmärgiks olla, et vähemalt kindel osa EL-i koguenergiast peaks pärinema turvalistest ja vähem süsihappegaasi tekitavatest energiaallikatest . Selline võrdlusalus kajastaks impordisõltuvuse võimalikke ohte; selle abil oleks võimalik määratleda pikaajaline püüdlus vähem süsihappegaasi tekitavate energiaallikate kasutamise poole ja nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud peamiselt siseriiklikud meetmed. Selles oleks ühendatud liikmesriikide vabadus valida eri energiaallikate vahel ning EL-i kui terviku vajadus sellise energialiikide kogumi järele, milles peegelduksid tema peamised energiaalased eesmärgid. EL-i strateegiline energiaaruanne oleks vahend, mille abil esitada ettepanekuid selliste nõukogu ja parlamendi poolt kokkulepitud eesmärkide kohta ning eesmärkide saavutamist hiljem kontrollida.

Coal and lignite, for example, presently account for around one-third of the EU’s electricity production: climate change means that this is only sustainable if accompanied by commercialised carbon sequestration and clean coal technologies on an EU level.

2.4. Integreeritud lähenemine kliimamuutustega tegelemisele

The Review should also allow a transparent and objective debate on the future role of nuclear energy in the EU, for those Member States concerned. Nuclear power, at present, contributes roughly one-third of the EU’s electricity production and, whilst careful attention needs to be given to the issues of nuclear waste and safety, represents at present the largest source of largely carbon free energy in Europe. The EU can play a useful role in ensuring that all costs, advantages and drawbacks of nuclear power are identified for a well-informed, objective and transparent debate.

Kliimamuutustega tuleb tegeleda tõhusalt ja kiirelt ning EL peab jätkuvalt olema eeskujuks, üritades saavutada võimalikult laiahaardelist rahvusvahelist panust. Euroopa peab olema ambitsioonikas ning tegutsema ühtsel viisil, et edendada EL-i Lissaboni eesmärke.

Furthermore, it might be appropriate to agree an overall strategic objective, balancing the goals of sustainable energy use, competitiveness and security of supply. This would need to be developed on the basis of a thorough impact assessment and provide a benchmark on the basis of which the EU’s developing energy mix could be judged and would help the EU to stem the increasing dependence on imports. For example, an objective might be to aim for a minimum level of the overall EU energy mix originating from secure and low-carbon energy sources. Such a benchmark would reflect the potential risks of import dependency, identify an overall aspiration for the long term development of low carbon energy sources and permit the identification of the essentially internal measures necessary to achieve these goals. It would combine the freedom of Member States to choose between different energy sources and the need for the EU as a whole to have an energy mix that, overall, meets its core energy objectives. The Strategic EU Energy Review could serve as the tool for the proposal and subsequent monitoring of any such objective agreed by the Council and Parliament.

EL on juba üks eestvedajaid püüdlustes, millega tahetakse majanduskasvu ja kasvavat energiatarbimist teineteisest lahutada. EL-i tegevuses on jõulised seadusandlikud algatused ja energiatõhususe programmid ühendatud konkurentsivõimeliste ja tõhusate taastuvenergia vormide edendamisega. Samas on EL-i tegevus kliimamuutustega võitlemisel orienteeritud pikale perspektiivile.

2.4. An integrated approach to tackling climate change

Eelseisva ülemaailmse temperatuuritõusu piiramiseks nii, et see ei ületaks kokkulepitud 2 kraadi tööstuseelsest tasemest, peaks kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas saavutama tipptaseme hiljemalt 2025. aastaks ning vähenema seejärel vähemalt 15%, kuid loodetavasti koguni 50% võrreldes 1990. aasta tasemega. See suur väljakutse tähendab, et Euroopa peab tegutsema kohe, eriti energiatõhususe ja taastuvenergia valdkondades.

Effective action to address climate change is urgent and the EU must continue to lead by example and, above all, work towards the widest possible international action. Europe needs to be ambitious and must act in an integrated manner that promotes the EU’s Lisbon objectives.

Meetmed taastuvenergia ja energiatõhususe vallas, eriti kliimamuutustega tegelemine, aitavad kaasa energiavarustuse kindlusele ja piiravad EL-i kasvavat sõltuvust importenergiast. Lisaks loodaks Euroopas palju kvaliteetseid töökohti ning säilitataks Euroopa juhtpositsioon tehnoloogia vallas ühes maailma kõige kiiremini kasvavas tööstusharus.

The EU is already at the forefront of approaches to decouple economic growth from increasing energy consumption. Its action has combined robust legislative initiatives and energy efficiency programmes with encouragement to competitive and effective renewable energy. However, the EU’s commitment to fighting climate change is a long-term one.

Sellega seoses on EL-i heitkogustega kauplemise süsteem paindlikuks ja tulusaks raamistikuks kliimasõbralikumale energiatootmisele. EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik läbivaatamine annab võimaluse süsteemi toimet laiendada ja veelgi parandada. Lisaks on EL-i heitkogustega kauplemise süsteem järkjärguliselt laieneva ülemaailmse süsinikuturu keskmes, mis annab Euroopa ettevõtjatele edumaa.

In order to limit the forthcoming rise of global temperatures at the agreed target of maximum of 2 degrees above pre-industrial levels, global greenhouse gas emissions should peak no later than 2025, and then be reduced by at least 15%, but perhaps as much as 50% compared to 1990 levels. This huge challenge means that Europe must act now, in particular on energy efficiency and renewable energy.

i) Parem tulemus väiksemate vahenditega: energiatõhususe esirinnas

Action on renewables and energy efficiency, besides tackling climate change, will contribute to security of energy supply and help limit the EU’s growing dependence on imported energy. It could also create many high-quality jobs in Europe and maintain Europe’s technological leadership in a rapidly growing global sector.

Tõhus energiapoliitika ei tähenda, et mugavus tuleks ohvriks tuua. Samuti ei tähenda see konkurentsivõime vähenemist. Tegelikult tähendab tõhus poliitika selles valdkonnas suisa vastupidist: tehakse kulutasuvamaid investeeringuid, et vähendada energia raiskamist, sellega tõstetakse elatustaset ja säästetakse raha; kasutatakse hinnasignaale, et kasutada energiat vastutustundlikumalt, ökonoomsemalt ja mõistlikumalt. Turupõhised vahendid, sealhulgas ühenduse energiamaksu raamistik, võivad sellega seoses osutuda väga tõhusaks.

In this respect, the EU Emissions Trading Scheme creates a flexible and cost-efficient framework for more climate friendly energy production. The full review of the EU Emissions Trading Scheme gives an opportunity for expanding and further improving the functioning of the scheme. In addition, the EU Emissions Trading Scheme provides the nucleus for a gradually expanding global carbon market, hereby giving European business a head-start.

Kuigi Euroopa on juba praegu üks maailma kõige energiatõhusamaid piirkondi, on siiski võimalik saavutada veel paremaid tulemusi. Oma 2005. a rohelises raamatus energiatõhususe kohta sedastas Euroopa Komisjon, et EL saaks kokku hoida kuni 20% oma praegusest energiatarbimisest: see tähendaks 60 miljardi euro võrra väiksemaid kulutusi energiale, aitaks oluliselt kaasa energiavarustuse kindlustamisele ning looks kuni miljon uut töökohta otseselt hõlmatud sektorites.

(i) Making more from less: leading on energy efficiency

Üks kasulik vahend on EL-i ühtekuuluvuspoliitika, mille eesmärkide hulka kuulub energiatõhususe parandamine, taastuvate ja alternatiivsete energiaallikate väljaarendamine ning investeeringud võrkudesse, kui turg ei toimi nõuetekohaselt. Komisjon kutsub liikmesriike ja piirkondi üles oma 2007.–2013. aasta riiklike strateegiliste raamistike ja rakenduskavade koostamisel tõhusalt kasutama ühtekuuluvuspoliitika pakutavaid võimalusi käesoleva strateegia toetuseks.

An effective energy efficiency policy does not mean sacrificing comfort or convenience. Nor does it mean reducing competitiveness. In fact an effective policy in this area means the opposite; making cost-effective investments in order to reduce the waste of energy, thereby increasing standards of living and saving money, and using price signals, that would lead to more responsible, economical and rational use of energy. Market-based instruments, including the Community energy tax framework, can be a very efficient tool in this respect.

Selle potentsiaali ärakasutamiseks esitab komisjon käesoleval aastal energiatõhususe arengukava . See püüdlus vajab järjekindlat toetust ja otsusekindlust kõige kõrgemal poliitilisel tasandil kogu Euroopas. Mitmed vahendid selleks, nagu toetused ja maksusoodustused, on riikide hallata ning riigid peavad avalikkust veenma, et energiatõhusus võib aidata neil raha säästa. Kuid EL-i tasandil võib olla otsustav mõju ning arengukavas esitatakse konkreetsed meetmed 20% kokkuhoiu saavutamiseks 2020. aastaks.

Although Europe is already one of the world’s most energy efficient regions, it can go much further. In its 2005 Green Paper on Energy Efficiency, the Commission showed that up to 20% of EU energy use could be saved: equivalent to spending as much as € 60 billion less on energy, as well as making a major contribution to energy security and creating up to a million new jobs in the sectors directly concerned.

Võimalikud meetmed on näiteks:

One useful instrument in this respect is the EU’s cohesion policy, which identifies as objectives supporting energy efficiency, the development of renewable and alternative energy sources and investments in networks where there is evidence of market failure. The Commission calls upon Member States and regions, when preparing their National Strategic Reference Frameworks and operational programmes for 2007-2013, to make effective use of the possibilities provided for by cohesion policy in support of the present strategy.

- pikaajalised suunatud energiatõhususe kampaaniad, mis hõlmavad ka hoonete ja eriti avalike hoonete tõhusust;

The Commission will this year propose an Action Plan on Energy Efficiency to realise this potential. This effort needs consistent support and determination at the very highest political level throughout Europe. Many of the tools are in national hands, such as grants and tax incentives, and the national level holds the key to convincing the public that energy efficiency can bring them real savings. But the EU level can have a decisive impact and the Action Plan will propose concrete measures to reach this 20% potential by 2020.

- tugev jõupingutus energiatõhususe parandamiseks transpordisektoris ning eelkõige Euroopa suurlinnade ühistranspordi olukorra kiireks parandamiseks;

Examples of possible action include:

- rahastamisvahendite rakendamine, et hoogustada kommertspankade investeeringuid energiatõhususe projektidesse ja energiaettevõtetesse;

– Long-term targeted energy efficiency campaigns, including efficiency in buildings, notably public buildings.

- mehhanismid, millega soodustatakse investeeringuid energiatõhususe projektidesse ja energiaettevõtetesse;

– A major effort to improve energy efficiency in the transport sector and in particular to improve rapidly urban public transport in Europe’s major cities.

- üleeuroopaline “valgete sertifikaatide” süsteem – kaubeldavad sertifikaadid, mida ettevõtjad, kelle tulemused on energiatõhususe miinimumstandarditest paremad, võivad „müüa“ teistele, kes ei ole suutnud neid standardeid järgida;

– Harnessing financial instruments to catalyze investments by commercial banks in energy-efficiency projects and companies providing energy services.

- tarbijate ja tootjate juhendamiseks tuleb keskenduda kõige olulisemate energiat kasutavate toodete, kaasa arvatud kodumasinate, sõidukite ja tööstusseadmete energiajõudluse hindamisele ja näitamisele. Asjakohane võib olla kehtestada selles valdkonnas miinimumstandardid.

– Mechanisms to stimulate investment in energy efficiency projects and energy services companies.

Lõpuks peab energiatõhusus muutuma ülemaailmseks prioriteediks. Arengukava võib kasutada “stardipakuna”, millelt anda sarnastele tegevustele hoogu üle maailma tihedas koostöös Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ja Maailmapangaga. EL peaks välja pakkuma rahvusvahelise energiatõhususe lepingu ja seda propageerima ; leping hõlmaks nii arenenud kui arenguriike ja sellega laiendataks Energy Star’i lepingut.

– A Europe-wide “white certificates” system, tradable certificates, which would enable companies that exceed energy efficiency minimum standards to “sell” this success to others that have failed to meet these standards.

ii) Taastuvate energiaallikate kasutuse suurendamine

– To guide consumers and manufacturers, more focus will need to be put on rating and showing the energy performance of the most important energy-using products including appliances, vehicles, and industrial equipment. It may be appropriate to set minimum standards in this area.

Alates 1990. aastast on EL töötanud ambitsioonika ja eduka plaani kallal saavutada maailmas juhtiv koht taastuvenergia valdkonnas. Ühe näitena võib nimetada, et EL on installeerinud tuuleenergiavõimsuse, mis võrdub 50 söega köetava elektrijaama võimsusega ja mille kulutused on viimase 15 aastaga vähenenud poole võrra. EL-i taastuvenergiaturu aastakäive on 15 miljardit eurot (pool kogu maailma turust), see annab tööd ligi 300 000 inimesele ning on ka oluline eksportija. Taastuvenergia hinnad on hakanud võistlema fossiilkütuste hindadega.

Finally, energy efficiency needs to become a global priority. The Action Plan can serve as a “launch pad” to catalyse similar action worldwide, in close collaboration with the IEA and the World Bank. The EU should propose and promote an international agreement on energy efficiency, involving both developed and developing countries and the expansion of the Energy Star Agreement.

Aastal 2001 leppis EL kokku, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal EL-i tarbimises peab 2010. aastaks olema 21%. Aastal 2003 lepiti kokku, et 2010. aastaks peab vähemalt 5,75% tarbitavast bensiinist ja diislist moodustama biokütus. Mitmetes riikides kasvab taastuvenergia kasutus kiiresti tänu toetavale siseriiklikule poliitikale. Sellegipoolest näitavad praegused suundumused, et EL-il jääb nende eesmärkide saavutamisest 1–2 protsenti puudu. Kui EL tahab saavutada oma pikaajalisi kliimamuutustealaseid eesmärke ja vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist, peab ta suutma neist eesmärkidest kinni pidada ja neid isegi edestada. Taastuvenergia on juba praegu maailmas suuruselt kolmas elektrienergia allikas (söe ja gaasi järel) ning võib kindlasti muutuda veelgi olulisemaks, kui arvestada sellega kaasnevaid keskkondlikke ja majanduslikke eeliseid.

(ii) Increasing the use of renewable energy sources

Selleks, et taastuvenergia potentsiaali saaks täielikult realiseerida, peab poliitika seda toetama ning eelkõige edendama selliste energiaallikate konkurentsivõimet, samal ajal täpselt järgides konkurentsieeskirju. Kuigi mõned vähem süsihappegaasi tekitavad kohalikud energiaallikad on juba elujõulised, on teistel, näiteks avamere-tuuleenergial, laine- ja hoovusteenergial, küll potentsiaali, kuid need vajavad siiski tugevat toetust.

Since 1990, the EU has been engaged in an ambitious and successful plan to become world leader in renewable energy. To take one example, the EU has now installed wind energy capacity equivalent to 50 coal fired power stations, with costs halved in the past 15 years. The EU’s renewable energy market has an annual turnover of € 15 billion (half the world market), employs some 300,000 people, and is a major exporter. Renewable energy is now starting to compete on price with fossil fuels.

Taastuvenergia täielik potentsiaal realiseeritakse üksnes läbi taastuvenergia pikaajalise arendamise ja rakendamise. Koos EL-i strateegilise energiaaruandega esitab komisjon taastuvaid energiaallikaid käsitleva tegevuskava . See hõlmab EL-i tõhusa taastuvenergiapoliitika jaoks olulisi teemasid:

In 2001, the EU agreed that the share of electricity from renewable energy sources in the EU consumption should reach 21% by 2010. In 2003, it agreed that at least 5.75 % of all petrol and diesel should be bio-fuels by 2010. A number of countries are showing a rapid increase in renewable energy use through supportive national policy frameworks. But under current trends, the EU will miss both targets by 1-2 percentage points. If the EU is to meet its longer term climate change goals and reduce its dependence on fossil fuel imports, it will need to meet and indeed go beyond these targets. Renewable energy is already the third electricity generation source worldwide (after coal and gas) and has the potential to grow still further, with all the environmental and economic advantages that would follow.

- erimeetmeid sisaldav tegevusprogramm , millega tagatakse eesmärkide täitmine;

For renewable energy to fulfil its potential, the policy framework needs to be supportive and in particular to stimulate increasing competitiveness of such energy sources while fully respecting the competition rules. While some sources of low-carbon indigenous energy are already viable, others, such as off-shore wind, wave and tidal energy need positive encouragement to be realised.

- arutelu selle üle, millised 2010. aastast kaugemale ulatuvad sihid ja eesmärgid on vajalikud , ning selliste sihtide olemuse üle, et tagada tööstussektorile ja investoritele pikaajaline kindlus, samuti tegevusprogrammid ja meetmed selle plaani realiseerimiseks. Eesmärke võidakse täiendada laiendatud tegevussihtidega elektri, kütuste ja võimalik, et ka kütte valdkonnas;

The full potential of renewable energy will only be realised through a long-term commitment to develop and install renewable energy. In parallel to the Strategic EU Energy Review, the Commission will bring forward a Renewable Energy Road Map. This would cover key issues for an effective EU policy on renewables:

- uus ühenduse direktiiv kütmise ja jahutamise kohta, millega täiendataks ühenduse energiasäästu raamistikku;

– an active programme with specific measures to ensure that existing targets are met;

- üksikasjalik lühiajaline, keskmise pikkusega ja pikaajaline plaan, et stabiliseerida ja järk-järgult vähendada EL-i sõltuvust imporditud naftast. See peaks toetuma olemasolevale biomassi tegevuskavale[2] ning biokütuste strateegiale[3];

– consideration of which targets or objectives beyond 2010 are necessary, and the nature of such targets, in order to provide long term certainty for industry and investors, as well as the active programmes and measures needed to make this a reality. Any such targets could be complemented by extended operational targets on electricity, fuels and possibly heating;

- teadusuuringute, tutvustamise ja turustamise algatused, et tuua puhtad ja taastuvad energiaallikad turgudele lähemale .

– a new Community Directive on heating and cooling, complementing the Community energy saving framework;

Tegevuskava põhineks põhjalikul mõjuhindamisel, milles võrreldakse taastuvenergiaallikaid muude kättesaadavate energiavormidega.

– a detailed short, medium and long term plan to stabilise and gradually reduce the EU’s dependence on imported oil. This should build on the existing Biomass Action Plan [2] and the Strategy for Biofuels [3];

iii) Süsiniku sidumine ja geoloogiline ladustamine

– Research, demonstration and market replication initiatives to bring clean and renewable energy sources closer to markets.

Süsiniku sidumine ja geoloogiline ladustamine koos puhaste fossiilkütuste tehnoloogiatega on kolmas võimalus saavutada nullilähedane heitkoguste tase. Täna saab seda juba majanduslikult kasutada nafta või gaasi täiustatud tootmiseks. See võib olla eriti oluline riikidele, kes otsustavad jätkata söe kui kindla ja rikkaliku energiaallika kasutamist.

The Road Map would be based on a thorough impact assessment, assessing renewable energy sources against the other options available.

Siiski vajab see tehnoloogia ajendit, et luua vajalikke majanduslikke stiimuleid, tagada erasektori õiguskindlus ning kindlustada keskkonna terviklikkust. Selleks, et vähendada tehnoloogia kulutusi, on vaja uurimis- ja arendustööd ning laiaulatuslikke tutvustusprojekte, ning samuti võivad turupõhised stiimulid, nagu heitkogustega kauplemine, muuta selle pikaajaliseks tulusaks võimaluseks.

(iii) Carbon capture and geological storage

2.5. Uuenduste soodustamine: Euroopa energiatehnoloogia strateegiline plaan

Carbon capture and geological storage, in combination with clean fossil fuel technologies provides a third opportunity of near zero emission technology. Today it can already be economically used for enhanced oil or gas recovery. It can be particularly important for countries which choose to continue the use of coal as a secure and abundant energy source.

Uute energiatehnoloogiate väljaarendamine ja kasutuselevõtt on oluline, et tagada varustuskindlus, säästev areng ja tööstuslik konkurentsivõime.

However, this technology needs a stimulus to create the necessary economic incentives, provide legal certainty for the private sector and ensure environmental integrity. R&D and large scale demonstration projects are needed to bring the technology towards reduced costs, and market-based incentives such as emissions trading can also make this a profitable option for the longer term.

Energiaalane teadustegevus on aidanud märkimisväärselt parandada energiatõhusust (nt automootorites) ning mitmekesistanud energiaallikaid taastuvenergia allikate kaudu. Siiski nõuab eesseisvate väljakutsete ulatus veelgi suuremaid jõupingutusi.

2.5. Encouraging innovation: a strategic European energy technology plan

Vaja on pikaajalist pühendumust. Näiteks on teadustegevus võimaldanud viimase 30 aasta jooksul parandada söega köetavate elektrijaamade tõhusust 30%. Söe ja terase teadusfond on aidanud seda EL-i tasandil rahastada. Tehnika edasine areng tooks kaasa CO2 heitkoguste märkimisväärse vähenemise.

The development and deployment of new energy technologies is essential to deliver security of supply, sustainability and industrial competitiveness.

Teadustöö võib luua ka ärivõimalusi. Energiatõhusad ja vähem süsihappegaasi tekitavad tehnoloogiad kujutavad endast kiirelt kasvavat rahvusvahelist turgu, mille väärtus lähiaastatel küünib miljardite eurodeni. Euroopa peab tagama, et tema tööstusharud oleksid selles tehnoloogiate ja protsesside uues põlvkonnas maailmas esikohal.

Energy related research has contributed strongly to energy efficiency (e.g. in car engines) and to energy diversity through renewable energy sources. However the magnitude of the challenges ahead requires increased efforts.

Seitsmendas raamprogrammis tõdetakse, et meie energiaprobleemidele pole ühest lahendust, ning tegeletakse suure hulga tehnoloogiatega: taastuvenergia tehnoloogiad; kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia ning süsiniku sidumine ja kõrvaldamine tööstuslikul tasemel; majanduslikult elujõuliste biokütuste väljatöötamine transpordi tarbeks; uued energiavektorid, nagu vesinik, keskkonnasõbralik energiakasutus (nt kütuseelemendid) ja energiatõhusus; lisaks kaasaegne tuuma lõhustamine ja termotuumakütuste väljatöötamine ITER-lepingu rakendamise kaudu.

This necessitates a long term commitment. As an example research has allowed efficiency of coal power stations to be improved by 30% in the last thirty years. The Research Fund for Coal and Steel has contributed to funding this at EU level. Further technological developments would see significant reductions in CO2 emissions.

EL vajab sobivate ressurssidega varustatud strateegilist energiatehnoloogiate plaani . See peaks kiirendama paljutõotavate energiatehnoloogiate arengut, kuid peaks samuti aitama luua tingimusi, et tuua selliseid tehnoloogiaid tõhusamalt ja tulusamalt EL-i turule ja maailmaturule. Tuleb tegeleda ka teadustööga suure energiatarbimisega aladel – majutus, transport, põllumajandus, põllumajandustööstus ja materjalitööstus. Kavandatav Euroopa Tehnoloogiainstituut võiks selle eesmärgi saavutamisel olulist rolli mängida.

Research can also bring commercial opportunities. Energy efficient and low carbon technologies constitute a rapidly growing international market that will be worth billions of Euros in the coming years. Europe must ensure that its industries are world leaders in these new generations of technologies and processes.

Nimetatud plaaniga peaks tugevdama Euroopa tasandil toimuvat teadustööd, et vältida riiklike tehnoloogia- ja teadusprogrammide kattumist ning keskenduma EL-i kokkulepitud eesmärkidele. Tööstusharude poolt juhitavad Euroopa tehnoloogiaplatvormid biokütuse, vesiniku ja kütuseelementide, fotogalvaanika, kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia ja elektrivõrkude valdkonnas aitavad saavutada üksmeelt seoses uurimisteemade ja kasutuselevõtu strateegiatega.

The 7th Framework Programme recognises that there is no single solution to our energy problems, but deals with a wide portfolio of technologies: renewable energy technologies, making clean coal and carbon capture and sequestration an industrial reality, developing economically viable biofuels for transports, new energy vectors such as hydrogen and environmentally friendly energy usage (e.g. fuel cells) and energy efficiency; as well as advanced nuclear fission and the development of fusion through the implementation of the ITER Agreement.

EL peab kaaluma võimalusi, kuidas rahastada strateegilisemat lähenemisviisi energiaalasele teadustööle ning kuidas lõimida ja kooskõlastada ühenduse ja liikmesriikide teadus- ja uuendustöö kavasid ja eelarveid. Tuginedes Euroopa tehnoloogiaplatvormide kogemustele ja tulemustele, peavad kõrgetasemelised sidusrühmad ja otsustajad koonduma, et töötada välja EL-i nägemus energiasüsteemi ümberkorraldamiseks ning maksimeerida kõigi teadusalaste jõupingutuste tõhusust.

The EU needs an appropriately resourced strategic energy technology plan. This should accelerate the development of promising energy technologies, but should also help to create the conditions to bring such technologies efficiently and effectively to the EU and the world markets. Research in areas of high energy use – housing, transport, agriculture, agro-industries, and materials – should also be addressed. The proposed European Institute of Technology (EIT) could play an important role in helping achieve this.

Vajaduse korral ning eelkõige selleks, et arendada välja „juhtivad turud“ uuenduste tarbeks, peaks Euroopa tegutsema laiahaardeliste ühtsete meetmete kaudu, millel on vajalik kriitiline mass, ning kaasama eraettevõtjad, liikmesriigid ja Euroopa Komisjoni avaliku ja erasektori partnerlustesse või lõimima riiklikke ja ühenduse energiaalaseid teadusprogramme. Pikaajaline energiaga seotud projekt ITER ja rahvusvaheliselt koordineeritud algatus Generation IV, mis on suunatud veelgi turvalisemate ja säästvamate reaktorite projekteerimisele, on näited sellest, kuidas EL on konkreetsete eesmärkide nimel ühiselt tegutsenud. Euroopa peaks investeerima ka teistesse võimalikesse tuleviku energiavormidesse, nagu vesinik ja kütuseelemendid, süsiniku sidumine ja ladustamine, laiaulatuslikud taastuvad tehnoloogiad, nagu päikese soojusenergia, ning veelgi pikaajalisematesse projektidesse, nagu metaanhüdraadid. Samuti tuleks kaaluda, kuidas kasutada ära Euroopa Investeerimispanga vahendeid turust lähtuva teadus- ja arendustöö edendamiseks selles valdkonnas ning kuidas tihendada koostööd ülemaailmset huvi pakkuvates valdkondades.

The plan should strengthen the European research effort to prevent overlaps in national technology and research programmes and to put the focus on agreed EU-level goals. Industry-led European technology platforms on biofuels, hydrogen and fuel cells, photovoltaics, clean coal and electricity networks help to develop commonly agreed research agendas and deployment strategies.

Meetmeid tehnoloogia arengu kiirendamiseks ja uute energiatehnoloogiate maksumuse vähendamiseks tuleb täiendada poliitiliste meetmetega, et turgu avada ning tagada, et praegused kliimamuutustega tegelemise seisukohast tõhusad tehnoloogiad suudavad turgu hõlvata. Uued tehnoloogiad seisavad silmitsi suurte sisenemisraskustega, kuna nad peavad konkureerima juurdunud tehnoloogiatega ja praegusesse, suuresti fossiilkütustel ja tsentraliseeritud tootmisel põhinevasse energiasüsteemi tehtud tohutute investeeringutega. EL-i heitkogustega kauplemise skeem, rohelised sertifikaadid, soodustariifid ja muud meetmed võivad tagada, et üleminek keskkonnasõbralikule energiatootmisele, -muundamisele ja -kasutusele oleks majanduslikult tasuv. Sellised meetmed võivad anda turule jõulisi poliitilisi signaale ning luua stabiilse kliima, milles tööstusharud saavad langetada vajalikke pikaajalisi investeerimisotsuseid. Programmiga „Arukas energeetika – Euroopa“ tagatakse samuti vajalikud vahendid ja mehhanismid mittetehniliste takistuste ületamiseks uute ja tõhusate energiatehnoloogiate kasutusele võtmisel.

The EU needs to consider ways to finance a more strategic approach to energy research, taking further steps towards integrating and coordinating Community and national research and innovation programmes and budgets. Building upon the experience and output of European technology platforms, high-level stakeholders and decision-makers need to be mobilised to develop an EU vision for the transformation of the energy system and to maximise the efficiency of the overall research effort.

2.6. Sidusa energiaalase välispoliitika poole

Where appropriate, particularly to develop “leading markets” for innovation, Europe should act through large-scale integrated actions with the necessary critical mass, mobilising private business, Member States and the European Commission in public/private Partnerships or through the integration of National and Community Energy Research Programmes. The long-term energy-related ITER project and the internationally coordinated Generation IV initiative aiming at designing even safer and more sustainable reactors, are examples of concerted EU actions to achieve specific goals. Europe should also invest in other possible future forms of energy, such as hydrogen and fuel cells, carbon capture and storage, large-scale renewable technologies such as concentrated solar thermal, as well as even longer term prospects such as methane hydrates. Consideration should also be given on how to mobilise the resources of the European Investment Bank to promote close to market R&D in this area and how to enhance cooperation in areas of global concern.

Energiaprobleemid, millega Euroopa silmitsi seisab, nõuavad sidusat välispoliitikat, mis võimaldaks Euroopal mängida rahvusvahelisel tasandil tõhusamat rolli ühiste probleemide lahendamisel koos teiste energiapartneritega üle maailma. Sidus välispoliitika on oluline säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energiavarustuse tagamiseks. See oleks murranguline samm ja näitaks liikmesriikide pühendumist, et leida ühistele probleemidele ühised lahendused.

Actions to accelerate technology development and drive down the costs of new energy technologies must be complemented by policy measures to open the market and to ensure the market penetration of existing technologies that are effective in addressing climate change. Competing against entrenched technologies and huge locked-in investments in the current energy system, largely based on fossil fuels and centralised generation, new technologies face high entry barriers. The EU Emissions Trading Scheme, green certificates, feed-in tariffs and other measures can ensure that the implementation of environmentally friendly energy production, conversion and use is financially viable. Such measures can provide powerful policy signals to the market and create a stable climate in which industries can take the long-term investment decisions required. The Intelligent Energy-Europe Programme will also provide the necessary tools and mechanisms to overcome the non technical barriers to the take up of new and effective energy technologies.

Esimese sammuna tuleb ühenduse tasandil kokku leppida energiaalase välispoliitika eesmärkides ja selle saavutamiseks vajalikes meetmetes nii ühenduse kui liikmesriikide tasandil. EL-i energiaalase välispoliitika tõhusus ja sidusus sõltuvad sisepoliitikas tehtavatest edusammudest ning eelkõige energia siseturu väljakujundamisest. Eespool nimetatud EL-i strateegiline energiaaruanne oleks aluseks selle ühise nägemuse loomisel. See oleks inventuur ja tegevusplaan kevadisele Euroopa Ülemkogule, sellega jälgitaks edusamme ja tuvastataks uusi probleeme ning leitaks lahendusi. Järelevalve peaks toimuma regulaarse ametliku poliitilise aruteluna ühenduse tasandil, kaasates liikmesriike ja komisjoni viisil, mis täpsustatakse hiljem. See annaks nõuetekohases institutsioonilises vormis ühe kindla toetuspunkti kõigile Euroopa energiamaastiku osapooltele nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil. Nii võimaldataks mitte üksnes tõhusat teavevahetust, vaid ka lähenemisviiside tegelikku koordineerimist. EL saaks rääkida „ühel häälel“.

2.6. Towards a coherent external energy policy

Nimetatud lähenemisviisi välispoliitilised eelised oleksid iseäranis tugevad. See peaks hõlmama mitmeid olulisi eesmärke ja vahendeid.

The energy challenges facing Europe need a coherent external policy to enable Europe to play a more effective international role in tackling common problems with energy partners worldwide. A coherent external policy is essential to deliver sustainable, competitive and secure energy. It would be a break from the past, and show Member States’ commitment to common solutions to shared problems.

i) Selge poliitika energiavarude tagamisel ja mitmekesistamisel

The first step is to agree at Community level on the aims of an External Energy Policy and on the actions needed at both Community and national level to achieve it. The effectiveness and coherence of the EU’s external energy policy is dependent upon the progress with internal policies and, in particular, the creation of the internal market for energy. The abovementioned Strategic EU Energy Review would serve as the basis for establishing this common vision. This would constitute a stocktaking and action plan for the European Council, monitoring progress and identifying new challenges and responses. Follow-up should take the form of regular formal political level discussions at Community level, involving Member States and the Commission in a manner to be developed. It would offer a single reference point, with an appropriate institutional format, for all actors in European energy at both Community and national level. This would permit not only the effective exchange of information but also a real co-ordination of approach: it would enable the EU, in effect, “to speak with the same voice”.

Selline poliitika on vajalik nii EL-ile tervikuna kui ka üksikutele liikmesriikidele ja piirkondadele ning on eriti asjakohane gaasi puhul. Selleks võiks eespool nimetatud aruanne pakkuda välja selgelt sõnastatud prioriteedid uue infrastruktuuri ajakohastamiseks ja ehitamiseks , mis on vajalik EL-i energiavarustuse kindlustamiseks, eriti puudutab see gaasijuhtmeid ja veeldatud maagaasi terminale ning transiidieeskirjade kohaldamist ja kolmandate isikute juurdepääsu olemasolevatele torujuhtmetele. Näiteks võib tuua iseseisvad gaasitarned torujuhtmete kaudu Kaspia mere piirkonnast, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast EL-i südamesse, uued veeldatud maagaasi terminalid, mis teenindavad turge, mida praegu iseloomustab konkurentsi puudumine gaasitarnijate vahel, ning Kesk-Euroopa naftajuhtmed, mille eesmärk on hõlbustada Kaspia mere piirkonnast Euroopa Liitu tulevaid naftatarneid läbi Ukraina, Rumeenia ja Bulgaaria. Lisaks võiks aruandes määratleda konkreetsed poliitilised, rahalised ja reguleerivad meetmed, et ettevõtteid selliste projektidega tegelemisel aktiivselt toetada. Uus ELi-Aafrika strateegia, millega nähakse prioriteetse valdkonnana ette energiasüsteemide vastastikune sidumine, võiks samuti aidata mitmekesistada Euroopa nafta- ja gaasitarnete allikaid.

The benefits of this approach for the external dimension would be particularly strong. It should cover a number of key goals and instruments:

ii) Energiaalane partnerlus tootjate, transiidiriikide ja teiste rahvusvaheliste osalistega

(i) A clear policy on securing and diversifying energy supplies

EL ja tema energiapartnerid on vastastikku sõltuvad. See kajastub kahepoolselt ja piirkondlikul tasandil mitmes konkreetses EL-i energiaalases dialoogis tootjate ja transiidiriikidega[4]. Samamoodi on energiaküsimused üha suurema tähtsusega EL-i poliitilises dialoogis teiste suurte energiatarbijatega (nt USA, Hiina, India), sealhulgas sellistes mitmepoolsetes foorumites nagu G8. Need dialoogid tuleks koondada ühise nägemuse alla, mida pakub nimetatud aruanne.

Such a policy is necessary both for the EU as a whole and for specific Member States or regions, and is especially appropriate for gas. To this end, the above mentioned Review could propose clearly identified priorities for the upgrading and construction of new infrastructure necessary for the security of EU energy supplies, notably new gas and oil pipelines and liquefied natural gas (LNG) terminals as well as the application of transit and third party access to existing pipelines. Examples include independent gas pipeline supplies from the Caspian region, North Africa and the Middle East into the heart of the EU, new LNG terminals serving markets that are presently characterised by a lack of competition between gas suppliers, and Central European oil pipelines aiming at facilitating Caspian oil supplies to the EU through Ukraine, Romania and Bulgaria. In addition, the Review could acknowledge the concrete political, financial and regulatory measures needed to actively support the undertaking of such projects by business. The new EU-Africa Strategy, envisaging interconnections of energy systems as a priority area, could also help Europe to diversify its oil and gas supply sources.

a) Dialoog peamiste energiatootjate ja -tarnijatega

(ii) Energy partnerships with producers, transit countries and other international actors

EL on välja kujundanud suhted peamiste rahvusvaheliste energiatarnijatega, sealhulgas OPEC-i ja Pärsia lahe koostöönõukoguga. Uus lähenemisviis on iseäranis oluline Venemaa puhul , kes on EL-i tähtsaim energiatarnija. EL kui Venemaa suurim energiaostja on selles suhtes oluline ja võrdne partner. Ühise energiaalase välispoliitika väljatöötamine peaks märkima suurt muudatust energiaalases partnerluses nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil. Tõeline partnerlus pakub kummalegi poolele turvatunnet ja selgust tuleviku suhtes, sillutades teed pikaajalisteks investeeringuteks uude võimsusse. See tähendaks ka võrdset ja vastastikust juurdepääsu turule ning infrastruktuuridele, sealhulgas eelkõige kolmandate isikute juurdepääsu torujuhtmetele. Tuleks alustada tööd nendest põhimõtetest lähtuva energiaalase algatuse kallal. Hiljem saaks tulemused kaasata ELi-Venemaa suhteraamistikku, millega 2007. aastal asendatakse praegune ELi-Venemaa partnerlus- ja koostööleping. Lisaks tuleks tugevdada jõupingutusi G8 raames, et tagada energiaharta lepingu kiire ratifitseerimine Venemaa poolt ja transiidiprotokolli läbirääkimiste lõpuleviimine.

The EU and its energy partners are interdependent. This is reflected at bilateral and regional level in a number of specific EU energy dialogues with a number of producer and transit countries [4]. Equally, energy issues are a growing feature of the EU’s political dialogues with other major energy consumers (such as the US, China and India), including through multi-lateral fora like the G8. These dialogues should be set within the common vision offered by the Review.

b) Üleeuroopalise energiaühenduse loomine

(a) Dialogue with major energy producers/suppliers

Kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga ja selle tegevuskavadega (ning lisaks praegusele tegevusele partnerlus- ja koostöölepingute ja assotsiatsioonilepingute raames) on EL juba mõnda aega tegelenud oma energiaturu laiendamisega, kaasates sinna oma naabreid ja tuues neid järjest lähemale EL-i siseturule. Euroopat ümbritseva “ühise regulatiivse ruumi” loomine tooks kaasa üha enam arenevad eeskirjad ühise kaubanduse, transiidi ja keskkonna valdkonnas, turgude ühtlustamise ja integreerimise. See looks prognoositava ja läbipaistva turu, mis stimuleeriks investeeringuid, arengut ja varustuskindlust nii EL-i kui ka tema naabrite jaoks. Praeguseid poliitilisi dialooge, kaubandussuhteid ja ühenduse rahastamisvahendeid on võimalik edasi arendada ning teiste partnerite jaoks on olemas võimalus sõlmida uusi kokkuleppeid või käivitada muud liiki algatusi.

The EU has an established pattern of relations with major international energy suppliers including OPEC and the Gulf Cooperation Council. A new initiative is particularly opportune with regard to Russia, the EU’s most important energy supplier. The EU, as Russia’s largest energy buyer, is an essential and equal partner in this relationship. The development of a common external energy policy should mark a step change in this energy partnership at both Community and national level. A true partnership would offer security and predictability for both sides, paving the way for the necessary long-term investments in new capacity. It would also mean fair and reciprocal access to markets and infrastructure including in particular third party access to pipelines. Work should start on an energy initiative based on these principles. Subsequently the results could be integrated into the framework of EU-Russia relations due to replace the current EU-Russia Partnership and Cooperation agreement in 2007. In addition, efforts should be intensified in the G8 to secure rapid ratification by Russia of the Energy Charter Treaty and conclusion of the negotiations on the Transit Protocol.

Näiteks tuginedes energiaühenduse lepingule Kagu-Euroopa partneritega, samuti ELi-Magreb’i elektrienergiaturu ja ELi-Mashrek’i gaasituru arendamisele, oleks võimalik luua üleeuroopaline energiaühendus nii uue lepingu kui ka kahepoolsete kokkulepete kaudu. Teatavaid olulisi strateegilisi partnereid, sealhulgas Türgit ja Ukrainat , tuleks julgustada liituma Kagu-Euroopa energiaühenduse lepinguga. Kaspia mere ja Vahemere riigid on olulised gaasitarnijad ja transiidiriigid. Alžeeria üha suurenev tähtsus EL-i gaasitarnijana võiks anda tõuke spetsiifilise energiapartnerluse sõlmimisele.

(b) Developing a pan-European Energy Community

Lisaks tuleks tähelepanu pöörata sellele, et hõlbustada Norra kui ühe EL-i kõige olulisema strateegilise energiapartneri jõupingutusi varude säästval haldamisel Euroopa põhjaosas ning soodustada Norra liitumist Kagu-Euroopa energiaühendusega.

In line with the European Neighbourhood Policy and its Action Plans (and in addition to the current work undertaken through Partnership and Cooperation Agreements and Association Agreements), the EU has for some time been engaged in widening its energy market to include its neighbours and to bring them progressively closer to the EU’s internal market. Creating a “common regulatory space” around Europe, would imply progressively developing common trade, transit and environmental rules, market harmonisation and integration. This would create a predictable and transparent market to stimulate investment and growth, as well as security of supply, for the EU and its neighbours. Existing political dialogues, trade relations and Community financing instruments can be further developed and, for other partners, there is potential for new agreements or other types of initiative.

Sel viisil loodaks ka selgem raamistik, et edendada ühenduse investeeringute parimat pikaajalist kasutamist läbi üleeuroopaliste energiavõrkude ja nende harude, mis ulatuvad kolmandatesse partnerriikidesse, ning maksimeerida mõju EL-i nende energiavarude turvalisusele, mis on pühendatud kolmandate riikide energiasektorile. Sellel on eriline tähtsus uuele naabruspoliitilisele vahendile ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga poolsele rahastamisele. Selles kontekstis on olulised mestimisprogrammid ja laenude subsideerimine strateegiliste energiainfrastruktuuride puhul väljaspool EL-i.

For example, by building on the Energy Community Treaty with partners in South-East Europe, as well as the development of the EU-Maghreb electricity market and the EU-Mashrek gas market, a pan-European energy Community could be created both through a new Treaty, and through bilateral agreements. Certain essential strategic partners, including Turkey and Ukraine, could be encouraged to join the South East European Energy Community Treaty. The Caspian and Mediterranean countries are important gas suppliers and transit routes. Algeria’s increasing importance as a gas supplier to the EU could point to a specific energy partnership.

iii) Tõhus reageerimine välistele kriisiolukordadele

In addition, as one of the EU’s most important strategic energy partner, attention should be given to facilitating Norway’s efforts to develop resources in the high north of Europe in a sustainable manner as well as facilitating its entry into the South East Europe Energy Community.

Tuleks kaaluda, kuidas kõige paremini reageerida välistele energiakriisidele. Hiljutised kogemused nii nafta kui gaasi puhul on näidanud, et ühendus peab olema suuteline reageerima sellistele sündmustele kiiresti ja täielikult koordineeritult. EL-il puuduvad ametlikud vahendid väliste energiavarudega tegelemiseks. Lahenduseks võiks olla uus ja ametlik sihipärane vahend väliste energiatarne hädaolukordadega toimetulekuks. See võiks näiteks hõlmata seiremehhanismi, mis suudaks piisavalt vara ette hoiatada ja parandaks valmisolekut välise energiakriisi puhul.

This framework would also offer a clearer framework to promote best long-term use of Community investment through Trans-European Energy Networks and their extensions to third country partners and to maximise the impact on energy security of EU resources devoted to the energy sector in third countries. This is of particular importance for the new Neighbourhood Instrument and for EIB and EBRD financing. In this context, twinning programmes and loan subsidies for external strategic energy infrastructure are essential.

iv) Energiaküsimuste lõimimine muude välismõõdet omavate poliitikavaldkondadega

(iii) Reacting effectively to external crisis situations

Poliitilisel tasandil võimaldab Euroopa ühine energiaalane välispoliitika paremini lõimida energiaalaseid eesmärke laiahaardelisematesse suhetesse kolmandate riikidega ja neid toetavatesse poliitikavaldkondadesse. See tähendab tähelepanu keskendamist suhetele rahvusvaheliste partneritega, kes seisavad silmitsi samasuguste energiaprobleemidega – näiteks USA, Kanada, Hiina, Jaapan ja India –, sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, uute tehnoloogiate alal tehtav uurimis- ja arendustöö, pääs maailma turgudele ja investeerimissuundumused , et saavutada paremaid tulemusi mitmepoolsetes foorumites, nagu ÜRO, Rahvusvaheline Energiaagentuur ja G8. Kui need riigid vähendavad fossiilkütuste kasutamist, tuleb see kasuks ka Euroopa energiavarustuse kindlusele. EL võiks märkimisväärselt tihendada kahe- ja mitmepoolset koostööd nende riikidega, et edendada ratsionaalset energiakasutust kogu maailmas, vähendada saastet ja soodustada tööstus- ja tehnoloogiaalast koostööd energiatõhusate tehnoloogiate, taastuvate energiaallikate ja kahjulike gaaside vaba fossiilkütuste põletustehnoloogia (mille puhul süsinik seotakse ja geoloogiliselt ladustatakse) väljatöötamiseks, tutvustamiseks ja kasutusele võtmiseks. Eelkõige on vaja suuremaid jõupingutusi EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi geograafilise ulatuse laiendamiseks ja nagu eespool nimetatud, peaks EL esimese sammuna tegema ettepaneku energiatõhusust käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe kohta ja seda propageerima . Lisaks sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata koostööle, eelkõige teiste energiat tarbivate riikidega.

Consideration should be given on how best to react to external energy crises. Recent experiences with respect to both oil and gas have shown the need for the Community to be able to react quickly and in a fully co-ordinated manner to such events. The EU has no formal instrument dealing with external energy supplies. This could be addressed by a new more formal, targeted instrument to deal with emergency external supply events. This might involve, for example, a monitoring mechanism to provide early warning and to enhance response capabilities in the event of an external energy crisis.

Samuti on olemas võimalused kaubanduspoliitiliste vahendite paremaks ärakasutamiseks, et edendada selliseid eesmärke nagu mittediskrimineeriv energiatransiit ja turvalisem investeerimiskliima. EL peaks nõudma selles valdkonnas kehtivate WTO eeskirjade ja põhimõtete rangemat järgmist ning kahepoolsed ja piirkondlikud algatused peaksid tuginema neile eeskirjadele ja põhimõtetele. Sellised kokkulepped võivad sisaldada sätteid, mis käsitlevad turgude avamist, investeeringuid, õigusnormide lähendamist sellistes valdkondades nagu transiit ja juurdepääs torujuhtmetele, ning konkurentsi. Tõhustatud turupõhised sätted energiaküsimustes ja kaubandusega seotud energiaküsimustes kaasataks seega EL-i kehtivatesse ja tulevatesse kokkulepetesse kolmandate riikidega.

(iv) Integrating energy into other policies with an external dimension

v) Arengut soodustav energia

At the political level, a common European external energy policy will permit a better integration of energy objectives into broader relations with third countries and the policies which support them. That means increasing the focus in relations with global partners facing similar energy and environmental challenges – such as the US, Canada, China, Japan and India – on issues such as climate change, energy efficiency and renewable sources, research and development of new technologies, global market access and investment trends, with better results in multilateral fora such as the UN, the IEA and the G8. If these countries reduce the use of fossil fuels, it will also be beneficial for Europe’s energy security. The EU could significantly step up bilateral and multi-lateral cooperation with these countries with the objective of encouraging the rational use of energy worldwide, of reducing pollution and encouraging industrial and technological cooperation on the development, demonstration and deployment of energy efficient technologies, renewable energy sources and clean fossil fuel technologies with carbon capture and geological storage. In particular, greater efforts need to be made towards widening the geographic scope of the EU Emissions Trading Scheme and, as mentioned above, as a first step the EU should propose and promote an international agreement on energy efficiency. In addition, more focus could be given to technological cooperation, in particular with other energy consuming countries.

Arengumaade jaoks on energiale juurdepääs võtmetähtsusega ja Aafrika riikidel, mis asuvad lõuna pool Sahara kõrbe, on maailmas kõige halvem juurdepääs kaasaegsetele energiateenustele. Samal ajal on kasutusel vaid 7% Aafrika hüdroenergia potentsiaalist. EL peaks lähenema probleemile kahest küljest: Euroopa Liidu energeetikaalgatuse kaudu ja energiatõhususe olulisuse rõhutamise kaudu arenguprogrammides. Keskendumine näiteks taastuva energia ja väikeste elektrijaamade projektide arendamisele võiks aidata paljudel riikidel vähendada sõltuvust imporditavast naftast ja parandada miljonite inimeste eluolu. Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi rakendamine soodustaks investeeringuid sellistesse energiaprojektidesse arengumaades.

Similarly, there is scope to make better use of trade policy tools to promote promote goals such as non-discriminatory energy transit and the development of a more secure investment climate. The EU should press for a better respect of existing WTO rules and principles in this field, and bilateral or regional initiatives should build on these. Such agreements can include provisions on market opening, investment, regulatory convergence on issues such as transit and access to pipelines, and competition. Reinforced market-based provisions on energy and trade–related energy issues would thus be incorporated in the EU’s existing and future agreements with third countries.

3. JÄRELDUSED

(v) Energy to promote development

Käesolevas rohelises raamatus on antud ülevaade Euroopa energiaalasest tegelikkusest, esitatud arutamiseks küsimusi ja pakutud välja võimalikke meetmeid Euroopa tasandil. Arutelu edendamiseks on oluline tegutseda ühtselt. Iga liikmesriik langetab otsused oma eelistustele tuginedes. Samas on ülemaailmselt vastastikku sõltuvas maailmas energiapoliitikal paratamatult ka Euroopa mõõde.

For developing countries, access to energy is a key priority, and Sub-Saharan Africa has the lowest access in the world to modern energy services. At the same time, only 7% of Africa’s hydropower potential is tapped. The EU should promote a twin-track approach through the European Union Energy Initiative and through raising the profile of energy efficiency in development programmes. Focusing on developing renewable energy and micro-generation projects, for instance, could help many countries reduce reliance on imported oil and improve the lives of millions. The implementation of the Kyoto Protocol clean development mechanism could spur investment in such energy projects in developing countries.

Euroopa energiapoliitikal peaks olema kolm peamist eesmärki .

3. Conclusions

- Säästvus: i) arendada konkurentsivõimelisi taastuvaid energiaallikaid ja teisi vähem süsihappegaasi tootvaid energiaallikaid ja –kandjaid, eelkõige alternatiivseid kütuseid transpordisektori tarbeks; ii) ohjeldada Euroopa energianõudlust; iii) juhtida üleilmseid jõupingutusi kliimamuutuste pidurdamiseks ja kohaliku välisõhu kvaliteedi parandamiseks.

This Green Paper has set out the new energy realities facing Europe, outlined questions for debate and suggested possible actions at the European level. In taking the debate forward, it is essential to act in an integrated way. Each Member State will make choices based on its own national preferences. However, in a world of global interdependence, energy policy necessarily has a European dimension.

- Konkurentsivõime: i) tagada, et energiaturu avanemine tooks kasu tarbijatele ja majandusele tervikuna, ning samal ajal edendada investeeringuid keskkonnasõbralikku energiatootmisse ja energiatõhususse; ii) leevendada kõrgemate rahvusvaheliste energiahindade mõju EL-i majandusele ja tema kodanikele; iii) hoida Euroopat energiatehnoloogia esirinnas.

Europe’s energy policy should have three main objectives:

- Varustuskindlus. Tegeleda EL-i kasvava sõltuvusega energiaimpordist järgmiste vahendite abil: i) integreeritud lähenemisviis: nõudluse vähendamine, EL-i energialiikide kogumi mitmekesistamine, nii et rohkem kasutataks omamaist ja taastuvat energiat, ning eri tarneallikate ja –marsruutide kasutamine energia impordil; ii) sellise raamistiku loomine, mis soodustab piisavaid investeeringuid kasvava energianõudluse rahuldamiseks; iii) EL-i parem valmisolek hädaolukordadega toimetulekuks; iv) tingimuste parandamine Euroopa ettevõtetele, kes otsivad juurdepääsu globaalsetele ressurssidele; v) energiale juurdepääsu tagamine kõikidele kodanikele ja ettevõtjatele.

· Sustainability : (i) developing competitive renewable sources of energy and other low carbon energy sources and carriers, particularly alternative transport fuels, (ii) curbing energy demand within Europe, and (iii) leading global efforts to halt climate change and improve local air quality.

Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline seada need üldisse raamistikku esimeses EL-i strateegilises energiaaruandes. Seda saaks tugevdada strateegilise eesmärgi abil, mille puhul oleks tasakaalus säästva energiakasutuse, konkurentsivõime ja varustuskindluse eesmärgid; näiteks võiks eesmärgiks olla, et vähemalt kindel osa EL-i koguenergiast peaks pärinema turvalistest ja vähem süsihappegaasi tekitavatest energiaallikatest . Selles oleks ühendatud liikmesriikide vabadus valida eri energiaallikate vahel ning EL-i kui terviku vajadus sellise energialiikide kogumi järele, milles peegelduksid tema peamised energiaalased eesmärgid.

· Competitiveness: (i) ensuring that energy market opening brings benefits to consumers and to the economy as a whole, while stimulating investment in clean energy production and energy efficiency, (ii) mitigating the impact of higher international energy prices on the EU economy and its citizens and (iii) keeping Europe at the cutting edge of energy technologies.

Rohelises raamatus esitatakse rida konkreetseid ettepanekuid nende eesmärkide saavutamiseks.

· Security of supply: tackling the EU’s rising dependence on imported energy through (i) an integrated approach – reducing demand, diversifying the EU’s energy mix with greater use of competitive indigenous and renewable energy, and diversifying sources and routes of supply of imported energy, (ii) creating the framework which will stimulate adequate investments to meet growing energy demand, (iii) better equipping the EU to cope with emergencies, (iv) improving the conditions for European companies seeking access to global resources, and (v) making sure that all citizens and business have access to energy.

1 . EL peab välja kujundama gaasi ja elektrienergia siseturu . Tegevus võiks hõlmata järgmisi meetmeid:

To achieve these objectives, it is important to put them in an overall framework, in the first Strategic EU Energy Review. This could be augmented with a strategic objective which balanced the goals of sustainable energy use, competitiveness and security of supply; for example, by aiming for a minimum level of the overall EU energy mix to come from secure and low-carbon energy sources. This would combine the freedom of Member States to choose between different energy sources and the need for the EU as a whole to have an energy mix that, overall, meets its three core energy objectives.

- Euroopa võrgu loomine, muu hulgas Euroopa võrgukoodeksi abil. Kaaluda võiks ka Euroopa reguleerivat asutust ja Euroopa energiavõrkude keskust;

This Green Paper puts forward a number of concrete proposals to meet these three objectives.

- võrkude parem vastastikune sidumine;

1. The EU needs to complete the internal gas and electricity markets. Action could include the following measures:

- raamistiku loomine uute investeeringute soodustamiseks;

– The development of a European Grid, including through a European grid code. A European regulator and a European Centre for Energy Networks should also be considered.

- tõhusam eristamine;

– Improved interconnections.

- konkurentsivõime tugevdamine, muu hulgas reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste ja komisjoni parema koostöö kaudu.

– Creating the framework to stimulate new investment.

Need meetmed tuleb võtta prioriteediks; komisjon teeb lõplikud otsused lisameetmete kohta, mis on vajalikud tõeliselt konkurentsivõimeliste üleeuroopaliste elektri- ja gaasiturgude väljakujundamiseks, ja esitab konkreetsed ettepanekud hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.

– More effective unbundling.

2 . EL peab tagama, et tema energia siseturg garanteerib varustuskindluse ja liikmesriikide solidaarsuse . Konkreetsed meetmed peaksid hõlmama järgmist:

– Boosting competitiveness, including through better coordination between regulators, competition authorities and the Commission.

- nafta- ja gaasivarusid käsitlevate kehtivate ühenduse õigusaktide läbivaatamine, et kohandada neid tänapäeva väljakutsetele;

These must be addressed as a priority; the Commission will reach final conclusions on any additional measures that need to be taken to ensure the rapid completion of genuinely competitive, European-wide electricity and gas markets, and present concrete proposals by the end of this year.

- Euroopa energiavarustuse vaatluskeskuse loomine, et parandada energiavarustuse kindluse küsimuste läbipaistvust EL-is;

2. The EU needs to ensure that its internal energy market guarantees security of supply and solidarity between Member States. Concrete measures should include:

- võrkude parem turvalisus tänu tihedamale koostööle võrguettevõtjate vahel ning võib-olla loodava Euroopa võrguettevõtjate ametliku rühmaga;

– A review of the existing Community legislation on oil and gas stocks, to focus them on today’s challenges.

- infrastruktuuri parem füüsiline turvalisus, võimaluse korral ühiste standardite abil;

– A European energy supply observatory, enhancing transparency on security of energy supply issues within the EU.

- energiavarude suurem läbipaistvus Euroopa tasandil.

– Improved network security through increased cooperation between network operators and possibly a formal European grouping of network operators.

3 . Ühendus vajab tõelist, kogu ühendust hõlmavat arutelu eri energiaallikate teemal , muu hulgas kliimamuutuste maksumuse ja nendesse antava panuse teemal, et saaksime olla kindlad, et üldjuhul järgitakse EL-i energiatarbimises varustuskindluse, konkurentsivõime ja säästva arengu eesmärke.

– Greater physical security of infrastructure, possibly through common standards.

4 . Euroopa peab tegelema kliimamuutustega nii, et see oleks kooskõlas Lissaboni eesmärkidega . Komisjon võiks esitada nõukogule ja parlamendile ettepanekud järgmiste meetmete kohta:

– Improved transparency on energy stocks at the European level.

i) energiatõhususe prioriteetsuse selge eesmärk hoida kokku 20% energiast, mille EL muidu kasutaks aastaks 2020, ning kokkulepe konkreetsete meetmete kohta selle eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas:

3. The Community needs a real Community-wide debate on the different energy sources, including costs and contributions to climate change, to enable us to be sure that, overall, the EU’s energy mix pursues the objectives of security of supply, competitiveness and sustainable development.

- energiatõhususe kampaaniad, mis hõlmavad ka hoonete tõhusust;

4. Europe needs to deal with the challenges of climate change in a manner compatible with its Lisbon objectives. The Commission could propose the following measures to the Council and Parliament:

- rahastamisvahendite ja -mehhanismide rakendamine, et hoogustada investeeringuid;

(i) A clear goal to prioritise energy efficiency, with a goal of saving 20% of the energy that the EU would otherwise use by 2020 and agreeing a series of concrete measures to meet this objective, including:

- täiendav jõupingutus transpordi valdkonnas;

– Efficiency campaigns, including on buildings.

- üleeuroopaline “valgete sertifikaatidega” kauplemise süsteem;

– Harnessing financial instruments and mechanisms to stimulate investment.

- parem teave teatavate kodumasinate, sõidukite ja tööstusseadmete energiajõudluse kohta ja võimalikud miinimumnõuded;

– A renewed effort for transport.

ii) pikaajaline taastuvaid energiaallikaid käsitlev tegevuskava, sealhulgas:

– A Europe-wide “white certificates” trading system.

- täiendav jõupingutus praeguste eesmärkide saavutamiseks;

– Better information on the energy performance of some appliances, vehicles, and industrial equipment and possibly, minimum performance standards.

- arutelu selle üle, millised 2010. aastast kaugemale ulatuvad sihid ja eesmärgid on vajalikud;

(ii) Adopt a long-term road-map for renewable energy sources, including:

- uus ühenduse direktiiv kütmise ja jahutamise kohta;

– A renewed effort to meet existing targets.

- üksikasjalik plaan, et stabiliseerida ja järk-järgult vähendada EL-i sõltuvust imporditud naftast;

– Consideration of which targets or objectives beyond 2010 are necessary.

- algatused, et tuua puhtad ja taastuvad energiaallikad turgudele lähemale.

– A new Community Directive on heating and cooling.

5 . Strateegiline energiatehnoloogiate plaan , millega Euroopa ressursse kasutatakse parimal võimalikul viisil, mis toetub Euroopa tehnoloogiaplatvormidele ning millega luuakse võimalus ühiste tehnoloogiaalgatuste või ühisettevõtete käivitamiseks, et arendada välja juhtivad turud energiauuenduste tarbeks. See tuleks võimalikult kiiresti esitada Euroopa Ülemkogule ja parlamendile heakskiitmiseks.

– A detailed plan to stabilise and gradually reduce the EU’s dependence on imported oil.

6 . Ühine energiaalane välispoliitika . Selleks et astuda vastu väljakutsetele, mida kujutavad endast kõrged ja muutuvad energiahinnad, kasvav sõltuvus impordist, üha suurenev energianõudlus kogu maailmas ja globaalne soojenemine, peab EL-il olema selgelt määratletud energiaalane välispoliitika ja ta peab seda ka ühel häälel järgima, nii riigi kui ka ühenduse tasandil. Selleks teeb komisjon ettepaneku:

– Initiatives to bring clean and renewable energy sources closer to markets.

- määratleda Euroopa prioriteedid EL-i energiavarude turvalisuseks vajaliku uue infrastruktuuri ehitamisel;

5. A strategic energy technology plan, making best use of Europe’s resources, building on European technology platforms and with the option of joint technology initiatives or joint undertakings to develop leading markets for energy innovation. This should be presented as soon as possible to the European Council and Parliament for endorsement.

- koostada üleeuroopalise energiaühenduse asutamisleping;

6. A common external energy policy. In order to react to the challenges of high and volatile energy prices, increasing import dependency, strongly growing global energy demand and global warming, the EU needs to have a clearly defined external energy policy and to pursue it, at the same time at both national and Community level, with a single voice. To this end the Commission proposes:

- astuda uude energiaalasesse partnerlusse Venemaaga;

– Identifying European priorities for the construction of new infrastructure necessary for the security of EU energy supplies.

- luua uus ühenduse mehhanism, mis võimaldaks kiirelt ja kooskõlastatult reageerida välistele energiakriisidele, mis mõjutavad EL-i varusid;

– Developing a pan-European Energy Community Treaty.

- tugevdada energiaalaseid suhteid peamiste tootja- ja tarbijariikidega;

– A new energy partnership with Russia.

- koostada rahvusvaheline energiatõhususe kokkulepe.

– A new Community mechanism to enable rapid and co-ordinated reaction to emergency external energy supply situations impacting EU supplies.

– Deepening energy relations with major producers and consumers.

[1] “Lessons from liberalised electricity markets”. IEA, 2005.

– An international agreement on energy efficiency.

[2] Komisjoni teatis – “Biomassi tegevuskava” - KOM(2005) 628, 7.12.2005.

[1] “Lessons from liberalised electricity markets”. IEA, 2005.

[3] Komisjoni teatis – “ELi biokütuste strateegia” - KOM(2006) 34, 8.2.2006.

[2] Communication from the Commission – “Biomass Action Plan” - COM(2005) 628, 7.12.2005.

[4] Eelkõige Venemaa, Norra, Ukraina, Kaspia mere basseini ja Vahemere riigid, OPEC ja Pärsia lahe koostöönõukogu.

[3] Communication from the Commission – “An EU Strategy for Biofuels” - COM(2006) 34, 8.2.2006.

[4] Notably Russia, Norway, Ukraine, the Caspian basin, the Mediterranean countries, OPEC and the Gulf Co-operation Council.

--------------------------------------------------