Grounds
|
|
1. This reference for a preliminary ruling concerns the interpretation of Article 6(1) of the Convention of 27 September 1968 on Jurisdiction and the Enforcement of Judgments in Civil and Commercial Matters (OJ 1978 L 304, p. 36), as amended by the Convention of 9 October 1978 on the Accession of the Kingdom of Denmark, Ireland and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland (OJ 1978 L 304, p. 1, and – amended version – p. 77), by the Convention of 25 October 1982 on the Accession of the Hellenic Republic (OJ 1982 L 388, p. 1), by the Convention of 26 May 1989 on the Accession of the Kingdom of Spain and the Portuguese Republic (OJ 1989 L 285, p. 1) and by the Convention of 29 November 1996 on the Accession of the Republic of Austria, the Republic of Finland and the Kingdom of Sweden (OJ 1997 C 15, p. 1) (‘the Brussels Convention’).
|
1. Eelotsusetaotlus puudutab 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32), muudetud 9. oktoobri 1978. aasta konventsiooniga Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta (EÜT L 304, lk 1 ja muudetud tekst lk 77), 25. oktoobri 1982. aasta konventsiooniga Kreeka Vabariigi ühinemise kohta (EÜT L 388, lk 1), 26. mai 1989. aasta konventsiooniga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta (EÜT L 285, lk 1) ja 29. novembri 1996. aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (EÜT 1997, C 15, lk 1, edaspidi „Brüsseli konventsioon”), artikli 6 lõike 1 tõlgendamist.
|
|
2. The reference was made in the course of proceedings between Roche Nederland BV and eight other companies in the Roche group, on the one hand, and Drs Primus and Goldenberg, on the other, in respect of an alleged infringement of the latter’s rights in a European patent of which they are the proprietors.
|
2. Taotlus esitati vaidluses, mille poolteks olid ühelt poolt Roche Nederland BV ja veel kaheksa Roche kontserni kuuluvat äriühingut ning teiselt poolt Frederick Primuse ja Milton Goldenbergi ning mille lähtekohaks on nimetatud isikute väide, et rikutud on neile kuuluvast Euroopa patendist tulenevaid õigusi.
|
|
Legal background
|
Õiguslik raamistik
|
|
The Brussels Convention
|
Brüsseli konventsioon
|
|
3. Featuring in Title II, on the rules of jurisdiction, and Section I, entitled ‘General Provisions’, the first paragraph of Article 2 of the Brussels Convention states:
|
3. Brüsseli konventsiooni kohtualluvust käsitleva II jaotise 1. jao pealkirjaga „Üldsätted” alla kuuluva artikli 2 esimene lõik sätestab:
|
|
‘Subject to the provisions of this convention, persons domiciled in a Contracting State shall, whatever their nationality, be sued in the courts of that State.’
|
„Konventsiooni sätete kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline asukoht on osalisriigis, selle riigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata.”
|
|
4. According to the first paragraph of Article 3 of the Brussels Convention:
|
4. Sama konventsiooni artikli 3 esimene lõik näeb ette:
|
|
‘Persons domiciled in a Contracting State may be sued in the courts of another Contracting State only by virtue of the rules set out in Sections 2 to 6 of this Title.’
|
„Isikuid, kelle alaline asukoht on osalisriigis, saab teise osalisriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva jaotise 2.‑6. jaos sätestatud korras.”
|
|
5. Article 6 of the Brussels Convention, which appears in Section 2 of Title II, entitled ‘Special jurisdiction’, states:
|
5. Brüsseli konventsiooni artikkel 6, mis kuulub nimetatud II jaotise 2. jakku, pealkirjaga „Kohtualluvus erandjuhtudel” sätestab:
|
|
‘[A defendant domiciled in a Contracting State] may also be sued:
|
„Isiku, kelle alaline asukoht on osalisriigis, võib kohtusse kaevata ka:
|
|
(1) where he is one of a number of defendants, in the courts for the place where any one of them is domiciled;
|
1. juhul kui kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neist ühe alaline asukoht;
|
|
…’.
|
[…]”.
|
|
6. Article 16 of the Brussels Convention, which constitutes Section 5 of Title II thereof, entitled ‘Exclusive jurisdiction’, states:
|
6. Brüsseli konventsiooni artikkel 16, mis moodustab II jaotise 5. jao, pealkirjaga „Ainupädevus” sätestab:
|
|
‘The following courts shall have exclusive jurisdiction, regardless of domicile:
|
„Alalisest asukohast olenemata on ainupädevad järgmised kohtud:
|
|
…
|
[…]
|
|
(4) in proceedings concerned with the registration or validity of patents, trade marks, designs, or other similar rights required to be deposited or registered, the courts of the Contracting State in which the deposit or registration has been applied for, has taken place or is under the terms of an international convention deemed to have taken place;
|
4. menetluse puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide, disainilahenduste või muude selliste hoiuleandmisele või registreerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega, selle osalisriigi kohtud, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks rahvusvahelise konventsiooni kohaselt;
|
|
…’.
|
[…]”
|
|
7. Article Vd of the Protocol annexed to the Brussels Convention, which, pursuant to Article 65 of the latter, forms an integral part of the Convention, states:
|
7. Brüsseli konventsioonile lisatud protokolli – mis konventsiooni artikli 65 kohaselt moodustab selle lahutamatu osa – artikkel Vd täpsustab:
|
|
‘Without prejudice to the jurisdiction of the European Patent Office under the Convention on the Grant of European Patents, signed at Munich on 5 October 1973, the courts of each Contracting State shall have exclusive jurisdiction, regardless of domicile, in proceedings concerned with the registration or validity of any European patent granted for that State which is not a Community patent by virtue of the provisions of Article 86 of the Convention for the European Patent for the Common Market, signed at Luxembourg on 15 December 1975.’
|
„Ilma, et see mõjutaks 5. oktoobril 1973 Münchenis allakirjutatud Euroopa patentide andmist käsitleva konventsiooni kohast Euroopa Patendiameti pädevust, on iga osalisriigi kohtud alalisest asukohast hoolimata pädevad menetlema sellele riigile antud sellise Euroopa patendi registreerimise või kehtivusega seotud asju, mis 15. detsembril 1975 Luxembourgis allakirjutatud ühisturu Euroopa patenti käsitleva konventsiooni artikli 86 sätete kohaselt ei ole ühenduse patent.”
|
|
8. Article 22 of the Brussels Convention, which appears in Section 8, entitled ‘Lis pendens – related actions’ of Title II thereof, provides that where related actions are brought in the courts of different Contracting States, any court other than the court first seised may, while the actions are pending at first instance, stay its proceedings or, under certain conditions, decline jurisdiction. According to the third paragraph of that provision:
|
8. Brüsseli konventsiooni artikkel 22, mis kuulub II jaotise 8. jakku, pealkirjaga „Peatamine ja seotud menetlused” näeb ette, et kui eri osalisriikide kohtutes algatatakse seotud menetlused, võivad kohtud, kellele hagi esitati hiljem, teatud tingimustel peatada oma menetluse seni, kuni menetlus on esimeses kohtus pooleli. Selle artikli kolmas lõik sätestab:
|
|
‘For the purposes of this article, actions are deemed to be related where they are so closely connected that it is expedient to hear and determine them together to avoid the risk of irreconcilable judgments resulting from separate proceedings.’
|
„Menetlused loetakse seotuks käesoleva artikli tähenduses, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eraldi menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks on otstarbekas nad lahendada koos.”
|
|
9. Under Article 27(3) of the Brussels Convention, which appears in Title III, concerning the rules on recognition and enforcement, and in Section I, entitled ‘Recognition’, a judgment is not to be recognised ‘if the judgment is irreconcilable with a judgment given in a dispute between the same parties in the State in which recognition is sought’.
|
9. Konventsiooni III jaotise, milles käsitletakse tunnustamist ja täitmist, 1. jaos pealkirjaga „Tunnustamine” paikneva artikli 27 punkti 3 kohaselt ei tunnustata otsust „kui otsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse”.
|
|
The Munich Convention
|
Müncheni konventsioon
|
|
10. The Convention on the Grant of European Patents, signed in Munich on 5 October 1973 (‘the Munich Convention’), establishes, according to Article 1 thereof, ‘a system of law, common to the Contracting States, for the grant of patents for invention’.
|
10. 5. oktoobril 1973 Münchenis allakirjutatud Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (edaspidi „Müncheni konventsioon”) artiklis 1 on ette nähtud, et luuakse „osalisriikidele ühine õigussüsteem leiutispatentide väljaandmiseks”.
|
|
11. Outside the scope of the common rules on granting patents, a European patent continues to be governed by the national law of each of the Contracting States for which it has been granted. In that regard, Article 2(2) of the Munich Convention states:
|
11. Väljaspool patentide väljaandmist reguleerivaid ühiseeskirju kohaldatakse Euroopa patentide suhtes selle osalisriigi siseriiklikke õigusnorme, mille suhtes patent välja anti. Selle kohta sätestab Müncheni konventsiooni artikli 2 lõige 2:
|
|
‘The European patent shall, in each of the Contracting States for which it is granted, have the effect of and be subject to the same conditions as a national patent granted by that State ...’.
|
„Euroopa patendil on osalisriigis, kelle suhtes see on välja antud, samasugune toime ning ta allub samadele tingimustele, mis selle riigi siseriiklik patent […]”.
|
|
12. As regards the rights conferred on the proprietor of a European patent, Article 64(1) and (3) of that convention provides:
|
12. Konventsiooni artikli 64 lõigetega 1 ja 3 on Euroopa patendi omanikule tulenevate õiguste osas sätestatud:
|
|
‘(1) A European patent shall … confer on its proprietor from the date of publication of the mention of its grant, in each Contracting State in respect of which it is granted, the same rights as would be conferred by a national patent granted in that State.
|
„1) […] [Euroopa patent] tagab alates patendi väljaandmise teate avaldamisest […] selle omanikule igas osalisriigis, mille suhtes patent on välja antud, samad õigused, mis talle annab selles riigis välja antud siseriiklik patent.
|
|
…
|
[…]
|
|
(3) Any infringement of a European patent shall be dealt with by national law.’
|
3) Euroopa patendi rikkumise korral rakendatakse siseriiklikku õigust.”
|
|
The main proceedings and the questions referred for a preliminary ruling
|
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
|
|
13. Drs Primus and Goldenberg, who are domiciled in the United States of America, are the proprietors of European patent No 131 627.
|
13. Frederick Primusele ja Milton Goldenbergile, kelle elukoht on Ameerika Ühendriikides, kuulub Euroopa patent nr 131 627.
|
|
14. On 24 March 1997, they brought an action before the Rechtbank te s’-Gravenhage against Roche Nederland BV, a company established in the Netherlands, and eight other companies in the Roche group established in the United States of America, Belgium, Germany, France, the United Kingdom, Switzerland, Austria and Sweden (‘Roche and Others’). The applicants claimed that those companies had all infringed the rights conferred on them by the patent of which they are the proprietors. That alleged infringement consisted in the placing on the market of immuno-assay kits in countries where the defendants are established.
|
14. 24. märtsil 1997 esitasid nad Rechtbank te s’-Gravenhage’sse hagi Roche Nederland BV, Madalmaades asutatud äriühingu, ning ühtlasi veel kaheksa Roche kontserni kuuluva äriühingu, asukohaga vastavalt Ameerika Ühendriikides, Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Šveitsis, Austrias ja Rootsis (edaspidi „Roche jt”) vastu. Hagejate etteheide äriühingutele puudutab seda, et nimetatud äriühingud on rikkunud neile neile kuuluvast patendist tulenevaid õigusi. Väidetav rikkumine seisnes selles, et nimetatud äriühingud olid oma asukohariikides turustanud immunoloogilise analüüsi komplekte.
|
|
15. The companies in the Roche group not established in the Netherlands contested the jurisdiction of the Netherlands' courts. As regards the substance, they based their arguments on the absence of infringement and the invalidity of the patent in question.
|
15. Roche kontserni äriühingud, kelle asukoht on väljaspool Madalmaid, vaidlustasid Hollandi kohtute pädevuse. Sisuliselt toetusid nad sellele, et rikkumist pole toimunud, ning kõnesoleva patendi tühisusele.
|
|
16. By judgment of 1 October 1997, the Rechtbank te s’-Gravenhage declared that it had jurisdiction and dismissed the applications of Drs Primus and Goldenberg. On appeal, the Gerechtshof te s’-Gravenhage (Regional Court of Appeal) set aside the judgment and, inter alia, prohibited Roche and Others from infringing the rights attached to the patent in question in all the countries designated in it.
|
16. Rechtbank te s’-Gravenhage tunnistas ennast 1. oktoobri 1997. aasta otsusega pädevaks ning jättis Frederick Primuse ja Milton Goldenbergi taotlused rahuldamata. Apellatsioonimenetluses muutis Gerechtshof te s’-Gravenhage oma 27. juuni 2002. aasta otsusega viidatud kohtuotsust ning keelas Roch jt-l kõigis kõnealuses patendis nimetatud maades patendiga seotud õiguste rikkumise.
|
|
17. The Hoge Raad (Supreme Court), hearing an appeal on a point of law, decided to stay the proceedings and refer the following questions to the Court for a preliminary ruling:
|
17. Hoge Raad, saanud kassatsioonkaebuse, otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised küsimused:
|
|
(1) ‘Is there a connection, as required for the application of Article 6(1) of the Brussels Convention, between a patent infringement action brought by a holder of a European patent against a defendant having its registered office in the State of the court in which the proceedings are brought, on the one hand, and against various defendants having their registered offices in Contracting States other than that of the State of the court in which the proceedings are brought, on the other hand, who, according to the patent holder, are infringing that patent in one or more other Contracting States?
|
„1) Kas sellise patendi rikkumist käsitlevate hagide, mille Euroopa patendi omanik on esitanud esiteks kostja vastu, kelle asukoht on liikmesriigis, kus tunnustamist taotleti, ja teiseks kostjate vastu, kelle asukohad on muudes osalisriikides peale selle, kus tunnustamist taotleti, ning kellele patendi omanik paneb süüks seda, et nad on rikkunud kõnealust patenti ühes või mitmes osalisriigis, vahel eksisteerib seos, mis on vajalik Brüsseli konventsiooni artikli 6 lõike 1 kohaldamiseks?
|
|
(2) If the answer to Question 1 is not or not unreservedly in the affirmative, in what circumstances is such a connection deemed to exist, and is it relevant in this context whether, for example,
|
2) Kui vastus esimesele küsimusele on eitav ega saa olla tingimusteta jaatav, siis millistel asjaoludel selline seos eksisteerib, ning kas sellega seoses on oluline:
|
|
– the defendants form part of one and the same group of companies?
|
– et kostjad kuuluksid ühte ja samasse kontserni?
|
|
– the defendants are acting together on the basis of a common policy, and if so is the place from which that policy originates relevant?
|
– kostjate ühine käitumine, mis tugineb ühisele tegutsemisviisile, ning kui vastus on jaatav, siis kas seejuures omab tähtsust koht, kus selline ühine tegutsemisviis on välja töötatud?
|
|
– the alleged infringing acts of the various defendants are the same or virtually the same?’
|
– et erinevate kostjate poolt väidetavalt toime pandud rikkumised oleksid samad või peaaegu samad?”
|
|
The questions referred for a preliminary ruling
|
Eelotsuse küsimused
|
|
18. By those questions, which it is appropriate to consider together, the national court asks essentially whether Article 6(1) of the Brussels Convention must be interpreted as meaning that it is to apply to European patent infringement proceedings involving a number of companies established in various Contracting States in respect of acts committed in one or more of those States and, in particular, where those companies, which belong to the same group, have acted in an identical or similar manner in accordance with a common policy elaborated by one of them.
|
18. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimustega, mida tuleb uurida koos, sisuliselt teada seda, kas Brüsseli konventsiooni artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et seda tuleb kohaldada Euroopa patentide rikkumisi käsitlevate hagide suhtes juhul, kui need on esitatud paljude erinevates osalisriikides asuvate äriühingute vastu, ning kui rikkumised on toime pandud ühe või mitme osalisriigi territooriumil, eelkõige juhul, kui mainitud äriühingud, kes kuuluvad samasse kontserni, on toiminud samal või sarnasel moel, vastavalt ühisele tegutsemisviisile, mille on välja töötanud üks neist.
|
|
19. By way of derogation from the principle laid down in Article 2 of the Brussels Convention, that a defendant domiciled in a Contracting State is to be sued in the courts of that State, in a case where there is more than one defendant, Article 6(1) of the Convention allows a defendant domiciled in one Contracting State to be sued in another Contracting State where one of the defendants is domiciled.
|
19. Erandina Brüsseli konventsiooni artiklis 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt osalisriigis asukohta omav kostja allub selle riigi jurisdiktsioonile, võimaldab konventsiooni artikli 6 lõige 1 kostjate paljususe korral mõnes osalisriigis asukohta omava kostja vastu pöörduda kohtusse ka mõnes teises osalisriigis, kus on mõne kostja asukoht.
|
|
20. In the judgment in Case 189/87 Kalfelis [1988] ECR 5565, paragraph 12, the Court held that for Article 6(1) of the Brussels Convention to apply there must exist, between the various actions brought by the same plaintiff against different defendants, a connection of such a kind that it is expedient to determine the actions together in order to avoid the risk of irreconcilable judgments resulting from separate proceedings.
|
20. Euroopa Kohus on 27. septembri 1988. aasta otsuses kohtuasjas 189/87: Kalfelis (EKL 1988, lk 5565, punkt 12) asunud seisukohale, et Brüsseli konventsiooni artikli 6 lõike 1 kohaldamiseks peab sama hageja poolt erinevate kostjate vastu esitatud erinevate nõuete vahel eksisteerima seos, mis annab aluse arvata, et eraldi menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha koos.
|
|
21. The requirement of a connection does not derive from the wording of Article 6(1) of the Brussels Convention. It has been inferred from that provision by the Court in order to prevent the exception to the principle that jurisdiction is vested in the courts of the State of the defendant's domicile laid down in Article 6(1) from calling into question the very existence of that principle ( Kalfelis , paragraph 8). That requirement was subsequently confirmed by the judgment in Case C-51/97 Réunion Européenne and Others [1998] ECR I-6511, paragraph 48, and was expressly enshrined in the drafting of Article 6(1) of Council Regulation (EC) No 44/2001 of 22 December 2000 on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters (OJ 2001 L 12, p. 1), which succeeded the Brussels Convention.
|
21. Brüsseli konventsiooni artikli 6 lõike 1 sõnastusest seose olemasolu nõuet ei nähtu. Euroopa Kohus tuletas selle viidatud teksti alusel ise, et vältida olukorda, kus selle sättega ette nähtud erand kostja asukohariigi kohtualluvuse põhimõttest seab selle põhimõtte enda olemasolu kahtluse alla (eespool viidatud kohtuotsus Kalfelis, punkt 8). Seda nõuet kinnitas hiljem 27. oktoobri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑51/97: Réunion européen jt (EKL 1998, lk I‑6511, punkt 48) ning ühtlasi on see leidnud sõnaselge väljenduse Brüsseli konventsiooni järel vastu võetud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 6 punktis 1.
|
|
22. The formulation used by the Court in Kalfelis repeats the wording of Article 22 of the Brussels Convention, according to which actions are deemed to be related where they are so closely connected that it is expedient to hear and determine them together to avoid the risk of irreconcilable judgments resulting from separate proceedings. Article 22 was interpreted in Case C-406/92 Tatry [1994] ECR I‑5439, paragraph 58, to the effect that, in order to establish the necessary relationship between the cases, it is sufficient that separate trial and judgment would involve the risk of conflicting decisions, without necessarily involving the risk of giving rise to mutually exclusive legal consequences.
|
22. Euroopa Kohtu poolt eespool viidatud kohtuotsuses Kalfelis kasutatud sõnastus kordab Brüsseli konventsiooni artiklit 22, mille kohaselt loetakse menetlused seotuks juhul, kui need on sedavõrd tihedalt seotud, et eraldi menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks on otstarbekas lahendada need koos. Brüsseli konventsiooni artiklit 22 tõlgendati 6. detsembri 1994. aasta otsuses kohtuasjas C‑406/92: Tatry (EKL 1994, lk I‑5439, punkt 58) nii, et kahte hagi tuleb seotuks pidada juba siis, kui nende eraldi menetlemine ja otsuste tegemine tekitab ohu, et võidakse teha vastuolulised otsused, ilma et oleks vajalik, et sellega kaasneks oht jõuda selliste õiguslike tagajärgedeni, mis teineteist välistavad.
|
|
23. The scope given to the concept of ‘irreconcilable’ judgments by the judgment in Tatry in the context of Article 22 of the Brussels Convention is therefore wider than that given to the same concept in Case 145/86 Hoffman [1988] ECR 645, paragraph 22, in the context of Article 27(3) of the Convention, which provides that a judgment given in a Contracting State will not be recognised if it is irreconcilable with a judgment given in a dispute between the same parties in the State in which recognition is sought. In Hoffmann , the Court had held that, in order to ascertain whether two judgments are irreconcilable within the meaning of Article 27(3), it must be determined whether they entail legal consequences which are mutually exclusive.
|
23. Seega on eespool viidatud kohtuotsusega Tatry „vastuoluliste” otsuste mõiste Brüsseli konventsiooni artikli 22 mõttes määratletud laiemalt kui 4. veebruari 1988. aasta kohtuotsuses 145/86: Hoffmann (EKL 1986, lk 645, punkt 22) selle konventsiooni artikli 27 lõike 3 mõttes, mis sätestab, et osalisriigis tehtud otsust ei tunnustata, kui otsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse. Euroopa Kohus on eespool viidatud kohtuotsuses Hoffmann juba varem asunud seisukohale, et selleks, et teha kindlaks, kas kaks otsust on viimati nimetatud sätte mõttes vastuolus, tuleb uurida, kas need otsused toovad kaasa õiguslikke tagajärgi, mis teineteist välistavad.
|
|
24. Drs Primus and Goldenberg and the Netherlands Government argue that the broad interpretation of the adjective ‘irreconcilable’, in the sense of contradictory, which was given in Tatry in the context of Article 22 of the Brussels Convention, must be extended to the context of Article 6(1) of the Convention. Roche and Others and the United Kingdom Government, with whose arguments the Advocate General agreed in point 79 et seq of his Opinion, submit, by contrast, that such a transposition is not permissible given the differences between the purpose and the position of the two provisions in question in the scheme of the Brussels Convention, and that a narrower interpretation must be preferred.
|
24. Frederick Primus ja Milton Goldenberg ning Hollandi valitsus väidavad, et eespool viidatud Tatry kohtuotsuses Brüsseli konventsiooni artikli 22 mõttes omadussõnale „vastuolulised”, antud laia tõlgendust, st et need on vasturääkivad otsused, tuleb laiendada konventsiooni artikli 6 lõikele 1. Roche jt ning Ühendkuningriigi valitsus, kelle argumentidele kohtujurist on oma ettepaneku punktis 79 ja järgnevates tuginenud, väidavad vastupidi, et se llist laiendamist ei saa pidada vastuvõetavaks, arvestades nende kahe sätte eesmärki ja paiknemist Brüsseli konventsiooni süsteemis, ning et eelistada tuleb kitsamat tõlgendust.
|
|
25. However, it does not appear necessary in this case to decide that issue. It is sufficient to observe that, even assuming that the concept of ‘irreconcilable’ judgments for the purposes of the application of Article 6(1) of the Brussels Convention must be understood in the broad sense of contradictory decisions, there is no risk of such decisions being given in European patent infringement proceedings brought in different Contracting States involving a number of defendants domiciled in those States in respect of acts committed in their territory.
|
25. Tundub, et käesoleva kohtuasja raames pole vaja selles küsimuses seisukohta võtta. Piisab, kui nentida, et isegi kui mõistet „vastuolulised” otsused Brüsseli konventsiooni artikli 6 lõike 1 mõttes käsitleda vasturääkivate otsustena laiemas tähenduses, puudub oht, et sellised otsused tehtaks erinevates osalisriikides Euroopa patentide rikkumiste kohta alustatud menetluste tõttu paljude erinevate kostjate suhtes, kelle asukoht on nende riikide territooriumil, ning kui rikkumised on toime pandud nende territooriumil.
|
|
26. As the Advocate General observed, in point 113 of his Opinion, in order that decisions may be regarded as contradictory it is not sufficient that there be a divergence in the outcome of the dispute, but that divergence must also arise in the context of the same situation of law and fact.
|
26. Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 113 öelnud, ei piisa selleks, et otsuseid saaks pidada vasturääkivateks, erinevustest vaidluse lahenduses, vaid erinevus peab esinema ka sama faktilise ja õigusliku olukorra puhul.
|
|
27. However, in the situation referred to by the national court in its first question referred for a preliminary ruling, that is in the case of European patent infringement proceedings involving a number of companies established in various Contracting States in respect of acts committed in one or more of those States, the existence of the same situation of fact cannot be inferred, since the defendants are different and the infringements they are accused of, committed in different Contracting States, are not the same.
|
27. Siseriikliku kohtu poolt esimeses eesotsuse küsimuses viidatud juhtudel, st Euroopa patendi rikkumise suhtes esitatud hagi korral paljude erinevates osalisriikides asuvate äriühingute vastu, kui rikkumised on aset leidnud ühe või mitme osalisriigi territooriumil, ei saa järeldada, et faktilised asjaolud on samad, kuna kostjad on erinevad ning neile süüks pandavad rikkumised, mis on toimunud erinevates osalisriikides, ei ole samad.
|
|
28. Possible divergences between decisions given by the courts concerned would not arise in the context of the same factual situation.
|
28. Kõnealuste riikide kohtute poolt tehtavad otsused, mid võivad olla erinevad, ei ole tehtud olukorras, kus faktilised asjaolud oleksid olnud samad.
|
|
29. Furthermore, although the Munich Convention lays down common rules on the grant of European patents, it is clear from Articles 2(2) and 64(1) of that convention that such a patent continues to be governed by the national law of each of the Contracting States for which it has been granted.
|
29. Kuigi Müncheni konventsioon näeb Euroopa patentide väljaandmise jaoks etta ühised eeskirjad, nähtub selle artikli 2 lõikest 2 ja artikli 64 lõikest 1 selgelt, et sellise patendi suhtes kohaldatakse jätkuvalt selle osalisriigi siseriiklikke õigusnorme, mille suhtes patent välja anti.
|
|
30. In particular, it is apparent from Article 64(3) of the Munich Convention that any action for infringement of a European patent must be examined in the light of the relevant national law in force in each of the States for which it has been granted.
|
30. Müncheni konventsiooni artikli 64 lõikest 3 nähtub, et Euroopa patendi rikkumisjuhtude korral rakendatakse selle riigi siseriiklikku õigust, mille suhtes patent on välja antud.
|
|
31. It follows that, where infringement proceedings are brought before a number of courts in different Contracting States in respect of a European patent granted in each of those States, against defendants domiciled in those States in respect of acts allegedly committed in their territory, any divergences between the decisions given by the courts concerned would not arise in the context of the same legal situation.
|
31. Sellest järeldub, et juhul, kui paljude erinevate osalisriikide kohtutesse on esitatud hagi neis riikides asukohta omavate kostjate vastu vastavas riigis välja antud Euroopa patentide rikkumise küsimuses, mis on väidetavalt toime pandud nende territooriumil, ei ole kõnealuste siseriiklike kohtute poolt tehtavad otsused, mis võivad olla erinevad, tehtud olukorras, kus õiguslikud asjaolud oleksid olnud samad.
|
|
32. Any diverging decisions could not, therefore, be treated as contradictory.
|
32. Seega ei saa võimalikke erinevaid otsuseid pidada vasturääkivateks.
|
|
33. In those circumstances, even if the broadest interpretation of ‘irreconcilable’ judgments, in the sense of contradictory, were accepted as the criterion for the existence of the connection required for the application of Article 6(1) of the Brussels Convention, it is clear that such a connection could not be established between actions for infringement of the same European patent where each action was brought against a company established in a different Contracting State in respect of acts which it had committed in that State.
|
33. Neil asjaoludel, isegi kui Brüsseli konventsiooni artikli 6 lõike 1 kohaldamiseks nõutava seose olemasolu üle otsustamiseks võtta aluseks „vastuoluliste” otsuste mõiste, st et need on vasturääkivad otsused, kõige laiem tõlgendus, tuleb siiski nentida, et juhul, kui rikkumiste suhtes on esitatud hagid erinevates osalisriikides asuvate äriühingute vastu selliste rikkumiste suhtes, mis on aset leidnud selle konkreetse riigi territooriumil, ei eksisteeri ühe ja sama Euroopa patendi rikkumise vahel sellist seost.
|
|
34. That finding is not called into question even in the situation referred to by the national court in its second question, that is where defendant companies, which belong to the same group, have acted in an identical or similar manner in accordance with a common policy elaborated by one of them, so that the factual situation would be the same.
|
34. Sellist järeldust ei seata kahtluse alla ka siseriikliku kohtu teises eelotsuse küsimuses viidatud olukorras, st juhul, kui kostjateks olevad äriühingud, kes kuuluvad samasse kontserni, on toiminud samal või sarnasel viisil, lähtudes ühisest tegutsemisviisist, mille on välja töötanud üks neist, nii et selle tulemusena on tegemist sama faktilise olukorraga.
|
|
35. The fact remains that the legal situation would not be the same (see paragraphs 29 and 30 of this judgment) and therefore there would be no risk, even in such a situation, of contradictory decisions.
|
35. Seejuures kehtib endiselt väide, et tegemist ei ole sama õigusliku olukorraga (vt eespool käesoleva kohtuotsuse punktid 29 ja 30), ning seega puudub isegi viidatud olukorras oht, et otsused saaksid osutuda vasturääkivateks.
|
|
36. Furthermore, although at first sight considerations of procedural economy may appear to militate in favour of consolidating such actions before one court, it is clear that the advantages for the sound administration of justice represented by such consolidation would be limited and would constitute a source of further risks.
|
36. Pealegi, kuigi esmapilgul võib tunduda, et menetlusökonoomiast lähtuvatel kaalutlustel tuleks neid nõudeid menetleda ühes kohtus, tuleb siiski märkida, et kohtuasjade sellise koondamise eelised nõuetekohase õigusemõistmise huvides on ühtaegu piiratud ja kujutavad endast uute ohtude allikat.
|
|
37. Jurisdiction based solely on the factual criteria set out by the national court would lead to a multiplication of the potential heads of jurisdiction and would therefore be liable to undermine the predictability of the rules of jurisdiction laid down by the Convention, and consequently to undermine the principle of legal certainty, which is the basis of the Convention (see Case C-256/00 Besix [2002] ECR I‑1699, paragraphs 24 to 26, Case C-281/02 Owusu [2005] ECR I-1383, paragraph 41, and Case C-4/03 GAT [2006] ECR I-0000, paragraph 28).
|
37. Pädevus, mis tugineb üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt nimetatud faktilistele kriteeriumidele, tekitab võimalike pädevate kohtute paljususe, ja võib kahjustada võimalust näha ette konventsioonis sätestatud kohtualluvuse eeskirju, kahjustadades selle tulemusena ka õiguskindluse põhimõtet, mis on selle aluseks (vt 19. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑256/00: Besix, EKL 2002, lk I‑1699, punktid 24–26; 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑281/02: Owusu, EKL 2005, lk I‑1383, punkt 41, ja 12. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑4/03: GAT, EKL 2006, lk I‑6509, punkt 28).
|
|
38. The damage would be even more serious if the application of the criteria in question gave the defendant a wide choice, thereby encouraging the practice of forum shopping which the Convention seeks to avoid and which the Court, in its judgment in Kalfelis , specifically sought to prevent (see Kalfelis , paragraph 9).
|
38. Kahju oleks sedavõrd suurem, kui kõnealuste kriteeriumide kohaldamine annaks hagi esitajale laia valikuvõimaluse, soodustades „forum shoppingut”, mille vältimine on konventsiooni eesmärk, ning mida Euroopa Kohus on kohtuotsuses Kalfelis nimelt takistada püüdnud (vt nimetatud kohtuotsuse punkt 9).
|
|
39. It must be observed that the determination as to whether the criteria concerned are satisfied, which is for the applicant to prove, would require the court seised to adjudicate on the substance of the case before it could establish its jurisdiction. Such a preliminary examination could give rise to additional costs and could prolong procedural time-limits where that court, being unable to establish the existence of the same factual situation and, therefore, a sufficient connection between the actions, would have to decline jurisdiction and where a fresh action would have to be brought before a court of another State.
|
39. Tuleb märkida, et kohus, kellele on esitatud hagi, peab enne oma pädevuse üle otsustamist kõigi asjassepuutuvate kriteeriumide – mille tõendamise kohustus on hagi esitajal – kontrollimiseks tundma vaidluse sisu. Selline eelnev uurimine võib kaasa tuua lisakulutusi ja menetlustähtaegade venimise juhul, kui mainitud kohus peaks tegema järelduse, et faktiline olukord ei ole sama ning hagide vahel puudub piisav seos, nii et tal puudub asja lahendamiseks pädevus ning tuleks esitada uus hagi mõne teise riigi kohtusse.
|
|
40. Finally, even assuming that the court seised by the defendant were able to accept jurisdiction on the basis of the criteria laid down by the national court, the consolidation of the patent infringement actions before that court could not prevent at least a partial fragmentation of the patent proceedings, since, as is frequently the case in practice and as is the case in the main proceedings, the validity of the patent would be raised indirectly. That issue, whether it is raised by way of an action or a plea in objection, is a matter of exclusive jurisdiction laid down in Article 16(4) of the Brussels Convention in favour of the courts of the Contracting State in which the deposit or registration has taken place or is deemed to have taken place ( GAT , paragraph 31). That exclusive jurisdiction of the courts of the granting State has been confirmed, as regards European patents, by Article Vd of the Protocol annexed to the Brussels Convention.
|
40. Isegi kui eeldada, et kohus, kuhu hageja hagi esitas, saab eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt viidatud kriteeriumide alusel otsustada, et ta on pädev asja lahendama, ei välista rikkumisjuhtude menetluste koondamine selles kohtus patendivaidluste eraldamist vähemalt osaliselt, kuna kaasneva nõudena tõstatatakse tihti praktikas ja nagu põhikohtuasjaski küsimus kõnealuse patendi kehtivusest. Viidatud küsimus kuulub sõltumata sellest, kas see tõstatati hagi või vastuväidete esitamisel, Brüsseli konventsiooni artikli 16 lõike 4 kohaselt selle osalisriigi kohtute ainupädevusse, mille territooriumil on patendi hoiulevõtmine või registreerimine toimunud või kus see loetakse toimunuks (eespool viidatud kohtuotsus GAT, punkt 31). Euroopa patentide osas kinnitati patendi välja andnud riigi kohtute ainupädevust Brüsseli konventsioonile lisatud protokolli artiklis Vd.
|
|
41. Having regard to all of the foregoing considerations, the answer to the questions referred must be that Article 6(1) of the Brussels Convention must be interpreted as meaning that it does not apply in European patent infringement proceedings involving a number of companies established in various Contracting States in respect of acts committed in one or more of those States even where those companies, which belong to the same group, may have acted in an identical or similar manner in accordance with a common policy elaborated by one of them.
|
41. Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et Brüsseli konventsiooni artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et seda ei kohaldata sellises Euroopa patendi rikkumise vaidluses, kus hagi on esitatud paljude erinevates osalisriikides asuvate äriühingute vastu, ning kui rikkumised on toime pandud ühe või mitme osalisriigi territooriumil, ja seda isegi mitte juhul, kui mainitud äriühingud, kes kuuluvad samasse kontserni, on toiminud samal või sarnasel viisil vastavalt ühisele tegutsemisviisile, mille on välja töötanud üks neist.
|
|
Costs
|
Kohtukulud
|
|
42. Since these proceedings are, for the parties to the main proceedings, a step in the action pending before the national court, the decision on costs is a matter for that court. Costs incurred in submitting observations to the Court, other than the costs of those parties, are not recoverable.
|
42. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.
|