[pic] | COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES |

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brussels, 22.11.2005

Brüssel 22.11.2005

COM(2005) 596 final

KOM(2005) 596 lõplik

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL, THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

A New Framework Strategy for Multilingualism

Uus mitmekeelsuse raamstrateegia

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL, THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

A New Framework Strategy for Multilingualism

Uus mitmekeelsuse raamstrateegia

Koľko jazykov vieš, toľkokrát si človekom.

Koľko jazykov vieš, toľkokrát si človekom.

The more languages you know, the more of a person you are.

Mida rohkem keeli sa oskad, seda mitmepalgelisem isiksus sa oled.

(Slovak proverb)

(Slovaki vanasõna)

I INTRODUCTION

I SISSEJUHATUS

For the first time, the portfolio of a European Commissioner explicitly includes responsibility for multilingualism. This document is the first Commission Communication to explore this policy area. It complements the Commission’s current initiative to improve communication between European citizens and the institutions that serve them. It also:

Esimest korda on vastutus mitmekeelsuse eest selgesõnaliselt paigutatud ühe Euroopa voliniku haldusalasse. Käesolev dokument on esimene nimetatud poliitikavaldkonda käsitlev komisjoni teatis. See täiendab komisjoni käimasolevat algatust, mille sihiks on Euroopa kodanike ja neid teenindavate institutsioonide vahelise teabevahetuse parendamine. Ka on käesolevas teatises:

- reaffirms the Commission’s commitment to multilingualism in the European Union;

- veel kord kinnitatud, et komisjon soovib panustada Euroopa Liidu mitmekeelsusesse;

- sets out the Commission’s strategy for promoting multilingualism in European society, in the economy and in the Commission itself; and

- kavandatud komisjoni strateegia mitmekeelsuse edendamiseks Euroopa ühiskonnas, majanduses ja komisjonis endas ning

- proposes a number of specific actions stemming from this strategic framework.

- tehtud ettepanek mitmete sellest strateegilisest raamistikust tulenevate erimeetmete võtmiseks.

I.1 MULTILINGUALISM AND EUROPEAN VALUES

I.1 MITMEKEELSUS JA EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED

The European Union is founded on ‘unity in diversity’: diversity of cultures, customs and beliefs - and of languages. Besides the 20[1] official languages of the Union, there are 60 or so other indigenous languages and scores of non-indigenous languages spoken by migrant communities.[2]

Euroopa Liit on rajatud „ühinenud mitmekesisusele”: kultuuride, kommete ja veendumuste ning ka keelte mitmekesisusele. Lisaks 20[1] ametlikule keelele kasutatakse liidus veel umbes 60 põliskeelt ja hulgaliselt mittepõliskeeli, mida räägivad sisserändajate kogukonnad[2].

It is this diversity that makes the European Union what it is: not a ‘melting pot’ in which differences are rendered down, but a common home in which diversity is celebrated, and where our many mother tongues are a source of wealth and a bridge to greater solidarity and mutual understanding.

See mitmekesisus loobki Euroopa Liidu omapära: see ei ole erinevusi hävitav „sulatusahi”, vaid mitmekesisust väärtustav ühiskodu, milles kõneldavad arvukad emakeeled on rikkuse allikaks ning sillaks, mis viib meid suurema solidaarsuse ning vastastikuse mõistmiseni.

Language is the most direct expression of culture; it is what makes us human and what gives each of us a sense of identity. Article 22 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union[3] states that the Union shall respect cultural, religious and linguistic diversity. Article 21 prohibits discrimination based on a number of grounds, including language. Together with respect for the individual, openness towards other cultures, tolerance and acceptance of others, respect for linguistic diversity is a core value of the European Union[4]. Action by the Union and the Member States to uphold multilingualism therefore has a direct impact on the life of every citizen.

Keel on kultuuri kõige otsesem väljund: see teeb meist inimesed ning annab identiteeditunde. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 22[3] on sätestatud, et liit peab austama kultuuride, religioonide ja keelte mitmekesisust. Artikkel 21 keelab diskrimineerimise mitmete eri tegurite, sealhulgas keele alusel. Nagu üksikisiku väärtustamine, avatus teiste kultuuride suhtes, sallivus ning kaasinimeste tunnustamine, nii kuulub ka keelelise mitmekesisuse väärtustamine Euroopa Liidu põhiväärtuste hulka.[4] Seetõttu mõjutavad ka liidu ja liikmesriikide mitmekeelsuse säilitamiseks võetavad meetmed otseselt iga kodaniku elu.

I.2 What is multilingualism?

I.2 Mida mitmekeelsus tähendab?

Multilingualism refers to both a person’s ability to use several languages and the co-existence of different language communities in one geographical area. In this document, the term is used to describe the new field of Commission policy that promotes a climate that is conducive to the full expression of all languages, in which the teaching and learning of a variety of languages can flourish.

Mitmekeelsus tähendab niihästi üksikisiku mitme keele kasutamise oskust kui ka erinevate keelekogukondade kooseksisteerimist samas geograafilises piirkonnas. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse selle mõiste abil komisjoni uut poliitikavaldkonda, mis aitab kujundada kõikide keelte täieliku avaldumise jaoks soodsat keskkonda, milles võiks edukalt toimuda erinevate keelte õpetamine ja õppimine.

The Commission’s multilingualism policy has three aims:

Komisjoni mitmekeelsuspoliitikal on kolm eesmärki:

- to encourage language learning and promoting linguistic diversity in society;

- ergutada keeleõpet ja edendada ühiskonna keelelist mitmekesisust;

- to promote a healthy multilingual economy, and

- edendada tugevat mitmekeelset majandust ja

- to give citizens access to European Union legislation, procedures and information in their own languages.

- muuta Euroopa Liidu õigusaktid, menetlused ja teave kodanikele nende omas keeles kättesaadavaks.

Responsibility for making further progress mainly rests with Member States (be it at national, regional or local level), but the Commission will also do all within its remit to reinforce awareness of multilingualism and to improve the consistency of action taken at different levels.

Edasiste sammude astumise eest vastutavad eeskätt liikmesriigid (nii riiklikul, regionaalsel kui kohalikul tasandil), kuid ka komisjon teeb oma pädevuse piires kõik selleks, et suurendada teadlikkust mitmekeelsusest ja kooskõlastada eri tasanditel võetavaid meetmeid.

II A MULTILINGUAL SOCIETY

II MITMEKEELNE ÜHISKOND

II.1 Language learning

II.1 KEELEÕPE

II.1.1 Language skills

II.1.1 Keeleoskus

The ability to understand and communicate in more than one language – already a daily reality for the majority of people across the globe - is a desirable life-skill for all European citizens. It encourages us to become more open to other people’s cultures and outlooks[5], improves cognitive skills and strengthens learners’ mother tongue skills; it enables people to take advantage of the freedom to work or study in another Member State.

On soovitav, et kõik Euroopa kodanikud õpiksid elu jooksul suhtlema rohkem kui ühes keeles – enamikule maailma elanikest on see juba praegu igapäevane reaalsus. See julgustab meid end avama teiste rahvaste kultuuridele ja maailmavaatele[5], parandab tunnetusoskust ja ka keeleõppija emakeeleoskust; see võimaldab inimestel ära kasutada teises liikmesriigis õppimise ja töötamise vabadust.

In March 2002, the Heads of State or Government of the European Union meeting in Barcelona[6] called for at least two foreign languages to be taught from a very early age . The Commission’s long-term objective is to increase individual multilingualism until every citizen has practical skills in at least two languages in addition to his or her mother tongue.[7]

2002. aasta märtsis esitasid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid Barcelona tippkohtumisel[6] üleskutse hakata lastele juba väga varajases nooruses õpetama vähemalt kahte võõrkeelt . Komisjoni pikaajaliseks eesmärgiks on inimeste keeleoskuse viimine sellisele tasemele, et lisaks oma emakeelele oleks iga kodanik suuteline suhtlema veel vähemalt kahes võõrkeeles.[7]

As a recent Eurobarometer survey shows[8] half of the citizens of the European Union state that they can hold a conversation in at least one language other than their mother tongue. The percentages vary between countries and social groups: 99% of Luxemburgers, 93% of Latvians and Maltese, and 90% of Lithuanians know at least one language other than their mother tongue, whereas a considerable majority in Hungary (71%), the UK (70%), Spain, Italy and Portugal (64% each) master only their mother tongue. Men, young people and city dwellers are more likely to speak a foreign language than women, old people and rural inhabitants, respectively.

Hiljutise Eurobaromeetri uuringu[8] kohaselt kinnitavad pooled Euroopa Liidu kodanikud, et lisaks oma emakeelele on nad võimelised vestlema veel vähemalt ühes keeles. Erinevate riikide ja sotsiaalsete gruppide osas on see protsent erinev: 99% luksemburglastest, 93% lätlastest ja maltalastest ja 90% leedulastest oskab lisaks oma emakeelele veel vähemalt ühte keelt, ent valdav enamik Ungari (71%), Ühendkuningriigi (70%), Hispaania, Itaalia ja Portugali (64% igaühes neist) elanikest räägib üksnes oma emakeelt. Meeste, noorte ja linnaelanike võõrkeeleoskus on suhteliselt parem naiste, vanurite ja maaelanike omast.

The percentage of primary school pupils learning a foreign language is increasing.[9]However, the average number of foreign languages taught in secondary schools is still some way from the target set in Barcelona. Furthermore, there is a growing tendency for ‘foreign language learning’ to mean simply ‘learning English’; the Commission has already pointed out that ‘English is not enough’.[10]

Kasvab võõrkeelt õppivate algkooliõpilaste protsent[9].Kuid keskkoolis õpetatavate võõrkeelte keskmine arv on siiski mõnevõrra madalam Barcelonas seatud eesmärkidest. Lisaks tugevneb suundumus, mille kohaselt „võõrkeele õppimine” tähendab lihtsalt „inglise keele õppimist”; komisjon on juba juhtinud tähelepanu sellele, et „üksnes inglise keele õppimisest ei piisa”[10]

II.1.2 How does the Community help to develop language skills and promote linguistic diversity?

II.1.2 Kuidas aitab ühendus arendada keeleoskust ja edendada keelelist mitmekesisust?

In 2003,[11]the Commission committed itself to undertake 45 new actions to encourage national, regional and local authorities also to work for ‘a major step change in promoting language learning and linguistic diversity’. These actions complement the many other forms of support given by the Commission for many years, beginning with the pioneering LINGUA programme in 1990. It has invested over €30 million a year through the Socrates and Leonardo da Vinci programmes in: bursaries to enable language teachers to be trained abroad, placing foreign language assistants in schools, funding class exchanges to motivate pupils to learn languages, creating new language courses on CDs and the Internet and projects that raise awareness of the benefits of language learning. Through strategic studies, the Commission promotes debate, innovation and the exchange of good practice.[12]In addition, the mainstream actions of Community programmes which encourage mobility and transnational partnerships motivate participants to learn languages.

Komisjon kohustus 2003. aastal võtma 45 uut meedet[11], et ergutada siseriiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi tegema jõupingutusi „suure uuendusliku sammu astumiseks keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamisel”. Nimetatud meetmed täiendavad komisjoni mitmeid teisi toetusprogramme, alates teerajajaks olnud LINGUA programmist 1990. aastal. Programmide Socrates ja Leonardo da Vinci kaudu on komisjon investeerinud aastas üle 30 miljoni euro stipendiumitesse, mis võimaldavad keeleõpetajatel end välismaal täiendada, võõrkeeleõpetajate assistentide töölevõtmisse koolides, õpilasi võõrkeelt õppima motiveerivate klasside vahetuste rahastamisse; uute keelekursuste koostamisse CD-del ja Internetis ning keeleõppe kasulikkusest teavitavate programmide läbiviimisesse. Strateegiliste uuringute toel edendab komisjon arutelusid, uuendusi ja heade tavade vahetamist.[12]Lisaks motiveerib keeli õppima ka osalemine ühenduse programmide põhimeetmetes, mis toetavad liikuvust ja riikidevahelist partnerlust.

Youth exchanges, town twinning projects and the European Voluntary Service also promote multilingualism. Since 1997, the Culture programme has financed the translation of around 2 000 literary works from and into European languages.

Mitmekeelsust edendavad ka noortevahetus, linnade mestimisprojektid ja Euroopa vabatahtlik teenistus. Alates 1997. aastast on programmi „Kultuur” raames rahastatud umbes 2000 kirjandusteose tõlkimist Euroopa keeltest ja Euroopa keeltesse.

The new programmes proposed for implementation from 2007 ( Culture 2007 , Youth in Action and Lifelong Learning ) will continue and develop this kind of support.

Uutes, kavakohaselt alates 2007. aastast elluviidavates programmides „Kultuur 2007” (Culture 2007), „Noored tegutsevad” (Youth in Action) ja „Elukestev õpe” (Lifelong Learning) on sellist toetust jätkatud ja edasi arendatud.

In addition, the Community provides the main financial support to the European Bureau for Lesser-Used Languages[13] (a non-governmental organisation which represents the interests of the over 40 million citizens who belong to a regional and minority language community), and for the Mercator networks[14] of universities active in research on lesser-used languages in Europe. Following a request from the European Parliament, the Commission in 2004 launched a feasibility study on the possible creation of a European Agency for Language Learning and Linguistic Diversity. The study[15] concludes that there are unmet needs in this field, and proposes two options: creating an agency or setting up a European network of “Language Diversity Centres”. The Commission believes that a network would be the most appropriate next step and, where possible, should build on existing structures; it will examine the possibility of financing it on a multi-annual basis through the proposed Lifelong Learning programme.

Lisaks on ühendus Euroopa Vähemkasutatavate Keelte Büroo[13] (valitsusväline organisatsioon, mis esindab üle 40 miljoni vähemuskeeli rääkivatesse piirkondlikesse kogukondadesse kuuluva kodaniku huve) ja Euroopa vähemkasutatavate keelte uurimisega aktiivselt tegelevate ülikoolide Mercatori võrgustike[14] põhirahastaja. Euroopa Parlamendi tellimusel viis komisjon 2004. aastal läbi teostatavusuuringu Euroopa Keeleõppe ja Keelelise Mitmekesisuse Ameti loomise võimalikkuse väljaselgitamiseks. Uuringus[15] järeldatakse, et antud valdkonnas on rahuldamata vajadusi ja pakutakse kahte lahendust: uue ameti loomine või „keelelise mitmekesisuse keskuste” Euroopa võrgustiku moodustamine. Komisjon on arvamusel, et parim viis jätkamiseks oleks võrgustiku loomine, mis võimaluse korral kasutaks ära juba olemasolevaid struktuure; komisjon uurib sellise võrgustiku mitmeaastase rahastamise võimalikkust kavandatava elukestva õppe programmi kaudu.

II.1.3 Key areas for action in education systems and practices

II.1.3 Haridussüsteemide ja -tegevuse suhtes kohaldatavate meetmete põhivaldkonnad

The Member States agreed in Lisbon in 2000 to establish an effective internal market, to boost research and innovation and to improve education to make the European Union “the most dynamic and competitive knowledge-based economy in the world” by 2010. This was further underlined in the Commission Communication ‘Working together for Growth and Jobs – a new start for the Lisbon strategy’[16] and the Integrated Guidelines for Growth and Jobs (2005 – 2008).[17] Through the ‘Education and Training 2010’ process, Member States agree common objectives towards which they work by setting indicators and benchmarks, sharing good practice and undertaking peer reviews. They have identified the improvement of language skills as a priority, and a Group of national experts on languages[18] has produced recommendations to Member States[19] which have inspired some of the following proposals concerning key areas for action.

2000. aastal leppisid liikmesriigid Lissabonis kokku, et Euroopa Liidu muutmiseks „kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmuspõhiseks majandusruumiks maailmas” aastaks 2010 tuleb luua tõhus siseturg, toetada teadustegevust ja innovatsiooni ning täiustada haridust. Seda rõhutati ka komisjoni teatises “Koostöö kasvu ja töökohtade loomise nimel – Lissaboni strateegia uus algus”[16] ning majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetes suunistes (2005–2008)[17]. Protsessi „Haridus ja koolitus 2010” kaudu lepitakse kokku ühised eesmärgid, mille saavutamise suunas liigutakse teatud kindlaksmääratud näitajate ja orientiiride abil, jagatakse hea tegutsemistava kogemusi ja antakse vastastikuseid eksperthinnanguid. Keeleoskuse parandamine on kuulutatud prioriteetseks valdkonnaks ning riiklike keeleekspertide rühm[18] on koostanud liikmesriikidele soovitused,[19] millest lähtuvad ka mõned järgmistest ettepanekutest meetmete põhivaldkondade kohta.

National strategies

Riiklikud strateegiad

Experts have identified a need for national plans to give coherence and direction to actions to promote multilingualism amongst individuals and in society generally. These plans should establish clear objectives for language teaching at the various stages of education and be accompanied by a sustained effort to raise awareness of the importance of linguistic diversity. The teaching of regional and minority languages should also be taken into account as appropriate, as should opportunities for migrants to learn the language of the host country (and the teaching of migrant languages).

Eksperdid on jõudnud seisukohale, et niihästi üksikisikute kui kogu ühiskonna mitmekeelsust edendavate meetmete sihipärastamiseks ning kooskõlastamiseks on vaja koostada riiklikud kavad . Nendes kavades tuleks seada selged eesmärgid eri haridustasemete keeleõppele ning nendega peaksid kaasnema kestvad jõupingutused, et tõsta teadlikkust keelelise mitmekesisuse olulisusest. Need peavad hõlmama vajadusel ka piirkondlike ja vähemuskeelte õpetamist ning sisserändajate võimalusi vastuvõtjariigi keele õppimiseks (samuti sisserändajate keele õpetamist).

Better teacher training

Õpetajakoolituse parandamine

The curricula and structures for training teachers of a foreign language need to respond to changing demands about the language skills that pupils and students should acquire. The Commission has funded a new, independent study drawing on good practice from across Europe[20] which has proposed a common core of competencies and values for language teachers in Europe. The Commission will facilitate a debate on this issue, leading to a Recommendation.

Võõrkeeleõpetajate koolituse sisulist ja vormilist külge tuleb kohandada õpilaste ja üliõpilaste keeleoskusele esitatavate uute nõuetega. Komisjon on rahastanud uut sõltumatut uuringut, mis põhineb kogu Euroopa headel tegutsemistavadel[20] ja milles esitatakse Euroopa keeleõpetajatele ühiste pädevuste ja väärtuste kogum. Komisjon korraldab antud teemal arutelu, mille põhjal koostatakse soovitus.

Early language learning

Varajane keeleõpe

In most countries at least half of all primary school pupils now learn a foreign language.[21]However, as the Commission has previously[22] made clear, the advantages of the early learning of languages only accrue where teachers are trained specifically to teach languages to very young children, where class sizes are small enough, where appropriate training materials are available, and where enough curriculum time is devoted to languages.

Enamikus riikides õpivad võõrkeelt praegu vähemalt pool algklasside õpilastest[21]Kuid nagu komisjon on juba eelnevalt selgitanud[22], annab varajane keeleõpe tulemusi üksnes juhul, kui õpetajad on saanud eriväljaõppe väikestele lastele võõrkeele õpetamiseks, kui klassides on piisavalt vähe õpilasi, kui on võimalik kasutada asjakohaseid õppematerjale ja kui keeltele on jäetud õppekavas piisavalt ruumi.

Content and language integrated learning

Ainete õpetamine võõrkeeles

A recent conference organised by the Luxembourg Presidency of the European Union discussed developments in Content and Language Integrated Learning (CLIL) in which pupils learn a subject through the medium of a foreign language. This approach is being used increasingly across Europe and provides greater opportunities within the school curriculum for exposure to foreign languages.

Hiljuti – Luksemburgi Euroopa Liidu eesistujariigiks olemise ajal – korraldatud konverentsil käsitleti ainete võõrkeeles õpetamise (Content and Language Integrated Learning e CLIL) arendamist, st teatud ainete õppimist võõrkeele vahendusel. Seda meetodit on kogu Euroopas üha laialdasemalt kasutama hakatud ning see suurendab võimalusi võõrkeelte kasutamiseks kooli õppekava raames.

Languages in higher education

Keeled kõrghariduses

Higher education institutions could play a more active role in promoting multilingualism amongst students and staff, but also in the wider local community. It needs to be recognised that the trend in non-English-speaking countries towards teaching through the medium of English, instead of through the national or regional language, may have unforeseen consequences for the vitality of those languages. The Commission intends to study this phenomenon in more detail shortly.

Kõrgharidusasutused peaksid olema aktiivsemad nii oma üliõpilaste ja personali mitmekeelsuse edendamisel kui ka kogu kohaliku kogukonna tasandil. Tuleb aru saada sellest, et mitteingliskeelsetes riikides levinud suundumusel viia õppetööd läbi riigi või piirkondliku keele asemel inglise keeles võivad olla ettenägematud tagajärjed nimetatud keelte elujõulisuse säilimisele. Komisjon kavatseb antud ilmingut lähitulevikus põhjalikumalt uurida.

Developing the academic field of multilingualism

Mitmekeelsuse kui teadusala arendamine

Over the past few years, a number of universities have introduced chairs in fields of study related to multilingualism and interculturalism in European society. Current Commission support for research into linguistic diversity could be complemented by networks of such Chairs, along the lines of the successful Jean Monnet action.

Viimastel aastatel on paljud ülikoolid loonud õppetoole, mis tegelevad mitmekeelsusega ja kultuuridevahelise suhtlemisega Euroopa ühiskonnas. Sarnaselt edukaks osutunud Jean Monnet’ meetmega võiks komisjoni praegust toetust keelelise mitmekesisusega seotud teadustegevusele täiendada selliste õppetoolide võrgustikega.

European Indicator of Language Competence

Euroopa keelepädevuse indikaator

Work on the European Indicator of Language Competence , which is the subject of a recent Communication,[23]is already well advanced; it will gather reliable data about the actual foreign language skills of young people and supply invaluable information to policy-makers.

Hiljutises teatises[23] käsitletud Euroopa keelepädevuse indikaatori väljatöötamine edeneb hästi; selle abil hakatakse koguma usaldusväärseid andmeid noorte inimeste tegeliku võõrkeeleoskuse kohta ning varustatakse poliitikakujundajaid nende tööks hädavajaliku teabega.

II.2 Research and development in multilingualism

II.2 Mitmekeelsusega seotud teadus- ja arendustegevus

The EU research programmes addresses multilingualism in two areas in particular, in which they invest around €20 million per annum. The Information Society Technologies programme includes research to overcome language barriers through new information and communication technologies, such as:

ELi teadusprogrammid käsitlevad mitmekeelsust eelkõige kahes valdkonnas, millesse investeeritakse aastas ligikaudu 20 miljonit eurot. Infoühiskonna tehnoloogiaprogrammi raames tegeletakse teadusuuringutega, mis käsitlevad keelebarjääride ületamist näiteks järgmiste uute info- ja sidetehnoloogiate abil:

- productivity tools for translators (translation memories, on-line dictionaries and thesauri);

- abivahendid tõlkijate töö tõhususe suurendamiseks (tõlkemälud, võrgusõnaraamatud ja tesaurused);

- interactive semi-automatic translation systems for fast, high-quality translation of texts in specific fields;

- teatud ainevaldkondade interaktiivsed poolautomaatsed tõlkesüsteemid kiire ja kõrge kvaliteediga tõlke jaoks;

- fully automatic systems for translations of low-to-medium quality; and

- täisautomaatsed tõlkesüsteemid madala ja keskmise kvaliteediga tõlke jaoks; ning

- artificial speech recognition and synthesis, dialogue and translation.

- samuti kõnetuvastus ja -süntees, dialoog ja tõlkimine.

The social sciences and humanities research programme supports research on language issues in relation to social inclusion and exclusion, identity, political participation, cultural diversity and cross-cultural understanding. This includes questions of linguistic diversity, minority and regional languages, and language issues for migrants and ethnic minorities.

Sotsiaal- ja humanitaarteaduste programm toetab keelealast teadustööd, mis on seotud sotsiaalse kaasatuse ja tõrjutuse, identiteedi, kultuurilise mitmekesisuse ja teiste kultuuride mõistmisega ning osalusega poliitilises elus. See hõlmab keelelist mitmekesisust, vähemus- ja piirkondlikke keeli ning sisserändajate ja rahvusvähemuste keeltega seotud probleeme.

II.3 Action for a multilingual society

II.3 Meetmed mitmekeelse ühiskonna edendamiseks

The Commission will: implement, in cooperation with Member States, the European Indicator of Language Competence; promote discussion and produce a recommendation on ways of bringing language teacher education up to date; publish a study of best practice in early language learning in 2006; provide support through the proposed Lifelong Learning Programme for studies on the state of multilingualism in higher education and the creation of chairs in fields of study related to multilingualism and interculturalism; continue to support the teaching and learning of languages through its cooperation programmes in the field of education, training, youth, citizenship and culture; investigate ways of supporting language diversity networks through the new integrated Lifelong Learning programme; and reinforce in the 7th Framework Research Programme the research and technological development activities on language-related information society technologies, with a specific focus on new technologies for machine translation, and study the ways in which the European Union could encourage further cooperation in new translation and interpretation technologies. In the same framework, linguistic issues will form an integral part of the activities supported in the fields of social sciences and humanities. |

Komisjon : võtab koostöös liikmesriikidega kasutusele Euroopa keelepädevuse indikaatori; edendab arutelu ja koostab soovituse keeleõpetajate hariduse ajakohastamise viiside kohta; avaldab 2006. aastal varajase keeleõppe parimate tavade uuringu; pakub kavandatud elukestva õppe programmi kaudu toetust uuringutele, mis käsitlevad mitmekeelsuse seisundit kõrghariduses, ning toetab õppetoolide asutamist mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise suhtlemisega seotud teadusvaldkondades; jätkab keeleõppe ja keelte õpetamise toetamist hariduse, koolituse, noorte, kodakondsuse ja kultuuri valdkonnas läbiviidavate programmide kaudu; uurib, kuidas elukestva õppe programmi kaudu oleks võimalik toetada keelelise mitmekesisuse võrgustikke ning tugevdab keeletehnoloogiaga seotud teadustegevuse ja tehnoloogiaarenduse osa teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis, keskendudes seejuures uutele masintõlketehnoloogiatele, ja püüab leida viise, kuidas Euroopa Liit saaks aidata kaasa edasisele koostööle uute suulise ja kirjaliku tõlke tehnoloogiate valdkonnas. Samas raamistikus moodustavad keeleteemad lahutamatu osa sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas toetatavast tegevusest. |

Member States are invited to: establish national plans to give structure, coherence and direction to actions to promote multilingualism, including increasing the use and presence of a variety of languages in daily life;[24] review their current arrangements for foreign language teacher training in the light of the findings of the study ‘European Profile for Language Teacher Education’;[25] review their current arrangements for early language learning in the light of best practice from across Europe; and implement the Conclusions of the Luxembourg Presidency concerning Content and Language Integrated Learning, including raising awareness of the benefits of this approach, exchanging information and scientific evidence on good CLIL practice and specific CLIL training for teachers. |

Liikmesriike kutsutakse üles: koostama riiklikke kavasid, mis aitaksid mitmekeelsuse edendamise meetmeid struktureerida, sihipärastada ja kooskõlastada, suurendades sealjuures ka eri keelte kasutamist igapäevases elus[24]; vaatama läbi võõrkeeleõpetajate koolitussüsteemi uuringu „Keeleõpetajate Euroopa haridusprofiil”[25] valguses; vaatama läbi praeguse varajase keeleõppe korraldust sellealaste Euroopa parimate tegutsemistavade valguses ning viia ellu Luksemburgi eesistumisajal tehtud lõppjäreldusi ainete võõrkeeles õpetamise osas, mis hõlmab teadlikkuse tõstmist nimetatud meetodi kasulikkusest, teabe ja teadusliku tõendusmaterjali vahetamist ainete võõrkeeles õpetamise heade tegutsemistavade kohta ning vastava erikoolituste korraldamist õpetajatele. |

- III THE MULTILINGUAL ECONOMY

- III MITMEKEELNE MAJANDUS

III.1 The contribution of language skills to the competitiveness of the EU economy

III.1 KEELEOSKUSE OSA ELI KONKURENTSIVÕIME TÕSTMISEL

The European Union is developing a highly competitive economy. Intercultural communication skills are assuming an ever-larger role in global marketing and sales strategies. To trade with companies in other Member States, European businesses need skills in the languages of the European Union as well as in the languages of our other trading partners around the globe. This is particularly true for medium-sized, high-growth, job-creating companies which are the main drivers for innovation, employment and social and local integration in the Union. However, there is some evidence that European companies lose business because they cannot speak their customers’ languages.[26]

Euroopa Liit arendab ülimalt konkurentsivõimelist majandust. Ülemaailmsetes turundus- ja müügistrateegiates muutuvad kultuuridevahelise suhtlemise oskused üha olulisemaks. Kauplemisel teistes liikmesriikides asuvate äriühingutega vajavad Euroopa ettevõtted Euroopa Liidu keelte oskust ja samuti muudest riikidest pärinevate kaubanduspartnerite keelte tundmist. See on eriti oluline keskmise suurusega, kiiresti kasvavate ja uusi töökohti loovate ettevõtete puhul, kes on liidus peamised innovatsiooni, tööhõive ning sotsiaalse ja kohaliku integratsiooni edendajad. On ka mõned näited selle kohta, et Euroopa ettevõtted on kaotanud oma ärikontaktid seetõttu, et nad ei ole osanud oma kliendi keelt.[26]

For the Single Market to be effective, the Union needs a more mobile workforce. Skills in several languages increase opportunities on the labour market, including the freedom to work or study in another Member State. Therefore, the Commission intends to strengthen the follow-up of its 2002 Action Plan on Skills and Mobility.[27]Language skills will be among the issues addressed during the European Year of Workers’ Mobility in 2006.

Ühtse turu tõhusamaks toimimiseks peab liidu tööjõud olema liikuvam. Mitme keele oskamine suurendab võimalusi tööturul, sealhulgas ka võimalust kasutada teises liikmesriigis õppimise või töötamise õigust. Seetõttu kavatseb komisjon rangemalt kontrollida oma 2002. aastal koostatud oskusi ja liikuvust käsitleva tegevuskava täitmist[27].Aasta 2006 on Euroopa töötajate liikuvuse aasta ning keeleoskus on üks neid teemasid, millele sel aastal keskendutakse.

III.2 Multilingualism and consumers

III.2 Mitmekeelsus ja tarbijad

In the Single Market, customers can choose from a wide variety of products from all Member States, which brings them into contact with products from other language communities. To protect consumers’ interests, there are regulations concerning the languages used on the packaging of such products. Labelling should provide clear, accurate information in a language easily understood by the consumer and must not mislead the purchaser to a material degree[28]. The recently adopted Unfair Commercial Practices Directive[29] strengthens safeguards concerning the language used in after-sales service.

Ühtsel turul pakutakse klientidele laia tootevalikut, mis pärineb kõikidest liikmesriikidest ja viib neid kokku teiste keelekogukondade toodetega. Tarbijate huvide kaitseks on kehtestatud eeskirjad selliste kaupade pakenditel kasutatavate keelte kohta. Etikettidel esitatav teave peab olema selge ja täpne, see peab olema keeles, millest tarbijal on lihtne aru saada ja see ei tohi olla ostjat olulisel määral eksitav[28]. Hiljuti vastuvõetud ebaausate kaubandustavade direktiiv[29] tugevdab kaitsemeetmeid müügijärgses teeninduses kasutatava keele osas.

III.3 Multilingualism in the information society

III.3 Mitmekeelsus infoühiskonnas

In Europe’s information society, linguistic diversity is a fact of life. Web TV, online music, and movies on mobile phones are a reality for European businesses and citizens, emphasising the importance of being able to access and use information in a number of languages.

Euroopa infoühiskonnas on keeleline mitmekesisus muutunud igapäevase elu oluliseks osaks. Veebi-TV, online -muusika ja filmid mobiiltelefonil on Euroopa valitsuste, äriringkondade ja kodanike jaoks juba tegelikkus, mistõttu oskus pääseda juurde eri keeltes edastatavale teabele ja seda kasutada muutub veelgi olulisemaks.

The Commission is working to promote multilingualism as part of the i2010 initiative to foster growth and jobs in the information society and media industries. The first task is to create "a single European Information Space, offering rich and diverse content and digital services”. Several European Union programmes[30] support the creation and circulation of multilingual European content and knowledge.

Komisjon jätkab tööd mitmekeelsuse edendamisel, toetades algatuse i2010 raames infoühiskonna ja meediatööstuse majanduskasvu ja tööhõivet. Esmaseks ülesandeks on „rikkalikku ja mitmekesist sisu ja digitaalteenuseid pakkuva Euroopa ühtse inforuumi loomine”. Paljud Euroopa Liidu programmid[30] toetavad Euroopa mitmekeelse multimeedia infosisu loomist ja ringlust.

A multilingual information society requires the deployment of standardised and interoperable language resources (dictionaries, terminology, text corpora, etc.) and applications for all languages, including the less widely used languages of the Union. European Commission programmes have encouraged coordination and standardisation efforts in this area by supporting professional networks and platforms. The Commission has established a science and technology forum on multilingualism which comprises experts from industry, academia and policy-making bodies.

Mitmekeelne infoühiskond vajab standarditud ja koostalitlusvõimeliste keeleliste abivahendite (sõnastikud, terminoloogia, tekstikogud jms) ja rakenduste kättesaadavaks muutmist kõigi keelte, kaasa arvatud liidu vähemkasutatud keelte puhul. Kutsealaseid võrgustikke ja platvorme toetades on Euroopa Komisjoni programmid aidanud antud valdkonda standardida ja kooskõlastada. Komisjon on moodustanud mitmekeelsuse teaduslik-tehnoloogilise foorumi, mis koosneb ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja poliitikat väljatöötavate asutuste ekspertidest.

III.4 The language-related professions and industries

III.4 Keeltega seotud erialad

Whilst there is some evidence that the language industry in Europe, and its employment potential, are growing, there is as yet no organisation capable of developing standards for this sector or providing reliable data about its size.[31]

Kuigi on tõendeid Euroopa keelesektori ning selle tööpotentsiaali kasvu kohta, puudub praegu organisatsioon, mis oleks võimeline välja töötama selle sektori standardeid või esitama usaldusväärseid andmeid sektori suuruse kohta[31].

The language-related industries include translation, editing, proofreading, précis-writing, interpreting, terminology, language technologies (speech processing, voice recognition and synthesis), language training, language teaching, language certification and testing and research. These industries are rapidly evolving in most European countries. Furthermore, the language professions are becoming less clearly defined, with linguists, translators or interpreters being called upon to do a range of multifaceted jobs that involve language expertise. Some universities are putting on specialist courses in “Language industries”. A good command of foreign languages is also necessary for sales, logistics, subtitling, public relations, marketing, communication, cinema, advertising, journalism, banking, tourism and publishing. Training programmes in higher education and elsewhere need to be continuously updated to ensure that students acquire the right skills, are offered the right tools and are given insight into real working conditions.

Keeltega seotud erialade hulka kuuluvad kirjalik tõlge, toimetamine, korrektuur, kokkuvõtete kirjutamine, suuline tõlge, terminoloogia, keeletehnoloogia (kõnetöötlus, -tuvastus ja süntees), keelekoolitus, keeleõpetus, keeleoskuse testimine ning teadustöö. Nimetatud valdkonnad arenevad kiiresti enamikus Euroopa riikides. Ka on keelega seotud elukutsete määratlused muutunud ebamäärasemaks, kuna lingvistidelt, tõlkidelt ja tõlkijatelt nõutakse mitmesuguste keelealaseid ekspertteadmisi nõudvate tööülesannete täitmist. Mõned ülikoolid on hakanud pakkuma kursusi „keelespetsialistidele”. Hea võõrkeeleoskus on vajalik ka müügitöös, logistikas, subtiitrimisel, avalikes suhetes, turunduses, teabevahetuses, filminduses, reklaamis, ajakirjanduses, panganduses, turismis ja kirjastamisel. Kõrghariduse jt koolitusprogramme tuleb pidevalt kaasajastada, et need aitaksid üliõpilastel omandada õigeid oskusi, pakuksid neile õigeid abivahendeid ning hoiaksid neid kursis tegelike töötingimustega.

III.5 Translation services

III.5 Tõlketeenused

The markets for translation services in the Member States are extensive, providing services to international organisations, governments, public authorities, the courts, the business sector, publishers, the media and the advertising and entertainment industries.

Liikmesriikidel on ulatuslikud tõlketeenuste turud, mis pakuvad teenuseid rahvusvahelistele organisatsioonidele, valitsustele, riigiasutustele, kohtutele, ettevõtlussektorile, kirjastajatele, meediale ning reklaami- ja meelelahutustööstusele.

There are numerous developments in translation-related technology, especially translation memories and machine-aided translation, speech processing, multilingual document management and web content localisation. Multilingual websites are growing in number and offer such services as on-line translation, e-mail translation, dictionaries and banks of unusual characters. Major search engines offer free translations of web information and account for many millions of translated pages per day; all major web portals are investing in improved multilingual services.

Tõlketehnoloogia areneb pidevalt, eeskätt sellistes valdkondades nagu tõlkemälud ja masintõlge, kõnetöötlus, mitmekeelne dokumendihaldus ja veebisisu lokaliseerimine. Kasvab veebilehtede arv, mis pakuvad tõlkealaseid teenuseid nagu online -tõlkimine, tõlkimine elektronposti teel, sõnastikud ja ebatavaliste tähtede kogud. Suured otsingumootorid pakuvad veebiinfo tasuta tõlkeid ja nende töömaht on miljoneid tõlkelehekülgi päevas; kõik suured veebiportaalid investeerivad mitmekeelsete teenuste täiustamisse.

The increased use being made of on-line machine translation demonstrates that an essentially mechanical function of that kind cannot replace the thought processes of a human translator, and thus emphasises the importance of translation quality. Developments such as the “European Standard for Translation Services”[32]should give clients a higher level of quality assurance and traceability.

Online -masintõlke üha laialdasem kasutamine näitab, et selline mehaaniline protsess ei suuda asendada inimese mõtteprotsesse ning rõhutab seega kvaliteetse tõlke tähtsust. Sellised projektid nagu Euroopa tõlketeenuste standardi väljatöötamine[32] peaksid tagama kasutajale kõrgema kvaliteedi ja parema jälgitavuse.

III.6 Interpretation services

III.6 Suuline tõlge

Demand for trained interpreters is increasing in an expanding market.[33]Supranational institutions like the EU and the UN employ large numbers of conference interpreters, both staff and freelance, all trained at graduate or postgraduate level, with international benchmarking. Interpreters also help the institutions of multilingual societies to function. They support immigrant communities in courts, hospitals, police and immigration services. Properly trained, interpreters thus contribute to safeguarding human and democratic rights.

Laieneval turul kasvab nõudlus koolitatud tõlkide järele[33].Riigiüleste institutsioonide, nt ELi ja ÜRO juures töötab suur hulk nii põhikohaga kui ka vabakutselisi tõlke, kellel kõigil on rahvusvaheliselt tunnustatav kõrgkoolidiplom või kutsekraad. Tõlgid abistavad ka mitmekeelsete ühiskondade institutsioone nende töös. Nad toetavad sisserändajate kogukondi kohtutes, haiglates, politseis ja immigratsiooniasutustes. Nõuetekohase koolituse saanud tõlgid aitavad seega kaitsta inimõigusi ja demokraatiat.

III.7 Language teaching, testing and certification

III.7 Keeleõpe ja testimine

Though the picture varies from country to country, language teaching and training - and hence language testing and certification - are growth industries in many Member States. For example, the 2005 budget of the British Council alone is around €750 million; the income of the Alliance Française from language classes in 2004 was around €110 million; Berlitz’s turnover in 2004 was over €279 million.

Kuigi pilt on erinevates riikides erinev, on keeleõpe ja keelekoolitus – seega ka keeleoskuse testimine ja vastavate tunnistuste väljastamine – paljudes liikmesriikides kasvav tegevusvaldkond. Näiteks on Briti Nõukogu 2005. aasta eelarve umbes 750 miljonit eurot; Alliance Française’i tulu keeletundidest oli 2004. aastal umbes 110 miljonit eurot; Berlitzi käive oli 2004. aastal üle 279 miljoni euro.

Language certification has become such big business that consumers have difficulty choosing the most appropriate courses and certificates available on the market. The Commission wishes to contribute to making this supply more transparent by publishing on the web an inventory of the systems currently available.

Keeletunnistuste väljastamine on muutunud niivõrd oluliseks tegevusalaks, et klientidel on raskusi turul pakutavate keelekursuste ja -tunnistuste hulgast sobivaima valimisel. Komisjon soovib anda omapoolse panuse nimetatud pakkumiste läbipaistvamaks muutmisse, avaldades veebis ülevaate hetkel kättesaadavatest süsteemidest.

III.8 Action for the multilingual economy

III.8 Meetmed mitmekeelse majanduse edendamiseks

The Commission will: publish a study on the impact on the European economy of shortages of language skills in 2006; publish on the web an inventory of the language certification systems available in the European Union in 2006; launch a study on the potential for greater use of sub-titles in film and television programmes to promote language learning; publish the inter-institutional, multilingual database IATE (Inter-Agency Terminology Exchange) as a service to anyone needing validated terms from EU-related contexts; organise a conference on translator training in universities, in 2006; Launch under i2010 a flagship initiative on digital libraries making multimedia sources easier and more interesting to use, and building on Europe’s rich heritage combining multicultural and multilingual environments,[34] and Bring together and coordinate the work of European research teams in the fields of human language technologies, machine translation, and the creation of language resources such as dictionaries and thesauri, and set technical challenges specific to the European context (such as the focus on the quality of multilingual applications and machine translation systems). |

Komisjon: avaldab 2006. aastal uurimuse puuduliku keelteoskuse mõjust Euroopa majandusele; avaldab 2006. aastal veebis ülevaate Euroopa Liidus pakutavatest keeletunnistustest; viib läbi uuringu subtiitrite ulatuslikuma kasutamise võimaluste kohta filmides ja teleprogrammides keeleõppe edendamise eesmärgil; muudab institutsioonidevahelise mitmekeelse terminibaasi IATE (Inter-Agency Terminology Exchange) kättesaadavaks kõikidele, kes vajavad kontrollitud termineid ELiga seotud teemade kohta; korraldab 2006. aastal konverentsi, mis käsitleb tõlkekoolitust ülikoolides; käivitab i2010 programmi raames digitaalsete raamatukogude projekti, mis muudab multimeedia kasutamise lihtsamaks ja huvitavamaks ning lähtub Euroopa rikkalikest kogemustest mitmekultuuriliste ja mitmekeelsete keskkondade ühendamisel[34]; ühendab ja kooskõlastab Euroopa teadlaste töörühmade tööd keeletehnoloogia, masintõlke ja abivahendite (nt sõnaraamatute ja tesauruste) koostamise valdkondades ning määrab tehnilised eesmärgid, mis vastavad Euroopa vajadustele (nt keskendumine mitmekeelsete rakenduste ja masintõlkesüsteemide kvaliteedile). |

Member States are invited to: review training programmes at universities to ensure that they equip students in the language professions with the right skills for rapidly changing working conditions. |

Liikmesriike kutsutakse üles: vaatama läbi ülikoolide koolituskavasid, et tagada keelega seotud erialade üliõpilastele vajalikud oskused, mida nõuavad kiiresti muutuvad töötingimused. |

- IV MULTILINGUALISM IN THE COMMISSION’S RELATIONS WITH CITIZENS

- IV MITMEKEELSUS KOMISJONI JA KODANIKE SUHETES

IV.1 Accessibility and transparency

IV.1 KÄTTESAADAVUS JA LÄBIPAISTVUS

The European Union adopts legislation which is directly binding on its citizens. It is therefore a prerequisite for the Union’s democratic legitimacy and transparency that citizens should be able to communicate with its Institutions and read EU law in their own national language, and take part in the European project without encountering any language barriers. The very first Regulation adopted by the Council[35] therefore defines the European Community as a multilingual entity, stipulates that legislation must be published in the official languages and requires its institutions to deal with citizens in the official languages of their choice. In the interests of equity and transparency, the Union maintains a substantial online public service giving access to the law and jurisprudence of the Union; this is the EUR-Lex service, which is fully multilingual and covers all 20 official languages[36].

Euroopa Liit võtab vastu õigusakte, mis on kodanike jaoks vahetult siduvad. Seepärast on liidu demokraatliku seaduslikkuse ja läbipaistvuse kohustuslikuks eelduseks nõue, et kodanikud peavad saama suhelda institutsioonidega ning lugeda ELi õigusakte omas keeles, ka peab neil olema võimalik osaleda Euroopa projektides, ilma et keelebarjäär seda takistaks. Seepärast ongi esimeses nõukogu poolt vastu võetud määruses[35] nimetatud Euroopa Liitu mitmekeelseks üksuseks, sätestatud, et õigusaktid tuleb avaldada ametlikes keeltes ning nõutud, et ELi institutsioonid suhtleksid kodanikega viimaste eelistatud ametlikus keeles. Õigluse ja läbipaistvuse huvides haldab Euroopa Liit mahukat võrguteenust, mis võimaldab juurdepääsu liidu õigusaktidele ja kohtupraktikale; EUR-Lex on tervikuna mitmekeelne, hõlmates kõiki 20 ametlikku keelt[36].

IV.2 Multilingualism makes the EU special

IV.2 Mitmekeelsus loob ELi eripära

Specialist linguists in the field of translation and interpretation guarantee cost-effective communication and make decision-making democratic and transparent. Interpreters enable delegates to defend their countries’ interests in their own language(s), and to communicate with other delegates. In this way, citizens can be represented by their best experts, who may not be the best linguists. Similarly, the translation and interpretation services ensure that the European and national institutions can effectively exercise their right of democratic scrutiny. Translators and interpreters guarantee that citizens can communicate with the Institutions and have access to decisions in their national language(s).

Tõlgid ja tõlkijad tagavad kulutõhusa teabevahetuse ning muudavad otsustamise demokraatlikuks ja läbipaistavaks. Tõlkide vahendusel saavad saadikud oma keeles(keeltes) kaitsta oma riigi huve ning suhelda teiste saadikutega. Tänu sellele saavad kodanikke esindada oma ala parimad spetsialistid, kuigi nad ei ole ehk kõige paremad keeletundjad. Tõlketalitused võimaldavad Euroopa ja siseriiklikel institutsioonidel tõhusalt kasutada ka oma demokraatliku järelevalve õigust. Tõlgid ja tõlkijad tagavad kodanikele võimaluse suhelda institutsioonidega ning tutvuda otsustega oma riigi keeles (keeltes).

The EU institutions must strike a balance between the costs and the benefits of being multilingual. The translation and interpreting services of all institutions together cost the equivalent of 1.05% of the EU’s total budget for 2004, or €2.28 per citizen per year. For this price, all citizens get universal access to all EU legislation and the right to communicate, contribute and be informed.

ELi institutsioonid peavad säilitama tasakaalu mitmekeelsusest tulenevate kulude ja sellest saadava kasu vahel. Kõigi institutsioonide tõlketeenused kokku moodustasid ELi 2004. aasta eelarvest 1,05%, mis teeb 2,28 eurot kodaniku kohta aastas. Selle hinna eest on kõigile kodanikele tagatud juurdepääs ELi õigusaktidele ning õigus suhelda, osaleda ning olla informeeritud.

The system that makes multilingualism function in the European Union does, of course, have a cost attached; but, without it, a democratic and transparent European Union is simply not possible.

Süsteem, tänu millele Euroopa Liit saab mitmekeelsena toimida, nõuab loomulikult teatavaid kulutusi, kuid ilma selleta ei ole demokraatia ja läbipaistvus Euroopa Liidus lihtsalt võimalik.

With proper planning, foresight and allocation of the required resources, the EU could in the future operate in yet more official languages, with the help, for example, of new technologies and by exploiting economies of scale to the maximum.

Vahendeid otstarbekalt kavandades, prognoosides ja jaotades, uutele tehnoloogiatele toetudes ning mastaabisäästu maksimaalselt ära kasutades võib EL tulevikus oma ametlike keelte arvu veelgi suurendada.

IV.3 Action for multilingualism in the Commission’s relations with citizens

IV.3 Mitmekeelsuse edendamine komisjoni ja kodanike suhetes

Over the past ten years, the Commission has developed several multilingual initiatives ( Citizens First , Dialogue with Citizens, Your Europe - Citizens and the Citizens Signpost Service) to help citizens understand how European legislation affects them, what their rights are when they move to another country and how they can exercise their rights in practice.[37]

Viimase kümne aasta jooksul on komisjon välja töötanud arvukaid mitmekeelsega seotud algatusi, nagu näiteks „Kodanikud ennekõike” ( Citizens First), „ Dialoog kodanikega” (Dialoge with Citizens ), „Teie Euroopa – kodanikud” ( Your Europe – Citizens ) ja nõustamisteenus Citizens Signpost Service , mis aitab kodanikel aru saada sellest, kuidas Euroopa õigusaktid neid mõjutavad, millised on nende õigused teise riiki kolimisel ja kuidas nad oma õigusi tegelikkuses kasutada saavad.[37]

The Commission proposes to build on these initiatives by establishing a pro-active multilingual communication policy, complementing through practical action the Commission’s wider initiative to improve communication with European citizens and specific groups such as journalists, the language industry, schools and universities. The Commission will further enhance its on-line information in the official languages and improve the multilingual nature of its many websites. The advent of web content management technologies will also open up new possibilities for multilingual web publication. Moreover, in order to ensure internal consistency on multilingualism matters, the Commission will set up an internal network.

Komisjon teeb ettepaneku töötada nimetatud algatuste põhjal välja ennetava mitmekeelse teabevahetuse poliitika, mis täiendaks praktiliste meetmetega komisjoni laiemat algatust, mille eesmärgiks on parandada teabevahetust Euroopa kodanikega, ajakirjanikega, keeleasutustega, koolide ja ülikoolidega. Komisjon laiendab tulevikus veelgi ametlikes keeltes toimuvat Interneti-põhist teabeedastust ja kui see osutub vajalikuks, täiendab ka oma arvukaid mitmekeelseid veebilehti. Veebisisu haldamise tehnoloogia loob uusi võimalusi ka mitmekeelsete veebimaterjalide avaldamiseks. Lisaks loob komisjon sisevõrgustiku, mis peab kooskõlastama mitmekeelsusega seotud küsimusi.

The Commission will: ensure, through an internal network, that all departments apply its multilingualism policy in a coherent way; continue to foster multilingualism on its Internet portal (Europa) and in its publications; launch a Languages portal on Europa providing information about multilingualism in the European Union and accommodating new portals dedicated to language learners and language teachers; give a greater role to its translation field offices in the Member States in promoting multilingualism, particularly through the customisation of the Commission’s messages for local target audiences; organise high-level seminars on multilingualism in the Member States, targeted at journalists and other opinion multipliers; continue to offer universities grants and teaching assistance in the field of conference interpreting, help develop distance learning tools and fund student bursaries and training visits; continue to develop cost-effective multilingual conferencing and communication tools under the Commission’s project on the interoperable delivery of pan-European e-government services to public administrations, businesses and citizens;[38] support the European Master’s in Conference Interpreting and the European Master’s in Conference Management, thereby enhancing co-operation, pooling expertise and disseminating best practice in these fields; continue to play a full part in the International Annual Meeting on Language Arrangements, Documentation and Publication, a body which discusses new job and skills requirements; continue to provide universities with a model curriculum of a Master’s degree in translation and supply visiting translators to help train students in translation; and organise an international translation competition between schools in Member States, to promote language knowledge and the language professions. |

Komisjon: tagab sisevõrgustiku kaudu mitmekeelsuspoliitika sidusa kohaldamise kõikides osakondades; edendab jätkuvalt mitmekeelsust oma Internetiportaalis Europa ning oma väljaannetes; käivitab Europa portaalis keeleportaali, mis annab teavet mitmekeelsuse kohta Euroopa Liidus ja sisaldab uusi keeleõppijatele ja keeleõpetajatele mõeldud portaale; suurendab liikmesriikide kohalike tõlkeosakondade rolli mitmekeelsuse edendamisel, eelkõige komisjoni sõnumeid kohaliku auditooriumi jaoks kohandades; korraldab liikmesriikides kõrgetasemelisi seminare, mis käsitlevad mitmekeelsust ning mille sihtgrupiks on ajakirjanikud ning muud arvamuskujundajad; jätkab konverentsitõlke valdkonnas ülikoolidele stipendiumite ja õpetamistoetuse andmist, aitab välja töötada kaugõppe abivahendeid ja rahastab üliõpilaste stipendiume ning õppereise; jätkab kulutõhusate mitmekeelsete abivahendite väljatöötamist konverentside ja teabevahetuse jaoks komisjoni projekti raames, mis hõlmab üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimelist osutamist riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele;[38] toetab Euroopa konverentsitõlke magistrite (European Master´s in Conference Interpreting) ja Euroopa konverentsikorralduse magistrite (European Master´s in Conference Management) programme, suurendades seeläbi koostööd, kogemuste ja parimate tegutsemistavade vahetamist nimetatud valdkondades; jätkab aktiivset osalemist keelekorralduse, dokumenteerimise ja publitseerimise rahvusvahelisel aastakoosolekul (International Annual Meeting on Language Arrangements, Documentation and Publication), mis käsitleb uusi nõudeid töötajatele ja vajalikke oskusi; pakub ülikoolidele jätkuvalt kirjaliku tõlke magistriõppe näidisõppeplaani ning toetab külalistõlkijate kasutamist üliõpilaste kirjaliku tõlke koolituses ja viib keeleteadmiste ja keelega seotud elukutsete propageerimiseks liikmesriikide koolide vahel läbi rahvusvahelise kirjaliku tõlke võistluse. |

- V CONCLUSIONS

- V JÄRELDUSED

Multilingualism is essential for the proper functioning of the European Union. Increasing citizens' language skills will be equally important in achieving European policy goals, particularly against a background of increasing global competition and the challenge of better exploiting Europe's potential for sustainable growth and more and better jobs. Aware of its own responsibilities and of those of the other Institutions, the Commission considers that the situation can and must improve and therefore urges Member States to take additional measures to promote widespread individual multilingualism and to foster a society that respects all citizens’ linguistic identities.

MITMEKEELSUS ON EUROOPA LIIDU EDUKAKS TOIMIMISEKS ÄÄRMISELT VAJALIK. KODANIKE KEELEOSKUSE SUURENDAMINE ON VÄGA OLULINE KA EUROOPA POLIITILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, ARVESTADES EELKÕIGE SUURENEVAT ÜLEMAAILMSET KONKURENTSI NING VAJADUST KASUTADA PAREMINI ÄRA EUROOPA VÕIMALUSI JÄTKUSUUTLIKU KASVU SAAVUTAMISEKS NING UUTE JA PAREMATE TÖÖKOHTADE LOOMISEKS. OLLES TEADLIK NII ENDA KUI TEISTE INSTITUTSIOONIDE KOHUSTUSTEST, ERGUTAB KOMISJON LIIKMESRIIKE VÕTMA TÄIENDAVAID MEETMEID KEELEOSKAJATE ARVU SUURENDAMISEKS NING KODANIKE KEELELIST IDENTITEETI AUSTAVA ÜHISKONNA EDENDAMISEKS.

The Commission has already invited Member States to report in 2007 on the actions they have taken towards the objectives of the Action Plan 'Promoting Language Learning and Linguistic Diversity'. This Communication highlights further steps that are necessary if Member States are to achieve the objectives they have set themselves, and the Commission invites Member States to report also on the actions they have taken on the key areas outlined in this Communication in 2007.

Komisjon on juba pöördunud liikmesriikide poole palvega esitada 2007. aastal aruanne meetmete kohta, mida nad keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamise tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on võtnud. Teatises on juhitud tähelepanu edasistele sammudele, mis liikmesriikidel nende endi poolt seatud eesmärkide täitmiseks tuleb võtta, ning komisjon soovib 2007. aastal liikmesriikidelt aruannet meetmete kohta, mida on võetud käesolevas teatises kirjeldatud põhivaldkondades.

The Commission will set up a High Level Group on Multilingualism, made up of independent experts, to assist it in analysing the progress made by Member States, and to provide support and advice in developing initiatives, as well as fresh impetus and ideas. A ministerial conference on multilingualism will be held to allow Member States to share the progress they have made so far, and to plan future work. On the basis of Member States’ reports and the advice of the High Level Group, the Commission will present a further communication to Parliament and the Council, proposing a comprehensive approach to multilingualism in the European Union. |

Komisjon moodustab kõrgetasemelise mitmekeelsuse töörühma, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid hakkavad komisjoni abistama liikmesriikide tegevuse analüüsimisel, ning toetavad ja nõustavad komisjoni algatuste väljatöötamisel, lisades protsessile omalt poolt uut hoogu ja värskeid ideid. Et liikmesriigid saaksid jagada seniseid kogemusi ning kavandada edasist tööd, kutsutakse mitmekeelsuse küsimuses kokku ministrite konverents. Liikmesriikide aruannetele ja kõrgetasemelise töörühma nõuannetele toetudes esitab komisjon parlamendile ja nõukogule täiendava teatise ettepanekuga Euroopa Liidu tervikliku lähenemisviisi kujundamise kohta mitmekeelsuse valdkonnas. |

- Annex[39]

- Lisa [39]

Languages most commonly used in the European Union: %.

Euroopa Liidu enamkasutatavad keeled: %.

[pic]

[pic]

Ability to hold a conversation in a foreign language

Oskus võõrkeeles vestelda

[pic]

FINANTSSELGITUS

FINANCIAL STATEMENT

1. ETTEPANEKU NIMETUS: Komisjoni teatis „Uus mitmekeelsuse raamstrateegia”

1. NAME OF THE PROPOSAL: Commission Communication ‘A new framework strategy for multilingualism’

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK

2. ABM / ABB FRAMEWORK

Käesolev ettepanek kajastab erinevaid poliitikavaldkondi ja nendega seotud meetmeid:

This proposal concerns several policy areas and associated activities:

DG EAC (hariduse ja kultuuri peadirektoraat): Kultuur ja keeled

DG EAC: Culture and languages

DG SCIC (suulise tõlke peadirektoraat): aaaaaaaSuuline tõlge ja sellega seotud tegevused

DG SCIC: Interpretation and linked activities.

DGT (kirjaliku tõlke peadirektoraat): aaaaaaaKomisjoni töökorraldus: komisjoni aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaahalduspoliitikaga seonduvad halduskulud

DGT: aaaaaaaCommission’s administration: Administrative expenditure of Commission’s aaaaaaaaaaaaaadministration policy area

DG INFSO (infoühiskonna ja meedia peadirektoraat): Infoühiskonna ja eEurope aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa(Euroopa Liidu infoühiskonna aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaprogramm) teadusuuringud ja aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaatehnoloogiaarendus

DG INFSO: RTD on Information Society and eEurope.

3. EELARVEREAD

3. BUDGET LINES

3.1 Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seotud tehnilise ja haldusabi read (endised B...A read)), sh järgmised rubriigid:

3.1 Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B..A lines)) including headings :

DG EAC

DG EAC

15.02.02.02 Socrates

15.02.02.02 Socrates

15.03.01.02 Leonardo da Vinci

15.03.01.02 Leonardo da Vinci

Alates 2007. aastast elukestva õppe programmi eelarverida, mille kohta tehtud ettepanekud võttis komisjon vastu 2004. aasta juulis.

From 2007, the budget line corresponding to the Lifelong Learning programme, for which the Commission adopted proposals in July 2004.

DGT

DGT

26.010211 Komisjoni halduse poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud

26.010211.Autres dépenses de gestion du domaine politique administration de la commission

26.010700 Institutsioonidevaheline keelealane koostöö

26.010700 Inter-institutional cooperation activities in the language field

DG SCIC

DG SCIC

XX01021107: Tõlkide koolitus ja täiendkoolitus

XX01021107: Actions de formation et de perfectionnement des interprètes

XX01021102: Kohtumised ja konverentsid

XX01021102: reunions and conferences organised

DG INFSO:

DG INFSO:

09.04 „Infoühiskonna teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus"

09.04 "RTD on Information Society"

09.03 „eEurope".

09.03 "eEurope"

3.2 Meetme kestus ja finantsmõju:

3.2 Duration of the action and of the financial impact:

2005. ja järgnevad aastad: meetmete algusaeg ja kestus erinevad. Mõned ettepanekutes kavandatud meetmed, nagu näiteks Euroopa keelepädevuse indikaator, on mõeldud alalistena ning on seega tähtajatud; teiste meetmete, näiteks uuringute või konverentside või koostööprogrammidest rahastatavate projektide kestus jääb nende olemusest tulenevalt alla kolme aasta.

2005 and following years: the activities have different starting points and are of different durations. Some, such as the proposed European Indicator of Language Competence are designed to be permanent and should therefore be seen as open-ended; others, such as studies or conferences or projects funded under cooperation programmes are, by their nature limited to less than three years.

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4. SUMMARY OF RESOURCES

4.1 Rahalised vahendid

4.1 Financial Resources

4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

4.1.1 Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

EUR million (to 3 decimal places)

Kululiik | Jao nr | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | Aasta 2010 või hilisem | Kokku |

Expenditure type | Section no. | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 and later | Total |

Tegevuskulud[40] |

Operational expenditure[40] |

Kulukohustuste assigneeringud |

Commitment Appropriations (CA) |

edendada arutelu ja koostada soovitus keeleõpetajate hariduse kaasajastamise viiside kohta; | Vaata ** |

promote discussion and bring forward a Recommendation on ways of bringing language teacher education up to date; | See (**) |

avaldada 2006. aastal ülevaade Euroopa Liidus väljastatavatest keeletunnistustest. | 0,2 | 0,2 Vaata ** |

publish an inventory of the language certification systems available in the European Union in 2006; | 0.2 | 0.2 See (**) |

jätkata keeleõppe ja -õpetuse toetamist hariduse, koolituse, noorte, kodakondsuse ja kultuuri valdkonnas läbiviidavate koostööprogrammide kaudu; | Vaata ** |

continue to support the teaching and learning of languages through its cooperation programmes in the field of education, training, youth, citizenship and culture; | See (**) |

uurida, kuidas uue integreeritud elukestva õppe programmi kaudu saaks toetada keelelise mitmekesisuse võrgustikke; | Vaata ** |

investigate ways to support language diversity networks through the new integrated Lifelong Learning programme; | See (**) |

ministrite konverents. | 0,15 | 0,15 Vaata ** |

ministerial conference | 0.15 | 0.15 See (**) |

tagada mitmekeelsuspoliitika kohaldamine kõikide osakondade poolt (sisevõrgustiku abil); võtta mitmekeelsuspoliitika järk-järgult kasutusele Internetiportaalis Europa ja väljaannetes. |

ensure all departments apply multilingualism policy (via an internal network); phase in a specific multilingualism policy for Europa, the Internet portal and for publications; |

Kulukohustuste assigneeringud | a | 0,4 | 0 | 0,19 | 0.08 | 0,12 | 0,16 | 0,95 |

Commitment Appropriations (CA) | a | 0.4 | 0 | 0.19 | 0.08 | 0.12 | 0.16 | 0.95 |

Maksete assigneeringud | b | 0,4 | 0 | 0,19 | 0,08 | 0,12 | 0,16 | 0,95 |

Payment Appropriations (PA) | b | 0.4 | 0 | 0.19 | 0.08 | 0.12 | 0.16 | 0.95 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[41] |

Administrative expenditure within reference amount[41] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) |

Technical & administrative assistance (NDA) |

korraldada liikmesriikides kõrgetasemelisi mitmekeelsust käsitlevaid seminare, mis on suunatud ajakirjanikele ning muudele arvamuskujundajatele; | 0,003 | 0,003 Vaata ** |

organise a series of high-level seminars on multilingualism in the Member States, targeted at journalists and other opinion multipliers; | 0.003 | 0.003 See (**) |

viia liikmesriikide koolide vahel läbi rahvusvaheline kirjaliku tõlke võistlus; | 0,04 | 0,04 Vaata ** |

international translation competition between schools in Member States | 0.04 | 0.04 See (**) |

moodustada kõrgetasemeline mitmekeelsuse töörühm. | 0,04 | 0,04 | 0,04 | 0,04 | 0,04 | 0,2 Vaata ** |

establish a High Level Reflection Group on Multilingualism | 0.04 | 0.04 | 0.04 | 0.04 | 0.04 | 0.2 See (**) |

pakkuda ülikoolidele jätkuvalt kirjaliku tõlke magistriõppe näidisõppeplaani ning külalistõlkijaid. | 0,207 | 0,207 | 0,207 | 0,207 | 0,207 | 0,207 | 1,242 Vaata ** Vaata **** |

continue to provide universities with a model curriculum of a Master’s degree in translation and provide visiting translators | 0.207 | 0.207 | 0.207 | 0.207 | 0.207 | 0.207 | 1.242 See (**) See (****) |

c | 0,568 | 0,913 | 0,556 | 0,412 | 0,412 | 0,412 | 3,273 |

c | 0.568 | 0.913 | 0.556 | 0.412 | 0.412 | 0.412 | 3.273 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

TOTAL REFERENCE AMOUNT |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,968 | 0,913 | 0,746 | 0,492 | 0,424 | 0,428 | 4,223 |

Commitment Appropriations | a+c | 0.968 | 0.913 | 0.746 | 0.492 | 0.424 | 0.428 | 4.223 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,968 | 0,913 | 0,746 | 0,492 | 0,424 | 0,428 | 4,223 |

Payment Appropriations | b+c | 0.968 | 0.913 | 0.746 | 0.492 | 0.424 | 0.428 | 4.223 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[42] |

Administrative expenditure not included in reference amount[42] |

Personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d |

Human resources and associated expenditure (NDA) | 8.2.5 | d |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud). | 8.2.6 | e |

Administrative costs, other than human resources and associated costs, not included in reference amount (NDA) | 8.2.6 | e |

MEETME SOOVITUSLIK FINANTSKULU KOKKU

Total indicative financial cost of intervention

* Indikaatori kasutuselevõtuks ei ole vaja täiendavate tegevuskulude eraldamist ühenduse eelarvest: asjakohased kulud kaetakse programmide Socrates ja Leonardo da Vinci (hiljem ka elukestva õppe programm) vahenditest ilma nimetatud programmide assigneeringute üldsummat suurendamata . Programmide aastane toetus indikaatori väljatöötamiseks on kokku umbes 2,5 miljonit eurot.

(*) La mise sur pied de l'indicateur n'entraînera pas de dépense opérationnelle supplémentaire à charge du budget de l'Union: les dépenses correspondantes seront supportées par les programmes Socrates et Leonardo da Vinci (puis Lifelong Learning) sans augmentation des dotations globales de ces programmes; de là la mention "*" reprise ci-dessus. Pour information, la contribution annuelle de ces programmes au financement de l'indicateur devrait être globalement de l'ordre de € 2,5 Mio.

** Käesoleva punkti rakendamiseks ei ole vaja täiendavate tegevuskulude eraldamist ühenduse eelarvest. Asjakohased kulud kaetakse olemasolevate programmide või nendele järgnevate programmide vahenditest ilma nimetatud programmide assigneeringute üldsummat suurendamata.

(**) The implementation of this item will involve no additional operational expenditure to the Union budget. The relevant costs will be met from within existing programmes or their successors without increasing the global allocations to these programmes.

*** Käesoleva punkti rakendamiseks ei ole vaja täiendavate tegevuskulude eraldamist ühenduse eelarvest. Asjakohased kulud kaetakse olemasolevate teadusprogrammide või neile järgnevate programmide (programm eContent plus/7. raamprogrammi rakendamiseks kavandatavad eriprogrammid aastateks 2007–2013) vahenditest ilma nimetatud programmide assigneeringute üldsummat suurendamata.

(***) The implementation of this item will involve no additional operational expenditure to the Union budget. The relevant costs will be met from within existing Research programmes or their successors (eContent plus Programme / proposed specific Programmes 2007-2013 implementing FP7) without increasing the global allocations to these programmes.

**** Aastane summa €207 000 lähetuste eelarvest on mõeldud ainult külalistõlkijate saatmiseks ühekuulistele missioonidele ülikoolidesse.

(****)The cost of €207 000 per year charged to the mission budget relates solely to the provision of visiting translators (where DGT translators will be on a one months mission to universities).

(°) 2005. ja 2006. aastaks ette nähtud kulutused on mõeldud IT spetsialistide abi rahastamiseks veebiportaali tehnilisel väljatöötamisel ja arendamisel. Portaali sisu haldavad komisjoni töötajad.

(°) This expenditure for 2005 and 2006 relates to the assistance of IT specialists in the technical design and development of the web-portal. The content of the portal will be managed by Commission staff.

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e |

TOTAL CA including cost of Human Resources | a+c+d+e |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e |

TOTAL PA including cost of Human Resources | b+c+d+e |

Kaasfinantseerimise andmed

Co-financing details

Puuduvad. Ettepanekutega hõlmatud meetmete puhul kaasfinantseerimist ei kasutata.

None. There will be no co-financing of the actions proposed.

4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga

4.1.2 Compatibility with Financial Programming

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Proposal is compatible with existing financial programming.

2007. ja sellele järgnevate aastate eelarvete assigneeringud peavad olema kooskõlas finantsperspektiiviga aastateks 2007–2013 ning sellest tulenevate mitmeaastaste finantsplaneeringutega.

For the 2007 and subsequent budgets, the appropriations will be subject to the approval of the financial perspective for 2007-2013 and the resulting multiannual financial programming.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[43] sätete (st kasutatakse paindlikkusinstrumenti või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

( Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement[43] (i.e. flexibility instrument or revision of the financial perspective).

4.1.3 Finantsmõju tuludele

4.1.3. Financial impact on Revenue

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

( Proposal has no financial implications on revenue

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

( Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

NB: All details and observations relating to the method of calculating the effect on revenue should be shown in a separate annex.

4.2 Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

4.2. Human Resources FTE (including officials, temporary and external staff) – see detail under point 8.2.1.

Aastane vajadus Personali arv kokku | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | Aasta 2010 või hilisem |

Annual requirements Total number of human resources: | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 and later |

EAC | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 Vaata i |

EAC | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 see (i) |

DGT | 22,6 | 80,2 | 80 | 80 | 80 | 80 Vaata ii |

DGT | 22.6 | 80.2 | 80 | 80 | 80 | 80 see (ii) |

SCIC |

SCIC |

INFSO |

INFSO |

Kokku | 22,6 | 81,2 | 81 | 81 | 81 | 81 |

Total | 22.6 | 81.2 | 81 | 81 | 81 | 81 |

Märkused:

Notes :

(i) Käesolevad ettepanekud hõlmavad 1 täiendava täistööajale taandatud töötaja töölevõtmist astmel A* [KOM (2005) 356 kohaselt].

(i) These proposals involve the recruitment of 1 additional FTE at grade A* [as set out in COM (2005) 356]

(ii) Kõikide teiste tabelis osutatud töötajate puhul on tegemist institutsioonisisese töötajate ümberpaigutamisega ning need ei mõjuta töötajate arvu.

(ii) All other staff referred to in the table above are internal redeployments within existing staff allocations.

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5. CHARACTERISTICS AND OBJECTIVES

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleb esitada järgmine konkreetne lisateave:

Details of the context of the proposal are required in the Explanatory Memorandum. This section of the Financial Statement should include the following specific complementary information:

5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

5.1. Need to be met in the short or long term

Teatises on välja toodud mitmesuguseid Euroopa Liidu ühiskonna, majanduse ja institutsioonide mitmekeelsusega seotud vajadusi.

The Communication identifies a series of needs in the field of Multilingualism in European Union society, economy and Institutions.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

5.2. Value-added of Community involvement and coherence of the proposal with other financial instruments and possible synergy

Lisandväärtuse loob komisjon, kes täidab juhi rolli meetmeid vajavate valdkondade tuvastamisel ning teeb ettepaneku meetmete võtmiseks kas liikmesriikide või komisjoni poolt, et saavutada eesmärke, mis toovad kasu kogu Euroopa Liidule.

The added-value is provided by the Commission taking the lead in identifying areas in which action needs to be taken, and proposing action either by Member States or by the Commission, in pursuit of objectives that will benefit the whole Union.

5.3 Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

5.3. Objectives, expected results and related indicators of the proposal in the context of the ABM framework

Põhieesmärgid on järgmised: kodanike mitmekeelsuse suurendamine; parem arusaamine mitmekeelsuse rollist Euroopa Liidu majanduses ja kooskõlastatum lähenemisviis mitmekeelsusele komisjoni ja kodanike vahelistes suhetes.

The main objectives are: an improvement in the extent to which citizens are multilingual; a better understanding of the role of multilingualism in the European Union economy and a more coherent approach to multilingualism in the relations between the Commission and citizens.

Ettepaneku kohaselt tuleb nimetatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud läbi vaadata 2007. aastal.

A review of progress towards these objectives is proposed for 2007.

5.4 Rakendusmeetod (soovituslik)

5.4 Method of Implementation (indicative)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[44].

Show below the method(s)[44] chosen for the implementation of the action.

( Haldamine tsentraliseeritult

( Centralised Management

( otse, haldajaks on komisjon

aaaaaa( Directly by the Commission

( kaudselt, delegeerides haldamise:

aaaaaa( Indirectly by delegation to:

( täitevasutustele

aaaaaaaaaaaa(aaaaaaExecutive Agencies

aaaaaaaaaaaaa( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse aaaaaaaaaaaaaaaaaaaartiklis 185

aaaaaaaaaaaa(aaaaaaBodies set up by the Communities as referred to in art. 185 of the aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaFinancial Regulation

aaaaaaaaaaaaa( siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid aaaaaaaaaaaaaaaaaaaosutavatele asutustele

aaaaaaaaaaaa(aaaaaaNational public-sector bodies/bodies with public-service mission

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( Shared or decentralised management

( liikmesriikidega

aaaaaa(aaaaaWith Member states

( kolmandate riikidega

aaaaaa(aaaaaWith Third countries

( Haldamine koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

( Joint management with international organisations (please specify)

Asjakohased märkused:

Relevant comments:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6. MONITORING AND EVALUATION

6.1 Järelevalvesüsteem

6.1. Monitoring system

Käesolevas teatises osutatud meetmete järelevalve toimub süsteemide abil, mida nimetatud programmide ja neile vastavate eelarveridade puhul juba kasutatakse.

The actions referred to in this Communication will be monitored by means of the systems already in operation for the programmes and budgets lines to which they relate.

6.2 Hindamine

6.2. Evaluation

6.2.1 Eelhindamine

6.2.1. Ex-ante evaluation

Eelhindamist ei ole toimunud. Teatis on oma olemuselt mitmekeelsuse põhiaspektide hetkeseisundi iseloomustus.

No ex-ante evaluation has taken place. The Communication is, of its nature, an assessment of the current state in key aspects of multilingualism.

6.2.2 Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid).

6.2.2. Measures taken following an intermediate/ex-post evaluation (lessons learned from similar experiences in the past)

-

-

6.2.3 Tulevase hindamise tingimused ja sagedus:

6.2.3. Terms and frequency of future evaluation

vaata 6.1.

see 6.1.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

7. ANTI-FRAUD MEASURES

Käesolevas teatises osutatud meetmete raames võetavad pettusevastased meetmed kattuvad nimetatud programmide ja neile vastavate eelarveridade puhul juba kasutatavate meetmetega.

The anti-fraud measures for the actions referred to in this Communication will be the same as those already in operation for the programmes and budgets lines to which they relate.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8. DETAILS OF RESOURCES

8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

8.1. Objectives of the proposal in terms of their financial cost

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Commitment appropriations in EUR million (to 3 decimal places)

2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 ja hiljem |

Notes:

Ametnikud või ajutised töötajad[46] (XX 01 01) | A*/AD | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 Vaata i |

The needs for human and administrative resources shall be covered within the allocation granted to the managing DG in the framework of the annual allocation procedure.

B*, C*/AST | 22,6 | 79,7 | 79,5 | 79,5 | 79,5 | 79,5 Vaata ii |

(i) These proposals involve the recruitment of 1 additional FTE [as set out in COM (2005) 356]

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatavad töötajad[47] |

(ii) All other staff referred to in the table above are internal redeployments within existing staff allocations. It should be noted that one option for resourcing the proposed Multilingualism network would involve the redeployment of 23 existing A* staff from DGT to other DGs. The individuals would be seconded to the other DGs, but their posts would remain with DGT. These redeployments are included in this table.

Artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatavad muud töötajad[48] |

8.2.2. Description of tasks deriving from the action

KOKKU | 22,6 | 81,2 | 81 | 81 | 81 | 81 |

8.2.3. Sources of human resources (statutory)

Märkused:

(When more than one source is stated, please indicate the number of posts originating from each of the sources)

Personali ja haldusressursside vajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile iga-aastase jaotusprotseduuri raames jaotatud vahenditest.

( Posts currently allocated to the management of the programme to be replaced or extended

(i) Käesolevad ettepanekud hõlmavad 1 täiendava täistööajale taandatud töötaja töölevõtmist [KOM (2005) 356 kohaselt].

( Posts pre-allocated within the APS/PDB exercise for year n

(ii) Kõikide teiste tabelis osutatud töötajate puhul on tegemist institutsioonisisese töötajate ümberpaigutamisega, mis ei mõjuta töötajate arvu. Tuleb märkida, et üheks ettepanekus käsitletud mitmekeelsuse võrgustiku töötajatega varustamise võimaluseks oleks 23 praeguse A* töötaja ümberpaigutamine kirjaliku tõlke peadirektoraadist teistesse peadirektoraatidesse. Töötajad paigutatakse teistesse peadirektoraatidesse, kuid nende ametikohad jäävad kirjaliku tõlke peadirektoraati. Käesolevas tabelis on nimetatud ümberpaigutustega arvestatud.

( Posts to be requested in the next APS/PDB procedure

8.2.2 Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

( Posts to be redeployed using existing resources within the managing service (internal redeployment)

8.2.3 Personali allikad (kohustuslik)

( Posts required for year n although not foreseen in the APS/PDB exercise of the year in question

(Kui märgitud allikaid on rohkem kui üks, tuleb näidata ametikohtade arv iga allika puhul)

8.2.4. Other Administrative expenditure included in reference amount (XX 01 04/05 – Expenditure on administrative management)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud.

EUR million (to 3 decimal places)

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud.

Budget line (number and heading) | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 | Year n+5 and later | TOTAL |

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus.

Other technical and administrative assistance |

( Haldustalituse olemasolevate ressursside arvel toimuvad ametikohtade ümberpaigutused (institutsioonisisene ümberpaigutamine).

- intra muros |

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud.

- extra muros |

8.2.4 Muud võrdlussummasse kuuluvad halduskulud (XX 01 04/05 – halduskorralduskulud).

Total Technical and administrative assistance |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

8.2.5. Financial cost of human resources and associated costs not included in the reference amount

Eelarverida (number ja nimetus) | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

EUR million (to 3 decimal places)

Muu tehniline ja haldusabi |

Type of human resources | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 | Year n+5 and later |

- sisene |

Officials and temporary staff (XX 01 01) |

- väline |

Staff financed by Art XX 01 02 (auxiliary, END, contract staff, etc.) (specify budget line) |

Tehniline ja haldusabi kokku |

Total cost of Human Resources and associated costs (NOT in reference amount) |

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

Calculation– Officials and Temporary agents

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

Personali liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta |

Calculation– Staff financed under art. XX 01 02

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) |

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) |

8.2.6. Other administrative expenditure not included in reference amount

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku) |

EUR million (to 3 decimal places) |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad .

XX 01 02 11 02 – Meetings & Conferences continue to play a full part in the International Annual Meeting on Language arrangements, documentation and publication | 0.01 | 0.01 | 0.01 | 0.01 | 0.01 | 0.01 | 0.06 |

Viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

XX 01 02 11 03 – Committees[49] |

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal .

XX 01 02 11 04 – Studies & consultations |

Viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

XX 01 02 11 05 - Information systems |

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

XX01021107 Actions de formation et de perfectionnement des interprètes |

2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | Aasta2010 ja hiljem | KOKKU |

offer universities grants and teaching assistance in the domain of conference interpreting, help develop distance learning tools and fund student bursaries and training visits; | 0.935 | 0.935 | 0.935 | 0.935 | 0.935 | 0.935 | 5.61 |

X 01 02 11 01 – Lähetused |

support the European Master’s in Conference Interpreting and Conference Management | 0.082 | 0.082 | 0.082 | 0.082 | 0.082 | 0.082 | 4.92 |

X 01 02 11 01 – Kohtumised ja konverentsid jätkata täielikku osalemist keelekorralduse, dokumentatsiooni ja publitseerimise rahvusvahelisel aastakoosolekul. | 0,01 | 0,01 | 0,01 | 0,01 | 0,01 | 0,01 | 0,06 |

2 Total Other Management Expenditure (XX 01 02 11) | 1.027 | 1.027 | 1.027 | 1.027 | 1.027 | 1.027 | 10.59 |

X 01 02 11 03 – Komiteed[49] |

3 Other expenditure of an administrative nature (specify including reference to budget line) |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

Total Administrative expenditure, other than human resources and associated costs (NOT included in reference amount) |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

Calculation - Other administrative expenditure not included in reference amount

XX01021107 Tõlkide koolitus ja täiendkoolitus |

[1] 21 with the inclusion of Irish from 2007; 23 when Bulgarian and Romanian are added.

pakkuda ülikoolidele stipendiume ja õpetamisabi konverentsitõlke valdkonnas, abistada kaugõppe abivahendite väljatöötamisel ja rahastada üliõpilaste stipendiume ning õppereise | 0,935 | 0,935 | 0,935 | 0,935 | 0,935 | 0,935 | 5,61 |

[2] See the Euromosaic study athttp://europa.eu.int/comm/education/policies/lang/languages/langmin/euromosaic/index_en.html

toetada Euroopa konverentsitõlke ja konverentsikorralduse magistriprogramme. | 0,082 | 0,082 | 0,082 | 0,082 | 0,082 | 0,082 | 4,92 |

[3] Official Journal C 364, 18.12.2000, p. 1.

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 1,027 | 1,027 | 1,027 | 1,027 | 1,027 | 1,027 | 10,59 |

[4] See the Resolution of the European Parliament and the Council concerning the European Year of Languages 2001 (1934/2000) of 17/07/2000.

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustada viitega eelarvereale) |

[5] Understanding of other cultures comes from learning the languages that give expression to those cultures; that is why the Commission does not promote the use of artificial languages which, by definition, have no cultural references.

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku |

[6] Barcelona European Council, 15 and 16 March 2002, Presidency Conclusions, part I, 43.1.

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

[7] COM (2003)449: Promoting Language Learning and Linguistic Diversity: an Action Plan 2004 – 2006 ; COM (1995)590: White Paper ‘Teaching and Learning’

[1] Iiri keele lisandumisega 2007. aastal 21; 23, kui lisanduvad bulgaaria ja rumeenia keeled.

[8] Eurobarometer 63.4

[2] Vaata Euromosaici uuringut aadressil:http://europa.eu.int/comm/education/policies/lang/languages/langmin/euromosaic/index_en.html

[9] Key data on teaching languages at school in Europe , Eurydice, 2005, ISBN 92 894 8681-3.

[3] EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1

[10] COM(2003)449

[4] Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust Euroopa keelte aasta 2001 kohta (1934/2000), 17.7.2000.

[11] COM(2003)449

[5] Teisi kultuure hakatakse mõistma keelte kaudu, mis neid väljendavad; seepärast ei toeta komisjon tehiskeelte õppimist, kuna neil puudub seos kultuuriga.

[12] http://europa.eu.int/comm/education/policies/lang/key/studies_en.html

[6] Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona tippkohtumise eesistujariigi lõppjäreldused, I osa, 43.1.

[13] http://www.eblul.org

[7] KOM(2003) 449: Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine: tegevuskava aastateks 2004–2006; KOM(1995) 590: valge raamat „Õpetamine ja õppimine”.

[14] http://www.mercator-central.org/

[8] Eurobarometer 63.4

[15] Feasibility Study concerning the Creation of a European Agency for Linguistic Diversity and Language Learning, Final Report, May 2005;http://europa.eu.int/comm/education/policies/lang/doc/linguistic_diversity_study_en.pdf

[9] Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopa koolides, Eurydice, 2005, ISBN 92 894 8681-3.

[16] COM (2005) 24 of 02 02 2005.

[10] KOM(2003) 449.

[17] http://europa.eu.int/growthandjobs/pdf/integrated_guidelines_en.pdf

[11] KOM(2003) 449.

[18] The Group of Experts on Languages was established in the framework of the Education and Training 2010 process and comprises one expert nominated by most Member States.

[12] http://europa.eu.int/comm/education/policies/lang/key/studies_en.html

[19] The most recent report is available at:http://europa.eu.int/comm/education/policies/2010/doc/lang2004.pdf

[13] http://www.eblul.org

[20] European Profile for Language Teacher Education – A Frame of Reference by Michael Kelly, Michael Grenfell et al., Southampton University, UK

[14] http://www.mercator-central.org/

[21] Key Data on Teaching Languages at School in Europe , Op cit.

[15] Euroopa Keelelise Mitmekesisuse ja Keeleõppe Ameti moodustamise teostatavusuuringu lõpparuanne, mai 2005;http://europa.eu.int/comm/education/policies/lang/doc/linguistic_diversity_study_en.pdf

[22] COM(2003)449

[16] KOM(2005) 24, 2.2.2005

[23] COM(2005)356

[17] http://europa.eu.int/growthandjobs/pdf/integrated_guidelines_en.pdf

[24] These plans should be based upon Integrated Guideline N° 23 and form part of the national plans that Member States are producing in the context of the Lisbon Action Plan for growth and jobs. (http://europa.eu.int/growthandjobs/pdf/integrated_guidelines_en.pdf)

[18] Keeleekspertide rühm moodustati protsessi ”Haridus ja koolitus 2010” raames ja enamik liikmesriike on määranud sinna ühe oma eksperdi.

[25] European Profile for Language Teacher Education – A Frame of Reference http://europa.eu.int/comm/education/policies/lang/doc/profile_en.pdf

[19] Viimane aruanne on kättesaadav aadressil:http://europa.eu.int/comm/education/policies/2010/doc/lang2004.pdf

[26] E.g.: the study by CILT, the UK national language centre, released in 2005: http://www.cilt.org.uk/key/talkingworldclass.pdf

[20] European Profile for Language Teacher Education – A Frame of Reference , koostanud Michael Kelly, Michael Grenfell jt, Southamptoni Ülikool, Ühendkuningriik

[27] COM(2002)72 final.

[21] Euroopa koolide keeleõppe põhiandmed

[28] Article 16 (1) of Directive 2000/13/EC of the Parliament and of the Council of 20 March 2000 on the approximation of the laws of the Member States relating to the labelling, presentation and advertising of foodstuffs, Official Journal 109, 6.5.2000, p. 29; Communication of 10 November 1993 concerning language use in the information of consumers in the Community: COM (1993)456 final.

[22] KOM(2003) 449

[29] 2005/29/EC

[23] KOM(2005) 356

[30] eContent, eContent plus, Media and eLearning

[24] Need kavad võivad põhineda ühtsel suunisel nr 23 ja olla liikmesriikide poolt Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade loomise tegevuskava kontekstis koostatavate riiklike kavade osaks. (http://europa.eu.int/growthandjobs/pdf/integrated_guidelines_en.pdf

[31] However, it has been estimated that the world’s top 20 companies providing translation services employ over 10 000 people and have an annual revenue of over €1 200 million; around two fifths of this activity is estimated to take place in the European Union.(see http://www.commonsenseadvisory.com/en/research/top_20.htm).

[25] Keeleõpetajate Euroopa haridusprofiil – tugiraamistik“ aadressil http://europa.eu.int/comm/education/policies/lang/doc/profile_en.pdf

[32] Translation services — Service requirements, document WI CSA07001, prepared by the Technical Committee CEN/BTTF 138.

[26] Näiteks Ühendkuningriigi riikliku keelekeskuse (CILT) poolt 2005. aastal läbi viidud uurimus: http://www.cilt.org.uk/key/talkingworldclass.pdf

[33] The International Association of Conference Interpreters has around 3 000 individual members, of whom around half are in the European Union.

[27] KOM(2002) 72.

[34] COM (2005) 229 and 465

[28] Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 16 lõige 1, Euroopa Ühenduste Teataja 109, 6.5.2000, lk 29; 10. novembri 1993. aasta teatis ühenduses tarbijate teavitamiseks kasutatavate keelte kohta: KOM(1993) 456.

[35] No 1 of 1958, determining the languages to be used by the European Economic Community.

[29] 2005/29/EÜ

[36] http://europa.eu.int/eur-lex/lex

[30] eContent, eContent plus, Media ja eLearning

[37] http://europa.eu.int/youreuropehttp://europa.eu.int/citizensrights/signpost

[31] Hinnangute kohaselt töötab 20 suurimas kirjaliku tõlke teenuseid pakkuvas ettevõttes üle 10 000 inimese ning nende aastasissetulek ületab 1,2 miljardit eurot; umbes kaks viiendikku sellest tegevusest toimub Euroopa Liidus.(vt http://www.commonsenseadvisory.com/en/research/top_20.htm).

[38] http://europa.eu.int/idabc/

[32] Tõlketeenused — nõuded teenustele, dokument WI CSA07001, koostanud tehniline komitee CEN/BTTF 138.

[39] Eurobarometer Report 63.4; http://europa.eu.int/comm/public_opinion/archives/eb/eb63/eb63_en.htm

[33] Konverentsitõlkide Rahvusvahelisel Ühendusel on umbes 3000 üksikliiget, kellest umbes pooled töötavad Euroopa Liidus.

[40] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.

[34] KOM(2005) 229 ja 465

[41] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.

[35] 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled

[42] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.

[36] http://europa.eu.int/eur-lex/lex

[43] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.

[37] http://europa.eu.int/youreuropehttp://europa.eu.int/citizensrights/signpost

[44] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point

[38] http://europa.eu.int/idabc/

[45] As described under Section 5.3

[39] Eurobaromeetri aruanne, 63.4; http://europa.eu.int/comm/public_opinion/archives

[46] Cost of which is NOT covered by the reference amount

[40] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx 01 peatüki alla.

[47] Cost of which is NOT covered by the reference amount

[41] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 04 artikli alla.

[48] Cost of which is included within the reference amount

[42] Kulud, mis kuuluvad xx 01 peatüki alla, v.a artiklid xx 01 04 või xx 01 05.

[49] Specify the type of committee and the group to which it belongs.

[43] Vaata institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[44] Kui on näidatud mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesoleva punkti osas „Asjakohased märkused".

[45] Nagu on kirjeldatud punktis 5.3

[46] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[47] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[48] Mille kulud kuuluvad võrdlussummasse.

[49] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

5%

9%

9%

13%

12%

18%

13%

5%

2%

11%

12%

34%

1%

2%

1%

1%

5%

3%

muu

vene

hollandi

poola

hispaania

itaalia

prantsuse

saksa

inglise

emakeelena

võõrkeelena

KOKKU

47%

30%

23%

15%

14%

10%

6%

6%

5%