Brussels, 9.2.2005

Brüssel 09.02.2005

COM(2005) 37 final

KOM(2005) 37 lõplik

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL AND THE EUROPEAN PARLIAMENT

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

The 2005 Review of the EU Sustainable Development Strategy:Initial Stocktaking and Future Orientations

2005. aasta kokkuvõte ELi säästva arengu strateegiast:esialgne hinnang ja tulevikusuunad{SEK(2005) 225}

{SEC(2005) 225}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

TABLE OF CONTENTS

SISUKORD

Foreword 3

Eessõna 3

Part I: Sustainable Development – What is at stake? 6

I osa: Säästev areng: – mis on kaalul? 5

1. Introduction 6

1. Sissejuhatus 5

2. The European Union’s approach to sustainable development 7

2. Euroopa Liidu lähenemisviis säästvale arengule 6

3. Why a review? 8

3. Milleks on kokkuvõte vajalik? 7

4. Taking Stock of Progress 9

4. Edusammude hindamine 7

Part II: Responding to the challenges 18

II osa: Vastates väljakutsetele 14

5. Future Orientations 18

5. Tulevikusuunad 14

5.1. Reaffirm the basic principles of the European Union Sustainable Development Strategy 18

5.1. Veel kord kinnitades Euroopa Liidu säästva arengu strateegia põhiprintsiipe 14

5.2. Reaffirm the new approach to policy making and policy coherence 18

5.2. Veel kord kinnitades ühtsema poliitika kujundamise uut lähenemisviisi 14

5.3. Maintaining a focus on key unsustainable trends and exploring the linkages between unsustainable trends in greater detail. 19

5.3. Keskendudes peamistele mittesäästvatele arengusuundadele ja leides nende vahel üksikasjalikumaid seoseid. 15

5.4. Setting objectives, targets and milestones 20

5.4. Seades eesmärke, sihte ja teetähiseid 16

5.5. Ensuring effective monitoring 21

5.5. Tõhusa järelevalve kindlustamine 16

5.6. Strengthen ownership and improve co-operation with public and private actors at all levels 21

5.6. Omandiõiguse tugevdamine ning avaliku ja erasektori osalejate koostöö parandamine kõigil tasanditel 16

6. Next steps 22

6. Järgmised sammud ………………………………………………………………... 17

Foreword

Eessõna

Sustainable development is a fundamental objective of the European Union, but it is also a global challenge faced by our partners around the world. It raises the questions of how to reconcile economic development, social cohesion, north/south equity and protection of the environment. Its importance is reflected in the EU Treaty and taken up in the Constitution, which challenges the Union “ to work for the sustainable development of Europe based on balanced economic growth and price stability, a highly competitive social market economy, aiming at full employment and social progress, and a high level of protection and improvement of the quality of the environment ”.

Säästev areng on Euroopa Liidu üks peamisi eesmärke, olles ühtaegu globaalseks väljakutseks meie partneritele kogu maailmas. See tõstatab küsimuse, kuidas kooskõlastada majanduslikku arengut, sotsiaalset ühtekuuluvust, põhja/lõuna võrdsust ja keskkonnakaitset. Selle olulisust väljendatakse ELi lepingus ning kinnitatakse põhiseaduses, kutsudes liitu üles taotlema “…Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.”

With rapid demographic changes, the next decades will put enormous and increasing pressure on the world’s resources, whether in terms of climate change, natural resources, biodiversity, or the wealth gap between North and South. We must take action today in order to preserve for tomorrow the delicate economic, social and environmental balances governing the globe.

Kiired demograafilised muutused toovad järgmiste aastakümnete jooksul kaasa tohutu ja tugevneva surve maailma ressurssidele, olgu tegemist kliimamuutuste, loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse või majandusliku lõhega põhja ja lõuna vahel. Selleks, et säilitada tulevikus maailmas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna tundlik tasakaal, peame hakkama tegutsema täna.

Europe’s future can only be seen in this global context. The EU has already made significant efforts to promote sustainable development at home and internationally. By taking a proactive approach, the EU can turn the need for environmental protection and social cohesion into opportunities for innovation, growth and jobs. With the review of the sustainable development strategy (SDS) we recall our commitments to better define the structural changes needed in our economies and society, and set up a positive agenda to steer this process of change for better quality of life for all.

Euroopa tulevikku saab näha ainult sellises globaalses kontekstis. EL on juba teinud märkimisväärseid pingutusi, et rahvusvaheliselt ja lokaalselt edendada säästvat arengut. Ennetava lähenemisega saab EL muuta keskkonnakaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vajaduse innovatsiooni, kasvu suurendamise ja töökohtade loomise võimalusteks. Kokkuvõte säästva arengu strateegiast tuletab meile meelde meie kohustusi määratleda paremini vajalikke struktuurimuutusi majandus- ja sotsiaalvaldkonnas ning luua positiivne tegevuskava kõigile parema elukvaliteedi tagamiseks.

To respond to this challenge, co-ordinated action and strong leadership is needed from the Union in order to shape solutions that can make a lasting difference to people in Europe and in every part of the world.

Sellele väljakutsele vastamiseks on vaja liidu tugevat juhtimist ja kooskõlastatud tegevust, et kujundada lahendusi, mis toovad kaasa muutusi nii Euroopa kui kogu maailma inimeste jaoks.

This is why at the start of this millennium the European Union engaged itself in a compelling agenda for change, to ensure that we start to face up to unsustainable economic, social and environmental trends. In 2000 the Lisbon Strategy set out an ambitious agenda of economic and social reforms to create a highly dynamic and competitive knowledge-based economy. In 2001 a broad Strategy for Sustainable Development was launched by the European Council in Gothenburg and in 2002 its external dimension was defined in Barcelona, ahead of the UN’s World Summit on Sustainable Development in the summer of 2002. Each of these steps has been accompanied by important decisions and action to fulfil the commitments made. However, despite all this not enough progress has been seen; unsustainable trends have yet to start to reverse and the international stakes remain high.

See on põhjuseks, miks on Euroopa Liit selle aastatuhande alguses vastuseks mittesäästvatele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengusuundadele ennast sidunud kohustava muudatuste kavaga. 2000. aastal esitas Lissaboni strateegia ambitsioonika majandus- ja sotsiaalreformide kava dünaamilise ja konkurentsivõimelise teadmuspõhise majanduse loomiseks. 2001. aastal Göteborgis Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud laiapõhjalisele säästva arengu strateegiale lisati 2002. aastal Barcelonas säästva arengu väline mõõde, ÜRO ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise eel 2002. aasta suvel. Kõigi nende sammudega kaasnesid olulised otsused ning meetmed nende kohustuste täitmiseks. Kõigele vaatamata ei ole progress olnud kuigi nähtav; mittesäästvate arengusuundade tagasipööramine võtab veel aega ning rahvusvahelised panused on endiselt kõrged.

The combination of the start of a new Commission and the arrival of a new European Parliament provides the right moment to take stock of progress and to push to accelerate the pace of change.

Ühes uue komisjoni ning uue Euroopa parlamendi töö algusega on saabunud õige hetk anda edusammudele hinnang ning ergutada muudatuste läbiviimist.

The first steps have been made. The Commission in proposing the Strategic Objectives for the Union over the next five years has reaffirmed its commitment to sustainable development. It has just proposed in the mid-term review of the Lisbon Strategy to make a renewed Lisbon agenda our strategy for growth and jobs; allowing us to use the motor of a more dynamic economy to fuel our wider social and environmental ambition. In this way, Lisbon remains an essential component of the overarching objective of sustainable development set out in the Treaty: improving welfare and living conditions in a sustainable way for present and future generations. As the Commission affirmed in the mid-term review: “ Both Lisbon and the Sustainable Development Strategy contribute to ensuring this goal. Being mutually reinforcing, they target complementary actions, use a range of instruments and produce their results in different time frames. ”

Esimesed sammud on juba tehtud. Komisjon on kinnitanud oma tegevust säästva arengu eesmärkide heaks, esitades liidule järgmise viie aasta strateegilised eesmärgid. Hiljuti esitas ta Lissaboni strateegia vahekokkuvõtte, püüdega kujundada muudetud Lissaboni kava kasvu ja töökohtade edendamise strateegiaks; sellega annab ta võimaluse dünaamilisema majanduse käivitamiseks, et täita meie laiemaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid ambitsioone. Seega jäävad Lissaboni eesmärgid EÜ asutamislepingus esitatud kõikehõlmava eesmärgi – säästva arengu olulisteks komponentideks, s.o heaolu ja elutingimuste parandamine säästval viisil tänase ja homse põlvkonna jaoks. Nii on komisjon oma vahekokkuvõttes kinnitanud: “Nii Lissaboni strateegia kui säästva arengu strateegia annavad panuse selle eesmärgi saavutamisse. Teineteist vastastikku täiendades hõlmavad nad täiendavaid meetmeid ja rea vahendeid ning annavad tulemusi erinevates ajaraamistikes. ”

Moreover, the review of the Lisbon strategy is accompanied by the launch also today by the Commission of an updated EU Social Agenda; an agenda mapping out the policies that can help to ensure a more cohesive continent and the further development of our social model in response to unsustainable trends. In this way, our Social Agenda is contributing in its own right to the goal of sustainable development.

Lissaboni strateegia kokkuvõttele lisandub hiljuti komisjoni esitatud ELi uuendatud sotsiaalmeetmete kava; see kava kaardistab poliitikasuunad, mis aitavad kindlustada ühtsemat kontinenti ja meie sotsiaalse mudeli edasist arengut vastuseks mittesäästvatele arengusuundadele. Sellisel viisil aitab sotsiaalmeetmete kava omal moel kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele.

This Communication represents the Commission’s first step in reviewing the Sustainable Development Strategy in 2005. This report provides an initial assessment of the progress made since 2001 and outlines a number of future orientations, which can guide the review of the Sustainable Development Strategy which will be presented in a separate Communication to the European Parliament and Council later this year. This Communication builds on debate over the proceeding year, including the opinion of the European Economic and Social Committee last April and the results of a public consultation launched by the Commission last October[1].

Käesolevas teatises esitatakse esimene etapp komisjoni töös säästva arengu strateegia muutmisel 2005. aastal. Kokkuvõte annab esmase hinnangu alates 2001. aastast tehtud edusammudest ning toob välja rea tulevikusuundi, millest saab juhinduda säästva arengu strateegia kokkuvõtte tegemisel, mis esitatakse eraldi teatisena Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva aasta jooksul. Käesolev teatis tugineb möödunud aasta debatile, sealhulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele möödunud aasta aprillist ja 2004. aasta oktoobris komisjoni algatatud avaliku konsultatsiooni tulemustele.[1]

The European Union has a broad, long term vision on its future. We believe in the strength and underlying values of our dynamic European model. We will ensure that the needs of the present and future generations can be met. This fundamental objective will transpire in all Union policies. Sustainable development requires action now. The European Union has the capacity, competence and creativity to make the changes needed. Europeans and all other citizens of the world can count on the Union’s commitment to ensure a sustainable future for all.

Euroopa Liidul on oma tuleviku kohta pikaajaline nägemus. Me usume dünaamilise Euroopa mudeli tugevusse ja põhiväärtustesse. Me tagame, et tänase ja homse põlvkonna vajadused saavad vastuse. See peamine eesmärk on läbiv joon liidu kõigis poliitikasuundades. Säästev areng nõuab kohest tegutsemist. Euroopa Liidul on suutlikkust, pädevust ja loovust viia vajalikud muutused läbi. Euroopa ja kõigi teiste maailma maade kodanikud võivad arvestada liidu kohustusega kindlustada säästev tulevik kõigi jaoks.

Part I: Sustainable Development – What is at stake?

I osa: Säästev areng: – mis on kaalul?

1. INTRODUCTION

1. SISSEJUHATUS

Sustainable Development – meeting the needs of the present generation without compromising the ability of future generations to meet their needs – is a fundamental objective under the Treaty on European Union[2] and the Constitution. It is an overarching concept which underpins all Union policies, actions and strategies and requires economic, environmental and social policies to be designed and implemented in a mutually reinforcing way.

Säästev areng – tänase põlvkonna vajadustele vastamine tegemata kompromisse homse põlvkonna vajaduste osas – see on Euroopa Liidu lepingu[2] ja põhiseaduse üks peamisi eesmärke. See on kõikehõlmav idee, millele toetuvad liidu kõik poliitikasuunad ja strateegiad ning mis nõuab, et majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika oleks kujundatud ja rakendatud vastastikku tugevdaval viisil.

In an ever more globalised world, clear political leadership is necessary to promote a dynamic European model for today and in the future. The Commission is firmly committed to sustainable development and wants to set a positive agenda for change. Our future in Europe and in the world requires a long term vision and action across a wide range of policies. The Commission is convinced that we need to improve prosperity, solidarity and security in order to deliver a better quality of life for us and future generations. We need growth and more jobs, a cleaner and healthier environment. We need a more cohesive society where prosperity and opportunity is shared across the European Union and beyond. We need more innovation, research and education. We need to fulfil our global responsibilities and commitments. Our future prosperity and quality of life will depend on our capacity and commitment to change our production and consumption patterns and to decouple economic growth from environmental degradation.

Üha rohkem globaliseeruvas maailmas on vaja selget poliitilist juhtimist, et edendada dünaamilise Euroopa mudelit tänase päeva ja tuleviku jaoks. Komisjon on pühendunud säästvale arengule ning soovib luua muutuste läbiviimiseks positiivse kava. Meie tulevik Euroopas ja maailmas nõuab pikaajalist nägemust ja tegevust hulga poliitikasuundade raames. Komisjon on veendunud, et me peame parandama heaolu, solidaarsust ja julgeolekut, selleks et pakkuda paremat elukvaliteeti tänasele ja tulevasele põlvkonnale. Vajame suuremat kasvu ja rohkem töökohti, puhtamat ja tervemat keskkonda. Vajame ühtsemat ühiskonda, kus jagatakse heaolu ja võimalusi terve Euroopa Liidu piires ja kaugemalgi. Vajame rohkem innovaatilisust, teadusuuringuid ja haridust. Me peame täitma oma globaalseid kohustusi ja võtma vastutuse. Meie tuleviku heaolu ja elukvaliteet sõltub meie võimest pühenduda oma tootmis- ja tarbimismudelite muutmisele ning siduda lahti majanduskasv keskkonna seisundi halvenemisest.

Action on these issues cannot be confined to the Union alone. Sustainability remains a global challenge. This is why it is essential to show European leadership along twin internal and external tracks. This requires an integrated approach and reflects the fact that with globalisation and increasing interdependence between issues, the EU can only deliver fully on its key internal priorities if it succeeds at the same time on the world scene. Equally, the EU’s ability to reflect its global commitments in all its policies is crucial if it is to turn words into deeds, maintaining its credibility as a world leader in the field of sustainable development.

Nende küsimustega tegelemine ei saa jääda ainult liidu piiresse. Säästev areng on globaalseks väljakutseks. See on põhjuseks, miks Euroopa peab väljendama oma juhtpositsiooni sise- ja välismõõtme osas. See omakorda nõuab integreeritud lähenemist ja tähendab, et seoses globaliseerumise ja nende teemade omavahelise sõltuvuse suurenemisega saab EL täielikult pühenduda oma sisemistele peaprioriteetidele ainult juhul, kui ta on samal ajal edukas maailmatasandil. Samamoodi on kriitilise tähendusega ELi suutlikkus väljendada oma globaalseid kohustusi kõigis oma poliitikasuundades, kui ta läheb sõnadelt üle tegudele, säilitades oma usaldusväärsus maailma juhtiva jõuna säästva arengu valdkonnas.

While this Commission’s mandate continues until the end of 2009, it has a clear obligation to look beyond that date in formulating policy. If we want to achieve our future goals, we must not wait until tomorrow; we have to take action now. Realising the long term vision calls for concrete objectives to steer long term trends as well as mechanisms to meet the goals set out, starting now. This Commission has already confirmed the relevance of its core strategic objectives of prosperity, solidarity and security to sustainable development[3].

Kuigi praegusel komisjonil on mandaat 2009. aasta lõpuni, on tal ka selge kohustus poliitika kujundamisel näha sellest tähtajast kaugemale. Kui me soovime saavutada oma tulevikueesmärke, ei või me oodata homseni, vaid peame tegutsema juba täna. Pikaajalise nägemuse teostamine nõuab selgeid eesmärke pikaajaliste arengusuundade juhtimiseks, aga ka mehhanisme nende eesmärkide saavutamiseks, alustades juba praegu. Komisjon on kinnitanud säästva arengu strateegiliste peaeesmärkide – heaolu, solidaarsuse ja julgeoleku - tähtsust[3].

The EU first set out its commitment to sustainable development in June 2001. At this time the Gothenburg European Council adopted the EU Sustainable Development Strategy (SDS) on the basis of a Commission Communication. In 2002, the Commission presented a second Communication[4] focussing on the external dimension of sustainable development, which was endorsed by the European Council in Barcelona . These texts together form the basis of the comprehensive EU Sustainable Development Strategy. The Commission has committed to review the Strategy at the start of each new Commission’s term in office. This will be done in the course of 2005 on the basis of experience over the past four years.

EL sätestas esmakordselt oma säästva arengu kohustused 2001. aasta juunis, mil Göteborgis võttis Euroopa Ülemkogu komisjoni teatise põhjal vastu ELi säästva arengu strateegia. 2002. aastal esitas komisjon teise teatise,[4] mis keskendub säästva arengu välisele mõõtmele ning mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Barcelonas . Mõlemad moodustavad aluse ELi ühtsele säästva arengu strateegiale. Komisjon kohustub esitama sellest strateegiast kokkuvõtte iga uue komisjoni ametiaja alguses. Viimane valmib 2005. aasta jooksul viimase nelja aasta kogemuse põhjal.

The revised Sustainable Development Strategy will need to adopt a broader approach highlighting the structural changes in the economy needed to move towards more sustainable production and consumption patterns and covering un-sustainable trends. With a further strengthening of the new approach to policy-making, the revised Strategy will reaffirm its three dimensional approach and also ensure the full integration and reinforcement of the external aspects of sustainable development. It will furthermore confirm the commitment made in the proposal on the financial perspectives 2007-2013 that sustainable development will be a guiding principle for EU policies.

Parandatud säästva arengu strateegias tuleb esitada laiem lähenemine, mis tõstaks esile majanduse struktuurimuutusi, mis on vajalikud selleks, et liikuda säästvate tootmis- ja tarbimismudelite suunas, ja mis käsitlevad mittesäästvaid arengusuundi. Kinnitades edaspidi uut lähenemist poliitika kujundamisele, toob parandatud strateegia veelkord esile kolmemõõtmelise lähenemise ning tagab säästva arengu välisaspektide täieliku integratsiooni ja tugevdamise. See täiendab veelgi 2007.–2013. aasta finantsperspektiivide kohta esitatud ettepanekus võetud kohustust, et säästev areng on ELi poliitika juhtpõhimõte.

2. THE EUROPEAN UNION’S APPROACH TO SUSTAINABLE DEVELOPMENT

2. euroopa liidu lähenemisviis säästvale arengule

The Strategy on Sustainable Development has the following components:

Säästva arengu strateegia koosneb järgmistest osadest:

First, it sets out a broad vision of what is sustainable . The strategy’s basic message is that, ultimately, the economic, social and environmental dimensions of sustainability must go hand–in-hand and mutually reinforce one another: “Sustainable development offers the European Union a positive long-term vision of a society that is more prosperous and more just, and which promises a cleaner, safer, healthier environment - a society which delivers a better quality of life for us, for our children, and for our grandchildren” [5]. Understanding the importance of and the interrelationships between these three pillars of sustainable development is crucial.

Kõigepealt esitatakse selles laiapõhjaline nägemus sellest, millel põhineb säästvuse idee . Strateegia peamiseks sõnumiks on see, et lõppkokkuvõttes peavad säästvuse majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik mõõde liikuma käsikäes ning vastastikku teineteist täiendama: “Säästev areng pakub Euroopa Liidule positiivse pikaajalise nägemuse ühiskonnast, mida iseloomustab suurem heaolu ja suurem õiglus, ning mis loob võimalused puhtamale, turvalisemale ja tervemale keskkonnale. See on ühiskond, mis pakub paremat elukvaliteeti nii meile kui ka meie lastele ja lastelastele” .[5] Olulise tähtsusega on mõista säästvuse idee kolme tugisamba olulisust ja nende omavahelist suhtestumist.

The second, and arguably the most ambitious part of the strategy, seeks to improve the way in which we make policies , focussing on improving policy coherence and making people aware of possible trade offs between contradictory objectives so that informed policy-decisions can be taken. This implies careful examination of their full effects, including those of non-action notably through early impact assessment, and sending the right signals to the market by getting prices right. It also requires that EU policy makers take into account the global context and actively promote consistency between internal and external policies. Furthermore, it also calls for investment in science and technology to support the adjustments needed for sustainable development. Finally, the new approach to policy-making insists on improving communication and mobilizing citizens and business.

Teine osa, mis on vaieldamatult strateegia kõige ambitsioonikam osa, püüab parandada poliitika kujundamist , keskendudes ühtsemale poliitikale ning inimeste teavitamisele võimalikest kompromissidest vasturääkivate eesmärkide puhul, et oleks võimalik võtta vastu teavitatud poliitilisi otsuseid. See tähendab nende eesmärkide mõju, sh nende mittesaavutamise mõju, tähelepanelikku uurimist, eriti läbi varase mõju hindamise, ning andes turule õigete hindadega kehtestamisega õigeid signaale. See nõuab ka, et ELi poliitika kujundajad võtaksid arvesse globaalset konteksti ning edendaksid aktiivselt sise- ja välispoliitika kokkusobivust. Ka kutsub see üles investeerima teadusesse ja tehnoloogiasse, selleks et toetada säästvaks arenguks vajalikke kohandusi. Lõpuks nõuab uus poliitika kujundamise viis teabevahetuse ning kodanike ja ettevõtjate kaasamise parandamist.

Third, it addresses a limited number of trends that are clearly not sustainable , such as the issues of climate change and energy use, threats to public health, poverty and social exclusion, ageing societies, management of natural resources, and land use and transport.

Kolmandaks käsitletakse selles mõnda arengusuunda, mis on selgelt mittesäästev , nagu kliimamuutuse ja energiakasutuse teemad, tervise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud ohud, vananevad ühiskonnad, loodusvarade majandamine, maa kasutamine ja transport.

Finally, the global dimension expands on some of the international goals and focuses on the priority objectives identified in the EU contribution to the World Summit on Sustainable Development (WSSD). These are harnessing globalisation, trade for sustainable development, fighting poverty, social development, sustainable management of natural and environmental resources, improving the coherence of European Union policies, better governance at all levels and financing sustainable development.

Lisaks laieneb globaalne mõõde ka rahvusvahelistele eesmärkidele ning keskendub prioriteetsetele eesmärkidele, mis esitati ELi poolt ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel. Need on globaliseerumise ohjeldamine, säästva arengu printsiipidel kaubandus, vaesusevastane võitlus, maavarade ja keskkonnaressursside säästev majandamine, Euroopa Liidu poliitikasuundade ühtsuse parandamine, parem juhtimine kõigil tasanditel ja säästva arengu finantseerimine.

3. WHY A REVIEW?

3. Milleks on kokkuvõte vajalik?

The Commission is already committed to review the strategy at the beginning of each new Commission’s mandate. This has been welcomed by the European Council, most recently in June and November 2004. In addition, a number of developments further underline the need for a review at this point in time:

Komisjon on juba kohustunud tegema strateegiast kokkuvõtte iga uue komisjoni mandaadi alguses. Seda otsust on tervitanud Euroopa Ülemkogu oma viimastel kogunemistel 2004. aasta juunis ja novembris. Lisaks on hulk hilisemaid arenguid rõhutanud vajadust kokkuvõtte järele praegusel ajahetkel:

- the worsening of unsustainable trends, notably, the growing pressure on natural resources, biodiversity and the climate as well as the persistent inequality and poverty and the increasing economic and social challenges posed by an ageing population;

- Halvenemistendents mittesäästvate arengusuundade osas, eriti kasvav surve maavaradele, bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimale, aga ka püsiv ebavõrdsus ja vaesus ning kasvavad majanduslikud ja sotsiaalsed väljakutsed, mida loob rahvastiku vananemine.

- Europe’s economic underperformance coupled with new competitive pressures triggered by continued globalisation and the emergence of newly industrialised countries (such as China, India and Brazil), signalling increased economic competition and possible shifts in national production structures, which have implications for sustainable development at a global level;

- Euroopa majanduslik alajõudlus koos jätkuvast globaliseerumisest tingitud konkurentsisurvega ja äsja industrialiseerunud maade (nagu Hiina, India ja Brasiilia) esilekerkimisega, andes märku kasvavast majanduslikust konkurentsist ning võimalikest nihetest kodumaise tootmise struktuurides, mis mõjutab säästvat arengut globaalsel tasandil.

- new international commitments and negotiations which all have the potential to contribute to global sustainable development need to be matched by increased implementation efforts (such as the WTO Doha Development agenda, the Johannesburg plan of implementation decided at the WSSD, the Monterrey commitments on financing for development and the Millennium Development Goals );

- Uued rahvusvahelised kohustused ja läbirääkimised, millel on potentsiaali aidata kaasa globaalsele säästvale arengule, tuleb sobitada kasvavate rakenduspüüetega (nt WTO Doha arengukava, Johannesburgi rakenduskava, mis lepiti kokku ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel, Monterrey arengu finantseerimise kohustused ja millenniumi arengueesmärgid).

- new security threats, such as terrorism (11 September 2001 and 11 March 2004 attacks), natural crises (flooding) and health scares (e.g. SARS) have led to a heightened sense of vulnerability. Moreover, there is a growing awareness of the need to take action against organised crime, corruption and racism;

- Uued julgeolekuohud, nagu terrorism (terrorirünnakud 11. septembril 2001 ja 11. märtsil 2004), looduskatastroofid (üleujutused) ja tervishoiuohud (nt SARS) on viinud kõrgenenud haavatavuseni. Veelgi on kasvanud teadlikkus sellest, et tuleb astuda organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rassismi vastu.

- finally, the review should take account of the enlargement of the European Union to 25 Member States, the definition of national sustainable development strategies in most of the Member States and the greater involvement of local and regional authorities.

- Lõpuks peaks kokkuvõte arvestama Euroopa Liidu laienemist 25 liikmesriigini ning siseriiklikke säästva arengu strateegiaid enamikus liikmesriikides, aga ka kohalike ja regionaalsete ametivõimude suuremat kaasamist.

4. TAKING STOCK OF PROGRESS

4. EDUSAMMUDE HINDAMINE

While some progress has been made in implementing the Strategy and immediate results cannot be expected, it is clear that much remains to be done. There are few signs that most of the threats to sustainable development have been reversed. They require urgent and continued attention. While a more detailed account of progress can be found in the Commission staff working document[6], a number of important developments can be highlighted.

Kuigi strateegia rakendamisel on saavutatud teatavat edu ja on vara oodata koheseid tulemusi, on selge, et palju on jäänud veel teha. Esineb märke, et suur osa säästvat arengut ohustavatest teguritest ei ole endiselt päevakorral. Ent need nõuavad kiiret ja jätkuvat tähelepanu. Üksikasjalik ülevaade edusammudest on esitatud komisjoni töödokumendis,[6] ent võib ära märkida mitmeid olulisi arenguid.

- Changing the way we make policies. Since 2001 a “new way of policymaking” has been introduced to make policies more coherent and to create the right conditions to promote sustainable development.

- Poliitika kujundamise viisi muutmine. Alates 2001. aastast on rakendatud “uut poliitika kujundamise viisi”, et luua ühtsem poliitika ning õiged tingimused säästva arengu edendamiseks.

Improving policy coherence

Parandades poliitika ühtsust

The integration of a number of horizontal principles of the Treaties in all EU policies is a central objective. An example of EU action to this end is the “Cardiff process”, which promotes integration of environmental concerns into sectoral policies. However, a first stocktaking in 2004 of the Cardiff process showed that progress has been limited so far.

Keskseks eesmärgiks on asutamislepingute rea horisontaalsete põhimõtete integreerimine kõigisse ELi poliitikasuundadesse. Siinkohal on heaks näiteks nn Cardiffi protsess, mis tegeleb keskkonnaküsimuste integreerimisega valdkondlikesse poliitikasuundadesse. Siiski näitas esimene hinnang Cardiffi protsessile 2004. aastal, et siiani on saavutatud mõõdukat edu.

A new Impact Assessment mechanism was introduced in the Commission in 2003 as one instrument to help improve policy coherence. It is designed to assess the economic, environmental and social impacts of major policy proposals in an integrated manner and to make the trade-offs between competing goals more explicit. To date, the Commission has produced over 50 Impact Assessments on a wide range of policies from proposals for the Re-Insurance Directive to policy orientations on the Common Market Organisation of Sugar, and the financing of Natura 2000. On the external side, sustainability impact studies have been initiated on all major trade negotiations.

Uus mõju hindamise mehhanism võeti komisjoni poolt kasutusele 2003. aastal ühe vahendina, mis aitab poliitikat ühtsemaks muuta. See loodi olulisemate poliitiliste ettepanekute majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude integreeritud hindamiseks ning konkureerivate eesmärkide vaheliste kompromisside nähtavamaks muutmiseks. Siiani on komisjon esitanud üle viiekümne mõju hindamise mitmete erinevate poliitikasuundade kohta, alates erinevatest ettepanekutest edasikindlustuse direktiivi, suhkruturu ühise korralduse poliitiliste suundumuste ja Natura 2000 finantseerimise kohta. Välismõõtme osas on säästva arengu mõju hindamisi algatatud kõigi oluliste kaubandusläbirääkimiste kohta.

Developing the open method of coordination

Avatud kooskõlastusmeetodi arendamine

The open method of coordination can be a powerful instrument to promote exchange of good practice, involve and mobilize stakeholders and put pressure on Member States to adopt a more strategic and integrated approach and deliver more efficient policies. Common objectives and common indicators have, for example, been agreed by the Commission and the Member States in the areas of social inclusion and pensions. Most Member States have set quantitative targets for the reduction of poverty and social exclusion.

Avatud kooskõlastusmeetod on jõuline vahend heade kogemuste vahetamiseks, sidusrühmade kaasamiseks ja mobiliseerimiseks ning liikmesriikide mõjutamiseks, et nad kasutaksid strateegilisemat ja integreeritumat lähenemist ning teeksid tõhusamat poliitikat. Nii näiteks on ühised eesmärgid ja näitajad komisjoni ja liikmesriikide poolt kokku lepitud sotsiaalse hõlvamise ja pensionide valdkondades. Suur osa liikmeriike on seadnud kvantitatiivseid eesmärke vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks.

Getting prices and incentives right

Õiglaste hindade ja soodustuste kohaldamine

Making sure that market prices reflect the true costs of economic activities to society will encourage changes in production and consumption patterns. To achieve this, market-based instruments like environmentally-related taxes, emission trading schemes and subsidies can be an effective complement to traditional regulatory measures. In this area, progress has been made in recent years at EU level, but decision making is still sometimes difficult, in particular in relation to taxation because of the unanimity requirement in the Council. Examples where the EU has applied market-based instruments include the 2003 Energy Tax Directive, which extends the Community system of minimum tax rates from mineral oils to other energy products, and the EU-wide allowance trading scheme for greenhouse gas emissions, which is in place since 2005 to help achieve the Kyoto reduction targets.

Tuleb kindlustada, et turuhinnad kajastaksid ühiskonnale majandustegevuse tegelikke kulusid, selleks et ergutada muudatuste läbiviimist tootmis- ja tarbimismudelites. Selle saavutamiseks võivad turupõhised vahendid, nagu keskkonnamaksud, heitkogustega kauplemise skeemid ja subsiidiumid tõhusalt täiendada traditsioonilisi reguleerivaid vahendeid. Selles valdkonnas on viimastel aastatel ELi tasandil edasi mindud, kuid otsuste tegemine on siiski mõnikord raske, eriti seoses maksustamisega nõukogu ühehäälsuse nõude tõttu. Näited juhtudest, mil EL on kohaldanud turupõhiseid vahendeid, on 2003. aasta energiamaksu direktiiv, mis laiendab ühenduse miinimummaksumäärasid peale mineraalõli teistele energiatoodetele ning kogu ELis kasutatav kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem, mis on kasutusel alates 2005. aastast, et aidata saavutada heitkoguste vähendamisega seotud Kyoto eesmärke.

Investing in science and technology

Investeerimine teadusesse ja tehnoloogiasse

Advances in knowledge and technological progress are key to achieving a balance between economic growth and social and environmental sustainability. There are many synergies to exploit between innovation for quality and performance and innovation to optimise energy use, waste and safety. More energy-efficient machines, for example, consume fewer natural resources and lead to lower emissions. Investments in new technology will also create jobs and growth. EU action in this field includes the sustainable development activities of the 6th Framework Programme for Research and Technology Development. The Environmental Technologies Action Plan promotes technology platforms on hydrogen and fuel cells, photovoltaics, sustainable chemistry, water supply and sanitation. The EU is also stimulating the take up of technologies having an impact on our social systems, for example, healthcare systems[7].

Teadmiste ja tehnoloogilise progressi edusammud on võtmeks, millele tuginedes on võimalik saavutada tasakaal majanduskasvu ning sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna säästvuse vahel. Esineb mitmesugust sünergiat, mida saab kasutada kvaliteedi ja jõudluse saavutamiseks vajaliku innovatsiooni ning energia- ja jäätmekasutuse ja ohutuse optimeerimiseks vajaliku innovatsiooni vahel. Näiteks tarbivad energiatõhusamad masinad vähem loodusvarasid ning vähenevad ka heitkogused. Uutesse tehnoloogiatesse investeerimine loob töökohti ja suurendab majanduskasvu. ELi tegevus selles valdkonnas sisaldab teadusuuringute ja tehnoloogia arengu 6. raamprogrammi tegevuste edendamist säästvat arengut silmas pidades. Keskkonnaalaste tehnoloogiate tegevuskava edendab vesiniku- ja kütuseelementide ning fotogalvaaniliste elementide, säästva keemia, veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnoloogilisi platvorme. EL hoogustab ka meie sotsiaalsüsteeme mõjutavate tehnoloogiate, näiteks tervishoiusüsteemide edendamist.[7]

Communicating and mobilising citizens and business

Kodanike ja ettevõtjate teavitamine ja kaasamine

Civil society and the private sector play important roles in sustainable development. Several initiatives have been taken at EU level to encourage active involvement of these groups, and to improve the consultation processes and the mobilisation of stakeholders. Among other things the Commission has adopted minimum standards for stakeholder consultation and improved information on and participation in environmental decision making. It has also taken various initiatives to promote Corporate Social Responsibility.

Kodanikuühiskond ja erasektor mängivad säästvas arengus olulist rolli. ELi tasandil on tehtud mitmeid algatusi, et ergutada nende rühmade aktiivset kaasamist, parandada konsultatsiooniprotsesse ning sidusrühmade kaasamist. Muuhulgas on komisjon vastu võtnud miinimumstandardid sidusrühmade konsulteerimiseks ja paremaks teavitamiseks ning nende osalemiseks keskkonnaalaste otsuste vastuvõtmisel. Tehtud on ka erinevaid algatusi ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamiseks.

- Unsustainable trends

- Mittesäästvad arengusuunad

Climate change and clean energy

Kliimamuutused ja puhas energia

In the last 100 years Europe’s temperature has risen faster than the global average (0.95°C in Europe compared with 0.7°C globally); 8 out of 9 glaciers are retreating to a significant extent; extreme weather events - such as droughts, heat waves and floods - have increased[8]. Keeping the global temperature rise below the level at which more dangerous climate change becomes probable requires deep global cuts in greenhouse gas emissions. Certain estimates of damage caused by extreme events in 2002 indicate a loss of €25 billion[9]. A reliable and affordable energy supply is far from commonplace in the developing world, where over 2 billion people rely on biomass (wood, waste, etc.) as their primary energy source and 1.6 billion lack access to electricity.

Viimase sajandi jooksul on õhutemperatuur Euroopas tõusnud kõrgemale globaalsest keskmisest näitajast (0,95 °C Euroopas, võrreldes 0,7 °C maailmas); üheksast liustikust kaheksa on taganenud märkimisväärses ulatuses; suurenenud on ekstreemsed ilmastikunähtused nagu põuad, kuumalained ja üleujutused[8]. Globaalse temperatuuri hoidmine allpool taset, mille puhul võiksid tekkida veelgi ohtlikumad kliimamuutused, nõuab tõenäoliselt suuri globaalseid kärpeid kasvuhoonegaaside heitkoguste osas. 2002. aasta ekstreemsete ilmastikunähtude põhjustatud kahjude hindamine näitab kaotust 25 miljardi euro ulatuses.[9] Usaldusväärne ja taskukohane energiavarustus on kaugel normist arengumaades, kus üle 2 miljardi inimese peamiseks energiaallikaks on biomass (puit, jäätmed jne) ning 1,6 miljardil puudub elektrienergiale juurdepääs.

The European Climate Change Programme (ECCP) has served as a key vehicle to take action against climate change in Europe. It covers crucial energy initiatives and the recently launched EU-wide allowance trading scheme for greenhouse gas emissions, which started operating on 1 January 2005. The EU is also promoting a number of measures contributing to tackle climate change through its Regional Funds. However, while the latest available data show that by 2002 the EU-15 had reduced greenhouse gas emissions by 2.9% from 1990 levels, much more needs to be done in order to reach the Kyoto Protocol target of a 8% reduction from 1990 levels during the period 2008-2012. Internationally, the EU has also continued to play a leading role in promoting the ratification of Kyoto and in implementing the commitments made at the 2002 Johannesburg World Summit on Sustainable Development (WSSD). The EU has in this regard advocated the use of renewable energies worldwide, through the Johannesburg Renewable Energy Coalition. The EU Energy Initiative is a contribution to the WSSD, aiming to improve access to adequate, sustainable and affordable energy services in rural, peri-urban and urban areas.

Euroopa kliimamuutuste programm on peamiseks vahendiks, tegelemaks kliimamuutustega Euroopas. See toetab olulisemaid energiavaldkonna algatusi ja 1. jaanuaril 2005 käivitatud ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi. EL toetab regionaalfondide kaudu mitmeid meetmeid, mis aitavad lahendada kliimamuutustega seotud probleeme. Kuigi viimased kättesaadavad andmed näitavad, et 2002. aastaks oli 15 ELi liikmesriiki vähendanud kasvuhoonegaasi heitkoguseid 2,9% võrra, võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja veel rohkem teha, et saavutada Kyoto protokolliga seatud eesmärk vähendada 1990. aastate heitkoguseid 8% võrra ajavahemikul 2008–2012. Rahvusvahelises plaanis mängib EL jätkuvalt juhtrolli, edendades Kyoto lepingu ratifitseerimist ja viies ellu kohustusi, mis on vastu võetud 2002. aasta Johannesburgi ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel. EL on omalt poolt propageerinud taastuva energia kasutamist üle maailma, tehes seda läbi Johannesburgi taastuva energia koalitsiooni. EL energiavaldkonna algatus on panus ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise töösse, eesmärgiga parandada juurdepääsu piisavatele, säästvatele ja taskukohastele energiateenustele maal, linnalähedastes ja linnapiirkondades.

In Europe, renewed commitment is given to make real progress on energy efficiency through a new Energy Efficiency Initiative.

Euroopa uuenenud kohustuseks on saavutada edu energiatõhususe alal uue energiatõhususe algatuse kaudu.

Public health

Tervishoid

The threats to public health in the EU have continued to increase since 2001. Life-style-related and chronic diseases increase rapidly worldwide with obesity showing the most alarming developments (10-40% increase during the last 10 years in most EU countries). The HIV/AIDS epidemic has globally reached its highest level of infections ever (39.4 million) and the proportion of newly reported HIV infections has more than doubled in Europe since 1996. Greater contact and mobility around the globe has increased the impact of health threats through infectious diseases such as avian flu and SARS. Bioterrorism is another new element. In developing countries, recent health and development gains have been reversed and the spread of major communicable diseases is a serious threat to their future development. The World Health Organisation (WHO) estimates that unhealthy environments every year cause the death of over 5 million children worldwide.

Alates 2001. aastast on tervishoiuga seotud ohud ELis jätkuvalt kasvanud. Eluviisist tingitud ja krooniliste haiguste hulk kasvab kiiresti kogu maailmas ning ülekaalulisus näitab kõige hoiatavamat arengut (10–40% kasv viimase 10 aasta jooksul suures osas EL maades). HIV/AIDSi epideemia on nakatumiste hulgalt jõudnud ülemaailmselt kõrgeimale tasemele (39,4 miljonit) ja alates 1996. aastast on uute HIV-nakkuste arv Euroopas enam kui kahekordistunud. Inimeste kasvav liikuvus kogu maailmas on suurendanud tervisega seotud ohtusid selliste nakkushaiguste leviku tõttu nagu linnugripp ja SARS. Uus nähtus on bioterrorism. Arengumaades on äsjased saavutused tervishoiu ja majanduskasvu osas peatunud ning peamiste nakkushaiguste levik kujutab endast tõsist ohtu arengule: Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul põhjustab ebatervislik keskkond igal aastal kogu maailmas 5 miljoni lapse surma.

Examples of policy measures taken since 2001 include the funding of genome research to fight antibiotic resistance; the establishment of a joint EU surveillance and early warning networks for communicable diseases; the adoption of a proposal for a new EU regulatory framework for chemicals (REACH); the adoption of the European Environment and Health Action Plan 2004-2010; and the setting up of a European Food Safety Authority (EFSA) and European Centre on Communicable Diseases (ECDC).

Näited alates 2001. aastast kasutusele võetud poliitilistest vahenditest on genoomiuuringute rahastamine antibiootikumiresistentsusega võitlemiseks; EL ühise nakkushaiguste järelevalve ja hoiatusvõrgustiku rajamine; uue EL kemikaalide regulatiivse raamistiku (REACH) ettepaneku vastuvõtmine; Euroopa keskkonna ja tervishoiu tegevuskava 2004–2010 vastuvõtmine; Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Nakkushaiguste Euroopa Keskuse (ECDC) rajamine.

Internationally, EU financing to tackle diseases such as HIV/AIDS, Tuberculosis and malaria has increased substantially. Contributions have also been made to reduce the price of essential pharmaceutical products in developing countries.

Euroopa Liidu rahastamine rahvusvahelises ulatuses on oluliselt kasvanud, lahendamaks selliste haigustega nagu HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria seotud probleeme. Ka on toetatud põhiliste farmaatsiatoodete hindade alandamist arengumaades.

Poverty and social exclusion

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus

Poverty and social exclusion represent a growing problem. In the EU, around 15% of the population lives at risk of income poverty. The situation in some of the new Member States is of particular concern. Other worrying trends are the transmission of poverty and exclusion across generations and the disproportionate burden borne by certain population sub-groups (e.g. unemployed, single parents, disabled people, ethnic minorities). Worldwide, 2.8 billion of the world’s 6 billion people live on less than € 2 per day.

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus kujutavad endast üha suuremat probleemi. ELis elab ligikaudu 15% elanikkonnast madala sissetuleku piiril. Eriti murettekitav on olukord mõnes uues liikmeriigis. Teised problemaatilised arengusuunad on vaesuse ja tõrjutuse kandumine üle põlvkondade ning ebaproportsionaalselt suured kohustused rahvastiku teatud allrühmades (nt töötud, üksikvanemad, puuetega inimesed, rahvusvähemused). Kogu maailma 6 miljardist elanikust peab 2,8 miljardit saama hakkama vähem kui 2 euroga päevas.

EU Member States have agreed to co-ordinate their policies for combating poverty and social exclusion by setting common objectives, designing national action plans and evaluating these using common indicators to monitor progress. The European Commission is supporting this co-ordination process. European Regional Policy funding also contributes to this goal, for example, through investments in education, training and local employment.

ELi liikmeriigid on lubanud kooskõlastada oma poliitikasuunad võitlusel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, seades ühiseid eesmärke, luues riiklikke tegevuskavu ning hinnates nende edenemist ühiste näitajate abil. Euroopa Komisjon toetab sellist kooskõlastamist. Euroopa regionaalpoliitika rahastamine annab samuti oma panuse selle eesmärgi saavutamiseks, investeerides haridusse, koolitusse ja kohapealsete töökohtade loomisesse.

To tackle the issue worldwide, the EU’s development policy sets as its main objective to significantly reduce and, eventually, to eradicate poverty. A variety of actions have been taken within the framework of the new global partnership for poverty eradication and sustainable development established at the Doha, Monterrey and Johannesburg summits.

Püüdmaks lahendada seda küsimust kogu maailma ulatuses, seab Euroopa Liidu arengupoliitika oma peamiseks eesmärgiks vaesust oluliselt vähendada ja lõppkokkuvõttes likvideerida. Selleks on Doha, Monterrey and Johannesburgi tippkohtumistel vaesuse likvideerimise ja säästva arengu jaoks vastuvõetud uue globaalse partnerluse raames astutud mitmeid samme.

An ageing society

Vananev ühiskond

Population growth in the EU is projected to come to an end and a decreasing and ageing working population will have to support an increasing number of old people. The old-age dependency ratio is forecast to increase from 24% in 2004 to 47% in 2050.

ELi rahvastiku kasv on pidurdumas ning kahanev ja vananev tööealine elanikkond peab edaspidi toetama vanade inimeste suurenevat hulka. Ülalpeetavate vanurite suhtarv kasvab eeldatavasti 24 protsendilt 2004. aastal 47 protsendini 2050. aastal.

Whereas increasing life expectancy is a major achievement, Europe's ageing society raises sustainability issues which need to be addressed. Neither migration nor a rapid increase in birth rates can avert a sharp rise in the share of older people in the population over the next two decades.

Samal ajal kui eluea kasv on üks suurimaid saavutusi, tõstatab Euroopa vananev ühiskond säästvuse küsimusi, mis ootavad vastust. Ei sisseränne ega sündide kiire kasv ei takista vanade inimeste suhtarvu järsku tõusu elanikkonna seas kahe järgmise aastakümne jooksul.

The Commission is working with Member States to modernize social protection systems to ensure that they remain financially sustainable and socially adequate. Measures also include prolonging the working lives of older workers. The target, established by the European Council in Barcelona, is for 50% of 55-64 year olds to be in work by 2010 and for the effective labour market exit age to be raised by 5 years by 2010. Apart from tackling the financial side, healthcare systems also need to evolve to cope with expected demand from the increased number of elderly people, in particular in order to improve access to healthcare. The Union is facilitating structured co-operation in this field and the exchange of good practice.

Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega sotsiaalkaitsesüsteemide kaasajastamisel, et kindlustada nende püsimist rahaliselt säästva ja sotsiaalses mõttes adekvaatsena. Üks kasutatavatest meetmetest on ka vanemate töötajate tööea kasv. Euroopa Ülemkogul Barcelonas seati eesmärgiks, et 2010. aastaks töötab 50% 55–64 aastastest ning tööturult väljumise iga on 2010. aastaks tõusnud viie aasta võrra. Rahalise külje lahendamise kõrval peab kohandama ka tervishoiusüsteeme, et saada hakkama suurema hulga vanurite eeldatavate nõudmistega, parandades eelkõige tervishoiuteenuse kättesaadavust. Liit hõlbustab vastavat strukturaalset koostööd ning kogemuste vahetamist.

Management of natural resources

Maavarade majandamine

Rapid global population growth means that by 2010 there will already be 400 million more people on Earth compared to now , essentially located in urban areas. In a world of growing ‘interdependence’ we cannot continue to produce and consume as we are doing today. Bio-diversity is under threat. Worldwide, there are 15 500 species of plants and animals which face a high risk of extinction. Recent decades have already seen very significant losses in virtually all types of eco-systems and species (animals, plants, forests, fresh water, fertile land, etc). Fresh water is another precious natural resource under pressure. Overall, the global water crisis threatens lives, sustainable development and ultimately peace and security.

Elanikkonna kiire kasv tähendab, et 2010. aastaks on planeedil Maa võrreldes praegusega 400 miljonit inimest rohkem, kes elavad peamiselt linnades. Maailmas, kus üha suureneb üksteisest sõltumine, ei või jätkata tootmist ja tarbimist sellisel viisil, nagu tehakse seda praegu. Ohustatud on bioloogiline mitmekesisus. Kogu maailmas on 15 500 looma- ja taimeliiki, mida ohustab väljasuremine. Viimastel aastakümnetel on kantud märkimisväärseid kaotusi peaaegu kõigis ökosüsteemi tüüpides ja liikides (loomad, taimed, metsad, puhas vesi, viljakas maa jne). Puhas vesi on veel üks löögi all olev väärtuslik maavara. Kõikjal ohustab globaalne veekriis elusid, säästvat arengut ning kokkuvõtteks ka rahu ja julgeolekut.

Policy actions taken to achieve the EU’s target of halting the loss of biodiversity by 2010 include the reform of the Common Agricultural Policy and the Common Fisheries Policy, and the creation of the Natura 2000 network. A Communication on halting the loss of biodiversity by 2010 is in preparation. Measures to enhance resource efficiency include the EU Directive on waste electrical and electronic equipment and Commission Communications on integrated product policy. In the period from 2000-2006, the European Union is also deploying large amount of money from the Structural and Cohesion Funds to co-finance investments in favour of environmental infrastructures and the rehabilitation and maintenance of industrial, urban and natural sites.

Poliitiline tegevus, et saavutada ELi eesmärk peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks, sisaldab ühtse põllumajandus- ja kalanduspoliitika reformi ning Natura 2000 võrgustiku loomist. Ettevalmistamisel on teatis bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise kohta 2010. aastaks. Ressursside tõhusust tõstvate meetmete seas on ELi direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta ja komisjoni teatised tervikliku tootepoliitika kohta. Ajavahemikul 2000–2006 kasutab Euroopa Liit märkimisväärseid summasid struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest, et kaasfinantseerida investeeringuid keskkonna infrastruktuuri rajamisel ning tööstuslike, linna- ja looduslike objektide taastamisel ning hooldamisel.

International initiatives include the EU Water Initiative – “Water for Life” - as a follow up to the World Summit on Sustainable Development. The EU is also taking a leading role both in the Convention on Biodiversity and in the work to establish a ten-year framework of programmes on sustainable consumption and production.

Rahvusvaheliste algatuste seas on ELi veemajandusalane algatus “Eluks vajalik vesi, mis kujutab endast ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise põhimõtete jätkamist. EL on juhtrollis nii bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni töös kui ka säästva tarbimise ja tootmise kümneaastase raamistiku rajamises.

Land use and transport

Maa kasutamine ja transport

Despite the aim to decouple transport from GDP growth, the volume of transport continues to rise faster than GDP. This has impacts in a variety of areas, ranging from traffic congestion and health problems caused by air pollutants, to increased CO2 emissions affecting the EU’s targets on climate change.

Vaatamata eesmärgile eraldada transport sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvust, kasvab transpordimaht SKTst kiiremini. See mõjutab erinevaid valdkondi, alates liiklusummikutest ja õhusaastest tingitud terviseprobleemidest kuni suurenenud CO2 heitkogusteni, mis kahjustavad EL kliimamuutustega seotud eesmärke.

The EU has initiated a number of policy initiatives to limit the negative effects of this trend in the growth in transport. It is encouraging a shift from road transport to modes with lower environmental impacts, such as clean buses, shipping and rail. The Commission has also proposed that Member States introduce infrastructure charging to influence transport demand, by moving towards a situation where prices paid by transport users reflect the full costs to society (e.g. the Euro vignette directive), but implementation remains limited. Moreover, significant progress albeit offset by increase in demand and volume of transport, has been made in vehicle and fuel technology, driven by EU legislation and initiatives. Finally, actions are being pursued to improve the urban environment and land-use management, for example through the EU Structural Funds programme “Urban II” and the Research Framework Programme. The Commission is also preparing a Thematic Strategy on the Urban Environment which is due to be published in 2005.

EL on teinud rea poliitilisi algatusi, et ohjeldada transpordikasvu arengusuuna negatiivset mõju. See julgustab ette võtma pööret maanteetranspordilt madalama keskkonnamõjuga transpordiliikide suunas, nagu nn puhtad bussid, laevaliiklus and raudtee. Komisjon on teinud liikmesriikidele ettepaneku kasutusele võtta infrastruktuuri maksustamine transpordinõudluse mõjutamiseks, loomaks olukorda, kus transpordi kasutajate makstud hinnad väljendavad ühiskonnale makstavat tegelikku hinda (nt Euro vignette 'i direktiiv), paraku on selle rakendamine jäänud limiteerituks. Lisaks sellele on, vaatamata transpordinõudluse ja -mahu suurenemise vastupidisele mõjule, tehtud märkimisväärseid edusamme liiklusvahendite ja kütusetehnoloogia vallas, mille on käivitanud ELi õigusaktid ja algatused. Tegutsetud on ka linnakeskkonna parandamise ja maakasutamise majandamise parandamise nimel, näiteks läbi ELi struktuurifondide programmide “Urban II” ja teadusuuringute raamprogrammi. Komisjon valmistab ette linnakeskkonna temaatilist strateegiat, mis on plaanis avaldada 2005. aastal.

External aspects of sustainable development

Säästva arengu välisaspektid

In addition to the unsustainable trends listed above, promoting sustainable development at the global level has, inter alia, included the following EU actions:

Lisaks ülaltoodud mittesäästvatele arengusuundadele hõlmab säästva arengu toetamine globaalsel tasandil muuhulgas järgmisi ELi meetmeid:

- Harnessing Globalisation

- Globaliseerumise peatamine

Globalisation is the new context in which sustainable development has to be achieved. While it can be an important stimulus to sustainable development, the gains from globalisation are too often unevenly spread between and within countries and unregulated integration can have negative impacts on the environment and society as a whole.

Globaliseerumine on uus kontekst, mille raames tuleb säästev areng saavutada. Samal ajal, kui sellest võiks saada tähtis stiimul säästvaks arenguks, jagatakse selle saavutused riikide sees ja vahel liiga tihti ebavõrdselt ning reguleerimata integreerimine võib kaasa tuua negatiivset mõju keskkonnale ja ühiskonnale tervikuna.

The EU supports a coherent and integrated approach to questions relating to globalisation in WTO, International Financial Institutions (IFIs) and across UN bodies. It also wants to strengthen key bodies – such as, for example, the International Labour Organisation.

EL toetab ühtset ja integreeritud lähenemist küsimustele, mis puudutavad globaliseerumist WTOs, rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ja ÜRO organites. Liit soovib tugevdada ka teisi peamisi organeid, nagu näiteks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon.

To effectively and equitably integrate the developing world into the global economy, the ongoing WTO-negotiations, the Doha Development Agenda (DDA), are essential. In the DDA-negotiations, the EU has since 2002 consistently been working to pursue its objectives in terms of the promotion of global sustainable development across the board on a large number of negotiating issues. Furthermore, since developing countries’ efforts to integrate into the global trading system need to be effectively supported, trade related assistance (TRA) has been designated as one of the priority areas for the EU's development co-operation and the TRA dimension has been integrated in all the relevant levels of decision making on how to allocate funds.

Selleks, et tõhusalt ja võrdsustavalt integreerida arenguriike globaalsesse majandusse, on suure tähendusega käimasolevad WTO läbirääkimised ja Doha arengukava. EL on Doha arengukava läbirääkimiste raames alates 2002. aastast püsivalt tegutsenud selleks, et saavutada oma eesmärke, toetades globaalset säästvat arengut rea läbiräägitavate teemade seas. Kuna arengumaade püüdeid integreeruda globaalsesse kaubandussüsteemi tuleb tõhusalt toetada, on ELi arengukoostöö üheks prioriteetseks valdkonnaks nimetatud kaubandusega seonduv abi. Kaubandusabi mõõdet arvestatakse vahendite eraldamise otsuste kõigil asjakohastel tasanditel.

In addition, since the WSSD, the EU has also taken important steps to implement supportive action related to trade policy outside the scope of the DDA, inter alia, through pursuing its efforts to include a substantive element on sustainable development in all ongoing or future bilateral or regional negotiations.

Alates ülemaailmsest säästva arengu tippkohtumisest on EL astunud olulisi samme toetavate meetmete rakendamisel, mis on seotud kaubanduspoliitikaga väljaspool Doha arengukava, sealhulgas püüdes sisse viia säästva arengu teemat kõigisse käimasolevatesse või tulevastesse kahepoolsetesse või regionaalsetesse läbirääkimistesse.

- Better Governance at Global level

- Parem juhtimine globaalsel tasandil

Good governance and the promotion of democracy are critical factors in reaching the Millennium Development Goals. The Millennium Declaration states that creating an environment that is conducive to development and to the elimination of poverty depends, inter alia, on good governance within each country, on good governance at the international level and on transparency in the financial, monetary and trading systems.

Hea juhtimine ja demokraatia edendamine on olulised tegurid millenniumi arengueesmärkide saavutamisel. Millenniumi deklaratsioon deklareerib muuhulgas, et arenguks soodsa keskkonna loomine ning vaesuse kaotamine sõltub muuhulgas heast valitsemistavast igas riigis, rahvusvahelisel tasandil ning finants-, raha- ja kaubandussüsteemide läbipaistvusest.

The Commission has addressed institutional capacity building, good governance and the rule of law in a Communication on Governance and Development, focusing on institutional capacity building and dialogue on governance in different types of country situations. Efforts have also been made to promote sustainable development in all existing international and regional cooperation agreements and policy instruments. In addition, strengthened international governance for sustainable development has been at the heart of EU’s efforts to develop effective multilateralism.

Komisjon on käsitlenud institutsioonilise suutlikkuse suurendamist, head valitsemistava ja õigusriiki oma teatises juhtimise ja arengu kohta, keskendudes institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele ja juhtimisalasele dialoogile erinevates riikides. Pingutusi on tehtud ka selleks, et edendada säästvat arengut kõigis olemasolevates rahvusvahelise ja regionaalse koostöö kokkulepetes ja poliitilistes vahendites. Sellele lisaks on säästva arengu ideed tugevdav rahvusvaheline juhtimine olnud ELi pingutuste keskmes, tema püüdlustes arendada tõhusat mitmepoolsust.

- Financing for development (FfD)

- Arengu rahastamine

To reach the Millennium Development Goals, financing is needed. However, the UN target of 0.7% Official Development Assistance (ODA) of Gross National Income (GNI) is still far from being fulfilled.

Millenniumi arengueesmärkide saavutamiseks on vaja rahastamist. Siiski ei ole saavutatud ÜRO eesmärki anda ametlikku arenguabi 0,7% sisemajanduse kogutoodangust.

The EU defined its contribution to the “Financing for development process” in eight explicit commitments, endorsed by the European Council in Barcelona on 14 March 2002. The latest monitoring report forecasts that aid levels in the enlarged EU (25 Member States), as a whole, will exceed its intermediate target of 0.39% ODA/Gross National Income (GNI) and provide 0.42 % of its GNI in ODA by 2006, or an estimated € 38.5 billion. The total volume of additional resources mobilised during 2002–2006 is € 19 billion.

EL määratles oma panuse arengu rahastamisse kaheksa üksikasjaliku kohustuse näol, mis kiideti Euroopa Ülemkogu poolt heaks 14. märtsil 2002 Barcelonas. Viimane järelevalvearuanne ennustab, et abi üldtase laienenud ELis (25 liikmesriigiga), ületab oma vahe-eesmärgi, milleks on 0,39% ametlikku arenguabi sisemajanduse kogutoodangust, ning pakub 2006. aastaks 0,42% ametlikku arenguabi sisemajanduse kogutoodangust, ehk hinnanguliselt 38,5 miljardit eurot. Kasutatud lisaressursside kogumaht ajavahemikul 2002–2006 on 19 miljardit eurot.

Part II: Responding to the challenges

II osa: Vastates väljakutsetele

5. FUTURE ORIENTATIONS

5. TULEVIKUSUUNAD

In the light of the continuing challenges, Europe must not only stand by its commitment to a long-term agenda for sustainable development and a better quality of life, but also to find ways to tackle these more effectively.

Jätkuvate väljakutsete valguses ei ole Euroopa kohuseks mitte ainult täita säästva arengu kava pikaajalisi eesmärke parema elukvaliteedi tagamise nimel, vaid leidma ka nende saavutamiseks tõhusamaid viise.

5.1. Reaffirm the basic principles of the European Union Sustainable Development Strategy

5.1. Veel kord kinnitades Euroopa Liidu säästva arengu strateegia põhiprintsiipe

The concept of sustainable development and the complementarity between the Sustainable Development Strategy and the Lisbon Strategy have been clarified in the foreword.

Säästva arengu kontseptsiooni ning säästva arengu strateegia ja Lissaboni strateegia vastastikku täiendavaid suhteid on selgitatud sissejuhatuses.

Beyond that, the review will confirm the quintessential three-dimensional nature of sustainable development as the cornerstone of the strategy, i.e. a development that can only be achieved if economic growth, social inclusion and environmental protection go hand in hand, both in Europe and in other parts of the world.

Peale selle annab käesolev kokkuvõte ülevaate säästva arengu kui strateegia alussamba kolmemõõtmelisest laadist , mis tähendab, et arengut on võimalik saavutada ainult siis, kui majanduskasv, sotsiaalne hõlvamine ja keskkonnakaitse astuvad ühte sammu nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

T he review will also take into account the EU's contribution to global sustainable development in two ways: first, by addressing the international aspects of the six unsustainable trends addressed by the strategy; second, by integrating into it the external EU policies that contribute to global sustainable development. In doing so, the EU will reconfirm and strengthen its commitment to take a leading role in driving the sustainable development agenda at global level.

Käesolev kokkuvõte võtab ka arvesse ELi panust globaalsesse säästvasse arengusse kahel viisil: esiteks, tuues välja kuue mittesäästva arengusuuna rahvusvahelised aspektid, mis on esitatud strateegias; teiseks integreerides sellesse ELi välispoliitika, mis annab oma panuse globaalsesse säästvasse arengusse. Sellisel moel kinnitab ja tugevdab EL taas oma kohustust võtta juhtroll säästva arengu kava viimisel globaalsele tasandile.

5.2. Reaffirm the new approach to policy making and policy coherence

5.2. Veel kord kinnitades ühtsema poliitika kujundamise uut lähenemisviisi

The review will re-enforce the ‘new approach to policy making’ as the central means of placing sustainable development at the core of EU policy-making. In particular, the future EU Sustainable Development Strategy will give a further boost to the different components of the EU’s Better Regulation agenda, including impact assessment, stakeholder consultation and regulatory simplification.

Käesolev kokkuvõte kinnitab taas “uut lähenemist poliitika kujundamisele”, mis on peamiseks vahendiks säästva arengu toomisel EL poliitika kujundamise keskmesse. Just ELi tulevane säästva arengu strateegia annab edasise tõuke EL parema õigusliku reguleerimise kava erinevatele koostisosadele, sealhulgas mõju hindamisele, sidusrühmadega konsulteerimisele ja reguleerimise lihtsustamisele.

This means that sustainable and cost-effective policy making will continue to be promoted through Better Regulation, including a more effective implementation of a balanced Impact Assessment mechanism covering both new internal and external Commission policy initiatives. In addition, sustainability impact assessment studies will continue to be applied to major trade agreements. While the tool has recently been refined to take account of first lessons learned[10], continued attention will be given to possible ways to further improve the method, particularly with regard to the economic, social and environmental aspects of sustainable development. In this respect the Commission also intends to improve consultation of stakeholders on EU policies. Furthermore, attention will also be paid to the importance of ensuring adequate follow-up to the Inter-Institutional Agreement with the European Parliament and the Council[11] (e.g. to the need for European Parliament and the Council to apply the same principles and standards regarding impact assessment when it comes to impact assessment of substantial amendments to Commission proposals).

See tähendab, et säästvat ja tulemuslikku poliitika kujundamist toetab jätkuvalt parema õigusliku reguleerimise kava, sealhulgas tasakaalustatud mõju hindamise mehhanismi tõhusam rakendamine, mis hõlmab komisjoni uusi sise- ja välispoliitika algatusi. Lisaks sellele jätkatakse säästvuse mõju hindamise uuringute rakendamist peamiste kaubanduskokkulepete osas. Et seda vahendit on hiljuti täiustatud, võttes arvesse esimesi õppetunde,[10] pööratakse jätkuvalt tähelepanu võimalustele edaspidi seda meetodit parandada, eriti seoses säästva arengu majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud aspektidega. Siinkohal on komisjonil kavas parandada konsulteerimist sidusrühmadega ELi poliitikasuundade osas. Suuremat tähelepanu pööratakse Euroopa Parlamendi ja nõukoguga sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe[11] piisavate järelmeetmete tagamise olulisusele (nt vajadusele, et Euroopa Parlament ja nõukogu kohaldavad samu põhimõtteid ja standardeid, mis puudutab komisjoni ettepanekute sisuliste muudatuste mõju hindamist).

Also included under the new approach is the open method of coordination , notably in the fields of social inclusion, access to the labour market and social protection where this method plays a key role in modernizing social protection systems.

Uue lähenemise alla kuulub ka avatud kooskõlastusmeetod , eriti sotsiaalse hõlvamise, tööturule juurdepääsu ja sotsiaalkaitse valdkondades, kus see meetod on väga oluline sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimises.

As part of the new approach to policy making, the Commission will continue to promote the use of market-based instruments to reflect the true costs of resource use and its environmental impact to society. For example, Member States will be invited to look at how they could shift the burden of taxation onto the causes of environmental damage and away from labour. The review will also further emphasize the importance of investments in science and technology for sustainable development. Possible means to further promote eco-innovations include the EU’s research programme, the Commission’s Innovation Policy, as well as public procurement. Exchanging information with external partners on sustainable research, science and technology will also be promoted.

Poliitika kujundamise uue lähenemisviisi osana jätkab komisjon turupõhiste vahendite kasutamise edendamist, et anda ülevaade ressursside kasutamise tegelikust hinnast ja selle keskkonnamõjust ühiskonnale. Nii näiteks oodatakse, et liikmesriigid kaaluksid võimalust nihutada maksukoormat tööjõult keskkonnakahjustuste põhjustele. Kokkuvõte rõhutab veelgi seoses säästva arenguga teadusesse ja tehnoloogiasse investeerimise tähtsust. Ökoinnovatsiooni edasise edendamise võimalikud vahendid on ka ELi uurimisprogrammid, komisjoni innovatsioonipoliitika ning riigihanked. Edendatakse ka teabevahetust välispartneritega säästvate teadusuuringute, teaduse ja tehnoloogia valdkondades.

5.3. Maintaining a focus on key unsustainable trends and exploring the linkages between unsustainable trends in greater detail

5.3. Keskendudes peamistele mittesäästvatele arengusuundadele ja leides nende vahel üksikasjalikke seoseid

The review will maintain the Strategy’s focus on main trends that pose a threat to sustainable development. Many of these trends can only be tackled through continued action over a long period of time and will involve major structural changes in the functioning of our societies and economies. However, this should not be an excuse for inaction in the short run.

Käesolev kokkuvõte keskendub põhilistele arengusuundadele, mis kujutavad endast ohtu säästvale arengule . Mitut arengusuunda on võimalik käsitleda püsiva tegevusega pikema aja jooksul ning see toob kaasa olulisi struktuurimuudatusi meie ühiskonna ja majanduse toimimises. Samal ajal ei tohi see saada vabanduseks tegematajätmiste korral lühema aja jooksul.

The review will therefore include a thorough assessment of the unsustainable trends covered in the current strategy with a view to identifying objectives and necessary actions for the years to come. The priority areas identified in 2001 should also be brought into line with the international commitments made by the EU at the World Summit on Sustainable Development, the UN conference for Financing for Development as well as the UN Millennium Declaration and other related multilateral agreements and commitments undertaken by the EU. Moreover, they will be updated to reflect the accession of ten new Member States to the EU – and the prospect of further enlargement in the not too distant future – which poses new challenges for the Union’s capacity to address the unsustainable trends. In this context, the review will also examine the case for adding a limited number of new or not previously considered trends, including economically unsustainable trends.

Seetõttu sisaldab käesolev kokkuvõte põhjalikku hinnangut praeguses strateegias esitatud mittesäästvate arengusuundade kohta eesmärgiga määrata kindlaks eelolevate aastate eesmärgid ja vajalikud meetmed. 2001. aastal määratud prioriteetsed valdkonnad tuleb viia vastavusse ELi rahvusvaheliste kohustustega, mis on vastu võetud ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ning ÜRO arengu finantseerimise konverentsil, samuti ÜRO millenniumi deklaratsioonis ning teistes ELi vastavates mitmepoolsetes kokkulepetes ja kohustustes. Veel enam, neid tuleb ajakohastada, et need oleksid vastavuses kümne uue liikmesriigi ELi astumisega ning pidades silmas, et uue laienemise väljavaade ei olegi nii kauge tulevik. See omakorda loob uusi väljakutseid liidu suutlikkusele vastata mittesäästvatele arengusuundadele. Selles kontekstis peab kokkuvõte jätma võimaluse lisada piiratud hulk uusi või varem käsitlemata arengusuundi, sealhulgas majanduslikult mittesäästvaid arengusuundi.

Finally, the review will pay greater attention to identifying inter-relationships between the selected unsustainable trends. It will seek to maximize positive synergies and reduce trade-offs. For example, by promoting a shift in transport from road to rail it is possible to reduce greenhouse gas emissions and reduce congestion at one and the same time (creating a ‘win-win’ situation). Another example would be how investment in fundamental technological change could result in better competitiveness and at the same time improve environmental quality and social cohesion.

Lõpuks pööratakse käesolevas kokkuvõttes suuremat tähelepanu esitatud mittesäästvate arengusuundade vastastikustele suhetele. Püütakse viia maksimumini positiivse sünergia võimalus ja vähendada kompromisse. Nii näiteks püütakse edendada nihet maanteetranspordilt raudteetranspordile, mis võimaldab vähendada üheaegselt nii kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui ka ummikuid (olukord, kus võidavad kõik). Teiseks näiteks on see, kuidas investeerimine tehnoloogilisse muudatusse võib kaasa tuua parema konkurentsivõime ning samal ajal paranda keskkonna kvaliteeti ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

5.4. Setting objectives, targets and milestones

5.4. Seades eesmärke, sihte ja teetähiseid

The approach taken in the 2001 strategy was to define medium-term headline objectives relating to each of the unsustainable trends and to identify a number of measures intended to address these. The review will confirm the need for clearer objectives, targets and related deadlines as a way of giving focus to action in priority areas and enabling progress to be measured.

2001. aasta strateegias määratleti keskpikad põhieesmärgid seoses iga mittesäästva arengusuunaga ning toodi välja rida meetmeid, millega oli plaanis neile vastata. Kokkuvõttes kinnitatakse vajadust selgemate eesmärkide, sihtide ning nendega seotud tähtaegade järele, keskendudes tegevusele prioriteetsetes valdkondades ning võimaldades hinnata edu.

Although the trends represent long-term problems that will need long-term solutions, the only way to ascertain that society is moving in the right direction is by setting clear intermediate targets and measuring progress. Setting long-term objectives, therefore, must not come to mean postponing action.

Kuigi arengusuunad näitavad probleeme pikemas perspektiivis, mille puhul vajatakse ka pikemas perspektiivis lahendusi, on ainus võimalus välja selgitada, kas ühiskond liigub õiges suunas, seades vahe-eesmärke ning hinnates edusamme. Pikaajaliste eesmärkide seadmine ei pea tähendama tegevuse edasilükkamist.

The revised strategy will therefore present new headline objectives for each of the unsustainable trends and set the intermediate milestones which will allow the EU to monitor actual progress. The operational objectives and action plans will be identified within the relevant internal and external sectoral policies which will also be the main vehicles for implementation and monitoring of the policy initiatives, including international commitments agreed under the Millennium Declaration and the Barcelona and Monterrey summits.

Seepärast esitatakse parandatud strateegias uued peamised eesmärgid iga mittesäästva arengusuuna kohta ja seatakse vahe-eesmärgid, mis võimaldaks ELi järelevalvet tegelike edusammude üle. Tegevuseesmärgid ja meetmekavad määratakse kindlaks vastavate sisemiste ja väliste valdkondlike poliitikasuundade raames, mis on poliitiliste algatuste rakendamise ja järelevalve peamisteks vahenditeks, sealhulgas millenniumi deklaratsiooni ning Barcelona ja Monterrey tippkohtumiste rahvusvaheliselt kokku lepitud kohustuste raames.

5.5. Ensuring effective monitoring

5.5. Tõhusa järelevalve kindlustamine

The decision in Gothenburg to ensure yearly monitoring of the strategy at the Spring European Councils has fallen short of expectations. A reinforced reporting system will be developed in the review. It will focus on the short and medium-term delivery of the strategy’s objectives, combining and simplifying as far as possible current reports on sustainable development issues. The institutional responsibilities (particularly the roles of the European Council and the European Parliament) in the monitoring process will also be made clearer.

Göteborgis vastu võetud otsus kindlustada strateegia iga-aastane järelevalve kevadistel Euroopa Ülemkogu kohtumistel, ei ole teostunud vastavalt ootustele. Käesolevas kokkuvõttes esitatakse idee tugevdatud järelevalvesüsteemist. See keskendub lühi- ja pikaajalistele ettekannetele strateegia eesmärkide kohta, ühendades ja lihtsustades nii palju kui võimalik olemasolevaid kokkuvõtteid säästva arengu küsimustes. Samuti tuleb selgitada institutsioonide vastutuse osa (peamiselt Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi rolli) järelevalveprotsessis.

Monitoring will take place in particular on the basis of sustainable development indicators developed by the Commission. These will draw on, among other things, the various indicators developed within the sectoral policy processes and the synthesis already made from these in the set of structural indicators which have monitored progress towards the targets set as part of the Lisbon reform agenda. More effort will also be put into developing future models, forecasts and further gathering of scientific data to help effective monitoring.

Järelevalvet teostatakse muuhulgas erinevate säästva arengu indikaatorite põhjal, mille on välja töötanud komisjon. Need põhinevad muuhulgas valdkonnapoliitika töös välja töötatud eri indikaatoritel ja selle põhjal juba valminud struktuuriindikaatorite sünteesi põhjal, mis kajastavad edusamme Lissaboni reformikavas seatud eesmärkide suunas. Suuremaid pingutusi tehakse tulevikumudelite kujundamisel, ennustuste ja teaduslike andmete edaspidise kogumise osas, mis võiksid aidata tõhusama järelevalve saavutamist.

5.6. Strengthen ownership and improve co-operation with public and private actors at all levels

5.6. Omandiõiguse tugevdamine ning avaliku ja erasektori osalejate koostöö parandamine kõigil tasanditel

Further action is needed to raise awareness, mobilise and involve stakeholders at all levels. It must be clear who is responsible for what action at what point in time and who will bear the costs. To this end, the Commission will explore how to create effective partnerships with industry, trade unions, non-governmental organisations and consumer interests, particularly with a view to discussing ways of helping to curb the unsustainable trends identified in the context of the review.

Vaja on täiendavaid meetmeid, et tõsta teadlikkust ning kaasata sidusgruppe kõigil tasanditel. Peab olema selge, kes vastutab tegevuse eest kindlal ajahetkel ning kes kannab kulud. Seetõttu uurib komisjon, millisel viisil luua tõhusaid partnerlusi tööstuse, ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja tarbijate huvide vahel, eriti eesmärgiga arutada meetmete üle, mis aitaksid pidurdada kokkuvõttes esitatud mittesäästvaid arengusuundasid.

More consistency will be sought between EU, global, national, regional and local initiatives to promote sustainable development. Possible actions will include identifying common priorities under each of the headline objectives; starting a process of mutual learning with Member States and/or regions; and setting up mechanisms for the permanent exchange of information on best practice.

Peab püüdlema suurema järjekindluse poole ELi, globaalsete, riiklike, regionaalsete ja kohalike algatuste vahel säästva arengu saavutamiseks. Võimalike meetmete seas on peamiste eesmärkide ühiste prioriteetide teadvustamine; vastastikuse õppimisprotsessi algatamine liikmesriikide ja/või regioonide vahel; ning mehhanismide loomine, mis võimaldaksid pidevat infovahetust heade tavade osas.

The Union will also need to step up its efforts to stimulate further action in other parts of the world, both in industrialised countries and countries in transition, and in the developing world. The Commission will strive to develop the dialogue on sustainable development objectives with partners outside the EU, notably administrations and civil society in third countries as well as international organisations and NGOs focused on global issues.

Liit peab pingutama, et edendada edasist tegevust mujal maailmas, nii tööstus-, arengu- kui üleminekumaades. Komisjon peab ergutama dialoogi säästva arengu eesmärkide osas oma partneritega väljastpoolt ELi, peamiselt kolmandate maade valitsuste ja kodanikuühiskondadega, aga ka rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega, mis tegelevad globaalsete küsimustega.

6. NEXT STEPS

6. Järgmised sammud

The Commission invites the European Council, the Council, the European Parliament, Member States, regional authorities and all parts of civil society to comment on the proposed orientations for the strategy. An initial opportunity for discussion will be the holding of the stakeholder forum organised by the European Economic and Social Committee on 14 and 15 April 2005. The Commission will then present a proposal for a revised sustainable development strategy for the Union later this year.

Komisjoni kutsub üles Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamenti, liikmesriike, regionaalseid ametivõime ja kodanikuühiskonna eri tasandeid kavandatud strateegilisi suundasid kommenteerima. Esialgne võimalus diskussiooniks on sidusrühmade foorumil, mille korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. ja 15. aprillil 2005. Seal esitab komisjon ettepaneku liidu säästva arengu parandatud strateegia kohta, mis ilmub käesoleva aasta jooksul.

[1] A more detailed summary of the outcome of these exercises is set out in Parts 1 and 2 of the Commission staff working document, SEC(2005) 225. The full Commission report on the consultation results will shortly be available at http://europa.eu.int/comm/sustainable/pages/review_en.htm.

[1] Üksikasjaliku ülevaate nende tegevuste tulemustest leiab komisjoni töödokumendi SEK(2005) 225 1. ja 2. osast. Komisjoni konsultatsioonide tulemuste aruande terviktekst on peagi kättesaadav veebiaadressil http://europa.eu.int/comm/sustainable/pages/review_en.htm.

[2] Art. 2 of the Treaty on European Union.

[2] Euroopa Liidu lepingu artikkel 2.

[3] COM(2005) 12, 26.1.2005 : “Strategic objectives 2005-2009 - Europe 2010: A partnership for European Renewal: Prosperity, Solidarity and Security”.

[3] KOM(2005)12, 26.1.2005: “Strateegilised eesmärgid 2005–2009 – Euroopa 2010: partnerlus Euroopa uuenemiseks: heaolu, solidaarsus ja turvalisus”.

[4] COM(2002) 82, 13.2.2002: "Towards a global partnership for sustainable development".

[4] KOM(2002) 82, 13.2.2002: „Säästva arengu globaalse partnerluse suunas“.

[5] COM(2001) 264 “ A Sustainable Europe for a Better World: A European Union Strategy for Sustainable Development”, p. 2.

[5] KOM(2001) 264 “Säästev Euroopa parema maailma nime: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia”, lk. 2.

[6] SEC(2005) 225.

[6] SEK(2005) 225.

[7] See for example the recently adopted e-health action plan: making healthcare better for European citizens – an action plan for a European e-health area, COM(2004) 356.

[7] Vt näiteks äsja vastuvõetud e-tervise tegevuskava: parandada tervishoidu Euroopa kodanike heaks – tegevuskava Euroopa e-tervise valdkonnas, KOM(2004), 356, lõplik.

[8] EEA report “Impacts of Europe’s changing climate”, August 2004.

[8] EMP aruanne “Euroopa kliimamuutuste mõjud”, august 2004.

[9] Munich Re, Geo risk research department, January 2004.

[9] Münchener Rück, geoloogiliste ohtude uurimise osakond, jaanuar 2004.

[10] Ref. Impact Assessment: Next Steps – in support of Competitiveness and Sustainable Development, SEC(2004) 1377, 21.10.2004.

[10] Mõju hindamine: järgmised sammud – konkurentsivõime ja säästva arengu toetuseks, SEK (2004) 1377, 21.10.2004.

[11] Interinstitutional agreement on better lawmaking, OJ C 321, 31.12.2003, p. 1.

[11] Institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta 31.12.2003, 2003/C, 321, lk 1.