In Case C‑443/09,

Kohtuasjas C‑443/09,

REFERENCE for a preliminary ruling under Articles 234 EC and 267 TFEU from the Tribunale di Cosenza (Italy), made by decisions of 5 November 2009 and 13 September 2010, received at the Court on 13 November 2009 and 20 September 2010, in the proceedings

mille ese on EÜ artikli 234 ja ELTL artikli 267 alusel Tribunale di Cosenza (Itaalia) 5. novembri 2009. aasta ja 13. septembri 2010. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 13. novembril 2009 ja 20. septembril 2010,

Camera di Commercio, Industria, Artigianato e Agricoltura (CCIAA) di Cosenza

Camera di Commercio, Industria, Artigianato e Agricoltura (CCIAA) di Cosenza

v

versus

Grillo Star Srl, in liquidation,

Grillo Star Srl, (pankrotis),

THE COURT (Third Chamber),

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

composed of K. Lenaerts, President of the Chamber, J. Malenovský, R. Silva de Lapuerta, G. Arestis and D. Šváby (Rapporteur), Judges,

koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud J. Malenovský, R. Silva de Lapuerta, G. Arestis ja D. Šváby (ettekandja),

Advocate General: J. Kokott,

kohtujurist: J. Kokott,

Registrar: K. Sztranc-Sławiczek, Administrator,

kohtusekretär: ametnik K. Sztranc-Sławiczek,

having regard to the written procedure and further to the hearing on 20 October 2011,

arvestades kirjalikus menetluses ja 20. oktoobri 2011. aasta kohtuistungil esitatut,

after considering the observations submitted on behalf of:

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

– Camera di Commercio, Industria, Artigianato e Agricoltura (CCIAA) di Cosenza, by O. Morcavallo and F. Sciaudone, avvocati,

– Camera di Commercio, Industria, Artigianato e Agricoltura (CCIAA) di Cosenza, esindajad: avvocato O. Morcavallo ja avvocato F. Sciaudone,

– Grillo Star Srl, by R. Mastroianni, avvocato,

– Grillo Star Srl, esindaja: avvocato R. Mastroianni,

– the Italian Government, by G. Palmieri, acting as Agent, and S. Fiorentino, avvocato dello Stato,

– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato S. Fiorentino,

– the German Government, by N. Graf Vitzthum, acting as Agent,

– Saksamaa valitsus, esindaja: N. Graf Vitzthum,

– the Austrian Government, by C. Pesendorfer, acting as Agent,

– Austria valitsus, esindaja: C. Pesendorfer,

– the European Commission, by A. Aresu and M. Afonso, acting as Agents,

– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Aresu ja M. Afonso,

after hearing the Opinion of the Advocate General at the sitting on 12 January 2012,

olles 12. jaanuari 2012. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

gives the following

on teinud järgmise

Judgment

otsuse

1. This reference for a preliminary ruling concerns the interpretation of Articles 5(1)(c) and 6(1)(e) of Council Directive 2008/7/EC of 12 February 2008 concerning indirect taxes on the raising of capital (OJ 2008 L 46, p. 11).

1. Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (ELT L 46, lk 11) artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 6 lõike 1 punkti e. [Mõiste „kapitali suurendamine” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „kapitali koondumine”]

2. The reference has been made in proceedings for the determination of the liabilities of Grillo Star Srl (‘Grillo Star’), a company in liquidation, by the judge for insolvency cases at the Tribunale di Cosenza (District Court, Cosenza) hearing the application by the Camera di Commercio, Industria, Artigianato e Agricoltura di Cosenza (‘CCIAA di Cosenza’) for a claim relating to the failure of Grillo Star to pay, for 2009, the annual duty payable by every undertaking registered or noted in the register of undertakings (‘the annual duty’) to be included in the liabilities.

2. Taotlus on esitatud Tribunale di Cosenza poolt pankrotiasjades määratud kohtuniku poolt pankrotistunud äriühingu Grillo Star Srl (edaspidi „Grillo Star”) kohustuste väljaselgitamise menetluses, milles tal on palutud tunnustada Camera di Commercio, Industria, Artigianato e Agricoltura di Cosenza (edaspidi „CCIAA di Cosenza”) nõuet, mis tulenes sellest, et Grillo Star ei olnud tasunud ettevõtteregistris registreeritud või märgitud ettevõtete poolt 2009. aasta eest tasumisele kuuluvat iga-aastast maksu (edaspidi „aastamaks”).

Legal context

Õiguslik raamistik

European Union law

Liidu õigus

3. Article 2, ‘Capital company’, of Directive 2008/7 states:

3. Direktiivi 2008/7 artiklis 2 pealkirjaga „Kapitaliühing” on sätestatud:

‘1. For the purposes of this Directive “capital company” means:

„1. Käesolevas direktiivis tähendab „kapitaliühing” järgmist:

(a) any company which takes one of the forms listed in Annex I;

a) ühing, mis esineb I lisas loetletud mis tahes kujul;

(b) any company, firm, association or legal person the shares in whose capital or assets can be dealt in on a stock exchange;

b) mis tahes äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille kapitali või vara osadega võib kaubelda börsil;

(c) any company, firm, association or legal person operating for profit, whose members have the right to dispose of their shares to third parties without prior authorisation and are only responsible for the debts of the company, firm, association or legal person to the extent of their shares.

c) mis tahes tulunduslik äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille liikmetel on õigus oma osasid eelneva loata võõrandada kolmandatele isikutele ning kes vastutavad kõnealuse äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku võlgade eest üksnes oma osade ulatuses.

2. For the purposes of this Directive, any other company, firm, association or legal person operating for profit shall be deemed to be a capital company.’

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse kapitaliühinguna ka kõiki teisi tulunduslikke äriühinguid, ühistuid või muid juriidilisi isikuid.”

4. Article 5(1) of the directive provides:

4. Selle direktiivi artikli 5 lõige 1 sätestab:

‘Member States shall not subject capital companies to any form of indirect tax whatsoever in respect of the following:

„Liikmesriigid ei maksusta ühelgi viisil kaudselt järgmisi tehinguid:

…

[…]

(c) registration or any other formality required before the commencement of business to which a capital company may be subject by reason of its legal form;

c) majandustegevusele eelnev registreerimine või mis tahes muu formaalsus, mille alusel tekib kapitaliühingu õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus- ja teovõime;

…’

[…]”

5. Article 6(1) of the directive reads as follows:

5. Direktiivi artikli 6 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

‘Notwithstanding Article 5, Member States may charge the following duties and taxes:

„Olenemata artiklist 5 võivad liikmesriigid kohaldada järgmisi makse:

…

[…]

(e) duties in the form of fees or dues;

e) lõivud või tasud;

…’

[…]

National legislation

Siseriiklik õigus

6. In the version before they were recast by Article 1(19) of Legislative Decree No 23 on the reform of the organisation of chambers of commerce, industry, crafts and agriculture pursuant to Article 53 of Law No 99 of 23 July 2009 (Decreto legislativo n. 23 – Riforma dell’ordinamento relative alle camere di commercio, industria, artigianato e agricoltura, in attuazione dell’articolo 53 della legge 23 luglio 2009, n. 99) of 15 February 2010 (GURI No 46, 25 February 2010, p. 1), which entered into force on 12 March 2010, the national provisions applicable to the main proceedings are as follows.

6. Põhikohtuasjas kohaldatavad siseriiklikud sätted olid enne 15. veebruari 2010. aasta seadusandliku dekreedi nr 23 ( Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana , edaspidi „ GURI ”, nr 46, 25.2.2010), mis puudutab kaubandus-, tööstus-, käsitöö- ja põllumajanduskodade süsteemi reformi vastavalt 23. juuli 2009. aasta seaduse nr 99 artiklile 53 (decreto legislativo nr 23 – Riforma dell’ordinamento relativo alle camere di commercio, industria, artigianato e agricoltura, in attuazione dell’articolo 53 della legge 23 luglio 2009, nr 99) (jõustus 12. märtsil 2010) artikli 1 lõikega 19 ümbersõnastamist järgmised.

The Civil Code

Tsiviilseadustik

7. Article 2188(1) of the Italian Civil Code (Codice civile) established the register of undertakings, in which, under Article 2195 of the code, all industrial, commercial and financial undertakings, whether sole traders or associations of persons, and more particularly, under Article 2200 of the code, companies and cooperatives, including those not engaged in commercial activity, are obliged to be registered.

7. Codice Civile (Itaalia tsiviilseadustik, edaspidi „tsiviilseadustik”) artikli 2188 lõikega 1 seati sisse ettevõtteregister, milles selle seadustiku artikli 2195 kohaselt tuleb registreerida kõik ühe isiku poolt või ühiselt juhitavad tööstus‑, kaubandus‑ja finantsettevõtted ning eelkõige sama seadustiku artikli 2200 kohaselt äriühingud ja kooperatiivid, sealhulgas need, millel puudub majandustegevus.

Law No 580/1993 and its implementing provisions

Seadus nr 580/1993 ja selle rakendusaktid

8. Article 8(1) and (2) of Law No 580 on the reorganisation of chambers of commerce, industry, crafts and agriculture (Legge n. 580 – Recante riordinamento delle camere di commercio, industria, artigianato e agricoltura) of 29 December 1993 (ordinary supplement to GURI No 7, 11 January 1994; ‘Law No 580/1993’) provide that the register of undertakings is to be kept by the chambers of commerce, industry, crafts and agriculture.

8. 29. detsembri 1993. aasta seaduse nr 580 kaubandus-, tööstus‑, käsitöö‑ ja põllumajanduskodade ümberkorraldamise kohta (Legge recante Riordinamento delle camere di commercio, industria, artigianato e agricoltura) ( GURI nr 7, regulaarne lisa, 11.1.1994; edaspidi „seadus nr 580/1993”) artikli 8 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ettevõtteregistri pidamine on antud kaubandus‑, tööstus‑, käsitöö‑ ja põllumajanduskodadele.

9. Article 18(3) to (5) of Law No 580/1993 determines the method of calculating the annual duty.

9. Seaduse nr 580/1993 artikli 18 lõigetes 3–5 on ette nähtud aastamaksu arvutamise eeskirjad.

10. The Decree of the Minister for Economic Development on the determination of the amount of the annual duty payable by undertakings to chambers of commerce for 2009 (Decreto del ministro dello Sviluppo economico – Determinazione delle misure del diritto annuale dovuto per l’anno 2009, dalle imprese alle camere di commercio) of 30 April 2009 (GURI No 114, 19 May 2009, p. 37) sets the amount of the annual duty for the year at issue in the main proceedings. That duty is a flat rate of EUR 200 for undertakings with a turnover of less than EUR 100 000, and above that figure it is calculated, in bands, as a percentage of the turnover of the undertaking concerned.

10. Majandusarengu ministri 30. aprilli 2009. aasta määruses, mis puudutab kaubanduskodadele makstava aastamaksu suuruse kindlaksmääramist 2009. aastal (decreto del ministro dello Sviluppo economico – Determinazione delle misure del diritto annuale dovuto per l’anno 2009, dalle imprese alle camere di commercio) ( GURI nr 114, 19.5.2009, lk 37) on kehtestatud põhikohtuasjas kõnealuse aasta eest tasutava aastamaksu suurus. Ettevõtetel, kelle aastakäive on kuni 100 000 eurot, tuleb aastas maksta kindlasummalist maksu 200 eurot; ettevõtete puhul, kelle käive on sellest suurem, arvutatakse aastamaks osade kaupa asjaomase ettevõtte käibele vastava protsendina.

The dispute in the main proceedings and the questions referred for a preliminary ruling

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

11. By judgment of 29 April 2009, the insolvency section of the Tribunale di Cosenza declared Grillo Star insolvent and opened the procedure for creditors to prove their debts in accordance with Article 93 of the Law on bankruptcies.

11. Tribunale di Cosenza pankrotikoja 29. aprilli 2009. aasta otsusega kuulutati välja Grillo Stari pankrot ning vastavalt pankrotiseaduse artiklile 93 alustati menetlust võlausaldajate nõuete tunnustamiseks.

12. In that procedure the CCIAA di Cosenza applied on 4 June 2009 for a debt of EUR 200, plus EUR 113.39, in respect of the annual duty payable for 2009, to be included in the liabilities of Grillo Star.

12. Selle menetluse raames palus CCIAA di Cosenza 4. juunil 2009 tunnustada Grillo Stari pankrotivaral lasuvate kohustuste hulgas nõuet summas 200 eurot, mis on tekkinud seoses 2009. aasta eest tasumisele kuulunud aastamaksuga, millele lisandub 113,39 eurot.

13. The insolvency judge of the Tribunale di Cosenza, who is hearing the application for the debt to be included in the liabilities of Grillo Star, is unsure whether the Italian legislation on the determination of the annual duty is compatible with Directive 2008/7.

13. Tribunale di Cosenza pankrotiasjades määratud kohtunikul, kellel paluti seda nõuet tunnustada Grillo Stari pankrotivaral lasuvate kohustuste hulgas, tekkis kahtlus, kas aastamaksu kindlaksmääramist käsitlevad Itaalia õigusnormid on direktiiviga 2008/7 kooskõlas.

14. He refers in this respect to the Court’s case-law, in particular Joined Cases C‑71/91 and C‑178/91 Ponente Carni and Cispadana Costruzioni [1993] ECR I‑1915, Case C‑188/95 Fantask and Others [1997] ECR I‑6783, and Joined Cases C‑216/99 and C‑222/99 Prisco and CASER [2002] ECR I‑6761, defining the duties paid by way of fees or dues which the Member States are allowed to charge pursuant to the exception in Article 12(1)(e) of Council Directive 69/335/EEC of 17 July 1969 concerning indirect taxes on the raising of capital (OJ, English Special Edition 1969(II), p. 412), which was reproduced in substance in Article 6(1)(e) of Directive 2008/7. It appears to the judge that the annual duty is not such a duty, in that it is not calculated on the basis of the cost of the service provided to undertakings for maintaining their registration in the register kept by the chambers of commerce, industry, crafts and agriculture.

14. Sellega seoses viitab ta Euroopa Kohtu praktikale, eelkõige 20. aprilli 1993. aasta otsusele liidetud kohtuasjades C‑71/91 ja C‑178/91: Ponente Carni ja Cispadana Costruzioni (EKL 1993, lk I‑1915); 2. detsembri 1997. aasta otsusele kohtuasjas C‑188/95: Fantask jt (EKL 1997, lk I‑6783), samuti 10. septembri 2002. aasta otsusele liidetud kohtuasjades C‑216/99 ja C‑222/99: Prisco ja CASER (EKL 2002, lk I‑6761), mis määratlevad lõivu või teenustasuna sellise maksu, mida liikmesriikidel on õigus nõuda nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (EÜT L 249, lk 25; ELT eriväljaanne 09/01, lk 11) artikli 12 lõike 1 punktis e sätestatud erandi alusel, mida sisuliselt kordab direktiivi 2008/7 artikli 6 lõike 1 punkt e. Samas tundub nimetatud kohtunikule, et aastamaks ei ole sellisena käsitatav, kuna selle arvutamine ei ole seotud ettevõtetele nende registreeringu kaubandus‑, tööstus‑, käsitöö‑ ja põllumajanduskodade registris hoidmiseks osutatud teenuse hinnaga.

15. In those circumstances, the insolvency judge of the Tribunale di Cosenza decided to stay the proceedings and to refer the following questions to the Court for a preliminary ruling:

15. Neil asjaoludel otsustas Tribunale di Cosenza poolt pankrotiasjades määratud kohtunik menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

‘1. Are the criteria for determining the annual duty referred to in Article 18[1](b) of [Law No 580/1993], as provided for in Article 18(3), (4), (5) and (6) thereof, inconsistent with [Directive 2008/7], in so far as the duty cannot be covered by the exceptions provided for in Article 6[1](e) of that directive?

„1. Kas [seaduse nr 580/1993] artikli 18 punktis b ette nähtud aastamaksu kindlaksmääramise kriteeriumid – nagu need on sätestatud selle artikli kolmandas, neljandas, viiendas ja kuuendas lõigus – on vastuolus [direktiiviga 2008/7/EÜ], kuna nende kriteeriumide kohaselt ei saa aastamaks kuuluda direktiivi artikli 6 [lõike 1] punktis e ette nähtud erandi alla?

2. In particular:

2. Täpsemalt:

– Does the annual duty, which is to be determined by reference to “the budgetary resources needed in order for the chambers of commerce system to be able to carry out the services which it is under a duty to provide throughout the national territory”, constitute a duty paid by way of fees or dues?

– Kas aastamaksul, mille kindlaksmääramiseks viidatakse „nende teenuste osutamiseks vajalikule summale, mida kaubanduskodade võrgustik peab kogu riigi territooriumil pakkuma”, on „lõivu või tasu” tunnused?

– Does the provision for a “balancing fund”, which is intended to harmonise throughout the national territory the performance of all the “administrative functions” entrusted by law to the chambers of commerce, preclude the possibility that the annual duty is a duty paid by way of fees or dues?

– Kas asjaolu, et ette on nähtud „tasandusfond”, mille eesmärk on ühtlustada kogu riigi territooriumil nende haldusülesannete täitmine, mis on seadustega kaubanduskodade võrgustikule pandud, välistab aastamaksu käsitamise „lõivu või tasuna”?

– Is the power conferred on the individual chambers of commerce to increase the amount of the annual duty by up to 20% for the purposes of cofinancing initiatives aimed at increasing production and improving the economic conditions of the territorial unit under their responsibility consistent with that annual duty being a duty paid by way of fees or dues?

– Kas kaubanduskodadele antud õigus aastamaksu ise kuni 20% tõsta, et kaasrahastada ettevõtmisi, mille eesmärk on tootmise kasv ja majandustingimuste parandamine nende territoriaalses pädevusalas, on kooskõlas nimetatud maksu „lõivu või tasu” tunnustega?

– Does the fact that no methods have been specified for determining the total budgetary requirements for the maintaining and the updating by the chambers of commerce of registrations and notes in the register of companies mean that the annual duty cannot be a duty paid by way of fees or dues?

– Kas see, et puudub selgitus meetodi kohta, mille abil kaubanduskojad määravad kindlaks ettevõtteregistris registrikannete ja märkuste säilitamise ja ajakohastamisega seonduva vajaduse, välistab aastamaksu käsitamise „lõivu või tasuna”?

– Is the fact that the annual duty is determined on a flat-rate basis, with no provision for checking at “regular intervals” that it appropriately reflects the average cost of the service, consistent with the annual duty being a duty paid by way of fees or dues?’

– Kas aastamaksu kehtestamine kindlasummalisena on kooskõlas niisuguse maksu „lõivu või tasu” tunnustega, kui ei ole ette nähtud mingisugust korda, et kontrollida „regulaarsete vahemike” järel, kas see kindel summa on teenuse keskmise maksumuse seisukohalt sobiv?”

16. As regards the applicability of Article 5(1)(c) of Directive 2008/7 to the annual duty, the insolvency judge of the Tribunale di Cosenza supplemented his order for reference of 5 November 2009 by adding the following questions:

16. Mis puudutab seda, kas direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 1 punkt c on kohaldatav aastamaksu suhtes, siis kavatses Tribunale di Costenza poolt pankrotiasjades määratud kohtunik oma 5. novembri 2009. aasta eelotsusetaotlust täiendada järgmiste küsimustega:

‘1. Does the obligation to pay the [annual duty], where imposed on a capital company which is not – and never has been – engaged in any economic activity and is thus “dormant”, conflict with [Directive 2008/7]?

„1. Kas niisuguse kapitaliühingu kohustus maksta [aastamaksu], kes majandustegevusega ei tegele ega ole sellega kunagi tegelenud ja kes on seega „mittetegutsev”, on vastuolus [direktiiviga 2008/7/EÜ]?

2. Does the fact that registration in the register of companies constitutes an event which, for the Italian legal system, is necessarily linked to the acquisition of legal personality by capital companies – and hence the payment of the related “annual duty” – conflict with [Directive 2008/7]?’

2. Kas rajatava ettevõtte ettevõtteregistris registreerimise õigustloov olemus – asjaolu, mis on Itaalia õiguses lahutamatult seotud kapitaliühingute õigusvõime omandamisega – ja seega ka sellega seonduva „aastamaksu” tasumine on vastuolus [direktiiviga 2008/7]?”

17. Following the supplementary reference for a preliminary ruling, the written procedure was reopened by order of the President of the Court of 20 October 2010.

17. Pärast täiendavate eelotsuse küsimuste saamist otsustas Euroopa Kohtu president 20. oktoobri 2010. aasta määrusega uuendada kirjalikku menetlust.

Jurisdiction of the Court

Euroopa Kohtu pädevus

18. The CCIAA di Cosenza submits essentially that the Court lacks jurisdiction to reply to these references for a preliminary ruling, as the insolvency judge of the Tribunale di Cosenza cannot be regarded as a ‘court or tribunal’ within the meaning of Article 267 TFEU. It submits that the procedure before that judge does not lead to a decision of a judicial nature. It observes that the judge essentially supervises and monitors the correctness of the procedure for establishing the liabilities by accepting in whole or in part or rejecting or declaring inadmissible any application for a debt to be included. It also argues that the procedure before such a judge fails in many ways to observe the inter partes principle.

18. CCIAA di Cosenza väidab sisuliselt seda, et Euroopa Kohus ei ole pädev eelotsusetaotlustele vastama, kuna Tribunale di Costenza poolt pankrotiasjades määratud kohtunik ei ole käsitatav „kohtuna” ELTL artikli 267 mõttes. Ta lisab selle kohta, et nimetatud kohtuniku menetletava asja tulemuseks ei ole kohtuotsuse jõudu omav otsus. Ta märgib, et nimetatud kohtuniku ülesandeks on peamiselt pankrotivara moodustamise protsessi eeskirjadele vastavuse jälgimine ja kontrollimine, nõuete tunnustamise taotluste osaline või täielik rahuldamine, rahuldamata jätmine või vastuvõetamatuks tunnistamine. Ta väidab lisaks, et selles menetluses esineb mitmeid võistlevuse põhimõtte piiranguid.

19. Grillo Star submits, on the other hand, that the procedure conducted by the insolvency judge is of a judicial nature, since the Italian legislation confers on him the task of taking reasoned decisions on all applications for debts to be included in the liabilities and those decisions, if no appeal is brought, are final and binding on the parties. It also observes that the insolvency judge’s decision is made following a hearing to which the parties are summoned and in which they are entitled to take part.

19. Grillo Star väidab seevastu, et määratud kohtuniku teostatav menetlus on kohtumenetlus, kuna Itaalia õigusaktide kohaselt on tema ülesanne teha põhistatud otsuseid iga pankrotivara suhtes esitatud nõude tunnustamise kohta ning need otsused – kui neid ei vaidlustata – on lõplikud ja pooltele kohustuslikud. Ta märgib veel, et määratud kohtuniku otsus tehakse kohtuistungi lõpus, kuhu pooled on kutsutud ja kus neil on õigus osaleda.

20. On this point, it must be noted that, according to settled case-law of the Court, in order to determine whether a body making a reference is a ‘court or tribunal’ within the meaning of Article 267 TFEU, which is a question governed by European Union law alone, the Court takes account of a number of factors, such as whether the body is established by law, whether it is permanent, whether its jurisdiction is compul sory, whether its procedure is inter partes , whether it applies rules of law and whether it is independent (see Case C‑196/09 Miles and Others [2011] ECR I‑0000, paragraph 37 and the case-law cited).

20. Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võtab Euroopa Kohus selleks, et hinnata, kas eelotsusetaotluse esitanud organ kujutab endast „kohut” ELTL artikli 267 tähenduses – küsimus, mis kuulub üksnes liidu õiguse valdkonda – arvesse järgmisi asjaolusid nende kogumis: organi õiguslik alus, alalisus, otsuste kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine selle organi poolt ning tema sõltumatus (vt 14. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑196/09: Miles jt, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

21. In addition, a national court may refer a question to the Court only if there is a case pending before it and if it is called upon to give judgment in proceedings intended to lead to a decision of a judicial nature (order of 24 March 2011 in Case C‑344/09 Bengtsson , paragraph 18 and the case-law cited).

21. Pealegi võivad iseriiklikud kohtud saata asja Euroopa Kohtule vaid juhul, kui tegemist on poolelioleva vaidlusega ja see kohus peab vastava menetluse raames tegema kohtuotsuse jõudu omava lahendi (24. märtsi 2011. aasta määrus kohtuasjas C‑344/09: Bengtsson, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

22. Thus, when it makes an administrative decision without being required to decide a legal dispute within the meaning of the Court’s case-law, the referring body cannot be regarded as exercising a judicial function (order in Bengtsson , paragraph 19 and the case-law cited).

22. Seega, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus toimib haldusasutusena ilma, et ta lahendaks samal ajal õiguslikku vaidlust Euroopa Kohtu praktika tähenduses, ei saa teda pidada õigustmõistvat funktsiooni täitvaks (eespool viidatud kohtumäärus Bengtsson, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

23. In the present case, the information provided by the CCIAA di Cosenza and confirmed by Grillo Star shows that the function of the insolvency judge is, on the basis of a draft statement of liabilities drawn up by the administrator of the bankrupt company, to determine, on application by the creditors, which debts are to be included in the liabilities. It is also apparent from the Law on bankruptcies that both the administrator and the other interested parties can challenge, before the insolvency judge, an application by a creditor for a debt to be included in the liabilities. Finally, it should be noted that, in the absence of a challenge, a decision of the insolvency judge refusing to include a debt in the liabilities has binding legal effects.

23. Antud asjas nähtub CCIAA di Cosenza esitatud teabest, mida Grillo Star on kinnitanud, et pankrotikohtuniku ülesanne on võlausaldajate nõudmisel välja selgitada – pankrotis äriühingu pankrotihalduri poolt ette valmistatud projekti põhjal, milles määratakse pankrotivara seisukord – selle vara suhtes tunnustatud nõuded. Pankrotiseadusest nähtub lisaks, et nii pankrotihalduril kui teistel huvitatud isikutel on võimalus määratud kohtuniku juures vaidlustada viimasele esitatud nõude tunnustamise taotlus. Lõpuks tuleb märkida, et juhul, kui seda ei ole vaidlustatud, on nimetatud kohtuniku otsusel, millega ei lubata nõuet pankrotivara suhtes tunnustada, siduvad õiguslikud tagajärjed.

24. Moreover, as the Advocate General observes in point 19 of her Opinion, the administrator and the creditors can submit written and oral observations to the insolvency judge.

24. Nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 19 märkis, on pankrotihalduril ja võlausaldajatel samas võimalus esitada pankrotiasju lahendama määratud kohtunikule oma seisukohti nii kirjalikus menetluses kui ka kohtuistungil.

25. Having regard to all the above elements, it cannot validly be argued that the insolvency judge of the Tribunale di Cosenza is not called upon to give a decision of a judicial nature, within the meaning of European Union law, in order to decide a dispute in inter partes proceedings.

25. Arvestades kõiki neid asjaolusid, ei saa põhjendatult väita, et Tribunale di Cosenza määratud pankrotikohtunikul ei ole palutud liidu õiguse tähenduses teha kohtuotsuse jõudu omav otsus, et lahendada vaidlus võistleva menetluse raames.

26. In those circumstances, the Court has jurisdiction to answer the referring court’s questions.

26. Neil asjaoludel on Euroopa Kohus pädev vastama eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele.

Consideration of the questions referred

Eelotsuse küsimused

27. By its questions, which should be considered together, the referring court asks essentially whether Directive 2008/7, in particular Articles 5(1)(c) and 6(1)(e), must be understood as precluding the charging of an annual duty such as that at issue in the main proceedings, paid to chambers of commerce, industry, crafts and agriculture by all undertakings registered or noted in the register kept by those chambers.

27. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib eelotsuse küsimustega, mida tuleks uurida koos, sisuliselt seda, kas direktiivi 2008/7, eelkõige selle direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 6 lõike 1 punkti e tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellise aastamaksu nõudmine, mis on kõne all põhikohtuasjas ja mida tuleb Itaalia kaubandus‑, tööstus‑, käsitöö‑ ja põllumajanduskodadele tasuda igal ettevõttel, kes on registreeritud või märgitud nende kodade peetavas registris.

28. It should be recalled that the Court has already had occasion to rule that Article 12 of Directive 69/335, the wording of which is substantially the same as that of Article 6 of Directive 2008/7, is an exception to the prohibition in principle of taxes with the same characteristics as capital duty in Article 10 of Directive 69/335, itself substantially reproduced in Article 5(1) of Directive 2008/7 (see, to that effect, inter alia, Fantask and Others , paragraph 20).

28. Esmalt tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on juba täpsustanud, et direktiivi 69/335 artikkel 12, mille sõnastus on sisuliselt sama kui direktiivi 2008/7 artikli 6 sõnastus, kujutab endast direktiivi 69/335 artiklis 10 – millele sisuliselt vastab direktiivi 2008/7 artikli 5 lõige 1 – nimetatud kapitalimaksudega sarnaste maksude keelamise erandit (vt selle kohta eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Fantask jt, punkt 20).

29. It must first be examined, therefore, whether an annual duty such as that at issue in the main proceedings is one of the taxes prohibited by Article 5(1) of Directive 2008/7.

29. Seega tuleb uurida, kas selline aastamaks, mis on arutusel põhikohtuasjas, kuulub direktiivi 2008/7 artikli 5 lõikega 1 keelatud maksude hulka.

30. That article prohibits in particular, in paragraph 1(c), indirect taxes of any form whatsoever that are payable in respect of registration or any other formality required before the commencement of business to which a capital company may be subject by reason of its legal form.

30. Nimetatud artikli lõike 1 punktiga c on eelkõige keelatud mis tahes kaudsed maksud majandustegevusele eelneva registreerimise või mis tahes muu formaalsuse eest, mille alusel tekib äriühingu õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus- ja teovõime.

31. That prohibition is justified by the fact that, even though the taxes in question are not imposed on capital contributions as such, they are nevertheless imposed on account of formalities connected with the company’s legal form, in other words on account of the instrument employed for raising capital, so that their continued existence would similarly risk frustrating the aims of Directive 2008/7 (see, to that effect, Case C‑466/03 Albert Reiss Beteiligungsgesellschaft [2007] ECR I‑5357, paragraph 50 and the case-law cited).

31. Seda keeldu õigustab asjaolu, et kuigi kõnealuse maksuga ei maksustata kapitali sissemakseid kui selliseid, maksustatakse selle maksuga sellest hoolimata formaalsused, mis on seotud äriühingu õigusliku vormiga, see tähendab vahendiga, mida kasutatakse kapitali suurendamiseks, ja seetõttu ohustab nende maksude säilitamine ka direktiiviga 2008/7 kavandatud eesmärkide saavutamist (vt selle kohta 28. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑466/03: Albert Reiss Beteiligungsgesellschaft, EKL 2007, lk I‑5357, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

32. Article 5(1)(c) of Directive 2008/7 must in principle be interpreted broadly as including not only procedures which are formally required before a capital company commences business but also the formalities which are necessary for carrying on the business of the company (see, to that effect, Albert Reiss Beteiligungsgesellschaft , paragraph 51 and the case-law cited).

32. Direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 1 punkti c tuleb üldjuhul tõlgendada laialt, nii et selles on silmas peetud mitte ainult kapitaliühingu majandustegevusele eelnevaid formaalsusi, vaid ka formaalsusi, mis on tingimuseks selle äriühingu majandustegevuse teostamisele ja jätkamisele (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Albert Reiss Beteiligungsgesellschaft, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

33. However, the Court’s case-law shows that that article does not prohibit a tax which is payable annually on account of the registration of an undertaking with a chamber of commerce and industry, in so far as the event which gives rise to that tax is not the registration of the company or the legal person which owns an undertaking but the registration of the undertaking itself, the tax is unrelated to the legal form of the entity which owns the undertaking, and it is not therefore linked to formalities to which capital companies may be subject by reason of their legal form (see, to that effect, Case C‑2/94 Denkavit Internationaal and Others [1996] ECR I‑2827, paragraphs 24 to 26).

33. Euroopa Kohtu praktikast nähtub siiski, et see artikkel ei keela maksusid, mida tuleb igal aastal maksta ettevõtte registreerimise tõttu kaubandus‑ ja tööstuskojas, kuna selle maksu maksustatav teokoosseis ei seisne mitte äriühingu või ettevõtte omanikuks oleva juriidilise isiku registreerimises, vaid ettevõtte enda registreerimises ning et selline maks ei sõltu ettevõtte omanikuks oleva juriidilise isiku õiguslikust vormist ega ole seetõttu seotud formaalsustega, mille alusel tekib äriühingu õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus‑ ja teovõime (vt selle kohta 11. juuni 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑2/94: Denkavit Internationaal jt, EKL 1996, lk I‑2827, punktid 24–26).

34. It is common ground that the event which gives rise to an annual duty such as that at issue in the main proceedings consists, in accordance with the national legislation applicable, not in the registration of the company or the legal person which owns the undertaking but in the registration of the undertaking itself. It is a duty which affects, on the basis of their turnover, all entities operating for profit.

34. On teada, et põhikohtuasjas arutusel oleva aastamaksu maksustatav teokoosseis seisneb kohaldatavate siseriiklike õigusnormide kohaselt mitte äriühingu või ettevõtte omanikuks oleva juriidilise isiku registreerimises, vaid ettevõtte enda registreerimises. See on maks, mida võetakse nende käibe põhjal kõikidelt tulunduslikelt üksustelt.

35. Such a duty, as Grillo Star confirmed at the hearing, is unrelated to the legal form of the entity which owns the undertaking, as it affects both undertakings which take the form of capital companies within the meaning of Article 2 of Directive 2008/7 and undertakings which take another legal form, in particular those owned or operated individually by natural persons (see, by analogy, Denkavit Internationaal and Others , paragraph 25).

35. Selline maks ei sõltu ettevõtte omanikuks oleva äriühingu õiguslikust vormist, mida kinnitas kohtuistungil ka Grillo Star, kuna seda võetakse kõikidelt kapitaliühinguna asutatud ettevõtetelt direktiivi 2008/7 artikli 2 mõttes, ning ettevõtetelt, mis on asutatud teistsuguses õiguslikus vormis, eriti sellistelt, mis kuuluvad füüsilistele isikutele või mida viimased juhivad (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Denkavit Internationaal jt, punkt 25).

36. Moreover, as the Italian Government and the European Commission rightly point out, the fact that the annual duty is a proportion of the undertaking’s turnover means that the payment of the duty cannot be a more burdensome formality for an undertaking which has adopted the legal form of a capital company than for one which takes a different legal form.

36. Lisaks, nagu Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon põhjendatult väidavad, välistab aastamaksu proportsionaalsus asjaomase ettevõtte aastakäibega selle, et maksu tasumine oleks end kapitaliühinguna registreerinud ettevõtte jaoks kulukam formaalsus võrreldes ettevõttega, mis on asutatud teistsuguses õiguslikus vormis.

37. It is thus apparent that an annual duty such as that at issue in the main proceedings is not linked to formalities to which capital companies may be subject by reason of their legal form.

37. Seega paistab, et põhikohtuasjas arutusel olev aastamaks ei ole seotud formaalsustega, mille alusel tekib kapitaliühingu õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus- ja teovõime.

38. The circumstance mentioned by the referring court that registration of capital companies in the register of undertakings has constituent effect for capital companies as defined in the national law concerned, unlike other undertakings, cannot call into question the conclusion in the preceding paragraph. Even if registration in that register, and consequently the payment of the annual duty relating to registration, is a condition of the legal existence of a capital company, that factor cannot in itself alter the event giving rise to the annual duty, as identified in paragraph 34 above, by transforming it into a duty payable by virtue of the registration of the capital company which owns the undertaking (see, by analogy, Denkavit Internationaal and Others , paragraph 28). Furthermore, it is common ground that the failure of a capital company to pay that duty does not bring about its deletion from the register of undertakings.

38. Asjaolu, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus juhtis tähelepanu ja mille kohaselt erinevalt teistest ettevõtetest on kapitaliühingute jaoks asjaomase siseriikliku õiguse tähenduses äriregistrisse kandmisel õigustloov mõju, ei mõjuta eelmises punktis sedastatut. Nimelt, kuivõrd registrisse kandmine ja seetõttu sellega seotud aastamaksu tasumine kujutab endast kapitaliühingute õigusliku eksisteerimise tingimust, ei saa see asjaolu üksi muuta aastamaksu maksustatavat teokoosseisu nii, nagu seda on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 34, muutes selle maksuks, mida tuleb tasuda ettevõtte omanikuks oleva kapitaliühingu registreerimisel (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Denkavit Internationaal jt, punkt 28). Lisaks on teada, et kui kapitaliühing nimetatud maksu ei maksa, ei too see kaasa tema ettevõtteregistrist kustutamist.

39. Also immaterial is the fact, relied on by the CCIAA di Cosenza, that an annual duty such as that at issue in the main proceedings has to be paid by a capital company, such as Grillo Star, even for the period during which it does not carry on any actual economic activity. In accordance with the national law at issue in the main proceedings, the obligation for capital companies to pay the annual duty is justified by the presumption that every capital company in principle owns an undertaking. The Court has accepted, first, that the definition of an undertaking in a field such as that covered by Directive 2008/7 is within the competence of the national legislature (see, to that effect, Denkavit Internationaal and Others , paragraph 31) and, secondly, that that presumption does not affect the finding that the event which gives rise to a charge such as the annual duty consists, as stated in paragraph 34 above, in the registration of the undertaking itself, regardless of its legal form (see, to that effect, Denkavit Internationaal and Others , paragraph 29).

39. Tähtsust ei oma ka asjaolu, millele viitas CCIAA di Cosenza ja mille kohaselt on põhikohtuasjas arutusel oleva maksu tasumise kohustus sellisel äriühingul nagu Grillo Star isegi ajal, mil tal puudub tegelik majandustegevus. Põhikohtuasjas kõnealuste õigusnormide kohaselt õigustab kapitaliühingute aastamaksu tasumise kohustust eeldus, mille kohaselt on iga kapitaliühing põhimõtteliselt ettevõtte omanik. Selle kohta on Euroopa Kohus möönnud esiteks, et ettevõtte mõiste määratlus kuulub direktiiviga 2008/7 hõlmatud valdkonnas siseriikliku seadusandja pädevusse (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Denkavit Internationaal jt, punkt 31) ja teiseks, et see eeldus ei mõjuta tõdemust, mille kohaselt põhineb aastamaksu maksustatav teokoosseis – nagu on osundatud käesoleva kohtuotsuse punktis 34 – ettevõtte enda registreerimisel sõltumata tema õiguslikust vormist (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Denkavit Internationaal jt, punkt 29).

40. Moreover, according to the documents before the Court, a company such as Grillo Star, which at least carried out operations preparatory to conducting a hotel business, in particular by acquiring land, cannot in any event be equated to a ‘shell’ company as described in paragraph 29 of Denkavit Internationaal and Others , that is, a company with no assets and thus no longer carrying on any activity.

40. Lisaks nähtub Euroopa Kohtu valduses olevast toimikust, et sellist äriühingut nagu Grillo Star, kes tegi hotelliteenuste pakkumiseks vähemalt ettevalmistavaid tehinguid, milleks on eelkõige maatükkide ostmine, ei saa igal juhul samastada eespool viidatud kohtuotsuse Denkavit Internationaal jt punktis 29 määratletud n‑ö „tühja äriühinguga”, s.o ettevõte, millel puudub vara ja igasugune majandustegevus.

41. In those circumstances, the conclusion must be that an annual duty such as that at issue in the main proceedings is not a prohibited tax within the meaning of Article 5(1)(c) of Directive 2008/7.

41. Neil asjaoludel tuleb nentida, et põhikohtuasjas arutusel olev aastamaks ei kujuta endast keelatud maksu direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 1 punkti c mõttes.

42. There is therefore no need to consider whether such a duty is covered by the exception to that article in Article 6(1)(e) of Directive 2008/7.

42. Seega ei ole vaja uurida, kas selline maks kuulub selle artikli erandite kohaldamisalasse, mis on sätestatud direktiivi 2008/7 artikli 6 lõike 1 punktis e.

43. Consequently, the answer to the questions referred is that Article 5(1)(c) of Directive 2008/7 must be interpreted as not precluding a duty, such as that at issue in the main proceedings, payable annually by all undertakings on account of their registration in the register of undertakings, even if that registration has constituent effect for capital companies and even if the duty is also payable by those companies for the period during which they only carry on activities preparatory to operating a business.

43. Järelikult tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2008/7 artikli 5 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus põhikohtuasjas arutusel olev maks, mida tuleb maksta kord aastas kõikidel ettevõtetel nende ettevõtteregistrisse kandmise tõttu, isegi kui sellisel kandel on kapitaliühingute jaoks õigustloov mõju ja kui seda maksu tuleb tasuda neil äriühingutel ka ajal, mil nad teevad ettevõtte käitamiseks üksnes ettevalmistavaid toiminguid.

Costs

Kohtukulud

44. Since these proceedings are, for the parties to the main proceedings, a step in the action pending before the national court, the decision on costs is a matter for that court. Costs incurred in submitting observations to the Court, other than the costs of those parties, are not recoverable.

44. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

On those grounds, the Court (Third Chamber) hereby rules:

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Article 5(1)(c) of Council Directive 2008/7/EC of 12 February 2008 concerning indirect taxes on the raising of capital must be interpreted as not precluding a duty, such as that at issue in the main proceedings, payable annually by all undertakings on account of their registration in the register of undertakings, even if that registration has constituent effect for capital companies and even if the duty is also payable by those companies for the period during which they only carry on activities preparatory to operating a business.

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta artikli 5 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus põhikohtuasjas arutusel olev maks, mida tuleb maksta kord aastas kõikidel ettevõtetel nende ettevõtteregistrisse kandmise tõttu, isegi kui sellisel kandel on kapitaliühingute jaoks õigustloov mõju ja kui seda maksu tuleb tasuda neil äriühingutel ka ajal, mil nad teevad ettevõtte käitamiseks üksnes ettevalmistavaid toiminguid.