Opinion of the European Economic and Social Committee on "Iceland as a candidate country"

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal "Kandidaatriik Island"

(exploratory opinion)

(ettevalmistav arvamus)

(2011/C 54/02)

(2011/C 54/02)

Rapporteur: Ms Carr

Raportöör: Liina Carr

By letter of April 28, 2010 Vice-President of the European Commission, Maroš Šefčovič and the member of the European Commission responsible for the enlargement process, Štefan Füle asked the EESC, under Article 304 of the Treaty on the Functioning of the European Union, to draw up an exploratory opinion on

28. aprillil 2010 saadetud kirjas esitasid Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ja ELi laienemisprotsessi eest vastutav Euroopa Komisjoni liige Štefan Füle vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada ettevalmistav arvamus järgmises küsimuses:

Iceland as a candidate country.

"Kandidaatriik Island"

The Section for External Relations, which was responsible for preparing the Committee's work on the subject, adopted its opinion on 27 October 2010

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 27. oktoobril 2010.

At its 467th plenary session, held on 8- 9 December 2010 (meeting of 9 December), the European Economic and Social Committee adopted the following opinion by 170 votes to one with no abstentions.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 467. istungjärgul 8.– 9. detsembril 2010 (9. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 170, vastu hääletas 1, erapooletuid ei olnud.

1. Conclusions and Recommendations

1. Järeldused ja soovitused

1.1 At this point in time, as confirmed by the public hearing in Iceland in September 2010, there is a serious uphill struggle regarding the support of public opinion for Iceland’s EU membership application. While membership as such remains a debated issue, support for accession negotiations seems to have recently increased: 64 % prefer to continue the EU accession process, rather than withdraw the application. This is a considerable increase in support for the accession process as compared to earlier polls.

1.1 Septembris 2010 Islandil toimunud avalik arutelu andis kinnitust sellele, et avaliku arvamuse toetus Islandi ELiga ühinemise taotlemisele on praegu visalt tõusmas. Kui ühinemine ise jääb ikka veel vaieldavaks teemaks, näib toetus ühinemisläbirääkimistele olevat hiljuti tõusnud: 64 % eelistavad jätkata ELiga ühinemise protsessi, selle asemel et ühinemistaotlusest loobuda. Seega on toetus ühinemisprotsessile oluliselt suurem võrreldes eelmiste küsitlustega.

1.2 The Committee believes that it is time for pro-EU organisations to join the public debate to a greater extent to demonstrate the benefits of the EU membership to Iceland as well as to the EU. The EESC could take a lead and organise events focussing especially on the role of "various interests" organisations.

1.2 Komitee leiab, et ELi suhtes positiivselt meelestatud organisatsioonidel oleks aeg aktiivsemalt ühineda avaliku aruteluga, et demonstreerida, millist kasu võib Islandi ELiga ühinemine tuua nii Islandile kui ka Euroopa Liidule. Komitee saaks võtta juhtrolli ja korraldada üritusi, milles keskendutakse eelkõige "eri elualade" organisatsioonide rollile.

1.3 The EESC strongly supports Iceland’s membership of the EU and emphasises the importance of the participation of Icelandic civil society in the accession negotiations. The social partners have traditionally had a strong role in the Icelandic policy process and already have ties with the EESC and European umbrella organisations.

1.3 Komitee toetab tugevalt Islandi ühinemist ELiga ja rõhutab Islandi kodanikuühiskonna esindajate ühinemisläbirääkimistel osalemise tähtsust. Sotsiaalpartneritel on traditsiooniliselt olnud Islandi poliitikaelus oluline roll ja neil on juba olemas sidemed komitee ja Euroopa katusorganisatsioonidega.

1.4 As well as the social partners, the Committee underlines the need for broader civil society participation from various interest groups. It is necessary to ensure a "civil dialogue" in addition to the more traditional social dialogue during the accession process.

1.4 Samuti rõhutab komitee vajadust, et lisaks sotsiaalpartneritele osaleks kodanikuühiskond laiemalt erinevate huvirühmade kaudu. Tuleb tagada, et ühinemisprotsessi käigus toimuks lisaks traditsioonilisemale sotsiaaldialoogile ka kodanikuühiskonna dialoog.

1.5 The Committee recommends that a Joint Consultative Committee be set up for Iceland as quickly as possible, as has been done for other pre-accession states. The Committee believes that this will be a useful mechanism for exchanging views and information between the civil societies of Iceland and the EU Member States, for expressing joint recommendations and opinions to the negotiating parties, and particularly for strengthening the role of Group III organisations during the membership negotiations.

1.5 Komitee soovitab luua võimalikult kiiresti ühine nõuandekomitee Islandi jaoks, sarnaselt sellega, kuidas on toimitud muude kanditaatriikide puhul. Komitee leiab, et see on kasulik mehhanism arvamuste- ja teabevahetuseks Islandi ja ELi liikmesriikide kodanikuühiskondade vahel, ühiste soovituste ja arvamuste esitamiseks läbirääkivatele pooltele ning eelkõige III rühma organisatsioonide rolli tugevdamiseks ühinemisläbirääkimiste käigus.

1.6 Due to its high political and economic development and its participation in the European Economic Area (EEA), Iceland is generally well prepared to assume the obligations of EU membership (despite the breakdown of the Icelandic economy in the recent crisis), particularly in the fields covered by the EEA Agreement. The EESC also believes that, as an EU Member State, Iceland could contribute to the development of various EU policies, for example with respect to sustainable fisheries, renewable energy and the Arctic dimension. Currently Iceland does not have a seat in EU decision-making institutions.

1.6 Tänu kõrgele poliitilisele ja majanduslikule arengutasemele ning Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) osalemisele on Island üldiselt hästi ette valmistatud ELi liikmesriigi kohustuste täitmiseks (hoolimata Islandi majanduse kokkuvarisemisest hiljutises kriisis), eriti Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga reguleeritud valdkondades. Komitee leiab samuti, et ELi liikmesriigina aitaks Island kaasa mitmete ELi poliitikavaldkondade arengule, eriti mis puudutab säästvat kalandust, taastuvenergiat ja arktilist mõõdet. Hetkel ei kuulu Island ELi otsusepädevatesse institutsioonidesse.

1.7 Although Iceland has already implemented the substantial amount of the EU acquis, challenges remain in certain key areas, primarily fisheries and agriculture. The EESC emphasises that civil society groups in these areas must play a key role in the accession process. It is also necessary to involve other relevant groups in the accession process to support the Icelandic government in their task of negotiating the country's accession to the EU.

1.7 Ehkki Island on juba rakendanud märkimisväärse osa ELi õigustikust, esineb mõnes eriti tähtsas valdkonnas, peamiselt kalanduses ja põllumajanduses, endiselt probleeme. Komitee rõhutab, et neis valdkondades tegutsevatel kodanikuühiskonna rühmadel peab ühinemisprotsessis olema oluline roll. Samuti on ühinemisläbirääkimistesse vaja kaasata teisi asjaomaseid rühmi, et aidata Islandi valitsusel täita oma ülesannet pidada läbirääkimisi riigi ühinemiseks ELiga.

1.8 There are some powerful CSOs that have already declared their opposition to Iceland’s membership bid. In such circumstances it is of the upmost importance that organisations positive towards membership start a public debate in the near future on the benefits of membership to Iceland as well as to the EU. The EESC believes that a broader debate at national and European levels would be beneficial, assisting organisations and the public in the process of forming their opinions through the democratic process, bearing in mind the consensual approach at the European level.

1.8 Mõned mõjuvõimsad kodanikuühiskonna organisatsioonid on juba deklareerinud oma vastuseisu Islandi ühinemisele ELiga. Sellises olukorras on eriti tähtis, et ühinemise suhtes positiivselt meelestatud organisatsioonid alustaksid lähitulevikus avalikku arutelu selle üle, millist kasu tooks Islandi ühinemine Islandile ja Euroopa Liidule. Komitee usub, et laiem arutelu riigi ja ELi tasandil oleks kasulik, aitaks organisatsioonidel ja avalikkusel kujundada arvamusi demokraatlikul teel, pidades silmas konsensuslikku lähenemisviisi ELi tasandil.

1.9 Negative public opinion in Iceland towards EU membership partly stems from the unresolved Icesave dispute. Therefore it is even more vital to engage civil society in a constructive dialogue over the question of EU membership. The EESC insists that the Icesave issue should be resolved outside the accession negotiations and must not be made into an obstacle in the way of Iceland’s accession process.

1.9 Islandi avalikkuse negatiivne arvamus ELiga ühinemise suhtes on osaliselt tekkinud lahendamata Icesave’i küsimuse tõttu. Seetõttu on veelgi tähtsam kaasata kodanikuühiskond konstruktiivsesse dialoogi ELiga ühinemise teemal. Komitee rõhutab, et Icesave’i küsimus tuleks lahendada väljaspool ühinemisläbirääkimisi ja sellest ei tohi saada Islandi ühinemise protsessi takistus.

2. Current state of play

2. Praegune olukord

2.1 Iceland applied for EU membership in July 2009 and on 24 February 2010 the Commission issued a positive opinion on Iceland’s application. On 17 June 2010 the European Council decided to open accession negotiations and invited the Council to adopt a general Negotiating Framework. The decision was endorsed by the European Parliament on 28 June 2010. The first meeting of the Intergovernmental Conference took place on 27 July 2010.

2.1 Island taotles ELiga ühinemist 2009. aasta juulis ja 24. veebruaril 2010 avaldas komisjon Islandi ühinemist toetava arvamuse. 17. juunil 2010 otsustas Euroopa Ülemkogu alustada ühinemisläbirääkimisi ja kutsus nõukogu üles võtma vastu läbirääkimiste üldise raamistiku. Euroopa Parlament kiitis kõnealuse otsuse heaks 28. juunil 2010. Valitsustevahelise konverentsi esimene koosolek toimus 27. juulil 2010.

2.2 Iceland has already implemented a large portion of the EU acquis through the EEA Agreement and the Schengen Association Agreement; this will facilitate the screening process and subsequent chapter by chapter negotiations. However, challenges remain in some key areas such as agriculture, fisheries and monetary policy. The screening process has started and is scheduled to be concluded in June 2011.

2.2 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu ja Schengeniga ühinemise lepingu kaudu on Island juba rakendanud suure osa ELi õigustikust. See lihtsustab sõelumisprotsessi ja järgnevaid peatükkide haaval toimuvaid läbirääkimisi. Siiski on mõnes eriti tähtsas valdkonnas, näiteks põllumajanduses, kalanduses ja rahapoliitikas, endiselt probleeme. Sõelumisprotsess on alanud ja jõuab kava kohaselt lõpule 2011. aasta juunis.

2.3 Iceland complies fully with the political criteria for EU membership laid down by the Copenhagen European Council in 1993. It is a well developed representative democracy with strong institutions, an extensive system for the protection of fundamental and human rights and respect for the rule of law.

2.3 Island vastab täielikult ELiga ühinemise poliitilistele kriteeriumitele, mille sätestas Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu 1993. aastal. Riigis on hästi arenenud, tugevate institutsioonidega esindusdemokraatia, ulatuslik põhi- ja inimõiguste kaitse süsteem ning austatakse õigusriigi põhimõtet.

2.4 Its public administration is generally efficient and free from political interference. The recent financial turmoil has, however, been accompanied by political upheaval and a need for administrative reform. According to the Commission's opinion, the financial crisis has posed questions regarding potential conflicts of interests related to the close links between the political class and the business community, and further reforms will most likely be necessary. Public administration reform has already been initiated and has addressed some of the concerns raised by the Commission.

2.4 Riigi avalik haldus on üldiselt tõhus ja poliitilisest sekkumisest vaba. Hiljutise finantskriisiga on siiski kaasnenud ka poliitiline segadus ja on tekkinud vajadus haldusreformi järele. Komisjoni arvamuse kohaselt on finantskriis tõstatanud küsimusi võimalike huvide konfliktide kohta, mis on seotud poliitikute ja ettevõtjate vaheliste sidemetega, ning väga tõenäoliselt on vaja veel reforme. Avaliku halduse reform on juba käivitatud ja selle käigus on tegeldud mõne mureküsimusega, millele komisjon tähelepanu juhtis.

2.5 Despite the severe consequences of the economic crisis, Iceland is a functioning market economy and well able to cope with competitive pressures and market forces within the EU. To combat the crisis the Icelandic government has undertaken difficult austerity measures, proposed policies to diversify the economy and is hoping to return to positive growth by the end of 2010. The key aim of the current government is to rebalance the state budget by 2013 while creating jobs and promoting innovation to restore Iceland’s competitiveness by 2020.

2.5 Majanduskriisi ränkadest tagajärgedest hoolimata on Islandil toimiv turumajandus, mis tuleb hästi toime ELi konkurentsi surve ja turujõududega. Kriisiga võitlemiseks on Islandi valitsus rakendanud rangeid karmistamismeetmeid, pakkunud välja majanduse mitmekesistamise poliitika ja loodab, et positiivne majanduskasv taastub 2010. aasta lõpuks. Praeguse valitsuse peamine eesmärk on riigi eelarve 2013. aastaks uuesti tasakaalu saada, luues samal ajal töökohti ja edendades innovatsiooni, et taastada Islandi konkurentsivõime aastaks 2020.

2.6 Generally Iceland is seen as a natural candidate for membership; it has a well-developed democratic culture and a high level of alignment with the acquis, and could therefore complete the accession negotiations relatively fast, providing that it fully aligns its legislation with the acquis by the time of accession. If the negotiation process is successful and the Icelanders approve their country's membership in a referendum, Iceland would be the member state with the smallest population of some 317000 inhabitants.

2.6 Üldiselt peetakse Islandit iseenesestmõistetavaks liikmekandidaadiks. Islandil on kõrgelt arenenud demokraatlik kultuur ning õigusnormid on suures osas ELi õigustikuga kooskõlas ning Islandil oleks võimalik lõpetada ühinemisläbirääkimised suhteliselt kiiresti tingimusel, et riik viib ühinemise ajaks oma õigusaktid täielikult ELi õigustikuga kooskõlla. Kui läbirääkimisprotsess on edukas ja islandlased oma riigi ühinemise rahvahääletusel heaks kiidavad, siis saab Islandist kõige väiksema elanike arvuga – ainult 317000 – liikmesriik.

2.7 After Iceland applied for membership ten negotiating groups were set up to take charge of the negotiations in different areas. The social partners and other key organisations are well represented and have seats in relevant groups. Although officials are responsible for the negotiations, the groups most affected have been invited to take part in the preparatory work of the negotiation teams and participate directly in the process.

2.7 Pärast Islandi ühinemistaotlust loodi erinevates valdkondades läbirääkimisteks kümme läbirääkimisrühma. Sotsiaalpartnerid ja teised tähtsamad organisatsioonid on hästi esindatud ja neil on kohad olulistes rühmades. Ehkki läbirääkimiste eest vastutavad ametnikud, on enim mõjutatud rühmade esindajad kutsutud võtma osa läbirääkimisrühmade ettevalmistavast tööst ja protsessis otse osalema.

2.8 It is the policy of the Icelandic government to fully involve civil society in the accession process. When the Foreign Affairs Committee of the Icelandic Parliament drafted its opinion on EU membership, civil society organisations, individuals and institutions were invited to submit comments, which were taken into account. The Committee's conclusions noted that an extensive consultation forum would be established where the EU, the status of the accession negotiations and Iceland’s negotiating positions in individual areas would be discussed.

2.8 Islandi valitsus on järginud põhimõtet, et kodanikuühiskonna esindajad kaasatakse täielikult ühinemisprotsessi. Kui Islandi parlamendi väliskomisjon koostas arvamust ELiga ühinemise kohta, siis kutsuti kodanikuühiskonna organisatsioone, üksikisikuid ja institutsioone üles esitama märkusi, mida ka arvesse võeti. Väliskomisjoni järeldustes märgiti, et tuleks luua laiapõhjaline nõuandefoorum, kus arutada küsimusi, mis seostuvad ELi, ühinemisläbirääkimiste seisu ja Islandi läbirääkimiste olukorraga konkreetsetes valdkondades.

2.9 Despite all these positive signals regarding civil society involvement in the accession process, Iceland’s credibility has suffered within some EU member states due to the banking crisis and the Icesave dispute. The attitudes of Icelanders towards the EU are changeable. A Gallup poll in July 2010 showed that 60 % supported the withdrawal of the membership application but at the end of September another poll conducted by the newspaper Fréttablaðið showed that 64 % of respondents wanted the negotiations to be concluded so that the issue could be voted on in a referendum. While it is too early to say if the perception of the EU among Icelanders has changed, it is certain that there is an enormous demand for more factual information on the EU and EU membership. There seems to be mounting desire to learn more about the EU and the accession process in order to base future decisions on sound knowledge rather than myths and fears.

2.9 Vaatamata neile positiivsetele signaalidele kodanikuühiskonna kaasatuse kohta ühinemisläbirääkimistesse, on Islandi usaldusväärsus kannatanud mõnede ELi liikmesriikide silmis panganduskriisi ja Icesave'i vaidluse tõttu. Islandlaste suhtumine ELi on muutlik. 2010. aasta juulis korraldatud arvamusküsitlus näitas, et 60 % toetab ühinemistaotluse tagasivõtmist, kuid septembri lõpus tõi teine, ajalehe Fréttablaðið läbiviidud küsitlus ilmsiks, et 64 % soovib läbirääkimiste jätkamist, nii et selle küsimuse võib panna hääletamiseks referendumile. Isegi kui on liiga vara öelda, kas islandlaste suhtumine Euroopa Liitu on muutunud, siis on kindel, et valitseb suur nõudlus ELi ja ELiga ühinemist puudutava faktilise teabe järele. Järjest suurem näib olevat soov EList ja ühinemisprotsessist rohkem teada saada, et toetuda edasistes otsustes kindlatele teadmistele, mitte müütidele ja kartustele.

3. Relations with the EU

3. Suhted Euroopa Liiduga

3.1 Iceland has close ties with the European Union through the EEA Agreement that came into effect in 1994. The EEA Agreement provides for three EFTA States’ participation in the EU's Internal Market. After Iceland’s application for membership, the EU set up a representation in Iceland; previously Iceland was served from Oslo.

3.1 Islandil on Euroopa Liiduga tihedad sidemed 1994. aastal jõustunud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu kaudu. Euroopa Majanduspiirkonna leping näeb ette kolme EFTA riigi osalemise ELi siseturul. Pärast Islandi taotlust ELiga ühinemiseks asutas EL Islandil esinduse. Varem teenindas Islandit Oslo esindus.

3.2 The EEA Agreement has required a high level of integration of the EU acquis into Iceland’s national legal system. Iceland has adopted most of the provisions relevant to the four freedoms. Few domestic policy sectors are unaffected by the EEA Agreement which, some might argue, entails a form of quasi-membership of the EU. The percentage of internal market legislation transposed into national legislation by July 2009 is at the same level as the average for EU Member States.

3.2 EMP leping on põhjustanud ELi õigustiku ulatusliku ülevõtmise Islandi riiklikku õigussüsteemi. Island on vastu võtnud enamiku nelja põhivabadust käsitlevatest sätetest. EMP lepingust, mis mõne arvates võib-olla eeldab teatavat osaliste õigustega ELi liikmelisust, on jäänud puutumata väga vähesed sisepoliitika valdkonnad. 2009. aasta juuliks oli siseriiklikusse õigusesse üle võetud siseturgu käsitlevate õigusaktide osakaal võrdne ELi liikmesriikide vastava keskmise näitajaga.

3.3 Although Justice, Freedom and Security is not part of the EEA Agreement, Iceland has also participated in this policy area through the Schengen Association Agreement. When the Nordic EU Member States applied to join Schengen, they did so on the condition that a solution would be found to maintain the Nordic Passport Union with Iceland and Norway. The two countries have therefore applied the Schengen acquis since March 2001.

3.3 EMP leping ei reguleeri vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonda, kuid Schengeniga ühinemise lepingu kaudu on Island osalenud ka selles poliitikavaldkonnas. Kui ELi kuuluvad Põhjamaad esitasid Schengeniga ühinemise taotluse, siis tegid nad seda tingimusel, et leitakse lahendus Põhjamaade passiliidu säilitamiseks Islandi ja Norraga. Seepärast on kõnealused kaks riiki kohaldanud Schengeni õigustikku 2001. aasta märtsist alates.

3.4 Regarding participation in the EU decision-making process, the EEA Agreement mainly grants access to the Commission. According to Articles 99 and 100 of the EEA Agreement, EEA EFTA states can participate in the Commission's expert groups and the working groups of comitology committees. However, the EEA EFTA states do not have any formal access to the Council or to the European Parliament.

3.4 ELi otsustusprotsessis osalemise suhtes annab EMP leping peamiselt juurdepääsu komisjonile. Vastavalt EMP lepingu artiklitele 99 ja 100 võivad Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad EFTA riigid osaleda komisjoni ekspertrühmades ja komiteemenetluse komiteede töörühmades. Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvatel EFTA riikidel ei ole siiski mingit ametlikku juurdepääsu nõukogule ega Euroopa Parlamendile.

3.5 Icelandic social partners participate in the EEA Joint Consultative Committee with the EESC. At a political level Iceland participates in the EEA Joint Parliamentary Committee. Together with Norway, Iceland also participates in informal pre-Council Nordic/Baltic meetings where it has the opportunity to try to get its views across.

3.5 Islandi sotsiaalpartnerid osalevad EMP ühises nõuandekomitees koos Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega. Poliitilisel tasandil osaleb Island EMP parlamentaarses ühiskomisjonis. Koos Norraga osalevad Islandi esindajad ka nõukogu kohtumistele eelnevatel Põhjamaade ja Baltimaade mitteametlikel kohtumistel, kus neil on võimalus oma seisukohti selgitada.

3.6 In addition to not having full participation in the EU decision-making process, the principal difference between Iceland’s status under the EEA Agreement and EU membership is that the EEA Agreement does not establish supranational institutions that have the power to enact laws that would be directly applicable in member states. Neither does the EEA Agreement entail conferral of judicial powers. At the same time EU membership would give Iceland representation in all EU institutions and decision-making bodies.

3.6 Lisaks sellele, et Island ei osale täielikult ELi otsustusprotsessis, seisneb riigi EMP lepingust tuleneva staatuse peamine erinevus ELi liikmelisusega võrreldes selles, et EMP lepinguga ei ole loodud riigiüleseid institutsioone, millel oleks volitus kehtestada liikmesriikides otse kohaldatavaid õigusakte. Samuti ei ole EMP lepingus sätestatud kohtuvõimu üleandmist. Samal ajal annaks ELi liikmelisus Islandile esindatuse kõigis ELi institutsioonides ja otsusepädevates organites.

3.7 Despite having close relations with the EU, Iceland has until recently opted to remain outside the Union. This stance is generally traced to a variety of factors, most prominently to the desire to retain national control over fisheries resources. The Common Agricultural Policy is also unpopular among Icelandic farmers, who fear competition from cheaper products from the mainland. Nationalistic discourse is strong in certain segments of the population in Iceland and some decision-makers have generally been unwilling to promote anything that could be seen as compromising the country's sovereignty. Iceland’s geographical isolation, its special security relationship with the United States during the Cold War years, the small size of its administration and the electoral system’s bias in favour of rural areas are also sometimes named as potential causes for Iceland’s policy towards the EU. Finally, the EEA Agreement has, until the financial crisis, generally been thought to serve Iceland’s interests sufficiently.

3.7 Hoolimata tihedatest suhetest ELiga, on Island kuni viimase ajani otsustanud Euroopa Liidust välja jääda. Selle hoiaku põhjuseks peetakse üldiselt erinevaid tegureid, millest kõige olulisem on soov säilitada riigi kontroll kalavarude üle. Ühine põllumajanduspoliitika on ebapopulaarne ka põllumajandustootjate hulgas, kes kardavad mandrilt pärit odavamate toodete konkurentsi. Islandil on tugev elanikkonna teatud osa rahvusluse traditsioon ja mõned otsustajad on olnud tõrksad propageerima muutusi, mida võiks pidada riigi suveräänsuse piiramiseks. Islandi ELi-suunalise poliitika võimalike põhjustena nimetatakse mõnikord ka riigi geograafilist eraldatust, erilisi julgeolekualaseid suhteid Ameerika Ühendriikidega külma sõja ajal, valitsussektori väiksust ja valimissüsteemi eelist maapiirkondade kasuks. Lõpuks tuleb mainida, et EMP lepingut peeti kuni finantskriisini üldiselt piisavaks, et Islandi huvide eest seista.

3.8 Despite the above-mentioned factors, large parts of the population have been in favour of closer ties with the EU through the years. The collapse of the Icelandic financial system in October 2008 led to a further shift of opinion in favour of EU membership and the adoption of the Euro. In July 2009, the Icelandic Parliament voted in favour of applying for EU membership. However, public opinion and political parties in Iceland remain divided over the issue.

3.8 Vaatamata ülaltoodud teguritele on suur osa elanikkonnast pooldanud aastaid tihedamaid sidemeid ELiga. Islandi finantssüsteemi kokkuvarisemine 2008. aasta oktoobris nihutas avalikku arvamust ELiga ühinemise ja euro kasutuselevõtu kasuks. 2009. aasta juulis hääletas Islandi parlament ELiga ühinemise taotlemise poolt. Siiski on Islandi avalik arvamus ja erakonnad selles küsimuses endiselt lõhestunud..

3.9 Iceland’s membership would benefit both the EU and Iceland. For the EU it would contribute to its geographical completeness, giving the EU a foothold in the Arctic and the possibility of participating in the Arctic Council. For Iceland the EU accession would strengthen its position in pursuing better forms of multilateral governance in the Arctic. Membership would also go some way to restoring Iceland’s international credibility and have a stabilising effect on its currency and economy as a whole. As an EU member, Iceland would have much to offer towards the Northern Dimension Policy, the development and harnessing of renewable energy resources and a greener economy in the EU.

3.9 Islandi ühinemine ELiga tooks kasu nii Euroopa Liidule kui ka Islandile. See täiendaks Euroopa Liidu geograafilist terviklikkust, annaks Euroopa Liidule pidepunkti Arktika piirkonnas ja võimaluse osaleda Arktika nõukogus. Teisalt tugevdaks ELiga ühinemine Islandi positsiooni paremate mitmetasandilise valitsemise vormide saavutamisel Arktika piirkonnas. ELiga ühinemine aitaks samuti taastada Islandi rahvusvahelist usaldusväärsust ning avaldaks stabiliseerivat mõju vääringule ja majandusele tervikuna. ELi liikmesriigina oleks Islandil palju pakkuda põhjamõõtme poliitika, taastuvenergia allikate arengu ja rakendamise ning keskkonnasäästliku majanduse valdkonnas.

3.10 Various challenges remain as many important areas fall outside the scope of the EEA or Schengen cooperation. Some of these will most likely present some difficulties during negotiations. Fisheries and agriculture are likely to be particular sticking points and civil society organisations in these areas will play a key role in the accession process. The accession process should be a voluntary consensual two-ways process where neither party feels under obligation from the other to undertake commitments they are not ready to make.

3.10 Paljud probleemid jäävad alles, kuna EMP või Schengeni alane koostöö ei hõlma paljusid tähtsaid valdkondi. Neist mõne puhul tekivad läbirääkimiste käigus tõenäoliselt teatud raskused. Eriti keerulisteks teemadeks kujunevad tõenäoliselt kalandus ja põllumajandus ning nende valdkondade kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ühinemisprotsessis väga tähtis roll. Ühinemisprotsess peaks olema vabatahtlik konsensuslik kahepoolne protsess, kus kumbki pool ei taju teiselt survet võtta kohustusi, milleks ta valmis ei ole.

4. The socio-economic situation

4. Sotsiaal-majanduslik olukord

4.1 Iceland’s economy has traditionally been mainly based on fisheries, and fisheries still account for nearly half of Iceland’s merchandise exports. More recently, aluminium production and tourism have also become important industries. In the 1990s Iceland began a process of economic deregulation, liberalisation and diversification, establishing a large financial sector. As a result of over-exposure, lack of sufficient financial sector supervision and the large size of the banks in comparison to the national economy, the Icelandic banking sector collapsed in the wake of the global financial crisis. The combined liabilities of the banks were over ten times larger than Iceland’s GDP [1]. This led to a deep recession with social as well as economic consequences.

4.1 Islandi majanduse peamiseks alussambaks on traditsiooniliselt olnud kalandus ning kalandustooted moodustavad ka peaaegu poole Islandi kaubandusekspordist. Viimasel ajal on olulisteks majandusharudeks kujunenud ka alumiiniumi tootmine ja turism. 1990. aastatel alustas Island majanduse dereguleerimise, liberaliseerimise ja mitmekesistamise protsessi, luues mahuka finantssektori. Liigsete riskide, finantssektori ebapiisava järelevalve ja pankade liigse suuruse tõttu riigi majandusega võrreldes varises Islandi pangandussektor pärast ülemaailmset finantskriisi kokku. Pankade summeeritud kohustused ületasid Islandi SKPd kümnekordselt [1]. Selle tagajärjeks oli sügav majanduslangus, millel olid nii sotsiaalsed kui ka majanduslikud tagajärjed.

4.2 The Icelandic Krona depreciated significantly causing high inflation, unemployment increased, asset prices declined, a large number of companies faced bankruptcy and private consumption decreased. Taxes (capital, income, excise duties and VAT rates) have also been increased, a new three-tier personal income tax system has been introduced, and various benefits such as maternity/paternity leave and child support benefits have been lowered. Public expenditure on education and healthcare has also been cut. Many Icelandic households have suffered as they have lost a large portion of their savings and/or income. However, to alleviate the severity of the crisis extensive debt restructuring is on-going for individuals as well as for business. For individuals there is a special out-of-court debt restructuring framework for households in serious difficulties [2].

4.2 Islandi kroon odavnes oluliselt, tekitades kõrge inflatsiooni, tööpuudus suurenes, varade hinnad langesid, paljud äriühingud läksid pankrotti ja eratarbimine vähenes. Makse (kapitalimaks, tulumaks, aktsiisimaksud ja käibemaks) on tõstetud, kasutusele on võetud uus kolmeastmeline üksikisiku tulumaksu süsteem ja mitmeid toetusi, näiteks ema- ja isapalka ning lapsetoetusi on vähendatud. Samuti on vähendatud avaliku sektori kulutusi haridusele ja tervishoiule. Paljud Islandi leibkonnad on kannatanud, sest on kaotanud olulise osa oma säästudest ja/või sissetulekust. Siiski tegeldakse kriisi leevendamiseks üksikisikute ja äriühingute võlgade ulatusliku ümberkorraldamisega. Üksikisikute jaoks on loodud eraldi kohtuväline võlgade ümberkorraldamise raamistik suurtes raskustes olevatele leibkondadele [2].

4.3 The level of government debt multiplied in the wake of the crisis. A large portion of this debt is due to Icesave obligations. According to the Deposit Guarantee Scheme Directive (94/19/EC) Iceland is responsible for reimbursing depositors up to EUR 20000 per account. Iceland has agreed to honour these obligations. However, the Icesave dispute that remains to be solved relates to the terms and conditions under which Iceland should repay the British and Dutch governments who have reimbursed their own depositors.

4.3 Riigivõlg mitmekordistus kriisi käigus. Suure osa sellest võlast moodustavad Icesave’i kohustused. Vastavalt hoiuste tagamise skeemide direktiivile (94/19/EÜ) on Island kohustatud hüvitama hoiustajatele kuni 20000 eurot ühe konto kohta. Island on nõustunud neid kohustusi täitma. Kuid veel lahendamata Icesave’i vaidlus hõlmab tingimusi, mille alusel Island peaks maksma Ühendkuningriigi ja Madalmaade valitsusele, kes on oma hoiustajate kahju juba hüvitanud.

4.4 Iceland has invoked various measures in an effort to counter the crisis. The three main banks were nationalised, restructured and recapitalised. Balance of payments safeguards were implemented limiting international capital flows to prevent the outflow of foreign currency and further devaluation of the Icelandic Krona. The Central Bank began the gradual removal of these controls in October 2009. A new Ministry of Economic Affairs was established, the Central Bank's governance was changed and the role of the Financial Supervisory Authority was strengthened. The government also initiated a comprehensive investigation into the events that led to the crisis with the appointment of a Special Investigation Commission and a Special Prosecutor.

4.4 Püüdes kriisiga võidelda, on Island rakendanud mitmesuguseid meetmeid. Kolm suurimat panka riigistati, restruktureeriti ja rekapitaliseeriti. Rakendati maksebilansi garantiisid, millega piirati rahvusvahelisi kapitalivooge, et vältida välisvaluuta väljavoolu ja Islandi krooni edasist devalveerumist. 2009. aasta oktoobris hakkas keskpank neid piiranguid järk-järgult kaotama. Loodi uus majandusministeerium, muudeti keskpanga juhtimist ja suurendati finantsjärelevalveasutuse rolli. Samuti algatas valitsus kriisini viinud sündmuste põhjaliku uurimise, määrates selleks eri uurimiskomisjoni ja eriprokuröri.

4.5 The government further sought the assistance of the international community, including the IMF. The IMF’s Stand-by Arrangement for Iceland is $2,1 billion and an additional $2,75 billion from the other Nordic countries, Poland and the Faroe Islands. The economic programme supported by the IMF entails measures aimed at stabilising the exchange rate and rebuilding confidence in monetary policy, revising fiscal policy and maintaining a manageable level of public sector debt, restructuring the financial sector and its regulatory framework and facilitating household and corporate debt restructuring. At the end of September 2010 the IMF approved its third review of Iceland’s Economic Recovery Programme.

4.5 Lisaks palus valitsus abi rahvusvaheliselt üldsuselt, sh IMFilt. IMFi Islandile mõeldud reservkrediidi maht on 2,1 miljardit USA dollarit ning teised Põhjamaad, Poola ja Fääri saared lisasid sellele veel 2,75 miljardit USA dollarit. IMFi toetatud majandusprogramm eeldab meetmeid vahetuskursi stabiliseerimiseks ja rahapoliitika vastu usalduse taastamiseks, fiskaalpoliitika läbivaatamist ja avaliku sektori võla mõistlikku taset, finantssektori ja selle reguleeriva raamistiku ümberstruktureerimist ning majapidamiste ja äriühingute võla ümberstruktureerimist. 2010. aasta septembri lõpus kinnitas IMF Islandi majanduse elavdamise kava kolmanda läbivaatamise.

4.6 Iceland’s macroeconomic stabilisation is not yet complete and fiscal consolidation remains a key challenge. To strengthen the fiscal framework a 4-year fiscal consolidation plan was adopted. There are already signs of improvement. The IMF estimates that the economy should experience positive growth by the second half of 2010, sustained by Iceland’s strong economic fundamentals [2]. Inflation is decreasing and the exchange rate has been stabilised. The new commercial banks have been recapitalised and extensive reforms of financial market regulations have been completed. Unemployment rates have not reached predicted levels of over 10 %.

4.6 Siiski pole Islandi makromajanduslik stabiliseerimine veel lõpule viidud ja peamiseks ülesandeks on endiselt eelarve konsolideerimine. Eelarveraamistiku tugevdamiseks võeti vastu 4-aastane eelarve konsolideerimise kava. Juba on näha paranemise märke. IMFi hinnangu kohaselt jõutakse positiivse majanduskasvuni 2010. aasta teisel poolel, seda toetavad Islandi majanduse tugevad fundamentaalnäitajad [2]. Inflatsioon on pidurdumas ja vahetuskurss on stabiliseerunud. Uued kommertspangad on rekapitaliseeritud ning lõpule on viidud ulatuslik finantsturgu reguleerivate eeskirjade reform. Tööpuuduse määr ei ole saavutanud varem ennustatud enam kui 10 % taset.

4.7 The social partners have played a key role in Iceland’s economic recovery plan. The government and social partners signed a "stability pact" in June 2009 and the 2010 budget reflects this agreement. The Pact’s aim was to ensure social consensus for the necessary adjustment measures, however, as it primarily involved the social partners, some civil society organisations felt excluded from this process. In March 2010 the Icelandic Confederation of Employers withdrew from the pact claiming breaches of the pact and the inability of the government to keep its promises.

4.7 Islandi majanduse elavdamise kavas on sotsiaalpartneritel olnud tähtis roll. 2009. aasta juunis allkirjastasid valitsus ja sotsiaalpartnerid stabiilsuspakti ja see kokkulepe kajastub ka 2010. aasta eelarves. Pakti eesmärk oli tagada sotsiaalne konsensus vajalike kohandusmeetmete osas, kuid kuna see hõlmas peamiselt sotsiaalpartnereid, siis tundsid mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid end sellest protsessist kõrvalejäetuna. 2010. aasta märtsis lahkus Islandi Tööandjate Konföderatsioon paktist, apelleerides pakti rikkumistele ja valitsuse suutmatusele oma lubadusi pidada.

4.8 In the medium to long term Iceland has a relatively flexible labour market with high participation rates, a fairly young and well-educated working population and a robust resource base including rich fishing grounds and vast renewable energy sources. Therefore, it is likely that in time Iceland will recover fully from the current economic setbacks. Furthermore, the European Commission believes that if Iceland aligns with the acquis in the area of economic and monetary policy its participation in Economic and Monetary Union should not pose major problems.

4.8 Keskpikas ja pikas perspektiivis on Islandil suhteliselt paindlik tööturg kõrge tööjõu osalemise määraga, suhteliselt noor ja haritud töötav elanikkond ning rikkalikud loodusvarad, sh kalarikkad püügipiirkonnad ja tohutud taastuvenergia varud. Seepärast on tõenäoline, et aja jooksul taastub Island praegustest majanduslikest tagasilöökidest täielikult. Lisaks sellele usub Euroopa Komisjon, et kui Island viib oma majandus- ja rahapoliitika ELi õigustikuga kooskõlla, siis ei tohiks riigi osalemine majandus- ja rahaliidus tekitada suuremaid probleeme.

5. Civil society in Iceland

5. Islandi kodanikuühiskond

5.1 Iceland has a long history of active civil society participation. Due in particular to the small size of Icelandic society, interest groups have very close and often personal ties with the government and have actively participated in the policy process. Indeed some interest groups such as farmers’ and fisheries’ associations and trade unions have traditionally had very close links with particular political parties.

5.1 Islandil on aktiivse kodanikuühiskonna osalemise pikk traditsioon. Kuna Islandi ühiskond on väike, siis on huvirühmadel väga tihedad ja tihti isiklikud sidemed valitsusega ning nad osalevad aktiivselt poliitilises protsessis. Näiteks põllumajandustootjate ja kalurite ühendustel ning ametiühingutel ongi traditsiooniliselt olnud väga tihedad sidemed konkreetsete erakondadega.

5.2 To counterbalance the limitations of a small administration the Icelandic government works closely with Icelandic interest groups that are active at EU level, and often relies on them to gather information and increase awareness of Icelandic concerns in Brussels. However, the interest groups play a larger role in terms of information gathering and strategy building rather than in influencing EU policy, except in areas of social policy, where the social partners are particularly active and have direct access to the policy formulation process.

5.2 Valitsussektori väiksusest tulenevate piirangute tasakaalustamiseks teeb Islandi valitsus ELi tasandil tegutsevate Islandi huvirühmadega tihedat koostööd ja kasutab sageli neid teabe kogumise ja Brüsselis Islandi muredest teavitamise eesmärgil. Siiski on huvirühmadel teabe kogumisel ja strateegiate kujundamisel suurem roll kui ELi poliitika mõjutamisel, v.a sotsiaalpoliitika valdkonnas, kus sotsiaalpartnerid on eriti aktiivsed ja kus neil on otsene juurdepääs poliitika kujundamise protsessile.

5.3 According to Art 74 of the Constitution, as in other Nordic countries, all kinds of associations may be formed without prior permission and may not be dissolved by administrative decision. Associations must register with the office of the National Registrar to obtain a national registration number for tax purposes and must have a registered address. Trade union activities are regulated by the Act of Trade Unions and Industrial Disputes.

5.3 Vastavalt põhiseaduse artiklile 74 on Islandil, nagu ka teistes Põhjamaades, lubatud kõikvõimalikke ühinguid luua ilma eelneva loata ning neid ei ole lubatud haldusasutuse otsusega laiali saata. Ühingud peavad maksuameti riikliku registreerimisnumbri saamiseks registreeruma riiklikus registris ja neil peab olema registreeritud aadress. Ametiühingute tegevust reguleerib ametiühingute ja töövaidluste seadus.

5.4 Many Icelandic organisations have long-standing and strong affinities with their Nordic counterparts. Such ties could help the Icelandic organisations to exchange best practices and learn from the experience of their partner organisations during the period of their country's accession to the EU.

5.4 Paljudel Islandi organisatsioonidel on pikaajalised ja tugevad sidemed Põhjamaade sarnaste organisatsioonidega. Sellised suhted võivad aidata Islandi organisatsioonidel riigi Euroopa Liiduga ühinemise ajal vahetada häid tavasid ja õppida oma partnerorganisatsioonide kogemustest.

5.5 However, the public hearing with civil society organisations in Iceland indicated that compared to the social partner organisations the other CSOs are predominantly inward looking. Through closer cooperation it should be possible to convince them to take a broader view of their role within Iceland, especially in relation to their role in the EU accession process, and it should also be possible for the EU organisations to learn from their Icelandic counterparts.

5.5 Avalik arutelu kodanikuühiskonna organisatsioonidega Islandil näitas aga, et võrreldes sotsiaalpartnerite organisatsioonidega kodanikuühiskonna organisatsioonid pigem huvituvad pigem siseasjadest. Tihedama koostöö abil peaks olema võimalik neid veenda hindama laiemalt oma rolli Islandil, eelkõige seoses nende rolliga ELiga ühinemise protsessis, samuti peaks ELi organisatsioonidel olema võimalik õppida oma Islandi partnerorganisatsioonidelt.

5.6 Iceland has applied the Nordic economic and social model, which is characterised by a large welfare state with generous benefit levels. The social partners on both sides of the labour market actively engage in social dialogue with the aim of exchanging information and resolving various important social and economic issues. Social regulations are generally defined in collective agreements rather than by law.

5.6 Island on rakendanud Põhjamaade majandus- ja sotsiaalmudelit, mida iseloomustab kõrge riiklike toetuste tasemega heaoluriigi suur osakaal. Tööturu mõlema poole sotsiaalpartnerid osalevad aktiivselt sotsiaaldialoogis eesmärgiga vahetada teavet ja lahendada erinevaid tähtsaid sotsiaalseid ja majandusküsimusi. Sotsiaalvaldkonda reguleerivad normid on üldiselt määratletud pigem kollektiivlepingutes kui seadustes.

5.7 In Iceland developments largely mirrored those of the neighbouring Nordic countries, with increases in public spending. Urbanisation and changes in the structure of society led to the formation of various interest groups, primarily trade unions, cooperatives and farmers’ associations. In the early years, interest groups were few but powerful and had close ties to particular political parties that served their interests.

5.7 Islandi areng kulges suures osas sarnaselt naabriks olevate Põhjamaade arenguga, mida iseloomustas avaliku sektori kulutuste suurenemine. Linnastumine ja struktuurimuutused ühiskonnas viisid erinevate huvirühmade moodustamiseni, milleks olid peamiselt ametiühingud, ühistud ja põllumajandustootjate ühendused. Varem oli huvirühmi vähe, kuid nad olid võimsad ja neil olid tihedad sidemed konkreetsete erakondadega, kes nende huvide eest seisid.

5.8 In the latter half of the 20th Century the number of groups grew as society became more diverse. With increasing diversity, the ties between particular political parties and powerful interest groups have been weakened. However, in a small society such as Iceland the channels between civil society and government are inevitably short.

5.8 20. sajandi teisel poolel suurenes koos ühiskonna mitmekesistumisega ka huvirühmade arv. Mitmekesisuse suurenedes on sidemed konkreetsete erakondade ja võimsate huvirühmade vahel nõrgenenud, kuid nii väikeses riigis nagu Island on suhtlusahelad kodanikuühiskonna esindajate ja valitsuse vahel paratamatult lühikesed.

5.9 While the Icelandic model is in many ways similar to that of its Nordic counterparts, it differs from the mainstream Nordic model in a few respects. Developments in Iceland were slower and welfare spending has traditionally been lower in Iceland than in the other Nordic countries. The policies of liberalisation and privatisation were prominent in the 1990s and in the wake of the financial crash the welfare system has been cut substantially. However, in the Nordic states, the welfare model is generally embraced by parties on the left and right of the political spectrum, and this is also true in Iceland despite the political scene being characterised predominantly by centre-right coalitions. The social partners have played a key role in the policy process.

5.9 Ehkki Islandi mudel on mitmes mõttes Põhjamaade mudelitega sarnane, on see mõnes suhtes Põhjamaade peamisest mudelist erinev. Muutused toimusid Islandil muude Põhjamaadega võrreldes aeglasemalt ja Islandi sotsiaalkulutused on samuti traditsiooniliselt olnud muude Põhjamaade kulutustest väiksemad. 1990. aastatel oli tähtsal kohal liberaliseerimise ja erastamise poliitika ja finantskriisi järel on sotsiaaltoetuste süsteemi oluliselt piiratud. Põhjamaades toetavad heaoluriigi mudelit üldiselt siiski nii poliitiliselt vasak- kui ka parempoolsed erakonnad ja see on nii ka Islandil, hoolimata sellest, et poliitikamaastikul domineerivad peamiselt paremtsentristlikud koalitsioonid. Sotsiaalpartneritel on poliitilises protsessis olnud keskne roll.

5.10 The results of the public hearing indicated that civil society in Iceland is split on the question of EU membership. In particular, fisheries and farmers associations are opposed to EU membership while organisations such as the Confederation of Labour and the Federation of Industries are in favour. Many organisations in Iceland are also neutral on the question. While democracy is extremely strong in Iceland the representation of the broader civil society organisations is relatively weak and this leads to a less balanced voice from civil society.

5.10 Avaliku arutelu tulemused viitasid sellele, et Islandi kodanikuühiskond on ELiga ühinemise küsimuses lõhestunud. Täpsemalt, kalandus- ja põllumajandustootjate liidud on ELiga ühinemise vastu, samal ajal kui Töötajate Konföderatsioon ja Tööstusettevõtete Föderatsioon on poolt. Paljud Islandi organisatsioonid on antud küsimuses ka neutraalsed. Kui demokraatia on Islandil suhteliselt tugev, siis laiemate kodanikuühiskonna organisatsioonide esindatus on küllaltki nõrk ja seetõttu ei saa kõik kodanikuühiskonna osalejad oma seisukohti võrdsel määral avaldada.

6. Key organisations and their position in the EU debate

6. Peamised organisatsioonid ja nende hoiak ELiga ühinemise suhtes

6.1 Social partners

6.1 Sotsiaalpartnerid

6.1.1 The Icelandic Confederation of Labour (ASI) is the main trade union organisation in Iceland, representing general workers, office and retail workers, seamen, construction and industrial workers, electrical workers and various other professions in the private sector and part of the public sector, although most public sector employees are represented by the Federation of State and Municipal Employees (BSRB). Both organisations are members of the ETUC. A third central organisation, Association of Academics (BHM), organises employees with university degrees both in public and private sector.

6.1.1 Islandi Töötajate Konföderatsioon (ASI) on Islandi peamine ametiühinguorganisatsioon, mis esindab töölisi, kontoritöötajaid ja müüjaid, meremehi, ehituses ja tööstuses hõivatud töötajaid, elektrikuid ja mitmeid muude erialade esindajaid erasektoris ja teatud osas avalikust sektorist, ehkki enamikku avaliku sektori töötajaid esindab Riigi ja Kohaliku Omavalitsuse Teenistujate Föderatsioon (BSRB). Mõlemad organisatsioonid on Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni liikmed. Kolmas keskse tähtsusega organisatsioon Haritlaste Assotsiatsioon (BHM) koondab oma ridadesse nii era- kui ka avaliku sektori kõrgharidusega töötajaid.

6.1.2 ASI's counterpart on the management side, and a member of BUSINESSEUROPE, is the Icelandic Confederation of Employers (SA). SA has eight member associations in diverse areas such as energy, tourism, finance and fisheries. These two organisations play a key role in the coordination of policies in the fields of employment, social affairs, environment and the labour market. Another organisation active at EU level and also belonging to BUSINESSEUROPE is the Federation of Icelandic Industries (SI). SI is a member of SA.

6.1.2 Islandi Töötajate Konföderatsiooniga sarnane ühendus tööandjate poolelt on Islandi Tööandjate Konföderatsioon (SA), mis on ka BusinessEurope’i liige. Islandi Tööandjate Konföderatsiooni kuulub kaheksa liitu erinevatest majandusharudest, nagu energeetika, turism, rahandus ja kalandus. Neil kahel organisatsioonil on keskne roll poliitika kooskõlastamisel sellistes valdkondades nagu tööhõive, sotsiaalküsimused, keskkond ja tööturg. Veel üks organisatsioon, mis samuti tegutseb ka ELi tasandil ja on BusinessEurope’i liige, on Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioon (SI), mis ühtlasi on ka Islandi Tööandjate Konföderatsiooni liige.

6.1.3 The Confederations of Employers and Labour participate in a number of committees and on the boards of public bodies where they protect the interests of their respective members during the preparation and implementation of legislation, e.g. Administration of Occupational Safety and Health in Iceland, the Equal Status Council, the Science and Technology Council. They are also in close contact with the government when it comes to preparing and renewing wage contracts. The social partners work in close collaboration regarding common interests in the fields of equality and work protection and information dissemination.

6.1.3 Tööandjate ja töövõtjate konföderatsioonid osalevad mitmetes komisjonides ja riigiasutuste, näiteks Islandi tööohutuse ja töötervishoiu ameti, võrdse staatuse nõukogu, teadus- ja tehnikanõukogu juhatustes, kus nad kaitsevad õigusaktide ettevalmistamise ja rakendamise ajal oma liikmete huve. Kollektiivlepingute koostamise ja uuendamise ajal on nad tihedas kontaktis ka valitsusega. Sotsiaalpartnerid teevad tihedat koostööd ühiste huvide edendamiseks võrdsuse, töökaitse ja teavitamise valdkonnas.

6.1.4 The social partners in Iceland are already fairly well integrated into the EU policy process. They follow the EU legislative procedure closely, as EU policies adopted through the EEA Agreement impact on them.

6.1.4 Islandi sotsiaalpartnerid on ELi poliitilise protsessiga juba üsna hästi integreerunud. Nad jälgivad tähelepanelikult ELi seadusandlikku menetlust, sest ELi vastu võetud poliitika mõjutab EMP lepingu kaudu ka neid.

6.1.5 Representatives from labour and employers organisations in the EFTA states have links with the EESC through the EEA CC, which is part of the EEA institutional set-up. This forum serves as a link between the social partners in the EFTA states and civil society organisations in the EU. Unlike the EESC, members of the EFTA CC include only trade unions and employers’ organisations. This is a certain limitation as it does not encompass civil dialogue as a whole.

6.1.5 EFTA riikide töövõtjate ja tööandjate organisatsioonide esindajatel on suhted Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee EMP nõuandekomitee kaudu, mis on osa EMP institutsioonilisest raamistikust. Kõnealune foorum on ühendusteeks EFTA riikide sotsiaalpartnerite ja ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Vastupidiselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kuuluvad EFTA nõuandekomiteesse ainult ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid. See seab teatud piirangud, kuna ei hõlma kodanikuühiskonna dialoogi tervikuna.

6.1.6 The social partners in Iceland have generally been fairly positive towards European integration, although opinions are divided. ASI was originally sceptical of Iceland’s membership of the EEA but revised its policy in 2000 having found the EEA to bring various benefits for Icelandic workers. ASI is now in favour of EU membership negotiations and the adoption of the Euro as it believes the interests of the Icelandic labour force and the general stability of the economy will be best guaranteed through full integration with the EU. It does, however, note that during the accession negotiations emphasis should be placed on maintaining full control over Iceland’s exclusive economic zone with respect to fisheries and that support for Icelandic agriculture should be guaranteed. BSRB, representing public sector employees, has not formed an official view on membership, although it welcomes open discussions related to the negotiations.

6.1.6 Islandi sotsiaalpartnerid on üldiselt olnud Euroopa integratsiooni suhtes üsna positiivselt meelestatud, ehkki arvamusi on erinevaid. Töötajate Konföderatsioon oli algul skeptiline Islandi EMPs osalemise suhtes, kuid muutis oma poliitikat 2000. aastal, olles avastanud, et EMP annab Islandi töötajatele mitmeid eeliseid. Islandi Töövõtjate Konföderatsioon pooldab nüüd ELiga ühinemise läbirääkimisi ja euro kasutuselevõttu, sest usub, et Islandi töövõtjate huvid ja majanduse üldine stabiilsus on kõige paremini kaitstud ELiga täieliku integreerumise kaudu. Siiski märgib kõnealune organisatsioon, et ühinemisläbirääkimistel tuleks rõhutada Islandi majandusvööndi üle täieliku kontrolli säilitamist kalanduse valdkonnas ning Islandi põllumajandustoetused peaksid olema tagatud. Riigi ja Kohaliku Omavalitsuse Teenistujate Föderatsioon, kes esindab avaliku sektori teenistujaid, ei ole formuleerinud ametlikku seisukohta ühinemise suhtes, kuigi toetab avalikku arutelu läbirääkimiste teemal.

6.1.7 On the employers’ side, SA aims to follow the membership talks closely but has adopted a neutral stance on EU membership as its member associations are split on the issue. SI, for example, is in favour of membership, arguing that the Icelandic economy is unstable due to the fluctuating value of the currency and that integration with the EU and adoption of the Euro would enhance competitiveness and lead to better working conditions for Icelandic industries.

6.1.7 Tööandjate Konföderatsioon soovib läbirääkimisi hoolega jälgida, kuid on võtnud ELiga ühinemise suhtes neutraalse positsiooni, kuna organisatsiooni liikmete arvamused antud küsimuses lahknevad. Tööstusettevõtete Föderatsioon näiteks on ELiga ühinemise poolt, väites, et Islandi majandus on ebastabiilne vääringu kõikumise tõttu ning et integratsioon ELiga ja euro vastuvõtmine parandaks konkurentsivõimet ja looks Islandi ettevõtetes paremad töötingimused.

6.2 Fisheries sector

6.2 Kalandussektor

6.2.1 The Federations of Fishing Vessel Owners (LIU) and Fish Processing Plants, on the other hand, strongly oppose EU membership. Those who have a stake in the fishing industry are reluctant to join the Common Fisheries Policy (CFP) as it would allow foreign investment in the sector and mean that the total allowable catch quotas in Iceland’s 200 mile Exclusive Economic Zone would be determined in Brussels. Although as a member state Iceland would fully participate in the decision making process the CSO representatives believe that due to its size Iceland would not be able to sufficiently influence decision at EU level. Iceland would also relinquish its right to conclude its own agreements with third countries regarding fishing of straddling stocks which comprise 30 % of Iceland’s catches. LIU argues that discards and over-fishing are serious problems in the EU while in Iceland the fisheries sector is profitable. Furthermore, there is no guarantee that the principle of relative stability will be maintained in the EU.

6.2.1 Kalalaevaomanike Föderatsioon (LIU) ja Kalatööstuste Omanike Föderatsioon on teisalt jälle ELiga ühinemisele tugevalt vastu. Kalandussektoris otseseid huve omavad osapooled ei soovi ühise kalanduspoliitikaga ühineda, sest see lubaks sektorisse välisinvesteeringud ja tooks kaasa Islandi 200 miili laiuses majandusvööndis kehtivate püügikvootide kogumahu otsustamise Brüsselis. Kuigi liikmesriigina osaleks Island täielikult otsustamisprotsessis, leiavad kodanikuühiskonna esindajad siiski, et Island ei suudaks oma suuruse tõttu piisavalt mõjutada otsuste langetamist ELi tasandil. Samuti kaotaks Island õiguse sõlmida kolmandate riikidega iseseisvalt lepinguid ühiste varude – mis moodustavad 30 % Islandi kalasaagist – püügiks. Kalalaevaomanike Föderatsioon väidab, et vette tagasilaskmine ja ülepüük on ELis tõsised probleemid, samas kui Islandi kalandussektor teenib kasumit. Lisaks sellele puudub garantii, et ELis säiliks suhtelise stabiilsuse põhimõte.

6.2.2 However, in August 2010 the chairman of LIU said on Iceland Radio RÚV that Iceland must continue its EU accession talks and "the best deal possible" must be sought in the talks, and that it made no sense to withdraw the EU application at this stage.

6.2.2 2010. aasta augustis ütles Kalalaevaomanike Föderatsiooni esimees Islandi raadiole RÚV, et Island peab jätkama ELiga ühinemise läbirääkimisi ning et nende läbirääkimiste käigus tuleb "püüda sõlmida võimalikult kasulikku tehingut" ning et praeguses etapis ei ole enam mõtet ühinemistaotlust tagasi võtta.

6.2.3 Finally, Iceland’s resumption of commercial whaling in 2006 is likely to be a thorny issue as it contradicts EU policy and, if a solution is not found, could become a serious obstacle on the way to Iceland’s accession.

6.2.3 Lõpetuseks võib Islandi taasalustamine kaubandusliku vaalapüügiga 2006. aastal saada keeruliseks küsimuseks, kuna see on vastuolus ELi poliitikaga, ja kui lahendust ei leita, siis võib sellest saada Islandi ELiga ühinemisele tõsine takistus.

6.2.4 The CFP is currently under review. Foreseeable changes will most likely bring it closer to the Icelandic model. Nevertheless Iceland’s membership negotiations would be based on the current acquis and so there are various potential points of conflict. Fisheries will most likely be the most important issue in Iceland’s accession negotiations. The fisheries lobby is highly influential in the policy process and is likely to play a key role in the debate over EU membership as the per capita income from fisheries in Iceland is far greater than in any EU Member State.

6.2.4 Praegu toimub ühise kalanduspoliitika läbivaatamine. Tõenäoliselt viivad prognoositavad muutused selle Islandi mudelile lähemale. Siiski põhineksid Islandi ühinemisläbirääkimised praegusel õigustikul ja seega leidub mitmeid võimalikke tüliküsimusi. Ühinemisläbirääkimistel on kalandus tõenäoliselt kõige tähtsam teema. Kalanduse alane lobitöö on poliitilises protsessis väga mõjukas ja tõenäoliselt mängib see ELiga ühinemise üle peetavas arutelus ülitähtsat rolli, kuna kalandusest saadav sissetulek inimese kohta on Islandil kaugelt suurem kui üheski teises liikmesriigis.

6.3 Agriculture sector

6.3 Põllumajandussektor

6.3.1 Another organisation that has a long history of political participation is the Farmers’ Association. Farmers have traditionally been a strong force in Iceland with close ties to government, although their influence has weakened over the years as the sector has decreased in size. Like LIU, the Farmers’ Association follows the EU legislative procedure closely. The Farmers’ Association is a partner organisation of COPA/COCEGA and therefore its participation there is limited to a certain extent. This European umbrella organisation focuses mainly on EU related matters.

6.3.1 Veel üks organisatsioon, millel on pikk poliitikas osalemise traditsioon, on Põllumajandustootjate Liit. Põllumajandustootjad on Islandil traditsiooniliselt olnud suur jõud, millel on valitsusega tihedad sidemed, kuid nende mõju on aastate jooksul koos sektori kahanemisega vähenenud. Nagu ka Kalalaevaomanike Föderatsioon, jälgib ka Põllumajandustootjate Liit ELi seadusloomeprotsessi hoolega. Põllumajandustootjate Liit on Euroopa Liidu põllumajandusorganisatsioonide komitee (COPA) ja Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (COGECA) partnerorganisatsioon ning selle tõttu on tema osalemine seal mõningal määral piiratud ja Euroopa katusorganisatsioon keskendub peamiselt ELiga seotud küsimustele.

6.3.2 The Farmers’ Association strongly opposes EU Membership, arguing that it would lead to a large-scale loss of jobs in agriculture and have a considerable negative impact on the food safety and food security of the country. The main reasoning behind this argument is that Iceland would have to allow unlimited imports of agricultural products from the EU, which would be difficult for Icelandic farmers to compete with. Nevertheless, the EU's Food Law assuring food safety [3] is already part of the EEA Agreement and will come into effect at the end of 2011. During the implementation of the Food Law package at the national level, the Farmers’ Association fought successfully to maintain a ban on imports of fresh meats in the Icelandic legislation, even though such a ban is arguably inconsistent with the aims of the EU legislation. Under Article 19 of the EEA Agreement, Iceland has also agreed on tariff free quotas and concessions for specific products, which is a concern for the Farmers’ Association.

6.3.2 Põllumajandustootjate Liit on kindlalt ELiga ühinemise vastu, väites, et see tooks kaasa ulatusliku töökohtade kadumise põllumajanduses ja avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju toiduohutusele ja riigi toiduga kindlustatusele. Peamiselt põhjendatakse seda väidet sellega, et Island peaks lubama piiramatult importida EList pärit põllumajandustooteid, millega Islandi põllumajandustootjatel oleks raske konkureerida. Toiduohutust käsitlevad õigusnormid [3] on siiski juba EMP lepingu osa ja need jõustuvad 2011. aasta lõpus. Toiduohutust käsitlevate õigusnormide rakendamisel riiklikul tasandil võitles Põllumajandustootjate Liit edukalt selle nimel, et värske liha sisseveo keeld jäi Islandi seadustesse alles, kuigi sellist keeldu võib pidada ELi õigustiku eesmärkidega vastuolus olevaks. Vastavalt EMP lepingu artiklile 19 on Island nõustunud ka tollikvootidega ja kontsessioonidega konkreetsete toodete osas, mis tekitab Põllumajandustootjate Liidule muret.

6.3.3 Agriculture will be a key area during the accession negotiations and explicit support for dairy production, sheep breeding and other traditional farming will be one of Iceland’s objectives. A similar long-term national aid scheme to those for other EU regions situated north of the 62nd parallel could help sustain agricultural activity in these areas of low population density and difficult climate conditions.

6.3.3 Põllumajandusest saab ühinemisläbirääkimistel keskne valdkond ja Islandi üks eesmärk on selgesõnaline toetus piimatootmisele, lambakasvatusele ja muudele traditsioonilistele põllumajandusharudele. Hõredalt asustatud ja raskete kliimatingimustega piirkondades võib aidata põllumajandust säilitada pikaajaline riiklik toetuskava, mis on sarnane teiste 62. paralleelist põhja pool asuvate ELi piirkondade kavadega.

6.4 Environmental sector

6.4 Keskkonnavaldkond

6.4.1 There are a number of active environmental groups in Iceland. Environmental groups in the EU generally follow EU environmental policy closely, are active at European level and members of umbrella organisations. This does not seem to have been as important for Icelandic environmental groups through the years, although a few of them do have some international affiliations.

6.4.1 Islandil on mitu aktiivselt tegutsevat keskkonnakaitseorganisatsiooni. ELi keskkonnakaitseorganisatsioonid jälgivad ELi keskkonnapoliitikat üldiselt tihedalt, on Euroopa tasandil aktiivsed ja kuuluvad katusorganisatsioonidesse. Näib, et Islandi keskkonnakaitseorganisatsioonidele ei ole see olnud aastate jooksul nii tähtis, ehkki mõnel neist on teatud rahvusvahelised sidemed.

6.4.2 There are a number of potential explanations for this. Firstly, anti-whaling policies are popular among European interest groups, which may mean that Icelandic environmental groups do not feel an affinity with their European counterparts. Secondly, Icelandic environmental groups, such as Landvernd, focus primarily on the problem of soil erosion and the conservation of natural habitats in Iceland, often in opposition to the construction of hydroelectric dams to increase the production of aluminium. Although most EU environmental policy falls under the EEA Agreement, this does not include legislation on the conservation of natural habitats. Finally, environmental groups in Iceland have suffered from a lack of funding and resources. Perhaps for these reasons Icelandic environmental groups have been less active than their European counterparts at EU level and have generally not been very active in the EU membership debate to date. Landvernd, for example, has not formed an official position on EU membership, although it generally feels that the impact of EU environmental legislation has been positive. Landvernd is also interested in clarifying the role it can play in the accession negotiations including further participation in EU programmes such as the nature conservation framework.

6.4.2 Sellele on mitu võimalikku selgitust. Esiteks on Euroopa huvirühmade seas populaarne vaalapüügivastane poliitika, mis võib tähendada seda, et Islandi keskkonnakaitseorganisatsioonid ei tunne Euroopa keskkonnakaitseorganisatsioonide vastu poolehoidu. Teiseks keskenduvad Islandi keskkonnakaitseorganisatsioonid, nagu nt Landvernd, peamiselt mulla erosiooni probleemile ja Islandi looduslike elupaikade säilitamisele, olles tihti vastu hüdroelektrijaamade tammide ehitamisele, mida vajatakse alumiiniumi tootmise suurendamiseks. Kuigi EMP leping hõlmab suuremat osa ELi keskkonnapoliitikast, ei hõlma see looduslike elupaikade säilitamist käsitlevaid norme. Lõpuks olgu nimetatud, et Islandi keskkonnakaitseorganisatsioonid on kannatanud puuduliku rahastamise ja nappide ressursside tõttu. Võib-olla seetõttu on Islandi keskkonnaorganisatsioonid olnud Euroopa organisatsioonidega võrreldes vähem aktiivsed ja ei ole üldiselt ELiga ühinemise üle peetavas arutelus siiani väga aktiivselt osalenud. Landvernd näiteks ei ole formuleerinud ELiga ühinemise kohta ametlikku seisukohta, kuigi leiab üldiselt, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide mõju on olnud positiivne. Landvernd on samuti huvitatud selgitamisest, milline võiks olla tema roll ühinemisläbirääkimistes, sealhulgas ka osalemisest ELi programmides nagu nt looduskaitse raamistik.

6.5 Consumer protection

6.5 Tarbijakaitse

6.5.1 The Consumers’ Association of Iceland (NS) is an independent, non-profit, non-governmental organisation founded in 1953, they are active at European level and are members of umbrella organisations. NS already works closely with ECC-Iceland, which is a part of the European Consumer Centre Network. NS has not taken a firm stand for or against Iceland joining the EU. However it has long been the opinion of NS that Iceland should look into all the pros and cons of joining the EU and the general assembly of NS held in 2008 concluded that Iceland should apply for EU membership to find out what the real issues were and so that the discussion on the EU could progress without prejudice and be based on facts. In 2008 NS also had a report made focusing on the pros and cons for consumers if Iceland joined the EU. So, without taking a firm stand or forming a policy for or against the EU, NS has always encouraged the application to the EU as such and tried to play its part in opening up discussions about the EU.

6.5.1 Islandi Tarbijate Ühendus (NS) on 1953. aastal loodud sõltumatu valitsusväline mittetulundusühing, mis tegutseb Euroopa tasandil ning kuulub katusorganisatsioonidesse. Ta teeb juba tihedat koostööd ECC-Islandiga, mis on Euroopa tarbijakeskuste võrgu osa. Islandi Tarbijate Ühendus ei ole võtnud selget seisukohta ELiga ühinemise poolt ega vastu. Ta on küll olnud arvamusel, et Island peaks kaaluma kõiki ELiga ühinemise plusse ja miinuseid ning 2008. aastal toimunud Islandi Tarbijate Ühenduse üldkogu järeldustes seisis, et Island peaks taotlema ELiga ühinemist, et teada saada, mis tegelikult kaalul on, ja et arutelu ELi üle saaks toimuda ilma eelarvamusteta ja põhineks faktidel. 2008. aastal avaldas Islandi Tarbijate Ühendus ka aruande, milles keskendutakse sellele, millist kasu ja kahju tooks Islandi ELiga ühinemine tarbijatele. Seega, avaldamata selget seisukohta ja formuleerimata poliitikat ELi poolt ega vastu, on Islandi Tarbijate Ühendus alati toetanud ELiga ühinemise kui sellise taotlemist ja püüdnud anda oma panuse, algatades arutelu ELi üle.

6.6 Other organisations

6.6 Muud organisatsioonid

6.6.1 Other important organisations include the Organisation of Disabled Persons, the Chamber of Commerce, which is a member of EUROCHAMBERS, the Federation of Trade and Services, member of EUROCOMMERCE, the Federation of Icelandic Trade, and various other NGOs. At present these organisations have not yet formed official views on EU membership, although they are likely to mobilise in favour of or in opposition to certain European policies. There are also special pro- and anti-EU groups such as Evrópusamtökin and Heimssýn.

6.6.1 Muud olulised organisatsioonid on Puudega Isikute Organisatsioon, Kaubanduskoda, mis on Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liidu liige, Kaubanduse ja Teenustesektori Föderatsioon, mis on EuroCommerce’i liige, Islandi Kaubandusföderatsioon ja mitmed teised valitsusvälised organisatsioonid. Seni ei ole need organisatsioonid siiski kujundanud ELiga ühinemise suhtes ametlikku seisukohta, ehkki tõenäoliselt koonduvad nad teatud Euroopa poliitikasuundade poolt või vastu. Samuti on olemas konkreetsed ELi pooldavad või ELi vastased organisatsioonid, näiteks Evrópusamtökin ja Heimssýn.

Brussels, 9 December 2010.

Brüssel, 9. detsember 2010

The President of the European Economic and Social Committee

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan Nilsson

Staffan Nilsson

[1] Ministry for Foreign Affairs of Iceland, Background note, Iceland’s Economic Recovery Programme, June 2010 http://www.mfa.is/media/MFA_pdf/Factsheet--Iceland%27s-Economic-Recovery-Program-June.pdf.

[1] Islandi välisministeerium, selgitus, Islandi majanduse elavdamise kava. Juuni 2010. http://www.mfa.is/media/MFA_pdf/Factsheet--Iceland%27s-Economic-Recovery-Program-June.pdf.

[2] http://www.mfa.is/media/MFA_pdf/Factsheet--Iceland%27s-Economic-Recovery-Program-June.pdf.

[2] http://www.mfa.is/media/MFA_pdf/Factsheet--Iceland%27s-Economic-Recovery-Program-June.pdf.

[3] General Food Law Regulation (EC) No 178/2002 and related acts.

[3] Toidualaste õigusnormide üldiseid põhimõtteid käsitlev määrus (EÜ) nr 178/2002 ja sellega seotud õigusaktid.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------