Grounds
|
|
1. This reference for a preliminary ruling concerns the interpretation of the principle of non-discrimination on grounds of age and of Council Directive 2000/78/EC of 27 November 2000 establishing a general framework for equal treatment in employment and occupation (OJ 2000 L 303, p. 16).
|
1. Eelotsusetaotlus puudutab vanuse alusel diskrimineerimise keelu ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), tõlgendamist.
|
|
2. The reference was made in the course of proceedings between Ms Kücükdeveci and her former employer Swedex GmbH & Co. KG (‘Swedex’) concerning the calculation of the notice period applicable to her dismissal.
|
2. Eelotsusetaotlus esitati S. Kücükdeveci ja tema endise tööandja, Swedex GmbH & Co. KG (edaspidi „Swedex”) vahelises vaidluses, mis puudutab küsimust, kuidas arvutada tema töölt vabastamisest etteteatamise tähtaega.
|
|
Legal context
|
Õiguslik raamistik
|
|
European Union legislation
|
Liidu õigus
|
|
3. Directive 2000/78 was adopted on the basis of Article 13 EC. Recitals 1, 4 and 25 in the preamble to the directive read as follows:
|
3. Direktiiv 2000/78 võeti vastu EÜ artikli 13 alusel. Direktiivi põhjendused 1, 4 ja 25 on sõnastatud järgmiselt:
|
|
‘(1) In accordance with Article 6 of the Treaty on European Union, the European Union is founded on the principles of liberty, democracy, respect for human rights and fundamental freedoms, and the rule of law, principles which are common to all Member States and it respects fundamental rights, as guaranteed by the European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms [signed at Rome on 4 November 1950] and as they result from the constitutional traditions common to the Member States, as general principles of Community law.
|
(1) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 on Euroopa Liit rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele, ning ta austab [4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud] inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga tagatud ning liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest tulenevaid põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid.
|
|
…
|
[...]
|
|
(4) The right of all persons to equality before the law and protection against discrimination constitutes a universal right recognised by the Universal Declaration of Human Rights, the United Nations Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women, United Nations Covenants on Civil and Political Rights and on Economic, Social and Cultural Rights and by the European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, to which all Member States are signatories. Convention No 111 of the International Labour Organisation (ILO) prohibits discrimination in the field of employment and occupation.
|
(4) Kõikide võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise eest on inimõigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, millele kõik liikmesriigid on alla kirjutanud. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 111 keelatakse diskrimineerimine töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonnas.
|
|
…
|
[...]
|
|
(25) The prohibition of age discrimination is an essential part of meeting the aims set out in the Employment Guidelines and encouraging diversity in the workforce. However, differences in treatment in connection with age may be justified under certain circumstances and therefore require specific provisions which may vary in accordance with the situation in Member States. It is therefore essential to distinguish between differences in treatment which are justified, in particular by legitimate employment policy, labour market and vocational training objectives, and discrimination which must be prohibited.’
|
(25) Vanuselise diskrimineerimise keelamisel on oluline osa tööhõivesuunistes kehtestatud eesmärkide täitmisel ja tööjõu mitmekesisuse soodustamisel. Teatavatel asjaoludel võib vanusega seotud eriline kohtlemine siiski olla õigustatud ja seetõttu on vaja erisätteid, mis vastavalt olukorrale liikmesriikides võivad erineda. On oluline vahet teha erilisel kohtlemisel, mis on põhjendatud eelkõige tööhõivepoliitika ning tööturu ja kutseõppe õigustatud eesmärkidega, või diskrimineerimisega, mis tuleb keelata.”
|
|
4. According to Article 1 of Directive 2000/78, its purpose is to lay down a general framework for combating discrimination on the grounds of religion or belief, disability, age or sexual orientation as regards employment and occupation, with a view to putting into effect in the Member States the principle of equal treatment.
|
4. Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.
|
|
5. Article 2 of the directive states:
|
5. Direktiivi artikkel 2 sätestab:
|
|
‘1. For the purposes of this Directive, the “principle of equal treatment” shall mean that there shall be no direct or indirect discrimination whatsoever on any of the grounds referred to in Article 1.
|
„1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.
|
|
2. For the purposes of paragraph 1:
|
2. Lõike 1 kohaldamisel:
|
|
(a) direct discrimination shall be taken to occur where one person is treated less favourably than another is, has been or would be treated in a comparable situation, on any of the grounds referred to in Article 1;
|
a) peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;
|
|
…’
|
[...]”.
|
|
6. Article 3(1) of the directive provides:
|
6. Nimetatud direktiivi artikli 3 lõige 1 täpsustab:
|
|
‘Within the limits of the areas of competence conferred on the Community, this Directive shall apply to all persons, as regards both the public and private sectors, including public bodies, in relation to:
|
„1. Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:
|
|
…
|
[...]
|
|
(c) employment and working conditions, including dismissals and pay;
|
c) töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu;
|
|
…’
|
[...]”.
|
|
7. Article 6(1) of the directive provides:
|
7. Sama direktiivi artikli 6 lõige 1 sätestab:
|
|
‘Notwithstanding Article 2(2), Member States may provide that differences of treatment on grounds of age shall not constitute discrimination, if, within the context of national law, they are objectively and reasonably justified by a legitimate aim, including legitimate employment policy, labour market and vocational training objectives, and if the means of achieving that aim are appropriate and necessary.
|
„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
|
|
Such differences of treatment may include, among others:
|
Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:
|
|
(a) the setting of special conditions on access to employment and vocational training, employment and occupation, including dismissal and remuneration conditions, for young people, older workers and persons with caring responsibilities in order to promote their vocational integration or ensure their protection;
|
a) tööle ja kutseõppele pääsemise, töö saamise ja kutsealale pääsemise ning töölt vabastamise ja palga eritingimuste kehtestamine noortele, vanematele töötajatele ja hooldamiskohustusi täitvatele isikutele, et edendada nende kutsealast integreerimist või tagada nende kaitse;
|
|
(b) the fixing of minimum conditions of age, professional experience or seniority in service for access to employment or to certain advantages linked to employment;
|
b) vanuse, töökogemuse või teenistusalase vanemusega seotud tööle pääsemise või teatavate töösoodustuste miinimumtingimuste kehtestamine;
|
|
(c) the fixing of a maximum age for recruitment which is based on the training requirements of the post in question or the need for a reasonable period of employment before retirement.’
|
c) tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž.”
|
|
8. In accordance with the first paragraph of Article 18 of the directive, it was to be transposed into the legal systems of the Member States by 2 December 2003 at the latest. The second paragraph of Article 18 provided, however, that:
|
8. Direktiivi 2000/78 artikli 18 esimese lõigu kohaselt pidi see direktiiv olema liikmesriikide õiguskordadesse üle võetud hiljemalt 2. detsembriks 2003. Sama artikli teine lõige sätestab siiski järgmist:
|
|
‘In order to take account of particular conditions, Member States may, if necessary, have an additional period of three years from 2 December 2003, that is to say a total of six years, to implement the provisions of this Directive on age and disability discrimination. In that event they shall inform the Commission forthwith …’
|
„Et arvesse võtta eritingimusi, võivad liikmesriigid pärast 2. detsembrit 2003 vajaduse korral saada kolmeaastase lisaaja, seega kokku kuus aastat, et rakendada käesoleva direktiivi vanuse ja puude alusel diskrimineerimist käsitlevaid sätteid. Sel juhul teatavad nad sellest viivitamata komisjonile […]”.
|
|
9. The Federal Republic of Germany made use of that option, so that the provisions of the directive relating to discrimination on grounds of age and disability were to be transposed in that Member State by 2 December 2006 at the latest.
|
9. Saksamaa Liitvabariik kasutas seda võimalust, mistõttu tuli vanuse ja puude alusel diskrimineerimist käsitlevad kõnealuse direktiivi sätted võtta selles liikmesriigis üle hiljemalt 2. detsembriks 2006.
|
|
National legislation
|
Siseriiklik õigus
|
|
The General Law on equal treatment
|
Võrdse kohtlemise seadus
|
|
10. Paragraphs 1, 2 and 10 of the General Law on equal treatment (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz) of 14 August 2006 (BGBl. 2006 I, p. 1897), which transposed Directive 2000/78, provide:
|
10. Direktiivi 2000/78 üle võtnud 14. augusti 2006. aasta võrdse kohtlemise seaduse (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz, BGBl . 2006 I, lk 1897) §-id 1, 2 ja 10 sätestavad:
|
|
‘Paragraph 1 – Object of the Law
|
„§ 1 – Seaduse eesmärk
|
|
The object of this law is to prevent or eliminate discrimination on grounds of race, ethnic origin, sex, religion or belief, disability, age or sexual orientation.
|
Käesoleva seaduse eesmärk on takistada igasugust ebasoodsamasse olukorda seadmist, mis põhineb rassilisel või etnilisel päritolul, sool, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel, või see kõrvaldada.
|
|
Paragraph 2 – Scope
|
§ 2 – Kohaldamisala
|
|
…
|
[...]
|
|
(4) For dismissals, the provisions on general and specific protection against dismissal apply exclusively.
|
4. Töölt vabastamise suhtes kehtivad eranditult sätted, mis reguleerivad üld- ja erikaitset töölt vabastamise eest.
|
|
…
|
[...]
|
|
Paragraph 10 – Permissible different treatment on grounds of age
|
§ 10 – Vanuse alusel erineva kohtlemise lubatavus
|
|
Paragraph 8 notwithstanding, different treatment on grounds of age is also permissible if it is objectively and reasonably justified by a legitimate aim. The means of achieving that aim must be appropriate and necessary. Such differences of treatment may include in particular the following:
|
Olenemata § 8 on erinev kohtlemine vanuse alusel lubatud, kui see on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud ning põhineb õigustatud eesmärgil. Kõnealuse eesmärgi saavutamise vahendid peavad olema asjakohased ja vajalikud. Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:
|
|
…
|
1. tööle ja kutseõppele pääsemise, töö saamise ja kutsealale pääsemise ning palga ja töölt vabastamise eritingimuste kehtestamine noortele, vanematele töötajatele ja hooldamiskohustusi täitvatele isikutele, et edendada nende kutsealast integreerimist või tagada nende kaitse;
|
|
1. the setting of special conditions on access to employment and vocational training, employment and occupation, including conditions of remuneration and termination of employment relationships, for young people, older workers and persons with caring responsibilities in order to promote their vocational integration or ensure their protection,
|
[...]”.
|
|
…’
|
Õigusnorm etteteatamistähtaja kohta töölt vabastamisel
|
|
Legislation on the notice period for dismissal
|
11. Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi „BGB”) § 622 sätestab:
|
|
11. Paragraph 622 of the German Civil Code (Bürgerliches Gesetzbuch, ‘the BGB’) provides:
|
„1. Töötaja või teenistujaga (töötajaga) võib töösuhte üles öelda kas kalendrikuu 15. kuupäeval või kalendrikuu lõpus, nelja nädala pikkuse etteteatamistähtajaga.
|
|
‘(1) Notice may be given to terminate the employment relationship of an employee with a notice period of four weeks to the 15th or to the end of a calendar month.
|
2. Tööandjapoolsel töölt vabastamisel on etteteatamistähtajad järgmised:
|
|
(2) For termination by the employer, the notice period, if the employment relationship in the business or undertaking
|
– üks kuu nii, et töösuhe lõpeb kalendrikuu lõpus, kui töösuhe on ettevõtte või ettevõtjaga kestnud kaks aastat;
|
|
1. has lasted for two years, is one month to the end of a calendar month,
|
– kaks kuud nii, et töösuhe lõpeb kalendrikuu lõpus, kui töösuhe on kestnud viis aastat;
|
|
2. has lasted five years, is two months to the end of a calendar month,
|
– kolm kuud nii, et töösuhe lõpeb kalendrikuu lõpus, kui töösuhe on kestnud kaheksa aastat;
|
|
3. has lasted eight years, is three months to the end of a calendar month,
|
– neli kuud nii, et töösuhe lõpeb kalendrikuu lõpus, kui töösuhe on kestnud kümme aastat;
|
|
4. has lasted 10 years, is four months to the end of a calendar month,
|
– viis kuud nii, et töösuhe lõpeb kalendrikuu lõpus, kui töösuhe on kestnud 12 aastat;
|
|
5. has lasted 12 years, is five months to the end of a calendar month,
|
– kuus kuud nii, et töösuhe lõpeb kalendrikuu lõpus, kui töösuhe on kestnud 15 aastat;
|
|
6. has lasted 15 years, is six months to the end of a calendar month,
|
– seitse kuud nii, et töösuhe lõpeb kalendrikuu lõpus, kui töösuhe on kestnud 20 aastat.
|
|
7. has lasted 20 years, is seven months to the end of a calendar month.
|
Töötatud aja kestuse arvutamisel ei võeta arvesse töötaja enne 25. eluaasta täitumist töötatud aega.”
|
|
In calculating the length of employment, periods prior to the completion of the employee’s 25th year of age are not taken into account.’
|
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
|
|
The main proceedings and the order for reference
|
12. S. Kücükdeveci on sündinud 12. veebruaril 1978. Alates 4. juunist 1996 ehk alates 18. eluaastast töötas ta Swedexis.
|
|
12. Ms Kücükdeveci was born on 12 February 1978. She was employed from 4 June 1996, in other words from the age of 18, by Swedex.
|
13. 19. detsembri 2006. aasta kirjaga vabastas Swedex töötaja töölt alates 31. jaanuarist 2007, arvestades seadusest tulenevat etteteatamistähtaega. Tööandja arvutas etteteatamistähtaega nii, nagu töötajal oleks kolm aastat tööstaaži, samas kui töötaja oli olnud tema teenistuses kümme aastat.
|
|
13. Swedex dismissed her by letter of 19 December 2006 with effect, taking account of the statutory notice period, from 31 January 2007. The employer calculated the notice period as if the employee had three years’ length of service, although she had been in its employment for 10 years.
|
14. S. Kücükdeveci vaidlustas oma töölt vabastamise Arbeitsgericht Mönchengladbach’is (Saksamaa). Nimetatud kohtus väitis S. Kücükdeveci, et talle oleks pidanud töölt vabastamisest ette teatama neli kuud alates 31. detsembrist 2006, nii et BGB § 622 lõike 2 esimese lõigu punkti 4 kohaselt kestab tema töösuhe 30. aprillini 2007. See tähtaeg vastab 10‑aastasele tööstaažile. Põhikohtuasjas käsitletava vaidluse poolteks on seega kaks eraõiguslikku isikut: ühelt poolt S. Kücükdeveci ja teiselt poolt Swedex.
|
|
14. Ms Kücükdeveci contested her dismissal before the Arbeitsgericht Mönchengladbach (Labour Court, Mönchengladbach). She argued before that court that her period of notice should have been four months from 31 December 2006, that is, to 30 April 2007, pursuant to point 4 of the second sentence of Paragraph 622(2) of the BGB. That period corresponded to 10 years’ service. The dispute in the main proceedings is thus between two individuals, Ms Kücükdeveci on the one hand and Swedex on the other.
|
15. S. Kücükdeveci arvates on BGB § 622 lõike 2 teise lause puhul – kuivõrd see sätestab, et enne 25. eluaasta täitumist töötatud aeg jäetakse etteteatamistähtaja arvutamisel arvesse võtmata – tegemist liidu õigusega vastuolus oleva vanuse alusel diskrimineerimisega ja see tuleb jätta kohaldamata.
|
|
15. According to Ms Kücükdeveci, in so far as it provides that periods of employment completed before the age of 25 are not to be taken into account in calculating the notice period, the second sentence of Paragraph 622(2) of the BGB is a measure which discriminates on grounds of age, contrary to European Union law, and must be disapplied.
|
16. Landesarbeitsgericht Düsseldorf sedastas apellatsiooniastmes, et direktiivi 2000/78 ülevõtmise tähtaeg möödus päeval, mil toimus töölt vabastamine. Nimetatud kohus leidis veel, et BGB § 622 sisaldab otseselt vanuse alusel erinevat kohtlemist, mille põhiseadusega vastuolus ta veendunud ei ole, kuid mille vastavus liidu õigusele on aga vaieldav. Selles osas kahtleb kohus, kas võimalikku otsest vanuse alusel diskrimineerimist tuleks hinnata lähtuvalt liidu esmasest õigusest, nagu näib soovitavat 22. novembri 2005. aasta kohtuotsus C‑144/04: Mangold (EKL 2005, lk I‑9981), või hoopis direktiivist 2000/78. Rõhutades, et asjaomane siseriiklik õigusnorm on selge ning seda ei saa käesoleval juhul nimetatud direktiiviga kooskõlas tõlgendada, kahtleb kohus veel selles, kas eraõiguslike isikute vahelises vaidluses nimetatud õigusnormi kohaldamata jätmiseks ei peaks ta õigussubjektide õiguskindluse tagamiseks pöörduma eelnevalt eelotsuse küsimusega Euroopa Kohtu poole, et viimane kinnitaks selle õigusnormi kokkusobimatust liidu õigusega.
|
|
16. The Landesarbeitsgericht Düsseldorf (Higher Labour Court, Düsseldorf), hearing the case on appeal, found that the period for transposing Directive 2000/78 had expired by the date of the dismissal. That court also considered that Paragraph 622 of the BGB contains a difference of treatment directly linked to age, and, while it is not convinced that it is unconstitutional, it regards its compatibility with European Union law as doubtful. It is not sure in this respect whether the possible existence of direct discrimination on grounds of age must be assessed by reference to primary European Union law, as the judgment in Case C‑144/04 Mangold [2005] ECR I‑9981 appears to suggest, or by reference to Directive 2000/78. Noting that the national provision at issue is clear and could not be interpreted, if that were necessary, in a manner compatible with the directive, the court is also uncertain whether, to be able to disapply that provision in a dispute between private individuals, it must first, in order to ensure the protection of the legitimate expectations of persons subject to the law, make a reference to the Court for a preliminary ruling so that the Court can confirm that the provision is incompatible with European Union law.
|
17. Neil põhjustel otsustas Landesarbeitsgericht Düsseldorf menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
|
17. In those circumstances, the Landesarbeitsgericht Düsseldorf decided to stay the proceedings and refer the following questions to the Court for a preliminary ruling:
|
„1. a) Kas siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt tööandjale siduvad etteteatamistähtajad pikenevad järk-järgult vastavalt töötatud aja kestusele, kuid seejuures ei võeta arvesse töötaja enne 25. eluaasta täitumist töötatud aega, rikub ühenduse õigusest tulenevat vanuse alusel diskrimineerimise keeldu, nimelt ühenduse esmast õigust või […] direktiivi 2000/78?
|
|
‘(1) (a) Does a national provision under which the periods of notice to be observed by employers are extended incrementally as the length of employment increases, but the employee’s periods of employment b efore the age of 25 are disregarded, infringe the Community law prohibition of discrimination on grounds of age, in particular primary Community law or Directive 2000/78 …?
|
b) Kas õigustuseks sellele, et tööandja peab noorema töötajaga töölepingu ülesütlemisel järgima vaid üldist etteteatamistähtaega, võib olla asjaolu, et tööandjal on personalialast paindlikkust puudutav majanduslik huvi, mida pikem etteteatamistähtaeg võiks kahjustada, ning see, et noorematele töötajatele ei võimaldata (vanematele töötajatele pikemate etteteatamistähtaegade näol antavat) kaitset seoses nende töökoha stabiilsusega ning võimalusega töölepingu tingimustes kokku leppida, näiteks võib neilt mõistlikult eeldada nende vanuse ja/või väiksemate sotsiaalsete, perekondlike või isiklike kohustuste tõttu kõrgemat ametialast ja isiklikku paindlikkust ja liikuvust?
|
|
(b) Can the fact that employers are required to observe only a basic period of notice when terminating the employment of younger employees be justified on the grounds that employers are recognised as having an operational interest in flexibility as regards staffing – an interest which would be adversely affected by longer periods of notice – and that younger employees are not recognised as having the protection available to older employees (by means of longer notice periods) with respect to their employment status or arrangements, for example because, having regard to their age and/or their lesser social, family and private obligations, they are assumed to have greater occupational and personal flexibility and mobility?
|
2. Juhul kui vastus esimese küsimuse punktile a on jaatav ja esimese küsimuse punktile b eitav:
|
|
(2) If Question 1(a) is answered in the affirmative and Question 1(b) is answered in the negative:
|
Kas liikmesriigi kohus peab eraõiguslike isikute vahelises asjas jätma ühenduse õigusega vastuolus oleva sätte kohaldamata või tuleb arvesse võtta õigussubjektide õiguspärast ootust, et kohaldatakse siseriiklikku kehtivat seadust, ning jätta siseriiklik seadus kohaldamata alles siis, kui Euroopa Kohus on teinud otsuse vaidlustatud sätte või sellega sisuliselt sarnase sätte kohta?”
|
|
In legal proceedings between private individuals, must a court of a Member State disapply a statutory provision which is explicitly contrary to Community law, or is the legitimate expectation of persons subject to the law – that national laws which are in force will be applied – to be taken into account so that a provision becomes inapplicable only after the Court of Justice has ruled on the disputed provision or a substantially similar provision?’
|
Eelotsuse küsimused
|
|
The questions referred for a preliminary ruling
|
Esimene küsimus
|
|
Question 1
|
18. Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas niisugune siseriiklik õigusnorm, nagu on käsitletud põhikohtuasjas, mis näeb ette, et töötaja enne 25. eluaasta täitumist töötatud aeg jäetakse töölt vabastamisest etteteatamise tähtaja arvutamisel arvesse võtmata, kujutab endast vanuse alusel erinevat kohtlemist, mis on keelatud liidu õigusega ja eelkõige esmase õiguse või direktiiviga 2000/78. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib täpsemalt seda, kas niisugust õigusnormi võib õigustada asjaolu, et noorte töötajate töölt vabastamisel tuleb järgida vaid üldist etteteatamistähtaega, et esiteks võimaldada tööandjatele personalialast paindlikkust, mis pikema etteteatamistähtaja puhul ei oleks võimalik, ja teiseks, kuna noortelt töötajatelt võib mõistlikult eeldada kõrgemat ametialast ja isiklikku paindlikkust ja liikuvust kui vanematelt töötajatelt.
|
|
18. By its first question, the referring court asks essentially whether national legislation such as that at issue in the main proceedings, under which periods of employment completed by the employee before reaching the age of 25 are not taken into account in calculating the notice period for dismissal, constitutes a difference of treatment on grounds of age prohibited by European Union law, in particular primary law or Directive 2000/78. It is unsure, in particular, whether such legislation is justified on the ground that only a basic notice period is to be observed in the case of dismissal of younger workers, first, in order to enable employers to manage their personnel flexibly, which would not be possible with longer notice periods, and, second, because it is reasonable to require greater personal and occupational mobility from younger workers than from older ones.
|
19. Nimetatud küsimusele vastamiseks on oluline täpsustada – nagu seda palub ka eelotsusetaotluse esitanud kohus – esmalt seda, kas kõnealust küsimust tuleb hinnata lähtuvalt liidu esmasest õigusest või direktiivist 2000/78.
|
|
19. To answer that question, it must first be ascertained, as the referring court suggests, whether the question should be examined by reference to primary European Union law or to Directive 2000/78.
|
20. Esiteks tuleb selles osas meenutada, et Euroopa Liidu Nõukogu võttis EÜ artikli 13 alusel vastu direktiivi 2000/78, mille kohta Euroopa Kohus on sedastanud, et selles direktiivis endas ei ole ette nähtud võrdse kohtlemise põhimõtet töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (see põhimõte tuleneb erinevatest rahvusvahelise õiguse aktidest ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest), vaid selle eesmärk on üksnes kehtestada samades valdkondades üldine raamistik, et võidelda erinevatel alustel, s.h vanuse alusel diskrimineerimise vastu (vt eespool viidatud kohtuotsus Mangold, punkt 74).
|
|
20. In the first place, that the Council of the European Union adopted Directive 2000/78 on the basis of Article 13 EC, and the Court has held that that directive does not itself lay down the principle of equal treatment in the field of employment and occupation, which derives from various international instruments and from the constitutional traditions common to the Member States, but has the sole purpose of laying down, in that field, a general framework for combating discrimination on various grounds including age (see Mangold , paragraph 74).
|
21. Selles kontekstis tunnustas Euroopa Kohus vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, mida tuleb pidada liidu õiguse üldpõhimõtteks (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Mangold, punkt 75). Direktiiv 2000/78 konkretiseerib seda põhimõtet (vt analoogia alusel 8. aprilli 1976. aasta otsus kohtuasjas 43/75: Defrenne, EKL 1976, lk 455, punkt 54).
|
|
21. In that context, the Court has acknowledged the existence of a principle of non-discrimination on grounds of age which must be regarded as a general principle of European Union law (see, to that effect, Mangold , paragraph 75). Directive 2000/78 gives specific expression to that principle (see, by analogy, Case 43/75 Defrenne [1976] ECR 455, paragraph 54).
|
22. Samuti tuleb märkida, et ELL artikli 6 lõige 1 sätestab, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartal on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud. Nimetatud harta artikli 21 lõike 1 kohaselt on „[k]eelatud […] igasugune diskrimineerimine, sealhulgas […] vanuse […] tõttu”.
|
|
22. It should also be noted that Article 6(1) TEU provides that the Charter of Fundamental Rights of the European Union is to have the same legal value as the Treaties. Under Article 21(1) of the charter, ‘[a]ny discrimination based on … age … shall be prohibited’.
|
23. Selleks et niisuguses olukorras, nagu on käsitletud põhikohtuasjas, saaks kohaldada vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, peab see olukord jääma ka liidu õiguse kohaldamisalasse.
|
|
23. For the principle of non-discrimination on grounds of age to apply in a case such as that at issue in the main proceedings, that case must fall within the scope of European Union law.
|
24. Erinevalt kohtuasjast, mis andis aluse 23. septembri 2008. aasta otsusele kohtuasjas C‑427/06: Bartsch (EKL 2008, lk I‑7245), esines käesolevas asjas siseriiklikul õigusaktil tuginev väidetavalt diskrimineeriv käitumine pärast seda, kui möödunud oli asjaomasele liikmesriigile direktiivi 2000/78 ülevõtmiseks määratud tähtaeg, mis Saksa Liitvabariigi jaoks lõppes 2. detsembril 2006.
|
|
24. In contrast to the situation concerned in Case C‑427/06 Bartsch [2008] ECR I‑7245, the allegedly discriminatory conduct adopted in the present case on the basis of the national legislation at issue occurred after the expiry of the period prescribed for the Member State concerned for the transposition of Directive 2000/78, which, for the Federal Republic of Germany, ended on 2 December 2006.
|
25. Kõnealusel kuupäeval viis nimetatud direktiiv põhikohtuasjas kõne all oleva siseriikliku õigusnormi, mis käsitleb selle direktiiviga reguleeritavat valdkonda ehk käesoleval juhul töölt vabastamise tingimusi, liidu õiguse kohaldamisalasse.
|
|
25. On that date, that directive had the effect of bringing within the scope of European Union law the national legislation at issue in the main proceedings, which concerns a matter governed by that directive, in this case the conditions of dismissal.
|
26. Niisugune siseriiklik õigusnorm nagu BGB § 622 lõike 2 teine lõik – kuivõrd see näeb ette, et töötaja enne 25. eluaasta täitumist töötatud aeg jäetakse töölt vabastamisest etteteatamise tähtaja arvutamisel arvesse võtmata – mõjutab tegelikult töötajate töölt vabastamise tingimusi. Järelikult tuleb sellist laadi sätteid pidada õigusnormideks, mis sätestavad töölt vabastamise tingimused.
|
|
26. A national provision such as the second sentence of Paragraph 622(2) of the BGB, in that it provides that, in calculating the notice period, periods of employment completed before the employee reaches the age of 25 are not taken into account, affects the conditions of dismissal of employees. Such a provision must therefore be regarded as laying down rules on the conditions of dismissal.
|
27. Nendest kaalutlustest tuleneb, et seda, kas liidu õigusega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm, nagu on käsitletud põhikohtuasjas, tuleb uurida lähtuvalt liidu õiguse üldpõhimõttest, mis keelab mis tahes diskrimineerimise vanuse alusel (nagu seda konkretiseerib direktiiv 2000/78).
|
|
27. It follows that it is the general principle of European Union law prohibiting all discrimination on grounds of age, as given expression in Directive 2000/78, which must be the basis of the examination of whether European Union law precludes national legislation such as that at issue in the main proceedings.
|
28. Teiseks, mis puudutab küsimust, kas põhikohtuasjas käsitletav õigusnorm sisaldab erinevat kohtlemist vanuse alusel, siis tuleb meeles pidada, et direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 sõnastuse kohaselt tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte” selle direktiivi kohaldamisel, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel. Sama direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt a täpsustab, et kui on vaja kohaldada artiklit 1, siis peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud teist inimest samalaadses olukorras (vt 16. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑411/05: Palacios de la Villa, EKL 2007, lk I‑8531, punkt 50, ja 5. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑388/07: Age Concern England, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 33).
|
|
28. In the second place, as regards the question whether the legislation at issue in the main proceedings contains a difference of treatment on grounds of age, it should be recalled that under Article 2(1) of Directive 2000/78, for the purposes of that directive, the ‘principle of equal treatment’ means that there is to be no direct or indirect discrimination whatsoever on any of the grounds referred to in Article 1 of the directive. Article 2(2)(a) of the directive states that, for the purposes of Article 2(1), direct discrimination is to be taken to occur where one person is treated less favourably than another person in a comparable situation, on any of the grounds referred to in Article 1 (see Case C‑411/05 Palacios de la Villa [2007] ECR I‑8531, paragraph 50, and Case C‑388/07 Age Concern England [2009] ECR I‑0000, paragraph 33).
|
29. Käesoleval juhul seab BGB § 622 lõike 2 teine lõik ebasoodsamasse olukorda need töötajad, kes on asunud tööandja juures tööle enne 25. eluaastat. Kõnealune siseriiklik õigusnorm kehtestab seega sama tööstaažiga isikute vahel erineva kohtlemise lähtuvalt vanusest, mil nad ettevõttes tööle asusid.
|
|
29. In the present case, the second sentence of Paragraph 622(2) of the BGB affords less favourable treatment to employees who entered the employer’s service before the age of 25. That national provision thus introduces a difference of treatment between persons with the same length of service, depending on the age at which they joined the undertaking.
|
30. Seega, kahe töötaja puhul, kellel kummalgi on 20 aastat tööstaaži, teatatakse 18‑aastaselt tööle asunud töötajale töölt vabastamisest ette 5 kuud, samas kui 25‑aastaselt tööle asunud töötaja puhul on etteteatamistähtaeg 7 kuud. Lisaks, nagu märgib ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 36, kohtleb siseriiklik õigusnorm üldiselt noori töötajaid vanematest töötajatest halvemini, kuna võib juhtuda nii, nagu näitab põhikohtuasja hageja olukord, et vaatamata aastatepikkusele tööstaažile ettevõttes, ei kohaldata nende puhul töösuhte lõpetamisest etteteatamise tähtaegade järkjärgulist pikendamist vastavalt ettevõttes töötatud ajale, mida võrdväärse tööstaažiga vanemad töötajad seevastu saavad.
|
|
30. Thus in the case of two employees each with 20 years’ seniority in service, the one who joined the undertaking at the age of 18 will be entitled to a notice period of five months, whereas the period will be seven months for the one who joined at the age of 25. Moreover, as the Advocate General observes in point 36 of his Opinion, the national legislation at issue in the main proceedings disadvantages younger workers generally compared to older ones, in that the former – as the situation of Ms Kücükdeveci shows – may, despite several years’ seniority in service in the undertaking, be excluded from benefiting from the progressive extension of notice periods in the case of dismissal according to the length of the employment relationship, from which older workers of comparable seniority will, by contrast, be able to benefit.
|
31. Siit järeldub, et asjaomane siseriiklik õigusnorm sisaldab vanusest lähtuvat erinevat kohtlemist.
|
|
31. It follows that the national legislation at issue contains a difference of treatment on grounds of age.
|
32. Kolmandaks tuleb uurida, kas seda erinevat kohtlemist võib pidada diskrimineerimiseks, mis on keelatud vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttega, mida nimetatud direktiiv konkretiseerib.
|
|
32. In the third place, it must be examined whether that difference of treatment is liable to constitute discrimination prohibited by the principle of non-discrimination on grounds of age given expression by Directive 2000/78.
|
33. Selles osas avaldab direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimene lõik, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
|
|
33. The first subparagraph of Article 6(1) of Directive 2000/78 states that a difference of treatment on grounds of age does not constitute discrimination if, within the context of national law, it is objectively and reasonably justified by a legitimate aim, including legitimate employment policy, labour market and vocational training objectives, and if the means of achieving that aim are appropriate and necessary.
|
34. Niisiis tuleneb nii eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest kui ka Saksamaa valitsuse poolt suulisel kohtuistungil antud selgitustest, et BGB § 622 pärineb 1926. aasta seadusest. Selle seadusega kinnitatud 25. eluaasta künnis on tulemus, milles leppisid kokku esiteks sel ajal võimul olnud valitsus, kes soovis üle 40‑aastaste töötajate töölt vabastamisest etteteatamise tähtaega pikendada ühetaoliselt 3 kuud, teiseks need, kes pooldasid selle tähtaja järkjärgulist pikendamist kõikidele töötajatele, ja kolmandaks need, kes pooldasid etteteatamistähtaja pikendamist järk-järgult, kuid töötatud aega arvesse võtmata, ning kõnealuse sätte eesmärk on tööandjad osaliselt vabastada pikendatud etteteatamistähtaegadest alla 25‑aastaste töötajate osas.
|
|
34. According to the information provided by the referring court and the statements made at the hearing by the German Government, Paragraph 622 of the BGB originates in a law of 1926. That that law set the threshold at 25 was the outcome of a compromise between, first, the government of the time, which wanted a uniform extension by three months of the notice period for the dismissal of workers aged over 40, second, the supporters of a progressive extension of that period for all workers, and, third, the supporters of a progressive extension of the notice period without taking the period of employment into account, the purpose of the rule being to give employers partial relief from lengthy periods of notice for workers aged under 25.
|
35. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kajastab BGB § 622 lõike 2 teine lõik seadusandja hinnangut, mille kohaselt nooremad töötajad reageerivad üldiselt kergemalt ja kiiremini oma töökoha kaotusele ning et neilt võib oodata suuremat paindlikkust. Lõpetuseks, lühemad etteteatamistähtajad nooremate töötajate osas hõlbustavad nende töölevõtmist, kuna see suurendab personalialast paindlikkust.
|
|
35. The referring court states that the second sentence of Paragraph 622(2) of the BGB reflects the legislature’s assessment that young workers generally react more easily and more rapidly to the loss of their jobs and greater flexibility can be demanded of them. A shorter notice period for younger workers also facilitates their recruitment by increasing the flexibility of personnel management.
|
36. Saksamaa valitsuse ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu nimetatutega sarnased eesmärgid kuuluvad tööhõive‑ ja tööturupoliitika valdkonda direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses.
|
|
36. Objectives of the kind mentioned by the German Government and the referring court clearly belong to employment and labour market policy within the meaning of Article 6(1) of Directive 2000/78.
|
37. Lisaks tuleb nimetatud sätte kohaselt kontrollida, kas niisuguse õigustatud eesmärgi saavutamiseks rakendatud meetmed on „asjakohased ja vajalikud”.
|
|
37. It remains to be ascertained, in accordance with the wording of that provision, whether the means of achieving such a legitimate aim are ‘appropriate and necessary’.
|
38. Selles osas tuleb meeles pidada, et liikmesriikidel on laiaulatuslik kaalutlusõigus sobivate vahendite valimisel sotsiaal‑ ja tööhõivepoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks (vt eespool viidatud kohtuotsused Mangold, punkt 63, ja Palacios de la Villa, punkt 68).
|
|
38. The Member States enjoy a broad discretion in the choice of the measures capable of achieving their objectives in the field of social and employment policy (see Mangold , paragraph 63, and Palacios de la Villa , paragraph 68).
|
39. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põhikohtuasjas käsitletava siseriikliku õigusnormi eesmärk on pakkuda tööandjale suuremat personalialast paindlikkust, kergendades nimetatud tööandja koormust niisuguste noorte töötajate töölt vabastamise osas, kellelt võib mõistlikult oodata suuremat isiklikku või ametialast liikuvust.
|
|
39. The referring court indicates that the aim of the national legislation at issue in the main proceedings is to afford employers greater flexibility in personnel management by alleviating the burden on them in respect of the dismissal of young workers, from whom it is reasonable to expect a greater degree of personal or occupational mobility.
|
40. Igal juhul ei ole nimetatud õigusnorm selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane, kuna seda kohaldatakse kõigile töötajatele, kes on ettevõttes tööle asunud enne 25. eluaastat, sõltumata nende vanusest töölt vabastamise hetkel.
|
|
40. However, the legislation is not appropriate for achieving that aim, since it applies to all employees who joined the undertaking before the age of 25, whatever their age at the time of dismissal.
|
41. Mis puudutab eesmärki, mida seadusandja põhikohtuasjas käsitletava siseriikliku õigusnormi vastuvõtmisel taotles ja mida Saksamaa valitsus meelde tuletas – tugevdada töötajate kaitset ettevõttes töötatud ajast lähtuvalt –, siis näib, et kõnealuse õigusnormi kohaselt töölt vabastamisel etteteatamistähtaja pikendamine lähtuvalt töötaja tööstaažist viibib kõigi töötajate suhtes, kes on ettevõttes tööle asunud enne 25. eluaastat, isegi kui asjaomasel isikul oli töölt vabastamise hetkel ettevõttes pikk tööstaaž. Nimetatud õigusnormi ei saa seega pidada väidetava eesmärgi saavutamiseks sobivaks.
|
|
41. As regards the aim pursued by the legislature at the time of adoption of the national legislation at issue in the main proceedings, adduced by the German Government, of strengthening the protection of workers according to their length of service in the undertaking, it is clear that, under that legislation, the extension of the notice period for dismissal according to the employee’s seniority in service is delayed for all employees who joined the undertaking before the age of 25, even if the person concerned has a long length of service in the undertaking at the time of dismissal. The legislation cannot therefore be regarded as appropriate for achieving that aim.
|
42. Tuleb lisada, nagu tuletab meelde eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas käsitletav siseriiklik õigusnorm puudutab noori töötajaid ebavõrdselt selles mõttes, et see puudutab noori inimesi, kes ilma kutsehariduseta või vähese kutseharidusega alustavad varakult kutsealast tegevust, mitte aga neid isikuid, kes alustavad oma karjääri hiljem, pärast pikka haridusteed.
|
|
42. It should be added that, as the referring court points out, the national legislation at issue in the main proceedings affects young employees unequally, in that it affects young people who enter active life early after little or no vocational training, but not those who start work later after a long period of training.
|
43. Neist kaalutlustest tulenevalt tuleb esimesele küsimusele vastata, et liidu õigust, ja täpsemalt vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet (nagu seda konkretiseerib direktiiv 2000/78) tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm, nagu on käsitletud põhikohtuasjas, mis näeb ette, et töötaja enne 25. eluaasta täitumist töötatud aeg jäetakse töölt vabastamisest etteteatamise tähtaja arvutamisel arvesse võtmata.
|
|
43. It follows from all the above considerations that the answer to Question 1 is that European Union law, more particularly the principle of non-discrimination on grounds of age as given expression by Directive 2000/78, must be interpreted as precluding national legislation, such as that at issue in the main proceedings, which provides that periods of employment completed by an employee before reaching the age of 25 are not taken into account in calculating the notice period for dismissal.
|
Teine küsimus
|
|
Question 2
|
44. Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas eraõiguslike isikute vahelist vaidlust lahendades peab ta selleks, et jätta kohaldamata siseriiklik õigusnorm, mida ta peab liidu õigusega vastuolus olevaks, pöörduma õigussubjektide õiguspärase ootuse kaitse tagamiseks eelnevalt Euroopa Kohtu poole ELTL artikli 267 alusel, et Euroopa Kohus kinnitaks selle õigusnormi vastuolu liidu õigusega.
|
|
44. By its second question, the referring court asks whether, where it is hearing proceedings between individuals, in order to disapply a national provision which it considers to be contrary to European Union law, it must first, to ensure protection of the legitimate expectations of persons subject to the law, make a reference to the Court under Article 267 TFEU, so that the Court can confirm that the legislation is incompatible with European Union law.
|
45. Esiteks, mis puudutab siseriikliku kohtu rolli eraõiguslike isikute vahelise vaidluse lahendamisel, kus ilmneb, et käsitletav siseriiklik õigusnorm on vastuolus liidu õigusega, siis on Euroopa Kohus juba sedastanud, et isikute liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse ning liidu õiguse täieulatuslik rakendamine on siseriiklike kohtute ülesanne (vt selle kohta 5. oktoobri 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑397/01–C‑403/01: Pfeiffer jt, EKL 2004, lk I‑8835, punkt 111, ja 15. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑268/06: Impact, EKL 2008, lk I‑2483, punkt 42).
|
|
45. As regards, first, the role of the national court when called on to give judgment in proceedings between individuals in which it is apparent that the national legislation at issue is contrary to European Union law, the Court has held that it is for the national courts to provide the legal protection which individuals derive from the rules of European Union law and to ensure that those rules are fully effective (see, to that effect, Joined Cases C‑397/01 to C‑403/01 Pfeiffer and Others [2004] ECR I‑8835, paragraph 111, and Case C‑268/06 Impact [2008] ECR I‑2483, paragraph 42).
|
46. Selles küsimuses, mis puudutab eraõiguslike isikute vahelist vaidlust, on Euroopa Kohus korduvalt öelnud, et direktiivi kui sellisega ei saa panna isikule kohustusi ning seda ei saa kasutada isiku vastu (vt eelkõige 26. veebruari 1986. aasta otsus kohtuasjas 152/84: Marshall, EKL 1986, lk 723, punkt 48; 14. juuli 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑91/92: Faccini Dori, EKL 1994, lk I‑3325, punkt 20, ning eespool viidatud kohtuotsus Pfeiffer jt, punkt 108).
|
|
46. In this respect, where proceedings between individuals are concerned, the Court has consistently held that a directive cannot of itself impose obligations on an individual and cannot therefore be relied on as such against an individual (see, inter alia, Case 152/84 Marshall [1986] ECR 723, paragraph 48; Case C‑91/92 Faccini Dori [1994] ECR I‑3325, paragraph 20; and Pfeiffer and Others , paragraph 108).
|
47. Siiski, direktiivist tulenev liikmesriigi kohustus saavutada vastavas direktiivis ette nähtud eesmärgid ning liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada selle kohustuse täitmine, on siduv kõigile liikmesriigi võimuorganitele, kaasa arvatud kohtutele vastavalt nende pädevusele (vt selle kohta eelkõige 10. aprilli 1984. aasta otsus kohtuasjas 14/83: von Colson ja Kamann, EKL 1984, lk 1891, punkt 26; 13. novembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑106/89: Marleasing, EKL 1990, lk I‑4135, punkt 8; eespool viidatud kohtuotsus Faccini Dori, punkt 26; 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑129/96: Inter-Environnement Wallonie, EKL 1997, lk I‑7411, punkt 40; eespool viidatud kohtuotsus Pfeiffer jt, punkt 110, ja 23. aprilli 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑378/07–C‑380/07: Angelidaki jt, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 106).
|
|
47. However, the Member States’ obligation arising from a directive to achieve the result envisaged by that directive and their duty to take all appropriate measures, whether general or particular, to ensure the fulfilment of that obligation are binding on all the authorities of the Member States including, for matters within their jurisdiction, the courts (see, inter alia, to that effect, Case 14/83 von Colson and Kamann [1984] ECR 1891, paragraph 26; Case C‑106/89 Marleasing [1990] ECR I‑4135, paragraph 8; Faccini Dori , paragraph 26; Case C‑129/96 Inter-Environnement Wallonie [1997] ECR I‑7411, paragraph 40; Pfeiffer and Others , paragraph 110; and Joined Cases C‑378/07 to C‑380/07 Angelidaki and Others [2009] ECR I‑0000, paragraph 106).
|
48. Sellest järeldub, et siseriiklike õigusnormide kohaldamisel peab liikmesriigi kohus nende tõlgendamisel lähtuma võimalikult suures ulatuses direktiivi sõnastusest ja eesmärgist, selleks et saavutada direktiivis ette nähtud tulemus ja järgida seega ELTL artikli 288 kolmandat lõiku (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused von Colson ja Kamann, punkt 26; Marleasing, punkt 8; Faccini Dori, punkt 26, ja Pfeiffer jt, punkt 113). Nõue, mille kohaselt tuleb siseriiklikku õigust tõlgendada vastavuses ühenduse õigusega, sisaldub asutamislepinguga loodud süsteemis, kuna võimaldab siseriiklikel kohtutel oma pädevuse piires kohtuasjade lahendamise kaudu tagada liidu õiguse efektiivne toimimine (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Pfeiffer jt, punkt 114).
|
|
48. It follows that, in applying national law, the national court called on to interpret it is required to do so, as far as possible, in the light of the wording and the purpose of the directive in question, in order to achieve the result pursued by the directive and thereby comply with the third paragraph of Article 288 TFEU (see, to that effect, von Colson and Kamann , paragraph 26; Marleasing , paragraph 8; Faccini Dori , paragraph 26; and Pfeiffer and Others , paragraph 113). The requirement for national law to be interpreted in conformity with European Union law is inherent in the system of the Treaty, since it permits the national court, within the limits of its jurisdiction, to ensure the full effectiveness of European Union law when it determines the dispute before it (see, to that effect, Pfeiffer and Others , paragraph 114).
|
49. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei ole BGB § 622 lõike 2 teist lõiku selle selguse ja täpsuse tõttu siiski võimalik tõlgendada kooskõlas direktiiviga 2000/78.
|
|
49. According to the national court, however, because of its clarity and precision, the second sentence of Paragraph 622(2) of the BGB is not open to an interpretation in conformity with Directive 2000/78.
|
50. Selles osas tuleb meeles pidada esiteks seda, nagu on öeldud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 20, et direktiiv 2000/78 ei näe ette, vaid üksnes konkretiseerib võrdse kohtlemise põhimõtet töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ja teiseks, et vanuse alusel diskrimineerimise keeld on liidu õiguse üldpõhimõte, kuivõrd see kujutab endast võrdse kohtlemise üldpõhimõtte konkreetset rakendamist (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Mangold, punktid 74–76).
|
|
50. It must be recalled here that, as stated in paragraph 20 above, Directive 2000/78 merely gives expression to, but does not lay down, the principle of equal treatment in employment and occupation, and that the principle of non-discrimination on grounds of age is a general principle of European Union law in that it constitutes a specific application of the general principle of equal treatment (see, to that effect, Mangold , paragraphs 74 to 76).
|
51. Neis tingimustes peab siseriiklik kohus, kes lahendab vaidlust vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte (nagu seda konkretiseerib direktiiv 2000/78) kohta, oma pädevuse piires tagama liidu õigusest isikutele tulenevate õiguste kaitse ja ühenduse õiguse täieulatusliku rakendamise ning jätma kohaldamata iga siseriikliku õigusnormi, mis võib olla selle põhimõttega vastuolus (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Mangold, punkt 77).
|
|
51. In those circumstances, it for the national court, hearing a dispute involving the principle of non-discrimination on grounds of age as given expression in Directive 2000/78, to provide, within the limits of its jurisdiction, the legal protection which individuals derive from European Union law and to ensure the full effectiveness of that law, disapplying if need be any provision of national legislation contrary to that principle (see, to that effect, Mangold , paragraph 77).
|
52. Teiseks, mis puudutab eraõiguslike isikute vahelist vaidlust lahendava siseriikliku kohtu kohustust taotleda Euroopa Kohtult eelotsust liidu õiguse tõlgendamise kohta enne, kui ta saab jätta kohaldamata siseriikliku õigusnormi, mida ta peab selle õigusega vastuolus olevaks, siis tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest ilmneb, et küsimuse seda aspekti põhjendati asjaoluga, et siseriikliku õiguse alusel ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohus jätta kohaldamata liikmesriigi õiguses kehtivat sätet ilma, et Bundesverfassungsgericht (liitvabariigi konstitutsioonikohus) oleks eelnevalt tunnistanud selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks.
|
|
52. As regards, second, the obligation of the national court, hearing proceedings between individuals, to make a reference to the Court for a preliminary ruling on the interpretation of European Union law before it can disapply a national provision which it considers to be contrary to that law, it is apparent from the order for reference that this aspect of the question has been raised because, under national law, the referring court cannot decline to apply a national provision in force unless that provision has first been declared unconstitutional by the Bundesverfassungsgericht (Federal Constitutional Court).
|
53. Selles osas tuleb rõhutada, et vajadus tagada vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte (nagu seda konkretiseerib direktiiv 2000/78) täieulatuslik rakendamine nõuab, et siseriiklik kohus peab juhul, kui küsimus on liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvast siseriiklikust õigusnormist, mida see kohus peab nimetatud põhimõttega vastuolus olevaks ja mille ühetaoline tõlgendamine liidu õigusega näib võimatu, jätma selle sätte kohaldamata, ilma et teda sunnitaks või takistataks pöördumast eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole.
|
|
53. The need to ensure the full effectiveness of the principle of non-discrimination on grounds of age, as given expression in Directive 2000/78, means that the national court, faced with a national provision falling within the scope of European Union law which it considers to be incompatible with that principle, and which cannot be interpreted in conformity with that principle, must decline to apply that provision, without being either compelled to make or prevented from making a reference to the Court for a preliminary ruling before doing so.
|
54. Sel moel siseriiklikule kohtule ELTL artikli 267 teise lõiguga antud võimalus taotleda Euroopa Kohtult eelotsust tõlgenduse kohta enne, kui ta jätab kohaldamata liidu õigusega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi, ei saa siiski muutuda kohustuseks selle tõttu, siseriiklik õigus ei luba kohtul jätta kohaldamata liikmesriigi õigusnormi, mida ta peab põhiseadusega vastuolus olevaks, ilma et konstitutsioonikohus oleks eelnevalt tunnistanud selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks. Tulenevalt liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest, mis kehtib ka vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte puhul, tuleb jätta kohaldamata liidu õiguse kohaldamisalasse jääv siseriiklik õigusnorm, mis on sellega vastuolus (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Mangold, punkt 77).
|
|
54. The possibility thus given to the national court by the second paragraph of Article 267 TFEU of asking the Court for a preliminary ruling before disapplying the national provision that is contrary to European Union law cannot, however, be transformed into an obligation because national law does not allow that court to disapply a provision it considers to be contrary to the constitution unless the provision has first been declared unconstitutional by the Constitutional Court. By reason of the principle of the primacy of European Union law, which extends also to the principle of non-discrimination on grounds of age, contrary national legislation which falls within the scope of European Union law must be disapplied (see, to that effect, Mangold , paragraph 77).
|
55. Neist kaalutlustest järeldub, et siseriiklik kohus, kes lahendab eraõiguslike isikute vahelist vaidlust, ei ole mitte kohustatud, vaid tal on võimalus taotleda Euroopa Koh tult eelotsust vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte (nagu seda konkretiseerib direktiiv 2000/78) tõlgendamise kohta enne, kui ta jätab kohaldamata siseriikliku õigusnormi, mida ta peab selle põhimõttega vastuolus olevaks. Sellise pöördumise vabatahtlikkus ei sõltu üksikasjalikest eeskirjadest, mida siseriiklik kohtunik on siseriikliku õiguse alusel kohustatud järgima, kui ta jätab kohaldamata siseriikliku õigusnormi, mida ta peab põhiseadusega vastuolus olevaks.
|
|
55. It follows that the national court, hearing proceedings between individuals, is not obliged but is entitled to make a reference to the Court for a preliminary ruling on the interpretation of the principle of non-discrimination on grounds of age, as given expression by Directive 2000/78, before disapplying a provision of national law which it considers to be contrary to that principle. The optional nature of such a reference is not affected by the conditions of national law under which a court may disapply a national provision which it considers to be contrary to the constitution.
|
56. Eelnevat arvesse võttes tuleb teisele küsimusele vastata, et siseriiklik kohus, kes lahendab eraõiguslike isikute vahelist vaidlust, peab tagama vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte (nagu seda konkretiseerib direktiiv 2000/78) järgimise, jättes vajadusel kohaldamata iga selle põhimõttega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi, sõltumata sellest, kas ta kasutab oma võimalust ELTL artikli 267 teises lõigus ette nähtud juhtudel taotleda Euroopa Kohtult eelotsust selle põhimõtte tõlgendamise kohta.
|
|
56. In the light of the foregoing, the answer to Question 2 is that it is for the national court, hearing proceedings between individuals, to ensure that the principle of non-discrimination on grounds of age, as given expression in Directive 2000/78, is complied with, disapplying if need be any contrary provision of national legislation, independently of whether it makes use of its entitlement, in the cases referred to in the second paragraph of Article 267 TFEU, to ask the Court for a preliminary ruling on the interpretation of that principle.
|
Kohtukulud
|
|
Costs
|
57. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
|
|
57. Since these proceedings are, for the parties to the main proceedings, a step in the action pending before the national court, the decision on costs is a matter for that court. Costs incurred in submitting observations to the Court, other than the costs of those parties, are not recoverable.
|
|