Council Recommendation

Nõukogu soovitus,

of 30 November 2009

30. november 2009,

on smoke-free environments

suitsuvaba keskkonna kohta

2009/C 296/02

2009/C 296/02

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Having regard to the Treaty establishing the European Community, and in particular the second subparagraph of Article 152(4) thereof,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 teist lõiku,

Having regard to the proposal from the Commission,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

After consulting the European Parliament [1],

pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga [1],

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee [2],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [2]

Whereas:

ning arvestades järgmist:

(1) Article 152 of the Treaty stipulates that Community action, which shall complement national policies, shall be directed towards improving public health, preventing human illness and diseases, and obviating sources of danger to human health.

(1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud, et ühenduse meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja nende tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele.

(2) According to Article 137 of the Treaty, the Community shall support and complement the activities of the Member States, inter alia, in the field of improvement in particular of the working environment to protect workers’ health and safety.

(2) Vastavalt asutamislepingu artiklile 137 toetab ja täiendab ühendus liikmesriikide meetmeid eelkõige töökeskkonna parandamisel, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust.

(3) Exposure to environmental tobacco smoke (ETS) — also referred to as second-hand tobacco smoke — is a widespread source of mortality, morbidity and disability in the European Union.

(3) Kokkupuutumine keskkonnas leiduva tubakasuitsuga, nn teisene tubakasuits, on suremuse, haigestumise ja töövõimetuse levinud põhjuseks Euroopa Liidus.

(4) According to conservative estimates, 7300 adults including 2800 non-smokers died as a result of ETS exposure at their workplace in the European Union in 2002. A further 72000 adult deaths, including those of 16400 non-smokers, were linked to ETS exposure at home.

(4) Konservatiivsete hinnangute kohaselt suri 2002. aastal Euroopa Liidus töökohal tubakasuitsuga kokkupuutumise tõttu 7300 täiskasvanut, sh 2800 mittesuitsetajat. Veel 72000 täiskasvanu, sh 16400 mittesuitsetaja surm oli seotud passiivse suitsetamisega kodus.

(5) Exposure to second-hand tobacco smoke is particularly dangerous to children and adolescents and could increase the likelihood of their taking up smoking.

(5) Kokkupuutumine teisese tubakasuitsuga on eriti ohtlik lastele ja noorukitele ning võib suurendada nende suitsetama hakkamise tõenäosust.

(6) ETS has been classified as a known human carcinogen by the World Health Organization (WHO) International Agency for Research on Cancer and as an occupational carcinogen by Finland and Germany.

(6) Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus on liigitanud keskkonnas leiduva tubakasuitsu teadaolevate inimesele ohtlike kantserogeenide hulka ning Soome ja Saksamaa on selle liigitanud kutsealaste kantserogeenide hulka.

(7) All people have the right to a high level of health protection and should be protected from exposure to tobacco smoke.

(7) Kõigil inimestel on õigus kõrgetasemelisele tervisekaitsele ja peaksid olema kaitstud tubakasuitsuga kokkupuutumise eest.

(8) Voluntary policies at national level have proved ineffective in reducing exposure to tobacco smoke. Member States’ binding legislation, properly enforced and monitored is an effective means of adequately protecting people from the health risks of second-hand tobacco smoke.

(8) Riiklikul tasandil võetud vabatahtlikud meetmed on osutunud tubakasuitsuga kokkupuutumise vähendamisel ebatõhusateks. Liikmesriikide siduvad õigusaktid, mida nõuetekohaselt rakendatakse ja kontrollitakse, on tõhus vahend inimeste piisavaks kaitsmiseks teisese tubakasuitsuga seotud terviseriskide eest.

(9) Legislation on smoke-free environments is most effective when it is backed up by measures such as awareness-raising campaigns, support for cessation of tobacco use, strong health warnings on tobacco product packaging and other regulation on tobacco products.

(9) Suitsetamisvastast keskkonda käsitlevad õigusaktid on kõige tõhusamad siis, kui neid toetavad sellised meetmed nagu teadlikkuse tõstmise kampaaniad, suitsetamisest loobumise toetamine, tugevad terviseohu hoiatused tubakatoodete pakendil ja muud vahendid tubakatoodete kasutamise reguleerimiseks.

(10) Civil society has an important role in building support for and ensuring compliance with legislation on smoke-free environments.

(10) Kodanikuühiskonnal on keskne roll suitsetamisvastast keskkonda käsitlevate õigusaktide toetamisel ja nende järgimise tagamisel.

(11) Smoke-free policies should have adequate instruments to implement the multi-sectorial approach to tobacco control.

(11) Suitsetamisvastasel poliitikal peaksid olema adekvaatsed vahendid selleks, et rakendada valdkonnaülest lähenemist tubakatoodete tarbimise piiramisele.

(12) There is a need for strengthened cooperation between Member States to facilitate the exchange of information and best practice and develop a standardised EU monitoring system.

(12) Tuleb tugevdada liikmesriikidevahelist koostööd, et lihtsustada teabe ja parimate tavade vahetust ja töötada välja ELi standardiseeritud seiresüsteem.

(13) The resolution of the Council and the Ministers for Health of the Member States, meeting within the Council of 18 July 1989 on banning smoking in places open to the public [3] invited the Member States to take measures banning smoking in certain enclosed premises open to the public, and to extend the ban on smoking to all forms of public transport.

(13) 18. juulil 1989 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide tervishoiuministrite ja nõukogu resolutsioonis suitsetamise keelamise kohta avalikes kohtades [3] kutsuti liikmesriike üles võtma meetmeid suitsetamise keelamiseks teatavates avalikes siseruumides ning laiendama suitsetamiskeeldu kõigile ühistranspordi liikidele.

(14) Council Recommendation 2003/54/EC of 2 December 2002 on the prevention of smoking and on initiatives to improve tobacco control [4] recommended that Member States implement legislation and/or other effective measures that provide protection from exposure to ETS in indoor workplaces, enclosed public places, and public transport.

(14) Nõukogu 2. detsembri 2002. aasta soovituses 2003/54/EÜ, milles käsitletakse suitsetamise ennetamist ja tubakaalase kontrolli tõhustamist, [4] soovitatakse liikmesriikidel rakendada õigusakte ja/või muid tõhusaid meetmeid, et pakkuda kaitset keskkonnas leiduva tubakasuitsuga kokkupuutumise eest sisetingimustes asuvatel töökohtadel, avalikes ruumides ja ühistranspordis.

(15) Council Directive 89/391/EEC of 12 June 1989 on the introduction of measures to encourage improvements in the safety and health of workers at work [5], while not explicitly referring to tobacco smoke, covers all risks to the health and safety of workers [6].

(15) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, [5] milles küll ei viidata otsesõnaliselt tubakasuitsule, hõlmab kõiki riske, mis on seotud töötajate tervise ja ohutusega [6].

(16) In its Environment and Health Action Plan (2004-2010) [7], the Commission has undertaken to "develop work on improving indoor air quality", in particular by "encouraging the restriction of smoking in all workplaces by exploring both legal mechanisms and health promotion initiatives at both European and Member State level".

(16) Keskkonna ja tervise tegevuskavas aastateks 2004–2010 [7] pühendub komisjon siseruumide õhukvaliteedi parandamisele suunatud tööle, pannes erilist rõhku suitsetamise piirangute kehtestamisele kõikides töökohtades, otsides selleks seaduslikke mehhanisme, ja tervise edendamise algatustele nii üleeuroopalisel kui ka liikmesriikide tasandil.

(17) The consultation initiated by the Commission's Green Paper "Towards a Europe free from tobacco smoke: policy options at EU level" [8] (the "Green Paper") has revealed strong support both for comprehensive smoke-free policies in all enclosed workplaces and public places and for further EU action to promote smoke-free environments throughout the Member States.

(17) Komisjoni rohelise raamatuga "Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil" [8] ("roheline raamat") algatatud konsulteerimise käigus selgus, et ulatuslikul kinnistes tööruumides ja avalikes kohtades suitsetamise keelamise poliitikal ja täiendavatel ELi meetmetel suitsuvaba keskkonna propageerimiseks on märkimisväärne toetus kõigis liikmesriikides.

(18) The Employment, Social Policy, Health and Consumer Affairs Council held an exchange of views on policy options at EU level on tobacco smoke-free environments on 30 and 31 May 2007. It welcomed the Green Paper and stressed the need for Community guidance to further promote tobacco-smoke free environments at EU level, as well as Community support for and coordination of national measures.

(18) Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu korraldas 30. ja 31. mail 2007 arvamuste vahetuse ELi tasandi poliitikavalikute üle tubakasuitsuvaba keskkonna teemal. Nõukogu tervitas rohelist raamatut ja rõhutas ühenduse initsiatiivi vajalikkust tubakasuitsuvaba keskkonna edasisel edendamisel ELi tasandil ning ühenduse toetust riiklikele meetmetele ning nende koordineerimist.

(19) The European Parliament's resolution of 24 October 2007 on the Green Paper called on the Member States to introduce comprehensive smoke-free laws within two years and invited the Commission to table a relevant legislative proposal by 2011 in the event of unsatisfactory progress. It also called on the Commission to propose an amendment to the current legislative framework in order to classify ETS as a carcinogen and oblige employers to ensure that the workplace is smoke-free.

(19) Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioonis rohelise raamatu kohta kutsuti liikmesriike üles võtma kahe aasta jooksul vastu täielik suitsetamiskeeld ning komisjoni kutsuti üles, juhul kui liikmesriigid ei ole edu saavutanud, esitama 2011. aastaks asjakohane õigusakti ettepanek. Samuti kutsuti komisjoni üles esitama ettepanekut kehtiva raamdirektiivi muutmise kohta, et liigitada keskkonnas leviv tubakasuits kantserogeenina ning kohustada tööandjaid tagama tubakasuitsuvaba töökoha.

(20) Article 8 of the WHO Framework Convention on Tobacco Control (FCTC), signed in June 2003 by all WHO members, and so far ratified by 167 Parties, including the Community and 26 of its Member States, creates a legal obligation for its Parties to adopt and implement in areas of existing national jurisdiction as determined by national law and to actively promote, at other jurisdictional levels, the adoption and implementation of effective measures to protect people from exposure to second-hand tobacco smoke in all indoor workplaces, public transport and indoor public places and, as appropriate, other public places.

(20) WHO tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlev raamkonventsioon, mille allkirjastasid 2003. aasta juunis kõik WHO liikmed ja mille on praeguseks ratifitseerinud 167 konventsiooniosalist, sealhulgas ühendus ja selle 26 liikmesriiki, kehtestab artikliga 8 konventsiooniosaliste jaoks juriidilise kohustuse võtta meetmeid oma riigi õiguse järgi riigi pädevusse kuuluvates valdkondades ning toetada aktiivselt tõhusate meetmete võtmist ja rakendamist teistes pädevusvaldkondades, et kaitsta inimesi tubakasuitsuga kokkupuute eest tööruumides, ühissõidukites, ruumides, kuhu on avalik juurdepääs, ja vajaduse korral muudes avalikes kohtades.

(21) The Second Conference of the Parties to FCTC in July 2007 adopted guidelines on protection from exposure to tobacco smoke [9] to assist Parties in meeting their obligations under Article 8 of the Convention. Each Party should strive to implement the guidelines within five years of the Convention's entry into force for that Party.

(21) WHO raamkonventsiooni osaliste teisel konverentsil 2007. aasta juulis võeti vastu suunised kaitseks tubakasuitsuga kokkupuutumise eest, [9] et aidata osalistel täita konventsiooni artiklist 8 tulenevaid kohustusi. Iga osaline peab püüdma rakendada suuniseid viie aasta jooksul alates päevast, kui konventsioon selle osalise jaoks jõustub.

(22) Article 14 of the WHO Framework Convention creates a legal obligation for its Parties to develop and disseminate appropriate, comprehensive and integrated guidelines based on scientific evidence and best practices and to take effective measures to promote the cessation of tobacco use and adequate treatment for tobacco dependence. The Third Conference of the Parties to the WHO Framework Convention decided to establish a working group for the elaboration of guidelines for implementation of that Article.

(22) WHO raamkonventsiooni artikliga 14 kehtestatakse konventsiooniosaliste suhtes juriidiline kohustus töötada välja ja levitada asjakohaseid, ulatuslikke ja terviklikke suuniseid, mille aluseks on teadusandmed ning parimad tavad, ning võtta tõhusaid meetmeid tubaka tarbimise lõpetamise toetuseks ja tubakasõltuvuse raviks. WHO raamkonventsiooni osaliste kolmandal konverentsil otsustati luua töörühm kõnealuse artikli rakendamiseks vajalike suuniste väljatöötamiseks.

(23) The European Strategy on Tobacco Control adopted by the WHO Regional Committee for Europe in September 2002 recommended that Member States ensure the citizens’ right to a smoke-free environment by, inter alia, making public places, workplaces and public transport smoke-free, banning smoking outdoors in all educational institutions for minors, in all places of healthcare delivery and at public events, as well as classifying ETS as a carcinogen.

(23) Euroopa tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlev strateegia, mille võttis vastu WHO Euroopa piirkondlik komitee 2002. aasta septembris, soovitas liikmesriikidel tagada kodanike õigus suitsuvabale keskkonnale, sealhulgas muutes avalikud kohad, töökohad ja ühistranspordi suitsuvabaks, keelates suitsetamise alaealistele mõeldud õppeasutuste välisterritooriumil, kõigis tervishoiuteenuse osutamise kohtades ja avalikel üritustel ning liigitades keskkonnas leiduva tubakasuitsu kantserogeenide hulka.

(24) This Recommendation is without prejudice to the Community legislation laying down minimum requirements for the safety and health protection of workers adopted under Article 137 of the Treaty, to Directive 2001/37/EC of the European Parliament and of the Council of 5 June 2001 on the approximation of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States concerning the manufacture, presentation and sale of tobacco products [10] and to Commission Decision 2003/641/EC of 5 September 2003 on the use of colour photographs or other illustrations as health warnings on tobacco packages [11],

(24) Käesolev soovitus ei piira asutamislepingu artikli 137 alusel vastu võetud ühenduse õigusaktide, milles sätestatakse töötajate ohutuse ja tervise kaitse miinimumnõuded, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/37/EÜ (tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) [10] ja komisjoni 5. septembri 2003. aasta otsuse 2003/641/EÜ (värvifotode ja muude illustratsioonide kasutamise kohta terviseohu hoiatusena tubakapakenditel) [11] kohaldamist,

HEREBY RECOMMENDS THAT THE MEMBER STATES:

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:

1. provide effective protection from exposure to tobacco smoke in indoor workplaces, indoor public places, public transport and, as appropriate, other public places as stipulated by Article 8 of the WHO Framework Convention on Tobacco Control (FCTC) and based on the annexed guidelines on protection from exposure to tobacco smoke adopted by the Second Conference of the Parties to FCTC, within five years of the FCTC’s entry into force for that Member State, or at the latest within three years following the adoption of this Recommendation;

1. Tagada tõhus kaitse kokkupuute eest tubakasuitsuga siseruumides asuvatel töökohtadel, siseruumides asuvates avalikes kohtades, ühistranspordivahendites ja vajaduse korral muudes avalikes kohtades, mis on sätestatud WHO tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni artiklis 8, tuginedes konventsiooniosaliste teisel konverentsil vastuvõetud suunistele kaitseks tubakasuitsuga kokkupuutumise eest, viie aasta jooksul alates konventsiooni jõustumisest selle liikmesriigi suhtes või hiljemalt kolme aasta jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist.

2. develop and/or strengthen strategies and measures to reduce exposure to second-hand tobacco smoke of children and adolescents;

2. Arendada ja/või tugevdada strateegiaid ja meetmeid laste ja teismeliste teisese tubakasuitsuga kokkupuutumise vähendamiseks.

3. complement smoke-free policies with supporting measures, which may include:

3. Täiendada suitsetamisvastast poliitikat lisameetmetega, sealhulgas näiteks:

(a) taking effective measures to promote cessation of tobacco use and adequate treatment for tobacco dependence, taking into account national circumstances and priorities as outlined in Article 14 of the FCTC; and

a) võtta tõhusaid meetmeid tubaka tarbimisest loobumise toetamiseks ja tubakasõltuvuse raviks, arvestades sealjuures riigi olusid ja prioriteete, nagu on sätestatud WHO raamkonventsiooni artiklis 14;

(b) introducing combined warnings, as defined by Article 2(4) of Commission Decision 2003/641/EC of 5 September 2003 on the use of colour photographs or other illustrations as health warnings on tobacco packages [12], and information on services supporting the cessation of tobacco use on the packages of smoking tobacco products in order to better inform consumers about the health risks of tobacco use and exposure to tobacco smoke, encourage cessation of tobacco use and deter initiation;

b) võtta suitsetatavate tubakatoodete pakenditel kasutusele ühendhoiatused (nagu on määratletud komisjoni 5. septembri 2003. aasta otsuse 2003/641/EÜ (värvifotode ja muude illustratsioonide kasutamise kohta terviseohu hoiatusena tubakapakenditel) [12] artikli 2 lõikes 4) ja teave tubaka tarbimisest loobumist toetavate teenuste kohta, et tarbijaid paremini teavitada suitsetamise ja tubakasuitsuga kokkupuutumisega seotud terviseriskidest, innustada tubaka tarbimisest loobumist ja hoida ära selle alustamist.

4. develop, implement, periodically update and review comprehensive multi-sectoral tobacco control strategies, plans or programmes which address, inter alia, the issue of protection from tobacco smoke in all places accessible to the general public or places of collective use, regardless of ownership or right to access;

4. Töötada välja, viia ellu, perioodiliselt ajakohastada ja läbi vaadata valdkonnaüleseid tubakatoodete tarbimise piiramise strateegiaid, kavasid või programme, mis käsitlevad muu hulgas tubakasuitsu eest kaitsmist kõigis kohtades, mis on avatud üldsusele või on ühiskasutuses, sõltumata koha omandisuhtest või õigusest seal viibida.

5. provide adequate instruments to implement national strategies, tobacco control policies and programmes in order to ensure effective protection from exposure to tobacco smoke;

5. Pakkuda asjakohaseid vahendeid riiklike strateegiate, tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva poliitika ja programmide rakendamiseks, et tagada tõhus kaitse tubakasuitsuga kokkupuutumise eest.

6. communicate to the Commission, if possible within six months after the adoption of this Recommendation, national focal points for tobacco control with a view to exchanging information and best practices as well as policy coordination with other Member States;

6. Edastada komisjonile, võimaluse korral kuue kuu jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist, andmed tubakatoodete tarbimise piiramiseks loodud riiklike teabekeskuste kohta, et vahetada teavet ja parimaid tavasid ning koordineerida oma poliitikat teiste liikmesriikidega.

7. cooperate closely among themselves and with the Commission on a coherent framework of definitions, benchmarks and indicators for the implementation of this Recommendation;

7. Teha omavahel ja komisjoniga tihedat koostööd käesoleva soovituse rakendamiseks vajaliku mõistete, võrdlusnäitajate ja kriteeriumide ühtse raamistiku alal.

8. monitor and evaluate the effectiveness of policy measures using the above-mentioned indicators;

8. Jälgida ja hinnata ülalnimetatud näitajaid kasutades poliitiliste meetmete tõhusust.

9. inform the Commission of legislative and other action taken in response to this Recommendation and of the results of monitoring and evaluation,

9. Teavitada komisjoni käesoleva soovituse põhjal võetud seadusandlikest ja muudest meetmetest ning jälgimise ja hindamise tulemustest.

HEREBY INVITES THE COMMISSION TO:

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

1. report on the implementation, functioning and impacts of the proposed measures, on the basis of the information provided by Member States;

1. Esitama aruandeid kavandatud meetmete rakendamise, toimimise ja mõju kohta, toetudes sealjuures liikmesriikide esitatud teabele.

2. in the context of a possible revision of Directive 2001/37/EC, consider all product-related measures aimed at reducing the attractiveness and addictiveness of tobacco products;

2. Kaaluma seoses direktiivi 2001/37/EÜ võimaliku läbivaatamisega kõiki tootega seotud meetmeid, mille eesmärk on vähendada tubakatoodete atraktiivsust ja nõrgendada nende omadust tekitada sõltuvust.

3. analyse the legal issues and the evidence base for the impact of plain packaging, including on the functioning of the internal market.

3. Analüüsima lihtsa pakendamisega seotud õiguslikke küsimusi ja tõendusmaterjali selle mõju kohta, sealhulgas siseturu toimimisele.

Done at Brussels, 30 November 2009.

Brüssel, 30. november 2009

For the Council

Nõukogu nimel

The President

eesistuja

S. O. Littorin

S. O. Littorin

[1] Resolution delivered following non-mandatory consultation (not yet published in the Official Journal).

[1] Mittekohustusliku konsulteerimise tulemusel esitatud resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] Opinion of 5 November 2009 (not yet published in the Official Journal).

[2] 5. novembri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] OJ C 189, 26.7.1989, p. 1.

[3] EÜT C 189, 26.7.1989, lk 1.

[4] OJ L 22, 25.1.2003, p. 31.

[4] EÜT L 22, 25.1.2003, lk 31.

[5] OJ L 183, 29.6.1989, p. 1.

[5] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[6] Cf. Case C-49/00 Commission v. Italy, [2001] ECR I-8575, paragraphs 12-13.

[6] Vt kohtuasi C-49/00, komisjon vs. Itaalia, Euroopa Kohtu lahendid 2001, lk I-8575, punktid 12–13.

[7] COM(2004) 416 final.

[7] KOM(2004) 416 lõplik.

[8] COM(2007) 27 final.

[8] KOM(2007) 27 lõplik.

[9] FCTC/COP2(7) Guidelines on protection from exposure to tobacco smoke, as elaborated by the working group convened in accordance with decision FCTC/COP1(15) of the Conference of the Parties to the WHO Framework Convention on Tobacco Control.

[9] FCTC/COP2(7) Suunised kaitseks tubakasuitsuga kokkupuutumise eest, nagu need on esitanud töörühm, mis on kokku kutsutud vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni osapoolte konverentsi otsusele FCTC/COP1(15).

[10] OJ L 194, 18.7.2001, p. 26.

[10] EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26.

[11] OJ L 226, 10.9.2003, p. 24.

[11] ELT L 226, 10.9.2003, lk 24.

[12] See footnote 11.

[12] Vt joonealune märkus 11.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

ANNEX

LISA

Guidelines on protection from exposure to tobacco smoke, as adopted by the Second Conference of the Parties to the WHO Framework Convention on Tobacco Control

Suunised kaitseks tubakasuitsuga kokkupuutumise eest, nagu need on esitanud töörühm, mis on kokku kutsutud vastavalt WHO tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele

PURPOSE, OBJECTIVES AND KEY CONSIDERATIONS

OTSTARVE, EESMÄRGID JA VÕTMEKÜSIMUSED

Purpose of the guidelines

Suuniste otstarve

1. Consistent with other provisions of the WHO Framework Convention on Tobacco Control and the intentions of the Conference of the Parties, these guidelines are intended to assist Parties in meeting their obligations under Article 8 of the Convention. They draw on the best available evidence and the experience of Parties that have successfully implemented effective measures to reduce exposure to tobacco smoke.

1. Suunised on kooskõlas WHO tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni muude sätetega ning nende eesmärk on aidata osalistel täita konventsiooni artiklist 8 tulenevaid kohustusi. Suunised põhinevad parimal võimalikul tõendusmaterjalil ja nende osaliste kogemustel, kes on rakendanud tõhusaid meetmeid tubakasuitsuga kokkupuutumise vähendamiseks.

2. The guidelines contain agreed upon statements of principles and definitions of relevant terms, as well as agreed upon recommendations for the steps required to satisfy the obligations of the Convention. In addition, the guidelines identify the measures necessary to achieve effective protection from the hazards of second-hand tobacco smoke. Parties are encouraged to use these guidelines not only to fulfil their legal duties under the Convention, but also to follow best practices in protecting public health.

2. Suunised sisaldavad kokkulepitud põhimõtteid ja asjaomaste mõistete definitsioone ning kokkulepitud soovitusi meetmeteks, mis on vajalikud konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks. Lisaks on suunistes kirjeldatud meetmeid, mis on vajalikud saavutamaks tõhusat kaitset teisese tubakasuitsu ohtude eest. Osalistel soovitatakse neid suuniseid kasutada mitte ainult konventsioonist tulenevate õiguslike kohustuste täitmiseks, vaid ka rahvatervise kaitse parimate tavade järgimiseks.

Objectives of the guidelines

Suuniste eesmärgid

3. These guidelines have two related objectives. The first is to assist Parties in meeting their obligations under Article 8 of the WHO Framework Convention, in a manner consistent with the scientific evidence regarding exposure to second-hand tobacco smoke and the best practice worldwide in the implementation of smoke-free measures, in order to establish a high standard of accountability for treaty compliance and to assist the Parties in promoting the highest attainable standard of health. The second objective is to identify the key elements of legislation necessary to effectively protect people from exposure to tobacco smoke, as required by Article 8.

3. Suunistel on kaks teineteisega seotud eesmärki. Esimene eesmärk on aidata osalistel täita WHO raamkonventsiooni artiklist 8 tulenevaid kohustusi viisil, mis on kooskõlas teisese tubakasuitsuga kokkupuutumise teaduslike tõenditega ja parimate tavadega kogu maailmas suitsetamist keelavate meetmete rakendamisel. Soovitakse tagada vastavus konventsioonile ning aidata osalistel edendada võimalikult head tervist. Teine eesmärk on määratleda õigusaktide kesksed elemendid, mida on vaja inimeste tõhusaks kaitsmiseks tubakasuitsu eest, nagu on nõutud artiklis 8.

Underlying considerations

Aluseks olevad kaalutlused

4. The development of these guidelines has been influenced by the following fundamental considerations:

4. Suuniste ettevalmistamist on mõjutanud järgmised kaalutlused:

(a) The duty to protect from tobacco smoke, embodied in the text of Article 8, is grounded in fundamental human rights and freedoms. Given the dangers of breathing second-hand tobacco smoke, the duty to protect from tobacco smoke is implicit in, inter alia, the right to life and the right to the highest attainable standard of health, as recognised in many international legal instruments (including the Constitution of the World Health Organisation, the Convention on the Rights of the Child, the Convention on the Elimination of all Forms of Discrimination against Women and the Covenant on Economic, Social and Cultural Rights), as formally incorporated into the preamble of the WHO Framework Convention and as recognised in the constitutions of many nations.

a) artiklis 8 sisalduv kohustus kaitsta keskkonda tubakasuitsu eest põhineb inimõigustel ja põhivabadustel. Kuna teisese tubakasuitsu sissehingamisega kaasnevad ohud, siis sisaldub kohustus kaitsta tubakasuitsu eest muu hulgas ka õiguses elule ja õiguses võimalikult heale tervisele, nagu on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes õigusaktides (k.a Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirjas, laste õiguste konventsioonis, konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis) ning ametlikult sätestatud ka WHO raamkonventsiooni preambulis ning mitmete riikide põhiseaduses;

(b) The duty to protect individuals from tobacco smoke corresponds to an obligation by governments to enact legislation to protect individuals against threats to their fundamental rights and freedoms. This obligation extends to all persons, and not merely to certain populations.

b) kohustus kaitsta inimesi tubakasuitsu eest on seotud valitsuste kohustusega võtta vastu õigusakte, mis kaitseksid inimesi nende põhiõigusi ja -vabadusi ähvardavate ohtude eest. See kohustus laieneb kõikidele inimestele, mitte ainult teatavatele elanikkonna rühmadele;

(c) Several authoritative scientific bodies have determined that second-hand tobacco smoke is a carcinogen. Some Parties to the WHO Framework Convention (for example, Finland and Germany) have classified second-hand tobacco smoke as a carcinogen and included the prevention of exposure to it at work in their health and safety legislation. In addition to the requirements of Article 8, therefore, Parties may be obligated to address the hazard of exposure to tobacco smoke in accordance with their existing workplace laws or other laws governing exposure to harmful substances, including carcinogens.

c) mitmed autoriteetsed teadusasutused on võtnud seisukoha, et teisene tubakasuits on kantserogeen. WHO raamkonventsiooni mõned osalised (nt Soome ja Saksamaa) on liigitanud teisese tubakasuitsu kantserogeenide hulka ning sätestanud tervise ja ohutuse alastes õigusaktides kaitse tubakasuitsu eest töökohal. Lisaks artikli 8 nõuetele võib osalisi kohustada tubakasuitsuga kokkupuutest tulenevate ohtude vastu võitlemisel võtma meetmeid vastavalt oma kehtivatele tööseadustele või teistele seadustele, mis käsitlevad kokkupuudet kahjulike ainetega, kaasa arvatud kantserogeenidega.

STATEMENT OF PRINCIPLES AND RELEVANT DEFINITIONS UNDERLYING PROTECTION FROM EXPOSURE TO TOBACCO SMOKE

PÕHIMÕTTED JA MÕISTED TUBAKASUITSUGA KOKKUPUUTUMISE VALDKONNAS

Principles

Põhimõtted

5. As noted in Article 4 of the WHO Framework Convention, strong political commitment is necessary to take measures to protect all persons from exposure to tobacco smoke. The following agreed upon principles should guide the implementation of Article 8 of the Convention.

5. Nagu on märgitud WHO raamkonventsiooni artiklis 4, on vaja tugevat poliitilist pühendumust, et võtta meetmeid, mis kaitseksid kõiki inimesi tubakasuitsuga kokkupuutumise eest. Järgmised kokkulepitud põhimõtted peaksid andma suuna konventsiooni artikli 8 rakendamiseks.

Principle 1

1. põhimõte

6. Effective measures to provide protection from exposure to tobacco smoke, as envisioned by Article 8 of the WHO Framework Convention, require the total elimination of smoking and tobacco smoke in a particular space or environment in order to create a 100 % smoke-free environment. There is no safe level of exposure to tobacco smoke, and notions such as a threshold value for toxicity from second-hand smoke should be rejected, as they are contradicted by scientific evidence. Approaches other than 100 % smoke-free environments, including ventilation, air filtration and the use of designated smoking areas (whether with separate ventilation systems or not), have repeatedly been shown to be ineffective and there is conclusive evidence, scientific and otherwise, that engineering approaches do not protect against exposure to tobacco smoke.

6. WHO raamkonventsiooni artiklis 8 ette nähtud tõhusad meetmed kaitseks tubakasuitsu eest eeldavad, et suitsetamine ja tubakasuits kaoksid teatavatest kohtadest ja keskkondadest täielikult, et tagada 100 % suitsuvaba keskkond. Ei ole olemas tubakasuitsuga kokkupuutumise ohutut taset ning arvamused teisese tubakasuitsu mürgisuse läve kohta tuleks kõrvale heita, sest nad on teaduslike tõenditega ümber lükatud. Muud lähenemisviisid kui 100 % suitsuvaba keskkond, nt ventilatsioon, õhu filtreerimine ning spetsiaalsete suitsetamisalade kasutamine (koos spetsiaalse ventilatsiooniga või mitte) on korduvalt osutunud ebatõhusateks. On veenvaid teaduslikke ja muid tõendeid, et insenertehnilised lahendused ei kaitse tubakasuitsuga kokkupuutumise eest.

Principle 2

2. põhimõte

7. All people should be protected from exposure to tobacco smoke. All indoor workplaces and indoor public places should be smoke free.

7. Kõiki inimesi tuleb kaitsta tubakasuitsuga kokkupuutumise eest. Kõik töökohad ja avalikud kohad siseruumides peavad olema suitsuvabad.

Principle 3

3. põhimõte

8. Legislation is necessary to protect people from exposure to tobacco smoke. Voluntary smoke-free policies have repeatedly been shown to be ineffective and do not provide adequate protection. In order to be effective, legislation should be simple, clear and enforceable.

8. Vaja on õigusakte, et kaitsta inimesi tubakasuitsuga kokkupuutumise eest. Vabatahtlikul suitsuvabadusel põhinevad poliitilised lahendused on korduvalt osutunud ebatõhusateks ning need ei taga piisavat kaitset. Selleks et olla tõhusad, peavad õigusaktid olema lihtsad, selged ja täidetavad.

Principle 4

4. põhimõte

9. Good planning and adequate resources are essential for successful implementation and enforcement of smoke-free legislation.

9. Hea planeerimine ja piisavad vahendid on suitsetamist keelavate õigusaktide rakendamise ja täitmise seisukohast ülimalt olulised.

Principle 5

5. põhimõte

10. Civil society has a central role in building support for and ensuring compliance with smoke-free measures, and should be included as an active partner in the process of developing, implementing and enforcing legislation.

10. Kodanikuühiskonnal on keskne roll suitsetamist keelavate meetmete toetamisel ja nendele vastavuse tagamisel ning seetõttu tuleks kodanikuühiskond kaasata aktiivse partnerina õigusaktide loomise, rakendamise ja täitmise protsessi.

Principle 6

6. põhimõte

11. The implementation of smoke-free legislation, its enforcement and its impact should all be monitored and evaluated. This should include monitoring and responding to tobacco industry activities that undermine the implementation and enforcement of the legislation, as specified in Article 20.4 of the WHO Framework Convention.

11. Suitsetamist keelavate meetmete rakendamist, täitmist ja mõju tuleb jälgida ja hinnata. Siia hulka peaks kuuluma ka järelevalve ja vastumeetmed tubakastööstuse nendele tegevustele, mis takistavad õigusaktide rakendamist ja täitmist, nagu on täpsustatud WHO raamkonventsiooni artikli 20 lõikes 4.

Principle 7

7. põhimõte

12. The protection of people from exposure to tobacco smoke should be strengthened and expanded, if necessary; such action may include new or amended legislation, improved enforcement and other measures to reflect new scientific evidence and case study experiences.

12. Inimeste kaitsmist tubakasuitsuga kokkupuutumise eest tuleks vajadusel tugevdada ja laiendada. Meetmeteks võivad olla uued või muudetud õigusaktid, õigusaktide täitmise parandamine ja muud meetmed, mis kajastavad uusi teaduslikke tõendeid ning juhtumiuuringutest saadud kogemusi.

Definitions

Mõisted

13. In developing legislation, it is important to use care in defining key terms. Several recommendations as to appropriate definitions, based on experiences in many countries, are set out here. The definitions in this section supplement those already included in the WHO Framework Convention.

13. Õigusaktide väljatöötamisel on oluline hoolikalt defineerida põhimõisted. Järgnevalt esitatakse soovitused asjakohaste mõistete kohta, mis põhinevad mitmete riikide kogemusel. Käesolevas osas esitatavad mõisted täiendavad WHO raamkonventsioonis sisalduvaid.

"Second-hand tobacco smoke" or "environmental tobacco smoke"

"Teisene tubakasuits" või "keskkonnas esinev tubakasuits"

14. Several alternative terms are commonly used to describe the type of smoke addressed by Article 8 of the WHO Framework Convention. These include "second-hand smoke", "environmental tobacco smoke", and "other people's smoke". Terms such as "passive smoking" and "involuntary exposure to tobacco smoke" should be avoided, as experience in France and elsewhere suggests that the tobacco industry may use these terms to support a position that "voluntary" exposure is acceptable. "Second-hand tobacco smoke", sometimes abbreviated as "SHS", and "environmental tobacco smoke", sometimes abbreviated "ETS", are the preferable terms; these guidelines use "second-hand tobacco smoke".

14. WHO raamkonventsiooni artiklis 8 käsitletava suitsu kohta kasutatakse tavaliselt mitmeid erinevaid mõisteid. Nendeks on "teisene tubakasuits", "keskkonnas esinev tubakasuits" ja "teiste inimeste tekitatud suits". Vältida tuleks mõisteid "passiivne suitsetamine" ja "tahtmatu kokkupuude tubakasuitsuga", sest Prantsusmaa ja teiste riikide kogemused on näidanud, et tubakatööstus võib kasutada neid mõisteid toetamaks seisukohta, et "vabatahtlik" kokkupuude on aktsepteeritav. Soovitatavad terminid on "teisene tubakasuits" (inglise keeles "second-hand tobacco smoke", mida vahel lühendatakse SHS) ja "keskkonnas esinev tubakasuits" (inglise keeles "environmental tobacco smoke", mida vahel lühendatakse ETS). Käesolevas dokumendis kasutatakse mõistet "teisene tubakasuits".

15. Second-hand tobacco smoke can be defined as "the smoke emitted from the burning end of a cigarette or from other tobacco products usually in combination with the smoke exhaled by the smoker".

15. Teisest tubakasuitsu võib defineerida kui "sigareti või mõne muu tubakatoote põlevast otsast eralduv suits, mis tavaliselt esineb koos suitsetaja poolt väljahingatava suitsuga".

16. "Smoke-free air" is air that is 100 % smoke free. This definition includes, but is not limited to, air in which tobacco smoke cannot be seen, smelled, sensed or measured [1].

16. "Suitsuvaba õhk" on õhk, mis on 100 % suitsuvaba. See definitsioon hõlmab muu hulgas õhku, kus tubakasuitsu ei ole näha, haista, tunda ega saa seda mõõta [1].

"Smoking"

"Suitsetamine"

17. This term should be defined to include being in possession or control of a lit tobacco product regardless of whether the smoke is being actively inhaled or exhaled.

17. See mõiste tuleks defineerida nii, et hõlmatakse süüdatud tubakatoote omamine või hoidmine olenemata sellest, kas suitsu aktiivselt sisse või välja hingatakse.

"Public places"

"Avalik koht"

18. While the precise definition of "public places" will vary between jurisdictions, it is important that legislation define this term as broadly as possible. The definition used should cover all places accessible to the general public or places for collective use, regardless of ownership or right to access.

18. Avaliku koha täpne definitsioon on erinevates riikides erinev, kuid oluline on, et õigusaktides oleks see mõiste võimalikult laialt defineeritud. Definitsioon peaks hõlmama kõiki kohti, mis on laiemale üldsusele avatud või kollektiivseks kasutamiseks, hoolimata koha omandisuhtest või õigusest seal viibida.

"Indoor" or "enclosed"

"Siseruumid" või "kinnised ruumid"

19. Article 8 requires protection from tobacco smoke in "indoor" workplaces and public places. Because there are potential pitfalls in defining "indoor" areas, the experiences of various countries in defining this term should be specifically examined. The definition should be as inclusive and as clear as possible, and care should be taken in the definition to avoid creating lists that may be interpreted as excluding potentially relevant "indoor" areas. It is recommended that "indoor" (or enclosed) areas be defined to include any space covered by a roof or enclosed by one or more walls or sides, regardless of the type of material used for the roof, wall or sides, and regardless of whether the structure is permanent or temporary.

19. Artiklis 8 nõutakse kaitset tubakasuitsu eest töökohtades ja avalikes kohtades, mis asuvad siseruumides. Kuna "siseruumi" definitsioon võib põhjustada probleeme, siis tuleks uurida mitmete riikide kogemusi selle mõiste defineerimisel. Definitsioon peaks olema võimalikult kõikehõlmav ja selge. Tuleks vältida loetelude loomist, kust jäävad välja potentsiaalselt olulised "siseruumid". Soovitatakse, et "siseruumide" (või "kinniste ruumide") definitsioon hõlmaks mis tahes ruumi, millel on katus või mis on suletud ühe või rohkema seina või küljega, olenemata katuse või seinte materjalist ja sellest, kas konstruktsioon on püsiv või ajutine.

"Workplace"

"Töökoht"

20. A "workplace" should be defined broadly as "any place used by people during their employment or work". This should include not only work done for compensation, but also voluntary work, if it is of the type for which compensation is normally paid. In addition, "workplaces" include not only those places at which work is performed, but also all attached or associated places commonly used by the workers in the course of their employment, including, for example, corridors, lifts, stairwells, lobbies, joint facilities, cafeterias, toilets, lounges, lunchrooms and also outbuildings such as sheds and huts. Vehicles used in the course of work are workplaces and should be specifically identified as such.

20. "Töökoht" tuleks defineerida võimalikult laialt kui "mis tahes koht, mida inimene kasutab töö või teenistuse ajal". Definitsioon peaks hõlmama mitte ainult palgatööd, vaid ka vabatahtlikku tööd, kui selle eest tavaliselt makstakse kompensatsiooni. Lisaks peaks mõiste "töökoht" hõlmama mitte ainult neid kohti, kus tööd tehakse, vaid ka kõiki nendega ühendatud või seotud kohti, mida töötajad töö ajal ühiselt kasutavad, näiteks koridorid, liftid, trepid, vestibüülid, ühisruumid, kohvikud, tualetid, puhkeruumid, sööklad ning ka väljas olevad ehitised nagu varjualused ja soojakud. Sõidukid, mida tööajal kasutataks, on töökohad ning nad tuleks vastavalt ka määratleda.

21. Careful consideration should be given to workplaces that are also individuals' homes or dwelling places, for example, prisons, mental health institutions or nursing homes. These places also constitute workplaces for others, who should be protected from exposure to tobacco smoke.

21. Hoolikalt tuleb suhtuda töökohtadesse, mis on ka inimeste kodud või elukohad, näiteks vanglad, vaimse tervise asutused või hooldekodud. Teiste inimeste jaoks on need töökohad ning neid inimesi tuleb kaitsta tubakasuitsuga kokkupuutumise eest.

"Public transport"

"Ühistransport"

22. Public transport should be defined to include any vehicle used for the carriage of members of the public, usually for reward or commercial gain. This would include taxis.

22. Ühistransport tuleks defineerida nii, et hõlmatakse kõik sõidukid, mida kasutatakse inimeste transportimiseks, üldiselt tasu eest või tulu saamise eesmärgil. Definitsioon hõlmaks ka taksosid.

THE SCOPE OF EFFECTIVE LEGISLATION

TÕHUSATE ÕIGUSAKTIDE REGULEERIMISALA

23. Article 8 requires the adoption of effective measures to protect people from exposure to tobacco smoke in (1) indoor workplaces, (2) indoor public places, (3) public transport, and (4) "as appropriate" in "other public places".

23. Artiklis 8 on nõutud meetmete võtmist, et kaitsta inimesi tubakasuitsuga kokkupuutumise eest 1) siseruumides asuvates töökohtades, 2) siseruumides asuvates avalikes kohtades, 3) ühistranspordis ja 4) vajadusel muudes avalikes kohtades.

24. This creates an obligation to provide universal protection by ensuring that all indoor public places, all indoor workplaces, all public transport and possibly other (outdoor or quasi-outdoor) public places are free from exposure to second-hand tobacco smoke. No exemptions are justified on the basis of health or law arguments. If exemptions must be considered on the basis of other arguments, these should be minimal. In addition, if a Party is unable to achieve universal coverage immediately, Article 8 creates a continuing obligation to move as quickly as possible to remove any exemptions and make the protection universal. Each Party should strive to provide universal protection within five years of the WHO Framework Convention's entry into force for that Party.

24. Siit tuleneb kohustus pakkuda üldist kaitset, tagades, et kõik siseruumides asuvad avalikud kohad ja töökohad, kõik ühistranspordivahendid ja võimalik, et ka muud (väljas või poolenisti väljas asuvad) avalikud kohad, on vabad teisesest tubakasuitsust. Erandid tervise või seadustega seotud väidete puhul ei ole põhjendatud. Kui erandeid tehakse muude argumentide põhjal, siis peavad need olema minimaalsed. Kui konventsiooniosaline ei suuda üldist kaitset tagada kohe, siis artikkel 8 kohustab tegutsema nii kiiresti kui võimalik, et kaotada kõik erandid ning muuta kaitse üldiseks. Iga konventsiooniosaline peab püüdma tagada üldise kaitse viie aasta jooksul alates päevast, kui WHO raamkonventsioon jõustub selle osalise jaoks.

25. No safe levels of exposure to second-hand smoke exist, and, as previously acknowledged by the Conference of the Parties in decision FCTC/COP1(15), engineering approaches, such as ventilation, air exchange and the use of designated smoking areas, do not protect against exposure to tobacco smoke.

25. Ei ole olemas tubakasuitsuga kokkupuutumise ohutut taset ning nagu on osaliste konverentsi otsuses FCTC/COP1(15) nenditud, ei kaitse insenertehnilised lahendused, nagu ventilatsioon, õhuvahetus ja spetsiaalsete suitsetamisalade kasutamine tubakasuitsuga kokkupuutumise eest.

26. Protection should be provided in all indoor or enclosed workplaces, including motor vehicles used as places of work (for example, taxis, ambulances or delivery vehicles).

26. Kaitse tuleb tagada kõikides siseruumides või kinnistes ruumides asuvates töökohtades, kaasa arvatud mootorsõidukites, mis on töökohad (nt taksod, kiirabiautod või kaubaautod).

27. The language of the treaty requires protective measures not only in all "indoor" public places, but also in those "other" (that is, outdoor or quasi-outdoor) public places where "appropriate". In identifying those outdoor and quasi-outdoor public places where legislation is appropriate, Parties should consider the evidence as to the possible health hazards in various settings and should act to adopt the most effective protection against exposure wherever the evidence shows that a hazard exists.

27. Konventsiooni kohaselt nõutakse kaitsemeetmeid mitte ainult siseruumides asuvate avalike kohtade puhul, vaid vajadusel ka "muude" (st väljas või poolenisti väljas asuvate) avalike kohtade puhul Selliste väljas või poolenisti väljas asuvate avalike kohtade määratlemisel, kui õigusakt on asjakohane, peaksid konventsiooniosalised arvestama võimaliku ohtu tervisele erinevate kohtade puhul ning võtma tõhusaimad kaitsemeetmed tubakasuitsuga kokkupuutumise eest, kui tõendid näitavad, et oht on olemas.

INFORM, CONSULT AND INVOLVE THE PUBLIC TO ENSURE SUPPORT AND SMOOTH IMPLEMENTATION

ÜLDSUSE TEAVITAMINE, INIMESTEGA KONSULTEERIMINE JA NENDE KAASAMINE, ET TAGADA TOETUS JA MEETMETE TÕRGETETA RAKENDAMINE

28. Raising awareness among the public and opinion leaders about the risks of second-hand tobacco smoke exposure through ongoing information campaigns is an important role for government agencies, in partnership with civil society, to ensure that the public understands and supports legislative action. Key stakeholders include businesses, restaurant and hospitality associations, employer groups, trade unions, the media, health professionals, organisations representing children and young people, institutions of learning or faith, the research community and the general public. Awareness-raising efforts should include consultation with affected businesses and other organisations and institutions in the course of developing the legislation.

28. Üldsuse ja arvamusliidrite teadlikkuse tõstmine pidevate teabekampaaniate abil teisese tubakasuitsuga kokkupuutumise riskide kohta on valitsusasutuste ja kodanikuühiskonna ühine oluline ülesanne tagamaks, et avalikkus mõistab ja toetab õiguslikke meetmeid. Peamiste sidusrühmade hulka kuuluvad ettevõtted, restoranide ja majutusettevõtete ühendused, tööandjate ühendused, ametiühingud, meedia, tervishoiutöötajad, laste- ja noorteorganisatsioonid, õppe- ja usuasutused, teadusringkonnad ja laiem avalikkus. Teadlikkuse tõstmise puhul tuleks õigusakte ette valmistades konsulteerida ka ettevõtete ning muude organisatsioonide ja institutsioonidega, keda õigusaktid mõjutavad.

29. Key messages should focus on the harm caused by second-hand tobacco smoke exposure, the fact that elimination of smoke indoors is the only science-based solution to ensure complete protection from exposure, the right of all workers to be equally protected by law and the fact that there is no trade-off between health and economics, because experience in an increasing number of jurisdictions shows that smoke-free environments benefit both. Public education campaigns should also target settings for which legislation may not be feasible or appropriate, such as private homes.

29. Peamine sõnum peaks keskenduma kahjule, mida teisese tubakasuitsuga kokkupuutumine põhjustab, faktile, et siseruumides suitsetamise täielik keelamine on ainus teaduslikult tõestatud lahendus, mis tagab täieliku kaitse tubakasuitsuga kokkupuutumise eest, ning faktile, et tervise ja majanduse vahel ei ole vaja teha kompromisse, sest järjest enamatest riikidest saadud kogemus näitab, et suitsuvaba keskkond on kasulik mõlemale. Avalikud teabekampaaniad peaksid selgitama ka, milliste kohtade puhul ei ole õigusaktid otstarbekad või asjakohased, näiteks kodude puhul.

30. Broad consultation with stakeholders is also essential to educate and mobilise the community and to facilitate support for legislation after its enactment. Once legislation is adopted, there should be an education campaign leading up to implementation of the law, the provision of information for business owners and building managers outlining the law and their responsibilities and the production of resources, such as signage. These measures will increase the likelihood of smooth implementation and high levels of voluntary compliance. Messages to empower non-smokers and to thank smokers for complying with the law will promote public involvement in enforcement and smooth implementation.

30. Põhjalikud konsultatsioonid sidusrühmadega on samuti ülimalt olulised, et harida ja mobiliseerida ühiskonda ning leida õigusaktidele toetust pärast nende jõustamist. Kui õigusakt on vastu võetud, peaks järgnema teabekampaania, mis viib õigusakti rakendamiseni, teabe andmine ettevõtjatele ja hoonete haldajatele, kus selgitatakse seadust ja nende kohustusi, ning vajalike ressursside, näiteks märgistusvahendite, loomine. Sellised meetmed suurendavad tõrgeteta rakendamise tõenäosust ja seaduse vabatahtliku täitmise taset. Teated, mis annavad mittesuitsetajatele tegutsemisjuhiseid ning teated, mis tänavad suitsetajaid seaduse täitmise eest, aitavad kaasata avalikkust seaduse täitmisse ja tõrgeteta rakendamisse.

ENFORCEMENT

SEADUSE TÄITMINE

Duty of compliance

Seadusest tulenevad kohustused

31. Effective legislation should impose legal responsibilities for compliance on both affected business establishments and individual smokers, and should provide penalties for violations, which should apply to businesses and, possibly, smokers. Enforcement should ordinarily focus on business establishments. The legislation should place the responsibility for compliance on the owner, manager or other person in charge of the premises, and should clearly identify the actions he or she is required to take. These duties should include:

31. Tõhusa õigusakti puhul langeb seaduse täitmise vastutus nii asjaomasele ettevõttele kui ka suitsetajale ning karistused seaduse rikkumise eest peaksid olema kohaldatavad nii ettevõtete kui võimalusel ka suitsetajate suhtes. Seaduse täitmise kontrollimisel peaks tavaliselt keskenduma ettevõtetele. Õigusakt peaks vastutuse seaduse täitmise eest tegema omaniku, haldaja või muu ruumide eest vastutava isiku ülesandeks ning selgelt määratlema meetmed, mida vastav isik peab võtma. Kohustused on järgmised:

(a) a duty to post clear signs at entrances and other appropriate locations indicating that smoking is not permitted. The format and content of these signs should be determined by health authorities or other agencies of the government and may identify a telephone number or other mechanisms for the public to report violations and the name of the person within the premises to whom complaints should be directed;

a) kohustus asetada sissepääsude juurde ja muudesse asjaomastesse kohtadesse selged suitsetamist keelavad sildid. Nende siltide suuruse ja sisu üle peaksid otsustama tervishoiuasutused või muud valitusasutused. Siltidel võib olla ka telefoninumber või mõni muu viis rikkumistest teatamiseks ning ehitises asuva isiku nimi, kellele kaebused esitada;

(b) a duty to remove any ashtrays from the premises;

b) kohustus eemaldada ruumidest kõik tuhatoosid;

(c) a duty to supervise the observance of rules;

c) kohustus jälgida reeglite täitmist;

(d) a duty to take reasonable specified steps to discourage individuals from smoking on the premises. These steps could include asking the person not to smoke, discontinuing service, asking the person to leave the premises and contacting a law enforcement agency or other authority.

d) kohustus võtta mõistlikke erimeetmeid, et hoida ära suitsetamine ruumides. Nendeks meetmeteks võivad olla palve mitte suitsetada, inimese teenindamise lõpetamine, palve lahkuda ruumist või õiguskaitseorganile või muule asutusele teatamine.

Penalties

Karistused

32. The legislation should specify fines or other monetary penalties for violations. While the size of these penalties will necessarily reflect the specific practices and customs of each country, several principles should guide the decision. Most importantly, penalties should be sufficiently large to deter violations or else they may be ignored by violators or treated as mere costs of doing business. Larger penalties are required to deter business violators than to deter violations by individual smokers, who usually have fewer resources. Penalties should increase for repeated violations and should be consistent with a country's treatment of other, equally serious offences.

32. Õigusaktis tuleks kindlaks määrata trahvid või muud rahalised karistused rikkumiste eest. Kuigi trahvide suurus peegeldab iga riigi tavasid ja kombeid, tuleks otsuse tegemisel lähtuda siiski teatavatest põhimõtetest. Kõige olulisem on, et trahvid oleksid piisavalt suured, et hoida ära rikkumisi, muidu võivad reeglite rikkujad neid ignoreerida või käsitleda neid lihtsalt ärikuludena. Karistused peavad olema ettevõtete jaoks suuremad kui suitsetavate tavainimeste jaoks, kellel on tavaliselt vähem ressursse. Korduva rikkumise puhul peaksid karistused suurenema ning need peaksid olema kooskõlas sellega, kuidas riigis käsitletakse muid sama tõsiseid rikkumisi.

33. In addition to monetary penalties, the legislation may also allow for administrative sanctions, such as the suspension of business licences, consistent with the country's practice and legal system. These "sanctions of last resort" are rarely used, but are very important for enforcing the law against any businesses that choose to defy the law repeatedly.

33. Lisaks rahalistele karistustele võidakse õigusaktiga ette näha muid haldussanktsioone, nagu tegevusloa äravõtmine, mis on kooskõlas riigi õigussüsteemi ja tavadega. Neid "viimase võimaluse sanktsioone" kasutatakse harva, kuid need on väga olulised jõustamaks seadust nende ettevõtete puhul, kes on otsustanud seadust korduvalt rikkuda.

34. Criminal penalties for violations may be considered for inclusion, if appropriate within a country's legal and cultural context.

34. Rikkumiste puhul võib kaaluda ka kriminaalkaristuste rakendamist, kui see on riigi õiguslikus ja kultuurilises kontekstis asjakohased.

Enforcement infrastructure

Täitmise korralduslik pool

35. Legislation should identify the authority or authorities responsible for enforcement, and should include a system both for monitoring compliance and for prosecuting violators.

35. Õigusaktis peaksid olema määratletud asutus või asutused, kes vastutavad seaduse täitmise eest, ning süsteem nii seaduse täitmise järelevalveks kui ka rikkujatele süüdistuse esitamiseks.

36. Monitoring should include a process for inspection of businesses for compliance. It is seldom necessary to create a new inspection system for enforcement of smoke-free legislation. Instead, compliance can ordinarily be monitored using one or more of the mechanisms already in place for inspecting business premises and workplaces. A variety of options usually exists for this purpose. In many countries, compliance inspections may be integrated into business licensing inspections, health and sanitation inspections, inspections for workplace health and safety, fire safety inspections or similar programmes. It may be valuable to use several such sources of information gathering simultaneously.

36. Järelevalve peaks hõlmama ettevõtete vastavuse kontrollimise protsessi. Üldiselt ei ole vaja luua uut kontrollisüsteemi, millega kontrollitaks suitsetamist keelavate õigusaktide täitmist. Seaduste järgimisel võib tavaliselt kasutada üht või mitut juba kasutusel olevat ettevõtete ja töökohtade kontrollimise mehhanismi. Selle eesmärgi jaoks on üldiselt mitmeid võimalusi. Paljudes riikides võib seaduse täitmise kontrollimise ühendada tegevusloa andmisega, tervise- ja sanitaarkontrollidega, töötervishoiu ja -ohutuse või tuleohutuse kontrollidega või muude sarnaste programmidega. Teabe kogumise seisukohast on kasulik kasutada mitmeid selliseid allikaid üheaegselt.

37. Where possible, the use of inspectors or enforcement agents at the local level is recommended; this is likely to increase the enforcement resources available and the level of compliance. This approach requires the establishment of a national coordinating mechanism to ensure a consistent approach nationwide.

37. Soovitatakse, et võimalusel kasutataks kohaliku tasandi inspektoreid ja täitevametnikke; see aitaks suurendada järelevalveressursse ja seadustele vastavust. Sellise lähenemisviisi puhul on vaja luua riiklik koordineerimismehhanism, et tegevus oleks ühtlustatud kogu riigis.

38. Regardless of the mechanism used, monitoring should be based on an overall enforcement plan, and should include a process for effective training of inspectors. Effective monitoring may combine regular inspections with unscheduled, surprise inspections, as well as visits made in response to complaints. Such visits may well be educative in the early period after the law takes effect, as most breaches are likely to be inadvertent. The legislation should authorise inspectors to enter premises subject to the law and to collect samples and gather evidence, if these powers are not already established by existing law. Similarly, the legislation should prohibit businesses from obstructing the inspectors in their work.

38. Olenemata kasutatavast mehhanismist peaks järelevalve põhinema üldisel täitmiskaval ning sisaldama inspektorite tõhusat koolitust. Tõhus järelevalve võib hõlmata nii regulaarseid kontrollkäike, kavandamata üllatuskontrolle kui ka kontrollkäike, mis tehakse kaebuste alusel. Sellised külastused võivad alguses, vahetult pärast seaduse jõustumist, olla harivat laadi, sest enamik rikkumisi on tõenäoliselt tahtmatud. Õigusakt peaks võimaldama inspektoritel ruumidesse siseneda seaduses ettenähtud korras ning võtta proove ja korjata tõendeid, kui selliseid õigusi ei ole juba olemasolevates õigusaktides sätestatud. Samuti peaks õigusakt keelama ettevõtetel inspektorite töö segamise.

39. The cost of effective monitoring is not excessive. It is not necessary to hire large numbers of inspectors, because inspections can be accomplished using existing programmes and personnel, and because experience shows that smoke-free legislation quickly becomes self-enforcing (that is, predominantly enforced by the public). Only a few prosecutions may be necessary if the legislation is implemented carefully and active efforts are made to educate businesses and the public.

39. Tõhusa järelevalve kulud ei ole ülemäära kõrged. Ei ole vaja palgata suurt hulka inspektoreid, sest kontrolle saavad läbi viia olemasolevad töötajad olemasolevate programmide raames. Kogemused näitavad, et suitsetamist keelavad õigusaktid muutuvad üsna pea isejõustuvateks (st avalikkus täidab neid enamjaolt ise). Kui seadust rakendatakse hoolikalt ning tehakse pingutusi ettevõtete ja avalikkuse harimiseks, on süüdistus vaja esitada võib-olla ainult paaril korral.

40. Although these programmes are not expensive, resources are needed to educate businesses, train inspectors, coordinate the inspection process and compensate personnel for inspections of businesses outside of normal working hours. A funding mechanism should be identified for this purpose. Effective monitoring programmes have used a variety of funding sources, including dedicated tax revenues, business licensing fees and dedicated revenues from fines paid by violators.

40. Kuigi need programmid ei ole kallid, on siiski vaja ressursse ettevõtjate harimiseks, inspektorite koolitamiseks, kontrollide koordineerimiseks ja töötajatele kompensatsiooni maksmiseks, kui kontrollkäike teostatakse väljaspool tavalist tööaega. Selleks oleks vaja kindlaks määrata rahastamismehhanism. Tõhusate järelevalveprogrammide puhul on kasutatud erinevaid rahastamisallikaid, näiteks selleks eesmärgiks eraldatud maksutulud, ettevõtete tegevusloa lõivud ja tulud rikkujate makstud trahvidest.

Enforcement strategies

Seaduse täitmise tagamise strateegiad

41. Strategic approaches to enforcement can maximise compliance, simplify the implementation of legislation and reduce the level of enforcement resources needed.

41. Strateegiline lähenemine seaduse täitmise tagamisele aitab maksimeerida seaduse täitmist, lihtsustada õigusakti rakendamist ja vähendada vajadust täitmise tagamiseks vajalike ressursside järele.

42. In particular, enforcement activities in the period immediately following the law's entrance into force are critical to the law's success and to the success of future monitoring and enforcement. Many jurisdictions recommend an initial period of soft enforcement, during which violators are cautioned but not penalised. This approach should be combined with an active campaign to educate business owners about their responsibilities under the law, and businesses should understand that the initial grace period or phase-in period will be followed by more rigorous enforcement.

42. Kohe pärast seaduse jõustumist võetavad täitmismeetmed on ülimalt olulised seaduse toimimise seisukohast ning tulevast järelevalvet ja seaduse täitmist silmas pidades. Paljud riigid ja omavalitsused on soovitanud algset pehmet jõustamist, mille käigus rikkujaid hoiatatakse, kuid ei karistata. Selle lähenemisviisiga peaks siduma aktiivse kampaania ettevõtjate teavitamiseks nende seadusjärgsetest kohustustest ning ettevõtted peaksid mõistma, et esialgsele armuajale või järk-järgulisele rakendamisele järgneb rangem periood.

43. When active enforcement begins, many jurisdictions recommend the use of high-profile prosecutions to enhance deterrence. By identifying prominent violators who have actively defied the law or who are well known in the community, by taking firm and swift action and by seeking maximum public awareness of these activities, authorities are able to demonstrate their resolve and the seriousness of the law. This increases voluntary compliance and reduces the resources needed for future monitoring and enforcement.

43. Paljud riigid on soovitanud aktiivse jõustamise alguses kajastada süüdistusi laialt, et saavutada hoiatav efekt. Tuues esile prominentsed seaduserikkujad, kes on aktiivselt seadust trotsinud või on ühiskonnas tuntud, reageerides nende tegevusele kiiresti ja rangelt ning otsides nendele meetmetele võimalikult laia kajastust avalikkuses, võivad ametivõimud näidata oma kindlameelsust ning seda, et seadust tuleb tõsiselt võtta. See aitab suurendada vabatahtlikku seaduse järgimist ning vähendada ressursse, mida on tarvis edasiseks järelevalveks ja seadusese täitmise tagamiseks.

44. While smoke-free laws quickly become self-enforcing, it is nevertheless essential that authorities be prepared to respond swiftly and decisively to any isolated instances of outright defiance. Particularly when a law first comes into force, there may be an occasional violator who makes a public display of contempt for the law. Strong responses in these cases set an expectation of compliance that will ease future efforts, while indecisiveness can rapidly lead to widespread violations.

44. Kuigi suitsetamist keelav seadus muutub kiiresti isejõustuvaks, on siiski ülimalt oluline, et ametivõimud oleksid valmis kiiresti ja otsustavalt reageerima igale üksikule seaduserikkumisele. Eelkõige võib kohe seaduse jõustumise järel kerkida esile seaduserikkujaid, kes avalikult seadust põlastavad. Range reageerimine nendele juhtumitele näitab, et eeldatakse seaduse täitmist, mis aitab lihtsustada tegevust tulevikus, otsusekindlusetus võib aga viia laiaulatuslike rikkumisteni.

Mobilise and involve the community

Ühiskonna mobiliseerimine ja kaasamine

45. The effectiveness of a monitoring-and-enforcement programme is enhanced by involving the community in the programme. Engaging the support of the community and encouraging members of the community to monitor compliance and report violations greatly extends the reach of enforcement agencies and reduces the resources needed to achieve compliance. In fact, in many jurisdictions, community complaints are the primary means of ensuring compliance. For this reason, smoke-free legislation should specify that members of the public may initiate complaints and should authorise any person or non-governmental organisation to initiate action to compel compliance with measures regulating exposure to second-hand smoke. The enforcement programme should include a toll-free telephone complaint hotline or a similar system to encourage the public to report violations.

45. Järelevalve ja seaduse täitmise programmi saab tõhustada ühiskonna kaasamisega. Kodanike toetuse saamine ning nende julgustamine seaduse täitmist kontrollima ja rikkumistest teatama aitab oluliselt laiendada täitevasutuste haaret ning vähendada seaduse täitmiseks vajalikke ressursse. Paljudes riikides ja omavalitsustes on kodanike kaebused peamiseks mooduseks seaduse täitmise tagamisel. Seetõttu peaks suitsetamist keelavas õigusaktis täpsustama, et kodanikud võivad algatada kaebusi ning iga üksikisik või valitsusväline organisatsioon võib algatada tegevuse, et tagada teisese tubakasuitsuga kokkupuutumise eeskirjade täitmine. Täitmisprogramm peaks sisaldama tasuta vihjetelefoni või muud sarnast süsteemi, mis julgustaks kodanikke kaebusi esitama.

MONITORING AND EVALUATION OF MEASURES

MEETMETE JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

46. Monitoring and evaluation of measures to reduce exposure to tobacco smoke are important for several reasons, for example:

46. Tubakasuitsuga kokkupuutumise vähendamismeetmete järelevalve ja hindamine on olulised mitmel põhjusel, näiteks:

(a) to increase political and public support for strengthening and extending legislative provisions;

a) poliitilise ja avalikkuse toetuse suurendamiseks, et tugevdada ja laiendada seadusesätteid;

(b) to document successes that will inform and assist the efforts of other countries;

b) edusammude dokumenteerimiseks, mis informeerivad ja aitavad teisi riike nende tegevuses;

(c) to identify and publicise the efforts made by the tobacco industry to undermine the implementation measures.

c) selliste tegevuste kindlakstegemiseks ja avaldamiseks, mida tubakatööstus tegi meetmete rakendamise segamiseks.

47. The extent and complexity of monitoring and evaluation will vary among jurisdictions, depending on available expertise and resources. However, it is important to evaluate the outcome of the measures implemented, in particular, on the key indicator of exposure to second-hand smoke in workplaces and public places. There may be cost-effective ways to achieve this, for example through the use of data or information collected through routine activities such as workplace inspections.

47. Järelevalve ja hindamise ulatus ja keerukus on erinevates riikides ja omavalitsustes erinev, sõltuvalt kasutada olevast asjatundjate kogemusest ja ressurssidest. Siiski on oluline hinnata rakendatud meetmete tulemusi, eelkõige kasutades peamist mõõdikut – teisese tubakasuitsuga kokkupuutumist töökohtades ja avalikes kohtades. Selle saavutamiseks on mitmeid kulutõhusaid meetodeid, näiteks töökohtade rutiinsel kontrollimisel saadud andmete kasutamine.

48. There are eight key process and outcome indicators that should be considered: [2]

48. Kaheksa peamist protsesside ja tulemuste hindamise näitajat, mida tuleks arvestada, on järgmised [2].

Processes

Protsessid

(a) Knowledge, attitudes and support for smoke-free policies among the general population and possibly specific groups, for example, bar workers;

a) suitsetamist keelavat poliitikat puudutavad teadmised, suhtumine ja toetus kogu elanikkonna hulgas ning võimalusel ka spetsiifiliste rühmade, nt baaritöötajate, hulgas;

(b) enforcement of and compliance with smoke-free policies;

b) suitsetamist keelava poliitika jõustamine ja selle täitmine;

Outcomes

Tulemused

(a) reduction in exposure of employees to second-hand tobacco smoke in workplaces and public places;

a) töötajate teisese tubakasuitsuga kokkupuutumise vähenemine töökohtadel ja avalikes kohtades;

(b) reduction in content of second-hand tobacco smoke in the air in workplaces (particularly in restaurants) and public places;

b) teisese tubakasuitsu vähenemine töökohtade (eelkõige restoranide) ja avalike kohtade õhus;

(c) reduction in mortality and morbidity from exposure to second-hand tobacco smoke;

c) teisese tubakasuitsuga kokkupuutumisest tuleneva suremuse ja haiguste vähenemine;

(d) reduction in exposure to second-hand tobacco smoke in private homes;

d) teisese tubakasuitsuga kokkupuutumise vähenemine kodudes;

(e) changes in smoking prevalence and smoking-related behaviours;

e) muutused suitsetamise üldises levikus ja suitsetamisega seotud käitumises;

(f) economic impacts.

f) majanduslik mõju.

[1] It is possible that constituent elements of tobacco smoke may exist in air in amounts too small to be measured. Attention should be given to the possibility that the tobacco industry or the hospitality sector may attempt to exploit the limitations of this definition.

[1] On võimalik, et tubakasuitsu koostisosad esinevad õhus nii väikeses koguses, mida ei ole võimalik mõõta. Tuleb arvestada võimalust, et tubakatööstus ning majutus- ja toitlustussektor võivad üritada selle definitsiooni piire laiendada.

[2] The publication "WHO policy recommendations: protection from exposure to second-hand tobacco smoke" (Geneva, World Health Organisation, 2007) provides references and links to monitoring studies conducted elsewhere on all of these indicators.

[2] WHO väljaandes "Policy recommendations: protection from exposure to second-hand tobacco smoke" (Geneva, World Health Organization, 2007) on mitmeid viiteid ja linke kõikide nende näitajat kohta mujal tehtud uuringutele.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------