[pic] | COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES |

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brussels, 7.10.2009

Brüssel 7.10.2009

COM(2009) 519 final

KOM(2009) 519 lõplik

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Investing in the Development of Low Carbon Technologies (SET-Plan)

vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta(Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)

{SEC(2009) 1295}{SEC(2009) 1296}{SEC(2009) 1297}{SEC(2009) 1298}

{SEK(2009) 1295}{SEK(2009) 1296}{SEK(2009) 1297}{SEK(2009) 1298}

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Investing in the Development of Low Carbon Technologies (SET-Plan)

vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta(Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)

(Text with EEA relevance)

(EMPs kohaldatav tekst)

1. INTRODUCTION

1. Sissejuhatus

A critical challenge

Suur väljakutse

One of the EU's key ambitions must be to develop a low-carbon economy. The EU has put in place a comprehensive policy framework, including among others: the climate and energy targets for 2020 and a carbon price through the Emissions Trading System. We are also working towards the successful conclusion of international climate change negotiations at Copenhagen[1] at the end of 2009. Now, we have to deliver, both in terms of the 2020 targets and, in the longer term, aiming for an 80% cut in greenhouse gas emissions by 2050 compared to 1990 levels.

Euroopa üks põhieesmärke peab olema üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. EL on selleks kehtestanud ulatusliku poliitikaraamistiku, mis hõlmab muu hulgas 2020. aastaks seatud kliima- ja energiaalaseid eesmärke ning heitkogustega kauplemise süsteemi, mille alusel süsinikdioksiidiheitele kehtestatakse hind. EL valmistub ka kliimamuutust käsitlevate rahvusvaheliste läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks Kopenhaagenis[1] 2009. aasta lõpus. Nüüd on aeg võetud kohustusi täitma hakata, pidades silmas nii 2020. aastaks kinnitatud eesmärke kui ka sihte pikemas perspektiivis ehk 2050. aastaks 80 %-list kasvuhoonegaaside heite vähendamist võrreldes 1990. aastate tasemega.

Reinventing our energy system on a low carbon model is one of the critical challenges of the 21st Century. Today, in the EU, our primary energy supply is 80% dependent on fossil fuels. Networks and supply chains have been optimised over decades to deliver energy from these sources to our society. Economic growth and prosperity has been built on oil, coal and gas. But, they have also made us vulnerable to energy supply disruptions from outside the EU, to volatility in energy prices and to climate change.

Meie energeetikasüsteemi ümberkujundamine vähese süsihappegaasiheitega energeetikasüsteemiks on üks 21. sajandi otsustava tähtsusega ülesandeid. Praegu sõltub ELi primaarenergiaga varustamine 80 % ulatuses fossiilkütustest. Aastakümnete jooksul on jaotusvõrke ja turustusahelaid optimeeritud energia tarnimiseks just neist allikaist. Majanduskasv ja heaolu on olnud rajatud naftale, söele ja gaasile. Kuid see on jätnud meid ka väljaspool ELi tekkivate energiatarnehäirete, kõikuvate energiahindade ja kliimamuutuse meelevalda.

There are different possible pathways to a low carbon economy. Clearly, no single measure or technology will suffice, and the precise mix in each country will depend on the particular combination of political choices, market forces, resource availability and public acceptance.

Vähese süsihappegaasiheitega majanduse poole liikumiseks on palju võimalusi. On selge, et ühest meetmest või tehnoloogiast ei piisa, vaid nende konkreetne kooslus igas riigis kujuneb poliitiliste valikute, turujõudude, ressursside kättesaadavuse ja üldsuse hoiakute koosmõjul.

The technology fabric under pressure

Tehnoloogiastruktuur on surve all

What is also clear is that technology and the efficient use of resources lie at the heart of the challenge. We need to stimulate our best brains to push back the frontiers of science, in materials, in chemistry and physics, in nanotechnology and biotechnology, to find new and better ways of producing and consuming energy. But, at the same time, we cannot sit back and wait for such potentially game-changing breakthroughs to emerge from the laboratories and make the often long and arduous journey to market. We have to act now, accelerating the development of those technologies with the greatest potential. This puts our science and technology fabric under pressure, to deliver solutions on time.

Samuti on selge, et otsustav osa ülesandega toimetulemisel on tehnoloogial ja ressursside tõhusal kasutamisel. Meie parimad teadlased tuleb rakendada teadustöö piiride laiendamiseks materjalide, keemia ja füüsika, nanotehnoloogia ja biotehnoloogia valdkonnas, et leida uusi ja paremaid võimalusi energia tootmiseks ja tarbimiseks. Samas ei saa jääda ootama üksnes laborite võimalikke läbimurdelisi avastusi ja nende sageli pikka ja vaevalist teekonda turule. Peame tegutsema kohe, kiirendades kõige perspektiivikamate tehnoloogialahenduste edasiarendamist. Sellega kaasneb teadus- ja tehnoloogiastruktuuridele surve leida vajalikud lahendused õigeaegselt.

Markets alone will not deliver

Üksnes turule loota ei saa

Markets and energy companies acting on their own are unlikely to be able to deliver the needed technological breakthroughs within a sufficiently short time span to meet the EU's energy and climate policy goals. Locked-in investments, vested interests, as well as the high risks and need for significant investments in less profitable alternatives, mean that change will be slow without a major push. Public policy and public investment partnering with the private sector is the only credible route to meet our goals, established for the public good.

Turg ja energeetikaettevõtjad ei suuda omal jõul tagada ELi energia- ja kliimaalaste eesmärkide täitmiseks vajalikke tehnoloogilisi läbimurdeid piisavalt lühikese aja jooksul. Juba tehtud investeeringud, seaduslikud huvid, samuti vajadus riskida ja teha suuri investeeringuid vähem kasumlikesse alternatiividesse tingivad selle, et ilma jõulise taganttõuketa on oodata üksnes aeglasi muutusi. Üldise hüvangu huvides seatud eesmärkide saavutamiseks on riikliku poliitika ja investeeringute ühitamine erasektori panusega ainus usaldusväärne tee.

The SET-Plan is the technology pillar of the EU's energy and climate policy

Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava on ELi energia- ja kliimapoliitika tugisammas tehnoloogiavaldkonnas

Similarly, Member States are also unlikely on their own to be willing or able to accelerate technology development over a sufficiently broad portfolio of technologies. The European Strategic Energy Technology Plan (SET-Plan)[2] is the EU's response to the challenge of accelerating the development of low carbon technologies, leading to their widespread market take-up. It sets out a vision of a Europe with world leadership in a diverse portfolio of clean, efficient and low-carbon energy technologies as a motor for prosperity and a key contributor to growth and jobs. It proposes joint strategic planning and more effective implementation of programmes. It now needs to be taken forward to implementation.

Ei ole ka tõenäoline, et liikmesriigid on valmis või võimelised iseseisvalt kiirendama tehnoloogilist arendustegevust piisavalt laias ulatuses. Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-Plan)[2] on ELi vastus väljakutsele toetada vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia kiiremat arengut ja laialdast turule jõudmist. Selles on esitatud nägemus Euroopast, kes on saavutanud maailmas juhtpositsiooni erinevate keskkonnasõbralike, tõhusate ja vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikatehnoloogia lahenduste kasutamises, mille abil ta suurendab oma jõukust ja majanduskasvu ning tagab töökohtade olemasolu. Kavaga nähakse ette ühine strateegiline planeerimine ja programmide tõhusam teostamine. Järgmine samm on kava rakendamine.

A global issue

Globaalne ülesanne

However, the EU's transition to a low carbon economy would be meaningless without a global transition. This is why strengthening international cooperation is an integral part of climate negotiations and why the G8 agreed to facilitate the development, deployment and diffusion of advanced technologies in emerging and developing economies, as well as the Major Economies Forum agreement to establish a Global Partnership to work together in the development of transformational low-carbon technologies. An active international trade policy will also promote the growth of markets inside and outside Europe and increase the take-up of low-carbon technologies.

Kuid Euroopa üleminek vähese süsihappegaasiheitega majandusele oleks mõttetu, kui sama ei teeks kogu maailm. Seepärast on rahvusvahelise koostöö tihendamine kliimaalaste läbirääkimiste lahutamatu osa ning G8 raames on nõustutud toetama kõrgtehnoloogia arengut, rakendamist ja levitamist nii kiiresti kasvava majandusega riikides kui ka arengumaades, samuti tähtsamate majandusriikide foorumil saavutatud kokkulepet seada läbimurdelise, vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia levitamiseks sisse partnerlus maailma tasandil. Aktiivne rahvusvaheline kaubanduspoliitika aitab ühtlasi elavdada turgu Euroopas ja väljaspool seda ning suurendada vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogialahenduste kasutuselevõtu võimalusi.

Investing in the future – an opportunity rather than a burden

Investeering tulevikku – pigem võimalus kui koorem

A European approach is essential to realise the ambition of seeing low carbon technologies effectively developed in view of bringing them to the market: it allows key players to come together on a continental scale; it helps to identify and to tackle the barriers holding back innovative products and services in the single market; and it allows different sources of private and public funding to be brought together. The estimates of resources in this Communication are not a proposal for funding from the EU budget. They represent an effort to identify key areas where Europe needs to invest in the coming years to give concrete expression to its low carbon vision. The figures presented should be understood as indications of orders of magnitude. The bulk of the funds required will have to come from the private sector and from Member States, with a contribution from the EU budget towards some of it. In this way, the limited resources available from the EU budget can be used to leverage a step change in the investment provided for the research and demonstration of low carbon technologies.

Ambitsioonikale eesmärgile arendada välja ja võtta kasutusele vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia on võimalik läheneda üksnes Euroopa tasandilt. See võimaldab põhitegijatel tegutseda maailmajaona, aitab välja selgitada ja kõrvaldada takistused, mis ei lase innovaatilistel toodetel ja teenustel jõuda ühisturule, ning võimaldab ühitada eri allikatest pärit riiklikke ja eravahendeid. Käesolevas teatises antud hinnang rahastamisvajadusele ei ole ettepanek rahastamiseks ELi eelarvest. Hinnanguga püütakse kindlaks määrata need peamised valdkonnad, kuhu Euroopa peab lähiaastatel investeerima, et oma nägemusele vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogiast konkreetne kuju anda. Esitatud arvusid tuleks pidada suurusjärgu hinnanguteks. Enamik vajalikest vahenditest peab tulema erasektorist ja liikmesriikidest, mida osaliselt toetab ELi eelarve panus. Selliselt on võimalik ELi piiratud eelarvevahendeid kasutada nii, et need tooksid kaasa investeeringute olulise suurendamise vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia uurimis- ja esitlustegevusse.

While fully appreciating the limitations on public budgets over the coming years, the Commission firmly believes that the implementation of the SET-Plan, with sufficient resources, represents an opportunity that cannot be missed. New investment today will bring savings to public budgets in the long run, making the achievement of our policy goals closer and cheaper.

Olles täiel määral teadlik riigieelarvete piirangutest lähitulevikus, on komisjonil kindel usk, et Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamine täiendavate vahenditega on võimalus, mida ei tohi mööda lasta. Tänased uued investeeringud tähendavad riigieelarve kokkuhoidu pikas perspektiivis ning aitavad poliitilisi eesmärke saavutada kergemini ja odavamalt.

2. WHAT DO WE NEED TO FINANCE? A COSTED EU LOW CARBON TECHNOLOGY ROADMAP FOR 2010-2020

2. Mida me peame rahastama? ELi teekaart vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogiani jõudmiseks aastatel 2010–2020, koos maksumuse hinnangutega

Investments over the next 10 years will have profound consequences for energy security, climate change and growth and jobs in Europe. Working together with stakeholders, the Commission has drawn up Technology Roadmaps 2010-2020 for the implementation of the SET-Plan. These roadmaps and the methodology followed to prepare them are detailed in a Staff Working Paper accompanying this Communication[3]. They prioritise the different needs of the various technologies, depending upon their stage of development and maturity, balancing the short-term needs against longer-term innovation potential.

Järgmise 10 aasta jooksul tehtavatel investeeringutel on olulised tagajärjed energia varustuskindluse, kliimamuutuse ning Euroopa majanduskasvu ja tööhõive suhtes. Koostöös sidusrühmadega on komisjon koostanud nn tehnoloogia teekaardid Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamiseks aastatel 2010–2020. Neid teekaarte ja nende koostamiseks kasutatud metoodikat on üksikasjalikumalt tutvustatud käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis[3]. Teekaartides on seatud tehnoloogialahenduste erinevad vajadused tähtsusjärjekorda vastavalt nende arengu- ja küpsusastmele, püüdes leida tasakaalu lühiajaliste vajaduste ja pikaajaliste innovatsioonivõimaluste vahel.

The roadmaps and associated cost estimates are based on the best available information today. They will be subject to periodic review and amendment in the light of progress on implementation and changing circumstances and priorities. The costings include private investment and public funding, both at EU and national level. They include the costs of research, technological development, demonstration and early market take-up, but exclude the cost of deployment and market-based incentives, such as feed-in tariffs[4]. While helping to build up an overall picture of the funding needs, they should not be taken as a proposal for the future allocation of EU funds. Future priorities for the EU budget will need to be defined as part of the budget review and in the context of the preparation of the next multiannual financial framework.

Nii teekaardid kui ka vastavad kuluarvutused põhinevad parimal täna kättesaadaval teabel. Neid vaadatakse korrapäraselt läbi ja kohandatakse, olenevalt rakendamise edenemisest ning muutuvatest oludest ja prioriteetidest. Kulude prognoos hõlmab erainvesteeringuid ning ELi ja liikmesriikide tasandi riiklikku rahastamist. See katab uurimistöö, tehnoloogiaarenduse, esitluste ja algse turundamise kulud, kuid mitte laialdase kasutuselevõtu ja turupõhiste stiimulite nagu soodustariifidega seotud kulusid[4]. Kuluarvutused aitavad saada üldpilti rahastamisvajadusest, kuid neid ei tohiks käsitada ettepanekuna ELi vahendite tulevaseks eraldamiseks. Edaspidised ELi eelarveprioriteedid tuleb määratleda eelarve läbivaatamise käigus ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise kontekstis.

2.1 European Industrial Initiatives

2.1 Euroopa tööstusalgatused

In a carbon constrained world, technology mastery will increasingly determine prosperity and competitiveness. With the EU policy framework that has been put in place, European industry has the opportunity to lead the world in developing clean and efficient energy technologies. The European Industrial Initiatives[5] aim to turn that opportunity into reality by focussing effort on key challenges and bottlenecks and proposing concrete actions for the period 2010-2020.

Süsihappegaasipiirangutega maailmas muutuvad heaolu ja konkurentsivõime üha enam sõltuvaks tehnoloogia valdamisest. Tänu ELis sätestatud poliitilisele raamistikule on Euroopa tööstusel võimalus asuda maailmas juhtrolli keskkonnahoidliku ja tõhusa energeetikatehnoloogia väljatöötamisel. Euroopa tööstusalgatuste[5] eesmärk on selle võimaluse ärakasutamine jõupingutuste keskendamisega kõige olulisematele ülesannetele ja kitsaskohtadele ning ettepanekutega konkreetsete meetmete kohta ajavahemikuks 2010–2020.

The launching of the initiatives themselves will be accompanied by detailed implementation plans, building upon these roadmaps and further prioritising the actions proposed in function of the available resources and the logic of intervention at different levels.

Algatuste käivitamist toetavad üksikasjalikud rakenduskavad, mille koostamisel lähtutakse teekaartidest ning milles täpsustatakse kavandatavate meetmete järjestus olemasolevaid rahalisi vahendeid ja erinevate tasandite sekkumispõhimõtteid silmas pidades.

- The European wind initiative

- Euroopa tuuleenergia algatus

Wind energy has to accelerate the reduction of costs, increasingly move offshore and resolve the associated grid integration issues if it is to fulfil its huge potential. To support its rapid expansion, we need: to develop a better picture of wind resources in Europe, through coordinated measurement campaigns; to build 5-10 testing facilities for new turbine components; up to 10 demonstration projects of next generation turbines; at least 5 prototypes of new offshore substructures tested in different environments; demonstrate new manufacturing processes; and test the viability of new logistics strategies and erection techniques in remote and often hostile weather environments. All of this must be underpinned by a comprehensive research programme to improve the conversion efficiency of wind turbines.

Tuuleenergia tohutu potentsiaali ärakasutamiseks tuleb kiiresti vähendada kulusid, kasutada üha rohkem avamerd ja lahendada sellega seonduvad võrguühenduste küsimused. Tuuleenergia kasutamise kiire leviku toetuseks on vaja: saada koordineeritud mõõtmiste abil parem ülevaade Euroopa tuuleressursist, ehitada 5–10 katserajatist uute turbiinikomponentide katsetamiseks, valmistada ette kuni 10 uue põlvkonna turbiinide näidisprojekti, vähemalt 5 avamerel kasutatava kandekonstruktsiooni uut prototüüpi, mida on katsetatud erinevas keskkonnas, demonstreerida uusi valmistamisprotsesse ja katsetada uue logistikastrateegia ja püstitamistehnika toimivust kõrvalistes ja sageli karmide ilmaoludega kohtades. Kõike seda tuleb toetada laiahaardelise uurimisprogrammiga tuuleturbiinide energia muundamistõhususe suurendamiseks.

The total public and private investment needed in Europe over the next 10 years is estimated as €6 bn. The return would be fully competitive wind power generation capable of contributing up to 20% of EU electricity by 2020 and as much as 33% by 2030. More than 250 000 skilled jobs could be created.

Järgmise 10 aasta jooksul peavad avalik ja erasektor investeerima Euroopas kokku hinnanguliselt 6 miljardit eurot. Sellega saavutataks täiel määral konkurentsivõimelise tuuleenergia tootmine, mille osakaal võiks 2020. aastaks olla kuni 20 % ELi elektrienergiast ja 33 % aastaks 2030. Ühtlasi oleks võimalik luua üle 250 000 kvalifikatsiooni nõudva töökoha.

- The solar Europe initiative

- Euroopa päikeseenergia algatus

Solar energy , including photovoltaics (PV) and concentrated solar power (CSP), has to become more competitive and gain mass market appeal. Problems derived from its distributed and variable nature need to be resolved. To support the development of PV, we need: a long-term research programme focussed on advanced PV concepts and systems; up to 5 pilot plants for automated mass production; and a portfolio of demonstration projects for both decentralised and centralised PV power production. For CSP, the overriding need is for industrial up-scaling of demonstrated technologies by building up to 10 first-of-a-kind power plants, supported by a research programme to reduce costs and improve efficiency, particularly through heat storage.

Päikeseenergia , sealhulgas fotogalvaanika ja kontsentreeritud päikeseenergia peab muutuma konkurentsivõimelisemaks ja sellest peab saama turu jaoks atraktiivne masstootmine. Lahendada tuleb päikeseenergia ebaühtlase ja muutliku kättesaadavusega kaasnevad probleemid. Fotogalvaanika arengu edendamiseks on vaja: fotogalvaanika kaasaegsetele lahendustele ja süsteemidele suunatud pikaajalist uurimisprogrammi, kuni 5 katserajatist automatiseeritud masstootmise tarbeks ja fotogalvaanilise energia nii detsentraliseeritud kui ka tsentraliseeritud tootmise erinevaid näidisprojekte. Kontsentreeritud päikeseenergia puhul on olulisimaks vajaduseks esitletud tehnoloogia viimine tööstuslikku mastaapi, milleks tuleb rajada kuni 10 esimest omalaadset jõujaama ning käivitada uurimisprogramm kulude vähendamiseks ja tõhususe suurendamiseks eelkõige soojuse säilitamise kaudu.

The total public and private investment needed in Europe over the next 10 years is estimated as €16 bn. Up to 15% of EU electricity could be generated by solar power in 2020 as a result of such a programme coupled with market-based incentives. More than 200 000 skilled jobs could be created.

Järgmise 10 aasta jooksul peavad avalik ja erasektor investeerima Euroopas kokku hinnanguliselt 16 miljardit eurot. Sellise programmi rakendumisel ja turupõhiste stiimulite toel saaks 2020. aastal kuni 15 % ELi elektrist toota päikeseenergiast. Ühtlasi oleks võimalik luua üle 200 000 kvalifikatsiooni nõudva töökoha.

- The European electricity grid initiative

- Euroopa elektri suurvõrgu algatus

Electricity networks have to respond to three interrelated challenges – creating a real internal market; integrating a massive increase of intermittent energy sources; and managing complex interactions between suppliers and customers. To ensure that our electricity networks are fit for the 21st Century, we need a strongly integrated research and demonstration programme: research to develop new technologies to monitor, control and operate networks in normal and emergency conditions and develop optimal strategies and market designs to provide all actors with the right incentives to contribute to the overall efficiency and cost-effectiveness of the electricity supply chain; up to 20 large-scale demonstration projects at real life scale to validate solutions and value their real system benefits, before rolling them out across Europe.

Elektrivõrgud peavad täitma kolme omavahel seotud ülesannet – looma reaalse siseturu, kaasama suurel hulgal uusi perioodiliselt toimivaid energiaallikaid ning toime tulema tarnijate ja klientide keerulise vastastikmõjuga. Elektrivõrkude kohandamiseks 21. sajandi nõudmistega on vaja teadusuuringute ja tutvustamistegevuse hästi seostatud programmi. See hõlmaks uurimistööd, mille eesmärk on töötada välja uus tehnoloogia võrkude seireks, kontrollimiseks ja käitamiseks tava- ja hädaolukorras, ning optimaalse strateegia ja turumudelite arendamist, mis stimuleeriks kõiki asjaosalisi andma oma panust elektritarneahela üldisesse tõhususse ja tasuvusse, samuti kuni 20 suurt reaalmastaabis näidisprojekti, et kontrollida kasutatud lahendusi ja hinnata nende tegelikku süsteemisobivust enne üle-euroopalist kasutuselevõttu.

The total public and private investment needed in Europe over the next 10 years is estimated as €2 bn. The goal is that by 2020, 50% of networks in Europe would enable the seamless integration of renewables and operate along 'smart' principles, effectively matching supply and demand and supporting the internal market for the benefit of citizens.

Järgmise 10 aasta jooksul peavad avalik ja erasektor investeerima Euroopas kokku hinnanguliselt 2 miljardit eurot. Eesmärgi kohaselt peaks 2020. aastal võimaldama 50 % Euroopa elektrivõrkudest sujuvat taastuvenergia kaasamist ja toimima aruka võrgu põhimõttel, sobitades tulemuslikult pakkumist ja nõudlust ning kindlustades siseturgu kodanike huvides.

- The sustainable bio-energy Europe initiative

- Euroopa säästva bioenergia algatus

Bio-energy has to bring to commercial maturity the most promising technologies, in order to permit large-scale, sustainable production of advanced biofuels and highly efficient combined heat and power from biomass. Different bio-energy pathways are at various stages of maturity. For many, the most pressing need is to demonstrate the technology at the appropriate scale – pilot plants, pre-commercial demonstration or full industrial scale. Up to 30 such plants will be needed across Europe to take full account of differing geographical and climate conditions and logistical constraints. A longer term research programme will support the development of a sustainable bio-energy industry beyond 2020.

Bioenergeetika kõige paljulubavamad tehnoloogilised lahendused tuleks viia äriküpsuseni, et võimaldada teise põlvkonna biokütuste laialdast säästvat tootmist ning soojuse ja energia tõhusat koostootmist biomassist. Bioenergia erinevad kasutusvõimalused on erinevas arenguastmes. Paljude meelest on kõige olulisem tõendada tehnoloogia toimivust vajalikus mastaabis – katsetehased, turustamiseelne esitlus või tööstuslik täismaht. Euroopa erinevate geograafiliste ja kliimatingimustega, samuti logistiliste kitsaskohtadega täiel määral arvestamiseks on tarvis kuni 30 sellist tehast. Säästva bioenergeetikatööstuse arengut 2020. aastale järgnevatel aastatel hakkab toetama pikaajaline uurimisprogramm.

The total public and private investment needed in Europe over the next 10 years is estimated as €9 bn. By 2020, the contribution to the EU energy mix from cost-competitive bio-energy used in accordance with the sustainability criteria of the new RES directive[6] could be at least 14%. More than 200 000 local jobs could be created.

Järgmise 10 aasta jooksul peavad avalik ja erasektor investeerima Euroopas kokku hinnanguliselt 9 miljardit eurot. 2020. aastaks võiks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia direktiivi[6] säästvuse kriteeriumide kohaselt kasutatava konkurentsivõimelise bioenergia osa olla vähemalt 14 % ELis toodetavast koguenergiast. Ühtlasi oleks võimalik luua üle 200 000 kohaliku töökoha.

- The European CO2 capture, transport and storage initiative

- Euroopa CO 2 kogumise, transpordi ja säilitamise algatus

Carbon capture and storage (CCS) technologies have to be widely commercialised if the EU wants to achieve almost zero carbon power generation by 2050 and if the likely continued use of the vast global coal reserves is not to exacerbate climate change. The pressing need is to demonstrate at industrial scale the full CCS chain for a representative portfolio of different capture, transport and storage options. At the same time, a comprehensive research programme will deliver improved components, integrated systems and processes to make CCS commercially feasible in fossil fuel power plants going into operation after 2020.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat on vaja laialdaselt turustada, kui EL tahab aastaks 2050 seatud eesmärgi täita, st vähendada energiatootmise süsihappegaasiheite peaaegu nullini, ning kui tahetakse maailma tohutute söevarude tõenäolise jätkuva kasutamise puhul vältida kliimamuutuse süvenemist. Kõige olulisem oleks praegu näidata kogu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ahela toimivust tööstuslikul tasandil, kasutades erinevaid tüüpilisi kogumise, transpordi ja säilitamise võimalusi. Samal ajal töötataks põhjaliku uurimisprogrammi raames välja täiustatud komponendid, integreeritud süsteemid ja protsessid, et muuta süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine kaubanduslikult teostatavaks pärast 2020. aastat avatavates fossiilkütusel töötavates jõujaamades.

The total public and private investment needed in Europe over the next 10 years is estimated as €13 bn. The target is to reduce the cost of CCS to 30-50 € per tonne of CO2 abated by 2020, making it cost-effective within a carbon pricing environment.

Järgmise 10 aasta jooksul peavad avalik ja erasektor investeerima Euroopas kokku hinnanguliselt 13 miljardit eurot. Eesmärk on vähendada 2020. aastaks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise maksumust 30–50 euroni ühe tonni kõrvaldatud CO2-heite kohta, et muuta see süsinikdioksiidi hinnakujunduse taustal kulutasuvaks.

- The sustainable nuclear fission initiative

- Säästva tuumalõhustamise algatus

Nuclear fission has to move towards long-term sustainability with a new generation of reactor type – the Generation-IV reactor. They will be designed to maximise inherent safety, increase efficiency, produce less radioactive waste and minimise proliferation risks. Commercial deployment of these reactors is foreseen for 2040, but to achieve that target, work has to start now. The bulk of the programme up to 2020 will be the design and construction of prototypes and demonstrators, fuel fabrication workshops and experimental facilities and a research programme to develop new materials and components to improve the industrial and economic viability of the reactors. This effort will build upon a solid basis of competences and experience in current nuclear technology which is contributing to meeting the 2020 SET-Plan objectives.

Tuumalõhustamine peab arenema pikaajalise säästvuse suunas uue reaktoritüübi ehk neljanda põlvkonna reaktori kasutuselevõtmisega. Reaktori projekteerimisel peetakse silmas tuumajaamade maksimaalset ohutust, suuremat efektiivsust, radioaktiivsete jäätmete hulga vähendamist ja väärkasutusriski minimeerimist. Kommertskasutusse kavatsetakse need reaktorid võtta 2040. aastast, kuid selleks tuleb hakata kohe ettevalmistusi tegema. Aastani 2020 on põhiosa programmist pühendatud prototüüpide ja näidisrajatiste projekteerimisele ja ehitamisele, kütuse tootmise väikemudelitele ja katserajatistele ning uurimisprogrammile uute materjalide ja komponentide väljatöötamiseks, et parandada reaktorite tööstuslikku ja majanduslikku kasutuskõlblikkust. See tegevus põhineb tänapäevase tuumatehnoloogia kasutamisel saadud pädevuse ja kogemuste pagasil ning see aitab saavutada Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas aastaks 2020 seatud eesmärke.

The total public and private investment needed in Europe over the next 10 years is estimated as €7 bn. By 2020, the first Generation-IV prototypes should be in operation. The first co-generation reactors could also appear within the next decade as demonstration projects to test the technology for coupling with industrial processes.

Järgmise 10 aasta jooksul peavad avalik ja erasektor investeerima Euroopas kokku hinnanguliselt 7 miljardit eurot. Esimesed neljanda põlvkonna prototüübid peaksid kasutusele tulema 2020. aastal. Järgmisel kümnendil katsetatakse ilmselt ka esimesi koostootmise reaktoreid ja sellise tehnoloogia sidumist tootmisprotsessiga.

- Fuel cells and hydrogen

- Kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogia algatus

The Joint Technology Initiative (JTI) on fuel cells and hydrogen was established for 2008-2013 with a budget of 470 M€ of Community funding to be at least matched by industry.

Kütuseelemente ja vesinikku käsitlev ühine tehnoloogiaalgatus käivitati ajavahemikuks 2008–2013, milleks ühenduse vahenditest eraldati 470 miljonit eurot ja vähemalt sama suure summa peaksid lisama ettevõtjad.

The JTI has the minimum critical mass needed to develop and validate efficient and cost-competitive technologies for the various applications. However, meeting the market entry targets set by industry will require substantial additional effort. In particular, more and larger scale demonstrations and pre-commercial deployment activities for portable, stationary, transport applications will be required, as will long-term research and technology development to build up a competitive fuel cell chain and a sustainable hydrogen infrastructure across the EU. The additional public and private funding needed is currently estimated as €5 bn for the period 2013-2020.

Ühise tehnoloogiaalgatuse raames on olemas kriitiline mass, et välja töötada ja katsetada tõhusaid ja maksumuselt konkurentsivõimelisi tehnoloogialahendusi erinevateks rakendusteks. Kuid ettevõtjate seatud turulepääsu-eesmärkide täitmine nõuab veel suuri pingutusi. Eelkõige on vaja rohkem ja laiaulatuslikumaid esitlusi ja turustuseelseid kasutusnäiteid teisaldatavate, paiksete ja transpordirakenduste kohta, samuti pikaajalist uurimistööd ja tehnoarendust, et luua üleeuroopaline konkurentsivõimeline kütuseelemendiahel ja püsiv vesinikutehnoloogia infrastruktuur. Ajavahemikul 2013–2020 peavad avalik ja erasektor täiendavalt investeerima praeguste hinnangute kohaselt 5 miljardit eurot.

2.2 Energy efficiency – Smart Cities Initiative

2.2 2.2 Energiatõhusus – arukate linnade algatus

Energy efficiency is the simplest and cheapest way to secure CO2 reductions. In transport, buildings and industry, available technology opportunities must be turned into business opportunities. This new European initiative – Smart Cities – has the objective to create the conditions to trigger the mass market take-up of energy efficiency technologies.

Energiatõhusus on kõige lihtsam ja odavam viis tagada CO2-heite vähendamine. Transpordis, ehitistes ja tööstuses tuleb olemasolevad tehnoloogiavõimalused muuta ärivõimalusteks. Uus Euroopa algatus „Arukad linnad“ on suunatud energiatõhusate tehnoloogialahenduste laialdaseks turuleviimiseks vajalike tingimuste loomisele.

The initiative will support ambitious and pioneer cities (e.g. from the Covenant of Mayors) that would transform their buildings, energy networks and transport systems into those of the future, demonstrating transition concepts and strategies to a low carbon economy. Participating cities and regions will be expected to test and demonstrate the feasibility of going beyond the current EU energy and climate objectives – i.e. towards a 40% reduction of greenhouse gas emissions through sustainable production, distribution and use of energy by 2020.

Algatuse raames toetatakse katseobjektideks valitud ambitsioonikaid linnu (nt „Linnapeade pakti” raames), kes soovivad viia ehitised, energiavõrgud ja transpordisüsteemid vastavusse tulevikuvajadustega ja demonstreerida põhimõtteid ja strateegiat, millega saab üle minna vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. Osalevad linnad ja regioonid peavad katsetama võimalusi seada veelgi kõrgemaid eesmärke kui praegused ELi energia- ja kliimaeesmärgid, s.o kasvuhoonegaaside heite 40 %-line vähendamine aastaks 2020 energia säästliku tootmise, jaotamise ja kasutamisega, ning näitama nende eesmärkide teostatavust.

The total public and private investment needed in Europe over the next 10 years is estimated as €11 bn. By 2020, the Smart Cities initiative should put 25 to 30 European cities at the forefront of the transition to a low carbon future. These cities will be the nuclei from which smart networks, a new generation of buildings and low carbon transport solutions will develop into European wide realities that will transform our energy system.

Järgmise 10 aasta jooksul peavad avalik ja erasektor investeerima Euroopas kokku hinnanguliselt 11 miljardit eurot. Arukate linnade algatuse toetusel peaksid 25–30 Euroopa linna asuma 2020. aastaks vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele üleminekut juhtima. Nendest linnadest saavad lähtekohad, mille kaudu arukad võrgud, uue põlvkonna hooned ja alternatiivtransport muutuvad üleeuroopaliseks tegelikkuseks, mis kujundab ümber ka meie energiasüsteemi.

2.3 European Energy Research Alliance

2.3 Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit

The European Energy Research Alliance (EERA) is elevating cooperation between national research institutes to a new level – from an ad-hoc participation in uncoordinated joint projects to collectively devising and implementing joint programmes. To accelerate the development of new generations of low carbon technologies, we need to build on the momentum of the Alliance and boost the scale of its joint programmes through additional investment. Taking ideas out of the laboratory and developing them to the point where they can be taken up by industry is a step that needs to be shortened considerably. The involvement of universities in the Alliance through the platform created by the European University Association will help ensure that the best brains can be mobilised.

Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit viib riiklike uurimisinstituutide vahelise koostöö täiesti uuele tasemele – ajutine osalemine koordineerimata ühisprojektides asendub ühise ettevalmistuse ja rakendusega ühisprogrammidega. Et kiirendada vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia uue põlvkonna väljatöötamist, tuleb Euroopal tugineda liidu senisele hoogsale tegevusele ja suurendada selle ühisprogrammide haaret täiendavate investeeringutega. Oluliselt tuleb lühendada aega, mis kulub idee arendamiseks laboriuuringutest tööstusliku kasutuskõlblikkuseni. Ülikoolide osalemine liidu tegevuses Euroopa Ülikoolide Liidu loodud platvormi vahendusel aitab tagada parimate teadlaste kaasamise.

Over the next two years, the Alliance will launch and implement joint programmes addressing the key challenges of the SET-Plan with concrete technological objectives. Strong links will be developed with the Industrial Initiatives to ensure industrial relevance. On the basis of current progress, we estimate that the Alliance could expand its activities to effectively manage an additional public investment, EU and national, of €5 bn over 10 years.

Järgmise kahe aasta jooksul käivitab ja rakendab liit ühisprogrammid, mille raames käsitletakse Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava peamisi ülesandeid ja millele on seatud konkreetsed tehnoloogilised eesmärgid. Kogu tegevus seotakse tihedasti tööstusalgatustega, et tagada asjakohasus ka ettevõtjate seisukohast. Senine edu annab alust arvata, et liit suudab oma tegevust laiendada ja tõhusalt rakendada ELi ja liikmesriikide lisainvesteeringuid 5 miljardi euro ulatuses 10 aasta jooksul.

2.4 Complementary activities and initiatives

2.4 Täiendav tegevus ja algatused

- Other technology avenues

- Muud tehnoloogilised võimalused

At the request of Council and Parliament, the Commission[7] is examining other avenues with great potential such as other sources of offshore renewable energy[8], energy storage and renewable heating and cooling. In the nuclear sector, to sustain its current contribution to low carbon electricity, two key challenges identified in the SET-Plan have to be tackled – lifetime extension of facilities and solutions for nuclear waste.

Nõukogu ja parlamendi palvel uurib komisjon[7] ka muid perspektiivikaid võimalusi nagu avamerel arendatav taastuvenergia tootmine,[8] energia salvestamine ja taastuvenergiat kasutav kütmis- ja jahutustehnoloogia. Et tuumaenergiat oleks võimalik edaspidigi kasutada vähese süsihappegaasiheitega elektritootmiseks, tuleb lahendada kaks Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas osutatud ülesannet – pikendada rajatiste kasutusiga ja leida lahendus tuumajäätmete probleemile.

- Fusion energy

- Tuumasünteesienergeetika

Fusion is a promising source of energy for the long term. Euratom, as host member of the ITER International Agreement, remains fully committed to the success of the ITER project, where high capital investment is needed for the construction phase.

Termotuumasüntees on pikas perspektiivis paljulubav energiaallikas. Euratom on ITERi rahvusvahelise lepingu vastuvõtva osalisena täiel määral tegev ITERi projekti edu tagamisel, mille puhul ehitusjärgus vajatakse suuri kapitalimahutusi.

- Breakthrough science

- Läbimurded teaduse vallas

Motor fuels direct from sunlight, solid-state (digital) light sources that last for decades, batteries that store electricity at ten times the current density. These are some of the technologies of the future. But to master them we have to explore new levels of complexity in the physical and chemical phenomena that control how materials perform and interact[9].

Vahetult päikesevalgusest saadav mootorikütus, kümneid aastaid kasutatavad (digitaalsed) tahkisvalgusallikad ja praegustest akudest kümme korda rohkem elektrit salvestavad akud on vaid mõned tulevikutehnoloogia näited. Kuid nende kasutuselevõtmiseks on vaja jõuda uuele tasandile ainete käitumise ja vastastikuse mõjuga seotud füüsikaliste ja keemiliste nähtuste uurimisel[9].

Basic research is chronically underfunded in the EU. The European Research Council is starting to address this problem, but does not foresee a specific energy related programme. By contrast, the US has recently announced the creation of 46 Energy Frontier Research Centres, with a budget of $777 million (555m€) over the next 5 years. Without a similar effort, Europe will eventually fall behind as new discoveries overtake current technologies. To lay the foundations of our future competitiveness in the face of strong international competition, a further investment of €1 bn should be made in basic research over the next 10 years.

Alusuuringud on ELis olnud pidevalt alarahastatud. Euroopa Teadusnõukogu on asunud probleemiga tegelema, kuid ei näe ette konkreetset energeetikaalast programmi. Seevastu USA teatas hiljaaegu 46 tippteaduskeskuse rajamisest energeetika valdkonnas, mille eelarve järgmiseks viieks aastaks on 777 miljonit USA dollarit (555 miljonit eurot). Kui Euroopa ei tee samalaadseid pingutusi, hakkab ta maha jääma, sest uued avastused tõrjuvad praeguse tehnoloogia kasutusest välja. Arvestades tugevat rahvusvahelist konkurentsi, tuleb Euroopa edaspidise konkurentsivõime tagamiseks investeerida järgmise 10 aasta jooksul alusuuringutesse täiendavalt 1 miljard eurot.

- Activating poles of science and research

- Teadus- ja uurimistöö tippkeskuste kaasamine

In addition to the Energy Research Alliance, other poles of science and research must also be activated to work on energy and climate-related challenges. Cohesion Policy provides significant investment to strengthen and further develop the EU's research capacity, to promote the emergence of new centres of excellence and to reinforce human capital potential. The expertise of other sectors can also be harnessed to support EU energy policy. For instance, the European Space Agency could help transfer advanced insulation materials and ultra-efficient energy systems to the terrestrial energy sector, or make use of space applications to monitor and manage energy systems and to enforce legislation.

Lisaks Energiaalaste Teadusuuringute Liidule tuleb energeetika- ja kliimaküsimuste uurimisse kaasata ka muid teadus- ja uurimistöö tippkeskusi. Ühtekuuluvuspoliitika alusel tehakse suuri investeeringuid, et tugevdada ja arendada ELi suutlikkust teadustöö vallas, aidata kaasa uute tippkeskuste tekkimisele ja inimkapitali suurendamisele. ELi energeetikapoliitika toetamisele võib kaasata ka muude sektorite eksperte. Näiteks võiks energeetikasektor võtta Euroopa Kosmoseagentuuri abil kasutusele kõrgtehnoloogilised isolatsioonimaterjalid ja ülitõhusad energiasüsteemid või kasutada kosmoserakendusi energiasüsteemide jälgimise ja haldamise ning õigusaktide jõustamise vajadusteks.

The proposed Knowledge and Innovation Communities (KIC) on sustainable energy and climate change adaptation and mitigation of the European Institute of Technology (EIT) will have an entrepreneurial outlook, fostering new talent and fully exploiting new innovation opportunities. The annual budget of each KIC is expected to be in the order of €50-100 m, with a quarter coming from the EIT. The participation of KIC actors in the SET-Plan initiatives would help ensure complementarity and avoid overlaps.

Euroopa Tehnoloogiainstituudi raames kavandatud teadmis- ja innovatsiooniühendused, mille eesmärgid on säästev energeetika ning kliimamuutusega kohanemine ja selle mõju leevendamine, keskenduvad suurel määral ettevõtlusele, toetades uusi andeid ja kasutades täiel määral uusi innovatsioonivõimalusi. Iga üksiku teadmis- ja innovatsiooniühenduse aastaeelarve on arvatavasti suurusjärgus 50–100 miljonit eurot, millest neljandik tuleb Euroopa Tehnoloogiainstituudilt. Selliste ühenduste osalemine Euroopa energiatehnoloogia strateegilisest kavast tulenevates algatustes aitab tagada vastastikuse täiendavuse ja vältida dubleerimist.

- International cooperation

- Rahvusvaheline koostöö

Cooperation on technology development will be a key element of the Copenhagen negotiations and the associated costs and implementing arrangements will form part of the negotiations. The G20 has committed to stimulate investment in low carbon technologies and energy efficiency, as well as to provide financial and technical support for such projects in developing countries. This includes taking steps to facilitate the diffusion or transfer of clean energy technology while ensuring the protection of intellectual property rights.

Tehnoloogilise arengu alane koostöö on Kopenhaageni läbirääkimiste põhielement ning sellega seotud kulud ja rakenduslepingud on üks kõne alla tulevatest teemadest. G20 raames on võetud kohustus stimuleerida investeerimist vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse ja energiatõhususse, samuti anda sellistele projektidele rahalist ja tehnilist abi arengumaades. See hõlmab keskkonnasõbraliku energiatehnoloogia levitamise ja üleandmise hõlbustamist, tagades samas intellektuaalomandi õiguste kaitse.

The EU is ready to contribute its fair share of this international support, through multilateral instruments and by strengthening and expanding its bilateral low carbon technology cooperation activities.

EL on valmis andma väärilise panuse sellesse rahvusvahelisse abisse, osaledes mitmepoolsetes kokkulepetes ning tugevdades ja laiendades vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia alast kahepoolset koostööd.

The Commission is already working closely with the US and Japan to define concrete action plans to reinforce our cooperation on energy research. We will build on this experience to ramp up cooperation with other key strategic partners. At the same time, we will continue to improve the coordination of Member States' and EC actions to step up strategic cooperation with partners worldwide. The EU Strategic Forum for International Scientific and Technological Cooperation[10] will be instrumental in improving the framework conditions under which international research is conducted.

Komisjon teeb juba tihedat koostööd USA ja Jaapaniga, et piiritleda konkreetsed tegevuskavad koostöö tugevdamiseks energeetikaalases uurimistegevuses. Saadud kogemustest lähtudes kindlustatakse koostööd ka teiste peamiste strateegiliste partneritega. Samal ajal jätkuvad jõupingutused liikmesriikide ja ühenduse meetmete koordineerimiseks, et tõhustada strateegilist teadus- ja tehnoloogiakoostööd partneritega kogu maailmas. Rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö ELi strateegiline foorum[10] on asjakohane platvorm rahvusvahelise uurimistöö raamtingimuste parandamiseks.

Differing circumstances in developing countries require differentiated actions and levels of ambition. Over the past few years, a number of developing countries have formulated national climate change strategies, including China, India, South Africa and Brazil. The EU is supporting developing countries to embark on low carbon development paths. The EU-China Near Zero Emissions Coal (NZEC) project is a concrete example of technology cooperation, in this case demonstrating carbon capture and storage. The Global Energy Efficiency and Renewable Energy Fund (GEEREF)[11] will invest in renewable energy and sustainable energy infrastructure funds and similar investment structures tailored to regional needs and conditions. Other initiatives include Mediterranean Solar Plan and the Africa-EU Energy Partnership.

Arengumaade erinevad olud eeldavad ka erinevaid meetmeid ja erinevat eesmärkide ulatust. Viimaste aastate jooksul on mitmed arengumaad (sealhulgas Hiina, India, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia) koostanud riikliku kliimamuutuse ohjamise strateegia. EL toetab arengumaid nende pingutustes liikuda vähese süsihappegaasiheitega majanduse suunas. ELi ja Hiina nullilähedase heitega kivisöeelektrijaama projekt (Near Zero Emissions Coal – NZEC) on hea näide tehnoloogiakoostööst, konkreetsel juhul süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas. Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)[11] rahastab taastuvenergia projekte ja säästva energeetika infrastruktuure ning samalaadseid investeerimisstruktuure, mis on välja töötatud konkreetsete piirkondlike vajaduste tarbeks ja tingimuste kohaselt. Veel võib nimetada Vahemere päikseenergia kava ning Aafrika ja ELi vahelist energeetikapartnerlust.

3. SHARING RISKS AND POOLING RESOURCES

3. Riskide hajutamine ja vahendite ühendamine

WITH TODAY'S LEVEL OF KNOWLEDGE, THE COMMISSION BELIEVES THAT investment in the EU has to increase from the current €3 bn per year to around €8 bn per year to effectively move forward the SET-Plan actions[12]. This would represent an additional investment, public and private, of €50 bn over the next 10 years.

Praeguste teadmiste alusel arvab komisjon, et energiatehnoloogia strateegilise kava meetmete tulemuslikuks rakendamiseks peab EL suurendama investeeringuid praeguselt 3 miljardilt eurolt aastas 8 miljardile eurole aastas[12]. See tähendaks avaliku ja erasektori 50 miljardi euro suurust lisainvesteeringut järgmise 10 aasta jooksul.

The continuum of risk faced by low carbon technologies at different stages of the development cycle calls for a risk sharing approach in which all relevant actors, public and private, take on that part of the risk corresponding to their own sphere of activity and logic of intervention. In general terms, the higher the technological uncertainties, the more public support is needed, and with a greater proportion of grants. Where the market risk is predominant due to market failures, public support is also justified to level the playing field – and regulation can also help to address market failures. Otherwise, the private sector should be able to cope on its own.

Vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia arendamise eri etappidega seotud paljud riskid nõuavad nende hajutamist kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori esindajate vahel vastavalt nende konkreetsele tegevusvaldkonnale ja sekkumisloogikale. Üldiselt – mida rohkem on tehnoloogias ebaselgeid küsimusi, seda rohkem on vaja riigi abi, eriti toetustena. Kui turutõrgete tõttu domineerib turuga seotud risk, on avaliku sektori toetus võrdsete võimaluste tagamiseks samuti põhjendatud – ning reguleerimisega saab aidata lahendada ka turuprobleeme. Muul juhul peaks erasektor ise hakkama saama.

Industry needs to be ready to accelerate the development of new technologies and roll them out rapidly. Banks and private investors will have to finance and invest heavily in the companies that will drive the transition to a low carbon economy. Of course, this represents a major challenge in the context of the financial crisis, where risk-aversion is higher and investment in new, riskier technologies is not high in investors' priorities. Public authorities must therefore be prepared to offer the appropriate incentives and consistent policy signals, and, as necessary, to be ready to significantly increase the public funding of low carbon technology development[13].

Tööstus peab olema valmis uue tehnoloogia väljatöötamist kiirendama ja seda kohe kasutusele võtma. Pankadel ja erainvestoritel tuleb oma vahenditega tugevalt toetada selliseid ettevõtjaid, kes on võimelised olema eestvedajaks üleminekul vähese süsihappegaasiheitega majandusele. See on väga keerukas ülesanne olukorras, kus finantskriis on veelgi suurendanud riskitundlikkust ja investeeringud uutesse ja riskantsematesse tehnoloogiatesse ei ole investorite jaoks just esmatähtsad. Seetõttu peavad valitsusasutused olema valmis pakkuma asjakohaseid stiimuleid ja andma kooskõlalisi poliitilisi signaale ning vajaduse korral tunduvalt suurendama vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia arendamise avalikku rahastamist[13].

The overall breakdown of non-nuclear energy research financing in 2007 was 70% private to 30% public. Given the public policy-driven nature of the energy transition and the current economic situation, a significant rise in the public share of the burden in the short term towards a more equal level of commitment would have to be explored.

Energeetika, v.a tuumaenergeetika uurimist finantseeriti 2007. aastal 70 % ulatuses eravahenditega ja 30 % ulatuses riiklike vahenditega. Arvestades poliitika osa energeetika ümberkujundamisel ja praegust majandusolukorda, tuleks üldise koormuse ühtlasemaks jaotamiseks kaaluda riikliku rahastamise osakaalu tunduvat suurendamist lähiperspektiivis.

Currently, 80% of public investment in non-nuclear energy research financing has been at national level and 20% at Community level. Given the need to enable a rapid implementation of focused, integrated programmes on technologies that have widespread deployment potentials across the EU, an increase in the proportion of the public investment at Community level may need to be one of the options explored in the budget review.

Seni on 80 % avalikest investeeringutest energeetika, v.a tuumaenergeetika uurimisse tehtud liikmesriikide ja 20 % ühenduse tasandil. Pidades silmas vajadust rakendada kiiresti sihtotstarbelised üleeuroopalise rakenduspotentsiaaliga tehnoloogia integreeritud programmid, võiks ühe võimalusena arvesse tulla avalike investeeringute oluline suurendamine ühenduse tasandil eelarve läbivaatamise käigus.

The level of Community funding required would depend, inter alia, on the interest of Member States to co-finance the SET-Plan initiatives, through Joint Programming[14] on a variable geometry basis. Such a process will allow different partnerships of Member States to cooperate on those technologies of most interest to them, depending upon their preferred energy mix, indigenous resource base and exploitation potential.

Vajalik ühendusepoolse rahastamise määr sõltub muu hulgas sellest, kui suurt huvi näitavad liikmesriigid üles kaasrahastada Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava algatusi muutuva koosseisu põhimõtte alusel toimuva ühise kavandamise[14] kaudu. Sellise protsessi käigus tekiksid liikmesriikide vahel erinevad partnerkooslused, mille raames tehtaks koostööd kõige huvipakkuvamate tehnoloogialahenduste valdkonnas sõltuvalt sellest, milline on nende energiaallikate eelistatud struktuur, kohalik ressursibaas ja kasutamispotentsiaal.

Logic of intervention at Community level

Ühenduse sekkumispõhimõtted

The EU landscape of publicly funded research consists mainly of a European 'common pot' managed by the Commission, the Research Framework Programme, and national programmes managed independently by the Member States. Each must capitalise on their own strengths and opportunities.

ELi riiklikult rahastatav uurimistöö hõlmab komisjoni hallatavat Euroopa ühiskassat, teadusuuringute raamprogrammi ja liikmesriikide sõltumatult juhitavaid riiklikke programme. Igaüks neist peab kasutama oma tugevaid külgi ja võimalusi.

Action at EU level can take on high risk, high cost, long-term programmes beyond the reach of individual Member States, sharing the risk and generating a breadth of scope and economies of scale that could not otherwise be achieved. It can help generate an optimum programme of activities and maximise knowledge sharing and information dissemination, lowering the overall costs of achieving a given objective. It can address cross border challenges and quickly mobilise a wider pool of talent, competencies and multi-disciplinarity than is available at national level. And it can have a strong leverage effect on industry, as well as on coordinating national efforts, through the use of funding instruments that promote the European Research Area.

ELi tasandi meetmega võidakse katta suuri riske ja kulusid ning teostada pikaajalisi programme, mis ei ole jõukohased üksikriikidele, samuti hajutada riske ning luua haaret ja mastaabisäästu, mida muul viisil ei ole võimalik saavutada. See aitab koostada optimaalsed tegevusvalikud ja -programmid ning jagada teadmisi ja teavet maksimaalselt, vähendades teatava eesmärgi saavutamisega seotud üldkulu. See aitab lahendada piiriüleseid probleeme ja kaasata kiiresti suuremal määral annet, pädevust ja tippteadmisi paljudel aladel, kui see oleks võimalik riigi tasandil. Ning sellel võib olla tugev võimendav mõju ettevõtjatele ja samuti liikmesriikide jõupingutuste koordineerimisele, kui kasutatakse Euroopa teadusruumi edendavaid rahastamisvahendeid.

4. POSSIBLE SOURCES OF PUBLIC FUNDING

4. Võimalikud avalikud rahastamisallikad

The new European Emissions Trading System[15] enables, from 2013 onwards, the creation of a virtuous cycle of auctioning revenues being reinvested at national level in the development of more efficient and lower cost clean technologies. The use of the revenues is determined by the Member States, but at least 50% should be used for climate change related activities, including in developing countries.

Uus Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem[15] võimaldab luua pärast 2013. aastat positiivse tagasiside ringi, kus enampakkumise tulud reinvesteeritakse riiklikul tasandil tõhusama ja odavama keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisse. Tulude kasutuse määrab liikmesriik, kuid vähemalt 50 % tuleb suunata kliimamuutusega seotud meetmetele, sealhulgas arenguriikides.

The 300 million EU Allowances set aside from the New Entrants Reserve of the Emissions Trading Scheme (ETS) will be used to support carbon capture and storage and innovative renewables. These allowances will be made available via Member States to fund demonstration projects selected on the basis of criteria defined at Community level. However, this scheme does not cover technological risks, but only facilitates the commercialisation of existing technologies by compensating for additional costs over conventional technologies.

300 miljonit ELi saastekvooti heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reservist kasutatakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning innovaatiliste taastuvate energiaallikate toetamiseks. Need kvoodid jagatakse liikmesriikide kaudu ühenduse tasandil kehtestatud kriteeriumide alusel väljavalitud näidisprojektidele. See süsteem ei kata siiski tehnoloogilist riski, vaid üksnes hõlbustab olemasoleva tehnoloogia turuletoomist, hüvitades tavapärase tehnoloogiaga võrreldes kõrgemad kulud.

At EU level, current Community Programmes, such as the Research Framework Programme and the Intelligent Energy-Europe Programme, and the European Energy Programme for Recovery[16] (for CCS and offshore wind), are the natural instruments for the purpose, but current resources are not on the scale needed to address all the actions proposed in the SET-Plan.

ELi tasandil vastavad käimasolevad ühenduse programmid, nagu teadusuuringute raamprogramm, „Arukas energeetika – Euroopa” ja Euroopa majanduse elavdamise kava[16] (süsihappegaasi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleparkide osas), samadele eesmärkidele, kuid praegused vahendid ei võimalda tagada energiatehnoloogia strateegilises kavas ettenähtud kõigi meetmete võtmiseks vajalikku haaret.

The Commission's concrete proposals to implement the SET-Plan are based on the need for rapid action, a coordinated approach across the EU and the desire to reduce overall costs by optimising the portfolio of funded projects. The approach is grounded in the belief that EU action can offer real added value, with an emphasis on the achievement of specific objectives, effective implementation and more efficient use of scarce resources.

Komisjoni konkreetsed ettepanekud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamiseks tulenevad vajadusest tegutseda kiiresti, rakendada kogu ELi ulatuses koordineeritud lähenemisviisi ja soovist vähendada üldkulusid rahastatava projektivaliku optimeerimise teel. Selline lähenemisviis põhineb veendumusel, et ELi rahastamine võib tagada reaalse lisandväärtuse, sest keskendutakse konkreetsete eesmärkide täitmisele, tulemuslikule rakendamisele ja nappide vahendite tõhusale kasutamisele.

5. IMPROVING COHERENCE AND MOBILISING THE FINANCIAL COMMUNITY

5. Sidususe suurendamine ja finantssektori kaasamine

Funding is only half of the story. We also have to spend it well – to maximise the incentive and leverage effect of public financing and ensure the highest possible societal returns.

Rahastamine on siiski vaid pool võitu. Avaliku sektori rahalisi vahendeid tuleb ka mõistlikult kasutada, et saavutada selle maksimaalne motiveeriv ja võimendav mõju ning et kasu ühiskonnale oleks võimalikult suur.

The funding instrument 'toolbox' is fairly comprehensive. It includes: RTD and innovation programmes at national and EU level; debt based financing; venture capital funds; infrastructure funds; and market-based instruments. However, insufficient resources, fragmentation and the lack of cross-fertilisation is a problem. Grant, subsidy, loan and equity providers tend to act individually without any overall guiding strategy or optimisation process. The SET-Plan should help to address this, by instigating a more coherent partnership approach.

Rahastamisviise on küllaltki erinevaid. Nende hulka kuuluvad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmid, samuti innovatsiooniprogrammid riikide ja ELi tasandil, laenupõhine rahastamine, riskikapitalifondid, infrastruktuurifondid ja turupõhised vahendid. Probleeme tekitavad aga ebapiisavad ressursid, investeeringute killustatus ja tulusa vastastikuse mõju vähesus. Toetuste, subsiidiumide, laenude ja omakapitali rahastajad tegutsevad omapäi ilma üldise suunava strateegia ja optimeerimisprotsessita. Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava peaks siin abiks olema ning ajendama sidusamat ja rohkem partnerlusel põhinevat tegevust.

Improving the coherence of public programmes

Riiklike programmide koordineerituse parandamine

To increase effectiveness and efficiency, the Commission will focus on the implementation phase of the SET-Plan and continue to improve the coordination of existing Community Programmes in the field of energy and of other Community initiatives, such as the European Energy Programme for Recovery and the use of the 300 million EU Allowances set aside under the ETS for demonstration projects.

Komisjon keskendub energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamisfaasile ja püüab ka edaspidi parandada ühenduse energeetikavaldkonna käimasolevate programmide ja muude ühenduse algatuste rakendamise koordineerimist, muu hulgas Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava ja heitkogustega kauplemise süsteemi raames näidisprojektidele reserveeritud 300 miljoni saastekvoodi kasutamise kaudu, et suurendada tulemuslikkust ja tõhusust.

In implementing the SET-Plan, we will progressively move away from the current paradigm of financing individual projects to one of co-investing in programmes. Combining public resources effectively and creating flexible Public-Private Partnerships with industry should be the future model for pan-European energy research cooperation.

Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamisega asendub praegune individuaalne projektide rahastamine üha enam kaasinvesteerimisega programmidesse. Üleeuroopaline uurimiskoostöö peaks tulevikus põhinema avalike vahendite tulemuslikul ühendamisel ja paindlikel partnerlussuhetel era- ja avaliku sektori ning ettevõtjate vahel.

Such an approach calls for effective Public-Private Partnerships that, while fully protecting the public financial interests, strike the right balance between control and risk and are flexible enough to permit an efficient cooperation with the private players.

See eeldab avaliku ja erasektori tõhusat partnerlust, mis ühelt poolt kaitseb täiel määral avalikke finantshuve ning teisalt tasakaalustab kontrolli ja riskid ning on piisavalt paindlik hea koostöö tegemiseks erasektoriga.

At the same time, in order to mobilise sufficient resources to finance large-scale demonstrations, we will look for new ways to combine resources from different actors and instruments, such as grants, loans and loan guarantees. The European Investment Bank (EIB) could play a pivotal role in improving the coordination and continuity of available funding, as illustrated by the Risk Sharing Finance Facility (RSFF) which combines resources from the FP7 budget with those of the EIB to finance higher-risk R&D projects, including in the energy sector.

Suurte näidisprojektide rahastamiseks vajalike vahendite leidmiseks tuleb samas otsida uusi viise, et ühendada erinevate allikate ja vahendite, nagu toetuste, laenude ja laenutagatiste võimalused. Euroopa Investeerimispangal võiks olemasolevate vahendite koordineerimise ja kättesaadavuse täiustamisel olla esmatähtis osa, mida ongi näidanud riskijagamisrahastu, milles on ühendatud seitsmenda raamprogrammi eelarve ja investeerimispanga vahendid kõrge riskitasemega teadus- ja arendustegevusprojektide rahastamiseks, sealhulgas energeetikasektoris.

In the medium and longer term, the EU should develop a framework to ensure a more significant, predictable and stable financing approach for the development of low carbon technologies. This would: enhance the coherence between existing and new actions; increase the effectiveness of our policies; gain focus and adequacy to the purpose; enhance transparency and avoid overlaps; and facilitate the comprehension of our actions by stakeholders and European citizens.

Keskpikas ja pikas perspektiivis tuleks ELil välja töötada raamistik, millega tagataks vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia arendamise ulatuslikum, prognoositavam ja stabiilsem rahastamine. See sobitaks paremini kokku olemasolevad ja uued meetmed, suurendaks poliitika tõhusust, eesmärgipärasust ja läbipaistvust ning välistaks kattuvuse, samuti oleksid kõik ettevõtmised sidusrühmadele ja Euroopa kodanikele paremini mõistetavad.

Actions with the European Investment Bank (EIB) – mobilising the financial community

Tegevus koostöös Euroopa Investeerimispangaga – finantsringkondade kaasamine

EIB lending has the ability to mobilise and leverage other public and private sector resources. In the framework of its response to the financial crisis and as set out in the European Economic Recovery Plan[17], it has increased its lending target in the energy field to €9.5bn in 2009 and €10.25bn in 2010, a significant enhancement compared to the €6.5bn target in 2008.

Euroopa Investeerimispanga laenudega on võimalik teisi avaliku ja erasektori ressursse liikvele saada ja uusi investeerijaid leida. Pank on vastusena finantskriisile ja vastavalt Euroopa majanduse elavdamise kavas[17] sätestatule suurendanud 2009. aastal energeetikavaldkonna laenutaset 9,5 miljardi euroni ja 2010. aastal 10,25 miljardi euroni, mis on 2008. aasta 6,5 miljardi euroga võrreldes suur kasv.

On this basis, the Commission and the EIB are working together on the following initiatives which will enable the Bank to target the increased lending to finance the SET-Plan:

Sellest lähtuvalt teevad komisjon ja Euroopa Investeerimispank koostööd järgmiste algatuste raames, mis võimaldavad pangal rahastada Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava suuremas mahus:

- To reinforce the RSFF in order to allow it to support the SET-Plan. In particular, it will be necessary to assess its risk-capital base in order to deliver the scale of finance required to achieve the objectives of the Technology Roadmaps by 2020. This assessment should be included in the mid-term review of the RSFF.

- Tugevdada riskijagamisrahastut, et selle abil toetada Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava. Eelkõige tuleb hinnata selle riskikapitalibaasi, et tagada vahendite olemasolu, mis on vajalikud tehnoloogiaalastes teekaartides 2020. aastaks kehtestatud eesmärkide saavutamiseks. Hindamistulemused tuleb lisada riskijagamisrahastu vahearuandele.

- To significantly increase resources to the "2020 European Fund for Energy, Climate Change and Infrastructure" (the Marguerite Fund), set up by the EIB and other public long-term financing institutions from the Member States.

- Eraldada märgatavalt rohkem vahendeid 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondile (investeerimisfond „Marguerite”), mille on käivitanud Euroopa Investeerimispank ja teised pikaajalise avaliku rahastamisega tegelevad asutused liikmesriikides.

- To develop a dedicated joint energy efficiency and renewable energy instrument to finance the initial market take-up of low carbon technologies. As a pilot joint Commission-EIB initiative, a EUR 15 million instrument providing technical assistance to local authorities for the development of bankable projects under their sustainable energy action plans is being launched in 2009[18].

- Käivitada sihtotstarbeline energiatõhususe ja taastuvenergia ühisrahastamisvahend, et rahastada vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia algset turundamist. 2009. aastal käivitatakse komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühise katsealgatusena 15 miljoni euro suurune rahastamisvahend, [18] mis pakub kohalikele omavalitsustele tehnilist abi säästva energia tegevuskavade raames pankadele sobivate projektide väljatöötamiseks.

- To increase EU support for venture capital markets, particularly to encourage increased investment in low carbon technologies through the High Growth and Innovative SME Facility (GIF) under the Competitiveness and Innovation Programme (CIP).

- Suurendada ELi toetusi riskikapitaliturgudele, et eelkõige hoogustada investeerimist vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse suure kasvupotentsiaaliga ja innovaatiliste VKEde süsteemi (GIF) kaudu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel (CIP).

- To assess the optimal financial packages for large demonstration or market replication projects, including potential blending of grants with loans or risk-sharing products.

- Teha kindlaks suurte näidis- või tehnoloogia turustamisprojektide optimaalsed rahastamisvõimalused, sealhulgas hinnata toetuste, laenude ja riskijagamistoodete ühendamise võimalikkust.

- To establish stronger links between the EIB and the European Community Steering Group on Strategic Energy Technologies, if appropriate by inviting the EIB to participate in its work.

- Tugevdada sidemeid Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Ühenduse strateegilise energiatehnoloogia juhtrühma vahel, kutsudes vajaduse korral panga esindajad osalema juhtrühma töös.

6. CONCLUSIONS

6. Järeldused

Moving towards a low carbon economy needs new technology to be conceived, tested, and then deployed. To make this happen, the EU has given policy direction through the comprehensive policy framework proposed in the energy and climate package. The SET-Plan is the technology development pillar. Now, the private sector has to take up the challenge, secure in the knowledge that they will have public support when the risks are too high because of the importance of delivering a low carbon economy.

Üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele nõuab uue tehnoloogia väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõtmist. Et see teostuks, peab EL andma poliitilise suuna energia- ja kliimapaketi raames kavandatud kõikehõlmava poliitikaraamistiku näol. Tehnoloogia arengu alussammas on Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava. Nüüd peab esitatud väljakutsele vastama erasektor, olles kindel, et teatavaid projekte toetatakse riiklike vahenditega, arvestades nende tähtsust vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse jaoks.

It is now clear that public and private investment in energy technology development has to increase substantially – starting immediately. An injection of public finance is fully justified to achieve public policy goals and help overcome market failures. Stronger intervention at EU level could be one of the most effective ways to bring forward the desired broad portfolio of technologies.

Nüüdseks on selge, et avalikud ja erainvesteeringud uue energiatehnoloogia väljatöötamisse peavad oluliselt kasvama ja kohe. Riigirahade täiendav süst poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja turuprobleemide lahendamiseks on täiel määral õigustatud. Otsustavam sekkumine ELi tasandil võib olla tehnoloogialahenduste soovitud valiku kujundamisel kõige tõhusam.

The Commission therefore calls on the Council and Parliament to:

Niisiis teeb komisjon nõukogule ja parlamendile ettepaneku:

- Support the Technology Roadmaps 2010-2020, and, on this basis, invite the Commission to launch the European Industrial Initiatives in 2010.

- toetada tehnoloogia teekaarte aastateks 2010–2020 ning soovitada komisjonil 2010. aastal käivitada nende põhjal Euroopa tööstusalgatused;

- Agree to focus existing Community programmes to support the SET-Plan initiatives.

- nõustuda tegema olemasolevates ühenduse programmides rõhuasetuse Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava algatuste toetuseks;

- Invite Member States to increase their efforts to support the financing of low carbon technologies, including through an appropriate focus of support instruments; and to contribute to the implementation of the SET-Plan initiatives according to a variable geometry joint programming approach in which sovereignty over national research funding is preserved.

- kutsuda liikmesriike üles suurendama jõupingutusi vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse rahastamise toetamiseks, sealhulgas pannes vajaliku rõhu rahalistele toetusvahenditele, ning andma oma panuse Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava algatuste rakendamisse vastavalt muutuva koosseisu põhimõttest lähtuvale ühiskavandamisele, mille puhul liikmesriigid säilitavad suveräänse otsustamisõiguse oma uurimistööks eraldatud vahendite kasutamise üle;

- Welcome the proposed reinforcement of financial instruments involving the EIB Group, such as the RSFF, the Marguerite Fund and the High Growth and Innovative SME Facility (GIF), to contribute to the financing of the SET-Plan.

- kiita heaks rahastamisvahendite (riskijagamisrahastu, investeerimisfond „Marguerite” ning suure kasvupotentsiaaliga ja innovaatiliste VKEde süsteem) kavandatud tugevdamine Euroopa Investeerimispanga grupi osalusel, et aidata kaasa Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava finantseerimisele;

- Welcome the intention of the Commission and the EIB to assess the optimal financial packages for large demonstrations and market replication projects; and to develop a dedicated joint energy efficiency and renewable energy instrument to finance the initial market take-up of low carbon technologies; and welcome the Commission's ideas for the medium term to drive forward the financing of low carbon technologies.

- toetada komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga kavatsust teha kindlaks suurte näidis- või tehnoloogia turustamisprojektide optimaalsed rahastamisvõimalused, käivitada sihtotstarbeline energiatõhususe ja taastuvenergia ühisrahastamisvahend, et finantseerida vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia algset turundamist, ja kiita heaks komisjoni keskpika perioodi ideed vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia rahastamise edendamiseks;

- Agree to strengthen ongoing and new international technology-oriented initiatives.

- nõustuda toetama käimasolevaid ja uusi rahvusvahelisi tehnoloogiaarendusele suunatud algatusi.

[1] COM(2009) 475 sets out the Commission's proposal for a European blueprint for the Copenhagen deal.

[1] Komisjon on teatises KOM(2009) 475 esitanud ettepaneku Euroopa kava kohta Kopenhaageni kokkuleppe saavutamiseks.

[2] COM(2007) 723, 22.11.2007.

[2] KOM(2007) 723, 22.11.2007.

[3] SEC(2009) 1296, 7.10.2009.

[3] SEK(2009) 1296, 7.10.2009.

[4] Other financing needs, mainly for deployment, to achieve the 20% renewables target in 2020 will be addressed in a Commission Communication in 2010.

[4] Muid rahastamisvajadusi (peamiselt kasutuselevõtuga seoses) 20 %-lise taastuvenergia osakaalu saavutamiseks aastaks 2020 käsitletakse komisjoni 2010. aasta teatises.

[5] As proposed in the SET-Plan Communication of November 2007 and endorsed by the Council on 28 February 2008 and the European Parliament on 9 July 2008 (the Buzek Report).

[5] SET-kava käsitleva 2007. aasta novembrikuu teatise ettepaneku ning nõukogu 28. veebruari 2008. aasta kinnituse ja Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta kinnituse (Buzek Report) kohaselt.

[6] Directive 2009/28/EC of 23 April 2009.

[6] Direktiiv 2009/28/EÜ, 23.4.2009.

[7] Through SETIS, the information system of the SET-Plan.

[7] Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava infosüsteemi SETIS abil.

[8] Including wave, tidal, currents, and thermal gradients.

[8] Sealhulgas lainete, tõusu ja mõõna, hoovuste ja temperatuurigradiendi energia kasutamine.

[9] COM(2009) 512, 30.9.2009, sets out a basis for a common strategy for key enabling technologies in the EU.

[9] 30. septembri 2009. aasta teatises KOM(2009) 512 on sätestatud peamiste edumeelsete tehnoloogialahenduste ühisstrateegia alused ELis.

[10] The Forum has been set up by CREST, the Scientific and Technical Research Committee, an advisory body of the European Commission and the Council of the EU.

[10] Foorumi on käivitanud teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST), mis on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu nõuandev organ.

[11] Established by European Commission, Germany and Norway. http://www.eif.org/about/geeref.htm

[11] Fondi on asutanud Euroopa Komisjon, Saksamaa ja Norra (http://www.eif.org/about/geeref.htm).

[12] A detailed explanation of these figures is presented in the accompanying Impact Assessment SEC(2009) 1297, 7.10.2009.

[12] Nende arvude üksikasjalik põhjendus on esitatud lisatud mõjuhinnangus SEK(2009) 1297, 7.10.2009.

[13] Public funding constituting State Aid in the sense of Article 87(1) of the EC Treaty requires notification to the Commission and must be in line with existing State Aid rules.

[13] EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohasest riigiabist tuleb teavitada komisjoni ning see peab olema kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega.

[14] COM(2008) 468, 15.7.2008.

[14] KOM(2008) 468, 15.7.2008.

[15] Directive 2003/87/EC as amended by Directive 2009/29/EC of 23 April 2009.

[15] Direktiiv 2003/87/EÜ, muudetud 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ.

[16] Regulation (EC) No 663/2009 of 13 July 2009 (OJ L 200, 31.7.2009).

[16] Määrus (EÜ) nr 663/2009, 13.7.2009, ELT L 200/31, 31.7.2009.

[17] COM(2008) 800, 26.11.2008.

[17] KOM(2008) 800, 26.11.2008.

[18] The Sustainable Energy Financing Initiative of the European Economic Recovery Plan, financed through the Intelligent Energy – Europe II Programme.

[18] Euroopa majanduse elavdamise kava säästva energia rahastamise algatus, mida rahastatakse Euroopa aruka energiakasutuse II programmi raames.