[pic] | COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES |

ET

Brussels, 27.5.2009

Brüssel, 27.5.2009

COM(2009) 252 final

KOM(2009) 252 lõplik

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION

KOMISJONI TEATIS

European financial supervision

Euroopa finantsjärelevalve

{SEC(2009) 715}{SEC(2009) 716}

{SEK(2009) 715}

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION

{SEK(2009) 716}

European financial supervision

KOMISJONI TEATIS

Text with EEA relevance

Euroopa finantsjärelevalve

1. INTRODUCTION

(EMPs kohaldatav tekst)

EXPERIENCE OF THE FINANCIAL CRISIS HAS EXPOSED IMPORTANT FAILURES IN FINANCIAL SUPERVISION, BOTH IN PARTICULAR CASES AND IN RELATION TO THE FINANCIAL SYSTEM AS A WHOLE. CURRENT SUPERVISORY ARRANGEMENTS PROVED INCAPABLE OF PREVENTING, MANAGING AND RESOLVING THE CRISIS. NATIONALLY-BASED SUPERVISORY MODELS HAVE LAGGED BEHIND THE INTEGRATED AND INTERCONNECTED REALITY OF TODAY'S EUROPEAN FINANCIAL MARKETS, IN WHICH MANY FINANCIAL FIRMS OPERATE ACROSS BORDERS. THE CRISIS EXPOSED SERIOUS FAILINGS IN THE COOPERATION, COORDINATION, CONSISTENCY AND TRUST BETWEEN NATIONAL SUPERVISORS.

1. Sissejuhatus

The Commission has been closely involved in coordinating the substantial interventions by Member States to restore confidence in financial institutions through guarantee schemes, injection of additional capital and measures to relieve balance sheets of impaired assets, while ensuring that beneficiary institutions take the necessary steps to return to viability. This effort should be complemented by steps to address the failures in supervision revealed by the crisis.

Finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused nii üksikjuhtudel kui ka finantssüsteemis üldiselt. Kehtiv järelevalvekord ei suutnud finantskriisi ära hoida, seda juhtida ega sellest üle saada. Riiklikul tasandil toimivad järelevalvemudelid ei võta arvesse Euroopa finantsturgude praegust integreeritust ja ühendatust, pidades silmas, et paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile tõsised puudused riiklike järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, ühtsuses ja usalduses.

In November 2008, the Commission mandated a High Level Group chaired by Mr Jacques de Larosière to propose recommendations to the Commission on how to strengthen European supervisory arrangements to better protect its citizens and rebuild trust in the financial system. As one of the two largest financial markets in the world, the EU also has a clear responsibility to promote global financial stability and security – a role that it can only perform if it has a strong supervisory and regulatory framework itself.

Komisjon aitas aktiivselt koordineerida liikmesriikide olulisi sekkumisi, mille eesmärk on garantiide andmise, täiendavate kapitalisüstide tegemise ja langenud väärtusega vara bilansist kõrvaldamise kaudu taastada usaldus finantsasutuste vastu, tagades samas, et abisaajad võtaksid asjakohaseid meetmeid elujõulisuse taastamiseks. Lisaks peaks komisjon võtma täiendavaid meetmeid, et kõrvaldada järelevalve puudused, mis tulid ilmsiks kriisi tagajärjel.

The final report presented by the de Larosière Group on 25 February 2009 set out a balanced and pragmatic vision for a new system of European financial supervision. At the core of this vision are proposals to strengthen cooperation and coordination between national supervisors including through the creation of new European Supervisory Authorities, and, for the first time, a European level body charged with overseeing risk in the financial system as a whole.

Komisjon tegi 2008. aasta novembris Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelisele töörühmale ülesandeks esitada komisjonile soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda, et paremini kaitsta kodanikke ja taastada usaldus finantssüsteemi vastu. Olles üks kahest maailma suuremast finantsturust, on ELil selge vastutus edendada ülemaailmset finantsstabiilsust ja –turvalisust, kusjuures selleks peab ELil endal olema tugev järelevalve- ja õigusraamistik.

In the Communication "Driving European Recovery" of 4 March 2009[1], the Commission welcomed and supported the main thrust of these recommendations[2]. Building on the recommendations of the de Larosière report, the Communication set out an action plan for reforming the way financial markets are regulated and supervised. The Commission has already taken a series of measures to implement the regulatory reform, including important initiatives on alternative investment funds, including hedge funds, and executive remuneration. Further measures on capital requirements for banks will follow in June.

Larosière'i töörühm avaldas 25. veebruaril 2009 lõpparuande, milles esitati tasakaalustatud ja pragmaatiline visioon Euroopa finantsjärelevalve uue süsteemi kohta. Kõnealuse visiooni keskne ettepanek on tugevdada riiklike järelevalveasutuste vahelist koostööd ja koordineerimist, luues selleks muu hulgas Euroopa uue järelevalveasutuse ja asutades esimest korda Euroopa tasandil asutuse, kelle ülesanne on riskide kontroll finantssüsteemis tervikuna.

Given the urgent need for parallel action on supervision, the Commission proposed an accelerated timetable for delivering on the reform of EU financial supervision. Discussions in the European Council, the Council and the European Parliament, as well as a public consultation, have demonstrated a broad consensus about the need for reform and the objectives to be achieved in line with the de Larosière report and the Commission's proposals for its follow-up.

Komisjon tervitas ja toetas 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” [1] kõnealuste soovituste põhipunkte [2]. Larosière'i aruandes esitatud soovituste alusel koostas komisjon finantsturgude õigusliku regulatsiooni ja järelevalve reformi tegevuskava. Komisjon on juba võtnud õigusliku reguleerimise reformi rakendamiseks mitmeid meetmeid, sealhulgas teinud olulisi algatusi alternatiivsete investeerimisfondide (sealhulgas riskifondid) ning juhtide töö tasustamise kohta. Juunis esitatakse täiendavad meetmed, mis käsitlevad pankade kapitalinõudeid.

This Communication is a key milestone and sets out the basic architecture for a new European financial supervisory framework. The Commission invites the European Council to endorse this architecture, as set out in the conclusions. It is envisaged that the legislative changes to give effect to the framework for EU supervision set out in this document will follow in the autumn of this year, after further consultation of stakeholders, and should be adopted in time for the renewed supervisory framework to be up and running during 2010.

Võttes arvesse kiireloomulist vajadust tegutseda samal ajal järelevalve valdkonnas, esitas komisjon kiirendatud ajakava ELi finantsjärelevalve reformi läbiviimiseks. Arutelud Euroopa Ülemkogul, nõukogus ja Euroopa Parlamendis, samuti avalikkusega, on näidanud laialdast üksmeelt reformi vajaduse ja eesmärkide osas, mis tuleb saavutada kooskõlas Larosière'i aruande ja sellel põhinevate komisjoni ettepanekutega.

The Commission welcomes reactions from stakeholders to this Communication by 15 July 2009 at the latest.

Käesolev teatis on oluline teetähis, millega nähakse ette Euroopa finantsjärelevalve uue raamistiku põhimõtteline struktuur. Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu üles kiitma kõnealune struktuur heaks vastavalt käesoleva teatise kokkuvõttes sätestatule. Käesoleva dokumendi kohase ELi järelevalveraamistiku kehtestamiseks vajalikud õiguslikud muudatused on kavandatud esitada käesoleva aasta sügisel, pärast täiendavat konsulteerimist sidusrühmadega, ja need tuleks vastu võtta õigeaegselt, et tagada uuendatud järelevalveraamistiku kehtestamine 2010. aastal.

2. A NEW SUPERVISORY FRAMEWORK FOR THE EU

Komisjon palub sidusrühmadel esitada käesoleva teatisega seotud arvamused ja ettepanekud hiljemalt 15. juuliks 2009.

As announced in the Communication of 4 March 2009, the Commission will propose that an enhanced European financial supervisory framework should be composed of two new pillars (see the figure in the Annex):

2. ELi uusjärelevalveraamistik

- a European Systemic Risk Council (ESRC) which will monitor and assess potential threats to financial stability that arise from macro-economic developments and from developments within the financial system as a whole ("macro-prudential supervision"). To this end, the ESRC would provide an early warning of system-wide risks that may be building up and, where necessary, issue recommendations for action to deal with these risks. The creation of the ESRC will address one of the fundamental weaknesses highlighted by the crisis, which is the vulnerability of the financial system to interconnected, complex, sectoral and cross-sectoral systemic risks; and

Vastavalt 4. märtsi 2009. aasta teatisele teeb komisjon ettepaneku, et Euroopa finantsjärelevalve tõhustatud raamistik peaks tuginema kahele uuele sambale (vt joonis lisas).

- a European System of Financial Supervisors (ESFS) consisting of a robust network of national financial supervisors working in tandem with new European Supervisory Authorities to safeguard financial soundness at the level of individual financial firms and protect consumers of financial services ("micro-prudential supervision"). The new European network will be built on shared and mutually reinforcing responsibilities, combining nationally based supervision of firms with centralisation of specific tasks at the European level so as to foster harmonised rules as well as coherent supervisory practice and enforcement. This network should be based on the principles of partnership, flexibility and subsidiarity. It would aim to enhance trust between national supervisors by ensuring, inter alia, that host supervisors have an appropriate say in setting policies relating to financial stability and consumer protection, thereby allowing cross-border risks to be addressed more effectively.

– Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Council) jälgib ja hindab selliseid võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele, mis tulenevad makromajanduslikest muutustest ja finantssüsteemi arengutest tervikuna (makrotasandi usaldatavusjärelevalve). Selleks annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kogu süsteemi hõlmavate oluliste riskide kohta varajase hoiatuse ja esitab vajaduse korral soovitused kõnealuste riskide vähendamiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomine aitab leida lahendusi ühele kriisi tulemusel ilmsiks tulnud põhimõttelisele puudusele, milleks on finantssüsteemi haavatavus omavahel seotud, komplekssete, valdkondlike ja valdkonnaüleste süsteemsete riskide tõttu; ning

Implementing both pillars of the new supervisory system is essential: to achieve valuable synergies; to mutually reinforce the impact on financial stability; to ensure a fully connected macro-micro supervisory framework. It would be inefficient to reinforce EU financial services regulation, while preserving a supervisory system that has showed multiple deficiencies in this crisis. In parallel, differences in the national transposition of Community law stemming from exceptions, derogations, additions or ambiguities in current directives must be identified and removed, so that one harmonised core set of standards (a single rulebook) can be defined and applied throughout the EU by all supervisors. This process could be strengthened by introducing more directly applicable rules at the EU level, where possible.

– Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem (European System of Financial Supervisors) koosneb selliste riiklike finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, kes koostöös Euroopa uute järelevalveasutustega tagavad rahandusliku usaldusväärsuse üksikute finantsettevõtjate tasandil ja kaitsevad finantsteenuste tarbijaid (mikrotasandi usaldatavusjärelevalve). Uus Euroopa võrgustik tugineb jagatud ja vastastikku toetavatel kohustustel ning hõlmab ettevõtjate järelevalvet riiklikul tasandil ja teatavate ülesannete tsentraliseerimist Euroopa tasandil, et edendada ühtlustatud eeskirjade välja töötamist ning ühtset järelevalvealast tegevust ja jõustamist. Kõnealune võrgustik põhineb partnerluse, paindlikkuse ja subsidiaarsuse põhimõttel. Selle eesmärk on tugevdada usaldust riiklike järelevalveasutuste vahel, tagades muu hulgas, et vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutustel on finantsstabiilsuse ja tarbijakaitsega seotud poliitika välja töötamisel tugev sõnaõigus, võimaldades seeläbi piiriüleseid riske tõhusamalt käsitleda.

The new European financial supervisory framework must be fully accountable to political authorities in the EU. It must develop a common supervisory culture; be sensitive to the interests of all Member States – and the need for a balanced, strengthened confidence building relationship between home and host authorities. It must be a system that is based on high supervisory standards, applied equivalently, fairly and consistently to all market actors, while respecting the independence of supervisors to carry out their work.

Uue järelevalvesüsteemi mõlema samba rakendamine on esmatähtis, et saavutada väärtuslikku sünergiat, vastastikku tugevdada nende mõju finantsstabiilsusele ja tagada nii makro- kui mikrotasandit täielikult hõlmav järelevalveraamistik. Ebatõhus oleks tugevdada ELi finantsteenuste eeskirju, säilitades samas järelevalvesüsteemi, mille paljud puudused tulid kriisi käigus selgelt ilmsiks. Samal ajal tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada sellised erinevused ühenduse õiguse siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisel, mis tulenevad kehtivate direktiivide eranditest, täiendustest või mitmetimõistetavusest, et saaks kehtestada ühtlustatud standardid (ühtsed eeskirjad), mida kohaldavad kõik ELi järelevalveasutused. Seda protsessi võib tugevdada, kehtestades vajaduse korral vahetumalt kohaldatavad eeskirjad ELi tasandil.

With this initiative, the EU is not just responding to its calls in the G20 framework for international action to build a stronger, more globally consistent, regulatory and supervisory system for the future financial sector[3], but also setting out a modern and comprehensive regional framework, whose principles should be taken up at international level.

Euroopa uus finantsjärelevalveraamistik on täielikult vastutav ELi poliitiliste organite ees. Uues finantsjärelevalveraamistikus tuleb arendada ühtset järelevalvekultuuri, võtta arvesse kõigi liikmesriikide huvisid ning vajadust luua tasakaalustatud ja usaldust suurendavad suhted päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste vahel. Kõnealune süsteem peab põhinema kõrgetel järelevalvestandarditel ning seda tuleb kohaldada võrdselt, õiglaselt ja järjepidevalt kõigi turuosaliste suhtes, austades samas järelevalveasutuste sõltumatust nende ülesannete täitmisel.

3. EUROPEAN SYSTEMIC RISK COUNCIL (ESRC)

Kõnealuse algatusega EL mitte ainult ei vasta G20 raames tehtud üleskutsele võtta rahvusvahelisel tasandil meetmeid, et luua tuleviku finantssektori jaoks tugevam, ülemaailmselt ühtsem õigus- ja järelevalvesüsteem, [3] vaid kehtestab ka ajakohase ja tervikliku piirkondliku raamistiku, mille põhimõtted tuleks üle võtta rahvusvahelisel tasandil.

3.1. The case for reform of macro-prudential supervision

3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

The weaknesses of the present arrangements for macro-prudential supervision have had dramatic consequences across the global financial system. Many of the imbalances that accumulated in the global financial system before the crisis can be attributed to excessive credit expansion and surging asset price inflation, amid a generalised under-pricing of financial risk in a period of sustained non-inflationary economic growth. Against this background, the G20 has decided to reinforce the global arrangements for safeguarding financial stability at the global level, with the newly established Financial Stability Board (FSB)[4] expected to collaborate closely with the International Monetary Fund (IMF) to provide early warnings of macro-prudential risks at the global level. Meanwhile, the US Government plans to put in place a powerful body with responsibility for macro-prudential supervision of its domestic financial system.

3.1. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve reform

Similarly, the EU needs a specific body responsible for macro-prudential supervision across the EU financial system, which would identify risks to financial stability and, where necessary, issue risk warnings and/or recommendations for action to address such risks. The present EU arrangements place too little emphasis on the macro-prudential side. Macro-prudential analysis is fragmented, executed by different authorities at different levels with no mechanism to ensure that macro-prudential risk warnings and/or recommendations are followed up and translated into action. In the run-up to this crisis, interconnected complex market risks were not properly analysed, nor were the consequences drawn for regulatory and supervisory policy. These fragmented arrangements must change because the economic costs of failure in macro-prudential supervision, as this crisis has shown, can be heavy.

Praeguse makrotasandi usaldatavusjärelevalve puudused on viinud dramaatiliste tagajärgedeni ülemaailmses finantssüsteemis. Ülemaailmses finantssüsteemis enne kriisi tekkinud mitmed tasakaalustamatused on tingitud laenumahu liigsest kasvust ja varade suurenenud hinnainflatsioonist, kusjuures finantsriski inflatsioonisurveta ja püsiva majanduskasvu perioodil üldiselt alahinnati. Seda arvesse võttes on G20 otsustanud tugevdada finantsstabiilsuse kontrolli ülemaailmset korda, luues äsja finantsstabiilsuse nõukogu, [4] kes peaks tegema tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga, et anda varajasi hoiatusi, mis käsitlevad makrotasandi riske ülemaailmses kontekstis. Samal ajal kavatseb Ameerika Ühendriikide valitsus luua mõjuvõimsa asutuse, kelle ülesanne on teostada siseriikliku finantssüsteemi usaldatavusjärelevalvet makrotasandil.

3.2. Role and responsibilities of the ESRC

EL vajab samuti konkreetset asutust, kelle ülesanne on teostada ELi finantssüsteemi usaldatavusjärelevalvet makrotasandil ning kes tuvastaks ohud finantsstabiilsusele ja vajaduse korral annaks riskihoiatuse ja/või soovituse selliste ohtude vähendamiseks. Kehtivas ELi järelevalvekorras pööratakse liiga vähe tähelepanu makrotasandi usaldatavusjärelevalvele. Makroanalüüs on killustatud eri tasandi eri asutuste vahel ning puudub mehhanism, millega tagada, et makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud riskihoiatusi ja/või soovitusi järgitaks ja nende alusel meetmeid võetaks. Kriisi lähenedes ei suudetud nõuetekohaselt analüüsida omavahel seotud kompleksseid tururiske ega teha järeldusi õigus- ja järelevalvepoliitika muutmiseks. Kõnealune killustunud kord peab muutuma, kuna puudulikust makrotasandi usaldatavusjärelevalvest tingitud majanduslik kahju võib olla suur, nagu näitas ka finantskriis.

The Commission will propose that the ESRC should be established as a new independent body, responsible for safeguarding financial stability by conducting macro-prudential supervision at the European level. In order to perform this role, the ESRC should:

3.2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu roll ja kohustused

Role of ESRC collect and analyse all information relevant for monitoring and assessing potential threats to financial stability that arise from macro-economic developments and developments within the financial system as a whole; identify and prioritise such risks; issue risk warnings where risks appear to be significant; where necessary give recommendations on the measures to be taken in reaction to the risks identified; monitor the required follow-up to warnings and recommendations, and liaise effectively with the IMF, the FSB and third country counterparts. |

Komisjon teeb ettepaneku luua uus asutus – Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kes Euroopa tasandil makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostades vastutab finantsstabiilsuse kontrolli eest. Kõnealuse ülesande täitmiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegema järgmist.

- The main task of the ESRC would be assessments of stability across the EU financial system in the context of macro-economic developments and general trends in financial markets. If significant stability risks are foreseen, the ESRC would provide early warnings and, where appropriate, issue recommendations for remedial action. The warnings and recommendations issued by the ESRC could be of a general nature or could concern individual Member States and there would be a specified timeline for the relevant policy response. These warnings and/or recommendations would be channelled through the ECOFIN Council and/or the new European Supervisory Authorities. The ESRC would also be responsible for monitoring compliance with its recommendations, based on reports from the addressees.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded:koguda ja analüüsida mis tahes teavet, et hinnata selliseid võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele, mis tulenevad makromajanduslikest muutustest ja kogu finantssüsteemi arengutest;tuvastada riskid ja seada need tähtsuse järjekorda;anda riskihoiatusi, kui riskid on liiga suured;anda vajaduse korral soovitusi meetmete kohta, mida tuleb tuvastatud riskide vähendamiseks võtta;jälgida hoiatuste ja soovituste kohaselt võetud meetmete rakendamist; ningteha tõhusalt koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi, finantsstabiilsuse nõukogu ja kolmandate riikide ametiasutustega. |

The ESRC would not have any legally binding powers. However, the ESRC would be expected to exert major influence on the addressees of warnings/recommendations through the high quality of its analysis and the participation in its work of all EU central bank governors and supervisors and the Commission. The addressees of warnings and recommendations would therefore be expected to act on them unless inaction could be adequately justified. In short, the follow-up to warnings and recommendations would be ensured by an "act or explain" mechanism. The ESRC would decide in each case whether a recommendation should be kept confidential or made public, on the basis of its own judgement. However, bearing in mind that the recommendations by the ESRC would not be binding, public disclosure would be expected to increase their effectiveness.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peamine ülesanne on hinnata ELi finantssüsteemi stabiilsust makromajanduslike muutuste kontekstis ja üldisi suundumusi finantsturgudel. Kui tuvastatakse olulised ohud finantsstabiilsusele, annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varajase hoiatuse ja vajaduse korral esitab soovitused parandusmeetmete võtmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehtavad hoiatused ja soovitused võivad olla üldist laadi või suunatud konkreetsele liikmesriigile, kusjuures asjakohase poliitilise meetme võtmiseks kehtestatakse tähtaeg. Kõnealused hoiatused ja/või soovitused edastatakse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ja/või Euroopa uute järelevalveasutuste kaudu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab ka antud soovituste järgimise kontrolli eest ja kasutab selleks soovituste adressaatide esitatud aruandeid.

The ESRC would be fully accountable to the Council and the European Parliament. Accountability would take the form of regular (i.e., at least bi-annual) reporting to these institutions. More frequent reporting would be likely in the event of widespread financial distress, although it should be noted that the ESRC would not have any direct crisis management responsibilities.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul ei ole mingeid õiguslikult siduvaid volitusi. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mõjutaks siiski oluliselt hoiatuste ja soovituste saajaid, kuna tema koostatavad analüüsid on kõrge kvaliteediga ja kuna nõukogu töös osalevad ELi keskpankade juhid, järelevalveasutused ja komisjon. Seepärast peaksid hoiatuste ja soovituste saajad võtma kõnealuste hoiatuste või soovituste kohaselt meetmeid, välja arvatud juhul, kui meetmete võtmata jätmine on nõuetekohaselt põhjendatud. Hoiatuste või soovituste arvesse võtmine tagatakse „tegutse või selgita” mehhanismi kaudu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teeks iga juhu puhul omal äranägemisel otsuse selle kohta, kas soovitus on konfidentsiaalne või see tuleks avaldada. Pidades silmas, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitused ei ole siduvad, suurendaks kõnealuste soovituste avaldamine nende mõju.

3.3. Composition and functioning of the ESRC

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on täielikult vastutav nõukogu ja Euroopa Parlamendi ees. Aruandluskohustuse täitmiseks esitatakse kõnealustele institutsioonidele korrapäraselt (st vähemalt kaks korda aastas) aruandeid. Aruandeid esitatakse tõenäoliselt sagedamini oluliste finantsprobleemide korral, kuigi tuleb märkida, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul ei ole mingit otsest kriisijuhtimise kohustust.

Central banks should have a leading role in macro-prudential supervision. The main responsibilities of central banks relate to the maintenance of monetary and financial stability. Indeed, the analysis necessary for carrying out macro-prudential tasks can partly be based on the economic and monetary analyses undertaken by central banks for the formulation of monetary policy, although additional information and analysis of vulnerabilities in the financial system would also be required. Furthermore, central banks have a crucial financial safety net function through their role as lenders of last resort. As safeguarding financial stability is a fundamental responsibility of central banks, the Commission will propose that the ESRC would include the central bank governors of the 27 Member States and the President of the ECB. Participation in the ESRC will not prejudice any existing financial stability responsibilities.

3.3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosseis ja toimimine

The participation of micro-prudential supervisors in the work of the ESRC is also indispensable. The interconnectedness of financial institutions and markets clearly implies that the monitoring and assessment of potential systemic risks should be based on a broad set of relevant macro-economic and micro-financial data and indicators. Micro-prudential supervisors have detailed knowledge of developments in financial markets and in major firms and will have critical information to assess stability risks. For these reasons, the chairpersons of the three European Supervisory Authorities of the ESFS as well as senior representatives of the national supervisory authorities should be involved. To ensure that the ESRC can work efficiently, the membership of supervisors in the ESRC would be limited to the three chairpersons of the European Supervisory Authorities. However, each central bank governor should be accompanied by one senior representative of the national supervisory authorities as observer (i.e., a 1+1 formula). The representative accompanying the central bank governor could vary from meeting to meeting, depending on the issues to be discussed by the ESRC, in particular in those Member States where there are several supervisory authorities.

Keskpankadel peaks makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamisel olema keskne roll. Keskpankade peamised ülesanded on seotud raha- ja finantsstabiilsuse tagamisega. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamiseks vajalik analüüs võib osaliselt põhineda keskpankade poolt rahapoliitika kujundamiseks koostatud majandus- ja rahandusanalüüsidel, kuigi samas oleks vaja täiendavalt analüüsida finantssüsteemi haavatavust ja esitada selle kohta lisateavet. Lisaks on keskpankadel oluline ülesanne tagada finantsturvalisust viimase võimaluse laenuandjana. Kuna finantsstabiilsuse tagamine on keskpankade põhiülesanne, teeb komisjon ettepaneku, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogusse kuuluksid 27 liikmesriigi keskpankade juhatajad ja Euroopa Keskpanga president. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus osalemine ei vabasta mis tahes kehtivate finantsstabiilsuse tagamisega seotud ülesannete täitmisest.

A member of the Commission would also have membership in the ESRC, notably because of the Commission's Treaty-based responsibilities for macro-economic surveillance. It regularly monitors and analyses macroeconomic developments and policies and identifies macro-financial risks. It has both the necessary country-specific expertise and an EU-wide perspective and so would be well placed to contribute to the work of the ESRC.

Mikrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostavate asutuste osalemine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös on samuti hädavajalik. Kuna eri finantsinstitutsioonid ja -turud on omavahel tihedalt seotud, peaks potentsiaalsete süsteemsete riskide jälgimine ja hindamine põhinema suurel hulgal asjakohastel makro- ja mikromajanduslikel andmetel ja näitajatel. Mikrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostavatel asutustel on üksikasjalikud teadmised muutustest finantsturgudel ja suuremate ettevõtjate tegevuses ning oluline teave finantsstabiilsust ohustavate riskide hindamiseks. Seepärast peaksid kõnealuse nõukogu koosseisu kuuluma Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi Euroopa kolme järelevalveasutuse eesistujad ning riiklike järelevalveasutuste esindajad. Selleks et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saaks tõhusalt toimida, on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus osalevate järelevalveasutuste arv piiratud ja seega kuuluvad kõnealuse nõukogu koosseisu Euroopa järelevalveasutuste kolm eesistujat. Koos iga keskpanga juhatajaga osaleb kõnealuse nõukogu kohtumistel vaatlejana üks riikliku järelevalveasutuse kõrgem esindaja (st 1+1 valem). Keskpanga juhatajat võivad eri kohtumistel saata erinevad esindajad vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus arutusele tulevatele küsimustele, eelkõige selliste liikmesriikide puhul, kus on mitu järelevalveasutust.

Participation of Finance Ministries in the ESRC could be perceived as blurring its role in providing independent technical analysis of macro-prudential risks. However, as budgetary and/or taxation policies can contribute to or mitigate financial-stability risks, the Economic and Financial Committee (EFC) chairperson would represent the finance ministries by participating as an observer in ESRC meetings. This would also reflect the role of finance ministries in crisis management and resolution and ensure a smooth flow of information between the ESRC and the political authorities.

Kuna asutamislepinguga on komisjonile seatud ülesandeks teostada makrojärelevalvet, kuulub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosseisu ka üks komisjoni liige. Komisjoni liige jälgib ja analüüsib makromajanduslikke muutusi ja poliitikat ning tuvastab makromajanduslikke riske. Tal on vajalikud riigipõhised teadmised ja ka ELi ülene taust, mis võimaldab tal oluliselt panustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse.

Meetings of the ESRC would be held at least quarterly, with more frequent meetings held in times of stress in the financial system. All ESRC members and observers would have the right to attend and to speak at these meetings. In order to streamline the decision-making process, however, only ESRC members would have the right to vote, i.e. only the President of the ECB, national central bank governors, the chairmen of the European Supervisory Authorities and the Commission member. Votes would not be weighted and decisions would be taken by a simple majority.

Rahandusministrite osalemine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös võib takistada ministrite selliste ülesannete täitmist, mis on seotud makrotasandi riskide sõltumatu tehnilise analüüsiga. Kuna eelarve- ja/või maksupoliitika kaudu saab suurendada või vähendada ohtusid finantsstabiilsusele, esindaks rahandusministreid majandus- ja rahanduskomitee eesistuja, osaledes Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohtumistel vaatlejana. Seeläbi kajastatakse ka rahandusministrite tegevust kriisi juhtimisel ja lahendamisel ning tagatakse sujuv teabevahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja poliitiliste organite vahel.

In line with the recommendation made in the de Larosière report, the chairperson of the ESRC should be the ECB President (in which case, the chairperson of the ESRC being independent, the ECB Vice-President should also be a member). As the chairperson comes from a central bank within the Eurosystem, it would seem appropriate that a vice-chairperson should be elected from among those Member States outside of the euro area.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohtumised toimuvad vähemalt korra kvartalis, kusjuures finantssüsteemi probleemide korral kohtutakse sagedamini. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmetel ja vaatlejatel on õigus kõnealustel kohtumistel sõna võtta. Otsustusprotsessi lihtsustamiseks on hääleõigus siiski ainult Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmetel, st Euroopa Keskpanga presidendil, riiklike keskpankade juhatajatel, Euroopa järelevalveasutuste eesistujatel ja komisjoni liikmel. Hääled on võrdsed ja otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

A small steering committee – consisting of the ESRC chairperson and vice-chairperson, five additional central bank members of the ESRC, the chairpersons of the new European Supervisory Authorities and the Commission member - should be established to prepare and ensure efficient ESRC meetings. In addition, an advisory technical committee should be established to support the ESRC, including preparing detailed technical analysis of financial stability issues. In performing its duties, it would seem advisable that the ESRC should also seek the advice of private-sector stakeholders, including consumer representatives. The ECB will provide the Secretariat to the ESRC as well as analytical, administrative and logistic support.

Kooskõlas Larosière'i aruandes esitatud soovitusega peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja olema Euroopa Keskpanga president (kuna nõukogu eesistuja on sõltumatu, peaks Euroopa Keskpanga asepresident sel juhul olema samuti nõukogu liige). Kuna eesistuja on euroalasse kuuluva liikmesriigi keskpanga juhataja, oleks asjakohane valida eesistuja asetäitjaks euroalasse mittekuuluva liikmesriigi keskpanga juhataja.

The ESRC would closely collaborate with the IMF, the FSB and third country counterparts in the context of an early warning system at the global level, for example by drawing attention to potential risks in the global financial system outside of the EU. In this way, the ESRC would be expected to increase the influence of the EU in any global risk warning system.

Selleks et valmistada ette ja viia tõhusalt läbi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohtumisi, valitakse väike juhtkomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja, tema asetäitja, viis kõnealuse nõukogu liikmeks olevat riikliku keskpanga liiget, Euroopa uute järelevalveasutuste eesistujad ja komisjoni liige. Lisaks tuleks luua tehniline nõuandekomitee, kes toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust ning koostab muu hulgas tehnilisi analüüse finantsstabiilsuse küsimustes. Oleks soovitav, et oma ülesannete täitmisel küsiks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõu ka erasektori sidusrühmadelt, sealhulgas tarbijate esindajatelt. Euroopa Keskpank tagab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule sekretariaaditeenused, annab analüüsialast tuge ning toetab haldus- ja logistika küsimustes.

Composition of the European Systemic Risk Council (ESRC) Members: Chairperson: President of the ECB; Vice-Chairperson (elected by ESRC members); Governors of the 27 national central banks; Vice-President of the ECB; Chairpersons of the three European Supervisory Authorities; Member of the European Commission. Observers: A representative of the national supervisory authorities, accompanying the central bank Governor in a 1+1 formula; Chairperson of the EFC. |

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teeks tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi, finantsstabiilsuse nõukogu ja kolmandate riikide ametiasutustega varajase hoiatuse süsteemi raames ülemaailmsel tasandil, juhtides näiteks tähelepanu potentsiaalsetele riskidele ELi välises ülemaailmses finantssüsteemis. Sel viisil peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu suurendama ELi mõju mis tahes ülemaailmses riskihoiatuse süsteemis.

- 3.4. Legal basis for the ESRC

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosseisLiikmed:eesistuja: Euroopa Keskpanga president;eesistuja asetäitja (valitud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmete poolt);27 riikliku keskpanga juhatajad;Euroopa Keskpanga asepresident;Euroopa kolme järelevalveasutuse eesistujad; Euroopa Komisjoni liige.Vaatlejad:Riikliku keskpanga juhatajat saatev riikliku järelevalveasutuse esindaja (valemi 1+1 kohaselt);majandus- ja rahanduskomitee eesistuja. |

Only with arrangements in place that properly acknowledge the interdependence between micro- and macro-prudential risks can all stakeholders, e.g. financial institutions, investors and consumers, have sufficient confidence to engage in cross-border financial activities. Too often in the past, the focus of prudential supervision has been exclusively at the micro-level, with supervisors assessing the balance sheets of individual financial institutions without due consideration for interactions between institutions and between institutions and the broader financial system. Providing this broader perspective is the responsibility of macro-prudential supervisors. These supervisors shall monitor and assess potential financial-stability risks arising from developments that can impact on a sectoral level or at the level of the financial system as a whole. By addressing such risks, the ESRC would be an essential building block for an integrated EU supervisory structure necessary to promote timely and consistent policy responses among the Member States thus preventing diverging approaches and so improve the functioning of the Internal Market. In addition, as an integral part of the legal and institutional framework, the ESRC will facilitate the consistent, coherent and effective implementation and application of Community rules for cross-border financial services.

3.4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu õiguslik alus

Having considered a range of possible options, the Commission considers it appropriate that the ESRC should be established on the basis of Article 95 of the EC Treaty as a body without legal personality. This legal basis would allow the ESRC to have the core features outlined above and to have a mandate covering the whole financial sector without exceptions, including insurance. Moreover, it would allow the ESRC, together with the ESFS, to form a common innovative framework for financial supervision, while maintaining a clear distinction of responsibilities between the ESRC and the other institutions. This choice of legal base does not prevent the conferring of responsibilities on the ECB in respect of tasks in respect of the ESRC by means of an act adopted on the basis of Article 105(6) of the EC Treaty.

Selleks et kõigil sidusrühmadel (nt finantsasutused, investorid ja tarbijad) oleks piisav kindlustunne piiriüleste finantstehingute tegemisel, tuleb kehtestada kord, millega võetakse nõuetekohaselt arvesse mikro- ja makrotasandi riskide vastastikust sõltuvust. Varem on usaldatavusjärelevalve puhul keskendutud liiga palju mikrotasandile, kusjuures järelevalveasutused on hinnanud üksikute finantsasutuste bilansse, võtmata nõuetekohaselt arvesse asutuste omavahelisi seoseid ja seoseid finantssüsteemiga üldiselt. Sellise laiema perspektiivi pakkumine on makrotasandil usaldatavusjärelevalvet teostavate asutuste ülesanne. Kõnealused järelevalveasutused jälgivad ja hindavad selliseid võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele, mis tulenevad muutustest, millel võib olla mõju valdkondlikul tasandil või finantssüsteemile tervikuna. Selliste ohtude hindajana on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ELi integreeritud järelevalvestruktuuri oluline element, kes tagab, et liikmesriigid võtavad õigeaegselt ja järjekindlalt asjakohaseid meetmeid, ning väldib seeläbi erinevaid lähenemisviise ja seega parandab siseturu toimimist. Õigusliku ja institutsionaalse raamistiku lahutamatu osana lihtsustab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ühenduse eeskirjade ühtset, järjepidevat ja tõhusat rakendamist ja kohaldamist piiriüleste finantsteenuste valdkonnas.

4. EUROPEAN SYSTEM OF FINANCIAL SUPERVISORS (ESFS)

Komisjon on pärast eri valikuvõimaluste kaalumist seisukohal, et asjakohane on luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juriidilise isiku staatuseta EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel. Selline õiguslik alus tagaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule eespool osutatud põhiomadused ja volitused hõlmata eranditult kogu finantssektorit, sealhulgas kindlustust. Lisaks võimaldaks see Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul koostöös Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemiga kehtestada ühtse ja uuendusliku finantsjärelevalvealase raamistiku, tehes samas selgelt vahet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asutuste ülesannete vahel. Õigusliku aluse selline valik ei takista selliste ülesannete seadmist Euroopa Keskpangale, mis on seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega, kusjuures kõnealuseid ülesanded saab Euroopa Keskpangale kehtestada EÜ asutamislepingu artikli 105 lõike 6 kohaselt.

4.1. The case for micro-prudential reforms

4. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem

On micro-prudential supervision, the EU has reached the limits of what can be done with the present status of the Committees of European Supervisors[5] (Level 3 Committees) - which remain advisory bodies to the Commission. In spite of a number of improvements to these Committees, the EU cannot remain in a situation where there is no mechanism to ensure that national supervisors arrive at the best possible supervisory decisions for cross-border institutions; where there is insufficient cooperation and information exchange between national supervisory authorities; where joint action by national authorities requires a tour de force to take account of the patchwork of regulatory and supervisory requirements; where national solutions are most often the only feasible option in responding to European problems, where different interpretations of the same legal text abound. The new ESFS will be designed to overcome these deficiencies and provide a system that is in line with the objective of a stable and single EU financial market for financial services – linking national supervisors into a strong Community network.

4.1. Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve reform

4.2. Role and responsibilities of the ESFS

Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve tagamisel ei suuda EL Euroopa järelevalveasutuste komiteede [5] praeguses raamistikus enamat saavutada, pidades silmas, et tegemist on kolmanda tasandi komiteedega, mis on komisjoni nõuandvad organid. Hoolimata kõnealuste komiteede töökorralduse tõhustamisest ei saa EL lubada olukorda, kus puudub mehhanism, millega tagada, et riiklikud järelevalveasutused teeksid piiriülestel juhtudel parimaid võimalikke järelevalvealaseid otsuseid, pidades silmas, et koostöö ja teabevahetus riiklike järelevalveasutuste vahel ei ole piisav, riiklike järelevalveasutuste ühismeetmete võtmine on keeruline, kuna arvesse tuleb võtta erinevaid õiguslikke ja järelevalvealaseid nõuded, siseriiklikud lahendused on sageli ainus teostatav võimalus üleeuroopaliste probleemide lahendamiseks ning õigusakte tõlgendatakse sageli erinevalt. Uus Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem kehtestatakse kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks ja kooskõlas eesmärgiga luua ELi ühtne ja stabiilne finantsteenuste turg, ühendades riiklikud järelevalveasutused ühenduse tugevasse võrgustikku.

The ESFS should become therefore an operational European network with shared and mutually reinforcing responsibilities. At the EU-level, the three existing Committees of Supervisors would be replaced by three new European Supervisory Authorities, i.e., a European Banking Authority (EBA), a European Insurance and Occupational Pensions Authority (EIOPA), and a European Securities Authority (ESA), which would each have legal personality. These new European Supervisory Authorities will take on all the missions of the current Committees of Supervisors[6], but in addition have increased responsibilities, defined legal powers and greater authority (see below). They would also contribute to the development of a single set of harmonised rules, improve the supervision of cross-border institutions by developing common supervisory requirements and approaches and help settle possible disputes between national supervisors.

4.2. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi roll ja ülesanded

The focal point for day to day supervision would remain at the national level, with national supervisors remaining responsible for the supervision of individual entities, for example with respect to capital adequacy. This reflects, for the time being, that the financial means for rescuing financial institutions remains at the Member State level and with national tax payers, as the current crisis has demonstrated. For cross-border institutions, the colleges of supervisors which are being set up[7] will be the lynchpin of the supervisory system and should play an important role in ensuring a balanced flow of information between home and host authorities. The European Supervisory Authorities should participate in meetings of the colleges of supervisors, as observers, so as to contribute to the emergence of a common supervisory culture and consistent supervisory practices. Set up in this way, the ESFS will combine the advantages of an overarching European framework for financial supervision with the expertise of local supervisory bodies that are closest to the institutions operating in their jurisdictions.

Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem peaks seega kujunema Euroopa tegevusvõrgustikuks, millel on jagatud ja vastastikku toetavad ülesanded. ELi tasandil asendatakse kolm olemasolevat järelevalvekomiteed Euroopa kolme uue järelevalveasutusega, st Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega, kellel kõigil on juriidilise isiku staatus. Kõnealused uued Euroopa järelevalveasutused võtavad üle praeguste järelevalvekomiteede ülesanded, [6] kuid lisaks on neil suuremad kohustused, määratletud õiguslikud volitused ja suurem mõjuvõim (vt allpool). Lisaks aitavad nad välja töötada ühtlustatud eeskirju, parandada ühtsete järelevalvealaste nõuete ja lähenemisviiside arendamise kaudu piiriüleste institutsioonide järelevalvet ning lahendada võimalikke vaidlusi riiklike järelevalveasutuste vahel.

In order for the ESFS to work effectively, flanking measures and changes to the sectoral legislation will be needed to ensure a more harmonised set of financial regulations. The goal will be to bring about more harmonisation in the rules that have to be applied by supervisors as well as greater consistency in the national powers and sanctions available to them. On the latter, the Commission will come forward with proposals in the autumn.

Igapäevase järelevalvetegevuse keskpunkt jääb riiklikule tasandile, kusjuures riiklikud järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt üksikute majandusüksuste järelevalve eest, nt kapitali adekvaatsuse nõude täitmise eest. Seega tagatakse finantsasutuste päästmiseks vajalikud rahalised vahendid praegu liikmesriikide tasandil ja liikmesriikide maksumaksjate arvelt, nagu on näidanud ka praegune kriis. Piiriüleste asutuste puhul on järelevalvesüsteemi keskseks osaks järelevalveasutuste kolleegiumid, [7] kellel peaks olema oluline roll tasakaalustatud teabevahetuse tagamisel päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste vahel. Euroopa järelevalveasutuste esindajad peaksid osalema järelevalveasutuste kolleegiumide kohtumistel vaatlejana, et seeläbi aidata kaasa ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisele. Sel kujul loodud Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem seob nii üleeuroopalise finantsjärelevalveraamistiku eelised kui ka selliste kohalike järelevalveasutuste eksperdiarvamuse, kes tunnevad oma jurisdiktsioonis tegutsevaid asutusi paremini.

To achieve its objectives, the new European Supervisory Authorities will need to be equipped to fulfil the following functions:

Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb võtta kõrvalmeetmeid ja teha muudatusi valdkondlikes õigusaktides, et tagada ühtsemad finantseeskirjad. Eesmärk on rohkem ühtlustada järelevalveasutuste kohaldatavaid eeskirju, samuti nende siseriiklikke volitusi ja sanktsioone, mida nad võivad kehtestada. Viimati nimetatud küsimuses esitab komisjon ettepanekud augustis.

1. Ensure a single set of harmonised rules

Eesmärkide saavutamiseks peavad uutel Euroopa järelevalveasutustel olema vahendid järgmiste ülesannete täitmiseks.

The Authorities will:

(1) Ühtlustatud eeskirjade tagamine

- develop binding technical standards in specific areas and on the basis of criteria which will be specified in Community legislation (e.g. supervisory standards for colleges of supervisors and technical standards for internal model validation). Such standards shall apply within a fixed period of time, provided the Commission endorses by non-opposition, and

Asutused teevad järgmist:

- draw up interpretative guidelines, which the competent national authorities would apply in taking individual decisions, notably as regards the licensing and supervision of financial institutions.

– ühenduse õigusaktides kindlaks määratud kriteeriumide alusel töötavad nad teatavates valdkondades välja siduvad tehnilised standardid (nt järelevalveasutuste kolleegiumide kohaldatavad järelevalvestandardid ja sisemudeli kinnitamise tehnilised standardid). Selliseid standardeid kohaldatakse teatava ajavahemiku jooksul, tingimusel et komisjon need vastuväideteta heaks kiidab; ning

- Ensure consistent application of EU rules

– koostavad tõlgendavad suunised, mida pädevad riiklikud asutused kohaldaksid üksikute otsuste tegemisel, eelkõige seoses finantsasutustele tegevuslitsentside andmisega ja kõnealuste asutuste järelevalvega.

Even with a single set of harmonised rules, the application of these rules may, in occasional cases, lead to differences of opinion on the application of Community legislation. The European Supervisory Authorities should therefore have, in cases clearly specified in Community legislation, the means to ensure coherent application of Community legislation.

(2) ELi eeskirjade ühtse kohaldamise tagamine

- Disagreement between national supervisors

Isegi ühtsete eeskirjade puhul võib kõnealuste eeskirjade kohaldamine põhjustada teatavatel juhtudel eri arvamusi ühenduse õigusaktide kohaldamisega seotud küsimustes. Seepärast peaks ühenduse õigusaktides selgelt kindlaks määratud juhtudel olema Euroopa järelevalveasutustel vahendid, millega tagada ühenduse õigusaktide ühtne kohaldamine.

In the case of diverging opinions between national supervisory authorities, the European Supervisory Authorities should facilitate a dialogue and assist the supervisors in reaching a joint agreement. If, after a phase of conciliation, the latter have not been able to reach an agreement, the European Supervisory Authorities should, through a decision, settle the matter. However, this would clearly be a last resort option as in most cases the respective national authorities should be able to come to an agreement in the preceding conciliation procedure.

– Lahkarvamused riiklike järelevalveasutuste vahel

- Manifest breach of Community Law

Riiklike järelevalveasutuste vaheliste lahkarvamuste korral peaksid Euroopa järelevalveasutused soodustama dialoogi ja aitama järelevalveasutustel jõuda ühisele kokkuleppele. Kui lepitusmenetluse jooksul ei ole järelevalveasutused suutnud kokkuleppele jõuda, peaksid Euroopa järelevalveasutused kõnealuses küsimuses tegema otsuse. See oleks siiski selgelt viimane võimalus, kuna enamikel juhtudel peaksid vastavad järelevalveasutused jõudma kokkuleppele eelneva lepitusmenetluse käigus.

A mechanism should also be put in place to address behaviour by a national supervisory authority which is considered to be manifestly diverging from the existing Community legislation. The European Supervisory Authorities, on their own initiative or upon request from one or more national supervisors or from the Commission, would investigate the issue and, if necessary, adopt a recommendation for action addressed to the relevant national supervisor.

– Ühenduse õiguse ilmne rikkumine

Within the general duty of compliance with Community legislation the national authority would be called to comply with the recommendation within a fixed period of time. On the rare occasion that the situation would pertain, the European Supervisory Authorities would inform the Commission of the particular case. The Commission could, shortly after the adoption of the European Supervisory Authorities' recommendation, take a decision, requiring the national supervisory authority to either take specific action or to refrain from action in order to ensure full compliance with the acquis communautaire in the area of financial services.

Samuti tuleks kehtestada mehhanism, mille alusel tegeletakse riikliku järelevalveasutusega, kes ilmselt rikub kehtivaid ühenduse õigusakte. Euroopa järelevalveasutused uuriksid omal algatusel või ühe või mitme riikliku järelevalveasutuse või komisjoni taotlusel kõnealust küsimust ja vajaduse korral esitaksid asjaomasele riiklikule järelevalveasutusele soovituse.

In order to overcome inaction in relation to the implementation of Community law or delaying of action by national supervisors or in case of need for urgent action, the European Supervisory Authorities could also be empowered to adopt decisions directly applicable to financial institutions in relation to requirements stemming from EU Regulations relating to the prudential supervision of financial institutions and markets as well as the stability of the financial system. These decisions would be without prejudice to the initiation of infringement proceedings by the Commission against Member States.

Ühenduse õigusaktide täitmise üldise kohustuse raames kutsutakse riiklikku järelevalveasutust üles järgima soovitust teatava ajavahemiku jooksul. Üksikutel juhtudel, kui see on vajalik, teavitavad Euroopa järelevalveasutused konkreetsest juhtumist komisjoni. Komisjon võib kohe pärast Euroopa järelevalveasutuste soovituse vastuvõtmist teha otsuse, millega nõutakse, et riiklik järelevalveasutus võtaks teatavad meetmed või hoiduks teatavast tegevusest, et tagada ühenduse õigustiku täielik järgimine finantsteenuste valdkonnas.

2. Ensure a common supervisory culture and consistent supervisory practices

Selleks et vältida tegevusetust seoses ühenduse õiguse rakendamisega või riiklike järelevalveasutuste poolseid viivitusi meetmete võtmisel või juhul, kui tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid, peaksid Euroopa järelevalveasutustel olema volitused ka selliste otsuste vastuvõtmiseks, mida kohaldatakse otse finantsasutuste suhtes seoses nõuetega, mis tulenevad finantsasutuste ja turgude usaldatavusjärelevalvet ning finantssüsteemi stabiilsust käsitlevatest ELi õigusaktidest. Kõnealuseid otsuseid kohaldatakse ilma, et see piiraks komisjoni õigust algatada rikkumismenetlusi liikmesriikide vastu.

The new European Supervisory Authorities will build a common European supervisory culture and consistent supervisory practices, for example by developing common training programmes and participating in meetings of the colleges of supervisors as an observer. They could also promote the use of delegation of tasks and responsibilities from one national supervisory authority to the other.

(3) Ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade tagamine

3. Full supervisory powers for some specific entities

Uued Euroopa järelevalveasutused looksid Euroopa ühise järelevalvekultuuri ja ühtsed järelevalvetavad, nt töötades välja ühised koolituskavad ja osaledes järelevalveasutuste kolleegiumide kohtumistel vaatlejana. Samuti võiksid kõnealused asutused edendada kohustuste ja ülesannete delegeerimist ühelt riiklikult järelevalveasutuselt teisele.

The European Supervisory Authorities shall be given the responsibility for the authorisation and supervision of certain entities with pan-European reach, e.g., credit rating agencies and EU central counterparty clearing houses. These responsibilities could include such powers as those of investigation, on-site inspections and supervisory decisions. These responsibilities would be defined in sectoral legislation (e.g., the Regulation on Credit Rating Agencies). Apart from reinforcing the effectiveness of supervision, this could enhance efficiency by creating a 'one-stop shop' for these supervised institutions. The European Supervisory Authorities could also be involved in the prudential assessment of European mergers and acquisitions throughout the financial sector[8].

(4) Täielikud järelevalvevolitused mõnede eri üksuste puhul

4. Ensure a coordinated response in crisis situations

Euroopa järelevalveasutustele seatakse ülesandeks tegevuslubade andmine teatavatele üleeuroopalise ulatusega üksusele (nt reitinguagentuurid ja ELi kesksed vastaspoole arvelduskojad) ja järelevalve teostamine kõnealuste üksuste üle. Selliste ülesannete täitmiseks on kõnealustel asutustel volitused uurimise ja kohapealse kontrolli läbiviimiseks ning järelevalvealaste otsuste vastuvõtmiseks. Kõnealused ülesanded määratakse kindlaks valdkondlikes õigusaktides (nt reitinguagentuure käsitlev määrus). Lisaks järelevalve tulemuslikkuse parandamisele võib see järelevalvet tõhustada ka tänu sellele, et asutuste üle teostatakse järelevalvet kompleksselt. Euroopa järelevalveasutused võivad osaleda ka usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisel Euroopa ettevõtjate ühinemiste ja omandamise puhul kogu finantssektoris [8].

The European Supervisory Authorities should have a strong coordinating role in crisis situations: they should facilitate cooperation and exchange of information between the competent authorities, act as mediator when needed, verify the reliability of the information that should be available to all parties and help the relevant authorities to define and implement the right decisions. As for the latter, the introduction of a European mandate by mid-2009 will allow national authorities to consider financial stability concerns in other Member States when exercising their duties. In this respect progress on burden sharing and resolution mechanisms is critical to reinforcing trust between national authorities and strengthening the functioning of the ESFS, work which must advance as soon as possible. In specific crisis situations, the European Supervisory Authorities could have the power to adopt some emergency decisions (e.g. on short-selling) - the scope of these emergency procedures should be defined in Community legislation.

(5) Kriisiolukorras koordineeritud meetmete võtmise tagamine

5. Collect micro-prudential information

Euroopa järelevalveasutustel peaks olema kriisiolukordades oluline koordineeriv roll. Nad peaksid lihtsustama koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste vahel, tegutsema vajaduse korral vahendajana, kontrollima kõigile osalistele kättesaadava teabe usaldusväärsust ning aitama asjakohastel asutustel jõuda õigete otsusteni ja rakendada neid. Viimati nimetatu puhul võimaldab Euroopa mandaadi kehtestamine 2009. aasta keskpaigas riiklikel asutustel käsitleda oma ülesannete täitmisel ka teise liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud küsimusi. Selles osas on esmatähtis teha edusamme koormuse jagamise ja vaidluste lahendamise mehhanismide välja töötamisel, et tugevdada usaldust riiklike ametiasutuste vahel ja tõhustada Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi toimimist, kusjuures selle tööga tuleb jätkata viivitamata. Euroopa järelevalveasutustel võiks olla volitused võtta teatavates kriisiolukordades kiiresti vastu teatavad otsused (nt väärtpaberite katteta eelmüügi kohta), kusjuures selline hädaolukorras tegutsemise kord tuleks kindlaks määrata ühenduse õigusaktides.

The European Supervisory Authorities should be responsible for the aggregation of all relevant micro-prudential information emanating from national supervisors. To this end a central European database should be established and managed by the European Supervisory Authorities. The information would be available for the relevant authorities in colleges of supervisors and may be forwarded in aggregated and/or anonymous format to the ESRC (see section 5). To this end, existing sectoral legislation may need to be amended.

(6) Mikrotasandi usaldatavusjärelevalvealase teabe kogumine

6. Undertake an international role

Euroopa järelevalveasutused peaksid vastutama mikrotasandil sellise teabe koondamise eest, mida saadakse riiklikelt järelevalveasutustelt. Selleks tuleb luua keskne Euroopa andmebaas, mida haldavad Euroopa järelevalveasutused. Kõnealune teave oleks kättesaadav asjaomastele asutustele järelevalveasutuste kolleegiumides ja seda võib edastada kokkuvõtlikul ja/või anonüümsel kujul Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (vt punkt 5). Selleks tuleb tõenäoliselt muuta kehtivaid valdkondlikke õigusakte.

Without prejudice to the institutional competences of the European Institutions, the European Supervisory Authorities could be given a certain role as regards international activities, including technical arrangements with international organisations and with the administrations of third countries at its level. The European Supervisory Authorities could also assist the Commission in preparing equivalence decisions pertaining to supervisory regimes in third countries.

(7) Rahvusvaheline roll

7. Safeguards

Ilma et see piiraks Euroopa institutsioonide institutsioonilist pädevust, võib Euroopa järelevalveasutustele anda teatava rolli seoses rahvusvahelise tegevusega, sealhulgas seoses tehnilise korra välja töötamisega koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikide samatasandiliste asutustega. Samuti võivad Euroopa järelevalveasutused aidata komisjonil valmistada ette kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevad otsused.

The framework for the exercise of the above competences will be specified exhaustively and in precise detail in the relevant sectoral legislation. The conferring of these competences will be in full conformity with Articles 226 and 228 of the Treaty. Without prejudice to the application of Community law, and recognising the potential liabilities that may be involved for Member States, decisions under the above mechanisms shall not directly impinge on the fiscal responsibilities of the Member States. Moreover, any decision by the European Supervisory Authorities or the Commission must be subject to review by the Community Courts.

(8) Kontroll

4.3. Composition and operational structure of the ESFS

Eespool nimetatud ülesannete täitmise raamistik määratakse täielikult ja üksikasjalikult kindlaks asjakohaste valdkondlike õigusaktidega. Selliste ülesannete seadmine on täielikult kooskõlas asutamislepingu artiklitega 226 ja 228. Ilma et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist ja võttes arvesse liikmesriikide võimalikke kohustusi, ei tohi eespool osutatud mehhanismide kohased otsused olla otseselt vastuolus liikmesriikide rahaliste kohustustega. Euroopa järelevalveasutuste või komisjoni mis tahes otsuseid võib läbi vaadata ühenduse kohtutes.

The network approach to supervision described above, with the new European Supervisory Authorities working in tandem with the national financial supervisors, is proposed in line with the de Larosière report, as opposed to solutions such as full centralisation of supervision at the EU level, on which there is no consensus. However, given the urgency to improve the quality and coherence of supervision in Europe, the Commission considers it necessary to accelerate the preparatory work proposed by the de Larosière Group, so that the strengthened framework will be up and running in 2010.

4.3. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi koosseis ja toimimisstruktuur

The Commission recognises that there is a vigorous – and so far inconclusive - debate within many countries in the world on the most appropriate supervisory structure, with options including: (i) one single supervisor for all sectors, (ii) separate supervisors for prudential and conduct-of-business supervision for all financial institutions combined (the so-called "twin peaks" model), and (iii) a sectoral approach (i.e., separate supervisors for banking, insurance companies and securities activities). However, in the Commission's view, at this point in time it is preferable to maintain the latter approach at European level, building upon the existing structures given that there is no persuasive evidence to suggest that other structures would be more efficient for the specific competences which are proposed for the European Supervisory Authorities. These competences are not mainly composed of direct supervision, and therefore the arguments and evidence adduced in national debates on supervisory structure cannot necessarily be applied to them. For these reasons, the Commission will propose to build on the existing structure and, when necessary, allow it to evolve over time, with a review after a fixed number of years.

Võrgustikul põhinev järelevalvealane lähenemisviis, mida kirjeldati eespool ja mille puhul Euroopa järelevalveasutused tegutsevad koostöös riiklike järelevalveasutustega, esitatakse kooskõlas Larosière'i aruandega ning mis on vastupidine sellistele lahendustele nagu järelevalve täielik tsentraliseerimine ELi tasandil, kuna nende osas ei ole jõutud üksmeelele. Võttes arvesse vajadust kiiresti parandada Euroopa järelevalve kvaliteeti ja ühtsust, leiab komisjon siiski, et tuleb kiirendada Larosière'i töörühma kavandatud ettevalmistustööd nii, et tõhustatud raamistik kehtiks ja seda kohaldataks juba 2010. aastal.

Within the proposed structure, cross-sectoral cooperation will however be fundamental so as to reflect the relevant market trends and realities. To the extent that the degree of convergence between sectors will continue, the three European Supervisory Authorities and a representative of the Commission would increasingly need to evaluate the respective sectoral regimes to identify common principles and understanding possible differences. An overarching steering committee should therefore be formally introduced in the structure to ensure mutual understanding, cooperation and consistent supervisory approaches between the three new European Supervisory Authorities in addressing cross-sectoral challenges, including financial conglomerates, and ensuring a level playing field. In addition, each European Supervisory Authority should have the possibility to participate in meetings of the other European Supervisory Authorities as an observer.

Komisjon tunnistab, et paljudes maailma riikides toimub aktiivne ja seni lõpetamata arutelu kõige sobivama järelevalvestruktuuri küsimuses, kusjuures võimalused on järgmised: i) üks järelevalveasutus kõigi sektorite jaoks; ii) eri järelevalveasutused usaldatavusjärelevalveks ja äritegevuse järelevalveks kõigi finantsasutuste jaoks (nn „kahe tipu” mudel); ning iii) valdkondlik lähenemisviis (st eri järelevalveasutused pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberialase tegevuse puhul). Komisjoni arvates on praegu kasulikum säilitada Euroopa tasandil viimane lähenemisviis, kasutades selleks olemasolevat struktuuri ning pidades silmas, et puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et muud struktuurid suudaksid Euroopa järelevalveasutuste puhul kavandatud konkreetseid ülesandeid tõhusamalt täita. Kõnealused ülesanded ei hõlma ainult otsest järelevalvet ja seepärast ei saa järelvalvestruktuuri käsitlevates siseriiklikes aruteludes esitatud argumente ja tõendeid nende puhul tingimata kohaldada. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kasutada järelevalve tõhustamiseks olemasolevat struktuuri ja vajaduse korral seda aja jooksul edasi arendada, vaadates selle teatud aja pärast läbi.

Each new Authority would have a Board of Supervisors comprised of the highest-level representatives from the appropriate national supervisory authorities and chaired by the chairperson of the respective European Supervisory Authority. Representatives from the Commission, the ESRC and the relevant supervisory authorities from EFTA-EEA countries should take part in the Board of Supervisors as observers. However, they would not be able to attend any discussions pertaining to individual institutions. In line with current practice, a Management Board should also be set up to deal with general operational issues (budget etc.) and would include the Commission. The chairpersons and secretary generals of the European Supervisory Authorities should be full-time independent professionals. The chairperson will be nominated after an open competition. Appointment would be confirmed by the European Parliament and should be valid for a period of 5 years.

Kavandatud struktuuri kohaselt on valdkonnaülene koostöö esmatähtis, et kajastada asjakohaseid turusuundumusi ja olukorda. Vastavalt valdkondliku lähenemise jätkumisele peaksid kolm Euroopa järelevalveasutust ja komisjoni esindaja järjest tähelepanelikumalt hindama vastavaid valdkondlikke kordasid, et teha kindlaks ühised põhimõtted ja mõista võimalikke erinevusi. Seepärast tuleks struktuuris ametlikult luua üldine juhtkomitee, kelle ülesanne on tagada vastastikune mõistmine, koostöö ja ühtsed järelevalvealased lähenemisviisid Euroopa kolme uue järelevalveasutuse vahel, et vastata valdkonnaülestele väljakutsetele, sealhulgas reageerida finantskonglomeraatidega seotud probleemidele, ja tagada võrdsed tingimused. Lisaks peaks igal Euroopa järelevalveasutusel olema võimalus osaleda Euroopa teise järelevalveasutuse kohtumistel vaatlejana.

Composition of the European System of Financial Supervisors

Igal uuel järelevalveasutusel on järelevalvenõukogu, mis koosneb asjaomaste riiklike järelevalveasutuste kõrgetasemelistest esindajatest ja mida juhatab Euroopa vastava järelevalveasutuse eesistuja. Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide asjakohaste järelevalveasutuste esindajad osalevad järelevalvenõukogus vaatlejatena. Samas ei saaks nad osaleda aruteludes, mis käsitlevad konkreetseid asutusi. Vastavalt praegusele tavale luuakse ka juhatus, kes tegeleb üldiste talituslike küsimustega (eelarve jne) ja kuhu kuulub ka komisjoni esindaja. Euroopa järelevalveasutuste eesistujad ja peasekretärid peaksid olema täistööajaga sõltumatud spetsialistid. Eesistuja määratakse avaliku konkursi tulemusel. Ametisse nimetamise peaks kinnitama Euroopa Parlament ja ametiaeg oleks 5 aastat.

I. Steering Committee:

Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi struktuur

- Representatives of the three European Supervisory Authorities and the Commission.

I. Juhtkomitee:

II. Three European Supervisory Authorities [the European Banking Authority (EBA), the European Insurance and Occupational Pensions Authority (EIOPA), and the European Securities Authority (ESA)]:

– Euroopa kolme järelevalveasutuse ja komisjoni esindajad

Board of Supervisors of each European Supervisory Authority:

II. Euroopa kolm järelevalveasutust [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus].

- Chairperson of the European Supervisory Authorities, and

Euroopa iga järelevalveasutuse järelevalvenõukogu:

- Chairpersons from the appropriate national supervisory authorities.

– Euroopa järelevalveasutuse eesistujad; ning

Observers:

– asjakohaste riiklike järelevalveasutuste eesistujad.

- A Commission representative;

Vaatlejad:

- A representative of the ESRC, and

– komisjoni esindaja;

- A representative from the appropriate national supervisory authority of each EFTA-EEA country.

– Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja; ning

Management Board of each European Supervisory Authority:

– Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja Euroopa Majanduspiirkonna iga riigi asjakohase järelevalveasutuse esindaja.

- Representatives from the appropriate national supervisory authorities and the Commission.

Euroopa iga järelevalveasutuse juhatus:

III. National supervisory authorities

– asjakohaste riiklike järelevalveasutuste ja komisjoni esindajad.

The Board of Supervisors should meet on a regular basis, with additional meetings held in times of stress. The European Supervisory Authorities’ decisions on technical rules would be taken, through the board structure, by qualified majority based on the Treaty weighting for Member States. Separate arrangements should be considered for dealing with other functions of the European Supervisory Authorities. For example, decisions on the application of existing laws should be taken by simple majority on the basis of "one person, one vote".

III. Riiklikud järelevalveasutused

The European Supervisory Authorities would each have their own budget, subject to discharge by the European Parliament. Their resources could stem from the EU budget as well other sources such as contributions by the national authorities. Any budgets would have to be commensurate with their responsibilities, and ensure independence. The European Supervisory Authorities should liaise in a structured way with all relevant stakeholders, including consumers.

Järelevalvenõukogu peaks kohtuma korrapäraselt, kusjuures probleemide korral kohtutakse sagedamini. Euroopa järelevalveasutuste otsused tehniliste eeskirjade kohta võtab vastu järelevalvenõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, mis põhineb asutamislepingu kohasel liikmesriikide häälte arvul. Euroopa järelevalveasutuste muude ülesannete puhul nähakse ette eraldi kord. Näiteks võetakse kehtivate õigusaktide kohaldamist käsitlevad otsused vastu lihthäälteenamusega põhimõttel „üks isik, üks hääl”.

Ensuring the independence of these European Supervisory Authorities will be crucial. They would need the highest degree of independence vis-à-vis national authorities other than supervisors and vis-à-vis the European Institutions, which should not interfere in the decisions of the European Supervisory Authorities. The European Supervisory Authorities would however be fully accountable to the Council, the European Parliament and the Commission. Transparency would be a key instrument to make this work and the European Supervisory Authorities would have to report formally to the European Institutions on a frequent basis (e.g., at least bi-annually).

Euroopa igal järelevalveasutusel on oma eelarve, mille kiidab heaks Euroopa Parlament. Kõnealuste järelevalveasutuste vahendid saadakse ELi eelarvest ja muudest allikatest nagu riiklike järelevalveasutuste sissemaksed. Eelarved peaksid vastama järelevalveasutuste ülesannetele ja tagama kõnealuste asutuste sõltumatuse. Euroopa järelevalveasutused peaksid tegema struktureeritult koostööd kõigi asjakohaste sidusrühmadega, sealhulgas tarbijatega.

4.4. Legal basis for the ESFS

Kõnealuste Euroopa järelevalveasutuste sõltumatuse tagamine on esmatähtis. Euroopa järelevalveasutused peaksid olema täielikult sõltumatud riiklikest ametiasutustest (välja arvatud järelevalveasutused) ja Euroopa institutsioonidest, kes ei tohiks sekkuda Euroopa järelevalveasutuste otsustesse. Euroopa järelevalveasutused kannaksid siiski täielikku vastutust nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ees. Läbipaistvus oleks sel juhul esmatähtis ja Euroopa järelevalveasutused peaksid Euroopa institutsioonidele sageli (nt vähemalt kaks korda aastas) aru andma.

The legal basis for establishing the European Supervisory Authorities should be the provision of the EC Treaty which constitutes the specific legal basis for the policy they will be called upon to implement.

4.4. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi õiguslik alus

The financial and economic crisis has created risks to the stability of the internal market. Restoring and maintaining a stable and reliable financial system is an absolute prerequisite to preserving trust and coherence in the internal market, hence to preserve and improve the conditions for the establishment of a fully integrated and functioning internal market in the field of financial services. Moreover, deeper and more integrated financial markets offer better opportunities for financing and risk diversification, and thus help to improve the capacity of the economies to absorb shocks. Financial integration and stability are therefore mutually reinforcing.

Euroopa järelevalveasutuste loomise õiguslik alus peaks olema EÜ asutamislepingu säte, millel põhineb kõnealuste asutuste rakendatav poliitika.

The establishment of the ESFS, and the three European Supervisory Authorities, will be accompanied by the development of a single rule book which will ensure uniform application of rules in the EU and thus contribute to the functioning of the internal market. The task of the European Supervisory Authorities will be to assist the national authorities in the consistent interpretation and application of the Community rules.

Finants- ja majanduskriis ohustab siseturu stabiilsust. Stabiilse ja usaldusväärse finantssüsteemi taastamine ja säilitamine on vältimatu eeltingimus usalduse ja ühtsuse säilitamiseks siseturul ning seeläbi selliste tingimuste tagamiseks ja parandamiseks, mida on vaja täielikult integreeritud ja hästi toimiva finantsteenuste siseturu loomiseks. Tugevasti integreeritud finantsturud pakuvad paremaid riskide hajutamise ja rahastamise võimalusi ning aitavad seega parandada majanduse vastupanuvõimet kriisiolukordades. Seepärast on finantsintegratsioon ja -stabiilsus vastastikku toetava mõjuga.

The Court of Justice has acknowledged[9] that Article 95 of the EC Treaty relating to the adoption of measures for the approximation of legislation for the establishment and functioning of the internal market provides an appropriate legal basis for setting up a " Community body responsible for contributing to the implementation of a process of harmonisation ", when the tasks conferred on such a body are closely linked to the subject-matter of the acts approximating the national legislations.

Kooskõlas Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ja Euroopa kolme järelevalveasutuse loomisega töötatakse välja ka ühtsete eeskirjade kogumik, millega tagatakse eeskirjade ühtne kohaldamine ELis ja seeläbi soodustatakse siseturu toimimist. Euroopa järelevalveasutuste ülesanne on aidata riiklikke ametiasutusi ühenduse eeskirjade ühtse tõlgendamise ja kohaldamise teel.

The tasks to be conferred on the European Supervisory Authorities being thus closely linked to the measures put in place as a response to the financial crisis and to those announced in the Communication on "Driving European recovery", they can, thus, in line with the Court's case law, be established on the basis of Article 95 of the EC Treaty.

Euroopa Kohus on kinnitanud, [9] et EÜ asutamislepingu artikkel 95, mis käsitleb selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on õigusaktide ühtlustamise kaudu luua siseturg ja aidata kaasa selle toimimisele, on asjakohane alus selleks, et luua „ühenduse asutus, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa”, kui sellisele asutusele seatud ülesanded on tihedalt seotud siseriiklikke õigusakte ühtlustavate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega.

5. COOPERATION BETWEEN THE ESFS AND THE ESRC

Kuna Euroopa järelvalveasutustele seatavad ülesanded on tihedalt seotud finantskriisi leevendamiseks võetavate meetmetega ja teatises „Euroopa majanduse elavdamine” esitatud meetmetega, võib kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga asutada kõnealused asutused EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel.

The proposed framework for EU supervision can only work if the ESRC and ESFS cooperate efficiently. Indeed, the objective of the reform is to ensure a smoother interaction of supervision at the macro-prudential and micro-prudential levels. In fulfilling its role as macro-prudential supervisor, the ESRC would need a timely flow of harmonised micro-level data, while micro-prudential supervision by national authorities would benefit from the ESRC’s insights into the macro-prudential environment. Binding cooperation and information sharing procedures between the "micro" and the "macro" levels would be of fundamental importance, if the pitfalls from the past are to be avoided.

5. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vaheline koostöö

In order to identify and prioritise risks to the stability of the EU financial system, the ESRC would need to: (i) receive relevant micro-prudential data - notably on large and complex cross-border groups- from the ESFS, and (ii) have the possibility to launch ad-hoc surveys on specific issues requiring direct input from national supervisors and/or the market operators. The Commission will propose that the necessary information would be passed to the European Supervisory Authorities by the national supervisory authorities in application of the rules establishing the new European Supervisory Authorities. The powers to receive all information relevant for financial stability could be attributed to the ESRC by a combination of the legal instrument establishing the ESRC and the legal instruments establishing the new European Supervisory Authorities. Meanwhile, the Regulations establishing the new European Supervisory Authorities would require them to periodically (e.g., on a monthly basis) provide the ESRC with aggregated and relevant anonymous disaggregated data on all financial institutions and markets, but notably on large and complex cross-border groups. Given the sensitivity of the data and information, ensuring necessary confidentiality in the cooperation between the ESRC and the ESFS would be crucial and adequate legal safeguards should be in place. In addition, for the colleges to receive up-to-date information on the macro-prudential environment in which individual institutions operate, the participation of ESRC representatives as observers could be envisaged.

Kavandatud uus ELi järelevalveraamistik saab tõhusalt toimida ainult juhul, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem teevad tõhusat koostööd. Reformi eesmärk on tagada järelevalve sujuvam koostoime mikro- ja makrotasandil. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamisel on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul vaja õigeaegselt saada mikrotasandi ühtlustatud andmeid, samas kui riiklikud ametiasutused saaksid mikrotasandi usaldatavusjärelevalve teostamisel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult teavet suundumuste kohta makrotasandil. Selleks et vältida minevikus tehtud vigade kordamist, on esmatähtis kehtestada siduv koostöö- ja teabevahetuskord mikro- ja makotasandil.

6. CONCLUSION

ELi finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude tuvastamiseks ja nende seadmiseks tähtsuse järjekorda peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule olema tagatud järgmine: i) saada Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemilt mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alast teavet, eelkõige suurte ja keerulise struktuuriga piiriüleste gruppide kohta; ning ii) võimalus algatada eriotstarbelisi uuringuid teatavates küsimustes, mille puhul on vaja riiklike järelevalveasutuste ja/või turu korraldajate otsest osalemist. Komisjon teeb ettepaneku, et riiklikud järelevalveasutused esitavad Euroopa järelevalveasutustele vajalikku teavet nende eeskirjade kohaselt, millega luuakse uued Euroopa järelevalveasutused. Õiguse nõuda finantsstabiilsuse tagamiseks vajalikku mis tahes teavet võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule anda selliste õigusaktide koostoimes, millega luuakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja uued Euroopa järelevalveasutused. Nende õigusaktide kohaselt, millega luuakse uued Euroopa järelevalveasutused, nõutakse, et kõnealused asutused esitaksid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt (nt iga kuu) koondandmed ja asjakohased anonüümsed eristatud andmed kõigi finantsasutuste ja -turgude kohta, eelkõige suurte ja keerulise struktuuriga piiriüleste gruppide kohta. Võttes arvesse andmete ja teabe tundlikkust, on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi vahelise koostöö puhul esmatähtis tagada vajalik konfidentsiaalsus ja kehtestada nõuetekohased õiguslikud kaitsemeetmed. Selleks et järelevalveasutuste kolleegiumid saaksid ajakohastatud teavet makrokeskkonna kohta, kus konkreetsed asutused tegutsevad, tuleks ette näha Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindajate osalemine vaatlejatena.

The Commission invites the European Council to:

6. Kokkuvõte

- endorse the creation of a new European Systemic Risk Council (ESRC), chaired by the ECB President and including governors of national central banks, the chairpersons of the three European Supervisory Authorities and a member of the European Commission. There should also be close involvement of national supervisory authorities and the chair of the Economic and Financial Committee in the work of the ESRC;

Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu üles tegema järgmist:

- agree that the ESRC will be charged with continuously assessing the stability of the financial system as a whole and be given the necessary authority to issue timely warnings/recommendations for remedial action and to monitor responses;

– kiitma heaks ettepaneku, mille kohaselt luuakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mille eesistuja on Euroopa Keskpanga president ning kuhu kuuluvad riiklike keskpankade juhatajad, Euroopa kolme järelevalveasutuse eesistujad ja Euroopa Komisjoni esindaja. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös osalevad otseselt ka riiklikud järelevalveasutused ning majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.

- agree on the establishment of a new European System of Financial Supervisors (ESFS) composed of 3 new European Supervisory Authorities working in a network with national supervisory authorities to develop common supervisory approaches to the supervision of all financial firms, to protect consumers of financial services and to contribute to the development of a single set of harmonized rules. Inter alia, the ESFS should draw up technical standards, help ensure the consistent application of Community law and resolve disputes between supervisors;

– kiitma heaks, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tehakse ülesandeks kogu finantssüsteemi stabiilsuse hindamine ja talle antakse õigus teha õigeaegselt hoiatusi ja soovitusi parandusmeetmete võtmiseks ning kontrollida vastavate meetmete võtmist;

- underline the importance of a truly integrated approach to European financial supervision: the need for strong interaction between the ESRC and the ESFS including the exchange of micro-prudential information relevant for macro-prudential analysis; the willingness of the relevant parties to act upon risk warnings and/or recommendations; and the need for the ESRC to act as an interface with international institutions notably the FSB and IMF;

– kiita heaks ettepanek luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm uut Euroopa järelevalveasutust, kes teevad koostööd riiklike järelevalveasutustega, et töötada välja ühtsed järelevalvealased lähenemisviisid kõigi finantsettevõtjate järelevalveks, kaitsta finantsteenuste tarbijaid ja koostada ühtlustatud eeskirjad. Muuhulgas peaks Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem koostama tehnilised standardid, aitama tagada ühenduse õigusaktide ühtset kohaldamist ja lahendama järelevalveasutuste vahelisi vaidlusi;

- welcome the Commission's intention to bring forward, as soon as possible, the legislative changes to put in place the new framework for EU supervision, on the basis of the orientations set out in this Communication and after further consultation of stakeholders, so that the necessary measures are adopted in time for the renewed framework to be up and running during 2010;

– rõhutama tõeliselt integreeritud lähenemisviisi olulisust Euroopa finantsjärelevalve korraldamisel, st vajadust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi vahelise tugeva koostöö (sealhulgas mikrotasandi usaldatavusjärelevalve alase teabe vahetamist, mida on vaja makrotasandi riskide analüüsiks) järele, asjaomaste osaliste valmisolekut võtta hoiatuste ja/või soovituste kohaselt meetmeid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannet tegutseda vahendajana suhtlemisel rahvusvaheliste institutsioonidega, sealhulgas eelkõige finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvaheline Valuutafondiga;

- in addition, support the acceleration of work to build a comprehensive cross border framework to strengthen the European Union's financial crisis management/resolution systems, including guarantee schemes and burden sharing.

– tervitama komisjoni kavatsust esitada võimalikult kiiresti õigusaktide muudatused, mida on vaja ELi uue järelevalveraamistiku kehtestamiseks ja mille puhul tuginetakse käesolevas teatises esitatud suundumustele, olles eelnevalt täiendavalt konsulteerinud sidusrühmadega, nii et asjakohased meetmed võetakse vastu õigeaegselt, mis võimaldab uue raamistiku kehtestada 2010. aastal;

Annex:

– toetama sellise töö kiirendamist, mille eesmärk on luua terviklik piiriülene raamistik, et tõhustada finantskriisi juhtimise/lahendamise süsteeme (sealhulgas garantiiskeemid ja koormuse jagamise skeemid) Euroopa Liidus.

A new European Framework for Safeguarding Financial Stability

Lisa:

[pic]

Euroopa uus finantsstabiilsuse järelevalveraamistik

[1] Commission Communication of 4 March 2009 to the Spring European Council, "Driving European Recovery" - COM(2009) 114.

(...PICT...)

[2] See the report of the High-Level Group on Financial Supervision in the EU published on 25 February 2009. The Group was chaired by Mr Jacques de Larosière.

(...PICT...)

[3] See the London Summit Statement of 2 April 2009.

[1] Komisjoni 4. märtsi 2009. aasta teatis kevadel kokku tulevale Euroopa Ülemkogule „Euroopa majanduse elavdamine”, KOM(2009) 114 (lõplik).

[4] The successor to the Financial Stability Forum (FSF).

[2] Vt ELi finantsjärelevalve kõrgetasemelise eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta aruanne. Eksperdirühma juhtis Hr Jacques de Larosičre.

[5] Committee of European Banking Supervisors (CEBS), Committee of European Insurance and Occupational Pensions Committee (CEIOPS) and the Committee of European Securities Regulators (CESR), also often known as the "Lamfalussy level 3 Committees".

[3] Vt Londoni tippkohtumise lõppavaldus, 2 aprill 2009.

[6] e.g., giving technical advice to the European Commission.

[4] Finantsstabiilsuse foorumi õigusjärglane.

[7] Regarding the major financial groups in the EU, colleges already exist or are being set up in 2009.

[5] Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteed, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteed ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteed tuntakse ka kui „Lamfalussy kolmanda tasandi komiteedena”.

[8] The Commission would remain exclusively competent to apply the EU State aid rules and, for Community dimension mergers, to assess the competition aspects of such transaction in line with the EC Merger Regulation.

[6] nt annab tehnilist laadi nõu Euroopa Komisjonile.

[9] See CJCE, C-217/04, pt. 44.

[7] ELi suuremate finantsgruppide puhul on kolleegiumid juba olemas või need luuakse 2009. aastal.

[8] Komisjon on jätkuvalt ainupädev ELi riigiabi eeskirjade kohaldamisel ja ühenduse tasandil toimuvate ühinemiste korral selliste tehingute konkurentsiaspektide hindamisel kooskõlas EÜ ühinemismäärusega.

[9] Vt Euroopa Kohtu kohtuasi C-217/04, punkt 44.

--------------------------------------------------