1. The suspension of the application of the acquis communautaire in the areas of the Republic of Cyprus over which the government of that Member State does not exercise effective control, provided for in Article 1(1) of Protocol No 10 on Cyprus to the Act concerning the conditions of accession to the European Union of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded, does not preclude the application of Regulation No 44/2001 on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters to a judgment which is given by a Cypriot court sitting in the area of the island effectively controlled by the Cypriot Government, but concerns land situated in areas not so controlled.

1. Acquis communautaire ’i kohaldamise peatamine nendel Küprose Vabariigi aladel, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll – mis on ette nähtud aktile Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta lisatud protokolli nr 10 Küprose kohta artikli 1 lõikega 1 – ei takista määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades kohaldamist otsuse suhtes, mille on teinud valitsuse kontrollitaval alal asuv Küprose kohus, kuid mis puudutab nimetatud aladel asuvat kinnisasja.

Provisions in an Act of Accession which permit exceptions to or derogations from rules laid down by the Treaty must be interpreted restrictively with reference to the Treaty provisions in question and must be limited to what is absolutely necessary in order to attain its objective. It follows from a literal interpretation of Article 1(1) of Protocol No 10 that the suspension for which it provides is limited to the application of the acquis communautaire in the northern area of the Republic of Cyprus. That does not apply to the judgments the recognition of which is sought, since they were given by a court sitting in the government-controlled area. The fact that those judgments concern land situated in the northern area does not preclude that interpretation since, first, it does not nullify the obligation to apply Regulation No 44/2001 in the government-controlled area and, second, it does not mean that that regulation must thereby be applied in the northern area.

Asutamislepingu normidest erandeid tegevaid ühinemisakti norme tuleb tõlgendada kitsalt, arvestades vastavaid asutamislepingu norme, ja need peavad piirduma vaid sellega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik. Nimetatud protokolli nr 10 artikli 1 lõike 1 grammatilisest tõlgendusest tuleneb, et selles sättes ette nähtud acquis communautaire ’i kohaldamise peatamine piirdub Küprose Vabariigi põhja‑alaga. Nii ei ole see kohtuotsuste puhul, mille tunnustamist taotleti, kuna need on teinud kohus, mis asub valitsuse kontrollitaval alal. Asjaolu, et need kohtuotsused puudutavad nimetatud põhja‑alal asuvat kinnisasja, ei ole selle tõlgendusega vastuolus, kuna esiteks ei muuda see olematuks kohustust kohaldada määrust nr 44/2001 valitsuse kontrollitaval alal ja teiseks ei kohusta see ka nimetatud asjaolu tõttu seda määrust põhja‑alal kohaldama.

(see paras 35, 37-39, operative part 1)

(vt punktid 35, 37–39 ja resolutsiooni punkt 1)

2. Article 35(1) of Regulation No 44/2001 on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters does not authorise a court of a Member State to refuse recognition or enforcement of a judgment given by the courts of another Member State concerning land situated in an area of the latter State over which its government does not exercise effective control.

2. Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 35 lõige 1 ei luba liikmesriigi kohtul keelduda tunnustamast või täitmisele pööramast teise liikmesriigi kohtute tehtud kohtuotsust seoses viimati nimetatud riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

In that connection, Article 22 of Regulation No 44/2001 contains a mandatory and exhaustive list of the grounds of exclusive international jurisdiction of the Member States. That article merely designates the Member State whose courts have jurisdiction ratione materiæ , but does not allocate jurisdiction within the Member State concerned. It is for each Member State to determine the organisation of its own courts. Furthermore, the principle prohibiting the review of the jurisdiction of the court of the Member State of origin, laid down in Article 35(3) of Regulation No 44/2001, prevents a review of the domestic jurisdiction of the court of the Member State of origin concerned being conducted in the case in the main proceedings. Therefore, the forum rei sitæ rule provided for in Article 22(1) of Regulation No 44/2001 concerns the international jurisdiction of the courts of the Member States and not their domestic jurisdiction. It follows that where land is situated in the territory of a Member State and, therefore, that the rule of jurisdiction laid down in Article 22(1) of Regulation No 44/2001 has been observed, the fact that the land is situated in an area of that Member State over which the government of that State does not exercise effective control may possibly have an effect on the domestic jurisdiction of the courts of that Member State, but cannot have any effect for the purposes of that regulation.

Määruse nr 44/2001 artiklis 22 on imperatiivne ja ammendav loetelu juhtudest, mil liikmesriikide kohtutel on rahvusvaheliselt ainupädevus. Nimetatud artiklis määratletakse vaid liikmesriik, kelle kohtud on esemeliselt pädevad, kuid ei määratleta kohtualluvust asjaomase liikmesriigi sees. Iga liikmesriik peab oma kohtukorralduse ise kindlaks määrama. Pealegi takistab nimetatud määruse artikli 35 lõikes 3 ette nähtud otsuse teinud liikmesriigi kohtualluvuse kontrollimise keelu põhimõte seda, et kõnealuses asjas otsuse teinud liikmesriigi sisemist kohtualluvust põhikohtuasjas kontrollitaks. Järelikult puudutab määruse nr 44/2001 artikli 22 punktis 1 ette nähtud forum rei sitae norm liikmesriikide rahvusvahelist kohtualluvust, mitte nende sisemist kohtualluvust. Sellest järeldub, et kui kinnisasi asub liikmesriigi territooriumil ja et seetõttu järgiti määruse nr 44/2001 artikli 22 punktis 1 ette nähtud kohtualluvuse normi, siis võib asjaolu, et kinnisasi asub selle alal, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll, tõesti mõjutada selle riigi sisemist kohtualluvust, kuid see ei mõjuta nimetatud määruse kohaldamist.

(see paras 48-52, operative part 2)

(vt punktid 48–52 ja resolutsiooni punkt 2)

3. The fact that a judgment given by the courts of a Member State concerning land situated in an area of that State over which its government does not exercise effective control, cannot, as a practical matter, be enforced where the land is situated does not constitute a ground for refusal of recognition or enforcement under Article 34(1) of Regulation No 44/2001 on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters.

3. Asjaolu, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita, ei saa olla põhjenduseks tunnustamisest või täitmisele pööramisest keeldumisele määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 lõike 1 alusel.

In the absence of a fundamental principle in the legal order of the Member State in which recognition is sought, which the recognition or enforcement of the judgments concerned would be liable to infringe, no refusal to recognise them, under Article 34(1) of Regulation No 44/2001 and no refusal of enforcement in accordance with Article 45(1) of the same regulation, would be justified on the ground that a judgment given by the courts of a Member State, concerning land situated in an area of that State over which its government does not exercise effective control, cannot, as a practical matter, be enforced where the land is situated. The infringement would have to constitute a manifest breach of a rule of law regarded as essential in the legal order of the State in which enforcement is sought or of a right recognised as being fundamental within that legal order.

Kui pole ühtegi tunnustamist taotleva riigi õiguskorra aluspõhimõtet, mida vaidlusaluste kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine võiks riivata, siis järelikult ei saa nende tunnustamisest keeldumist määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 1 alusel ega täitmisele pööramisest keeldumist sama määruse artikli 45 lõike 1 alusel põhjendada asjaoluga, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita. Riive peaks seisnema kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorras ülioluliseks peetava õigusnormi või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse rikkumises.

(see paras 59-62, 71, operative part 3)

(vt punktid 59–62, 71 ja resolutsiooni punkt 3)

4. The fact that a judgment given by the courts of a Member State, concerning land situated in an area of that State over which its government does not exercise effective control, cannot, as a practical matter, be enforced where the land is situated does not mean that such a judgment is unenforceable for the purposes of Article 38(1) of Regulation No 44/2001 on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters. Although it is true that the enforceability of the judgment in the Member State of origin is a precondition for its enforcement in the State in which enforcement is sought and, therefore, there is no reason for granting to a judgment, when it is enforced, rights which it does not have in the Member State of origin, it cannot be reasonably argued that judgments concerning land situated in an area of that State over which its government does not exercise effective control are totally unenforceable in that Member State. As regards judgments imposing obligations, in respect of which the certificate provided for in Article 54 of Regulation No 44/2001 declares the enforceability in the Member State of origin at the date on which the certificate was issued, the fact that claimants might encounter difficulties in having judgments enforced in the northern area cannot deprive them of their enforceability and, therefore, does not prevent the courts of the Member State in which enforcement is sought from declaring such judgments enforceable.

4. Asjaolu, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita, ei too kaasa ka niisuguse otsuse täidetamatuks muutumist määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 38 lõike 1 tähenduses. Kuigi on tõsi, et otsuse täidetavus liikmesriigis, kus see on tehtud, on selle otsuse täitmise tingimuseks liikmesriigis, kus selle täitmist taotletakse, ja et seega ei ole mingisugust alust anda kohtuotsusele selle täitmisele pööramisel niisugust õigusjõudu, mida tal ei ole liikmesriigis, kus see tehti, ei ole siiski alust väita, et kohtuotsused, mis puudutavad Küprose sellisel alal asuvat kinnisasja, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei oleks selles riigis täidetavad. Mis puutub täitmisele kuuluvatesse kohtuotsustesse, mille kohta määruse artiklis 54 ette nähtud tunnistus kinnitab, et liikmesriigis, kus otsused tehti, on need täidetavad selle tunnistuse väljastamise kuupäeval, siis asjaolu, et hagejatel võib olla raskusi vaidlusaluste kohtuotsuste täitmisele pööramise taotlemisega põhja‑alal, ei saa halvata nende otsuste täidetavust ning seetõttu ei takista see selle liikmesriigi kohtutel, kus taotlus esitati, nende otsuste täidetavaks tunnistamist.

(see paras 66-71, operative part 3)

(vt punktid 66–71 ja resolutsiooni punkt 3)

5. The recognition or enforcement of a default judgment cannot be refused under Article 34(2) of Regulation No 44/2001 on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters where the defendant was able to commence proceedings to challenge the default judgment and those proceedings enabled him to argue that he had not been served with the document which instituted the proceedings or with the equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence. Article 34(2) of Regulation No 44/2001, unlike the equivalent provision contained in Article 27(2) of the Convention of 27 September 1968 on Jurisdiction and the Enforcement of Judgments in Civil and Commercial Matters, does not necessarily require the document which instituted the proceedings to be duly served, but does require that the rights of the defence are effectively respected. Thus, a default judgment given on the basis of a document instituting proceedings which was not served on the defendant in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence must be recognised if he did not take the initiative to appeal against that judgment when it was possible for him to do so. A fortiori , the rights of the defence that the Community legislature wished to safeguard by Article 34(2) of Regulation No 44/2001 are respected where the defendant did in fact commence proceedings to challenge the default judgment and those proceedings enabled him to argue that he had not been served with the document which instituted the proceedings or with the equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence.

5. Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 2 alusel ei või keelduda tagaseljaotsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest juhul, kui kostjal oli võimalus tagaseljaotsus edasi kaevata ja kui see kaebus võimaldas tal väita, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta. Erinevalt 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 27 punktist 2 ei nõua kõnealuse määruse artikli 34 punkt 2 menetluse algatamist käsitleva dokumendi puhul tingimata mitte selle nõuetekohast kättetoimetamist, vaid kaitseõiguse sisulist arvestamist. Tagaseljaotsust, mis on tehtud menetluse algatamist käsitleva dokumendi alusel, mida ei olnud istungilt puudunud kostjale kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, tuleb tunnustada juhul, kui viimane seda kohtuotsust ei vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus. Kaitseõigused, mida ühenduse seadusandja soovis määruse nr 44/2001 artikli 34 punktiga 2 kaitsta, on aga ilmselt tunnustust leidnud, kui kostja tagaseljaotsuse tegelikult edasi kaebas ja kui see kaebus võimaldas tal väita, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta.

(see paras 75-78, 80, operative part 4)

(vt punktid 75–78, 80 ja resolutsiooni punkt 4)

In Case C‑420/07,

Kohtuasjas C‑420/07,

REFERENCE for a preliminary ruling under Article 234 EC from the Court of Appeal (England and Wales) (Civil Division) (United Kingdom), made by decision of 28 June 2007, received at the Court on 13 September 2007, in the proceedings

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) 28. juuni 2007. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. septembril 2007, menetluses

Meletis Apostolides

Meletis Apostolides

v

versus

David Charles Orams,

David Charles Orams,

Linda Elizabeth Orams,

Linda Elizabeth Orams,

THE COURT (Grand Chamber),

EUROOPA KOHUS (suurkoda),

composed of V. Skouris, President, P. Jann, C.W.A. Timmermans, A. Rosas, K. Lenaerts, M. Ilešič and A. Ó Caoimh, Presidents of Chambers, R. Silva de Lapuerta (Rapporteur), J. Malenovský, J. Klučka and U. Lõhmus, Judges,

koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans, A. Rosas, K. Lenaerts, M. Ilešič ja A. Ó Caoimh, kohtunikud R. Silva de Lapuerta (ettekandja), J. Malenovský, J. Klučka ja U. Lõhmus,

Advocate General: J. Kokott,

kohtujurist: J. Kokott,

Registrar: L. Hewlett, Principal Administrator,

kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,

having regard to the written procedure and further to the hearing on 16 September 2008,

arvestades kirjalikus menetluses ja 16. septembri 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

after considering the observations submitted on behalf of:

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

– Mr Apostolides, by T. Beazley QC and C. West, Barrister, instructed by S. Congdon, Solicitor, and by C. Candounas, advocate,

– M. Apostolides, esindajad: T. Beazley, QC , ja barrister C. West, keda volitasid solicitor S. Congdon ja advocate C. Candounas,

– Mr and Mrs Orams, by C. Booth QC, N. Green QC, and A. Ward and B. Bhalla, Barristers,

– D. C. Orams ja L. E Orams, esindajad: C. Booth, N. Green, QC , barrister A. Ward ja barrister B. Bhalla,

– the Cypriot Government, by P. Klerides, acting as Agent, D. Anderson QC and M. Demetriou, Barrister,

– Küprose valitsus, esindaja: P. Clerides, keda abistasid D. Anderson, QC , ja barrister M. Demetriou,

– the Greek Government, by A. Samoni-Rantou, S. Khala and G. Karipsiadis, acting as Agents,

– Kreeka valitsus, esindajad: A. Samoni-Rantou, S. Chala ja G. Karipsiadis,

– the Polish Government, by M. Dowgielewicz, acting as Agent,

– Poola valitsus, esindaja: M. Dowgielewicz,

– the Commission of the European Communities, by F. Hoffmeister and A.‑M. Rouchaud, acting as Agents,

– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: F. Hoffmeister ja A.‑M. Rouchaud,

after hearing the Opinion of the Advocate General at the sitting on 18 December 2008,

olles 18. detsembri 2008. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

gives the following

on teinud järgmise

Judgment

otsuse

1. This reference for a preliminary ruling concerns the interpretation, first, of Protocol No 10 on Cyprus to the Act concerning the conditions of accession [to the European Union] of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded (OJ 2003 L 236, p. 955) (‘Protocol No 10’) and, second, certain aspects of Council Regulation (EC) No 44/2001 of 22 December 2000 on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters (OJ 2001 L 12, p. 1).

1. Eelotsusetaotlus puudutab esiteks aktile Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta lisatud protokolli nr 10 Küprose kohta (ELT L 236, lk 955; edaspidi „protokoll nr 10”) tõlgendamist ja teiseks nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste [tunnustamise ja] täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) mõnede aspektide tõlgendamist. [Määruse pealkirja tõlget on täpsustatud Euroopa Kohtus]

2. The reference was made in the course of proceedings between Mr Apostolides, a Cypriot national, and Mr and Mrs Orams, a British married couple (‘the Orams’), concerning the recognition and enforcement in the United Kingdom, under Regulation No 44/2001, of two judgments given by the Eparkhiako Dikastirio tis Lefkosias (District Court, Nicosia) (Cyprus).

2. Taotlus esitati Küprose kodaniku M. Apostolidese ning Suurbritannia kodanike D. C. Oramsi ja L. E. Oramsi (edaspidi „abielupaar Orams”) vahelises kohtuvaidluses seoses kahe kohtuotsuse, mille on teinud Eparchiako Dikastirio tis Lefkosias (Küpros), tunnustamise ja täitmisele pööramisega Ühendkuningriigis määruse nr 44/2001 alusel.

Legal background

Õiguslik raamistik

Community law

Ühenduse õigus

Protocol No 10

Protokoll nr 10

3. Protocol No 10 is worded as follows:

3. Protokoll nr 10 on sõnastatud järgmiselt:

‘THE HIGH CONTRACTING PARTIES,

„Kõrged lepinguosalised,

REAFFIRMING their commitment to a comprehensive settlement of the Cyprus problem, consistent with relevant United Nations Security Council Resolutions, and their strong support for the efforts of the United Nations Secretary General to that end,

kinnitades veel kord oma valmisolekut Küprose probleemi lahendamiseks kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ja oma täielikku toetust ÜRO peasekretäri sellesuunalistele püüdlustele,

CONSIDERING that such a comprehensive settlement to the Cyprus problem has not yet been reached,

arvestades, et seni on Küprose probleem jäänud lahenduseta,

CONSIDERING that it is, therefore, necessary to provide for the suspension of the application of the acquis in those areas of the Republic of Cyprus in which the Government of the Republic of Cyprus does not exercise effective control,

arvestades, et seetõttu on vaja ette näha acquis’ kohaldamise peatamine nendes Küprose Vabariigi piirkondades, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll,

CONSIDERING that, in the event of a solution to the Cyprus problem this suspension shall be lifted,

arvestades, et Küprose probleemi lahendamisel kõnealune peatamine lõpetatakse,

CONSIDERING that the European Union is ready to accommodate the terms of such a settlement in line with the principles on which the E[uropean] U[nion] is founded,

arvestades, et Euroopa Liit on valmis sellise lahenduse tingimusi vastavalt EL aluspõhimõtetele kohandama,

CONSIDERING that it is necessary to provide for the terms under which the relevant provisions of E[uropean] U[nion] law will apply to the line between the abovementioned areas and both those areas in which the Government of the Republic of Cyprus exercises effective control and the Eastern Sovereign Base Area of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland,

arvestades, et on vaja sätestada, millistel tingimustel kohaldatakse E[uroopa] L[iidu] õiguse asjakohaseid sätteid eraldusjoone suhtes, mis on eespool nimetatud piirkondade ning Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli all oleva piirkonna ja idapoolse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänse baasipiirkonna vahel,

DESIRING that the accession of Cyprus to the European Union shall benefit all Cypriot citizens and promote civil peace and reconciliation,

soovides, et Küprose ühinemine Euroopa Liiduga tooks kasu kõigile Küprose kodanikele ning edendaks rahu ja leppimist ühiskonnas,

CONSIDERING, therefore, that nothing in this Protocol shall preclude measures with this end in view,

arvestades seega, et käesolev protokoll ei välista sellesihilisi meetmeid,

CONSIDERING that such measures shall not affect the application of the acquis under the conditions set out in the Accession Treaty in any other part of the Republic of Cyprus,

arvestades, et sellised meetmed ei mõjuta acquis’ kohaldamist üheski teises Küprose Vabariigi osas ühinemislepingus sätestatud tingimustel,

HAVE AGREED UPON THE FOLLOWING PROVISIONS:

on kokku leppinud järgmises.

Article 1

Artikkel 1

1. The application of the acquis shall be suspended in those areas of the Republic of Cyprus in which the Government of the Republic of Cyprus does not exercise effective control.

1. Acquis’ kohaldamine peatatakse nendes Küprose Vabariigi piirkondades, mille üle puudub Küprose Vabariigi valitsusel tegelik kontroll.

2. The Council, acting unanimously on the basis of a proposal from the Commission, shall decide on the withdrawal of the suspension referred to in paragraph 1.

2. Lõikes 1 osutatud peatamise lõpetamise otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt nõukogu.

Article 2

Artikkel 2

1. The Council, acting unanimously on the basis of a proposal from the Commission, shall define the terms under which the provisions of European Union law shall apply to the line between those areas referred to in Article 1 and the areas in which the Government of the Republic of Cyprus exercises effective control.

1. Komisjoni ettepaneku põhjal määrab nõukogu ühehäälselt kindlaks, millistel tingimustel kohaldatakse EL õiguse sätteid artiklis 1 osutatud piirkondade ja Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli all olevate piirkondade vahelise eraldusjoone suhtes.

2. The boundary between the Eastern Sovereign Base Area and those areas referred to in Article 1 shall be treated as part of the external borders of the Sovereign Base Areas for the purpose of Part IV of the Annex to the Protocol on the Sovereign Base Areas of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland in Cyprus for the duration of the suspension of the application of the acquis according to Article 1.

2. Artikli 1 kohase acquis’ kohaldamise peatamise ajal käsitatakse idapoolse suveräänse baasipiirkonna ja artiklis 1 osutatud piirkondade vahelist piiri suveräänsete baasipiirkondade välispiirina Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänseid baasipiirkondi Küprosel käsitleva protokolli lisa neljandas osas määratletud tähenduses.

Article 3

Artikkel 3

1. Nothing in this Protocol shall preclude measures with a view to promoting the economic development of the areas referred to in Article 1.

1. Käesolev protokoll ei välista meetmeid, mille eesmärk on edendada artiklis 1 osutatud piirkondade majanduslikku arengut.

2. Such measures shall not affect the application of the acquis under the conditions set out in the Accession Treaty in any other part of the Republic of Cyprus.

2. Sellised meetmed ei mõjuta acquis’ kohaldamist üheski teises Küprose Vabariigi osas ühinemislepingus sätestatud tingimustel.

Article 4

Artikkel 4

In the event of a settlement, the Council, acting unanimously on the basis of a proposal from the Commission, shall decide on the adaptations to the terms concerning the accession of Cyprus to the European Union with regard to the Turkish Cypriot Community.’

Lahenduse leidmise korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt otsuse Küprose Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste kohandamise kohta seoses Küprose türgi kogukonnaga.” [Sõna „piirkond” asemel kasutatakse edaspidi täpsemat vastet „ala”]

Regulation No 44/2001

Määrus nr 44/2001

4. Recitals 16 to 18 in the preamble to Regulation No 44/2001 state:

4. Määruse nr 44/2001 põhjendused 16–18 näevad ette:

‘(16) Mutual trust in the administration of justice in the Community justifies judgments given in a Member State being recognised automatically without the need for any procedure except in cases of dispute.

„(16) Tulenevalt vastastikusest usaldusest õigusemõistmisse ühenduses tunnustatakse liikmesriikide kohtuotsuseid automaatselt ilma täiendavate menetlusteta, välja arvatud juhul, kui vaidluse aluseks on kohtuotsuse tunnustamine.

(17) By virtue of the same principle of mutual trust, the procedure for making enforceable in one Member State a judgment given in another must be efficient and rapid. To that end, the declaration that a judgment is enforceable should be issued virtually automatically after purely formal checks of the documents supplied, without there being any possibility for the court to raise of its own motion any of the grounds for non-enforcement provided for by this Regulation.

(17) Sama vastastikuse usalduse põhimõtte tõttu peab olema kord, millega ühe liikmesriigi kohtuotsus teises liikmesriigis jõustatakse, tulemuslik ja kiire. Selleks tuleks deklaratsioon kohtuotsuse jõustatavuse kohta tegelikult välja anda automaatselt pärast esitatud dokumentide formaalset kontrollimist, ilma et kohus saaks omal algatusel esitada käesoleva määruse kohaseid jõustamata jätmise põhjusi.

(18) However, respect for the rights of the defence means that the defendant should be able to appeal in an adversarial procedure, against the declaration of enforceability, if he considers one of the grounds for non-enforcement to be present. Redress procedures should also be available to the claimant where his application for a declaration of enforceability has been rejected.’

(18) Kaitseõiguse austamine tähendab siiski, et kostjal peab olema võimalus esitada võistleva menetluse raames apellatsioonkaebus täidetavaks kuulutamise vastu, kui tema arvates on olemas mõni põhjus täitmata jätmiseks. Apellatsioonimenetlust peab saama kasutada ka nõude esitaja, kui tema avaldus täidetavaks kuulutamise kohta on tagasi lükatud.”

5. Article 1(1) of Regulation No 44/2001 provides:

5. Nimetatud määruse artikli 1 lõige 1 näeb ette:

‘This Regulation shall apply in civil and commercial matters whatever the nature of the court or tribunal. It shall not extend, in particular, to revenue, customs or administrative matters.’

„Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes.”

6. Under Article 2 of that regulation:

6. Sama määruse artikkel 2 sätestab:

‘1. Subject to this Regulation, persons domiciled in a Member State shall, whatever their nationality, be sued in the courts of that Member State.

„1. Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata.

2. Persons who are not nationals of the Member State in which they are domiciled shall be governed by the rules of jurisdiction applicable to nationals of that State.’

2. Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju.”

7. Article 22(1) of Regulation No 44/2001, in Section 6, entitled ‘Exclusive jurisdiction’, of Chapter II thereof, provides:

7. Määruse nr 44/2001 II peatüki 6. jaos pealkirjaga „Ainupädevus” asuva artikli 22 punkt 1 sätestab:

‘The following courts shall have exclusive jurisdiction, regardless of domicile:

„Alalisest elukohast olenemata on erandkorras pädevad järgmised kohtud:

1. in proceedings which have as their object rights in rem in immovable property or tenancies of immovable property, the courts of the Member State in which the property is situated.

1) menetluste puhul, mille objektiks on kinnisvaraga seotud in rem õigused või kinnisvara rendi õigused, selle liikmesriigi kohtud, kus asub asjaomane vara.

However, in proceedings which have as their object tenancies of immovable property concluded for temporary private use for a maximum period of six consecutive months, the courts of the Member State in which the defendant is domiciled shall also have jurisdiction, provided that the tenant is a natural person and that the landlord and the tenant are domiciled in the same Member State’.

Menetluste puhul, mis on seotud kinnisvara rentimisega ajutiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel, et rentnik on füüsiline isik ning nii rendileandja kui ka rentniku alaline elukoht on samas liikmesriigis”.

8. Article 34 of Regulation No 44/2001 states:

8. Nimetatud määruse artikkel 34 sätestab:

‘A judgment shall not be recognised:

„Otsust ei tunnustata:

1. if such recognition is manifestly contrary to public policy in the Member State in which recognition is sought;

1) kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse;

2. where it was given in default of appearance, if the defendant was not served with the document which instituted the proceedings or with an equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence, unless the defendant failed to commence proceedings to challenge the judgment when it was possible for him to do so;

2) kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus;

3. if it is irreconcilable with a judgment given in a dispute between the same parties in the Member State in which recognition is sought;

3) kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;

4. if it is irreconcilable with an earlier judgment given in another Member State or in a third State involving the same cause of action and between the same parties, provided that the earlier judgment fulfils the conditions necessary for its recognition in the Member State addressed.’

4) kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisi hõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.”

9. Article 35 of the regulation states:

9. Määruse artikkel 35 on sõnastatud järgmiselt:

‘1. Moreover, a judgment shall not be recognised if it conflicts with Sections 3, 4 or 6 of Chapter II, or in a case provided for in Article 72.

„1. Otsust ei tunnustata ka juhul, kui see on vastuolus II peatüki 3., 4. või 6. jao sätetega ning artiklis 72 sätestatud juhul.

2. In its examination of the grounds of jurisdiction referred to in the foregoing paragraph, the court or authority applied to shall be bound by the findings of fact on which the court of the Member State of origin based its jurisdiction.

2. Eelmises lõikes märgitud juhul pädevuse aluseid kontrollivale kohtule, kellelt taotletakse tunnustamist, on siduvad need asjaolud, mis on otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevuse aluseks.

3. Subject to … paragraph 1, the jurisdiction of the court of the Member State of origin may not be reviewed. The test of public policy referred to in point 1 of Article 34 may not be applied to the rules relating to jurisdiction.’

3. Võttes arvesse lõiget 1, ei või otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevust kontrollida. Artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku korraga seonduvat kontrolli kohtualluvuse puhul teha ei või.”

10. Article 38 of Regulation No 44/2001 provides:

10. Määruse nr 44/2001 artikkel 38 näeb ette:

‘1. A judgment given in a Member State and enforceable in that State shall be enforced in another Member State when, on the application of any interested party, it has been declared enforceable there.

„1. Liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud.

2. However, in the United Kingdom, such a judgment shall be enforced in England and Wales, in Scotland, or in Northern Ireland when, on the application of any interested party, it has been registered for enforcement in that part of the United Kingdom.’

2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal ja Walesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal siis, kui see on huvitatud isiku taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vastavas osas.”

11. Article 45 of Regulation No 44/2001 provides:

11. Määruse nr 44/2001 artikkel 45 sätestab:

‘1. The court with which an appeal is lodged under Article 43 or Article 44 shall refuse or revoke a declaration of enforceability only on one of the grounds specified in Articles 34 and 35. It shall give its decision without delay.

„1. Kohus, kellele esitatakse artikli 43 või artikli 44 alusel apellatsioonkaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest või tühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata.

2. Under no circumstances may the foreign judgment be reviewed as to its substance.’

2. Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu.”

National law

Siseriiklik õigus

12. According to national legislation, the real property rights relating to those areas of the Republic of Cyprus in which the Government of that Member State does not exercise effective control (‘the northern area’) subsist and remain valid in spite of the invasion of Cypriot territory in 1974 by the Turkish army and the ensuing military occupation of part of Cyprus.

12. Küprose õiguse kohaselt jäävad omandiõigused nendel Küprose Vabariigi aladel, mille üle Küprose valitsusel puudub tegelik kontroll (edaspidi „põhja‑ala”), asuvatele kinnisasjadele kehtima, hoolimata Türgi armee sissetungist 1974. aastal ja sellele järgnenud ühe Küprose osa sõjalisest okupatsioonist.

13. Pursuant to Article 21(2) of Law 14/60 on the courts, in the version applicable to the main proceedings, where an action concerns any matter relating to real property ‘that action shall be brought before the Eparkhiako Dikastirio of the district in which such property is situated’.

13. Kohtute seaduse 14/60, põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis, artikli 21 lõige 2 näeb ette, et kui hagi ese on seotud kinnisasjaga, „esitatakse see hagi selle ringkonna Eparchiako Dikastirio’le, kus nimetatud asi asub”.

14. By order of the Anotato Dikastirio tis Kipriakis Dimokratias (Supreme Court of the Republic of Cyprus) published on 13 September 1974 in the Episimi Efimerida tis Kipriakis Dimokratias (Official Journal of the Republic of Cyprus) , that is after the invasion of the northern area, the territories of the districts of Kyrenia and Nicosia were reorganised.

14. Anotato Dikastirio tis Kypriakis Dimokratias’e (ülemkohus) korraldusega, mis avaldati Episimi Efimerida tis Kypriakis Dimokratias ’es (Küprose Vabariigi ametlik väljaanne) 13. septembril 1974 ehk pärast põhja‑ala vallutamist, ühendati Kyrenia ja Nikosia ringkonnad.

15. Under Cypriot legislation, the service of a document instituting proceedings on one spouse by handing it to the other is good service. If the defendant does not enter an appearance in the 10 days following service of the document instituting proceedings the claimant may apply for a default judgment. Entering an appearance is an act which does not require the defendant to set out the nature of any defence.

15. Küprose õiguse kohaselt loetakse kohtumenetluse algatamise dokumente ühele abikaasadest kehtival viisil kätte toimetatuks, kui need on teisele abikaasale üle antud. Kui kostja ei ilmu kümne päeva jooksul menetluse algatamise dokumentide kättesaamisest kohtusse, võib hageja esitada taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohaleilmumine on toiming, mis ei eelda kaitseväidete esitamist.

16. In proceedings to set aside a default judgment the claimant is required to establish that he has an arguable defence.

16. Kui isik taotleb tagaseljaotsuse tühistamist, peab ta tõendama, et tal on kaalukas vastuväide („arguable defence”).

The dispute in the main proceedings and the questions referred for a preliminary ruling

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

17. The proceedings before the referring court concern the recognition and enforcement in the United Kingdom, pursuant to Regulation No 44/2001, of two judgments of the Eparkhiako Dikastirio tis Lefkosias (‘the judgments concerned’) on an action brought against the Orams by Mr Apostolides concerning immovable property (‘the land’).

17. Eelotsusetaotluse esitanud kohtus toimunud menetluses palutakse määruse nr 44/2001 alusel Ühendkuningriigis tunnustada ja täitmisele pöörata kaks kohtuotsust (edaspidi „vaidlusalused kohtuotsused”), mille Eparchiako Dikastirio tis Lefkosias tegi vaidluse lahendamisel, mille M. Apostolides oli abielupaar Oramsi vastu algatanud seoses teatava kinnisasjaga.

18. The land is situated at Lapithos, in the district of Kyrenia, which is in the northern area. It belonged to Mr Apostolides’ family, which occupied it before the invasion of Cyprus by the Turkish army in 1974. As members of the Greek Cypriot community, Mr Apostolides’ family was forced to abandon their house and take up residence in the area of the island effectively controlled by the Cypriot Government (‘the Government-controlled area’).

18. Kinnisasi asub Lapithoses, Kyrenia ringkonnas, mis asub põhja‑alal. Enne kui Türgi s õjavägi Küprose 1974. aastal vallutas, oli kinnisasi M. Apostolidese perekonna omand. Kuna tema perekond kuulus Küprose Kreeka kogukonda, oli see perekond sunnitud oma maja maha jätma ning asus elama saare niisugusele alale, mille üle Küprose valitsusel on tegelik kontroll (edaspidi „valitsuse kontrollitav ala”).

19. The Orams claim to have purchased the land in 2002 in good faith from a third party, the latter having himself acquired it from the authorities of the Turkish Republic of Northern Cyprus, an entity which, to this day, has not been recognised by any State except the Republic of Turkey. The successive acquisitions were in accordance with the laws of that entity. The Orams built a villa and frequently occupy the property as their holiday home.

19. Abielupaar Orams väidab, et ostis kinnisasja kolmandalt isikult 2002. aastal heauskselt ning see isik ise oli kinnisasja ostnud Põhja-Küprose Vabariigi – moodustis, mida tänaseni ei ole tunnustanud ükski riik peale Türgi Vabariigi – võimuorganitelt. Järjestikku toimunud omandamised pidid olema kooskõlas nimetatud moodustise õigusega. Abielupaar Orams ehitas kinnisasjale villa ja viibib sageli seal, olles sellest teinud endale suvila.

20. The movement of persons between the northern area and the Government-controlled area was restricted until April 2003.

20. Kuni 2003. aasta aprillini oli isikute liikumine põhja‑ala ja valitsuse kontrollitava ala vahel piiratud.

21. On 26 October 2004, the Eparkhiako Dikastirio tis Lefkosias, a Cypriot court established in the Government-controlled area, issued the documents instituting proceedings in the action brought by Mr Apostolides against the Orams. On the same day, those documents, one for each spouse, were served at the property on the land by a process server from that court. The documents were both served by being handed in person to Mrs Orams who refused to sign for them.

21. Küprose valitsuse kontrollitaval alal asuv kohus Eparchiako Dikastirio tis Lefkosias väljastas 26. oktoobril 2004 M. Apostolidese poolt abielupaar Oramsi vastu esitatud hagi alusel menetluse algatamise dokumendid. Nimetatud kohtu kordnik toimetas need dokumendid kahes eksemplaris – kummalegi abikaasale üks – samal päeval kätte kinnisasja aadressil. Mõlemad dokumendid anti üle isiklikult L. E. Oramsile, kes keeldus sellist kättetoimetamist oma allkirjaga kinnitamast.

22. The process server did not inform Mrs Orams that he was a process server or of the nature of the documents served by him, the documents being written in Greek, which the Orams do not understand. However, Mrs Orams understood that those documents were legal and official in nature.

22. Kohtukordnik ei teavitanud L. E. Oramsit sellest, et ta on kohtukordnik ega sellest, mis laadi dokumendid ta üle andis, dokumendid olid aga koostatud kreeka keeles, millest abielupaar Orams aru ei saa. L. E. Orams mõistis siiski, et tegemist oli ametlike, juriidilist laadi dokumentidega.

23. On its face, written in Greek, each document stated that in order to prevent a default judgment from being given it was necessary to enter an appearance before the Eparkhiako Dikastirio tis Lefkosias within 10 days of service.

23. Iga menetlusdokumendi esilehel oli kreeka keeles märgitud, et tagaseljaotsuse vältimiseks tuleb kümne päeva jooksul alates kättesaamisest ilmuda Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiasesse.

24. In spite of the difficulties encountered in finding in the northern area a Greek-speaking lawyer licensed to appear before the courts of the Government-controlled area, Mrs Orams managed to obtain the assistance of such a lawyer who agreed to enter an appearance on her behalf on 8 November 2004. However, the lawyer did not enter an appearance before that court on 8 November but only on the following day.

24. Vaatamata raskustele leida põhja‑alal kreeka keelt rääkiv advokaat, kellel oleks õigus valitsuse kontrolli all oleval alal asuvas kohtus esindada, õnnestus L. E. Oramsil siiski saada abi ühelt niisuguselt advokaadilt, kes võttis endale kohustuse ilmuda tema nimel 8. novembril 2004 kohtusse. Siiski ilmus see advokaat kohtusse mitte nimetatud kuupäeval vaid alles järgmisel päeval.

25. On 9 November 2004, as no one had entered an appearance for the Orams, the Eparkhiako Dikastirio tis Lefkosias gave a default judgment on Mr Apostolides’ claim. On the same day, the court refused the authority presented by Mrs Orams’ lawyer because it was written in English and not in Greek or Turkish.

25. Kuna keegi ei olnud abielupaar Oramsi nimel Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiasesse ilmunud, tegi viimane 9. novembril 2004 M. Apostolidese taotlusel tagaseljaotsuse. Samal päeval keeldus nimetatud kohus tunnustamast L. E. Oramsi advokaadi volikirja, kuna see ei olnud koostatud mitte kreeka või türgi vaid inglise keeles.

26. According to the order for reference, the default judgment of the Eparkhiako Dikastirio tis Lefkosias orders the Orams to:

26. Eelotsusetaotluse kohaselt annab Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiase tehtud tagaseljaotsus abielupaar Oramsile korralduse:

– demolish the villa, swimming pool and fencing which they had erected on the land,

– lammutada villa, bassein ja piirdeaiad, mis nad olid kinnisasjale ehitanud;

– deliver immediately to Mr Apostolides free possession of the land,

– anda M. Apostolidesele kohe üle kinnisasja täielik valdus;

– pay to Mr Apostolides various sums by way of special damages and monthly occupation charges (that is, rent) until the judgment was complied with, together with interest,

– tasuda M. Apostolidesele erinevaid summasid otsese varalise kahju ja igakuiselt saamata jäänud tulu (s.o üür) eest koos viivisega kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni;

– refrain from continuing with the unlawful intervention on the land, whether personally or through their agents, and

– hoiduma edaspidi, nii isiklikult kui esindajate kaudu, ebaseaduslikult kinnisasjale sisenemisest; ning

– pay various sums in respect of the costs and expenses of the proceedings (with interest on those sums).

– tasuma menetluskulude katteks erinevaid summasid (millele lisandub viivis).

27. On 15 November 2004, the Orams applied to have the judgment set aside. After hearing evidence and arguments from the Orams and Mr Apostolides, the Eparkhiako Dikastirio tis Lefkosias dismissed the Orams’ application by judgment of 19 April 2005 essentially on the ground that they had not put forward an arguable defence to dispute Mr Apostolides’ title to the land. The Orams were ordered to pay the costs of the application.

27. Abielupaar Orams esitas 15. novembril 2004 nimetatud kohtuotsuse peale kaja. Kui Eparchiako Dikastirio tis Lefkosias oli abielupaari ja M. Apostolidese nende tõendite ja argumentide osas ära kuulanud, jättis ta 19. aprillil 2005 tehtud kohtuotsusega abielupaar Oramsi kaja rahuldamata peamiselt põhjusel, et nad ei olnud M. Apostolidese omandiõiguse vaidlustamiseks kaalukat vastuväidet esitanud. Kohtukulud mõisteti välja abielupaar Oramsilt.

28. The Orams appealed against the judgment rejecting their application to set aside the default judgment. The appeal was itself dismissed by judgment of the Anotato Dikastirio tis Kipriakis Dimokartias of 21 December 2006.

28. Abielupaar esitas kaja rahuldamata jätmise otsuse peale apellatsioonkaebuse. Anotato Dikastirio tis Kypriakis Dimokratias jättis selle oma 21. detsembri 2006. aasta otsusega rahuldamata.

29. On 18 October 2005, Mr Apostolides produced the documents required in England to apply, pursuant to Regulation No 44/2001, for the recognition and enforcement of the judgments concerned. By order of 21 October 2005, a Master of the High Court of Justice (England and Wales), Queen’s Bench Division, ordered that the judgments be enforceable in England pursuant to that regulation.

29. M. Apostolides esitas 18. oktoobril 2005 nõutavad dokumendid Inglismaal ja taotles määruse nr 44/2001 alusel vaidlusaluste kohtuotsuste tunnustamist ja täitmisele pööramist. High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division andis 21. oktoobril 2005 määruse nimetatud kohtuotsuste täitmisele pööramiseks Inglismaal määruse nr 44/2001 alusel.

30. The Orams challenged that order under Article 43 of Regulation No 44/2001 and a High Court judge set it aside by order of 6 September 2006. Mr Apostolides appealed against that order before the referring court under Article 44 of that regulation.

30. Kui abielupaar Orams oli 21. oktoobri 2005. aasta määruse vaidlustanud määruse nr 44/2001 artikli 43 alusel, tühistas High Court of Justice selle oma 6. septembri 2006. aasta otsusega. M. Apostolides kaebas selle kohtuotsuse määruse nr 44/2001 artikli 44 alusel edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtule.

31. In those circumstances, the Court of Appeal (England and Wales) (Civil Division) decided to stay the proceedings and to refer the following questions to the Court of Justice for a preliminary ruling:

31. Neil asjaoludel otsustas Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

‘1. …

„1. […]

Does the suspension of the application of the acquis communautaire in the northern area by Article 1(1) of Protocol No 10 … preclude a Member State court from recognising and enforcing a judgment given by a court of the Republic of Cyprus sitting in the Government-controlled area relating to land in the northern area, when such recognition and enforcement is sought under [Regulation No 44/2001], which is part of the acquis communautaire ?

Kas acquis communautaire ’i kohaldamise peatamine põhja‑alal […] protokolli nr 10 artikli 1 lõikega 1 takistab liikmesriigi kohtul valitsuse kontrollitaval alal asuva Küprose Vabariigi kohtu poolt põhja‑alal asuva omandi kohta tehtud otsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist, mida taotletakse acquis communautaire’ i osaks oleva […] määruse […] nr 44/2001 […] alusel?

2. Does Article 35(1) of Regulation No 44/2001 entitle or bind a Member State court to refuse recognition and enforcement of a judgment given by the courts of another Member State concerning land in an area of the latter Member State over which the Government of that Member State does not exercise effective control? In particular, does such a judgment conflict with Article 22 of Regulation No 44/2001?

2. Kas määruse nr 44/2001 artikli 35 lõige 1 lubab liikmesriigi kohtul keelduda tunnustamast ja täitmisele pööramast teise liikmesriigi kohtute tehtud kohtuotsust seoses kohtute asukohariigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll, või kohustab teda sellise kohtuotsuse tunnustamisest keelduma? Kas selline otsus on vastuolus määruse nr 44/2001 artikliga 22?

3. Can a judgment of a Member State court, sitting in an area of that State over which the Government of that State does exercise effective control, in respect of land in that State in an area over which the Government of that State does not exercise effective control, be denied recognition or enforcement under Article 34(1) of Regulation No 44/2001 on the grounds that as a practical matter the judgment cannot be enforced where the land is situated, although the judgment is enforceable in the Government‑controlled area of the Member State?

3. Kas valitsuse tegeliku kontrolli all oleval alal asuva liikmesriigi kohtu otsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest seoses niisugusel alal asuva omandiga, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll, võib keelduda määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 1 alusel, põhjusel, et tegelikkuses ei saa seda otsust täita kohas, kus kinnisasi asub, kuigi selle liikmesriigi valitsuse kontrollitaval alal oleks see kohtuotsus täidetav?

4. Where

4. Kas juhul, kui

– a default judgment has been entered against a defendant;

– kostja vastu on tehtud tagaseljaotsus;

– the defendant then commenced proceedings in the court of origin to challenge the default judgment; but

– nimetatud kostja on tagaseljaotsuse teinud kohtus seejärel algatanud menetluse selle otsuse vaidlustamiseks; kuid

– his application was unsuccessful following a full and fair hearing on the ground that he had failed to show any arguable defence (which is necessary under national law before such a judgment can be set aside),

– tema kaja on pärast nõuetekohast ja õiglast kohtuistungit jäänud rahuldamata põhjusel, et ta ei ole esitanud kaalukat vastuväidet (liikmesriigi õigusnormidest tulenev nõue, mis on vajalik sellise kohtuotsuse tühistamiseks),

can that defendant resist enforcement of the original default judgment or the judgment on the application to set aside under Article 34(2) of Regulation No 44/2001, on the ground that he was not served with the document which instituted the proceedings in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence prior to the entry of the original default judgment? Does it make a difference if the hearing entailed only consideration of the defendant’s defence to the claim?

võib see kostja põhikohtuasjas tehtud tagaseljaotsuse või esitatud kaja alusel tehtud kohtuotsuse täitmisele pööramisele vastu vaielda vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 34 lõikele 2 põhjusel, et kohtumenetluse algatamise dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end enne põhikohtuasjas tagaseljaotsuse tegemist kaitsta? Kas vastus on erinev, kui kohtuistungil piirduti ainult kostja poolt nõude vastu esitatud väidete hindamisega?

5. In applying the test in Article 34(2) of Regulation No 44/2001 of whether the defendant was “served with the document which instituted the proceedings or with an equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence” what factors are relevant to the assessment? In particular:

5. Millised tegurid on olulised kontrollimaks vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 34 lõikele 2, kas kostjale oli „menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärne dokument kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta”. Täpsemalt:

(a) Where service in fact brought the document to the attention of the defendant, is it relevant to consider the actions (or inactions) of the defendant or his lawyers after service took place?

a) Kas juhul, kui dokument toimetati kostjale tegelikult kätte, on oluline arvestada kostja või tema advokaatide tegevust (või tegevusetust) pärast kättetoimetamist?

(b) What, if any, relevance would particular conduct of, or difficulties experienced by, the defendant or his lawyers have?

b) Kas ja milline tähtsus tuleks omistada kostja või tema advokaatide konkreetsele tegevusele ja nende poolt kogetud takistustele?

(c) Is it relevant that the defendant’s lawyer could have entered an appearance before judgment in default was entered?’

c) Kas asjaolu, et kostja advokaadil oli võimalik kohale ilmuda enne tagaseljaotsuse tegemist, on oluline?”

The questions referred for a preliminary ruling

Eelotsuse küsimused

The first question

Esimene küsimus

32. By its first question, the referring court asks essentially whether the suspension of the application of the acquis communautaire in the northern area, provided for by Article 1(1) of Protocol No 10, precludes the application of Regulation No 44/2001 to a judgment which is given by a Cypriot court sitting in the Government-controlled area, but concerns land situated in the northern area.

32. Oma esimese küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, kas acquis communautaire ’i kohaldamise peatamine põhja‑alal, mis on ette nähtud protokolli nr 10 artikli 1 lõikega 1, takistab määruse nr 44/2001 kohaldamist otsuse suhtes, mille on teinud valitsuse kontrollitaval alal asuv Küprose kohus, kuid mis puudutab nimetatud põhja‑alal asuvat kinnisasja.

33. It must be observed at the outset that the Act of Accession of a new Member State is based essentially on the general principle that the provisions of Community law apply ab initio and in toto to that State, derogations being allowed only in so far as they are expressly laid down by transitional provisions (see, to that effect, Case 258/81 Metallurgiki Halyps v Commission [1982] ECR 4261, paragraph 8).

33. Kõigepealt tuleb märkida, et uue liikmesriigi ühinemisakt põhineb peamiselt ühenduse õigusnormide selles liikmesriigis vahetult ja tervikuna kohaldamise põhimõttel, erandid on lubatud vaid siis, kui nad on üleminekusätetes sõnaselgelt ette nähtud (vt selle kohta 9. detsembri 1982. aasta otsus kohtuasjas 258/81: Metallurgiki Halyps vs. komisjon, EKL 1982, lk 4261, punkt 8).

34. In that regard, Protocol No 10 constitutes a transitional derogation from the principle set out in the preceding paragraph, based on the exceptional situation prevailing in Cyprus.

34. Protokoll nr 10 kehtestab eelmises punktis nimetatud põhimõttest ajutise erandi, mis põhineb Küprose eriolukorral.

35. However, as the Advocate General observed, in point 35 of her Opinion, provisions in an Act of Accession which permit exceptions to or derogations from rules laid down by the EC Treaty must be interpreted restrictively with reference to the Treaty provisions in question and must be limited to what is absolutely necessary in order to attain its objective (see, by analogy, Case 231/78 Commission v United Kingdom [1979] ECR 1447, paragraph 13; Case 77/82 Peskeloglou [1983] ECR 1085, paragraph 12; Case 11/82 Piraiki-Patraiki and Others v Commission [1985] ECR 207, paragraph 26; Case C‑3/87 Agegate [1989] ECR 4459, paragraph 39, and Case C-233/97 KappAhl [1998] ECR I‑8069, paragraph 18).

35. Kuid nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 35 märkis, tuleb EÜ asutamislepingu normidest erandeid tegevaid ühinemisakti norme tõlgendada kitsalt, arvestades vastavaid asutamislepingu norme, ja need peavad piirduma vaid sellega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik (vt analoogia alusel 29. märtsi 1979. aasta otsus kohtuasjas 231/78: komisjon vs. Ühendkuningriik, EKL 1979, lk 1447, punkt 13; 23. märtsi 1983. aasta otsus kohtuasjas 77/82: Peskeloglou, EKL 1983, lk 1085, punkt 12; 17. jaanuari 1985. aasta otsus kohtuasjas 11/82: Piraiki-Patraiki jt vs. komisjon, EKL 1985, lk 207, punkt 26; 14. detsembri 1989. aasta otsus kohtuasjas C‑3/87: Agegate, EKL 1989, lk 4459, punkt 39, ja 3. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑233/97: KappAhl, EKL 1998, lk I‑8069, punkt 18).

36. In the case in the main proceedings, the derogation provided for by Protocol No 10 cannot be interpreted as meaning that it precludes the application of Regulation No 44/2001 to the judgments concerned given by the Cypriot court.

36. Põhikohtuasjas ei saa protokolliga 10 ette nähtud erandit tõlgendada nii, et see takistab määruse nr 44/2001 kohaldamist vaidlusalustele Küprose kohtu otsustele.

37. It follows from a literal interpretation of Article 1(1) of Protocol No 10 that the suspension for which it provides is limited to the application of the acquis communautaire in the northern area. However, in the case in the main proceedings, the judgments concerned, the recognition of which is sought by Mr Apostolides, were given by a court sitting in the Government-controlled area.

37. Protokolli nr 10 artikli 1 lõike 1 grammatilisest tõlgendusest tuleneb, et selles sättes ette nähtud acquis communautaire ’i kohaldamise peatamine piirdub põhja‑alaga. Samas on need kohtuotsused, mille tunnustamist M. Apostolides põhikohtuasjas taotleb, teinud kohus, mis asub valitsuse kontrollitaval alal.

38. The fact that those judgments concern land situated in the northern area does not preclude the interpretation referred to in the preceding paragraph since, first, it does not nullify the obligation to apply Regulation No 44/2001 in the Government-controlled area and, second, it does not mean that that regulation must thereby be applied in the northern area (see, by analogy, Case C-281/02 Owusu [2005] ECR I-1383, paragraph 31).

38. Asjaolu, et need kohtuotsused puudutavad põhja‑alal asuvat kinnisasja, ei ole eelmises punktis mainitud tõlgendusega vastuolus, kuna esiteks ei muuda see olematuks kohustust kohaldada määrust nr 44/2001 valitsuse kontrollitaval alal ja teiseks ei kohusta see ka nimetatud asjaolu tõttu seda määrust põhja‑alal kohaldama (vt analoogia alusel 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑281/02: Owusu, EKL 2005, lk I‑1383, punkt 31).

39. In the light of the foregoing, the answer to the first question is that the suspension of the application of the acquis communautaire in the northern area, provided for by Article 1(1) of Protocol No 10, does not preclude the application of Regulation No 44/2001 to a judgment which is given by a Cypriot court sitting in the Government-controlled area, but concerns land situated in the northern area.

39. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et acquis communautaire ’i kohaldamise peatamine põhja‑alal, mis on ette nähtud protokolli nr 10 artikli 1 lõikega 1, ei takista määruse nr 44/2001 kohaldamist otsuse suhtes, mille on teinud valitsuse kontrollitaval alal asuv Küprose kohus, kuid mis puudutab nimetatud põhja‑alal asuvat kinnisasja.

The second to fifth questions

Teine kuni viies küsimus

40. As regards the second to fifth questions, it must be stated that the Commission invokes the possibility that the case does not fall within the material scope of Regulation No 44/2001. Such a conjecture thus makes it necessary to determine whether the case in the main proceedings may be regarded as a ‘civil and commercial matter’ for the purpose of Article 1 of that regulation.

40. Seoses teise kuni viienda küsimusega tuleb täpsustada, et komisjon viitab võimalusele, et kohtuasi ei jää määruse nr 44/2001 esemelisse kohaldamisalasse. Selle väite puhul tuleb kindlaks teha, kas põhikohtuasja saab käsitada „tsiviil- ja kaubandusasjana” nimetatud määruse artikli 1 tähenduses.

41. In that connection, it is to be remembered that, in order to ensure, as far as possible, that the rights and obligations which derive from Regulation No 44/2001 for the Member States and the persons to whom it applies are equal and uniform, ‘civil and commercial matters’ should not be interpreted as a mere reference to the internal law of one or other of the States concerned. That concept must be regarded as an independent concept to be interpreted by referring, first, to the objectives and scheme of the regulation and, second, to the general principles which stem from the corpus of the national legal systems (see Case 29/76 LTU [1976] ECR 1541, paragraph 3; Case 814/79 Rüffer [1980] ECR 3807, paragraph 7; Case C-172/91 Sonntag [1993] ECR I-1963, paragraph 18; Case C‑266/01 Préservatrice foncière TIARD [2003] ECR I-4867, paragraph 20; Case C‑343/04 ČEZ [2006] ECR I-4557, paragraph 22, and Case C-292/05 Lechouritou and Others [2007] ECR I-1519, paragraph 29).

41. Selle kohta tuleb meenutada, et liikmesriikidele ja huvitatud isikutele määrusest nr 44/2001 tulenevate õiguste ja kohustuste võrdsuse ja ühetaolisuse võimalikult paremaks tagamiseks ei tohi mõistet „tsiviil- ja kaubandusasjad” käsitada lihtsalt viitena ühe või teise riigi siseriiklikule õigusele. Seda mõistet tuleb käsitada autonoomse mõistena, mida tõlgendades tuleb tugineda ühelt poolt nimetatud määruse eesmärkidele ja süsteemile ning teiselt poolt siseriiklike õigussüsteemide kogumist tulenevatele üldpõhimõtetele (vt 14. oktoobri 1976. aasta otsus kohtuasjas 29/76: LTU, EKL 1976, lk 1541, punkt 3; 16. detsembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 814/79: Rüffer, EKL 1980, lk 3807, punkt 7; 21. aprilli 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑172/91: Sonntag, EKL 1993, lk I‑1963, punkt 18; 15. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑266/01: Préservatrice foncière TIARD, EKL 2003, lk I‑4867, punkt 20; 18. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑343/04: ČEZ, EKL 2006, lk I‑4557, punkt 22, ja 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑292/05: Lechouritou jt, EKL 2007, lk I‑1519, punkt 29).

42. The autonomous interpretation of the concept of ‘civil and commercial matters’ results in the exclusion of certain judicial decisions from the scope of Regulation No 44/2001, by reason either of the legal relationships between the parties to the action or of the subject-matter of the action (see LTU , paragraph 4; Rüffer , paragraph 14; Préservatrice foncière TIARD, paragraph 21; ČEZ , paragraph 22, and Lechouritou and Others , paragraph 30).

42. Mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad” autonoomse tõlgenduse tulemusena jäävad teatud kohtuotsused vaidluse poolte vaheliste õigussuhete või vaidluseseme olemuslike tunnuste tõttu määruse nr 44/2001 kohaldamisalast välja (vt eespool viidatud kohtuotsused LTU, punkt 4; Rüffer, punkt 14; Préservatrice foncière TIARD, punkt 21, ČEZ, punkt 22, ja Lechouritou jt, punkt 30).

43. Thus, the Court has held that, although certain actions between a public authority and a person governed by private law may come within the concept, it is otherwise where the public authority is acting in the exercise of its public powers (see LTU , paragraph 4; Rüffer , paragraph 8; Sonntag , paragraph 20; Préservatrice foncière TIARD , paragraph 22; and Lechouritou and Others , paragraph 31).

43. Euroopa Kohus on leidnud, et kuigi mõned eraõiguslike isikute ja riigiasutuste vahelised vaidlused võivad kuuluda nimetatud mõiste kohaldamisalasse, ei ole see nõnda, kui riigiasutus teostab avalikku võimu (vt eespool viidatud kohtuotsused LTU, punkt 4; Rüffer, punkt 8; Sonntag, punkt 20; Préservatrice foncière TIARD, punkt 22, ja Lechouritou jt, punkt 31).

44. The exercise of public powers by one of the parties to the case, because it exercises powers falling outside the scope of the ordinary legal rules applicable to relationships between private individuals, excludes such a case from civil and commercial matters within the meaning of Article 1(1) of Regulation No 44/2001 (see, to that effect, LTU , paragraph 4; Rüffer , paragraphs 9 and 16; Sonntag , paragraph 22; Préservatrice foncière TIARD , paragraph 30; and Lechouritou and Others , paragraph 34).

44. Kui üks vaidluspool teostab avalikku võimu, siis on välistatud selle vaidluse käsitamine tsiviil‑ ja kaubandusasjana määruse nr 44/2001 artikli 1 lõike 1 tähenduses, kuna see pool teostab ülemvõimu, mis ei jää eraisikute vahelisi suhteid reguleerivate õigusnormide kohaldamisalasse (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused LTU, punkt 4; Rüffer, punktid 9 ja 16; Sonntag, punkt 22; Préservatrice foncière TIARD, punkt 30, ja Lechouritou jt, punkt 34).

45. In the case in the main proceedings, the action is between individuals, and its object is to obtain damages for unlawfully taking possession of land, the delivery up of that land, its restoration to its original state and the cessation of any other unlawful intervention. That action is brought not against conduct or procedures which involve an exercise of public powers by one of the parties to the case, but against acts carried out by individuals.

45. Põhikohtuasjas käsitletakse üksikisikute vahelist vaidlust, mille ese on kahjuhüvitise nõue seoses kinnisasja ebaseadusliku valdusega, selle asja üleandmine, selle endise olukorra taastamine ja edaspidise ebaseadusliku tegevuse lõpetamine. Hagi ei ole suunatud mitte niisuguse tegevuse ja menetluse vastu, mis eeldaksid, et üks vaidluse pooltest teostaks avalikku võimu, vaid eraisikute poolt sooritatud tegevuse vastu.

46. Consequently, the case at issue in the main proceedings must be regarded as concerning ‘civil and commercial matters’ within the meaning of Article 1(1) of Regulation No 44/2001.

46. Järelikult tuleb põhikohtuasja käsitada „tsiviil- ja kaubandusasjadega” seonduvana määruse nr 44/2001 artikli 1 lõike 1 tähenduses.

The second question

Teine küsimus

47. By its second question, the referring court asks essentially whether the fact that a judgment is given by a court of a Member State, concerning land situated in an area of that State over which the Government of that State does not exercise effective control, may be regarded as an infringement of the rule of jurisdiction laid down in Article 22(1) of Regulation No 44/2001 and, therefore, justify a refusal to recognise or enforce such a judgment in accordance with Article 35(1) of that regulation.

47. Teise küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, kas asjaolu, et liikmesriigi kohus on teinud kohtuotsuse seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, võib käsitada määruse nr 44/2001 artikliga 22 punktis 1 sätestatud kohtualluvuse normi rikkumisena ja sellest tulenevalt võib see nimetatud määruse artikli 35 lõike 1 alusel õigustada niisuguse otsuse tunnustamisest ja täitmisele pööramisest keeldumist.

48. In that connection, it must be held that Article 22 of Regulation No 44/2001 contains a mandatory and exhaustive list of the grounds of exclusive international jurisdiction of the Member States. That article merely designates the Member State whose courts have jurisdiction ratione materiæ, but does not allocate jurisdiction within the Member State concerned. It is for each Member State to determine the organisation of its own courts.

48. Sellega seoses tuleb tõdeda, et määruse nr 44/2001 artiklis 22 on imperatiivne ja ammendav loetelu juhtudest, mil liikmesriikide kohtutel on rahvusvaheliselt ainupädevus. Nimetatud artiklis määratletakse vaid liikmesriik, kelle kohtud on esemeliselt pädevad, kuid ei määratleta kohtualluvust asjaomase liikmesriigi sees. Iga liikmesriik peab oma kohtukorralduse ise kindlaks määrama.

49. Furthermore, the principle prohibiting the review of the jurisdiction of the court of the Member State of origin, laid down in Article 35(3) of Regulation No 44/2001 – such review being permitted only in relation to the provisions of Article 35(1) –, prevents a review of the domestic jurisdiction of the court of the Member State of origin concerned being conducted in the case in the main proceedings.

49. Pealegi takistab nimetatud määruse artikli 35 lõikes 3 ette nähtud otsuse teinud liikmesriigi kohtualluvuse kontrollimise keelu põhimõte – kontrollimine on lubatud vaid sama artikli lõikes 1 sätestatud juhul – seda, et kõnealuses asjas otsuse teinud liikmesriigi sisemist kohtualluvust põhikohtuasjas kontrollitaks.

50. Ther efore, the forum rei sitæ rule provided for in Article 22(1) of Regulation No 44/2001 concerns the international jurisdiction of the courts of the Member States and not their domestic jurisdiction.

50. Järelikult puudutab määruse nr 44/2001 artikli 22 punktis 1 ette nähtud forum rei sitae norm liikmesriikide rahvusvahelist kohtualluvust, mitte nende sisemist kohtualluvust.

51. In the case in the main proceedings, it is common ground that the land is situated in the territory of the Republic of Cyprus and that, therefore, the rule of jurisdiction laid down in Article 22(1) of Regulation No 44/2001 has been observed. The fact that the land is situated in the northern area may possibly have an effect on the domestic jurisdiction of the Cypriot courts, but cannot have any effect for the purposes of that regulation.

51. Põhikohtuasjas on selge, et kinnisasi asub Küprose Vabariigi territooriumil ja et seetõttu järgiti määruse nr 44/2001 artikli 22 punktis 1 ette nähtud kohtualluvuse normi. Asjaolu, et kinnisasi asub põhja‑alal, võib küll mõjutada kohtualluvust Küprose riigi sees, kuid see ei mõjuta nimetatud määruse kohaldamist.

52. In the light of the foregoing, the answer to the second question is that Article 35(1) of Regulation No 44/2001 does not authorise the court of a Member State to refuse recognition or enforcement of a judgment given by the courts of another Member State concerning land situated in an area of the latter State over which its Government does not exercise effective control.

52. Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 35 lõige 1 ei luba liikmesriigi kohtul keelduda tunnustamast või täitmisele pööramast teise liikmesriigi kohtute tehtud kohtuotsust seoses viimati nimetatud riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

The third question

Kolmas küsimus

53. By its third question, the referring court asks essentially whether the fact that a judgment given by the courts of a Member State concerning land situated in an area of that State over which its Government does not exercise effective control, cannot, as a practical matter, be enforced where the land is situated constitutes a ground for refusal of recognition or enforcement under Article 34(1) of Regulation No 44/2001.

53. Kolmanda küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, ka s asjaolu, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita, saab olla põhjenduseks tunnustamisest või täitmisele pööramisest keeldumisele määruse nr 44/2001 artikli 34 lõike 1 alusel.

– Article 34(1) of Regulation No 44/2001

– Määruse nr 44/2001 artikli 34 punkt 1

54. According to Article 34(1) of Regulation No 44/2001, a judgment is not to be recognised if such recognition is manifestly contrary to public policy in the Member State in which recognition is sought. Article 45(1) of that regulation provides for the refusal of an enforcement order in the same circumstances.

54. Määruse artikli 44/2001 artikli 34 punkti 1 kohaselt ei tunnustata otsust, kui see on selgelt vastuolus selle riigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse. Sama määruse artikli 45 lõige 1 näeb ette sedasama seoses täitmisele pööramisega.

55. As a preliminary point, it should be recalled that Article 34 of Regulation No 44/2001 must be interpreted strictly inasmuch as it constitutes an obstacle to the attainment of one of the fundamental objectives of that regulation (see Case C‑414/92 Solo Kleinmotoren [1994] ECR I-2237, paragraph 20; Case C‑7/98 Krombach [2000] ECR I-1935, paragraph 21, and Case C-38/98 Renault [2000] ECR I-2973, paragraph 26). With regard, more specifically, to the public-policy clause in Article 34(1) of the regulation, it may be relied on only in exceptional cases (see Case 145/86 Hoffmann [1988] ECR 645, paragraph 21; Case C‑78/95 Hendrikman and Feyen [1996] ECR I-4943, paragraph 23; Krombach , paragraph 21, and Renault , paragraph 26).

55. Kõigepealt tuleb meenutada, et määruse nr 44/2001 artiklit 34 tuleb tõlgendada kitsalt, kuna see kujutab endast takistust selle määruse põhieesmärkide saavutamisel (vt 2. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑414/92: Solo Kleinmotoren, EKL 1994, lk I‑2237, punkt 20; 28. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑7/98: Krombach, EKL 2000, lk I‑1935, punkt 21, ja 11. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑38/98: Renault, EKL 2000, lk I‑2973, punkt 26). Mis aga puutub täpsemalt määruse artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku korra tingimusse, siis sellele võib tugineda üksnes erandjuhtudel (vt 4. veebruari 1988. aasta otsus kohtuasjas 145/86: Hoffmann, EKL 1988, lk 645, punkt 21; 10. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑78/95: Hendrikman ja Feyen, EKL 1996, lk I‑4943, punkt 23, ning eespool viidatud kohtuotsused Krombach, punkt 21, ja Renault, punkt 26).

56. While the Member States remain in principle free, by virtue of the proviso in Article 34(1) of Regulation No 44/2001, to determine, according to their own conceptions, what public policy requires, the limits of that concept are a matter of interpretation of that regulation (see Krombach , paragraph 22, and Renault , paragraph 27).

56. Kuigi liikmesriikidele jääb määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 1 sätestatud reservatsiooni alusel põhimõtteliselt vabadus otsustada kooskõlas oma siseriikliku õigusega, millised on nende avaliku korraga seotud nõuded, siis selle mõiste piirid tulenevad siiski nimetatud määruse tõlgendusest (vt eespool viidatud kohtuotsused Krombach, punkt 22, ja Renault, punkt 27).

57. Consequently, while it is not for the Court to define the content of the public policy of a Member State, it is none the less required to review the limits within which the courts of a Member State may have recourse to that concept for the purpose of refusing recognition to a judgment emanating from another Member State ( Krombach , paragraph 23, and Renault , paragraph 28).

57. Seega on Euroopa Kohus hoolimata sellest, et ta ei saa otsustada liikmesriigi avaliku korra sisu üle, siiski pädev kontrollima piire, mille raames liikmesriigi kohtunik võib sellele mõistele tugineda, et teise liikmesriigi kohtu otsust mitte tunnustada (eespool viidatud kohtuotsused Krombach, punkt 23, ja Renault, punkt 28).

58. In that connection, it must be observed that, by disallowing any review of a foreign judgment as to its substance, Articles 36 and 45(2) of Regulation No 44/2001 prohibit the court of the State in which enforcement is sought from refusing to recognise or enforce that judgment solely on the ground that there is a discrepancy between the legal rule applied by the court of the State of origin and that which would have been applied by the court of the State in which enforcement is sought had it been seised of the dispute. Similarly, the court of the State in which enforcement is sought cannot review the accuracy of the findings of law or fact made by the court of the State of origin ( Krombach , paragraph 36, and Renault , paragraph 29).

58. Tuleb meenutada, et määruse nr 44/2001 artikkel 34 ja artikli 45 lõige 2, mis ei luba kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu, keelavad kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi kohtul keelduda kõnealuse otsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest ainuüksi põhjusel, et õigusnorm, mida kohaldas selle riigi kohus, kus otsus on tehtud, erineb sellest, mida tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi kohus oleks kohaldanud, kui ta ise oleks kohtuvaidluse lahendanud. Samuti ei tohi kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi kohus kontrollida, kas selle riigi kohus, kus otsus on tehtud, on täpselt hinnanud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid (eespool viidatud kohtuotsused Krombach, punkt 36, ja Renault, punkt 29.

59. Recourse to the public-policy clause in Article 34(1) of Regulation No 44/2001 can be envisaged only where recognition or enforcement of the judgment given in another Member State would be at variance to an unacceptable degree with the legal order of the State in which enforcement is sought inasmuch as it would infringe a fundamental principle. In order for the prohibition of any review of the foreign judgment as to its substance to be observed, the infringement would have to constitute a manifest breach of a rule of law regarded as essential in the legal order of the State in which enforcement is sought or of a right recognised as being fundamental within that legal order (see Krombach , paragraph 37, and Renault , paragraph 30).

59. Määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku korra tingimusele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Et pidada kinni välismaiste otsuste sisu kontrollimise keelust, peaks riive seisnema kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorras ülioluliseks peetava õigusnormi või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse rikkumises (eespool viidatud kohtuotsused Krombach, punkt 37, ja Renault, punkt 30.

60. In that connection, the court of the State in which enforcement is sought cannot, without undermining the aim of Regulation No 44/2001, refuse recognition of a judgment emanating from another Member State solely on the ground that it considers that national or Community law was misapplied in that judgment. On the contrary, it must be considered that, in such cases, the system of legal remedies in each Member State, together with the preliminary ruling procedure provided for in Article 234 EC, affords a sufficient guarantee to individuals (see Renault , paragraph 33). The public-policy clause would apply in such cases only where that error of law means that the recognition or enforcement of the judgment in the State in which enforcement is sought would be regarded as a manifest breach of an essential rule of law in the legal order of that Member State (see, to that effect, Renault , paragraph 34).

60. Kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi kohus ei või keelduda tunnustamast teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust vaid põhjusel, et ta leiab, et selles otsuses on liikmesriigi või ühenduse õigust valesti kohaldatud, vastasel juhul seaks ta ohtu määruse nr 44/2001 eesmärgi. Vastupidi, niisugustel juhtudel tuleb asuda seisukohale, et igas liikmesriigis kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteem, mida täiendab EÜ artiklis 234 ette nähtud eelotsusemenetlus, annab õigussubjektidele piisava garantii (vt eespool viidatud kohtuotsus Renault, punkt 33). Avaliku huvi tingimusele võib tugineda üksnes juhtudel, kui see õigusnormi rikkumine tooks endaga kaasa selle, et taotluse saanud liikmesriigis oleks otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine käsitatav selle riigi õiguskorras olulise õigusnormi ilmse rikkumisena (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Renault, punkt 34).

61. In the case in the main proceedings, as Mr Apostolides and the Cypriot and Greek Governments have observed, the referring court has not referred to any fundamental principle within the legal order of the United Kingdom which the recognition or enforcement of the judgments in question would be liable to infringe.

61. Nagu M. Apostolides ning Küprose ja Kreeka valitsus märkisid, ei nimetanud eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas ühtegi Ühendkuningriigi õiguskorra aluspõhimõtet, mida kõnealuste kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine võiks riivata.

62. Accordingly, in the absence of a fundamental principle in the legal order of the United Kingdom which the recognition or enforcement of the judgments concerned would be liable to infringe, no refusal to recognise them, under Article 34(1) of Regulation No 44/2001, would be justified on the ground that a judgment given by the courts of a Member State concerning land situated in an area of that State over which its Government does not exercise effective control, cannot, as a practical matter, be enforced where the land is situated. Similarly, there can be no refusal of enforcement on the basis of that provision, in accordance with Article 45(1) of that regulation.

62. Kui pole ühtegi Ühendkuningriigi õiguskorra aluspõhimõtet, mida vaidlusaluste kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine võiks riivata, siis järelikult ei saa nende tunnustamisest keeldumist määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 1 alusel põhjendada asjaoluga, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita. Samuti ei saa sellele sättele viidates keelduda sama määruse artikli 45 lõike 1 alusel täitmisele pööramisest.

– Article 38(1) of Regulation No 44/2001

– Määruse nr 44/2001 artikli 38 lõige 1

63. Notwithstanding the foregoing considerations, it should be recalled that the Court has consistently held that, in the application of Article 234 EC, it may extract from the wording of the questions formulated by the national court, and having regard to the facts stated by the latter, those elements which concern the interpretation of Community law, for the purpose of enabling that court to resolve the legal problems before it (see Joined Cases C-330/90 and C-331/90 López Brea and Hidalgo Palacios [1992] ECR I-323, paragraph 5; Case C-224/01 Köbler [2003] ECR I-10239, paragraph 60; and Case C-346/05 Chateignier [2006] ECR I‑10951, paragraph 18).

63. Eeltoodud kaalutlustele vaatamata tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale seoses EÜ artikli 234 kohaldamisega võib see kohus siseriikliku kohtu esitatud küsimuste sõnastusest viimase poolt esitatud andmeid arvesse võttes välja tuua, millised elemendid on seotud ühenduse õiguse tõlgendamisega, et aidata siseriikliku kohtu menetluses olev kohtasi lahendada (vt 28. jaanuari 1992. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑330/90 ja C‑331/90: López Brea ja Hidalgo Palacios, EKL 1992, lk I‑323, punkt 5; 30. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑224/01: Köbler, EKL 2003, lk I‑10239, punkt 60, ja 9. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑346/05: Chateignier, EKL 2006, lk I‑10951, punkt 18).

64. In the case in the main proceedings, although the fact that the judgments concerned cannot be enforced in the Member State of origin cannot justify the refusal to recognise or enforce those judgments, under Article 34(1) of Regulation No 44/2001, it remains the case that such a fact could be relevant for the purposes of Article 38(1) of that regulation.

64. Kuigi põhikohtuasjas ei saa asjaolu, et vaidlusaluseid kohtuotsuseid ei saa täita liikmesriigis, kus need tehti, määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 1 alusel õigustada nende tunnustamisest või täitmisele pööramisest keeldumist, võib see asjaolu siiski osutuda oluliseks sama määruse artikli 38 lõike 1 kohaldamisel.

65. Under the latter provision, a judgment given in a Member State and enforceable in that State is to be enforced in another Member State when, on the application of any interested party, it has been declared enforceable there.

65. Viimati nimetatud sätte kohaselt täidetakse ühes liikmesriigis tehtud ning selles riigis täidetav otsus teises liikmesriigis siis, kui see on seal mõne huvitatud isiku taotlusel täidetavaks tunnistatud.

66. Accordingly, the enforceability of the judgment in the Member State of origin is a precondition for its enforcement in the State in which enforcement is sought (see Case C‑267/97 Coursier [1999] ECR I-2543, paragraph 23). In that connection, although recognition must have the effect, in principle, of conferring on judgments the authority and effectiveness accorded to them in the Member State in which they were given (see Hoffmann , paragraphs 10 and 11), there is however no reason for granting to a judgment, when it is enforced, rights which it does not have in the Member State of origin (see the Jenard Report on the Convention on Jurisdiction and the Enforcement of Judgments in Civil and Commercial Matters (OJ 1979 C 59, p. 48) or effects that a similar judgment given directly in the Member State in which enforcement is sought would not have.

66. Seega on otsuse täidetavus liikmesriigis, kus see on tehtud, selle otsuse täitmise tingimuseks liikmesriigis, kus selle täitmist taotletakse (vt 29. aprilli 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑267/97: Coursier, EKL 1999, lk I‑2543, punkt 23). Kuigi tunnustamise tulemusena tuleks põhimõtteliselt anda otsustele niisugune õigusjõud ja tõhusus nagu neil on liikmesriigis, kus need on tehtud (vt eespool viidatud kohtuotsus Hoffmann, punktid 10 ja 11), ei ole siiski mingisugust alust anda kohtuotsusele selle täitmisele pööramisel niisugust õigusjõudu, mida tal ei ole selles liikmesriigis, kus see tehti (vt P. Jenard’i ettekanne, mis käsitleb konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1979, C 59, lk 48)), või mõju, mida ei oleks sama laadi kohtuotsusel, kui see oleks tehtud otseselt liikmesriigis, kus selle täitmisele pööramist taotletakse.

67. However, in the case in the main proceedings, it cannot be reasonably argued that the judgments concerned are totally unenforceable in the Member State of origin.

67. Põhikohtuasjas ei ole siiski alust väita, et kõnealused kohtuotsused ei oleks täidetavad liikmesriigis, kus need tehti.

68. These are judgments imposing obligations, in respect of which the certificate provided for in Article 54 of Regulation No 44/2001 declares the enforceability in the Member State of origin at the date on which the certificate was issued.

68. Tegemist on täitmisele kuuluvate kohtuotsustega, mille kohta määruse nr 44/2001 artiklis 54 ette nähtud tunnistus kinnitab, et liikmesriigis, kus otsused tehti, on need täidetavad selle tunnistuse väljastamise kuupäeval.

69. In that connection, it must be observed that Regulation No 44/2001 merely regulates the procedure for obtaining an order for the enforcement of foreign enforceable instruments and does not deal with execution itself, which continues to be governed by the domestic law of the court in which enforcement is sought (see Case 148/84 Deutsche Genossenschaftsbank [1985] ECR 1981, paragraph 18; Case 119/84 Capelloni and Aquilini [1985] ECR 3147, paragraph 16, and Hoffmann , paragraph 27), unless, for the purposes of the enforcement of a judgment, the application of the procedural rules of the Member State in which enforcement is sought may impair the effectiveness of the scheme laid down by the regulation as regards enforcement orders, by frustrating the principles laid down in that regard, whether expressly or by implication, by the regulation itself (see, to that effect, Capelloni and Aquilini , paragraph 21; Hoffmann , paragraph 29, and Case C‑365/88 Hagen [1990] ECR I-1845, paragraph 20).

69. Sellega seoses on oluline märkida, et määrus nr 44/2001 reguleerib vaid välismaiste täitedokumentide tunnustamise menetlust ega puuduta täitemenetlust iseenesest, mis on selle riigi kohtu pädevuses, kelle poole pöörduti (vt 2. juuli 1985. aasta otsus kohtuasjas 148/84: Deutsche Genossenschaftsbank, EKL 1985, lk 1981, punkt 18; 3. oktoobri 1985. aasta otsus kohtuasjas 119/84: Capelloni ja Aquilini, EKL 1985, lk 3147, punkt 16, ja eespool viidatud kohtuotsus Hoffmann, punkt 27), samas ei või taotluse saanud liikmesriigi menetlusnormide kohaldamine täitemenetluses halvata nimetatud määrusega täitedokumentide tunnustamise menetluse valdkonnas ette nähtud korra kasulikku mõju nii, et jääksid kohaldamata selles valdkonnas sellesama määruse kas sõnaselgelt või kaudselt sätestatud põhimõtted (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused Capelloni ja Aquilini, punkt 21, ja Hoffmann, punkt 29, ning 15. mai 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑365/88: Hagen, EKL 1990, lk I‑1845, punkt 20).

70. The fact that claimants might encounter difficulties in having judgments enforced in the northern area cannot deprive them of their enforceability and, therefore, does not prevent the courts of the Member State in which enforcement is sought from declaring such judgments enforceable.

70. Asjaolu, et hagejatel võib olla raskusi vaidlusaluste kohtuotsuste täitmisele pööramise taotlemisega põhja‑alal, ei saa halvata nende otsuste täidetavust ning seetõttu ei takista see selle liikmesriigi kohtutel, kus taotlus esitati, nende otsuste täidetavaks tunnistamist.

71. In the light of the foregoing, the answer to the third question is that the fact that a judgment given by the courts of a Member State concerning land situated in an area of that State over which its Government does not exercise effective control, cannot, as a practical matter, be enforced where the land is situated does not constitute a ground for refusal of recognition or enforcement under Article 34(1) of Regulation No 44/2001 and it does not mean that such a judgment is unenforceable for the purposes of Article 38(1) of that regulation.

71. Eeltoodut arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et asjaolu, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita, ei saa olla põhjenduseks tunnustamisest või täitmisele pööramisest keeldumisele määruse nr 44/2001 artikli 34 lõike 1 alusel ega too kaasa ka niisuguse otsuse täidetamatuks muutumist nimetatud määruse artikli 38 lõike 1 tähenduses.

The fourth question

Neljas küsimus

72. By its fourth question, the referring court asks essentially whether the recognition or enforcement of a default judgment may be refused under Article 34(2) of Regulation No 44/2001 by reason of the fact that the defendant was not served with the document instituting the proceedings or with an equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence, where he was able to commence proceedings to challenge that judgment before the courts of the Member State of origin.

72. Neljanda küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, kas määruse nr 44/2001 artikli 34 lõike 2 alusel võib keelduda tagaseljaotsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest põhjusel, et kohtumenetluse algatamise dokumenti või võrdväärset dokumenti ei toimetatud hagejale kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end enne põhikohtuasjas tagaseljaotsuse tegemist kaitsta, kui viimasel oli võimalus vaidlustada see otsus liikmesriigis, kus see tehti.

73. In that connection, it is apparent from recitals 16 to 18 in the preamble to Regulation No 44/2001 that the system of appeals for which it provides against the recognition or enforcement of a judgment aims to establish a fair balance between, on the one hand, mutual trust in the administration of justice in the Union, which justifies judgments given in a Member State being, as a rule, recognised and declared enforceable automatically in another Member State and, on the other hand, respect for the rights of the defence, which means that the defendant should, where necessary, be able to appeal in an adversarial procedure against the declaration of enforceability if he considers one of the grounds for non-enforcement to be present.

73. Määruse nr 44/2001 põhjendustest 16–18 selgub, et õiguskaitsevahendite süsteemi eesmärk, mille määrus näeb kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise suhtes ette, on luua sobiv tasakaal kahe aspekti vahel, milleks on ühelt poolt vastastikune usaldus õigusemõistmisse liidus, mis õigustab seda, et ühe liikmesriigi kohtuotsuseid tunnustatakse teises liikmesriigis ja pööratakse need täitmisele põhimõtteliselt automaatselt, ja teiselt poolt kaitseõiguse austamine, mis tähendab, et kostjal peab olema võimalus esitada võistleva menetluse raames apellatsioonkaebus täidetavaks tunnistamise vastu, kui tema arvates on olemas mõni põhjus täitmata jätmiseks.

74. The Court has had occasion, in Case C-283/05 ASML [2006] ECR I-12041, to make clear the differences between Article 34(2) of Regulation No 44/2001 and Article 27(2) of the Convention of 27 September 1968 on Jurisdiction and the Enforcement of Judgments in Civil and Commercial Matters (OJ 1978 L 304, p. 36).

74. Euroopa Kohtul oli 14. detsembri 2006. aasta otsuses kohtuasjas C‑283/05: ASML (EKL 2006, lk I‑12041) võimalus rõhutada erinevusi määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 ja 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32) artikli 27 punkti 2 vahel.

75. Article 34(2) of Regulation No 44/2001, unlike Article 27(2) of the Convention, does not necessarily require the document which instituted the proceedings to be duly served, but does require that the rights of the defence are effectively respected ( ASML , paragraph 20).

75. Erinevalt nimetatud artikli 27 punktist 2 ei nõua kõnealuse määruse artikli 34 punkt 2 menetluse algatamist käsitleva dokumendi puhul tingimata mitte selle nõuetekohast kättetoimetamist, vaid kaitseõiguse sisulist arvestamist (eespool viidatud kohtuotsus ASML, punkt 20).

76. Under Articles 34(2) and 45(1) of Regulation No 44/2001, the recognition or enforcement of a default judgment must be refused, if there is an appeal, if the defendant was not served with the document which instituted the proceedings or with an equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence, unless the defendant failed to commence proceedings to challenge that judgment before the courts of the Member State of origin when it was possible for him to do so.

76. Määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 ja artikli 45 lõike 1 kohaselt tuleb tagaselja otsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest keelduda siis, kui kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud riigis, kus otsus tehti, selle otsuse vaidlustamise menetlust, kuigi tal oli selleks võimalus.

77. It is clear from the wording of those provisions that a default judgment given on the basis of a document instituting proceedings which was not served on the defendant in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence must be recognised if he did not take the initiative to appeal against that judgment when it was possible for him to do so.

77. Nende sätete sõnastusest tuleneb, et tagaseljaotsust, mis on tehtud menetluse algatamist käsitleva dokumendi alusel, mida ei olnud istungilt puudunud kostjale kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, tuleb tunnustada juhul, kui viimane seda kohtuotsust ei vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus.

78. A fortiori, the rights of the defence that the Community legislature wished to safeguard by Article 34(2) of Regulation No 44/2001 are respected where the defendant did in fact commence proceedings to challenge the default judgment and those proceedings enabled him to argue that he had not been served with the document which instituted the proceedings or with the equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence.

78. Kaitseõigused, mida ühenduse seadusandja soovis määruse nr 44/2001 artikli 34 punktiga 2 kaitsta, on aga ilmselt tunnustust leidnud, kui kostja tagaseljaotsuse tegelikult edasi kaebas ja kui see kaebus võimaldas tal väita, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta.

79. In the case in the main proceedings, it is common ground that the Orams commenced such proceedings in the Member State of origin to challenge the default judgment given on 9 November 2004. Consequently, Article 34(2) of Regulation No 44/2001 cannot legitimately be relied upon.

79. Põhikohtuasjas on selge, et abielupaar Orams esitas riigis, kus kohtuotsus tehti, tagaseljaotsuse peale niisuguse kaebuse 9. novembril 2004. Seetõttu ei ole alust määruse nr 44/2001 artikli 34 punktile 2 tugineda.

80. In the light of the foregoing, the answer to the fourth question is that the recognition or enforcement of a default judgment cannot be refused under Article 34(2) of Regulation No 44/2001 where the defendant was able to commence proceedings to challenge the default judgment and those proceedings enabled him to argue that he had not been served with the document which instituted the proceedings or with the equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable him to arrange for his defence.

80. Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb neljandale küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 alusel ei või keelduda tagaseljaotsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest juhul, kui kostjal oli võimalus tagaseljaotsus edasi kaevata ja kui see kaebus võimaldas tal väita, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta.

The fifth question

Viies küsimus

81. Given the answer to the fourth question, there is no need to answer the fifth question.

81. Neljandale küsimusele antud vastust arvestades ei ole vaja viiendale küsimusele vastata.

Costs

Kohtukulud

82. Since these proceedings are, for the parties to the main proceedings, a step in the action pending before the national court, the decision on costs is a matter for that court. Costs incurred in submitting observations to the Court, other than the costs of those parties, are not recoverable.

82. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

On those grounds, the Court (Grand Chamber) hereby rules:

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:

1. The suspension of the application of the acquis communautaire in those areas of the Republic of Cyprus in which the Government of that Member State does not exercise effective control, provided for by Article 1(1) of Protocol No 10 on Cyprus to the Act concerning the conditions of accession [to the European Union] of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded, does not preclude the application of Council Regulation (EC) No 44/2001 of 22 December 2000 on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters to a judgment which is given by a Cypriot court sitting in the area of the island effectively controlled by the Cypriot Government, but concerns land situated in areas not so controlled.

1. Acquis communautaire ’i kohaldamise peatamine nendel Küprose Vabariigi aladel, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll – mis on ette nähtud aktile Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta lisatud protokolli nr 10 Küprose kohta artikli 1 lõikega 1 – ei takista nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste [tunnustamise ja] täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades kohaldamist otsuse suhtes, mille on teinud valitsuse kontrollitaval alal asuv Küprose kohus, kuid mis puudutab nimetatud aladel asuvat kinnisasja.

2. Article 35(1) of Regulation No 44/2001 does not authorise the court of a Member State to refuse recognition or enforcement of a judgment given by the courts of another Member State concerning land situated in an area of the latter State over which its Government does not exercise effective control.

2. Määruse nr 44/2001 artikli 35 lõige 1 ei luba liikmesriigi kohtul keelduda tunnustamast või täitmisele pööramast teise liikmesriigi kohtute tehtud kohtuotsust seoses viimati nimetatud riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

3. The fact that a judgment given by the courts of a Member State concerning land situated in an area of that State over which its Government does not exercise effective control, cannot, as a practical matter, be enforced where the land is situated does not constitute a ground for refusal of recognition or enforcement under Article 34(1) of Regulation No 44/2001 and it does not mean that such a judgment is unenforceable for the purposes of Article 38(1) of that regulation.

3. Asjaolu, et liikmesriigi kohtute otsust seoses selle riigi sellisel alal asuva kinnisasjaga, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll, ei saa kinnisasja asukohas tegelikult täita, ei saa olla põhjenduseks tunnustamisest või täitmisele pööramisest keeldumisele määruse nr 44/2001 artikli 34 lõike 1 alusel ega too kaasa ka niisuguse otsuse täidetamatuks muutumist nimetatud määruse artikli 38 lõike 1 tähenduses.

4. The recognition or enforcement of a default judgment cannot be refused under Article 34(2) of Regulation No 44/2001 where the defendant was able to commence proceedings to challenge the default judgment and those proceedings enabled him to argue that he had not been served with the document which instituted the proceedings or with the equivalent document in sufficient time and in such a w ay as to enable him to arrange for his defence.

4. Määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 alusel ei või keelduda tagaseljaotsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest juhul, kui kostjal oli võimalus tagaseljaotsus edasi kaevata ja kui see kaebus võimaldas tal väita, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti ei toimetatud talle kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta.