|
|
[pic] | COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES |
|
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |
|
|
Brussels, 7.1.2009
|
Brüssel 7.1.2009
|
|
COM(2008) 782 final/2
|
KOM(2008) 782 lõplik/2
|
|
CORRIGENDUM :Replaces COM 782 of 13.11.2008;concerns all linguistic versions.
|
CORRIGENDUM :Replaces COM 782 of 13.11.2008;concerns all linguistic versions.
|
|
GREEN PAPER
|
ROHELINE RAAMAT
|
|
TOWARDS A SECURE, SUSTAINABLE AND COMPETITIVE EUROPEAN ENERGY NETWORK {SEC(2008)2869}
|
TURVALISE, SÄÄSTVA JA KONKURENTSIVÕIMELISE EUROOPA ENERGIVÕRGU SUUNAS
|
|
GREEN PAPER
|
{SEC(2008)2869}
|
|
TOWARDS A SECURE, SUSTAINABLE AND COMPETITIVE EUROPEAN ENERGY NETWORK
|
ROHELINE RAAMAT
|
|
1 Introduction 3
|
TURVALISE, SÄÄSTVA JA KONKURENTSIVÕIMELISE EUROOPA ENERGIVÕRGU SUUNAS
|
|
2 Future priorities for European network development 4
|
SISUKORD
|
|
2.1 A new focus for EU energy network policy 4
|
1. Sissejuhatus 3
|
|
2.2 EU support to energy network development 4
|
2. Euroopa võrgu arendamise tulevikuprioriteedid 4
|
|
2.3 Administrative and regulatory barriers to energy network projects 5
|
2.1. Uus rõhuasetus ELi energiavõrkude poliitikas 4
|
|
2.3.1 Planning and authorisation procedures 5
|
2.2. ELi toetus energiavõrkude arendamisele 4
|
|
2.3.2 Regulatory framework 5
|
2.3. Energiavõrguprojektide haldus- ja õiguslikud tõkked 5
|
|
2.4 Moving towards a fully integrated and flexible European energy network 5
|
2.3.1. Planeerimise ja loa andmise menetlused 5
|
|
2.5 Identifying new priorities 7
|
2.3.2. Reguleeriv raamistik 5
|
|
3 A new EU approach to energy network development 7
|
2.4. Täielikult integreeritud ja paindliku Euroopa energiavõrgu väljakujundamine 6
|
|
3.1 EU energy policy goals and objectives 7
|
2.5. Uute prioriteetide kindlakstegemine 7
|
|
3.1.1 Promoting public understanding and solidarity 7
|
3. ELi uus lähenemisviis energiavõrkude arendamisele 7
|
|
3.1.2 Achieving the "20-20-20" objectives by 2020 7
|
3.1. ELi energiapoliitika eesmärgid 7
|
|
3.1.3 Innovation and new technologies 8
|
3.1.1. Üldsuse teadlikkuse ja solidaarsuse edendamine 7
|
|
3.1.4 International energy networks 8
|
3.1.2. Eesmärkide „20-20-20” saavutamine aastaks 2020 7
|
|
3.2 A fully interconnected European energy network 9
|
3.1.3. Innovatsioon ja uus tehnoloogia 8
|
|
3.2.1 An effective internal energy market 9
|
3.1.4. Rahvusvahelised energiavõrgud 8
|
|
3.2.2 The inter-regional dimension 10
|
3.2. Täielikult omavahel ühendatud Euroopa energiavõrgud 9
|
|
3.2.3 A new approach to planning 10
|
3.2.1. Tõhus energia siseturg 9
|
|
3.3 Putting TEN-E at the service of security and solidarity 11
|
3.2.2. Piirkondadevaheline mõõde 10
|
|
3.3.1 Revised TEN-E guidelines 11
|
3.2.3. Uus lähenemine planeerimisele 10
|
|
3.3.2 Other options for enhancing TEN-E 12
|
3.3. Varustuskindluse ja solidaarsuse parandamine TEN-E abil 11
|
|
3.3.3 Coordination between TEN-E and other EU financial instruments 12
|
3.3.1. Läbivaadatud TEN-E suunised 11
|
|
4 Conclusions 13
|
3.3.2. Muud võimalused TEN-E edendamiseks 12
|
|
Questions
|
3.3.3. TEN-E ja muude ELi rahastamisvahendite vaheline koordineerimine 12
|
|
1. INTRODUCTION
|
4. Kokkuvõte 13
|
|
Europe's energy networks are the arteries on which we all depend for the energy to fuel our homes, businesses and leisure. The EU's energy policy[1] sets out clear goals and objectives[2] for sustainable, competitive and secure energy. The renewable energy and climate change package of January 2008[3] will commit Member States to ambitious renewable energy and emissions reductions targets. However, the EU will not achieve its ambitions unless its energy networks change considerably, and fast.
|
Küsimused
|
|
Today, Europe's energy networks – that is, the infrastructure to transport electricity, gas, oil and other fuels from producers to consumers – are aging. They are based on traditional fossil fuel supplies, and large, centralised production, with cheap and plentiful energy. The lack of suitable network links is a barrier to investment in renewable energy and decentralised generation. The enlarged EU has inherited poor east-west and south-north connections. This makes it more difficult for energy to move freely around the EU and makes some regions more vulnerable to supply disruption. With energy imports set to rise under almost all scenarios, new import routes are urgently needed to give the EU greater flexibility in its supplies.
|
|
|
Reflecting widespread concern about the ability of Europe's energy networks to deliver the energy which Europe's citizens need, on 16 October 2008 the European Council called on the Commission to "reinforce and complete critical infrastructures"[4].
|
SISSEJUHATUS
|
|
Recent events in Georgia have also shown that this is a critical time for energy security and that the EU needs to intensify its efforts with regard to the security of energy supply.
|
Euroopa energiavõrgud on elu tuiksooned, millest me kõik sõltume, kui jutt käib meie kodude, ettevõtete ja vaba aja jaoks vajalikust energiast. ELi energiapoliitika[1] näeb säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia jaoks ette selged eesmärgid[2]. Taastuvenergiat ja kliimamuutusi käsitleva 2008. aasta jaanuari paketiga[3] võtavad liikmesriigid endale taastuvenergiaga ja heitkoguste vähendamisega seotud ambitsioonikad eesmärgid. EL suudab oma plaane teostada üksnes siis, kui tema energiavõrke muudetakse märkimisväärselt ja kiiresti.
|
|
It has always been assumed that energy networks would be self-financing. To achieve this a clear and stable legal framework is the main precondition for stimulating private sector investment in generation and transmission/transport. Creating this framework is one of the principal aims of the energy and climate package and the third internal energy market package[5] on the completion of the internal gas and electricity market.
|
Euroopa energiavõrgud – see tähendab infrastruktuurid, mille abil transporditakse elektrit, gaasi, naftat ja muid kütuseid tootjatelt tarbijatele –, vananevad iga päevaga. Need võrgud põhinevad traditsiooniliste fossiilkütuste tarnetel, ulatuslikul tsentraliseeritud tootmisel ning odaval ja suuremahulisel energial. Sobivate võrguühenduste puudumine takistab investeerimist taastuvenergiasse ja detsentraliseeritud tootmisesse. ELi laienemine tõi kaasa ida ja lääne ning lõuna ja põhja vahelised halvad ühendused. See raskendab energia vaba liikumist ELis ja muudab mõned piirkonnad tarnehäirete suhtes tundlikumaks. Kuna peaaegu kõikide prognooside kohaselt peaks energiaimport kasvama, on vaja kiiresti uusi imporditeid, et suurendada ELi tarnete paindlikkust.
|
|
The third internal energy market package, once implemented, will introduce significant changes in network planning, including rules on unbundling, regulatory coordination and new collaborative networks bringing together transmissions system operators. These should stimulate investments, synergies, efficiencies and innovation in energy networks.
|
Väljendamaks tõsist muret Euroopa energiavõrkude suutlikkuse üle tarnida Euroopa kodanikele vajalikku energiat, kutsus Euroopa Ülemkogu 16. oktoobril 2008 komisjoni üles „tugevdama ja täiendama elutähtsaid infrastruktuure”[4].
|
|
However, in view of challenges to security of supply and the scale of the investments which Europe's energy networks need[6], the EU needs to reinforce its policy on energy network development. It should for example be able to intervene or mediate where public and private parties are unable to move forward on key projects with a European impact. It should also review its funding framework, notably Trans-European Networks for Energy (TEN-E), to direct it better towards policy goals. Planning and authorisation difficulties must also be addressed.
|
Hiljutised sündmused Gruusias näitasid samuti, et energiavarustuse kindluse jaoks on praegu kriitiline aeg ja et EL peab suurendama varustuskindlusega seotud jõupingutusi.
|
|
This Green Paper seeks views on how the EU can better promote the new energy networks which Europe needs, using all the instruments at its disposal, notably but not only TEN-E. It also suggests a number of major strategic projects which the EU could promote to strengthen solidarity and security of supply in a truly European energy network.
|
On alati eeldatud, et energiavõrgud rahastavad ennast ise. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja selget ja stabiilset õigusraamistikku, et soodustada erasektori investeeringuid tootmisse ja ülekandmisse/transporti. Sellise raamistiku loomine on energia- ja kliimapaketi ning gaasi ja elektri siseturu kujundamise lõpuleviimist käsitleva energia siseturu kolmanda paketi[5] üks peamistest eesmärkidest.
|
|
2. FUTURE PRIORITIES FOR EUROPEAN NETWORK DEVELOPMENT
|
Kui energia siseturu kolmas pakett on rakendatud, muudetakse sellega oluliselt võrkude planeerimist, sealhulgas eraldamise eeskirju, regulatiivset koordineerimist ja uusi koostöövõrke, mis koondavad põhivõrguettevõtjaid. Kõnealused muudatused peaksid soodustama energiavõrkude investeeringuid, sünergiat, tõhusust ja innovatsiooni.
|
|
2.1. A new focus for EU energy network policy
|
Arvestades varustuskindlusega seotud probleeme ja Euroopa energiavõrkude jaoks vajalike investeeringute ulatust,[6] peab EL siiski tugevdama energiavõrkude arengupoliitikat. EL peaks näiteks suutma sekkuda või olla vahendajaks juhul, kui avalik ja erasektor ei ole võimelised edendama olulisi Euroopa tasandi projekte. EL peaks läbi vaatama ka oma rahastamise raamistiku, eelkõige seoses üleeuroopaliste energiavõrkudega ( Trans-European Networks for Energy – TEN-E), et rahastamine aitaks paremini saavutada poliitilisi eesmärke. Tegelda tuleks ka planeerimise ja lubadega seotud probleemidega.
|
|
Network development is an important element of energy policy. The emphasis of EU network policy has been to "plug gaps" in networks or deal with "bottlenecks", for internal security of supply reasons. This is important, but not enough to deal with global security of supply challenges, to benefit from new technologies, to diversify energy sources and to assure solidarity in an energy crisis. EU network policy needs to be fully aligned with EU energy policy.
|
Käesoleva rohelise raamatuga soovitakse tagasisidet selle kohta, kuidas EL saaks paremini edendada Euroopa jaoks vajalikke uusi energiavõrke, kasutades selleks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, milleks on eeskätt, kuid mitte ainult TEN-E. Rohelises raamatus pakutakse välja ka terve hulk suuri strateegilisi projekte, mida EL saaks edendada, et tugevdada tõeliselt üleeuroopalises energiavõrgus solidaarsust ja varustuskindlust.
|
|
As shown in personal reports from the EU appointed European Coordinators[7], the EU needs a more pro-active role in promoting strategic projects. TEN-E needs to be updated and made more effective in service of the new energy policy and its goals of sustainability, security of supply and competitiveness.
|
EUROOPA VÕRGU ARENDAMISE TULEVIKUPRIORITEEDID
|
|
Energy networks are also important to the EU's external relations. The EU's internal energy market would not work without energy import networks. Several international initiatives, such as the strategic EU-Africa Partnership, also cover energy network investments.
|
Uus rõhuasetus ELi energiavõrkude poliitikas
|
|
2.2. EU support to energy network development
|
Võrkude arendamine on energiapoliitika oluline element. Siiani on ELi võrgupoliitika keskendunud võrkudega seotud probleemide lahendamisele või kitsaskohtade kõrvaldamisele, et tagada varustuskindlus siseturul. See on oluline, kuid ebapiisav, et tulla toime ülemaailmse varustuskindluse probleemidega, saada kasu uuest tehnoloogiast, mitmekesistada energiaallikaid ja tagada solidaarsus energiakriisi korral. ELi võrgupoliitika peab olema täielikult kooskõlas ELi energiapoliitikaga.
|
|
The EC Treaty states that the Community shall contribute to the establishment and development of trans-European network and that action by the Community shall aim at promoting the interconnection and interoperability of national networks, as well as access to such networks" (Article 154). Trans-European Networks for Energy (TEN-E) is the main energy policy instrument for EU support to energy network development. TEN's were originally an internal market instrument. In the energy sector, the assumption was that investments would be borne by the market players who pass the costs to consumers.
|
ELi poolt ametisse nimetatud Euroopa koordinaatorite[7] isiklike aruannete põhjal võib öelda, et EL peab strateegiliste projektide edendamisel mängima aktiivsemat rolli. Üleeuroopalisi energiavõrke tuleb ajakohastada ning uue energiapoliitika ja sellega seotud säästvuse, varustuskindluse ja konkurentsivõimealaste eesmärkide huvides tõhustada.
|
|
The first TEN-E guidelines were adopted in 1996 and have had successive revisions, most recently in 2006. Under the TEN-E guidelines[8] and TEN Regulation[9], the EU funds mainly pre-investment feasibility studies for a specified list of projects, identified by Member States. A report for 2002-2006 accompanies this paper[10]. It is clear that the impact and visibility of TEN-E needs improving.
|
Energiavõrgud on olulised ka ELi välissuhete seisukohast. ELi energia siseturg ei toimiks ilma energiaimpordivõrkudeta. Mitmed rahvusvahelised algatused, nagu ELi ja Aafrika vaheline strateegiline partnerlus, hõlmavad samuti energiavõrkudega seotud investeeringuid.
|
|
This means bringing TEN-E fully into line with EU energy objective as defined in the 2007 Energy Policy for Europe. Major changes in the guidelines are also needed to make the programme more effective. The question of budgets is crucial. A number of issues for possible revisions to TEN-E are set out below.
|
ELi toetus energiavõrkude arendamisele
|
|
The EU also needs to improve coherence between different network actions and increase the leverage of the various funding possibilities for infrastructure investments, including TEN-E, Structural Funds and the EIB.
|
EÜ asutamislepingus on sätestatud, et ühendus aitab kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele ning et ühenduse meetmed on suunatud kaasa aitama üksikriikide võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele (artikkel 154). Üleeuroopalised energiavõrgud (TEN-E) on peamine energiapoliitika rahastamisvahend, millega EL toetab energiavõrkude arendamist. Üleeuroopalised võrgud olid algselt siseturu rahastamisvahendid. Energiasektori puhul eeldati, et investeeringuid teevad turul tegutsevad ettevõtjad, kes suunavad kulud edasi tarbijatele.
|
|
2.3. Administrative and Regulatory barriers to energy network projects
|
Esimesed TEN-E suunised võeti vastu 1996. aastal ja neid on seejärel korduvalt läbi vaadatud (viimane läbivaatamine oli 2006. aastal). TEN-E suuniste[8] ja TEN määruse[9] alusel rahastab EL peamiselt liikmesriikide poolt kindlaksmääratud konkreetsete projektidega seotud investeerimiseelseid teostatavusuuringuid. Käesolevale rohelisele raamatule on lisatud aruanne ajavahemiku 2002–2006 kohta.[10] On selge, et TEN-E mõju ja nähtavust tuleb parandada.
|
|
2.3.1. Planning and authorisation procedures
|
See tähendab, et TEN-E viiakse täielikult kooskõlla ELi energialaste eesmärkidega, mis on sätestatud 2007. aasta Euroopa energiapoliitikas. Programmi tõhustamiseks on vaja suuniseid oluliselt muuta. Tähtis on ka eelarveküsimus. Järgnevalt on välja toodud terve rida probleeme, mille tõttu tuleks TEN-E läbi vaadata.
|
|
Planning and administrative authorisation procedures are a common source of delays to energy projects due to differences in local and national planning rules. It is likely that approvals and permits for large infrastructure projects would benefit from a more harmonised approach. However, the EU has no competence in land use planning.
|
EL peab parandama ka erinevate võrgualaste meetmete vahelist ühtsust ja suurendama infrastruktuuriinvesteeringutega seotud eri rahastamisvõimaluste, sealhulgas TEN-E, struktuurifondide ja EIP mõjujõudu.
|
|
Another difficulty is the "not in my backyard" (NIMBY) reaction, where the European interest is not shared at the local level. Placing cables underground is one way around this, but cost is a major barrier to this.
|
Energiavõrguprojektide haldus- ja õiguslikud tõkked
|
|
Lack of information and poor coordination also causes local resistance to worthwhile projects.
|
Planeerimise ja loa andmise menetlused
|
|
A special approach to a special project : EU appoints a European Coordinator to the project for an electricity interconnection between France and Spain Alerted to the slow progress in plans to expand links between the French and Spain electricity grids, the EU appointed in September 2007 a special coordinator to help mediate between the interested parties. This project is a priority interconnection for the Member States concerned and EU as a whole. The coordinator succeeded in negotiating a compromise solution acceptable to all sides, and endorsed by the heads of government/state of Spain and France. This case demonstrates that the EU can help promote progress towards a European network by enabling the parties to find a compromise solution which takes account of the local population's requests, as well as satisfy security of supply and environmental concerns, and at a cost that could be borne by the transmission system operators. |
|
Planeerimismenetluste ja loa andmise haldusmenetluste tõttu tekivad tavaliselt energiaprojektide viivitused, kuna kohalikud ja riiklikud planeerimiseeskirjad on erinevad. Tõenäoliselt oleks suurte infrastruktuuriprojektidega seotud heakskiidu ja lubade puhul kasu ühtsemast lähenemisviisist. ELil puuduvad aga maakasutuse planeerimise pädevus.
|
|
2.3.2. Regulatory framework
|
Teine probleem seisneb suhtumises „mitte minu naabrusesse”, kui kohaliku tasandi ja Euroopa huvid ei kattu. Maa-alused kaablid oleks üks lahendus, kuid seda takistavad suured kulud.
|
|
The foreseen Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER), together with the two new European Networks of Transmission System Operators (ENTSO's), as set up by the third internal energy market package, will help ensure greater coordination and transparency in network planning, operation, research and innovation(see below).
|
Teabe puudumine ja nõrk koordineerimine põhjustavad samuti kohalike vastuseisu kasulikele projektidele.
|
|
However, a specific problem arises in the case of cross-border or regional projects, particularly those which bring together a number of different energy systems.
|
Erilähenemine eriprojektile: EL nimetab ametisse Euroopa koordinaatori Prantsusmaa ja Hispaania vahelise elektrivõrkude ühendamise projektile Olles mures Prantsusmaa ja Hispaania elektrivõrkude vaheliste ühenduste laiendamisega seotud plaanide aeglase edenemise pärast, nimetas EL 2007. aasta septembris ametisse erikoordinaatori, kes tegutseks huvitatud poolte vahendajana. Kõnealune projekt on võrkude ühendamise prioriteetplaan nii asjaomaste liikmesriikide kui ka ELi jaoks tervikuna. Koordinaatoril õnnestus läbirääkimiste abil leida kompromisslahendus, mis oli vastuvõetav kõikidele pooltele ning mida toetasid Hispaania ja Prantsusmaa valitsusjuhid/riigipead. See juhtum näitab, et EL saab aidata edendada Euroopa võrgu väljakujundamist, võimaldades osalistel leida kompromisslahenduse, milles võetakse arvesse kohalike elanike soove, ja lahendada varustuskindluse ja keskkonnaga seotud probleeme ning seda kõike hinnaga, mis ei käiks põhivõrguettevõtjatele üle jõu. |
|
|
Priority projects for energy priorities: developing an offshore wind network
|
Reguleeriv raamistik
|
|
The EU also appointed a European coordinator to oversee progress on the development of the grid connections between the wind turbines in the North and Baltic Seas and the main onshore grid. Nevertheless, the wind power which consumers demand cannot be delivered without new networks. There is little strategic planning across Member States and inadequate dialogue with the public. The experience of the coordinator has shown that the development of the offshore grid to connect the windfarms to the onshore grid has also to allow trade and to help balancing. But it can only be done if it involves all the Member States concerned, the TSO's and the regulatory authorities and the other stakeholders including NGO's. The coordinator launched in July 2008 a working group gathering all of them with a view to steer the process which is truly multinational.
|
Kavandatav Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet koos kahe uue Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustikuga, mis loodi energia siseturu kolmanda paketiga, aitab tagada suurema koordineerituse ja läbipaistvuse võrkude planeerimise ja käitamise, uurimistegevuse ja innovatsiooni puhul (vt allpool).
|
|
2.4. Moving towards a fully integrated and flexible European energy network
|
Piiriüleste või piirkondlike projektidega ja eelkõige projektidega, mis hõlmavad mitut erinevat energiasüsteemi, kaasnevad aga eriprobleemid.
|
|
The first aim of the network is to link all the Member States of the European Union, enabling them to benefit fully of the internal energy market. This is particularly the case since the two recent enlargements, where the new Member States appear not to be connected or insufficiently connected between themselves and with the old Member States.
|
Esmatähtsad projektid energiaprioriteetide puhul: avamere tuuleenergiavõrgu arendamine
|
|
Bridging gaps in the network: the Polish-Lithuanian Power Link
|
EL nimetas ametisse ka Euroopa koordinaatori, kes jälgib Põhja- ja Läänemere tuuleturbiinide ja maismaal asuva põhivõrgu vaheliste võrguühenduste arendamist. Vaatamata sellele ei ole tarbijate nõutavat tuuleenergiat võimalik nendeni toimetada ilma uute võrkudeta. Strateegiline planeerimine liikmesriikides pea puudub ja üldsusega suhtlemine on ebapiisav. Koordinaatori kogemused näitavad, et avamere võrgu väljaarendamine tuuleparkide ühendamiseks maismaal asuva võrguga peab võimaldama ka kauplemist ja tagama tasakaalu. Kuid seda saab teha üksnes kõikide asjaomaste liikmesriikide, põhivõrguettevõtjate, reguleerivate asutuste ja teiste sidusrühmade, kaasa arvatud valitsusväliste organisatsioonide kaasamisega. Koordinaator pani 2008. aasta juulis aluse kõiki nimetatud osalisi koondavale töörühmale, mis hakkaks seda tõeliselt rahvusvahelist protsessi juhtima.
|
|
Establishing common structures between TSO's and administrations have helped resolve project difficulties in the Powerlink project designed to link up the power transmission systems of Poland and Lithuania. The European Coordinator in this case helped the respective TSO's establish a joint venture, LITPOL, to carry out the preparatory work for the link. The link could have dual benefits for security of supply in the region, bridging the gap between the network of the three Baltic States and the rest of the EU, as well as opening up the possibilities for power exports from the planned nuclear plant in Lithuania.
|
Täielikult integreeritud ja paindliku Euroopa energiavõrgu väljakujundamine
|
|
The task of modernising the power grid to integrate more distributed generation units and "smart" technologies to allow better demand management and to absorb large amounts of renewable energy generation, going beyond 2020, must become a top priority for the EU[11].
|
Kõnealuse võrgu esimene eesmärk on ühendada kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, et nad saaksid kasutada täielikult ära energia siseturu eelised. See on muutunud eriti oluliseks pärast kahte viimast laienemist, kuna ühendused uute liikmesriikide vahel ning uute ja vanade liikmesriikide vahel puuduvad või on ebapiisavad.
|
|
It is also essential to ensure that all parts of the EU are able to benefit from the new energy resources being developed in the EU, such as offshore wind and photovoltaic/concentrated solar power, through more inter-regional links.
|
Võrguprobleemide lahendamine: Poola ja Leedu vaheline ühendus
|
|
Security of imports also requires attention. Some of the main pipelines serving Europe's customers are overstretched or in need for maintenance. New import routes, notably from Central Asia and the Caspian as well as from the Middle East and Africa, will also be needed.
|
Põhivõrguettevõtjate ja haldusorganite vaheliste ühiste struktuuride rajamine on aidanud ületada raskusi, mis on seotud Poola ja Leedu elektriülekandesüsteemide ühendamiseks kavandatud projektiga. Euroopa koordinaator aitas antud juhul asjaomasel põhivõrguettevõtjal luua ühisettevõtte LITPOL, et teha ära ühendamise jaoks vajalik eeltöö. Kõnealusest ühendusest võib saada topeltkasu piirkonna varustuskindluse jaoks, kuna see kõrvaldaks kolme Balti riigi ja ülejäänud ELi võrkude vahelised kitsaskohad ning looks võimalused elektri ekspordiks Leetu kavandatavast tuumaelektrijaamast.
|
|
Security of supply: public interest may warrant public intervention where the market does not deliver
|
ELi prioriteediks peab saama elektrivõrgu moderniseerimine, mis jätkub ka pärast 2020. aastat, et integreerida sellesse hajutatud energiatootmisüksused ja arukas tehnoloogia, mille abil oleks võimalik nõudlust paremini juhtida ja kasutada ära suurt hulka taastuvenergiast.[11]
|
|
The EU coordinator for the Southern gas corridor including the Nabucco project has highlighted a fundamental difficulty for network planning and implementation. The political, security and non-commercial risks associated with new infrastructure projects are a huge disincentive to commercial companies who are not prepared to take the "first mover" risk. In a competitive market, public authorities must continue to play a role in creating incentives for private companies to invest in new, "greenfield" projects.
|
Oluline on ka tagada, et kõik ELi osad saaksid piirkondadevaheliste ühenduste kaudu kasu uutest ELis arendatavatest energiaallikatest, milleks on näiteks avamere tuuleenergia ja fotoelektriline energia / kontsentreeritud päikeseenergia.
|
|
2.5. Identifying new priorities
|
Tähelepanu tuleb pöörata ka impordi varustuskindlusele. Mõned Euroopa kliente varustavad magistraaltorustikud on ülekoormatud või vajavad hooldust. Vaja on uusi imporditeid, eelkõige Kesk-Aasiast ja Kaspia mere piirkonnast ning samuti Lähis-Idast ja Aafrikast.
|
|
The European Council of 15-16 October 2008 gave some orientations for network priorities for the EU. The Commission has outlined more specific examples in its second Strategic Energy Review An EU energy security and solidarity action plan [12]. These are elaborated below (Conclusions). However, to take these priorities forward will need a realignment of policy and instruments. The issues raised below identify a number of options which the EU may develop as part of a more coherent energy network policy which is fully consistent with its energy and climate goals and which will help deliver the priority projects to serve all EU citizens.
|
Varustuskindlus: avalik huvi võib tagada riikliku sekkumise juhul, kui turg ei toimi
|
|
************
|
ELi koordinaator, kes tegeleb Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridori ja Nabucco projektiga, on rõhutanud võrkude planeerimise ja kasutuselevõtuga seotud põhimõttelist probleemi. Uute infrastruktuuriprojektidega seonduvad poliitilised, turvalisusalased ja mittekaubanduslikud riskid kujutavad endast olulist takistust äriettevõtjatele, kes ei ole valmis võtma „esimese tegutseja” riski. Tiheda konkurentsiga turul peavad riigiasutused jätkuvalt looma stiimuleid eraettevõtjatele, et need investeeriksid uutesse projektidesse.
|
|
3. A NEW EU APPROACH TO ENERGY NETWORK DEVELOPMENT
|
Uute prioriteetide kindlakstegemine
|
|
3.1. EU energy policy goals and objectives
|
15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu pakkus välja mõned suunad ELi võrgualaste prioriteetide jaoks. Komisjon on oma teises strateegilises energiaülevaates „ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas”[12] esitanud konkreetsemad näited. Neid käsitletakse allpool (kokkuvõte). Nende prioriteetide edendamiseks on aga vaja poliitika ja vahendid ümber kavandada. Allpool tõstatatud küsimustes käsitletakse mitmeid võimalusi, mida EL võib arendada osana ühtsemast energiavõrkude poliitikast, mis on täielikult kooskõlas tema energia- ja kliimaalaste eesmärkidega ning mis aitavad esmatähtsate projektidega teenida kõikide ELi kodanike huve.
|
|
3.1.1. Promoting public understanding and solidarity
|
************
|
|
The European Commission and Member States must improve information and communication with citizens on energy network issues, including the aims and objectives of TEN-E, how solidarity in energy supply works, and how new networks can deliver sustainable, secure and competitive energy. The public and the private sectors should be involved in this task.
|
ELI UUS LÄHENEMISVIIS ENERGIAVÕRKUDE ARENDAMISELE
|
|
Access to information must be improved. Regular discussions are needed with Member States and others on investment issues, notably in electricity generation. The Commission will re-examine the contribution which could be made by Council Regulation (EC) 736/96 on notifying the Commission of investment projects in the petroleum, gas and electricity sectors. The Commission’s Market Observatory for Energy can complement such information.
|
ELi energiapoliitika eesmärgid
|
|
3.1.2. Achieving the "20-20-20" targets by 2020[13]
|
Üldsuse teadlikkuse ja solidaarsuse edendamine
|
|
The new renewable energy and climate change legislation, including the "20-20-20" goals, urgently needs to be reflected in network planning and programmes in the public and private sectors.
|
Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad parandama kodanikele antavat teavet ja kodanikega suhtlemist energiavõrkude küsimustes, kaasa arvatud TEN-E eesmärgid ja see, kuidas toimib solidaarsus energiavarustuse alal ning kuidas uute võrkudega saab tagada säästva, turvalise ja konkurentsivõimelise energia. Selle ülesande lahendamisse tuleks kaasata avalik ja erasektor.
|
|
The EU must develop a comprehensive strategy on integrating renewable energy sources into the grid, in full cooperation with national and regional authorities and market actors. This should address such issues as cost allocation along the supply chain, back-up costs, transmission technologies, the link between local and European grids and regulatory coherence. The EU, Member States, and local and regional authorities should also encourage and facilitate decentralised energy production, which contributes to energy security and offers an important opportunity for regional development, creating growth and jobs.
|
Teabe kättesaadavust tuleks parandada. Liikmesriikide ja teiste osalistega on vaja pidada korrapäraseid investeerimisalaseid arutelusid, eelkõige seoses elektri tootmisega. Komisjon kaalub veel kord, kuidas saaks olukorda toetada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 736/96 ühenduse huvidele vastavatest investeerimisprojektidest nafta-, maagaasi- ja elektrisektorites komisjonile teatamise kohta. Komisjoni energiaturu seirega saab sellist teavet täiendada.
|
|
The EU needs to promote projects which can carry power from resource-rich areas (e.g. wind in coastal areas, and solar in the Mediterranean) to where consumers need it. At the same time, new grid technologies must be promoted for a more efficient and flexible use of local energy sources, for example power generation in individual households and combined heat and power.
|
Eesmärkide „20-20-20” saavutamine aastaks 2020[13]
|
|
Energy from offshore wind could play a significant role in delivering renewable energy targets, as well as improving security of supply and solidarity. Europe-wide offshore grids and trans-European overlay grids are required to integrate wind energy fully into the European grid. The Commission is publishing a Communication on offshore wind[14] with this Green Paper.
|
Uued taastuvenergiat ja kliimamuutusi käsitlevad õigusaktid, sealhulgas eesmärgid „20-20-20”, peavad kiiremas korras kajastuma avaliku ja erasektori võrguplaneerimises ja -programmides.
|
|
The promotion of CO2 capture, transport and storage (CCS) has implications for networks. Extensive CO2 pipelines connecting CO2 emission sources and storage sites are needed. The EU needs to consider what role it can play in promoting the necessary investments in this area, including TEN-E.
|
EL peab täielikus koostöös riiklike ja piirkondlike asutuste ning turuosalistega töötama välja kõikehõlmava strateegia taastuvate energiaallikate integreerimiseks võrku. Strateegia peaks käsitlema selliseid küsimusi nagu kulude jaotamine tarneahelas, tagavarasüsteemidega seotud kulud, ülekandetehnoloogiad, ühendus kohalike ja Euroopa võrkude vahel ning õiguslik sidusus. EL, liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud asutused peaksid soodustama ja lihtsustama ka detsentraliseeritud energiatootmist, mis edendab varustuskindlust ning annab olulise võimaluse piirkondlikuks arenguks, toetades majanduskasvu ja tööhõivet.
|
|
Related to this, the implications of climate change for Europe's energy networks, for example, the positioning of plants, power lines and pipelines, need to be taken into account.
|
EL peab edendama projekte, mille abil saab transportida energiat ressursirikastest piirkondadest (nt tuul rannikualadel ja päike Vahemere piirkonnas) sinna, kus tarbija seda vajab. Samal ajal tuleb toetada uusi võrgutehnoloogiaid, et kohalikke energiaallikaid kasutataks tõhusamalt ja paindlikumalt, näiteks elektrienergia tootmine kodumajapidamistes ning soojuse ja energia koostootmine.
|
|
3.1.3. Innovation and new technologies
|
Avamere tuuleenergial võib olla oluline roll taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning varustuskindluse ja solidaarsuse parandamisel. Selleks et integreerida tuuleenergia täielikult Euroopa võrku, on vaja üleeuroopalisi tuuleenergiavõrke ja mitmekihilisi võrke. Komisjon avaldab koos käesoleva rohelise raamatuga teatise avamere tuuleenergia kohta.[14]
|
|
A better focus on energy network technologies is needed in research and technology demonstration programmes. Europe's science community must be motivated to cooperate fully with the private sector in developing solutions. Putting into place a flexible European grid with ample storage capacities, incorporating different sources of electricity production from renewable energies and conventional sources, is a key technology challenge for the years up to 2020.
|
Süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise toetamine avaldab samuti mõju võrkudele. Vaja on ulatuslikke süsinikdioksiidi torujuhtmeid, mis ühendavad süsinikdioksiidi heiteallikaid ja säilituskohti. EL peab kaaluma, milline võiks olla tema osa selle valdkonna investeeringute soodustamiseks, sealhulgas TEN-E kaudu.
|
|
The European industrial initiative on electricity grids is a priority of the Strategic Energy Technology Plan[15] and will receive initial support from the 7th EU Framework Programme for Research and Development. A few large-scale RTD and demonstration projects, proving the feasibility of "intelligent" network technologies, could give the necessary impetus to rapid deployment of better, more flexible and robust systems and pre-empt the need for less efficient infrastructure investment.
|
Sellega seoses tuleb võtta arvesse kliimamuutuste mõju Euroopa energiavõrkudele, näiteks elektrijaamade, elektriliinide ja torujuhtmete paiknemisele.
|
|
The Strategic Energy Technology Plan also includes measures important for future network development, such as the action on transition planning towards low-carbon energy systems. Another issue which should be further researched is the impact of electric and plug-in hybrid vehicles on electricity networks.
|
Innovatsioon ja uus tehnoloogia
|
|
The EU must aim at the dissemination of vital experience across the EU. EU instruments need to be used more efficiently, including the EU Structural and Cohesion Funds and RTD Framework Programmes, but also the Competitiveness and Innovation Programme (Intelligent Energy Europe) and the proposed Energy Research Alliance[16] to foster and develop new energy technologies and innovative solutions. Moreover, the European Institute of Innovation and Technology (EIT) will launch in 2009 its first call for Knowledge and Innovation Communities (KICs) concerning notably climate change and sustainable energy.. Collaboration with European Standards Organisations (ESO's) also needs to be deepened, as these produce necessary standards for the market take-up of new technologies.
|
Uurimisprogrammide ja tehnoloogia tutvustamisprogrammide puhul on vaja rohkem keskenduda energiavõrgutehnoloogiatele. Euroopa teadlaskond peab olema valmis tegema lahenduste väljatöötamiseks koostööd erasektoriga. Paindliku Euroopa võrgu rajamine koos piisava ladustamisvõimsusega, hõlmates elektri tootmist nii taastuvatest kui ka tavapärastest energiaallikatest, on peamine tehnoloogiline ülesanne kuni aastani 2020.
|
|
3.1.4. International energy networks
|
Euroopa elektrivõrkudealane tööstusalgatus on strateegilise energiatehnoloogia kava[15] prioriteet ning seda toetatakse esialgu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendast raamprogrammist. Mõned suuremahulised teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse projektid ning tutvustamisprojektid, mis tõestaksid arukate võrgutehnoloogiate teostatavust, võiksid anda vajaliku tõuke paremate, paindlikumate ja kindlamate süsteemide kiirele kasutuselevõtule ning ennetada vajadust vähem tõhusate infrastruktuuriinvesteeringute järele.
|
|
International energy networks projects serving EU security of energy supply necessarily involve the agreement of third country governments. It is important that the EU´s international cooperation framework encourage the development of such projects, notably by providing a long-term political framework for commitments by the private companies involved in the investments, and for possible guarantees by European banks such as EIB, EBRD.
|
Strateegiline energiatehnoloogia kava sisaldab ka tulevase võrguarenduse jaoks olulisi meetmeid, nagu vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitavatele energiasüsteemidele ülemineku planeerimise meetmed. Üks küsimus, millega peaks veel tegelema, on elektriliste ja elektrivõrgust laetavate hübriidsõidukite mõju elektrivõrkudele.
|
|
Existing EU groupings, such as the Network of Energy Security Correspondents, Gas Coordination Group and Oil Supply Group, could be exploited to discuss proposed international energy projects at an early stage. This will help build up solidarity among Member States and anticipate political sensitivities.
|
ELi eesmärk peab olema levitada olulisi kogemusi kogu ELis. Tuleb tõhusamalt kasutada ELi vahendeid, mille hulka kuuluvad ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammid, samuti konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm (Arukas energeetika – Euroopa) ning kavandatav Energiaalaste Teadusuuringute Liit,[16] et tugevdada ja arendada uusi energiatehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi. Lisaks sellele käivitab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut 2009. aastal teadmis- ja innovatsiooniühenduste valimiseks oma esimese konkursi, mis käsitleb eelkõige kliimamuutusi ja säästvat energiat. Koostööd Euroopa standardiorganisatsioonidega tuleb samuti parandada, kuna need organisatsioonid töötavad välja uute tehnoloogiate turuleviimiseks vajalikud standardid.
|
|
Final decisions about import pipelines are a commercial matter to be taken together with the countries concerned. For some projects, it might be appropriate to provide a political reassurance to third countries that the EU is prepared to enter into a long term energy relationship. A special emphasis may also be put on the support to investment projects when the private investor perceives the non-commercial risks as too significant.
|
Rahvusvahelised energiavõrgud
|
|
The EU should continue to work on bridging differences in regulatory frameworks in third countries and consider how to be involved early enough in the design of international agreements relating to strategic projects to ensure they are compatible with the EU acquis.
|
Rahvusvaheliste energiavõrkude projektid, mis teenivad ELi energiavarustuse kindluse eesmärke, hõlmavad tingimata ka kokkuleppeid kolmandate riikide valitsustega. On oluline, et ELi rahvusvahelise koostöö raamistik soodustaks selliste projektide arendamist, tagades eelkõige pikaajalise poliitilise raamistiku investeeringutega seotud eraettevõtjate võetavatele kohustustele ja Euroopa pankade (EIP, EBRD) antavatele võimalikele tagatistele.
|
|
Such concerns should also be reflected in the EU's external instruments. International agreements could be used to prepare the ground for energy interconnections with the EU market, early information on market and policy development. International trade agreements could also be used to offer clear conditions of access to the EU market, and vice versa, and dispute-resolving procedures.
|
Olemasolevaid ELi rühmitusi, nagu energiaturvalisuse kontaktisikute võrk, gaasi koordineerimisrühm ja naftatarnerühm, saaks kasutada kavandatavaid rahvusvahelisi energiaprojekte käsitlevates aruteludes juba varases etapis. See aitab edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja ennetada poliitiliselt tundlikke küsimusi.
|
|
An improved economic and legal framework for EU relations with supplier and transit countries will help promote more stable and predictable investment conditions for private investments in energy infrastructure.
|
Lõplikud otsused impordiks kasutatavate torustike kohta on ärialane küsimus ning need otsused tuleb teha koos asjaomaste riikidega. Mõne projekti puhul oleks asjakohane kinnitada kolmandatele riikidele, et EL on valmis sisse seadma pikaajalised energiaalased suhted. Erilist tähelepanu võib pöörata ka investeerimisprojektide toetamisele, kui erainvestori arvates on mitteärilised riskid liiga suured.
|
|
3.2. A fully interconnected European energy network
|
EL peaks jätkuvalt püüdma vähendada kolmandate riikide reguleerivate raamistike erinevusi ja kaaluma, kuidas piisavalt vara osaleda strateegiliste projektidega seotud rahvusvaheliste kokkulepete koostamisel, et tagada nende kooskõla ELi õigustikuga.
|
|
3.2.1. An effective internal energy market
|
Need küsimused peaksid kajastuma ka ELi välispoliitilistes vahendites. Rahvusvaheliste kokkulepete abil saab valmistada ette aluse energiavõrkude sidumiseks ELi turuga ning varajase teabe turu ja poliitika arengu kohta. Rahvusvahelisi kaubanduskokkuleppeid saab kasutada ka selleks, et pakkuda selgeid tingimusi ELi turule juurdepääsuks ja vastupidi ning vaidluste lahendamise menetlusi.
|
|
The third internal energy market package, when implemented, will enhance cooperation among transmission system operators (TSO's) and among energy regulators, enabling them to identify the necessary interconnections on the basis of a transparent, coherent 10-year investment plan. Some progress has been made in the power sector. For gas, plans needs to progress more quickly.
|
Täiustatud majanduslik ja õiguslik raamistik ELi suheteks tarnija- ja transiidiriikidega aitab edendada stabiilsemaid ja prognoositavamaid investeerimistingimusi energiainfrastruktuuri tehtavate erainvesteeringute jaoks.
|
|
The ENTSO's and ACER could broaden their cooperation beyond enhancing competition, as now, to other issues, including security of supply, research and innovation, and the achievement of the 20-20-20 targets.
|
Täielikult omavahel ühendatud Euroopa energiavõrgud
|
|
The ENTSO's and ACER cooperation must help assure the optimum use of existing networks, e.g. reducing losses in power lines and stimulating more efficient demand patterns. It should foster a more flexible approach to tariffs for new grid infrastructure (e.g. offshore wind or "smart" grids). It must also help resolve other obstacles to investment, such as equitable return on investments for national TSO's.
|
Tõhus energia siseturg
|
|
Coordinated planning needs to take account of the implications of integrating local "smart" grids, and their effect on the respective responsibilities of the TSO's (high voltage) and Distribution System Operators (low voltage).
|
Kui energia siseturu kolmas pakett on rakendatud, edendab see koostööd põhivõrguettevõtjate ja energiasektorit reguleerivate asutuste vahel, võimaldades neil kindlaks teha vajalikud ühendused läbipaistva ja ühtse 10-aastase investeerimiskava alusel. Energiasektoris on saavutatud teatavat edu. Gaasi puhul tuleb plaane kiiremini ellu viia.
|
|
3.2.2. The inter-regional dimension
|
Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustik ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet võiksid laiendada oma koostööd praegusest konkurentsi edendamisest edasi teistele küsimustele, sealhulgas varustuskindlusele, teadustegevusele ja innovatsioonile ning eesmärkide „20-20-20” saavutamisele.
|
|
Within the EU internal market, regional (cross-border and multi-country) networks are important for security of supply and solidarity and are a first step towards a fully interconnected internal energy market.
|
Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti koostöö peab aitama tagada olemasolevate võrkude optimaalse kasutamise, nt vähendades elektriliinidest tingitud kadusid ja soodustades tõhusamaid nõudlusmudeleid. See peaks toetama paindlikumat lähenemist uue võrgusüsteemi infrastruktuuriga seotud tariifidele (nt avamere tuuleenergia või arukad võrgutehnoloogiad). See peab aitama samuti ületada muud investeerimist takistavad probleemid, näiteks tagama riikide põhivõrguettevõtjatele investeeringutelt saadava õiglase kasumi.
|
|
Bringing networks together – the gas sector
|
Koordineeritud planeerimise puhul tuleb arvesse võtta kohalike arukate võrkude integreerimise toimet ja nende mõju põhivõrguettevõtjate (kõrgepinge) ja jaotusvõrguettevõtjate (madalpinge) vastavatele kohustustele.
|
|
The New Europe Transmission System (NETS) project, advocated by several TSO's, is a highly promising initiative to integrate gas transmission operators across Central and South Eastern Europe. This has the possibility to create the framework for a regional gas market. Such a market would have sufficient size to attract new investments, which is not the case for the individual national markets, and could significantly reduce operating and investment costs.
|
Piirkondadevaheline mõõde
|
|
Another forward-looking initiative which could also improve the integration of assets and management of networks is the European Transmission System Operator idea, promoted by some major gas players. The aim is to build progressively an independent company to manage a unified gas transport network throughout the EU. A progressive unification of networks, provided that it is organised in a manner compatible with competition law, would enhance incentives for gas companies to invest in new network projects
|
ELi siseturul on piirkondlikud (piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad) võrgud olulised varustuskindluse ja solidaarsuse jaoks ning kujutavad endast esimest sammu täielikult ühendatud energia siseturu suunas.
|
|
Specific initiatives are needed to help interlink more isolated parts of the EU or incorporate new energy forms into the network. Areas which could be given political priority are: the Baltic Sea region, the Mediterranean, and south-eastern Europe.
|
Võrkude ühendamine – gaasisektor
|
|
3.2.3. A new approach to planning
|
Euroopa uue ülekandesüsteemi projekt, mida toetab mitu ülekandesüsteemi haldurit, on paljulubav algatus gaasi ülekandesüsteemi haldurite integreerimiseks Kesk- ja Kagu-Euroopas. See võimaldab luua piirkondliku gaasituru raamistiku. Selline turg on piisava suurusega, et meelitada ligi uusi investeeringuid, mida riikide turud üksikult ei suuda, ning see võib märkimisväärselt vähendada tegevus- ja investeerimiskulusid.
|
|
The European Council has called for the Commission to "table proposals aiming at streamlining approval procedures" for network projects[17]. With this in mind, European priority projects could be included in national strategic plans, as well as the future priorities of regulators and TSO's. Member States would then need to take the necessary steps to ensure that agreed timetables are met. This could become a condition of TEN-E support.
|
Teine tulevikku suunatud algatus, mis võiks samuti parandada varade integreerimist ja võrkude haldamist, on Euroopa ülekandesüsteemi halduri idee, mida toetavad mitu suurt gaasiettevõtet. Eesmärk on luua järk-järgult sõltumatu äriühing, et hallata ühtlustatud gaasitranspordivõrku kogu Euroopas. Võrkude järkjärguline ühtlustamine – kui see toimub kooskõlas konkurentsiõigusega – motiveeriks gaasiettevõtteid võrguprojektidesse investeerima.
|
|
More uniform procedures and criteria would assist the completion of strategic cross-border projects, including indicative timetables. In the absence of a specific EU competence, a reflection is needed on how the EU can help simplify planning procedures in the case of major cross-border energy projects.
|
ELi isoleeritumate osade omavaheliseks ühendamiseks või uute energialiikide kaasamiseks võrku on vaja erialgatusi. Poliitiliselt esmatähtsad piirkonnad on Läänemere ja Vahemere piirkond ning Kagu-Euroopa.
|
|
The European Commission should promote exchange of information and best practice among Member States on these issues. A number of Member States are reviewing or have reformed their planning regulations to speed up important infrastructure projects.
|
Uus lähenemine planeerimisele
|
|
EU environmental rules should be correctly interpreted and applied, in the light of guidelines issued by the Commission. Complying with EU environmental legislation and meeting energy policy goals can and should be mutually supportive.
|
Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama ettepanekuid võrguprojektide heakskiitmismenetluste ladusamaks muutmise kohta.[17] Seda silmas pidades võib Euroopa esmatähtsad projektid kaasata riiklikesse strateegilistesse plaanidesse ning samuti seadusandjate ja põhivõrguettevõtjate tulevastesse prioriteetidesse. Liikmesriigid peavad sel juhul võtma vajalikke meetmeid, et tagada kokkulepitud ajakavast kinnipidamine. Sellest võiks saada TEN-E toetuse tingimus.
|
|
Based on the experience of the EU coordinators[18], there needs to be an option, within existing rules, for an appeal to be made to public authorities where an EU-relevant project faces planning delays. If no national solution is found, the Commission might carry out an analysis, or appoint a mediator.
|
Ühtsemad menetlused ja kriteeriumid, kaasa arvatud soovituslik ajakava, aitaksid lõpule viia strateegilised piiriülesed projektid. ELi eripädevuse puudumisel oleks vaja teada, kuidas saab EL aidata kaasa planeerimismenetluste lihtsustamisele suurte piiriüleste energiaprojektide puhul.
|
|
3.3. Putting TEN-E at the service of security and solidarity
|
Euroopa Komisjon peaks toetama nendes küsimustes teabe ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel. Paljud liikmesriigid vaatavad oma planeerimismäärused läbi või on neid muutnud, et kiirendada olulisi infrastruktuuriprojekte.
|
|
3.3.1. Revised TEN-E guidelines
|
ELi keskkonnaeeskirju tuleks õigesti tõlgendada ja kohaldada, võttes arvesse komisjoni avaldatud suuniseid. ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimine ja energiapoliitika eesmärkide saavutamine võib olla ja peaks olema vastastikku toetav.
|
|
TEN-E needs to be made more effective as an instrument to facilitate important EU projects which serve security of supply, competition, environmental or solidarity goals.
|
ELi koordinaatorite[18] kogemustest lähtudes on vaja olemasolevate eeskirjade raames luua võimalus pöörduda riigiasutuste poole, kui ELi jaoks olulise projekti planeerimisel esineb viivitusi. Kui riiklikul tasandil lahendust ei leita, võib komisjon teha analüüsi või määrata vahendaja.
|
|
Subject to the response to this Green Paper, the Commission would like to revise the TEN-E guidelines in the following ways:
|
Varustuskindluse ja solidaarsuse parandamine TEN-E abil
|
|
1) TEN-E objectives should be driven by the European energy policy (the 20-20-20 objectives, and the complementary goals of security of supply and solidarity, sustainability and competitiveness).
|
Läbivaadatud TEN-E suunised
|
|
2) The scope of TEN-E should be the full energy transportation network. Gas, including LNG terminals and underground storage, and electricity transmission networks must remain at the forefront of the programme. However, urgent consideration should be given to extending the scope to oil pipelines. Rising volumes of maritime oil transport presents serious risks to supply and maritime security. A Commission staff working paper on oil infrastructures[19] accompanies this Green Paper.
|
TEN-E tuleb muuta tõhusamaks vahendiks, et lihtsustada ELi olulisi projekte, mis mõjutavad varustuskindlust, konkurentsvõimet, keskkonda ja solidaarsust.
|
|
TEN-E scope could be extended to transportation infrastructures associated with new technologies, starting with carbon dioxide for CCS projects. Other options could include adapting networks for biogas for combined heat and power or compressed natural gas vehicle applications.
|
Käesoleva rohelise raamatu kohta esitatud arvamuste alusel soovib komisjon vaadata TEN-E suunised järgmiselt läbi.
|
|
The programme also needs to be more flexible in the light of grid developments which affect both transmission and distribution networks, including "smart" grids.
|
1) TEN-E eesmärgid peaksid lähtuma Euroopa energiapoliitikast (eesmärgid „20-20-20” ning varutuskindluse ja solidaarsuse, säästvuse ja konkurentsivõimega seotud täiendavad eesmärgid).
|
|
3) TEN-E planning should be market-driven, with a clear remit for ENTSO's and ACER. The EU should have an active facilitating and mediatory role.
|
2) TEN-E kohaldamisala peaks olema kogu energiatranspordivõrk. Gaasi, kaasa arvatud veeldatud maagaasi terminalid ja maa-alused hoidlad, ja elektri ülekandevõrgud peavad jääma programmis esikohale. Siiski tuleks viivitamata kaaluda kohaldamisala laiendamist naftatorujuhtmetele. Nafta meretranspordi mahu kasv kujutab tõsist ohtu varustuskindlusele ja mereturvalisusele. Käesolevale rohelisele raamatule on lisatud komisjoni talituste töödokument naftatööstuse infrastruktuuride kohta.[19]
|
|
4) The Commission proposed in its Priority Interconnection Plan[20] to narrow the focus of TEN-E on a limited number of strategic projects. Accordingly, the number of priority projects should therefore be small, involving cross-border projects, projects connecting isolated Member States to the European grid or those serving several Member States (in practice an amalgamation of several individual projects). The five priority areas identified in the conclusions below are examples of the priority projects which an updated TEN-E could support.
|
TEN-E kohaldamisala saab laiendada transpordiinfrastruktuuridele, mis on seotud uute tehnoloogiatega, alustades näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektidest. Teise võimalusena võiks kohandada biogaasivõrgud soojuse ja energia koostootmise või surumaagaasi kasutavate sõidukite jaoks.
|
|
TEN-E projects should also be incorporated into national infrastructure plans and, where relevant, into the priorities of the European Investment Bank or European Bank for Reconstruction and Development. Member States who benefit may also be expected to contribute.
|
Programm peaks olema ka paindlikum, arvestades võrguarenguid, mis mõjutavad nii ülekande- kui ka jaotusvõrke, sealhulgas arukaid võrke.
|
|
5) Accompanying measures should be built up to disseminate information and exchange good practice among projects and Member States.
|
3) TEN-E planeerimine peaks olema turupõhine ja määrama selgesõnaliselt kindlaks Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ülesanded. ELil peaks olema oluline roll lihtsustaja ja vahendajana.
|
|
6) In exceptional cases, such as large-scale regional projects or projects involving a third country, a European coordinator may be appointed. Any new appointment should take into account the experience gained until now.
|
4) Komisjon tegi oma võrkude ühendamise prioriteetplaanis[20] ettepaneku piirduda TEN-E puhul piiratud arvu strateegiliste projektidega. Seepärast peaks esmatähtsate projektide arv olema väike, sisaldades piiriüleseid projekte, isoleeritud liikmesriikide Euroopa võrguga ühendamise projekte või mitut liikmesriiki hõlmavaid projekte (praktikas mitme üksikprojekti ühendamine). Kokkuvõttes esitatud viis esmatähtsat valdkonda on näited esmatähtsatest projektidest, mida saab ajakohastatud TEN-E abil toetada.
|
|
7) The issue of resources is important. The budget for TEN-E has remained more or less stable, with a budget of €155m for 2007-2013 (compared to €148m for 2000-2006) for some 300 eligible projects. This limits the impact of the programme. It is debatable whether the market will make the necessary investments serving public interests without serious public intervention. While seeking ways of improving the effectiveness of the programme within existing means, the EU should nevertheless consider ways of increasing the TEN-E budget, not least in order to facilitate some investments serving non-commercial goals, such as security of supply.
|
TEN-E projektid tuleks kaasata ka riiklikesse infrastruktuuriplaanidesse ja vajaduse korral Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga prioriteetide hulka. Ka projektidest kasu saavate liikmesriikide panust võidakse eeldada.
|
|
Regarding projects external to the EU, ways needs to be found to exploit fully available financial instruments in full coherence with internal instruments including in particular the TEN-E funds. For the future, there should be a reflection on how the existing TEN-E instrument could be replaced by a new instrument, the EU Energy Security and Infrastructure Instrument and how best to articulate it with the EU's external financial instruments. Responses to the Green Paper are invited on the scope of such an instrument as well as on how best it could contribute to ensuring coherence between internal and external spending.
|
5) Teabe levitamiseks ja heade tavade vahetamiseks projektide ja liikmesriikide vahel tuleks luua täiendavad meetmed .
|
|
3.3.2. Other options for enhancing TEN-E
|
6) Erandjuhtudel, nagu näiteks suuremahuliste piirkondike projektide või kolmandat riiki hõlmavate projektide puhul võib nimetada ametisse Euroopa koordinaatori . Uue ametisse nimetamise puhul tuleks arvesse võtta praeguseks saadud kogemusi.
|
|
Non-financial support needs to be developed as a means of leveraging support from other sources, for example the award of a recognised "EU" label. More efforts are needed to use TEN as a leverage for other sources of funding, particularly from International financing institutions.
|
7) Oluline on vahendite küsimus . TEN-E eelarve on jäänud enam-vähem stabiilseks: 155 miljonit eurot ajavahemikul 2007–2013 (võrreldes 148 miljoni euroga aastatel 2000–2006) umbes 300 abikõlbliku projekti jaoks. See piirab programmi mõju. On vaieldav, kas turg teeb ilma tõsise riikliku sekkumiseta vajalikud investeeringud, mis teenivad avalikku huvi. Püüdes leida lahendusi programmi tõhususe parandamiseks olemasolevate vahendite piires, peaks EL siiski kaaluma võimalusi TEN-E eelarve suurendamiseks, et eelkõige lihtsustada mõne investeeringu tegemist mitteärilisel eesmärgil, näiteks varustuskindluse huvides.
|
|
Synergies should be sought with other EU network activities in e.g. telecommunications, transport and environmental infrastructures (e.g. combining power lines with land transport infrastructures such as railways or roads).
|
ELi-väliste projektide puhul tuleb leida viis, kuidas kasutada täielikult ära olemasolevad rahalised vahendid kooskõlas sisemiste vahenditega, sealhulgas eelkõige TEN-E rahaliste vahenditega. Tulevikule mõeldes tuleks arutleda selle üle, kuidas olemasolevat TEN-E vahendit saaks asendada uue vahendiga, milleks on ELi energiavarustuse kindluse ja infrastruktuuri vahend , ja kuidas seda kõige paremini propageerida koos ELi-väliste rahaliste vahenditega. Rohelise raamatuga seoses oodatakse arvamusi sellise vahendi ulatuse kohta ning selle kohta, kuidas sellega saaks kõige paremini toetada sise- ja väliskulutuste vahelise vastavuse tagamist.
|
|
A further question is whether the EU should offer support to projects which incur extra cost for contributing to public (non-commercial) goals , for example spare gas or power capacity which would help EU security of supply, links to bring new renewable generation to the grid, or cable under-grounding for environmental reasons. This might lead to an expectation that the extra costs would be compensated by the EU, which would not be possible.
|
Muud võimalused TEN-E edendamiseks
|
|
Security of supply: where the public interest may warrant public intervention
|
Muudest allikatest pärineva toetuse suurendamiseks on vaja välja arendada mitterahaline toetus , näiteks tunnustatud ELi märgise andmine. Vaja on täiendavaid jõupingutusi, et kasutada üleeuroopalisi võrke teiste rahastamisallikate, milleks on eelkõige rahvusvahelised rahastamisasutused, tõhustamiseks.
|
|
A striking example of public financing of a pipeline for security of supply, when the market did not see the need, is the Czech decision to build the IKL (Ingolstadt-Kralupy-Litvínov) oil pipeline in the nineties to open a western route besides the eastern route. It is now Mero, a fully state owned company, which is operating this pipeline, with revenues covering the loans interest and reimbursement. This pipeline has been very useful since July 2008 as commercial entities supplying Russian crude oil through the eastern route unexpectedly reduced their supplies to their Czech customers.
|
Tuleks püüda saavutada sünergiat muude ELi võrgutegevustega näiteks telekommunikatsiooni, transpordi ja keskkonna infrastruktuurides (näiteks ühendades elektriliinid selliste maismaatranspordi infrastruktuuridega nagu raudtee või maantee).
|
|
A further option is to move away from specific projects to general studies aimed at developing solutions to current challenges facing network developers, e.g. how to resolve network issues associated with the large scale connection of offshore wind or solar or the use of "smart" grids.
|
Lisaks tekib küsimus, kas EL peaks toetama lisakulusid tekitavaid projekte, millega edendatakse üldsuse huve teenivaid (mitteärilisi) eesmärke , näiteks gaasi või elektri vaba tootmisvõimsus, kuna nende projektidega saaks tagada ELi varustuskindluse, lisada võrku uusi taastuvenergiaallikaid või paigutada kaablid keskkonnakaitselistel põhjustel maa alla. See võib tekitada ootuse, et lisakulud katab EL, mis ei ole aga võimalik.
|
|
3.3.3. Coordination between TEN-E and other EU financial instruments
|
Varustuskindlus: avalik huvi võib tagada riikliku sekkumise
|
|
Potential investors in energy networks must have access to a wide range of different finance sources. Therefore, TEN-E needs to be fully aligned and coordinated with other major EU programmes which have an impact on infrastructure development – notably the Structural and Cohesion Funds and RTD Framework Programmes. For example, the Cohesion policy invests €675 M in TEN-E projects for the period 2007-2013. Another example is the 7th RTD Framework Programme invests €100m in electricity networks (2007-2009). Their results must be widely publicised and lead to further research and demonstration and market investment.
|
Ilmekaim näide varustuskindlusega seotud torujuhtme riiklikust rahastamisest, kui turg ei pidanud rahastamist vajalikuks, on Tšehhi Vabariigi otsus ehitada 1990. aastatel IKL (Ingolstadt-Kralupy-Litvínov) naftatorujuhe, et avada kõrvuti idasuunalise trassiga ka läänesuunaline trass. Nüüd käitab seda torujuhet täielikult riigile kuuluv ettevõte Mero ning tuludest kaetakse laenuintressid ja laenu tagasimaksed. Kõnealune torujuhe on alates 2008. aasta juulist väga kasulik olnud, kuna äriühingud, kes tarnisid idatrassi kaudu Venemaalt toornaftat, vähendasid ootamatult oma tarneid Tšehhi tarbijatele.
|
|
Increased coordination between external policy instruments, such as the European Neighbourhood and Partnership Instrument (ENPI) and TEN-E should be explored especially for infrastructures in transit countries.
|
Järgmine võimalus on minna eriprojektidelt üle ülduuringutele , mille eesmärk on leida lahendusi võrguarendajate ees seisvatele ülesannetele, näiteks kuidas lahendada võrguprobleeme, mis on seotud avamere tuuleenergia või päikeseenergia ulatusliku ühendamisega võrku või arukate võrkude kasutamisega.
|
|
Existing coordination between TEN-E and the European Investment Bank (EIB) and European Bank for Reconstruction and Development (EBRD) needs to be built up at all levels. A link between TEN-E support and the intervention of the EIB could be considered. Moreover a fund under the aegis of the EIB could be envisaged, providing equity, quasi-equity, guarantees and similar financial instruments for individual projects.
|
TEN-E ja muude ELi rahastamisvahendite vaheline koordineerimine
|
|
Another potential partner is the World Bank Accelerated Programmatic Loan which provides funding to reform programmes in approved countries.
|
Energiavõrkudesse investeerijatel peab olema juurdepääs paljudele erinevatele rahastamisallikatele. Seepärast peab TEN-E olema täielikult kooskõlas teiste suurte ELi programmidega, mis mõjutavad infrastruktuuri arendamist, eelkõige struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammid. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika raames investeeritakse ajavahemikul 2007–2013 TEN-E projektidesse 675 miljonit eurot. Teise näitena investeeritakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammiga elektrivõrguprojektidesse 100 miljonit eurot (2007–2009). Kõnealuste projektide tulemused tuleb laialdaselt avaldada ning nendega peavad kaasnema edasine uurimis- ja tutvustustegevus ning turuinvesteeringud.
|
|
4. CONCLUSIONS
|
Välispoliitiliste vahendite, nagu Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi ja TEN-E vahelise koordineerituse suurenemist tuleks uurida eelkõige transiidiriikide infrastruktuuride seisukohast.
|
|
As set out in the Commission's second Strategic Energy Review[21] and elaborated here, the EU will be unable to deliver its climate and energy goals without new and improved networks. Energy networks must take a more prominent place in energy policy development and implementation. At the same time, energy network planning needs to be better coordinated at the political level.
|
Kooskõlastamist TEN-E ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) vahel tuleb arendada kõikidel tasanditel. Tuleks kaaluda TEN-E toetuse ja EIP sekkumise vahelist seost. Lisaks sellele võiks luua EIP hallatava fondi, mis pakub üksikprojektide jaoks omakapitali, kvaasiomakapitali, tagatisi ja muid samalaadseid rahastamisvahendeid.
|
|
The internal energy market, with benefits of the third package currently under discussion, must be the main driver of investment in energy networks, but the EU must also have an active facilitator role on projects of clear relevance to European energy security, including international projects.
|
Teine võimalik partner on Maailmapank ja tema pakutavad kiirendatud programmilised laenud, millega rahastatakse reformiprogramme teatavates riikides.
|
|
The main EU instrument for European energy network development, TEN-E, was not designed to deal with today's energy challenges and is not properly aligned with the new energy policy for Europe. It also lacks coherence with internal market and other developments, e.g. research and external policies. Its budget is seriously inadequate.
|
KOKKUVÕTE
|
|
The EU needs to develop a new strategic approach, incorporating available instruments, including launching a reflection on how the existing TEN-E instrument could be replaced by a new instrument, the EU Energy Security and Infrastructure Instrument with the possible objectives of (i) completing the Internal Energy Market, (ii) ensuring the development of the grid to permit the achievement of the EU's renewable energy objectives and (iii) guaranteeing EU security of energy supply, through assistance for key infrastructure projects within and outside the EU.
|
Vastavalt komisjoni teisele strateegilisele energiaülevaatele[21] ja käesolevale rohelisele raamatule ei ole ELil võimalik saavutada kliima- ja energiaalaseid eesmärke ilma uute ja paremate võrkudeta. Energiavõrkudel peab olema endisest olulisem roll energiapoliitika arendamisel ja teostamisel. Samal ajal peab energiavõrkude planeerimine olema poliitilisel tasandil paremini koordineeritud.
|
|
As part of this strategy, the Commission has identified the following projects , as set out in its second Strategic Energy Review An EU energy security and solidarity action plan
|
Arutlusel olevast kolmandast paketist kasu saav energia siseturg peab olema energiavõrkudesse tehtavate investeeringute peamine tegur, kuid ka EL peab aktiivselt toetama Euroopa energiavarustuse kindluse jaoks olulisi projekte, sealhulgas rahvusvahelisi projekte.
|
|
- A Baltic Interconnection Plan: Connecting the remaining isolated energy markets in Europe is a priority. As clearly recognised by the European Council in its conclusions of 16 October 2008, interconnecting the Baltic Sea region is necessary to enhance security of supply for all countries bordering the Baltic and for wider security of supply and solidarity in the EU. Together with the Member States concerned, the Commission will develop this Plan as part of a Baltic Sea Regional Strategy, covering gas, electricity (including offshore wind and potentially tidal power) and storage. This will bring together existing projects into a cohesive system benefiting the whole region. The efficient development of the market as well as the contribution of energy efficiency and renewables to increased security of supply will need to be duly taken into account in developing the Plan.
|
Euroopa energiavõrkude arendamise peamine ELi vahend TEN-E ei ole kavandatud toime tulema praeguste energiaalaste ülesannetega ja see ei ole täielikult kooskõlas Euroopa uue energiapoliitikaga. Sellel puudub ka kooskõla siseturu ja muudele arengusuundadega, näiteks teadustegevuse ja välispoliitikaga. Selle eelarve on äärmiselt ebapiisav.
|
|
- A new Southern Gas Corridor: With the high possibility that the role of the Caspian region and Middle East in global oil and gas supplies will grow in the future, and with the need to avoid increasing the already high risks associated with maritime transport of oil and LNG, this appears more necessary than ever. The Commission will work with the countries concerned to secure no later than one year from now firm commitments for the construction of the Nabucco pipeline. A block purchasing mechanism for Caspian gas will be explored, in full respect of competition rules. Transit must be agreed with Turkey in a way that respects both the basic principles of the EU acquis and Turkey's legitimate concern for its own energy security.
|
EL peab arendama välja uue strateegilise lähenemisviisi, mis hõlmab olemasolevaid vahendeid, sealhulgas käivitades arutelu, kuidas olemasolevat TEN-E vahendit saaks asendada uue vahendiga, milleks on ELi energiavarustuse kindluse ja infrastruktuuri vahend , mille võimalikud eesmärgid on järgmised: i) viia lõpule energia siseturu väljakujundamine, ii) tagada võrgu arendamine, et toetada ELi taastuvenergiaalaste eesmärkide saavutamist, ja iii) ELi energiavarustuse kindluse tagamine ELi-siseste ja -väliste infrastruktuuriprojektide abil.
|
|
- Liquefied natural gas (LNG): LNG benefits security of supply by making the gas market a more liquid global market comparable to the oil market. An appropriate LNG capacity consisting of LNG terminals and ship-based regasification should be made available to all Member States, either directly or through other Member States on the basis of a security-sharing arrangement. The Energy Community may also be involved, with the option of extending the network to the Adriatic Coast. Sufficient gas storage capacity must be built.
|
Kõnealuse strateegia osana on komisjon on oma teises strateegilises energiaülevaates „ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas” esitanud järgmised projektid.
|
|
- A Mediterranean Energy Ring: The Mediterranean area and Africa also need to be better connected not only for fossil fuels but also for renewables. A Mediterranean energy ring will enable Europe and North Africa to better exploit natural resources available there. This initiative will build on the proposal made within the context of the Union for the Mediterranean - Barcelona Process, of a Mediterranean grid feeding electricity from solar energy (PV and concentrated solar power) and also wind into the EU. Interconnection projects with the European mainland would also significantly enhance the energy security of the most isolated European countries.
|
- Balti riikide võrkude ühendamise plaan. Euroopas veel isoleerituks jäänud energiaturgude ühendamine on esmatähtis. Nagu Euroopa Ülemkogu oma 16. oktoobri 2008. aasta järeldustes selgelt kinnitas, on Läänemere piirkonna võrkude ühendamine oluline, et suurendada Läänemere-äärsete riikide varustuskindlust ning laiemat varustuskindlust ja solidaarsust ELis. Komisjon arendab koos asjaomaste liikmesriikidega seda plaani osana Läänemere piirkondlikust strateegiast, mis hõlmab gaasi, elektrit (kaasa arvatud avamere tuuleenergia ja võimaluse korral loodeteenergia) ja ladustamist. Sellega ühendatakse olemasolevad projektid ühtseks süsteemiks, millest saab kasu kogu piirkond. Plaani arendamisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta turu tõhusat arengut ning energiatõhususe ja taastuvenergia panust suurenenud varustuskindlusesse.
|
|
- North-South gas and electricity interconnections within Central and South-East Europe need to be developed as a priority, building notably on the New European Transmission System (NETS) initiative to create a common gas transmission system operator[22], the Energy Community Gas Ring, the priority interconnections identified by the Energy Community ministerial in December 2007[23], and the Pan-European Oil Pipeline[24] The new Internal Energy Market package envisages the establishment of a regular 10-year Network Development Plan outlining missing links and the action necessary to complete them.
|
- Uus Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridor . Kuna suure tõenäosusega suureneb tulevikus Kaspia mere piirkonna ja Lähis-Ida roll ülemaailmsetes nafta- ja gaasitarnetes ning selleks, et vältida juba piisavalt suurt riski seoses nafta ja veeldatud maagaasi meretranspordiga, on see projekt vajalikum kui kunagi varem. Komisjon teeb koostööd asjaomaste riikidega, et tagada hiljemalt ühe aasta pärast kindlad kokkulepped Nabucco torujuhtme ehitamiseks. Konkurentsieeskirju täielikult arvesse võttes kaalutakse Kaspia mere piirkonna gaasi ostmisega seotud üldmehhanismi loomist. Türgiga tuleb saavutada kokkulepe transiidi osas nii, et järgitaks ELi õigustiku aluspõhimõtteid ja Türgi õigustatud muret oma energiavarustuse kindluse pärast.
|
|
- A Blueprint for a North Sea offshore grid should be developed to interconnect national electricity grids in North-West Europe together and plug-in the numerous planned offshore wind projects. It should become, together with the Mediterranean Ring and the Baltic Interconnection project, one of the building blocks of a future European supergrid.
|
- Veeldatud maagaas. Veeldatud maagaas edendab varustuskindlust, kuna see muudab gaasituru naftaturuga sarnaselt likviidsemaks ülemaailmseks turuks. Kõikidel liikmesriikidel peaks olema asjakohane veeldatud maagaasi tootmisvõimsus, mis koosneb veeldatud maagaasi terminalidest ja laevadel toimuvast taasgaasistamisest ning mida nad saavad kasutada kas otse või teiste liikmesriikide kaudu varustuskindluse jagamise korra alusel. Tegevusse võib olla kaasatud ka energiaühendus ning sellega võib kaasneda võimalus laiendada võrku Aadria mere rannikuni. Tuleb tagada piisav gaasi ladustamisvõimsus .
|
|
*****
|
- Vahemere piirkonna energiaalane koostöö. Vahemere piirkond ja Aafrika on samuti vaja paremini ühendada ja seda mitte üksnes fossiilkütuste, vaid ka taastuvenergia osas. Vahemere piirkonna energiaalane koostöö aitab Euroopal ja Põhja-Aafrikal paremini ära kasutada seal leiduvaid loodusvarasid. Kõnealune algatus põhineb Euroopa Liidu poolt Vahemere ja Barcelona protsessi raames tehtud ettepanekul Vahemere võrgu kohta, mis toodab ELi jaoks elektrit päikeseenergiast (fotoelektriline energia / kontsentreeritud päikeseenergia) ja tuuleenergiast. Euroopa mandriosa võrkudega ühendamise projektid võiksid samuti märkimisväärselt parandada kõige enam isoleeritud Euroopa riikide varustuskindlust.
|
|
The Commission invites views on this Green Paper, which may follow the structure of the following questions:
|
- Põhja ja lõuna vaheliste gaasi- ja elektrivõrkude ühendamist Kesk- ja Kagu-Euroopas tuleb võtta kui prioriteeti, võttes aluseks Euroopa uue ülekandesüsteemi algatuse ühtse gaasi ülekandesüsteemi halduri[22] loomiseks, energiaühenduse gaasiringi, energiaühenduse ministrite poolt 2007. aasta detsembris esitatud prioriteetsed võrguühendused[23] ja üleeuroopalise naftatorujuhtme[24]. Uue energia siseturu paketiga nähakse ette regulaarse 10-aastase võrguarenduse kava kehtestamine, et määrata kindlaks puuduvad ühendused ja nende lõpuleviimiseks vajalikud meetmed.
|
|
Network Policy
|
- Tuleks arendada Põhjamere tuuleenergiavõrgu kava , et ühendada omavahel Loode-Euroopa riiklikud elektrivõrgud ja siduda nendega paljud kavandatud avamere tuuleenergia projektid. Sellest peaks koos Vahemere piirkonna koostööga ja Balti riikide võrkude ühendamise projektiga saama üks Euroopa tulevase supervõrgu alustala.
|
|
1. What do you consider to be the main barriers to the development of a European grid and gas network? How far can they be addressed at national/regional level, and when should the EU act?
|
*****
|
|
2. What circumstances justify an EU intervention in local planning disputes related to energy infrastructure? In those circumstances, what should the EU do?
|
Komisjon kutsub üles esitama käesoleva rohelise raamatu kohta seisukohti, mille puhul võib aluseks võtta järgmised küsimused .
|
|
3. Is a more focussed and structured approach to research and demonstration relating to European networks needed? How should it look?
|
Võrgupoliitika
|
|
4. What do you think is the most important activity for the EU in network development?
|
1. Mis on peamised takistused Euroopa elektri- ja gaasivõrgu arendamisel? Mil määral saab neid kõrvaldada riiklikul/piirkondlikul tasandil ja millal peaks EL tegutsema?
|
|
5. Should the EU be more involved in facilitating infrastructure projects in third countries? If so, in what way?
|
2. Millises olukorras on õigustatud ELi sekkumine energiainfrastruktuuri käsitlevatesse kohalikesse planeerimisalastesse vaidlustesse? Mida peaks EL sellises olukorras tegema?
|
|
TEN-E
|
3. Kas on vaja parema rõhuasetusega ja struktureeritumat lähenemisviisi Euroopa võrkudega seotud teadus- ja tutvustustegevusele? Milline see peaks olema?
|
|
6. What sort of support should the EU provide to developers of new energy networks to have the greatest impact, considering that resources are limited? Is the approach of TEN-E still relevant? How can the EU help improve the conditions for investment?
|
4. Milline on ELi olulisim tegevus võrkude arendamisel?
|
|
7. In view of the proposed revision to the TEN-E guidelines, how can the EU improve the focus, effectiveness and impact of the TEN-E policy within its existing budget?
|
5. Kas EL peaks rohkem toetama infrastruktuuriprojekte kolmandates riikides? Kui jah, siis kuidas?
|
|
8. Should TEN-E be extended to oil infrastructure? Should it also be extended to new networks for CO2, biogas or other networks?
|
Üleeuroopalised energiavõrgud (TEN-E)
|
|
9. Do you have views on, or suggestions for new priority projects which the EU should give backing to?
|
6. Millist toetust peaks EL pakkuma uute energiavõrkude arendajatele, et see tegevus oleks mõjus, arvestades ressursside piiratust? Kas TEN-E lähenemisviis on endiselt asjakohane? Kuidas saab EL aidata parandada investeerimistingimusi?
|
|
10. Would it help TEN-E/EU to gain more impact and visibility if it was turned into an operational security of supply and solidarity instrument?
|
7. Kuidas saab EL TEN-E suuniste kavandatud läbivaatamisel parandada TEN-E poliitika sihti, tõhusust ja mõju kehtiva eelarve raames?
|
|
11. What additional EU measures beyond those mentioned in this Green Paper would help secure a sustainable infrastructure for the EU?
|
8. Kas TEN-E peaks hõlmama ka naftatööstuse infrastruktuure? Kas see peaks hõlmama ka uusi süsinikdioksiidi ja biogaasiga seotud võrke ja muid võrke?
|
|
For more information see: http://ec.europa.eu/energy/index_en.html You are invited to send your response to the European Commission by 31 March 2009 addressed to
|
9. Kas teil on arvamusi või ettepanekuid uute esmatähtsate projektide kohta, mida peaks EL peaks toetama?
|
|
Christine Jenkins
|
10. Kas TEN-E ja EL saaks oma mõju ja nähtavust suurendada, kui üleeuroopalistest energiavõrkudest saaks tõhus varustuskindluse ja solidaarsuse parandamise vahend?
|
|
European Commission
|
11. Millised täiendavad ELi meetmed lisaks käesolevas rohelises raamatus nimetatutele aitaksid tagada ELile säästva infrastruktuuri?
|
|
DG Energy and Transport
|
Lisateavet vt http://ec.europa.eu/energy/index_en.html. Palume saata arvamused Euroopa Komisjonile 31. märtsiks 2009 järgmisel aadressil:
|
|
DM 24 – 6/127
|
Christine Jenkins
|
|
1049 Brussels
|
European Commission
|
|
Belgium
|
DG Energy and Transport
|
|
[1] Energy Policy for Europe, COM(2007)1 final
|
DM 24 – 6/127
|
|
[2] 20% reduction in greenhouse gas emissions, 20% share of renewable energy in EU final energy consumption and 20% improvement in energy efficiency by 2020
|
1049 Brussels
|
|
[3] http://ec.europa.eu/energy/climate_actions/index_en.htm
|
Belgium
|
|
[4] http://www.consilium.europa.eu/cms3_applications/Applications/newsRoom/related.asp?BID=76&GRP=14127&LANG=1&cmsId=p?BID=76&GRP=14127&LANG=1&cmsId=339
|
[1] Euroopa energiapoliitika, KOM(2007) 1 (lõplik).
|
|
[5] http://ec.europa.eu/energy/electricity/package_2007/index_en.htm
|
[2] Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20 %, taastuvenergia osakaal ELi lõplikus energiatarbimises 20 % ja energiatõhususe parandamine 20 % aastaks 2020.
|
|
[6] €17 billions in electricity networks in the coming 5 years according to a report issued by UCTE (May 2008 Transmission Development Plan) and something like €300 billions for electricity and gas networks in the next 25 years
|
[3] http://ec.europa.eu/energy/climate_actions/index_en.htm.
|
|
[7] Appointed in September 2007 to four particularly complex projects: Spain-France Interconnector (Prof Monti, Polish-Lithuanian Power Link (Prof Mielczarski), Offshore wind network in North and Baltic Seas (Mr Adamowitsch), Southern Gas transit corridor (Mr Van Aartsen). Their reports are available on http://ec.europa.eu/ten/energy/coordinators/index_en.htm
|
[4] http://www.consilium.europa.eu/cms3_applications/Applications/newsRoom/related.asp?BID=76&GRP=14127&LANG=1&cmsId=339
|
|
[8] Decision No 1364/2006/EC of the European Parliament and the Council of 6 September 2006 laying down guidelines for trans-European energy networks and repealing Decision 96/391/EC and Decision No 1229/2003/EC, OJ L 262, 22.9.2006
|
[5] http://ec.europa.eu/energy/electricity/package_2007/index_en.htm.
|
|
[9] Regulation (EC) No 680/2007 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2007 laying down general rules for the granting of Community financial aid in the field of the trans-European transport and energy networks, OJ L162/1, 22.6.2007
|
[6] UCTE avaldatud aruande (mai 2008, Transmission Development Plan ) kohaselt paigutatakse elektrivõrkudesse 17 miljardit eurot järgmise 5 aasta jooksul ning elektri- ja gaasivõrkudesse umbes 300 miljardit eurot järgmise 25 aasta jooksul.
|
|
[10] Report on the implementation of the Trans-European Energy Networks Programme in the period 2002-2006, COM (2008) 770
|
[7] Koordinaatorid nimetati ametisse 2007. aasta septembris nelja eriti keeruka projekti jaoks: Hispaania ja Prantsusmaa vaheline ühendus (professor Monti), Poola ja Leedu vaheline energiaühendus (professor Mielczarski), avamere tuuleenergiavõrk Põhja- ja Läänemeres (hr Adamowitsch), Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridor (hr Van Aartsen). Nende aruanded on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/ten/energy/coordinators/index_en.htm
|
|
[11] "Smart" grid technologies and their contribution to the 20-20-20 targets are discussed in the ELECTRA report. http://ec.europa.eu/enterprise/electr_equipment/electra.htm. See also Addressing the challenge o energy efficiency through Information and Communication Technologies (COM(2008)241. For future publication: The Contribution of the European Electrical Engineering Industry to the Community's Climate Action Plan and Agenda for Growth and Jobs
|
[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1364/2006/EÜ, 6. september 2006, üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuse 96/391/EÜ ja otsuse nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 262, 22.9.2006.
|
|
[12] Second Strategic Energy Review, COM(2008)781
|
[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas, ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.
|
|
[13] See footnote 2
|
[10] Aruanne üleeuroopaliste energiavõrkude programmi rakendamise kohta ajavahemikul 2002–2006, KOM(2008) 770.
|
|
[14] Offshore wind energy, COM(2008)768
|
[11] Arukaid võrgutehnoloogiaid ja nende panust eesmärkidesse „20-20-20” käsitletakse ELECTRA aruandes. http://ec.europa.eu/enterprise/electr_equipment/electra.htm. Vt ka „Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil” (KOM(2008) 241). Tulevaseks avaldamiseks: Euroopa elektrotehnikatööstuse panus ühenduse kliimaalasesse tegevuskavasse ning majanduskasvu ja tööhõive kavasse.
|
|
[15] Strategic Energy Technology Plan, COM(2007)0723 endorsed by the Council and Parliament
|
[12] Teine strateegiline energiaülevaade, KOM(2008) 781.
|
|
[16] See Strategic Energy Technology Plan
|
[13] Vt joonealune märkus 2.
|
|
[17] Presidency Conclusions, European Council, 8-9 March 2007
|
[14] Avamere tuuleenergia, KOM(2008) 768.
|
|
[18] See DG TREN webpage: http://ec.europa.eu/ten/energy/coordinators/index_en.htm
|
[15] Strateegiline energiatehnoloogia kava, KOM(2007) 723, mille on heaks kiitnud nõukogu ja parlament.
|
|
[19] Oil infrastructures: An assessment of the existing and planned oil infrastructures within and towards the EU, SEC(2008)2869
|
[16] Vt strateegiline energiatehnoloogia kava.
|
|
[20] Priority Interconnection Plan, COM(2006)846
|
[17] Eesistujariigi järeldused, Euroopa Ülemkogu, 8.–9. märts 2007.
|
|
[21] See footnote 13
|
[18] Vt transpordi ja energeetika peadirektoraadi veebilehte http://ec.europa.eu/ten/energy/coordinators/index_en.htm
|
|
[22] www.molgroup.hu/en/press_centre/press_releases/european_energy_infrastructure__ndash__nets_project/
|
[19] Naftatööstuse infrastruktuurid: Hinnang ELi olemasolevatele ja ELi kavandatavatele naftatööstuse infrastruktuuridele, SEK(2008) 2869.
|
|
[23] www.energy-community.org/
|
[20] Võrkude ühendamise prioriteetplaan, KOM(2006) 846.
|
|
[24] www.ens-newswire.com/ens/apr2007/2007-04-03-03.asp
|
[21] Vt joonealune märkus 13.
|
|
|
[22] www.molgroup.hu/en/press_centre/press_releases/european_energy_infrastructure__ndash__nets_project/
|
|
|
[23] www.energy-community.org/
|
|
|
[24] www.ens-newswire.com/ens/apr2007/2007-04-03-03.asp
|