Council Recommendation

Nõukogu soovitus,

of 31 May 2007

31. mai 2007,

on the prevention of injury and the promotion of safety

kehavigastuste vältimise ja ohutuse edendamise kohta

(Text with EEA relevance)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 164/01)

(2007/C 164/01)

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Having regard to the Treaty establishing the European Community, and in particular the second subparagraph of Article 152(4) thereof,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 teist lõiku,

Having regard to the proposal from the Commission,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

Having regard to the opinion of the European Parliament [1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

Whereas:

ning arvestades järgmist:

(1) Every year, about 235000 citizens of the Community die as a result of an accident or violence. Injuries are, after cardiovascular diseases, cancer and respiratory diseases, the fourth most common cause of death in the Member States.

(1) Igal aastal saab õnnetusjuhtumi või vägivalla tõttu surma umbes 235000 ühenduse kodanikku. Kehavigastused on surma põhjustena südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja hingamisteede haiguste järel neljandal kohal.

(2) In children, adolescents and young adults accidents and injuries are the leading cause of death.

(2) Laste, noorukite ja nooremate täiskasvanute seas on õnnetusjuhtumid ja kehavigastused peamised surma põhjustajad.

(3) Many survivors of severe injuries suffer life-long impairments. Accidents and injuries are a main cause of chronic disability among younger people leading to a heavy and largely avoidable loss of life years in good health.

(3) Paljud raskeid kehavigastusi üleelanud inimesed kannatavad eluaegse puude all. Õnnetusjuhtumid ja kehavigastused on nooremate inimeste pikaajalise töövõimetuse peamiseks põhjuseks, mille tagajärg on oluline ja suurel määral välditav kaotus täie tervise juures elatud eluaastate arvus.

(4) On average, injuries account for about 6,8 million hospital admissions, which represent 11 % of all hospital admissions in the European Union.

(4) Kehavigastuste tõttu võetakse haiglaravile keskmiselt umbes 6,8 miljonit inimest, mis moodustab 11 % kõikidest haiglaravi juhtudest Euroopa Liidus.

(5) Injuries represent a huge financial burden on health and welfare systems, causing about 20 % of sick leave and constituting a major factor for reduced productivity.

(5) Kehavigastused on suur finantskoormus tervishoiu- ja heaolu tagamise süsteemidele, põhjustades 20 % haiguspuhkustest ja olles tootlikkuse languse peamine tegur.

(6) The risk of an injury is unequally distributed in Member States and in social groups, and varies by age and gender as well. The risk of dying from an injury is five times greater in the Member State with the highest injury rate than in that with the lowest rate.

(6) Kehavigastuste risk jaotub nii liikmesriikide kui ka sotsiaalsete rühmade vahel ebaühtlaselt ning varieerub ka vastavalt vanusele ja soole. Kehavigastuse tagajärjel surmasaamise risk on kõrgeima kehavigastuste määraga liikmesriigis viis korda suurem kui madalaima kehavigastuste määraga liikmesriigis.

(7) In contrast to many other causes of illness or premature death, injuries can be prevented by making our living environment, as well as products and services we use safer. There is ample evidence of proven effectiveness in accident measures that are still not widely applied throughout the Community.

(7) Erinevalt paljudest teistest haiguse või enneaegse surma põhjustest saab kehavigastusi meie elukeskkonna ja kasutatavate toodete ning teenuste ohutumaks muutmisega ära hoida. On arvukalt tõendeid õnnetusjuhtumeid käsitlevate meetmete tõhususe kohta, kuid neid meetmeid ikka veel ei kohaldata laialdaselt kogu ühenduse ulatuses.

(8) Most of these measures have been proven cost-effective, because the benefits of prevention for health systems often exceed by a factor of several times the costs of intervention.

(8) Enamik nendest meetmetest on osutunud tasuvaks, kuna tervishoiusüsteemide ennetusest saadav kasu ületab sageli sekkumise kulutusi mitmeid kordi.

(9) The important advances that have been made in a number of areas of safety concern like traffic or the workplace should be continued. In addition, attention should be paid to other areas which up until now have been less covered like home, leisure and sport accidents, and prevention for children and elderly citizens.

(9) Tuleb jätkata edusamme, mis on tehtud mitmes ohutusega seotud valdkonnas nagu liiklus või töökoht. Lisaks tuleb pöörata rohkem tähelepanu valdkondadele, mis seni on olnud vähemhõlmatud nagu kodu, vaba aeg, sport ning laste ja vanemaealiste kodanikega seotud õnnetusjuhtumid ja nende vältimine.

(10) Consideration should also be given to the link between the consumption of alcohol and drugs and the number of injuries and accidents as well as to intentional injuries, in particular domestic violence against women and children.

(10) Samuti tuleks arvesse võtta seost alkoholi ja narkootikumide tarbimise ning kehavigastuste ja õnnetusjuhtumite, sealhulgas tahtlikult põhjustatud kehavigastuste (eelkõige seoses naiste- ja lastevastase vägivallaga) arvu vahel.

(11) It therefore seems necessary to make better use of existing data and develop, where appropriate, an injury surveillance and reporting mechanism, which could ensure a coordinated approach across Member States to develop and establish national policies on prevention of injuries, including exchange of best practice. Such a mechanism could be developed within the Community Public Health Programme [2], any successor programmes and any other relevant Community programmes, and should be built on the basis of representative national injury surveillance and reporting instruments to be developed in a coherent and complementary manner.

(11) Seega on vaja paremini ära kasutada olemasolevaid andmeid ja töötada vastavalt vajadusele välja kehavigastuste järelevalve ja aruandluse süsteem, mis võiks tagada kooskõlastatud lähenemisviisi liikmesriikides, et arendada ja kehtestada kehavigastuste vältimise riiklikud põhimõtted, sealhulgas parimate tavade vahetus. Sellise süsteemi võiks välja arendada ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi [2], mis tahes jätkuprogrammide ning muude asjaomaste ühenduse programmide raames ning see peaks tuginema kehavigastuste riikliku järelevalve ja aruandluse representatiivsetele vahenditele, mis tuleb välja töötada ühtsel ja ühtlustatud viisil.

(12) In order to streamline the resources of the Community Public Health Programme and any other relevant Community programmes and to tackle injury prevention most effectively priority areas have been identified: safety of children and adolescents, safety of elderly citizens, safety of vulnerable road users, prevention of sports and leisure injuries, prevention of injuries caused by products and services, prevention of self-harm and prevention of violence, particularly domestic violence against women and children. These priority areas have been determined by taking account of the social impact of injuries in terms of the number and severity, the evidence regarding the effectiveness of intervention actions and the feasibility of successful implementation in the Member States,

(12) Ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi vahendite ja muude asjaomaste ühenduse programmide täiustamiseks ning kehavigastuste vältimise lahendamiseks kõige tõhusamal viisil on kindlaks määratud järgmised esmatähtsad valdkonnad: laste ja noorukite ning vanaemaealiste kodanike ja vähem kaitstud liiklejate ohutus, sportimisel ja vabal ajal saadud kehavigastuste, toodete ja teenuste tekitatud kehavigastuste ning tahtlikult enese poolt tekitatud kehavigastuste ja vägivalla, eelkõige naiste- ja lastevastase vägivalla ärahoidmine. Kõnealuste esmatähtsate valdkondade kindlaksmääramisel on arvesse võetud kehavigastuste sotsiaalset mõju kehavigastuste arvu ja raskuse osas, tõendeid sekkumismeetmete tõhususe kohta ja nende eduka rakendamise teostatavust liikmesriikides,

HEREBY RECOMMENDS:

SOOVITAB JÄRGMIST:

With a view to providing for a high level of public health, Member States should:

Rahvatervise kõrge taseme saavutamiseks peaksid liikmesriigid:

(1) Make better use of existing data and develop, where appropriate, representative injury surveillance and reporting instruments to obtain comparable information, monitor the evolution of injury risks and the effects of prevention measures over time and assess the needs for introducing additional initiatives on product and service safety and in other areas.

(1) kasutama paremini ära olemasolevaid andmeid ja töötama vastavalt vajadusele välja kehavigastuste järelevalve- ja aruandluse vahendid, et saada võrreldavat teavet, kontrollida kehavigastustega seotud riskide arengut ja ennetusmeetmete toimet aja jooksul ning hinnata täiendavate algatuste võtmise vajadust seoses toodete ja teenuste ohutusega ning muudes valdkondades;

(2) Set up national plans or equivalent measures, including the promotion of public awareness of safety issues, for preventing accidents and injuries. Such plans and measures should initiate and promote interdepartmental and international cooperation and use funding opportunities effectively for preventive actions and promoting safety. In their implementation, particular attention should be paid to gender aspects and to vulnerable groups such as children, elderly people, persons with disabilities, vulnerable road users, and to sports and leisure injuries, injuries caused by products and services, violence and self-harm.

(2) koostama õnnetusjuhtumite ja kehavigastuste vältimiseks riiklikud kavad või võrdväärsed meetmed, sh parandades üldsuse teadlikkust ohutusküsimuste osas. Nende kavade ja meetmetega tuleks algatada ja edendada ametkondade vahelist ja rahvusvahelist koostööd ning kasutada tõhusalt rahastamisvõimalusi ennetavate meetmete võtmiseks ja ohutuse edendamiseks. Nende rakendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata soolistele aspektidele ning kaitsetutele rühmadele nagu lapsed, vanemad inimesed, puudega inimesed ja vähem kaitstud liiklejad ning sportimisel ja vabal ajal saadud kehavigastustele, toodete ja teenuste tekitatud kehavigastustele, vägivallale ning tahtlikult enese poolt tekitatud kehavigastustele;

(3) Encourage the introduction of injury prevention and safety promotion, in schools and in training of health and other professionals, so that these groups can serve as competent actors and advisors in the field of injury prevention.

(3) soodustama kehavigastuste vältimist ja ohutuse edendamist koolides ning tervishoiu- ja muude töötajate koolitamisel, et need rühmad saaksid olla pädevad tegutsejad ja nõustajad kehavigastuste vältimise vallas,

HEREBY INVITES THE COMMISSION TO:

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

(1) Gather, process and report Community-wide injury information based on national injury surveillance instruments.

(1) koguma ja töötlema kehavigastuste järelevalve riiklikele vahenditele tuginedes kehavigastusi käsitlevat teavet kogu ühenduse raames ning selle kohta aru andma;

(2) Facilitate the exchange of information on good practices and on policy actions in the identified priority areas and the dissemination of the information to relevant stakeholders.

(2) hõlbustama häid tavasid ja kindlaksmääratud esmatähtsate valdkondade poliitilisi meetmeid käsitleva teabe vahetamist ning teabe edastamist asjaomastele sidusrühmadele;

(3) Support Member States in the inclusion of injury prevention knowledge into the training of health and other professionals.

(3) toetama liikmesriike kehavigastuste vältimist käsitlevate teadmiste kaasamisel tervishoiu- ja muude töötajate koolitamisse;

(4) Carry out Community actions as outlined above by using the resources provided for in the Community Public Health Programme and successor programmes, the general framework for financing Community actions in support of consumer policy [3], the Framework Programme for Research [4] and any other relevant Community programmes.

(4) viima ellu eespool nimetatud ühenduse meetmeid, kasutades ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammis ja jätkuprogrammides, tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldises raamistikus [3], teadusuuringute raamprogrammis [4] ja ühenduse muudes asjaomastes programmides ette nähtudvahendeid;

(5) Carry out an evaluation report four years after the adoption of this Recommendation to determine whether the measures proposed are working effectively and to assess the need for further actions.

(5) koostama hindamisaruande neli aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist, et kindlaks määrata kavandatud meetmete toimimise tõhusus ja hinnata edasiste meetmete vajadust.

Done at Brussels, 31 May 2007.

Brüssel, 31. mai 2007.

For the Council

Nõukogu nimel

The President

eesistuja

F. Müntefering

F. Müntefering

[1] Not yet published in the OJ.

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

[2] Decision No 1786/2002/EC of the European Parliament and of the Council of 23 September 2002 adopting a programme of Community action in the field of public health (2003-2008) (OJ L 271, 9.10.2002, p. 1).

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

[3] Decision No 20/2004/EC of the European Parliament and of the Council of 8 December 2003 establishing a general framework for financing Community actions in support of consumer policy for the years 2004 to 2007 (OJ L 5, 9.1.2004, p. 1).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsus nr 20/2004/EÜ, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 1).

[4] Decision No 1513/2002/EC of the European Parliament and of the Council of 27 June 2002 concerning the sixth framework programme of the European Community for research, technological development and demonstration activities, contributing to the creation of the European Research Area and to innovation (2002-2006) (OJ L 232, 29.8.2002, p. 1).

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------