[pic] | COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES |

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brussels, 14.2.2007

Brüssel 14.2.2007

COM(2007) 56 final

KOM(2007) 56 lõplik

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL AND THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

on scientific information in the digital age: access, dissemination and preservation {SEC(2007)181}

teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine {SEC(2007)181}

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL AND THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

on scientific information in the digital age: access, dissemination and preservation

teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine

INTRODUCTION

1. SISSEJUHATUS

The present Communication comes from two policy strands, the i2010 digital libraries initiative and the Community policy on research. The digital libraries initiative aims to make information more accessible and usable in the digital environment. It follows up on a letter of 28 April 2005 by six Heads of State and Government asking the Commission to take necessary steps to improve access to Europe's cultural and scientific[1] heritage.

Käesolev teatis on seotud kahe poliitikavaldkonnaga – i2010 digitaalsete raamatukogude algatus ning ühenduse teadusuuringute poliitika . Digitaalsete raamatukogude algatuse eesmärk on edendada teabe kättesaadavust ja kasutatavust digitaalkeskkonnas. Kõnealune algatus järgneb kuue riigipea ja valitsusjuhi 28. aprilli 2005. aasta kirjale, milles paluti komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et parandada juurdepääsu Euroopa kultuuri- ja teaduspärandile.[1]

The Community policy on research looks to maximise the socio-economic benefits of research and development for the public good. The present Communication represents an initial step within a wider policy process addressing how the scientific publication system functions and what impact it has on research excellence. It comes at a strategic moment for European research with the launch of the Seventh Framework Programme (FP7) for 2007-2013 and the forthcoming Communication on developing the European Research Area (ERA).

Ühenduse teadusuuringute poliitika eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse sotsiaalmajanduslikku kasu üldsusele. Käesolev teatis on esimene samm laiemas poliitikaprotsessis, mis käsitleb teaduslike publikatsioonide süsteemi toimimist ning selle mõju teadusuuringute arengule. Käesolev teatis avaldatakse Euroopa teadusuuringutele strateegilisel hetkel, mil käivitub seitsmes raamprogramm (FP7) 2007–2013 ning järgnemas on teatis Euroopa teadusruumi (ERA) arendamise kohta.

This Communication's objective is to signal the importance of and launch a policy process on (a) access to and dissemination of scientific information[2] , and (b) strategies for the preservation of scientific information across the Union. To this end, it announces a series of measures at European level and points to the need for a continuing policy debate.

Käesoleva teatise eesmärk on juhtida tähelepanu a) teadusinfole[2] juurdepääsu ja selle levitamist ning b) teadusinfo Euroopa Liidus säilitamise strateegiaid käsitleva poliitikaprotsessi käivitumisele ja selle olulisusele. Selleks antakse käesolevas teatises ülevaade Euroopa tasandil rakendatavatest meetmetest ning osutatakse jätkuva poliitilise arutelu vajalikkusele.

These issues have a direct impact on Europe's capacity to compete through knowledge, a determining factor to reach the goals of the Lisbon agenda for competitiveness.

Kõnealused küsimused mõjutavad otseselt Euroopa võimet oma teadmiste abil konkureerida, mis on Lissaboni konkurentsivõime tegevuskava eesmärkide saavutamiseks määrav tegur.

THE IMPORTANCE OF SCIENTIFIC INFORMATION

2. TEADUSINFO OLULISUS

In order to become an increasingly competitive knowledge-based economy, Europe must improve the production of knowledge through research, its dissemination through education, and its application through innovation. All research builds on former work, and depends on scientists’ possibilities to access and share scientific publications and research data. The rapid and widespread dissemination of research results can help accelerate innovation and avoid duplication of research efforts, although some delay for the first use by researchers or for commercial purposes can be justified. The system by which scientific information is published is pivotal for its certification and dissemination, and thus has a major impact on research funding policies and on the excellence of European research.

Konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduseks saamiseks peab Euroopa edendama teadmiste loomist teaduse abil, teadmiste levitamist hariduse kaudu ning teadmiste rakendamist innovatsioonis. Kogu teadustöö rajaneb eelneval tööl ning sõltub teadlaste võimalusest teaduspublikatsioonidele ja uurimisandmetele ligi pääseda ning neid jagada. Teadustöö tulemuste kiire ja ulatuslik levitamine aitab kiirendada innovatsiooni ning vältida teadustöö kattumist, kuigi mõningane viivitus seoses teadlastepoolse esmakordse kasutuse või kaubanduslike eesmärkidega on põhjendatav. Teadusinfo avaldamise süsteem on teadusinfo tõendamiseks ja levitamiseks võtmetähtsusega ning mõjutab seega tugevalt teadustöö rahastamise poliitikat ning Euroopa teadusuuringute taset.

Public authorities fund around one third of European research[3] and therefore have a clear interest in optimising the scientific information system. The stakes for the European Community are high: between 2007 and 2013, the Community will invest some €50 billion in FP7.

Üks kolmandik Euroopa teadustööst on rahastatud riigiasutuste poolt[3] ning seetõttu on teadusinfo süsteemi optimeerimine selgelt nende huvides. Euroopa Ühenduse panus on kõrge: ajavahemikul 2007–2013 investeerib ühendus seitsmendasse raamprogrammi ligikaudu 50 miljardit eurot.

ACCESS TO AND DISSEMINATION OF SCIENTIFIC INFORMATION IN THE DIGITAL AGE

3. JUURDEPÄÄS TEADUSINFOLE JA SELLE LEVITAMINE DIGITAALAJASTUL

A system in transition: new markets, services and players

3.1. Muutuv süsteem: uued turud, teenused ja osalejad

The rapidly increasing use of digital content in research and in the dissemination of knowledge is a main characteristic of modern science. The Internet makes instant access to and dissemination of scientific information possible and new information and communication tools offer innovative ways to add value. They have opened up new ways to use masses of data resulting from experiments and observations in the scientific process and to extract meaning from this data stored in repositories in combination with other scientific information resources. This leads to a "continuum" of the scientific information space from raw data to publications across different communities and countries.

Tänapäeva teaduse peamine tunnus on digitaalse infosisu suurenev kasutus teadusuuringutes ja teadmiste levitamises. Internet võimaldab kohest juurdepääsu teadusinfole ja selle kiiret levitamist ning uued teabe- ja sidevahendid pakuvad uuenduslikke viise lisandväärtuse loomiseks. Tekkinud on uued võimalused katsete ja vaatluste teel kogutud andmehulkade kasutamiseks teadusprotsessis ning andmekogudes säilitatavatest andmetest tähenduse tuletamiseks teiste teadusinfo ressursside abil. See toob kaasa algandmetest publikatsioonideni ulatuva teadusinfo ruumi järjepidevuse, mis hõlmab eri kogukondi ja riike.

Scientific journals traditionally hold a central role within the scientific information system. They are a vehicle for spreading research results and have a considerable impact on scientists' careers. The peer review process underpinning the selection of journal articles is its main quality control mechanism.

Teadusinfosüsteemis on keskne roll tavapäraselt teadusajakirjadel. Ajakirjad on uurimistulemuste levitamise vahendiks ning nad mõjutavad teadlaste karjääri märkimisväärselt. Artiklite valiku aluseks olev vastastikune eksperdihinnang on peamine kvaliteedikontrollimehhanism.

Technological change offers tremendous opportunities for Europe's scientific publishers. Over the past years, scientific publishers and other actors have made substantial investments in information technologies for online delivery, in the retro-digitisation of content, and in added-value services. About 90% of all science journals are now available online, in many cases via a subscription.

Tehnoloogia areng pakub Euroopa teadusajakirjade kirjastajatele suuri võimalusi. Viimastel aastatel on kirjastajad ja muud osalejad investeerinud märkimisväärselt infotehnoloogiasse seoses toodete Internetis pakkumisega, infosisu retrodigiteerimisega ning lisandväärtust andvate teenustega. Ligikaudu 90% kõikidest teadusajakirjadest on nüüd Internetis kättesaadavad, paljudel juhtudel tellimise teel.

There are some 2 000 scientific journal publishers globally, producing about 1.4 million articles a year. Some 780 of these publishers are located in the EU, producing 49% of the total journal output. They employ some 36 000 persons directly in the EU and have a strong position in the world market.

Maailmas on umbes 2000 teadusajakirjade kirjastust, kes aastas avaldavad ligikaudu 1,4 miljonit artiklit. Umbes 780 neist asub ELis ja nad publitseerivad 49% väljaannete koguarvust. Nende otseses alluvuses töötab ELis umbes 36 000 inimest ning neil on tugev positsioon maailmaturul.

An important recent trend has been the development of the open access movement, based on the viewpoint that access to publications and data should be improved in the Internet age. This movement aims to ensure immediate and free Internet access to research publications. A key milestone within this movement is the 2003 Berlin Declaration on Open Access to Knowledge in the Sciences and Humanities.

Oluline hiljutine suundumus on olnud avatud juurdepääsu liikumise areng, mille aluseks on seisukoht, et Interneti-ajastul peaks juurdepääs väljaannetele ja andmetele paranema. Liikumise eesmärk on tagada teadusväljaannetele vahetu ja vaba juurdepääs Interneti teel. Kõnealuse liikumise oluliseks verstapostiks on 2003. aasta Berliini deklaratsioon, mis käsitleb avatud juurdepääsu teadmistele loodus- ja humanitaarteaduste vallas.

According to the Berlin Declaration, Open Access publication requires that authors grant free access to their scientific contributions, as well as the possibility to use them, subject to proper attribution of authorship. Moreover, a complete version of the work and supplemental materials should be deposited in at least one online repository. 196 research institutions have signed the declaration, which is still open for signature.

Berliini deklaratsiooni kohaselt eeldab avatud juurdepääsuga väljaanne seda, et autorid võimaldavad vaba juurdepääsu oma teaduspanusele ning selle kasutamist, tingimusel, et autorile viidatakse nõuetekohaselt. Lisaks peaks töö täisversioon ja täiendavad materjalid olema sisestatud vähemalt ühte Interneti andmekogusse. Deklaratsiooni on allkirjastanud 196 teadusasutust ning see on allakirjutamiseks veel avatud.

The Open Access movement has resulted in publishers experimenting with the ‘author pays’ business model, which allows free online access to readers. This business model shifts publishing costs from the reader to the author, i.e. the author’s institution or funding body. There are also increasing numbers of so-called hybrid journals offering both reader pay and author pay solutions. Another model currently being experimented with foresees a critical mass of journals in a specific area moving towards open access, under the sponsorship of a consortium of funding bodies. An example is the Sponsoring Consortium for Open Access Publishing in Particle Physics led by CERN, the European Organisation for Nuclear Research. At present, open access journals account for about 10% of total journal output.

Avatud juurdepääsu liikumise tulemusena on kirjastajad katsetanud „autor maksab” ärimudelit, mis võimaldab lugejatele vaba juurdepääsu Interneti teel. Kõnealune ärimudel jätab avaldamiskulud lugeja asemel autori, s.t autori asutuse või rahastamisorgani kanda. Samuti suureneb nn hübriidajakirjade arv, mis pakuvad nii „lugeja maksab” kui ka „autor maksab” lahendusi. Teine praegu katsetatav mudel eeldab piisava arvu konkreetse valdkonna ajakirjade olemasolu, mis rahastamisasutuste konsortsiumi toetusel liiguvad avatud juurdepääsu suunas. Üheks näiteks on osakeste füüsika valdkonna ajakirjadele avatud juurdepääsu võimaldav sponsorkonsortsium, mida juhatab CERN (Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon). Hetkel moodustavad avatud juurdepääsuga ajakirjad väljaannete koguarvust umbes 10%.

A further development is the deposit of peer-reviewed and/or not yet peer-reviewed journal articles in freely accessible repositories organised by institution or discipline. In some cases, deposit occurs after an embargo period during which publishers can get a return on their investment (e.g. Cairn in France/Belgium). The length of the embargo period may vary between disciplines.

Uus algatus on retsenseeritud või retsenseerimata ajakirjaartiklite sisestamine vaba juurdepääsuga andmekogudesse, mis on koostatud asutuste või teadusharude kaupa. Mõningatel juhtudel sisestatakse ajakiri pärast embargoperioodi, mille jooksul saavad kirjastused oma investeeringute eest kasumit (nt Cairn Prantsusmaal/Belgias). Embargoperioodi pikkus võib valdkonniti erineda.

Some research funding agencies are active in developing policies recommending or mandating publication in open repositories of journal articles resulting from the research that they fund. Prominent examples are the Wellcome Trust and the National Institutes of Health. In the US Senate, a draft bill was recently introduced providing for federal agencies to develop public access policies.

Mõned teadusuuringuid rahastavad asutused töötavad aktiivselt välja poliitikat selliste ajakirjaartiklite soovituslikuks või kohustuslikuks avaldamiseks avatud andmekogudes, mis on nende rahastatava teadustöö tulemus. Heaks näiteks on Wellcome Trust ja National Institutes of Health. USA Senat võttis hiljuti vastu seaduse eelnõu, milles sätestatakse üldsuse juurdepääsu poliitika arendamine föderaalasutuste poolt.

The trends described have led to a debate on the scientific information system, with a focus on scientific journal articles. The key arguments used by stakeholders are summarised below.

Kirjeldatud suundumused on vallandanud teadusajakirjade artiklitele keskenduva debati teadusinfosüsteemi üle. Järgnevalt esitatakse sidusrühmade põhiargumentide kokkuvõte.

Main arguments of researchers, research organisations, funding bodies, and libraries

Teadlaste, teadusasutuste, rahastamisasutuste ja raamatukogude põhiargumendid

- Open access can increase the impact of scientific research and innovation through improved access to and rapid dissemination of research results.

- Avatud juurdepääs võib suurendada teadusuuringute mõju ja innovatsiooni tänu paranenud juurdepääsule teadustöö tulemustele ning nende kiirele levitamisele.

- The Internet should br ing the costs of scientific publications down, but journal prices have increased. This affects access to scientific information .

- Internet peaks teaduslike väljaannete maksumust alandama, kuid ajakirjade hinnad on tõusnud. See mõjutab juurdepääsu teadusinfole.

- The public purse pays for research, peer review (through reviewers’ salaries), and journals (e.g. through library budgets). It is natural that public actors should request a better return on their investment.

- Uurimistöö, vastastikuse eksperdihinnangu (arvustajate palgad) ja ajakirjade (nt raamatukogude eelarved) eest tasutakse riiklikest vahenditest. On loomulik, et avaliku sektori osalejad nõuavad oma investeeringu eest rohkem kasu.

Main arguments of publishers

Kirjastuste põhiargumendid

- There is no access problem. Access to scientific information has never been better.

- Juurdepääsuprobleem puudub. Juurdepääs teadusinfole on parem kui kunagi varem.

- Publishing has a cost. Publishers add considerable value to the research process by guaranteeing the quality of journal articles in the most efficient way possible.

- Ajakirjade kirjastamine on soetud kuludega. Kirjastajad lisavad teadusuuringutele oluliselt väärtust, tagades tõhusaimal viisil ajakirjaartiklite kvaliteedi.

- The publishing market is highly competitive and does not require public intervention. An ill-conceived intervention may lead to ‘implosion’ of the current system without offering a clear and viable alternative.

- Kirjastamisturul on konkurents suur ning see ei vaja riiklikku sekkumist. Läbimõtlematu sekkumine võib tuua kaasa praeguse süsteemi „seesmise plahvatuse”, pakkumata samas selget ja elujõulist alternatiivi.

Issues and challenges

3.2. Küsimused ja väljakutsed

Organisational issues

Korralduslikud küsimused

A shift in the type of publishing business model commonly used may entail unforeseen organisational consequences. For example, in an 'author pays' model, costs for accessing research results are shifted from one part of the public institution (the library) to another (e.g. university departments). This may lead to transitional costs or to a temporary gap in the accessibility of scientific information.

Tavapäraselt kasutatava kirjastamise ärimudeli vahetamine võib tuua kaasa ettenägematuid korralduslikke tagajärgi. Näiteks „autor maksab” mudeli osas kanduvad teadustöö tulemustele juurdepääsu kulud riigiasutuse ühelt üksuselt (raamatukogu) teisele (nt ülikooli osakonnad). See võib põhjustada üleminekukulusid või teadusinfole juurdepääsu ajutist katkemist.

The emergence of increasing numbers of repositories containing not only peer-reviewed articles, but also working papers, PhD theses, research data, etc raises further issues.

Täiendavaid küsimusi tekitab selliste andmekogude suurenev arv, mis ei sisalda üksnes vastastikuse eksperdihinnangu saanud artikleid, vaid ka töödokumente, doktoritöid, uurimisandmeid jms.

An example of this integrated approach is the DARE programme in the Netherlands. Its objective is to provide networked free access to the academic output from all universities. The basic infrastructure currently includes more than 100.000 scientific reports and research articles, and in a later phase will include experimental or observational data, and other digital objects such as video- and audio-files.

Näide sellisest integreeritud lähenemisviisist on Madalmaade DARE programm. Selle eesmärk on võrgupõhise ja vaba juurdepääsu võimaldamine kõikide ülikoolide teadustöödele. Põhiline infrastruktuur sisaldab praegu üle 100 000 teadusaruande ja teadusartikli ning hilisemas etapis hõlmab katse- ja vaatlusandmeid ja muid digitaalobjekte, näiteks video- ja audiofaile.

Digital repositories promise new and integrated sources of information and are increasingly a strategic infrastructure in support of research. They require considerable organisational effort in relation to issues such as: who is responsible for depositing the material? How can the quality of repositories and of repository content (e.g. version management) be guaranteed? And how can repositories within Europe be linked to arrive at a critical mass of information?

Digitaalsed andmekogud pakuvad uusi ja integreeritud teabeallikaid ning on aina enam uuringuid toetavaks strateegiliseks infrastruktuuriks. Nad nõuavad märkimisväärseid korralduslikke jõupingutusi seoses järgmiste küsimustega. Kes vastutab materjali sisestamise eest? Kuidas tagada andmekogude ja nende sisu (versioonide haldamine) kvaliteet? Kuidas siduda Euroopa andmekogusid, et saavutada teabe piisavus?

Legal issues

Õiguslikud küsimused

When publishing scientific articles in journals authors normally assign their rights to publishers. Publishers then provide for the dissemination of these articles with an aim of ensuring a return on their investment. It has been suggested by researchers, funding bodies and libraries that current contractual practices can have a negative impact on access and dissemination and need to be reflected upon. The aim here is not the introduction of Community rules on copyright contract law – an area which has not been harmonised at Community level – but a reflection on the way in which authors exercise their rights in the digital environment.

Ajakirjades teadusartikleid avaldades annavad autorid õigused tavaliselt üle kirjastajatele. Kirjastajad tagavad omakorda kõnealuste artiklite levitamise, eesmärgiga saada oma investeeringult kasu. Teadlased, rahastamisasutused ja raamatukogud on avaldanud arvamust, et praegusel lepingupraktikal võib olla negatiivne mõju juurdepääsule ja levitamisele ning selle üle tuleks arutleda. Siinkohal ei ole eesmärk ühenduse eeskirjade kehtestamine autoriõigust käsitleva lepinguõiguse vallas – valdkond, mis ei ole ühenduse tasandil ühtlustatud – vaid mõtiskleda, millisel viisil kasutavad autorid oma õiguseid digitaalkeskkonnas.

In the case of research data, the intellectual property right (IPR) issue is different. While research data as such are not protected by IPRs, Directive 96/9/EC on the legal protection of databases[4] protects efforts in organising research data. In this context, concerns have been raised about the impact of the sui generis right of protection for non-original databases on the accessibility of scientific research data.[5]

Uurimisandmete puhul on intellektuaalomandi õiguse küsimus erinev. Intellektuaalomandi õigus ei kaitse uurimisandmeid, kuid direktiiviga 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta[4] kaitstakse uurimisandmete korraldamise pingutusi. Sellega seonduvalt on tõstatatud küsimusi seoses mittealgupäraste andmebaaside kaitse sui generis õiguse mõjuga teaduslikele uurimisandmetele juurdepääsule.[5]

In case personal data is processed or disseminated in this context, access to and use of this data should respect the rules on the protection of personal data as laid out in EU Directives 95/46/EC and 2002/58/EC.[6]

Juhul kui sellega seoses töödeldakse või levitatakse isikuandmeid, tuleb kõnealustele andmetele juurdepääsul ja nende kasutamisel järgida ELi direktiivides 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ[6] sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju.

Technical issues

Tehnilised küsimused

Technological progress can greatly contribute to the accessibility and use of scientific information. For example, better search tools can help researchers find information and progress in new areas and collaborative tools can enhance the way in which researchers share information.

Tehnoloogia areng võib oluliselt kaasa aidata teadusinfole juurdepääsule ja selle kasutamisele. Näiteks võivad paremad otsinguvõimalused aidata teadlastel leida teavet ja teha edusamme uutes valdkondades ning koostöövahendid aidata tõhustada teadlaste infovahetust.

In order to link digital repositories and make them searchable, interoperability issues also need to be addressed systematically. In this respect, the use of open standards is crucial.

Digitaalsete andmekogude seostamiseks ja nendes otsingu võimaldamiseks tuleks süsteemselt käsitleda ka koostalitusvõime küsimusi. Seejuures on avatud standardite kasutamine olulise tähtsusega.

Financial issues

Finantsküsimused

Over the last twenty years, journal subscription prices have on average increased above inflation level - according to one study 4.5% per year above inflation - while there are considerable differences according to disciplines and journals. This has put publicly funded libraries, their main clients, under financial pressure and led to subscription cancellations in certain cases. This is particularly acute for less well-endowed institutions and in countries with lower income levels. Publishers argue that price increases are due to the growth in numbers of articles submitted and the increasing volume of journals, and that they are linked to a higher usage rate.

Viimase kahekümne aasta jooksul on ajakirjade tellimishinnad tõusnud inflatsioonitasemest keskmiselt kõrgemale – ühe uuringu kohaselt aastas 4,5% inflatsioonimäärast kõrgemale –, kuid sõltuvalt valdkonnast ja ajakirjast on siin märkimisväärseid erinevusi. See on avaldanud finantssurvet riiklikult rahastatavatele raamatukogudele, kes on ajakirjade peamised kliendid, ning on teatavatel juhtudel toonud kaasa tellimise tühistamise. Probleem on eriti terav kehvemini varustatud asutustes ja madalama sissetulekuga riikides. Kirjastajad väidavad, et hinnatõus tuleneb esitatud artiklite arvu kasvust ja ajakirjade suurenenud mahust ning need on seotud kõrgema kasutusmääraga.

At the same time, the increase in research budgets has outpaced the funding of research result dissemination - today less than 1% of total European R&D-expenditure - including the available budgets of libraries. Publishers have responded by offering ‘big deals’ (bundling of journals for a discounted price) to libraries and to library consortia. These have benefited research organisations across Europe, but have also introduced the new problem of library budgets becoming inflexible through multi-year and relatively rigid contracts.

Samas on teadusuuringute eelarvete kasv ületanud teadustöö tulemuste levitamise rahastamise (mis moodustab täna alla 1% Euroopa uurimis- ja arendustegevuse kogukulutustest) ja sealhulgas ka raamatukogude olemasolevad vahendid. Kirjastajad on vastanud „suurte tehingute” (mitme ajakirja tellimine soodushinnaga) pakkumisega raamatukogudele ja raamatukogude konsortsiumidele. Need on toonud kasu teadusasutustele üle Euroopa, kuid tekitanud ka uue probleemi – raamatukogude eelarved muutuvad mitmeaastaste ja suhteliselt jäikade lepingute tõttu paindumatuks.

A further financial issue is that of value added tax (VAT) for digital products. Across Europe, digital journals are subject to standard rate VAT while paper journals benefit from a reduced rate. Thus the same content triggers a different VAT rate depending on the medium. Moreover, in view of the current rules concerning exemptions, public authorities and subsidies, public research institutes and libraries cannot deduct VAT costs. To address this situation, some Member States refund VAT for digital journal subscriptions to libraries.

Täiendav finantsküsimus on seotud digitaaltoodete käibemaksuga. Euroopas kohaldatakse digitaalsete ajakirjade suhtes ühtset käibemaksumäära, trükiajakirjade suhtes aga vähendatud määra. Seega on sõltuvalt meediumist sama sisu taga erinev käibemaksumäär. Lisaks sellele ei ole erandite, riigiasutuste ja toetuste suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt riiklikel uurimisinstituutidel ja raamatukogudel käibemaksu mahaarvamise õigust. Olukorra parandamiseks tagastavad mõned liikmesriigid raamatukogudele käibemaksu digitaalsete ajakirjade tellimise eest.

PRESERVATION IN THE DIGITAL AGE

4. SÄILITAMINE DIGITAALAJASTUL

THE PROBLEM

4.1. Probleemi olemus

Long term preservation of digital material is a central problem for the information society, which features an exponentially growing and increasingly dynamic supply of information. Digital information is unstable due to rapid changes of hardware and software, and to the limited lifetime of storage devices. Information needs to be preserved in order to keep it readable and usable for the future. This challenge was signalled in the Communication 'i2010: digital libraries' in relation to Europe's digital cultural heritage.

Digitaalsete materjalide pikaajaline säilitamine on keskne probleem infoühiskonnale, mida iseloomustab eksponentsiaalselt kasvav ja üha hoogustuv teabe pakkumine. Digitaalinfo on riist- ja tarkvara kiire muutumise ning salvestusseadmete piiratud eluea tõttu ebastabiilne. Teabe säilitamine on vajalik, et see oleks tulevikus loetav ja kasutatav. Teatises „i2010: digitaalsed raamatukogud” tõstatati kõnealune väljakutse seoses Euroopa digitaalse kultuuripärandiga.

The issue of preservation is relevant for publications and for research data. Preserving research data is essential to ensure traceability and repeatability of experiments. Moreover, research often depends on past observations, for example in the case of research on climate change. Sometimes research data collected in the past acquires contemporary relevance.

Säilitamise küsimus on väljaannete ja uurimisandmetega seoses oluline. Uurimisandmete säilitamine on katsete jälgitavuse ja korratavuse tagamiseks vajalik. Lisaks tuginevad uuringud tihti juba läbiviidud vaatlustel, näiteks kliimamuutuste uuringute puhul. Mõnikord omandavad varem kogutud andmed aktuaalse tähenduse.

This was the case during the 'anthrax alerts' in the US and Europe. The British Library – one of the few places worldwide with comprehensive historic holdings of research information on anthrax – received numerous enquiries. Virtually no new research had been done on anthrax for forty years.[7]

See oli nõnda siberi katku puhkemisel USAs ja Euroopas. British Library (Briti Raamatukogu) – üks vähestest paikadest maailmas, mis sisaldab siberi katku uurimisteabe põhjalikku ja ajaloolist kogu –, sai arvukaid päringuid. Siberi katku kohta ei olnud uusi uuringuid läbi viidud pea nelikümmend aastat.[7]

There are currently no clear strategies in place across the Union for long term preservation and usability of digital scientific information. Existing national and European initiatives must be linked systematically. Preservation is also an area with considerable market potential (e.g. storage services) where Europe cannot afford to lag behind.

Hetkel puuduvad Euroopa Liidus selged strateegiad digitaalse teadusinfo pikaajaliseks säilitamiseks ja kasutamiseks. Olemasolevad riiklikud ja Euroopa algatused tuleks süsteemselt seostada. Säilitamine on ka märkimisväärse turupotentsiaaliga valdkond (nt salvestamisteenused), kus Euroopa ei saa endale mahajäämist lubada.

Issues and challenges

4.2. Küsimused ja väljakutsed

Organisational issues

Korralduslikud küsimused

The issue of preservation raises organisational questions. Who is responsible for preserving research data and the necessary software and hardware? What are the roles of research organisations and libraries? According to what criteria should the material to be preserved be selected? Moreover, a successful public preservation strategy requires good collaboration between public and private partners.

Säilitamise küsimus tõstatab omakorda korralduslikke küsimusi. Kes vastutab uurimisandmete ning vajaliku riist- ja tarkvara säilitamise eest? Millised on teadusasutuste ja raamatukogude ülesanded? Milliste kriteeriumide kohaselt tuleks valida säilitatav materjal? Lisaks nõuab edukas avaliku säilitamise strateegia avaliku ja erasektori partnerite vahelist head koostööd.

Examples of public-private partnerships for preservation purposes are the agreements between the Dutch National Library and publishers such as Reed Elsevier, Springer and Bio-Med Central.

Säilitamise valdkonnas on avaliku ja erasektori partnerluse näiteks Madalmaade Rahvusraamatukogu lepingud kirjastustega Reed Elsevier, Springer ja Bio-Med Central.

Legal issues

Õiguslikud küsimused

Legal deposit, i.e. the obligation for content producers to make one or more copies of scientific materials available to a mandated deposit body, is a central issue for the preservation of digital scientific information. Member States have started to extend deposit arrangements to digital information, at different speeds and with different types of information covered. Nevertheless, the transition towards a digital environment may cause gaps in the intellectual record. A 2004 report of the Science and Technology Committee of the UK House of Commons signalled a gap of 60% in the deposit of electronically delivered publications due to delays in implementing legal deposit.[8] In order to maximise the efficiency of the preservation process, digital information should be made available to mandated deposit bodies without technical protection against copying.

Digitaalse teadusinfo säilitamise keskne küsimus on seaduspärane säilitamine ehk sisuloojate kohustus anda teaduslikust materjalist üks või enam koopiat volitatud deponeerimisasutusele. Liikmesriigid on erineva kiirusega asunud laiendama säilitamiskorda digitaalinfole, hõlmates selle alla eri liiki teavet. Siiski võib üleminek digitaalkeskkonnale põhjustada lünki intellektuaalses teabes. Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja teadus- ja tehnoloogiakomisjoni 2004. aasta aruandes juhiti tähelepanu 60-protsendilisele puudujäägile seoses elektrooniliste väljaannete säilitamisega, mille põhjustas seaduspärase säilitamise rakendamisega viivitamine.[8] Säilitamisprotsessi tõhususe maksimeerimiseks tuleks teadusinfo edastada volitatud deponeerimisasutustele kopeerimisvastase tehnilise kaitseta.

Technical issues

Tehnilised küsimused

Technological advances can help to keep information accessible and usable. The goal is to reduce preservation costs and offer solutions for challenges such as the storage of large volumes of dynamic content. Upgrading of the supporting technical infrastructure would increase the capacity of research organisations to store information.

Tehnoloogia areng aitab teavet kättesaadavaks ja kasutatavaks teha. Eesmärk on säilitamiskulude vähendamine ning lahenduste pakkumine sellistele väljakutsetele nagu suure mahuga dünaamiliste andmete salvestamine. Toetava tehnilise infrastruktuuri ajakohastamine suurendaks teadusasutuste võimet teavet salvestada.

Financial issues

Finantsküsimused

The cost of long term and sustainable preservation must be taken into account when setting up open repositories, but is often difficult to assess. Determining factors include the type and volume of information stored, the number of migrations needed, and envisaged use.

Avatud andmekogude loomisel tuleb võtta arvesse pikaajalise ja jätkusuutliku säilitamise kulusid, kuid neid on tihti raske hinnata. Määravad tegurid on seejuures salvestatava teabe liik ja maht, vajalike migreerimiste arv ja kavandatav kasutusala.

ACTIONS AT EUROPEAN LEVEL

5. MEETMED EUROOPA TASANDIL

Commission position

5.1. Komisjoni seisukoht

Initiatives leading to wider access to and dissemination of scientific information are necessary, especially with regard to journal articles and research data produced on the basis of public funding. With respect to journal articles, the Commission is observing and considering experiments with open access publishing.

Teadusinfo suurema kättesaadavuse ja levikuni viivad algatused on vajalikud, eriti seoses riiklikult rahastatavate ajakirjaartiklite ja uurimisandmetega. Komisjon jälgib ja kaalub avatud juurdepääsuga avaldamise katsetamist seoses ajakirjaartiklitega.

Fully publicly funded research data should in principle be accessible to all, in line with the 2004 OECD Ministerial Declaration on Access to Research Data from Public Funding.[9]

Kooskõlas riiklikult rahastatavatele uurimisandmetele juurdepääsu käsitleva OECD ministrite deklaratsiooniga[9] peaksid täies mahus riiklikult rahastatavad uurimisandmed olema põhimõtteliselt kõigile kättesaadavad.

Moreover, the Commission draws particular attention to the need for clear strategies for the digital preservation of scientific information.

Lisaks juhib komisjon tähelepanu just selgete strateegiate vajadusele seoses teadusinfo digitaalse säilitamisega.

The Commission values the crucial role of all stakeholders in the scientific information system, and these stakeholders should be involved in any transformation process regarding access to, dissemination of and preservation of scientific information.

Komisjon väärtustab kõigi sidusrühmade otsustavat rolli teadusinfosüsteemis, seetõttu peaksid sidusrühmad olema kaasatud igasse siirdeprotsessi, mis hõlmab teadusinfole juurdepääsu, selle levitamist ja säilitamist.

What has been done so far?

5.2. Mis on seni saavutatud?

Member States and the Commission have started exploring issues of access, dissemination and preservation of scientific information, through project funding and by launching a public debate with stakeholders .

Liikmesriigid ja komisjon on projektide rahastamise ja sidusrühmadega avaliku arutelu algatamise kaudu asunud uurima teadusinfole juurdepääsu, selle levitamise ja säilitamisega seotud küsimusi.

Examples of relevant projects co-funded under the Sixth Framework Programme (FP6) are CASPAR, DRIVER, and SEADATANET.

Kuuenda raamprogrammi (FP6) raames kaasrahastatud asjakohaste projektide näited on CASPAR, DRIVER ja SEADATANET.

CASPAR looks at how to manage future access to and preserve scientific data. DRIVER focuses on ways to link repositories of scientific information. SEADATANET aims to develop a Pan-European Marine Data Management Infrastructure integrating the national marine data repositories.

CASPAR otsib lahendusi, kuidas hallata edasist juurdepääsu teadusinfole ja seda säilitada. DRIVER keskendub teadusinfo andmekogude seostamise viisidele. SEADATANETi eesmärk on arendada välja üle-euroopaline merendusandmete haldamise infrastruktuur, mis integreeriks riiklikud merendusandmete kogud.

The Commission has also begun to work with advisory groups and gather views from stakeholders, for example the High Level Group on Digital Libraries and the European Research Advisory Board (EURAB).

Komisjon on alustanud ka tööd nõuanderühmadega ning arvamuste kogumist sidusrühmadelt, nende näideteks on digitaalsete raamatukogude kõrgetasemeline töörühm ja Euroopa teadusuuringute nõuandekomitee (EURAB).

It has also financed a 'Study on the economic and technical evolution of the scientific publication markets in Europe',[10] which was subject to a public consultation in 2006. Responses from these initiatives together with regular interaction with stakeholders have given the Commission valuable inputs.

Samuti rahastas komisjon „Euroopa teaduslike publikatsioonide turgude majandusliku ja tehnilise arengu uuringut”,[10] mis oli 2006. aastal avaliku arutelu teemaks. Vastukaja nendele algatustele ning korrapärane teabevahetus sidusrühmadega on andnud komisjonile väärtuslikke lähteandmeid.

At the political level , a Commission Recommendation on the digitisation and online accessibility of cultural information and digital preservation adopted on 24 August 2006 addresses the digital preservation issue.[11]

Poliitilisel tasandil käsitletakse digitaalse säilitamise küsimust 24. augustil 2006 vastu võetud komisjoni soovituses kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta .[11]

Future actions managed by the European Commission

5.3. Euroopa Ühenduse edasised meetmed

A. Access to Community funded research results

A. Juurdepääs ühenduse rahastatud uurimistulemustele

Within FP7, the Commission will take measures to promote better access to the publications resulting from the research it funds. In this context, project costs related to publishing, including open access publishing, will be eligible for a Community financial contribution. The Commission will encourage the research community to make use of this possibility.

FP7 raames võtab komisjon meetmeid parema juurdepääsu tagamiseks publikatsioonidele, mis on komisjoni rahastatava teadustöö tulemuseks. Ühenduse rahalist toetust võib anda ka avaldamisega, sealhulgas avatud juurdepääsuga avaldamisega seotud projektikulude jaoks. Komisjon julgustab teadusringkondi seda võimalust kasutama.

The Commission also envisages, within specific programmes (e.g. the programmes managed by the European Research Council), to issue specific guidelines on the publication of articles in open repositories after an embargo period. This would be done on a sectorial basis, taking into account the specificity of the different scholarly and scientific disciplines.

Komisjon kavatseb anda eriprogrammide (nt Euroopa Teadusnõukogu juhitavad programmid) raames ka välja erisuunised, mis käsitleksid artiklite avaldamist embargoperioodi järgselt avatud andmekogudes. Suunised kavatsetakse koostada sektorite kaupa, võttes arvesse erinevate akadeemiliste ja teaduslike distsipliinide eripära.

B. Co-funding of research infrastructures (in particular repositories) and projects

B. Teadusuuringute infrastruktuuride (iseäranis andmekogude) ja projektide kaasrahastamine

Within FP7 the Commission will intensify its activities regarding infrastructures relevant for access to scientific information, in particular by linking digital repositories at the European level. An amount of approximately €50 million will be made available to this end for the period 2007-2008 (some 20 million of which have been allocated for 2007).

FP7 raames tõhustab komisjon oma tegevust seoses infrastruktuuridega, mis on teadusinfole juurdepääsuks olulised, eelkõige digitaalseid andmekogusid Euroopa tasandil seostades. Sellel eesmärgil eraldatakse ajavahemikuks 2007–2008 ligikaudu 50 miljonit eurot (sellest umbes 20 miljonit on eraldatud 2007. aastaks).

In addition, an indicative amount of €25 million will be provided during this period (some 15 million of which during 2007) for research on digital preservation (in particular a network of Centres of competence for digital preservation) and on collaborative tools for using the content.

Lisaks on kõnealusel perioodil digitaalse säilitamise uuringuteks (eelkõige digitaalse säilitamise kompetentsikeskuste võrgustikuks) ning infosisu kasutamiseks ette nähtud koostöövahenditeks eraldatud ligikaudu 25 miljonit eurot (sellest umbes 15 miljonit 2007. aastaks).

Within the e Content plus programme (2005-2008), €10 million has been earmarked to improve the accessibility and usability of scientific content, in particular addressing issues of interoperability and multilingual access.

Programmi e Content plus (2005–2008) raames on 10 miljonit eurot ette nähtud teaduslikule infosisule juurdepääsu ja selle kasutatavuse parandamiseks, eelkõige koostalitusvõime ja mitmekeelse juurdepääsuga seonduvate küsimuste käsitlemiseks.

C. Input for the future policy debate

C. Panus poliitikat käsitlevasse edasisse arutellu

To feed the debate and the policy process, the Commission will launch a study on the economic aspects of digital preservation to start in 2007. Moreover, through the Science in Society programme, the Commission will support research on the scientific publication system within the ERA and globally, for example on publication business models, dissemination strategies, and the connections between research excellence, scientific integrity and the scientific publication system.

Arutelule ja poliitikaprotsessile aluse loomiseks algatab komisjon 2007. aastal digitaalse säilitamise majanduslike aspektide uuringu. Lisaks toetab komisjon läbi programmi „Teadus ühiskonnas” teaduslike publikatsioonide süsteemi uuringuid Euroopa teadusruumi raames ning ülemaailmseid uuringuid avaldamise ärimudelite, levitamise strateegiate ning kõrgetasemeliste teadusuuringute, teadustöö terviklikkuse ja teaduslike publikatsioonide süsteemi vaheliste seoste kohta.

When reviewing VAT-legislation, the Commission will critically examine issues relevant for scientific publications, such as the restrictions for public authorities or the exempt sectors on the recovery of VAT.

Käibemaksualaseid õigusakte läbi vaadates uurib komisjon kriitiliselt teaduslike publikatsioonidega seotud küsimusi, näiteks riigiasutuste piiranguid ja sektoreid, kellele käibemaksu ei tagastata.

D. Policy co-ordination and policy debate with stakeholders

D. Poliitika kooskõlastamine ja arutelu sidusrühmadega

Discussions in the European Parliament and Council will contribute to a common understanding of access and dissemination issues at European level. In this respect, the Member States are invited to explore possible common strategies and to discuss the relevant issues and challenges – organisational, legal, technical and financial – highlighted in this Communication. Instruments such as ERA-NET and fora such as CREST and ESFRI could contribute to shaping the discussion.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu arutelud aitavad Euroopa tasandil jõuda juurdepääsu ja levitamise küsimustes ühisele arusaamale. Sellega seoses kutsutakse liikmesriike üles uurima võimalikke ühiseid strateegiaid ja arutama käesolevas teatises välja toodud olulisi küsimusi ja väljakutseid – nii korralduslikke, õiguslikke, tehnilisi kui ka finantsalaseid. Arutelu kujundamisel võivad kaasa aidata sellised vahendid nagu ERA-NET ja foorumid CREST ja ESFRI.

The Commission will continue consultations with stakeholders in relevant expert and advisory groups such as the EIROforum, ESF, EURAB, and the High Level Group on Digital Libraries, taking into account the global dimension of the issue. It will organise a high-level conference on scientific publishing in the ERA in early 2007.

Arvestades kõnealuse küsimuse üleilmset ulatust, jätkab komisjon sidusrühmadega nõupidamisi asjakohastes eksperdi- ja nõuanderühmades, näiteks EIROforum, ESF, EURAB ja digitaalsete raamatukogude kõrgetasemeline töörühm. Komisjon korraldab 2007. aastal kõrgetasemelise konverentsi, mis käsitleb teaduslikku kirjastamist Euroopa teadusruumis.

The Commission will encourage universities, research organisations, research funding bodies and scientific publishers to exchange information on good practices in relation to new access and dissemination models for scientific information.

Komisjon julgustab ülikoole, teadusasutusi, rahastamisasutusi ja teaduskirjastusi vahetama heade tavade alast teavet teadusinfo uute juurdepääsu- ja levitamisviiside kohta.

Overview of actions

Ülevaade meetmetest

A. ACCESS TO COMMUNITY FUNDED RESEARCH RESULTS

A. Juurdepääs ühenduse rahastatud uurimistulemustele

- Costs for publishing, including open access publishing, defined as eligible costs in Community funded research projects.

- Avaldamiskulud, sealhulgas avatud juurdepääsuga avaldamisega seonduvad, on ühenduse rahastatud teadusprojektides määratletud kui abikõlblikud.

- Specific guidelines to be issued, within specific programmes, on the publication of articles in open repositories.

- Eriprogrammide raames erisuuniste väljaandmine avatud andmekogudes artiklite avaldamise kohta.

B. CO-FUNDING THROUGH COMMUNITY PROGRAMMES

B. KAASRAHASTAMINE ÜHENDUSE PROGRAMMIDE KAUDU

- Approximately €50 million for work on infrastructures, in particular digital repositories, in 2007-2008.

- Ajavahemikul 2007–2008 ligikaudu 50 miljonit eurot infrastruktuuridega seonduvale tööle, eelkõige digitaalsetele andmekogudele.

- Approximately €25 million for digital preservation and collaborative tools in 2007-2008.

- Ajavahemikul 2007–2008 ligikaudu 25 miljonit eurot digitaalsele säilitamisele ja koostöövahenditele.

- Approximately €10 million on access to and use of scientific information through e Content plus programme.

- Ligikaudu 10 miljonit eurot teadusinfole juurdepääsule ja selle kasutamisele e Content plus programmi kaudu.

C. INPUT FOR THE FUTURE POLICY DEBATE

C. PANUS POLIITIKAT KÄSITLEVASSE EDASISSE ARUTELLU

- Study on the economic aspects of digital preservation.

- Digitaalse säilitamise majanduslike aspektide uuring.

- Funding of research on publication business models and on the scientific publication system.

- Avaldamise ärimudeleid ja teaduslike publikatsioonide süsteemi käsitlevate uuringute rahastamine.

D. POLICY CO-ORDINATION AND DEBATE WITH STAKEHOLDERS

D. POLIITIKA KOOSKÕLASTAMINE JA ARUTELU SIDUSRÜHMADEGA

- Deliberations in the European Parliament and Council; further discussions with stakeholders.

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu arutelud; täiendavad nõupidamised sidusrühmadega.

- Exchange of good practices for new models of access to, dissemination of, and preservation of scientific information.

- Heade tavade vahetus seoses teadusinfo uute juurdepääsu- ning levitamis- ja säilitamisviisidega.

CONCLUSION

6. KOKKUVÕTE

Access to, dissemination of, and preservation of scientific information are major challenges of the digital age. Success in each of these areas is of key importance for European information society and research policies. Different stakeholders in these fields have differing views on how to move towards improvements for access, dissemination and preservation.

Teadusinfole juurdepääs, selle levitamine ja säilitamine on digitaalajastu peamised väljakutsed. Edu kõigis nimetatud valdkondades on Euroopa infoühiskonnale ja teaduspoliitikale otsustava tähtsusega. Nende valdkondade eri sidusrühmad on eriarvamusel küsimuses, kuidas juurdepääsu, levitamist ja säilitamist edendada.

Within this transition process from a print world to a digital world, the Commission will contribute to the debate among stakeholders and policy makers by encouraging experiments with new models that may improve access to and dissemination of scientific information, and by supporting the linkage of existing preservation initiatives at European level.

Trükimaailmast digimaailma üleminekuga seoses panustab komisjon sidusrühmade ja poliitikakujundajate vahelisse arutellu, julgustades katsetamist uute mudelitega, mis võivad parandada juurdepääsu teadusinfole ja selle levitamist ning toetades olemasolevate säilitamise valla algatuste seostamist Euroopa tasandil.

The Commission invites the European Parliament and Council to debate the relevant issues on the basis of the present Communication.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles arutama olulisi küsimusi käesolevast teatisest lähtudes.

[1] In this Communication, the terms "scientific" or "science" refer to research activity in all scholarly subjects, including social sciences and the humanities.

[1] Käesolevas teatises osutavad mõisted „teaduslik” või „teadus” kõikide akadeemiliste distsipliinide (sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadused) teadusuuringutele.

[2] For the purposes of this Communication, ‘scientific information’ comprises publications and research data.

[2] Käesolevas teatises hõlmab mõiste „teadusinfo” nii publikatsioone kui ka uurimisandmeid.

[3] References backing up this statement and figures used in this document, as well as key definitions, can be found in the Commission staff working paper accompanying the present Communication.

[3] Kõnealust avaldust ja käesolevas dokumendis kasutatud arvandmeid toetavad viited ning põhimõisted võib leida käesolevale teatisele lisatud komisjoni töödokumendist.

[4] OJ L 77, 27.3.1996, p. 20.

[4] EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20 .

[5] See the 2005 evaluation report on the Directive by DG MARKThttp://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/databases/evaluation_report_en.pdf.

[5] Vt siseturu ja teenuste peadirektoraadi koostatud direktiivi 2005. aasta hindamisaruanne http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/databases/evaluation_report_en.pdf.

[6] OJ L 281, 23.11.1995, p. 31, and L 201, 31.7.2002, p.37.

[6] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31 ja L 201, 31.7.2002, lk 37.

[7] European Task Force Permanent Access, 'Permanent access to the records of science'.

[7] Pideva juurdepääsu Euroopa töörühm, „Pidev juurdepääs teadusandmetele”.

[8] HC Science and Technology Committee report 'Scientific Publications - Free for all?' - HC 399-1, July 2004, p. 93.

[8] Alamkoja teadus- ja tehnoloogiakomisjoni aruanne „Teaduslikud väljaanded – kõigile vabalt kättesaadavad?” – HC 399-1, 2004. aasta juuli, lk 93.

[9] Adopted in Paris on 30 January 2004. An OECD recommendation on this issue is currently in preparation.

[9] Vastu võetud 30. jaanuaril 2004 Pariisis. OECD soovitus kõnealuse küsimuse kohta on ettevalmistusel.

[10] http://ec.europa.eu/research/science-society/pdf/scientific-publication-study_en.pdf

[10] http://ec.europa.eu/research/science-society/pdf/scientific-publication-study_en.pdf.

[11] OJ L 236, 31.8.2006, p.28.

[11] ELT L 236, 31.8.2006, lk 28.