Council Decision

Nõukogu otsus,

of 20 February 2006

20. veebruar 2006,

on Community strategic guidelines for rural development (programming period 2007 to 2013)

ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (programmiperiood 2007–2013)

(2006/144/EC)

(2006/144/EÜ)

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Having regard to the Treaty establishing the European Community,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

Having regard to Council Regulation (EC) No 1698/2005 of 20 September 2005 on support for rural development by the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) [1], and in particular Article 9(2), first sentence, thereof,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, [1] eriti selle artikli 9 lõike 2 esimest lauset,

Having regard to the proposal from the Commission,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

Having regard to the opinion of the European Parliament [2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

Whereas:

ning arvestades järgmist:

(1) Article 9(1) of Regulation (EC) No 1698/2005 provides that strategic guidelines for rural development for the programming period from 1 January 2007 to 31 December 2013 should be adopted at Community level to set the priorities for rural development.

(1) Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et maaelu arengu prioriteetide kehtestamiseks tuleb ühenduse tasandil vastu võtta maaelu arengu strateegiasuunised programmiperioodiks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

(2) These strategic guidelines should reflect the multifunctional role farming plays in the richness and diversity of landscapes, food products and cultural and natural heritage throughout the Community.

(2) Need strateegiasuunised peaksid peegeldama põllumajanduse mitmekülgset rolli maastike, toidukaupade ning kultuuri- ja looduspärandi rikastamisel ja mitmekesistamisel kogu ühenduses.

(3) These strategic guidelines should identify the areas important for the realisation of Community priorities, in particular in relation to the Göteborg sustainability goals and to the renewed Lisbon strategy for growth and jobs established by the European Councils of Göteborg ( 15 and 16 June 2001) and Thessaloniki ( 20 and 21 June 2003) respectively.

(3) Kõnealustes strateegiasuunistes tuleks kindlaks määrata ühenduse prioriteetide elluviimiseks olulised valdkonnad, eriti seoses Göteborgi säästvuse eesmärkidega ning majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegiaga, mis koostati vastavalt Göteborgis ( 15. ja 16. juunil 2001) ja Thessalonikis ( 20. ja 21. juunil 2003) kokku tulnud Euroopa Ülemkogul.

(4) On the basis of these strategic guidelines, each Member State should prepare its national strategy plan as the reference framework for the preparation of rural development programmes,

(4) Nende strateegiasuuniste alusel peaks iga liikmesriik maaelu arengu programmide koostamise tugiraamistikuna ette valmistama oma riikliku strateegiaplaani,

HAS DECIDED AS FOLLOWS:

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Sole Article

Ainus artikkel

The Community strategic guidelines for rural development (programming period 2007 to 2013), as set out in the Annex, are hereby adopted.

Käesolevaga võetakse vastu lisas esitatud ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised (programmiperiood 2007–2013).

Done at Brussels, 20 February 2006.

Brüssel, 20. veebruar 2006

For the Council

Nõukogu nimel

The President

eesistuja

J. Pröll

J. Pröll

[1] OJ L 277, 21.10.2005, p. 1.

[1] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[2] Not yet published in the Official Journal.

[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------

ANNEX

LISA

Community strategic guidelines for rural development (programming period 2007 to 2013)

Ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised (programmiperiood 2007–2013)

1. INTRODUCTION

1. SISSEJUHATUS

Regulation (EC) No 1698/2005 defines the purpose and scope of assistance from the EAFRD. The Community strategic guidelines identify within this framework the areas important for the realisation of Community priorities, in particular in relation to the Göteborg sustainability goals and to the renewed Lisbon strategy for growth and jobs.

Määruses (EÜ) nr 1698/2005 on määratud kindlaks (EAFRD) fondist antava abi eesmärk ja ulatus. Ühenduse strateegiasuunistes määratakse selle raamistiku piires kindlaks ühenduse prioriteetide elluviimiseks olulised valdkonnad, eriti seoses Göteborgis püstitatud säästvuse eesmärkidega ning majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegiaga.

The Community strategic guidelines for rural development will help to:

Ühenduse maaelu arengu strateegiasuunised võimaldavad:

- identify and agree the areas where the use of EU support for rural development creates the most value added at EU level,

- määrata kindlaks ja kokku leppida valdkonnad, kus ELi toetus maaelu arenguks loob suurima lisandväärtuse ELi tasandil,

- make the link with the main EU priorities (Lisbon, Göteborg) and translate them into rural development policy,

- luua sideme peamiste ELi prioriteetidega (Lissabon, Göteborg) ning kanda need üle maaelu arengupoliitikasse,

- ensure consistency with other EU policies, in particular in the fields of cohesion and environment,

- tagada vastavus ELi teiste poliitikavaldkondadega, eriti ühtekuuluvus- ja keskkonnapoliitikaga,

- accompany the implementation of the new market-oriented common agricultural policy (CAP) and the necessary restructuring it will entail in the old and new Member States.

- toetada uue, turule orienteeritud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist ning sellega kaasnevat vajalikku ümberkorraldamist vanades ja uutes liikmesriikides.

2. RURAL DEVELOPMENT AND THE COMMUNITY’S OVERALL AIMS

2. MAAELU ARENG JA ÜHENDUSE ÜLDEESMÄRGID

2.1. The CAP and rural development

2.1. Ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu areng

Agriculture continues to be the largest user of rural land, as well as a key determinant of the quality of the countryside and the environment. The importance and relevance of the CAP and rural development have increased with the recent enlargement of the European Union.

Põllumajandussektor on maapiirkondades jätkuvalt suurim maa kasutaja, samuti maakoha ja keskkonna kvaliteedi peamine määraja. Ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu tähtsus ja olulisus on hiljutise Euroopa Liidu laienemise järel suurenenud.

Without the two pillars of the CAP, market and rural development policies, many rural areas of Europe would face increasing economic, social and environmental problems. The European model of agriculture reflects the multifunctional role farming plays in the richness and diversity of landscapes, food products and cultural and natural heritage [1].

Ilma ühise põllumajanduspoliitika kahe samba – turu- ja maaelu arengu poliitikata – seisaksid mitmed Euroopa maapiirkonnad silmitsi kasvavate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega. Euroopa põllumajandusmudel peegeldab põllumajanduse mitmekülgset rolli maastike, toidukaupade ning kultuuri- ja looduspärandi rikastamisel ja mitmekesistamisel. [1]

The guiding principles for the CAP, market and rural development policies, were set out by the European Council of Göteborg ( 15 and 16 June 2001). According to its conclusions, strong economic performance must go hand in hand with the sustainable use of natural resources and levels of waste, maintaining biodiversity, preserving ecosystems and avoiding desertification. To meet these challenges, the CAP and its future development should, among its objectives, contribute to achieving sustainable development by increasing its emphasis on encouraging healthy, high-quality products, environmentally sustainable production methods, including organic production, renewable raw materials and the protection of biodiversity.

Ühise põllumajanduspoliitika, turupoliitika ja maaelu arengupoliitika juhtpõhimõtted kehtestas Euroopa Ülemkogu Göteborgis ( 15. ja 16. juunil 2001). Vastavalt selle järeldustele peab tugev majanduslik suutlikkus käima käsikäes loodusvarade säästva kasutamisega ja jäätmete säästva tasemega, mille käigus säilitatakse bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid ning välditakse kõrbestumist. Nendele väljakutsetele vastamiseks peaksid ühine põllumajanduspoliitika ja selle tulevane areng oma eesmärkides panustama säästva arengu saavutamisele, suurendades rõhuasetust tervislike ja kõrgekvaliteetsete toodete, keskkonnasäästlike tootmismeetodite, sealhulgas orgaanilise tootmise, taastuvate toorainete ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise soodustamisele.

Those guiding principles were confirmed in the Lisbon strategy conclusions of the European Council of Thessaloniki ( 20 and 21 June 2003). The reformed CAP and rural development can make a key contribution to competitiveness and sustainable development in the coming years.

Need juhtpõhimõtted kinnitas Thessaloniki Euroopa Ülemkogu ( 20. ja 21. juunil 2003) Lissaboni strateegia järeldustes. Uuendatud ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu areng võivad lähiaastatel anda olulise panuse konkurentsivõimesse ja säästvasse arengusse.

2.2. Towards sustainable agriculture: the 2003 and 2004 CAP reforms

2.2. Säästva põllumajanduse suunas: ühise põllumajanduspoliitika reformid 2003. ja 2004. aastal

The 2003 and 2004 CAP reforms represent a major step forward in improving the competitiveness and sustainable development of farming activity in the EU and setting the framework for future reforms. Successive reforms have contributed to the competitiveness of European agriculture by reducing price support guarantees and encouraging structural adjustment. The introduction of decoupled direct payments encourages farmers to respond to market signals generated by consumer demand rather than by quantity-related policy incentives. The inclusion of environmental, food safety and animal health and welfare standards in cross-compliance reinforces consumer confidence and increases the environmental sustainability of farming.

Ühise põllumajanduspoliitika reformid 2003. ja 2004. aastal on suur samm edasi põllumajanduse konkurentsivõime ja säästva arengu parandamisel ELis ning neis luuakse raamistik tulevasteks reformideks. Järjestikused reformid on andnud panuse Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimesse hinnatoetuse garantiide vähendamise ja struktuurilise kohandamise soodustamise näol. Toodanguga sidumata otsetoetuste kehtestamine julgustab põllumajandustootjaid reageerima turusignaalidele, mille on tekitanud pigem tarbijate nõudlus kui kogusega seotud poliitilised soodustused. Keskkonna, toiduohutuse ning loomatervise ja loomade heaolu standardite kaasamine suurendab tarbijate usaldust ning põllumajanduse keskkonnasäästvust.

2.3. Rural development 2007 to 2013

2.3. Maaelu areng 2007–2013

The future rural development policy focuses on three key areas: the agrifood economy, the environment and the broader rural economy and population. The new generation of rural development strategies and programmes will be built around four axes, namely: axis 1, on improving the competitiveness of the agricultural and forestry sector; axis 2, on improving the environment and the countryside; axis 3, on the quality of life in rural areas and diversification of the rural economy; and axis 4, on Leader.

Tulevane maaelu arengupoliitika keskendub kolmele peamisele valdkonnale: põllumajandus- ja toiduainesektori majandus, keskkond ning maapiirkondade majandus ja elanikkond laiemalt. Maaelu arengustrateegiate ja -programmide uus põlvkond koondatakse ümber nelja telje, nimelt: 1. telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine; 2. telg – keskkonna ja paikkonna parandamine; 3. telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine ning 4. telg – leader.

Under axis 1, a range of measures will target human and physical capital in the agriculture, food and forestry sectors (promoting knowledge transfer and innovation) and quality production. Axis 2 provides measures to protect and enhance natural resources, as well as preserving highnature value farming and forestry systems and cultural landscapes in Europe’s rural areas. Axis 3 helps to develop local infrastructure and human capital in rural areas to improve the conditions for growth and job creation in all sectors and the diversification of economic activities. Axis 4, based on the Leader experience, introduces possibilities for innovative governance through locally based, bottom-up approaches to rural development.

1. telje raames on rida meetmeid suunatud inim- ja füüsilisele kapitalile põllumajandus-, toiduaine- ja metsandussektoris (edendades teadmiste edasiandmist ja innovatsiooni) ning kvaliteetsele tootmisele. 2. teljel nähakse ette meetmed loodusvarade kaitseks ja suurendamiseks ning keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning Euroopa maapiirkondade kultuurmaastike säilitamiseks. 3. telg aitab maapiirkondades arendada kohalikku infrastruktuuri ja inimkapitali, et parandada majanduskasvu ja töökohtade loomise tingimusi kõikides sektorites ning mitmekesistada majandustegevust. Programmi Leader kogemusel põhinev 4. telg tutvustab uuendusliku juhtimise võimalusi kohaliku, maaelu arenguks altpoolt tuleva algatuse (nn bottom-up approach) kaudu.

2.4. Meeting the challenges

2.4. Väljakutsetele vastamine

Rural areas are characterised by a very large diversity of situations, ranging from remote rural areas suffering from depopulation and decline to peri-urban areas under increasing pressure from urban centres.

Maapiirkondi iseloomustavad väga suured erinevused: need ulatuvad kaugetest rahvastikukao ja taandarengu all kannatavatest piirkondadest kuni linnalähedaste, linnakeskuste kasvava surve all olevate piirkondadeni.

According to the OECD definition, which is based on population density, rural regions [2] account for 92 % of EU territory. Furthermore, 19 % of the population live in predominantly rural regions and 37 % in significantly rural regions. These regions generate 45 % of Gross Value Added (GVA) in the EU and provide 53 % of the employment, but tend to lag behind non-rural areas as regards a number of socioeconomic indicators, including structural indicators. In rural areas, per capita income is around a third less [3], activity rates for women are lower, the service sector is less developed, higher education levels are generally lower, and a smaller percentage of households has access to broadband internet. Remoteness and peripherality are major problems in some rural regions. These disadvantages tend to be even more significant in predominantly rural regions, although the general picture at EU level can vary substantially between Member States. Lack of opportunities, contacts and training infrastructure are a particular problem for women and young people in remote rural areas.

Vastavalt rahvastikutihedusel põhinevale OECD määratlusele hõlmavad maapiirkonnad [2] 92 % EL territooriumist. Pealegi elab 19 % elanikkonnast valdavalt maapiirkondades ja 37 % piirkondades, millest maapiirkond moodustab olulise osa. Need piirkonnad toodavad 45 % EL kogulisandväärtusest ja moodustavad 53 % töökohtadest, kuid kalduvad mahajäämusele sotsiaal-majanduslike näitajate, kaasa arvatud struktuurinäitajate osas muude piirkondadega võrreldes. Sissetulek elaniku kohta on maapiirkondades umbes kolmandiku võrra väiksem, [3] naiste tööhõives osalemise määr on madalam, teenindussektor on vähem arenenud, kõrghariduse tase on üldjuhul madalam ning väiksemal protsendil majapidamistest on lairiba internetiühendus. Kaugus ja piiriäärsus on mõnes maapiirkonnas suureks probleemiks. Need halvemused kalduvad olema veelgi suuremad valdavalt maapiirkondades, kuigi üldine pilt ELi tasandil võib liikmesriigiti märkimisväärselt erineda. Võimaluste, kontaktide ja koolituse infrastruktuuri puudumine on eelkõige kaugete maapiirkondade naiste ja noorte probleem.

Enlargement has changed the agricultural map. In the old Member States agriculture accounts for 2 % of GDP, in the new Member States for 3 % and in Romania and Bulgaria for more than 10 %. In the new Member States the employment share of agriculture is three times higher (12 %) than in the old Member States (4 %). In Bulgaria and Romania agricultural employment levels are considerably higher.

Laienemine on põllumajanduslikku kaarti muutnud. Vanades liikmesriikides moodustab põllumajandus 2 % sisemajanduse kogutoodangust, uutes liikmesriikides 3 % ning Rumeenias ja Bulgaarias üle 10 %. Uutes liikmesriikides töötab põllumajanduses kolm korda rohkem inimesi (12 %) kui vanades liikmesriikides (4 %). Bulgaarias ja Rumeenias töötab põllumajanduses märkimisväärselt rohkem inimesi.

The combined agricultural and food sector forms an important part of the EU economy, accounting for 15 million jobs (8,3 % of total employment) and 4,4 % of GDP. The EU is the world’s largest producer of food and beverages, with combined production estimated at EUR 675 billion. However, the sector remains highly polarised and fragmented in terms of size, with significant opportunities and threats for firms. Forestry and related industries employ around 3,4 million people with a turnover of EUR 350 billion, but only 60 % of annual forest growth is currently exploited.

ELi põllumajandus- ja toiduainesektor kokku moodustavad olulise osa ELi majandusest, hõlmates umbes 15 miljonit töökohta (8,3 % kogu tööhõivest) ja moodustades 4,4 % SKTst. EL on maailma suurim toiduainete ja jookide tootja kogutoodanguga hinnanguliselt 675 miljardit eurot. Suuruselt jääb see sektor siiski väga polariseerunuks ja killustatuks, sisaldades märkimisväärseid võimalusi ja ohte ettevõtjate jaoks. Metsanduses ja sellega seotud tööstusharudes töötab umbes 3,4 miljonit inimest ja valdkonna käive on 350 miljardit eurot, kuid praegu kasutatakse ainult 60 % iga-aastasest metsakasvust.

Agriculture and forestry represent 77 % of land use in the EU. The environmental performance of agriculture in the preservation and enhancement of natural resources in recent years has been mixed. As regards water quality, total nitrogen surplus has declined slightly since 1990 in most of the old Member States, although some countries and regions still experience significant nutrient leaching pressures. Problems of ammonia emissions, eutrophication, soil degradation and decline in biodiversity persist in many areas. However, an increasing share of agricultural area is devoted to organic production (5,4 million hectares in the EU) and renewable resources (an estimated 1,4 million hectares was used for bioenergy production in 2004, of which 0,3 million hectares under the energy crop premium and 0,6 million hectares on set-aside land). Long-term trends in climate change will increasingly shape farming and forestry patterns. There have been advances in the protection of biodiversity with the implementation of Natura 2000 — around 12-13 % of agricultural and forestry area has been designated. High nature value farming systems play an important role in preserving biodiversity and habitats, as well as in landscape protection and soil quality. In most Member States, these farming systems account for between 10 % and 30 % of the agricultural area. In some areas the abandonment of farming could engender serious environmental risks.

Põllumajandus ja metsandus moodustavad 77 % EL maakasutusest. Põllumajanduse keskkonnategevuse tulemuslikkus loodusvarade säilitamisel ja suurendamisel on viimastel aastatel olnud vastuoluline. Mis puudutab vee kvaliteeti, siis on lämmastiku koguülejääk enamuses vanades liikmesriikides 1990. aastast alates veidi langenud, ehkki mõned riigid ja piirkonnad kannatavad endiselt märkimisväärse toitainete väljauhtumise all. Ammoniaagiheite, eutrofeerumise, maapinna lagunemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemid püsivad mitmetes piirkondades. Siiski on üha suurem osa põllumajandusmaast suunatud orgaanilisele tootmisele (5,4 miljonit hektarit ELis) ning taastuvatele ressurssidele (2004. aastal toodeti bioenergia toorainet hinnanguliselt 1,4 miljonil hektaril, 0,3 miljonit hektarit energiakultuuride toetusskeemiga hõlmatud maal ning 0,6 miljonit hektarit tootmisest kõrvalejäetud maal). Järjest rohkem kujundavad põllumajanduse ja metsanduse mudeleid pikaajalised kliimamuutused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on edasi arenenud Natura 2000 rakendamisega – sellesse on kaasatud umbes 12–13 % põllumajandus- ja metsaaladest. Olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse ja elupaikade säilitamisel, nagu ka maastiku kaitsmisel ja pinnase kvaliteedis omavad keskkonnasõbralikud põllumajandussüsteemid. Enamikus liikmesriikides moodustavad need põllumajandussüsteemid 10 % – 30 % kõigist põllumajandusaladest. Mõnedes piirkondades võib põllumajandusest loobumine kaasa tuua tõsiseid keskkonnaalaseid ohtusid.

Rural areas therefore face particular challenges as regards growth, jobs and sustainability in the coming years. But they offer real opportunities in terms of their potential for growth in new sectors, the provision of rural amenities and tourism, their attractiveness as a place in which to live and work, and their role as a reservoir of natural resources and highly valued landscapes.

Seetõttu seisavad maapiirkonnad lähiaastatel silmitsi eriliste väljakutsetega majanduskasvu, tööhõive ja säästvuse osas. Kuid samas pakuvad maapiirkonnad suuri võimalusi: kasvupotentsiaali uutes sektorites, maaelu hüvede ja turismi edendamise võimalusi, atraktiivset elu- ja töökeskkonda ning omavad olulist rolli loodusvarade ja kõrgelt hinnatud maastike säilitajatena.

The agricultural and food sectors must seize the opportunities offered by new approaches, technologies and innovation to meet evolving market demand both in Europe and globally. Above all, investment in the key resource of human capital will allow rural areas and the agrifood sector to look to the future with confidence.

Põllumajandus- ja toiduainesektor peab haarama uute lähenemiste, tehnoloogiate ja innovatsiooni pakutavatest võimalustest, et vastata turunõudluse arengule nii Euroopas kui ka ülemaailmselt. Eelkõige võimaldab investeering inimkapitali kui olulisse ressurssi nii maapiirkondadel kui põllumajandus- ja toiduainesektoril enesekindlalt tulevikku vaadata.

On the occasion of the relaunch of the Lisbon strategy, the European Council has reaffirmed that the Lisbon strategy is to be seen in the wider context of sustainable development requirement that present needs must be met without compromising the ability of future generations to meet their own needs [4]. The new programming period provides a unique opportunity to refocus support from the new EAFRD on growth, jobs and sustainability. In this respect, it is fully in line with the Declaration on the Guiding Principles for Sustainable Development [5] and the renewed Lisbon Action Programme which seeks to target resources at making Europe a more attractive place in which to invest and work, promoting knowledge and innovation for growth and creating more and better jobs.

Lissaboni strateegia taasalgatamisel kinnitas Euroopa Ülemkogu taas, et Lissaboni strateegiat tuleb vaadelda säästva arengu nõude laiemas kontekstis ning et tänapäeva vajadusi tuleb rahuldada ilma, et ohustataks tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamisel [4]. Uus programmiperiood annab ainulaadse võimaluse suunata toetus uuest EAFRDst majanduskasvule, tööhõivele ja säästvale arengule. Selles osas on see täielikult kooskõlas deklaratsiooniga säästva arengu juhtpõhimõtete kohta [5] ja uuendatud Lissaboni tegevuskavaga, mille eesmärgiks on suunata ressursid sellele, et muuta Euroopa investeerimiseks ja elamiseks atraktiivsemaks, stimuleerides teadmisi ja uuendusi majanduskasvuks ning luues rohkem ja paremaid töökohti.

Rural development policy must help rural areas meet these objectives in the period 2007 to 2013. This requires a more strategic approach to competitiveness, job creation and innovation in rural areas and improved governance in the delivery of programmes. There must be an increased focus on forward-looking investments in people, know-how and capital in the farm and forestry sectors, on new ways of delivering win-win environmental services and on creating more and better jobs through diversification, particularly for women and young people. By helping the EU’s rural areas to fulfil their potential as attractive places in which to invest, work and live, rural development policy can play its part in the sustainable development of Europe’s territory.

Maaelu arengupoliitika peab aitama maapiirkondi kõnealuste eesmärkide täitmisel ajavahemikul 2007–2013. See nõuab strateegilisemat lähenemist konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja innovatsioonile maapiirkondades ning paremat programmide rakendamist. Põllumajandus- ja metsandussektoris tuleb suuremat tähelepanu pöörata tulevikku suunatud investeeringutele inimestesse, oskusteabesse ja kapitali, uutele võimalustele kõikidele kasu toovate keskkonnateenuste pakkumisel ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele majanduse mitmekesistamise kaudu, eriti naiste ja noorte jaoks. Aidates ELi maapiirkondadel realiseerida oma potentsiaali atraktiivse investeerimis-, töö- ja elukeskkonnana, saab maaelu arengupoliitika täita oma osa Euroopa territooriumi säästvas arengus.

3. SETTING THE COMMUNITY’S PRIORITIES FOR THE RURAL DEVELOPMENT PROGRAMMING PERIOD 2007 TO 2013

3. ÜHENDUSE PRIORITEETIDE KEHTESTAMINE MAAELU ARENGUKS PROGRAMMPERIOODIL 2007–2013

Within the framework of the objectives established in Regulation (EC) No 1698/2005, the strategic guidelines set out below identify priorities for the Community in accordance with Article 9 thereof. The guidelines aim at the integration of major policy priorities as spelt out in the conclusions of the Lisbon and Göteborg European Councils. For each set of priorities, illustrative key actions are presented. On the basis of these strategic guidelines, each Member State will prepare its national strategy plan as the reference framework for the preparation of rural development programmes.

Määruses (EÜ) nr 1698/2005 kehtestatud eesmärkide raames määratakse allpool esitatud strateegiasuunistes kindlaks ühenduse prioriteedid vastavalt selle artiklile 9. Suuniste eesmärk on Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi järeldustes sõnastatud peamiste poliitiliste prioriteetide lõimimine. Iga prioriteetide kogumi kohta on esitatud illustratiivsed põhimeetmed. Nende strateegiasuuniste põhjal valmistab iga liikmesriik ette oma riiklikud strateegilised plaanid, luues tugiraamistiku maaelu arengu programmide koostamiseks.

The resources devoted to the Community rural development priorities (within the regulatory minimum funding limits for each axis) will depend on the specific situation, strengths, weaknesses and opportunities of each programme area. Each of the Community priorities, and their contribution to the Lisbon and Göteborg objectives, will need to be reflected at Member State level in the national strategy plan and the rural development programmes. In many cases, there will be national or regional priorities for specific problems related to the agrifood chain or the environmental, climatic and geographical situation of agriculture and forestry. Rural areas may have to deal with other specific issues such as peri-urban pressure, unemployment, remoteness or low population density.

Ühenduse maaelu arengu prioriteetidele suunatud ressursid (minimaalse sätestatud rahastamislimiidi piires iga telje jaoks) sõltuvad iga programmi piirkonna konkreetsest olukorrast ning selle tugevatest ja nõrkadest külgedest ning võimalustest. Iga ühenduse prioriteet ning selle panus Lissaboni ja Göteborgi eesmärkidesse tuleb üle kanda liikmesriigi tasandile riiklikus strateegiakavas ning maaelu arengu programmides. Mitmetel juhtudel on olemas riiklikud või regionaalsed prioriteedid põllumajandus- ja toiduaineahelaga või põllumajanduse ja metsanduse keskkonnaalase, klimaatilise ja geograafilise olukorraga seotud konkreetsete probleemide lahendamiseks. Maapiirkondadel tuleb võib-olla tegelda muude spetsiifiliste küsimustega, nagu linnalähedane surve, töötus, kaugus või madal rahvastikutihedus.

3.1. Improving the competitiveness of the agricultural and forestry sector

3.1. Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

Community strategic guideline

Ühenduse strateegiasuunised

Europe’s agricultural, forestry and food-processing sectors have great potential to further develop high-quality and value-added products that meet the diverse and growing demand of Europe’s consumers and world markets.

Euroopa põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetetöötluse sektoril on suur potentsiaal jätkuvalt arendada kõrgekvaliteetseid ja lisandväärtusega tooteid, mis vastavad Euroopa tarbijate ja maailma turgude mitmekesisele ja kasvavale nõudmisele.

The resources devoted to axis 1 should contribute to a strong and dynamic European agrifood sector by focusing on the priorities of knowledge transfer, modernisation, innovation and quality in the food chain, and on priority sectors for investment in physical and human capital.

1. teljele suunatud ressursid peaksid panustama tugevale ja dünaamilisele Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektorile, keskendudes teadmiste edasiandmise, moderniseerimise, innovatsiooni ja kvaliteedi prioriteetidele toiduahelas ning prioriteetsetele sektoritele investeeringuteks füüsilisse ja inimkapitali.

In order to meet these priorities, Member States are encouraged to focus support on key actions. Such key actions could include:

Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:

(i) restructuring and modernisation of the agriculture sector, which continue to play an important role in the development of many rural areas, particularly in the new Member States. Successful agricultural adjustment can be the key to improving the competitiveness and environmental sustainability of the agricultural sector and boosting jobs and growth in related areas of the economy. This includes promoting the anticipation of change within the agricultural sector in the context of restructuring and modernisation and developing a proactive approach to training and retraining farmers, particularly as regards transferable skills;

i) põllumajandussektori ümberkorraldamine ja moderniseerimine, millel on jätkuvalt oluline roll paljude maapiirkondade arengus, eelkõige uutes liikmesriikides. Põllumajanduse edukas kohandamine võib olla võti põllumajandussektori konkurentsivõime ja keskkonnaalase säästvuse parandamiseks ning töökohtade ja majanduskasvu stimuleerimiseks sellega seotud majandusvaldkondades. See hõlmab ka muutusteks ettevalmistumise edendamist põllumajandussektori ümberkorraldamisel ja kaasajastamisel ning ennetava lähenemisviisi väljaarendamist põllumajandusettevõtjate koolitusel ja ümberkoolitusel, eriti seoses edasiantavate oskustega;

(ii) improving integration in the agrifood chain. Europe’s food industry is one of the world’s most competitive and innovative, but it is facing increasing global competition. There is considerable scope in the rural economy to create and market new products, to retain more value in rural areas through quality schemes and to raise the profile of European products overseas. The use of advisory services and support to meet Community standards will contribute to this integration process. A market-oriented agricultural sector will help further consolidate the position of Europe’s agrifood sector as a major employer and source of economic growth;

ii) lõimumise parandamine põllumajandus- ja toiduaineahelas. Euroopa toiduainetööstus on üks maailma konkurentsivõimelisemaid ja uuenduslikumaid, kuid seisab silmitsi kasvava ülemaailmse konkurentsiga. Maapiirkondade majanduses on suured võimalused uute toodete loomiseks ja turustamiseks, suurema väärtuse säilitamiseks maapiirkondades kvaliteedisüsteemide kaudu ning Euroopa toodete profiili tõstmiseks välismaal. Nõuandeteenuste ja toetuse kasutamine ühenduse standarditele vastamiseks annab sellesse lõimumisprotsessi oma panuse. Turule orienteeritud põllumajandussektor aitab veelgi enam tugevdada Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori positsiooni suurtööandjana ning majanduskasvu allikana;

(iii) facilitating innovation and access to research and development (R & D). Innovation is increasingly important for Europe’s farming, agrifood and forestry sectors. While Europe’s large agrifood companies are often at the cutting edge of new trends, the introduction of new products and processes could significantly contribute to the performance of smaller processors and farm businesses. In particular, new forms of cooperation could facilitate access to R & D, innovation and actions undertaken under the Seventh Framework Programme [6];

iii) innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusele ligipääsu hõlbustamine. Innovatsioon on Euroopa põllumajanduse, põllumajandus- ja toiduainesektori ning metsandussektori jaoks üha olulisem. Kuigi Euroopa suured põllumajandus- ja toiduainetööstusettevõtted on tihti uute suundumuste esirinnas, võiks uute toodete ja protsesside juurutamine anda märkimisväärse panuse väiksemate töötlejate ja põllumajandusettevõtete tulemuslikkusse. Eriti hõlbustaksid uued koostöövormid ligipääsu uurimis- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja 7. raamprogrammi alusel võetud meetmetele; [6]

(iv) encouraging the take-up and diffusion of information and communications technologies (ICT). The agrifood sector as a whole has been identified as lagging behind in the take-up of ICT technologies. This is particularly the case for smaller businesses. Adoption of e-business applications is still at a low level outside of large multinationals and their larger suppliers. Rural development funds should complement future Commission initiatives such as i2010 in the fields of e-business (particularly in relation to small and medium-sized enterprises), e-skills and e-learning;

iv) info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine. Tundub, et põllumajandus- ja toiduainesektor tervikuna on info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtu osas mahajäänud. Eriti on see nii väikeettevõtjate puhul. E-äri rakenduste tarvituselevõtt on ikka veel madalal tasemel, välja arvatud suurte riikidevaheliste ettevõtete ja nende suuremate tarnijate puhul. Maaelu arengu fondid peaksid täiendama tulevasi komisjoni algatusi, nagu i2010 e-äri (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul), e-oskuste ja e-õppe valdkonnas;

(v) fostering dynamic entrepreneurship. The recent reforms have created a market-oriented environment for European farming. This brings new opportunities for farm businesses. But the realisation of this economic potential will depend on the development of strategic and organisational skills. Encouraging the entry of young farmers into the profession can play an important role in this respect;

v) dünaamilise ettevõtluse edendamine. Hiljutised reformid on loonud Euroopa põllumajanduse jaoks turule suunatud keskkonna. See loob põllumajandusettevõtjatele uusi võimalusi. Kuid selle majandusliku potentsiaali realiseerimine sõltub strateegiliste ja organisatsiooniliste oskuste arendamisest. Noorte põllumajandustöötajate julgustamine tööleasumisel võib mängida selles osas olulist rolli;

(vi) developing new outlets for agricultural and forestry products. New outlets can offer higher value added, in particular for quality products. Support for investment and training in the field of non-food production under rural development can complement measures taken under the first pillar by creating innovative new outlets for production or helping the development of renewable energy materials, biofuels and processing capacity;

vi) uute turustusvõimaluste väljaarendamine põllumajandus- ja metsamajandustoodete jaoks. Uued turustusvõimalused võivad anda suurt lisandväärtust, eelkõige kvaliteettoodete osas. Esimese samba alusel rakendatud meetmeid võib täiendada toetusega investeeringuteks ja koolituseks toiduks mittekasutatavate toodete tootmise valdkonnas maaelu arengu raames, luues toodangule uusi uuenduslikke turustusvõimalusi või aidates kaasa taastuvenergia materjalide, biokütuste ning töötlemisvõimsuse arendamisele;

(vii) improving the environmental performance of farms and forestry. Long-term sustainability will depend on the ability to produce products that consumers wish to buy, while achieving high environmental standards. Investing in increased environmental performance can also lead to efficiency gains in production, creating a win-win situation.

vii) põllumajandusettevõtjate ja metsanduse keskkonnalase tegevuse tõhususe parandamine. Pikaajaline säästvus sõltub võimest toota tooteid, mida tarbijad soovivad osta, saavutades samal ajal kõrged keskkonnaalased standardid. Tõhusamasse keskkonnaalasesse tegevusse investeerimine võib viia ka efektiivsuse kasvuni tootmises, luues kõikidele kasuliku olukorra.

To enhance generational renewal in agriculture, combinations of measures available under axis 1, tailored to the needs of young farmers, may be considered.

Põlvkondadevahetuse soodustamiseks põllumajanduses võib arvesse võtta esimese telje alusel kättesaadavate meetmete kombinatsioone, mis on sobitatud noorte põllumajandustöötajate vajadustega.

3.2. Improving the environment and the countryside

3.2. Keskkonna ja maapiirkonna paremaks muutmine

Community strategic guideline

Ühenduse strateegiasuunised

To protect and enhance the EU’s natural resources and landscapes in rural areas, the resources devoted to axis 2 should contribute to three EU-level priority areas: biodiversity and the preservation and development of high nature value farming and forestry systems and traditional agricultural landscapes; water; and climate change.

ELi maapiirkondade loodusvarade ja maastike kaitsmiseks ja paremaks muutmiseks peaksid 2. telje ressursid panustama ELi kolme prioriteetsesse valdkonda, milleks on: bioloogiline mitmekesisus ja keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamine ja arendamine, vesi ja kliimamuutus.

The measures available under axis 2 should be used to integrate these environmental objectives and contribute to the implementation of the agricultural and forestry Natura 2000 network, to the Göteborg commitment to reverse biodiversity decline by 2010, to the objectives laid down in Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2000 establishing a framework for Community action in the field of water policy [7], and to the Kyoto Protocol targets for climate change mitigation.

2. telje meetmeid tuleks kasutada nende keskkonnaalaste eesmärkide lõimimiseks ning need peaksid panustama põllumajanduse ja metsanduse Natura 2000 võrgustiku rakendamisse, Göteborgis võetud kohustusse pidurdada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse langust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) [7] eesmärkide ja Kyoto protokolli kliimamuutuste leevendamisega seotud sihtide saavutamisse.

In order to meet these priorities, Member States are encouraged to focus support on key actions. Such key actions could include:

Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:

(i) promoting environmental services and animal-friendly farming practices. European citizens expect farmers to respect mandatory standards. But many also agree that farmers should be remunerated for signing up to commitments which go further, delivering services that the market will not provide alone, particularly when focused on specific resources of particular importance in the context of agriculture and forestry, such as water and soil;

i) keskkonnaalaste teenuste ja loomasõbralike põllumajandustavade edendamine. Euroopa kodanikud eeldavad põllumajandustootjatelt kohustulikest standarditest kinnipidamist. Kuid paljud nõustuvad ka, et põllumajandustootjatele tuleks hüvitada see, kui nad seovad end täiendavate kohustustega, osutades teenuseid, mida turg üksi ei paku, eriti kui need on keskendunud kindlatele ressurssidele, millel on seoses põllumajanduse ja metsandusega eriline tähtsus, nagu vesi ja pinnas;

(ii) preserving the farmed landscape and forests. In Europe, much of the valued rural environment is the product of agriculture. Sustainable land management practices can help reduce risks linked to abandonment, desertification and forest fires, particularly in less-favoured areas. Appropriate farming systems help to preserve landscapes and habitats ranging from wetlands to dry meadows and mountain pastures. In many areas, this is an important part of the cultural and natural heritage and of the overall attractiveness of rural areas as places in which to live and work;

ii) põllumajandusmaastiku ja metsade säilitamine. Euroopas on suur osa hinnatud maakeskkonnast põllumajanduse tulemus. Säästva maakorralduse tavad võivad aidata kaasa mahajäetuse, kõrbestumise ja metsatulekahjudega seotud riskide vähendamisele, eelkõige ebasoodsamates piirkondades. Asjakohased põllumajandussüsteemid aitavad säilitada maastikke ja elupaiku, alates märgaladest kuni kuivade heinamaade ja mägikarjamaadeni. Mitmetes piirkondades on see kultuurilise ja looduspärandi ning maapiirkondade kui elu- ja töökeskkonna üldise atraktiivsuse oluline osa;

(iii) combating climate change. Agriculture and forestry are at the forefront of the development of renewable energy and material sources for bioenergy installations. Appropriate agricultural and forestry practices can contribute to the reduction in greenhouse gas emissions and preservation of the carbon sink effect and organic matter in soil composition, and can also help in adapting to the impacts of climate change;

iii) kliimamuutuste vastu võitlemine. Põllumajandus ja metsandus on taastuva energia ning bioenergiarajatiste toorainete arendamisel esirinnas. Asjakohane põllumajanduslik ja metsandusalane tegevus võib aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ning metsade ja pinnase koostises oleva orgaanilise aine süsiniku talletamisvõime säilitamisele ning kliimamuutuste mõjuga kohandumisele;

(iv) consolidating the contribution of organic farming. Organic farming represents a holistic approach to sustainable agriculture. In this respect, its contribution to environmental and animal welfare objectives could be further reinforced;

iv) mahepõllunduse panuse tugevdamine. Mahepõllundus esindab terviklikku lähenemisviisi säästvale põllumajandusele. Selles osas saaks selle panust keskkonnaalastesse ja loomade heaolu puudutavatesse eesmärkidesse veelgi tugevdada;

(v) encouraging environmental/economic win-win initiatives. The provision of environmental goods, particularly through agri-environmental measures, can contribute to the identity of rural areas and their food products. They can form a basis for growth and jobs provided through tourism and the provision of rural amenities, particularly when linked to diversification into tourism, crafts, training or the non-food sector;

v) keskkonnaalaste/majanduslike, kõigile kasulike algatuste julgustamine. Maapiirkondade ja nende toidukaupade identiteedile võib kaasa aidata keskkonnaalaste kaupade pakkumine, eriti põllumajanduse keskkonnameetmete kaudu. Need võivad olla aluseks turismi ja maaelu hüvede pakkumise abil kujunevale majanduskasvule ning tööhõivele, eriti kui see on seotud turismi, käsitöönduse, koolituse ja muude kui toiduainete sektori mitmekesistamisega;

(vi) promoting territorial balance. Rural development programmes can make a vital contribution to the attractiveness of rural areas. They can also help ensure that in a competitive, knowledge-based economy, a sustainable balance between urban and rural areas is maintained. In combination with other programme axes, land management measures can make a positive contribution to the spatial distribution of economic activity and territorial cohesion.

vi) territoriaalse tasakaalu edendamine. Maaelu arenguprogrammid võivad anda olulise panuse maapiirkondade atraktiivseks muutmisesse. Samuti võivad nad aidata tagada, et konkurentsivõimelises, teadmistepõhises majanduses säilitatakse säästev tasakaal linna- ja maapiirkondade vahel. Kombineerituna programmi teiste telgedega võivad maakorraldusmeetmed anda positiivse panuse majandustegevuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ruumilisse jagamisse.

3.3. Improving the quality of life in rural areas and encouraging diversification of the rural economy

3.3. Maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamine ning maamajanduse mitmekesistamise soodustamine

Community strategic guideline

Ühenduse strateegiasuunised

The resources devoted to the fields of diversification of the rural economy and quality of life in rural areas under axis 3 should contribute to the overarching priority of the creation of employment opportunities and conditions for growth. The range of measures available under axis 3 should in particular be used to promote capacity building, skills acquisition and organisation for local strategy development and also help ensure that rural areas remain attractive for future generations. In promoting training, information and entrepreneurship, the particular needs of women, young people and older workers should be considered.

3. telje raames maapiirkondade majanduse mitmekesistamise ja maapiirkondade elanike elukvaliteedi parandamisele suunatud ressursid peaksid aitama saavutada tööhõive võimaluste loomise üldprioriteeti ning tingimusi majanduskasvuks. 3. telje alusel kättesaadavaid meetmeid tuleks kasutada eelkõige suutlikkuse suurendamise, oskuste omandamise ja kohaliku strateegia arendamise organiseerimise edendamiseks ning samuti selleks, et aidata tagada maapiirkondade atraktiivsuse säilimine tulevaste põlvkondade jaoks. Koolituse, teavitamise ja ettevõtluse edendamisel tuleks arvesse võtta naiste, noorte ja vanemate inimeste konkreetseid vajadusi.

In order to meet these priorities, Member States are encouraged to focus support on key actions. Such key actions could include:

Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:

(i) raising economic activity and employment rates in the wider rural economy. Diversification is necessary for growth, employment and sustainable development in rural areas, and thereby contributes to a better territorial balance in both economic and social terms. Tourism, crafts and the provision of rural amenities are growth sectors in many regions and offer opportunities both for on-farm diversification outside agriculture and the development of micro-businesses in the broader rural economy;

i) majandustegevuse ja tööhõive määra tõstmine maapiirkondade majanduses laiemas mõttes. Majanduse mitmekesistamine on vajalik majanduskasvu, tööhõive ja säästva arengu jaoks maapiirkondades ning aitab seeläbi kaasa paremale territoriaalsele tasakaalule nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Turism, käsitööndus ja maaelu hüvede pakkumine on mitmetes piirkondades kasvavad sektorid ning pakuvad võimalusi nii põllumajandusettevõtete mitmekesistamiseks väljaspool põllumajandust kui ka mikroettevõtete arendamiseks laiemas maapiirkondade majanduses;

(ii) encouraging the entry of women into the labour market. In many rural areas inadequate childcare provision creates specific barriers. Local initiatives to develop childcare facilities can facilitate access to the labour market. This can include the development of childcare infrastructure, potentially in combination with initiatives to encourage the creation of small businesses related to rural activities and local services;

ii) naiste tööturule tuleku soodustamine. Paljudes maapiirkondades loob ebapiisav lastehoiu infrastruktuur konkreetsed takistused. Kohalikud algatused lastehoiustruktuuride arendamiseks võivad lihtsustada juurdepääsu tööturule. See võib hõlmata lastehoiu infrastruktuuri arendamist, võimaluse korral koos algatustega julgustada maapiirkondades toimuva tegevuse ja kohalike teenustega seotud väikeettevõtete loomist;

(iii) putting the heart back into villages. Integrated initiatives combining diversification, business creation, investment in cultural heritage, infrastructure for local services and renovation can contribute to improving both economic prospects and quality of life;

iii) külaelu taaselustamine. Terviklikud algatused, milles on ühendatud mitmekesistamine, ettevõtete loomine, kultuuripärandisse investeerimine, kohalike teenuste infrastruktuur ja renoveerimine võivad aidata kaasa nii majanduslike väljavaadete kui ka elukvaliteedi parandamisele;

(iv) developing micro-business and crafts, which can build on traditional skills or introduce new competencies, particularly when combined with purchase of equipment, training and coaching, thus helping to promote entrepreneurship and develop the economic fabric;

iv) mikroettevõtete ja käsitöönduse arendamine võib põhineda traditsioonilistel oskustel või luua uusi oskusi, eriti kombineerituna seadmete ostmise, koolituse ja juhendamisega, ettevõtluse edendamise aitamisega ning majandusstruktuuri arendamisega;

(v) training young people in skills needed for the diversification of the local economy, which can tap into demand for tourism, recreation, environmental services, traditional rural practices and quality products;

v) noorte koolitamine kohaliku majanduse mitmekesistamiseks vajaminevate oskuste alal võib vastata turismi, rekreatsiooni, keskkonnaalaste teenuste, traditsiooniliste maaelu oskuste ja kõrgekvaliteediliste toodete nõudlusele;

(vi) encouraging the take-up and diffusion of ICT. The take-up and diffusion of ICT is essential in rural areas for diversification, as well as for local development, the provision of local services and the promotion of e-inclusion. Economies of scale can be achieved through village ICT initiatives combining IT equipment, networking and e-skills training through community structures. Such initiatives can greatly facilitate IT take-up by local farms and rural businesses and the adoption of e-business and e-commerce. Full advantage needs to be taken of the possibilities afforded by the internet and broadband communications, supported for example by regional programmes under the Structural Funds, to overcome the disadvantages of location;

vi) info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine. Info- ja sidetehnoloogia rakendamine ja levitamine on maapiirkondades hädavajalik mitmekesistamise eesmärgil, samuti kohalikuks arenguks, kohalike teenuste pakkumiseks ja e-osaluse edendamiseks. Mastaabisäästu saab saavutada külade info- ja sidetehnoloogia algatuste kaudu, milles kombineeritakse infotehnoloogia seadmed, võrkude loomine ja e-oskuste koolitus läbi ühenduse struktuuride. Sellised algatused võivad kohalike põllumajandusettevõtjate ja maapiirkondade ettevõtjate jaoks suuresti hõlbustada info- ja sidetehnoloogia rakendamist ning e-äri ja e-kaubanduse vastuvõtmist. Maksimaalselt tuleb kasutada interneti ja lairibakommunikatsioonide pakutavaid võimalusi, näiteks struktuurifondide piirkondlike programmide raames, et ületada asukohast tulenevad puudused;

(vii) developing the provision and innovative use of renewable energy sources, which can contribute to creating new outlets for agricultural and forestry products, the provision of local services and the diversification of the rural economy;

vii) taastuvate energiaallikate loomise ja uuendusliku kasutamise arendamine võib aidata kaasa uute turustusvõimaluste loomisele põllumajandus- ja metsandustoodete jaoks, kohalike teenuste pakkumisele ja maapiirkondade majanduse mitmekesistamisele;

(viii) encouraging the development of tourism. Tourism is a major growth sector in many rural areas and can build on cultural and natural heritage. Increased use of ICT in tourism for bookings, promotion, marketing, service design and recreational activities can help improve visitor numbers and lengths of stays, particularly where this provides links to smaller facilities and encourages agri-tourism;

viii) turismi arengu soodustamine. Turismisektor on mitmetes maapiirkondades üheks suuremaks kasvavaks sektoriks ning võib põhineda kultuurilisel ja looduslikul pärandil. Info- ja sidetehnoloogia suurenenud kasutamine turismi alaseks broneerimiseks, müügi edendamiseks, turustamiseks, teenuste kujundamiseks ning rekreatsioonitegevuseks võib tõsta külastajate arvu ning viibimise pikkust, eriti kui sellega luuakse sidemeid väiksemate kohtadega ja julgustatakse põllumajandusturismi;

(ix) upgrading local infrastructure, particularly in the new Member States. Significant investment will be undertaken in major telecommunications, transport, energy and water infrastructure over the coming years. Considerable support will be available from the Structural Funds, ranging from trans-European networks to the development of connections to business or science parks. For the multiplier effect to be fully realised in terms of jobs and growth, small-scale local infrastructure, supported within rural development programmes, can play a vital role in connecting these major investments to local strategies for the diversification and development of agricultural and food-sector potential.

ix) kohaliku infrastruktuuri ajakohastamine, eriti uutes liikmesriikides. Lähiaastatel tehakse märkimisväärseid investeeringuid peamiste sidevahendite, transpordi, energia ja vee infrastruktuuris. Struktuurifondidest on võimalik saada märgatavat toetust, mis ulatub üle-euroopalistest võrgustikest sidemete arendamiseni äri- või teadusparkidega. Mitmekordse mõju täielikuks realiseerimiseks töökohtade ja kasvu osas võib maaelu arendamise programmide raames toetust saanud väikesemahuline kohalik infrastruktuur mängida elutähtsat rolli, sidudes need suured investeeringud kohalike mitmekesistamise strateegiatega ning põllumajandus- ja toiduainesektori potentsiaali arendamisega.

3.4. Building local capacity for employment and diversification

3.4. Kohaliku suutlikkuse suurendamine tööhõive ja mitmekesistamise nimel

Community strategic guideline

Ühenduse strateegiasuunised

The resources devoted to axis 4 (Leader) should contribute to the priorities of axes 1 and 2, and in particular of axis 3, but also play an important role in the horizontal priority of improving governance and mobilising the endogenous development potential of rural areas.

4. telje (Leader) ressursid peaksid aitama kaasa 1. ja 2. telje ning eriti 3. telje prioriteetide saavutamisele, kuid mängima ka olulist rolli juhtimise parandamise horisontaalse prioriteedi alal ning maapiirkondade sisemise arengupotentsiaali mobiliseerimisel.

Support under axis 4 offers the possibility, in the context of a community-led local development strategy building on local needs and strengths, to combine all three objectives — competitiveness, environment and quality of life/diversification. Integrated approaches involving farmers, foresters and other rural actors can safeguard and enhance the local natural and cultural heritage, raise environmental awareness, and invest in and promote specialty products, tourism and renewable resources and energy.

4. telje alusel antav toetus pakub kohalikel vajadustel ja tugevatel külgedel põhineva ühenduse juhitava kohaliku arengustrateegiaga võimalust kombineerida kõiki kolme eesmärki – konkurentsivõimet, keskkonda ja elukvaliteeti/mitmekesistamist. Põllumajandustootjaid, metsandustöötajaid ja teisi maaelus tegevaid isikuid hõlmavad integreeritud lähenemisviisid võivad kaitsta ja suurendada kohalikku loodus- ja kultuuripärandit, tõsta keskkonnaalast teadlikkust ning investeerida ja reklaamida kohalikke tooteid, turismi ning taastuvaid loodusvarasid.

In order to meet these priorities, Member States are encouraged to focus support on key actions. Such key actions could include:

Nende prioriteetide saavutamiseks julgustatakse liikmesriike keskendama toetus põhimeetmetele. Sellisteks põhimeetmeteks võiksid olla:

(i) building local partnership capacity, animation and promoting skills acquisition, which can help mobilise local potential;

i) kohaliku partnerluse potentsiaali suurendamine, entusiasm ja oskuste omandamise edendamine, mis võib kaasa aidata kohaliku potentsiaali mobiliseerimisele;

(ii) promoting private-public partnership. In particular, Leader will continue to play an important role in encouraging innovative approaches to rural development and bringing the private and public sectors together;

ii) era- ja avaliku sektori partnerluse edendamine. Eelkõige jätkab Leader olulise rolli mängimist maaelu arengule uuenduslike lähenemisviiside soodustamisel ning era- ja avaliku sektori ühendamisel;

(iii) promoting cooperation and innovation. Local initiatives such as Leader and support for diversification can play an essential role in connecting people to new ideas and approaches, encouraging innovation and entrepreneurship, and can promote inclusiveness and the provision of local services. On-line communities can help in the dissemination of knowledge, the exchange of good practices and innovation in rural products and services;

iii) koostöö ja innovatsiooni edendamine. Kohalikud algatused nagu Leader ja toetus majanduse mitmekesistamisele võivad mängida olulist rolli inimeste sidumisel uute ideede ja lähenemisviisidega, innovatsiooni ja ettevõtluse soodustamisel ning kaasatuse ja kohalike teenuste pakkumise edendamisel. Interaktiivsed kogukonnad võivad kaasa aidata teadmiste levitamisel, heade tavade vahetamisel ning innovatsiooni kasutamisel maapiirkondade toodetes ja teenustes;

(iv) improving local governance. Leader can help foster innovative approaches to linking agriculture, forestry and the local economy, thereby helping to diversify the economic base and strengthen the socioeconomic fabric of rural areas.

iv) kohaliku juhtimise parandamine. Leader saab aidata uuenduslike lähenemisviiside edendamisel põllumajanduse, metsanduse ja kohaliku majanduse sidumisel, aidates seeläbi mitmekesistada majanduslikku baasi ning tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku mustrit.

3.5. Ensuring consistency in programming

3.5. Programmitöö koostoime tagamine

Community strategic guideline

Ühenduse strateegiasuunised

In working out their national strategies, Member States should ensure that synergies between and within the axes are maximised and potential contradictions avoided. Where appropriate, they may develop integrated approaches. They will also wish to reflect on how to take into account other EU-level strategies, such as the Action Plan for Organic Food and Farming, the commitment to increased use of renewable energy resources [8], the need to develop a medium- and long-term EU strategy to combat climate change [9], and the need to anticipate the likely effects on farming and forestry, the EU Forestry Strategy and Action Plan (which can help deliver on both the growth and employment and the sustainability objectives) and the priorities set out in the Sixth Community Environment Action Programme laid down by Decision No 1600/2002/EC of the European Parliament and of the Council [10], particularly those priorities identified as requiring thematic environmental strategies (soil protection, protection and conservation of the marine environment, the sustainable use of pesticides, air pollution, urban environment, the sustainable use of resources, and waste recycling).

Riiklike strateegiate väljatöötamisel peaksid liikmesriigid tagama, et maksimeeritaks telgedevahelist ja nende piires esinevat koostoimet ning välditaks võimalikke vastuolusid. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid arendada integreeritud lähenemisviise. Liikmesriigid peaksid mõtlema ka sellele, kuidas oleks võimalik võtta arvesse teisi ELi tasandi strateegiaid, nagu mahetoidu ja -põllunduse tegevuskava, kohustust taastuvenergia suuremaks kasutamiseks, [8] vajadust välja arendada keskmise pikkusega ja pikaajaline ELi strateegia kliimamuutustega võitlemiseks [9] ja vajadust näha ette tõenäolist mõju põllumajandusele ja metsandusele, ELi metsandusstrateegiat ja tegevuskava (mis saavad aidata nii majanduskasvu ja tööhõive kui ka säästvuse eesmärkide täitmisel) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ [10] vastu võetud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis esitatud prioriteete, eelkõige neid, mis mille jaoks on vaja temaatilisi keskkonnaalaseid strateegiaid (pinnase kaitse, merede säästev kasutamine ja mere ökosüsteemide säilitamine, pestitsiidide säästev kasutamine, õhusaaste, linnakeskkond, ressursside säästev kasutamine ja jäätmekäitlus.

Several means are available at EU and Member State level to improve governance and policy delivery. Technical assistance can be used to build up European and national networks for rural development, as a platform for exchange of best practice and expertise on all aspects of policy design, management and implementation between stakeholders. Information and publicity to ensure early involvement of the different actors will need to be considered in the preparation of the national strategies and worked out for the later stages of implementation.

ELi ja liikmesriikide tasandil on kättesaadavad mitmed meetmed juhtimise ja poliitika elluviimise parandamiseks. Euroopa ja riiklike maaelu arendamise võrgustike ülesehitamiseks saab tehnilist abi kasutada platvormina parimate kogemuste ja arvamuste vahetamiseks kõikides poliitika kujundamise, haldamise ja rakendamise aspektides sidusrühmade vahel. Riiklike strateegiate ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta teavitamis- ja avalikustamismeetmeid, et tagada erinevate tegevisikute varane kaasamine, ning välja töötada kõnealused meetmed hilisemate rakendusetappide jaoks.

3.6. Complementarity between Community instruments

3.6. Ühenduse rahastamisvahendite vastastikune täiendavus

Community strategic guideline

Ühenduse strateegiasuunised

The synergy between structural, employment and rural development policies needs to be encouraged. In this context, Member States should ensure complementarity and coherence between actions to be financed by the European Regional Development Fund, the Cohesion Fund, the European Social Fund, the European Fisheries Fund and the EAFRD on a given territory and in a given field of activity. The main guiding principles as regards the demarcation line and the coordination mechanisms between actions supported by the different funds should be defined in the national strategic reference framework and the national strategy plan.

Soodustada tuleb koostoimet struktuuri-, tööhõive- ja maaelu arengupoliitika vahel. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Kalandusfondi ja EAFRDst rahastatavate tegevuste vastastikuse täiendavuse ja kooskõla. Peamised juhtpõhimõtted eri fondide toetatavate meetmete piiritlemise ja nende kooskõlastusmehhanismide osas tuleks määratleda riiklikus strateegilises viiteraamistikus/riikliku strateegia kavas.

For infrastructure investments, the scale of intervention could be a guiding principle. For example, for investments in transport and other infrastructure at Member State, regional or subregional level, cohesion policy instruments would be used, while at the local level the basic services measure under axis 3 could be used, ensuring the link between local and regional levels.

Infrastruktuuri investeeringute puhul peaks üheks juhtpõhimõtteks olema sekkumise ulatus. Näiteks peaks transporti ja teistesse infrastruktuuridesse liikmesriigi, piirkonna või alampiirkonna tasandil tehtavate investeeringute puhul kasutama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, samal ajal kui puhtalt kohalikul tasandil võiks kasutada põhiteenuste meedet 3. telje alusel, tagades seose kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel.

As regards the development of human capital, support under rural development would target farmers and the economic actors involved in the diversification of the rural economy. The population of rural areas could receive support as part of an integrated, bottom-up approach. Actions in these fields should be implemented in full compliance with the objectives of the European Employment Strategy, as set out in the Integrated Guidelines for Growth and Jobs, and coherent with the actions taken under the national reform programmes in the framework of the Lisbon process. The Education and Training 2010 work programme seeks to achieve the education and the training side of the Lisbon goals. Lifelong learning is at the heart of this programme and applies to all levels and types of education and training, including the agricultural, forestry and agrifood sectors.

Inimkapitali arengu osas oleks maaelu arengu alusel antav toetus suunatud põllumajandustootjatele ja majanduses tegevatele isikutele, kes on kaasatud maapiirkondade majanduse mitmekesistamisse. Maapiirkondade elanikkond saaks toetust ühtse altpoolt tuleva algatuse (nn bottom-up approach) raames. Nendes valdkondades tuleks meetmeid rakendada täielikus vastavuses Euroopa tööhõivestrateegia eesmärkidega, nagu on sätestatud majanduskasvu ja tööhõive ühtsetes suunistes ning vastavalt Lissaboni protsessi raames riiklike reformiprogrammide alusel võetud meetmetele. Tööprogrammi "Haridus ja koolitus 2010" eesmärk on saavutada hariduse ja koolitusega seotud Lissaboni eesmärgid. Elukestva õppe filosoofia on selle programmi keskmeks ning kehtib kõikide hariduse ja koolituse tasemete ja tüüpide puhul, sealhulgas põllumajanduses, metsanduses ning põllumajandus- ja toiduainesektoris.

4. THE REPORTING SYSTEM

4. ARUANDLUSSÜSTEEM

Regulation (EC) No 1698/2005 foresees strategic monitoring of the Community and national strategies. The basis for reporting on progress will be the common framework for monitoring and evaluation, to be established in cooperation with the Member States.

Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 nähakse ette ühenduse ja liikmesriikide strateegiate strateegiaseire. Arenguaruannete esitamise aluseks on ühine seire- ja hindamisraamistik, mis kehtestatakse koostöös liikmesriikidega.

The framework will provide a limited number of common indicators and a common methodology. It will be supplemented by programme-specific indicators to reflect the character of each programme area.

Selle raamistikuga sätestatakse piiratud arv ühiseid näitajaid ja ühine metoodika. Seda täiendatakse programmispetsiifiliste näitajatega, et peegeldada iga programmi valdkonna olemust.

A common set of indicators will allow aggregation of outputs, results and impacts at EU level and help assess progress in achieving Community priorities. Baseline indicators defined at the start of the programming period will allow for assessment of the initial situation and form the basis for the development of the programme strategy.

Ühiste näitajate kogum lubab väljundite, tulemuste ja mõjude koondamist ELi tasandil ning aitab hinnata edu ühenduse prioriteetide saavutamisel. Programmiperioodi alguses määratletud etalonnäitajad lubavad hinnata lähteolukorda ning on aluseks programmi strateegia väljaarendamisel.

Evaluation activities will take place on an ongoing basis, comprising at programme level ex ante, mid-term, and ex post evaluation, as well as other evaluation activity considered useful for improving programme management and impact. These will be accompanied by thematic studies and synthesis evaluations at Community level, as well as by the activities of the European network for rural development as a platform for exchange and capacity building for evaluation in Member States. The exchange of good practices and the sharing of evaluation results can contribute significantly to the effectiveness of rural development. In this respect, the European network should play a central role in facilitating contacts.

Hindamine toimub jooksvalt ning koosneb eel-, vahe- ja järelhindamisest programmi tasandil ning muust hindamistegevusest, mis on programmi haldamise ja mõju parandamiseks kasulik. Nende hindamistega kaasnevad temaatilised uuringud ja sünteeshinnangud ühenduse tasandil ning Euroopa maaelu arendamise võrgustiku tegevus kui platvorm liikmesriikides kogemuste vahetamiseks ja hindamise suutlikkuse suurendamiseks. Heade tavade vahetamine ning hindamistulemuste jagamine annab märkimisväärse panuse maaelu arengu tõhususse. Selles osas peaks Euroopa võrgustik mängima keskset rolli kontaktide hõlbustamisel.

[1] Presidency conclusions of the European Councils of Luxembourg ( 12 and 13 December 1997), Berlin ( 24 and 25 March 1999) and Brussels ( 24 and 25 October 2002).

[1] Luxembourg’i ( 12. ja 13. detsembril 1997), Berliini ( 24. ja 25. märtsil 1999) ja Brüsseli ( 24. ja 25. oktoobril 2002) Euroopa ülemkogude eesistujariikide järeldused.

[2] The OECD definition is based on the share of population living in rural communes (i.e. with less than 150 inhabitants per km2) in a given NUTS III region. See Extended Impact Assessment — SEC(2004) 931. This is the only internationally recognised definition of rural areas. However, in some cases, it does not fully take into account the population living in more densely populated rural areas, particularly in peri-urban zones. In the context of these guidelines, it is used only for statistical and descriptive purposes.

[2] OECD määratlus põhineb elanikkonna osal, kes elab maapiirkondades asuvates valdades (st vähem kui 150 elanikku km2 kohta) antud NUTS III piirkonnas. Vt mõju laiendatud hindamine – SEK(2004) 931. See on maapiirkondade ainus rahvusvaheliselt tunnustatud määratlus. Siiski ei võta see teatavatel juhtudel arvesse tihedamalt asustatud maapiirkondade elanikkonda, eelkõige linnalähedastes piirkondades. Nende suunistega seoses on seda kasutatud üksnes statistilistel ja kirjeldavatel eesmärkidel.

[3] As measured by GDP at purchasing power parity.

[3] Mõõdetuna SKTs ostujõu pariteedi järgi.

[4] Presidency conclusions of the European Council of Brussels ( 22 and 23 March 2005).

[4] Brüsseli Euroopa Ülemkogu ( 22. ja 23. märtsil 2005) eesistujariigi järeldused.

[5] Presidency conclusions of the European Council of Brussels ( 16 and 17 June 2005).

[5] Brüsseli Euroopa Ülemkogu ( 16. ja 17. juunil 2005) eesistujariigi järeldused.

[6] The work of the Standing Committee on Agricultural Research should also be taken into account in this context.

[6] Selles kontekstis tuleks arvesse võtta ka alalise põllumajandusuuringute komitee tööd.

[7] OJ L 327, 22.12.2000, p. 1. Directive as amended by Decision No 2455/2001/EC (OJ L 331, 15.12.2001, p. 1).

[7] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

[8] Presidency conclusions of the European Council of Brussels ( 25 and 26 March 2004).

[8] Brüsseli Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. märtsil 2004) eesistujariigi järeldused.

[9] Presidency conclusions of the European Council of Brussels ( 22 and 23 March 2005).

[9] Brüsseli Euroopa Ülemkogu ( 22. ja 23. märtsil 2005) eesistujariigi järeldused.

[10] OJ L 242, 10.9.2002, p. 1.

[10] EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

--------------------------------------------------

--------------------------------------------------