|
|
COMMISSION DIRECTIVE 94/79/EC of 21 December 1994 amending Council Directive 91/414/EEC concerning the placing of plant protection products on the market
|
Komisjoni direktiiv 94/79/EÜ,
|
|
THE COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES,
|
21. detsember 1994,
|
|
Having regard to the Treaty establishing the European Community,
|
millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta
|
|
Having regard to Council Directive 91/414/EEC of 15 July 1991 concerning the placing of plant protection products on the market (1), as last amended by Directive 94/43/EC (2), and in particular Article 18 (2) thereof,
|
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON
|
|
Whereas Annexes II and III to Directive 91/414/EEC set out the requirements for the dossier to be submitted by applicants respectively for the inclusion of an active substance in Annex I and for the authorization of a plant protection product;
|
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
|
|
Whereas it is necessary to indicate, in Annexes II and III, to the applicants, as precisely as possible, any details on the required information, such as the circumstances, conditions and technical protocols under which certain data have to be generated; whereas these provisions should be introduced as soon as available in order to permit applicants to use them in the preparation of their files;
|
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, [1] viimati muudetud direktiiviga 94/43/EÜ, [2] eriti selle artikli 18 lõiget 2,
|
|
Whereas it is now possible to introduce more precision with regard to the data requirements concerning toxicological and metabolism studies on the active substance provided for in Section 5 of Part A of Annex II;
|
ning arvestades, et:
|
|
Whereas it is also now possible to introduce more precision with regard to the data requirements concerning toxicological studies on the plant protection product provided for in Section 7 of Part A of Annex II;
|
direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas nähakse ette nõuded toimikutele, mis taotlejad peavad esitama toimeaine I lisasse kandmiseks ja taimekaitsevahendi jaoks loa saamiseks;
|
|
Whereas the measures provided for in this Directive are in accordance with the opinion of the Standing Committee on Plant Health,
|
II ja III lisas tuleb taotlejatele võimalikult täpselt esitada nõutava teabe üksikasjad, nagu asjaolud, tingimused ja tehnilised protokollid, mille alusel teatavaid andmeid tuleb koguda; kõnealused sätted tuleks võtta kasutusele kohe, kui need on olemas, et võimaldada taotlejatel kasutada neid oma toimikute ettevalmistamisel;
|
|
HAS ADOPTED THIS DIRECTIVE:
|
praegu on võimalik täpsustada toimeaine toksikoloogiliste uuringute ja ainevahetuse uuringute puhul vastavalt II lisa A osa 5. jaole nõutavaid andmeid;
|
|
|
praegu on samuti võimalik täpsustada taimekaitsevahendi toksikoloogiliste uuringute puhul vastavalt II lisa A osa 7. jaole nõutavaid andmeid;
|
|
Article 1
|
käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,
|
|
Directive 91/414/EEC is amended as follows:
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
|
|
1. in Part A of Annex II the section headed '5. Toxicological and metabolism studies on the active substance' is replaced by Annex I hereto;
|
Artikkel 1
|
|
2. in Part A of Annex III the section headed '7. Toxicological studies' is replaced by Annex II hereto;
|
Direktiivi 91/414/EMÜ muudetakse järgmiselt.
|
|
3. Point 1.2 of the introduction to Annexes II and III is replaced by the following: '1.2 where relevant, be generated using test guidelines, according to the latest adopted version, referred to or described in this Annex; in the case of studies initiated before the entry into force of the modification of this Annex, the information shall be generated using suitable internationally or nationally validated test guidelines or, in the absence thereof, test guidelines accepted by the competent authority;'
|
1. II lisa A osa 5. jagu pealkirjaga "Toimeaine toksikoloogilised ja ainevahetuse uuringud" asendatakse käesoleva direktiivi I lisaga.
|
|
4. in point 1.3 of the introduction to Annexes II and III, the following words are added at the end: 'in particular, when reference is made in this Annex to an EEC Method which consists in the transposal of a method developed by an international organization (e.g. OECD), Member States may accept that the required information is generated according to the latest version of that method if at the initiation of the studies the EEC Method has not yet been updated;'.
|
2. III lisa A osa 7. jagu pealkirjaga "Toksikoloogilised uuringud" asendatakse käesoleva direktiivi II lisaga.
|
|
|
3. II ja III lisa sissejuhatuse punkt 1.2 asendatakse järgmisega: "1.2. tuleb koguda, kasutades vajaduse korral käesolevas lisas osutatud või kirjeldatud suuniseid vastavalt viimati vastuvõetud versioonile; uuringute puhul, millega on alustatud enne käesoleva lisa muudatuse jõustumist, kasutatakse teabe kogumiseks rahvusvahelisel tasandil või asjaomases riigis kehtivaid asjakohaseid suuniseid või nende puudumise korral pädeva asutuse vastuvõetud suuniseid;"
|
|
Article 2
|
4. II ja III lisa sissejuhatuse punktile 1.3 lisatakse järgmine tekst: "eelkõige juhul, kui käesolevas lisas osutatakse EMÜ meetodile, mis on üle võetud rahvusvahelise organisatsiooni (nt OECD) väljatöötatud meetodist, võivad liikmesriigid lubada, et nõutud teave kogutakse vastavalt kõnealuse meetodi viimasele versioonile, kui uuringute alustamisel ei ole EMÜ meetodit veel ajakohastatud;".
|
|
Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive by 31 January 1996. They shall immediately inform the Commission thereof.
|
Artikkel 2
|
|
When Member States adopt these provisions, these shall contain a reference to this Directive or shall be accompanied by such reference at the time of their official publication. The procedure for such reference shall be adopted by Member States
|
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid 31. jaanuariks 1996. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
|
|
|
Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, viitavad nad nendes või normide ametliku avaldamise korral lisavad viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
|
|
Article 3
|
Artikkel 3
|
|
This Directive shall enter into force on 1 February 1995.
|
Käesolev direktiiv jõustub 1. veebruaril 1995.
|
|
|
Artikkel 4
|
|
Article 4
|
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
|
|
This Directive is addressed to the Member States.
|
|
|
Done at Brussels, 21 December 1994.
|
Brüssel, 21. detsember 1994
|
|
For the Commission
|
Komisjoni nimel
|
|
René STEICHEN
|
komisjoni liige
|
|
Member of the Commission
|
René Steichen
|
|
|
[1] EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
|
|
(1) OJ No L 230, 19. 8. 1991, p. 1.(2) OJ No L 227, 1. 9. 1994, p. 31.
|
[2] EÜT L 227, 1.9.1994, lk 31.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
|
ANNEX I
|
I LISA
|
|
'5. TOXICOLOGICAL AND METABOLISM STUDIES
|
"5. TOKSIKOLOOGILISED JA AINEVAHETUSE UURINGUD
|
|
Introduction
|
Sissejuhatus
|
|
(i) The information provided, taken together with that provided for one or more preparations containing the active substance, must be sufficient to permit an evaluation to be made as to the risks for man, associated with the handling and use of plant protection products containing the active substance, and the risk for man arising from residual traces remaining in food and water. In addition, the information provided must be sufficient to:
|
i) Esitatud teave koos ühe või mitme toimeainet sisaldava preparaadi kohta esitatud teabega peab olema piisav, et võimaldada hinnata inimestele tekkivaid ohte seoses toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite käitlemise ja kasutamisega ning ohte, mis tulenevad toidus ja vees esinevatest jääkidest. Lisaks peab esitatud teave olema piisav, et:
|
|
- permit a decision to be made as to whether, or not, the active substance can be included in Annex I,
|
- võimaldada otsustada, kas toimeaine võib kanda I lisasse,
|
|
- specify appropriate conditions or restrictions to be associated with any inclusion in Annex I,
|
- täpsustada asjakohased tingimused või piirangud seoses toimeaine kandmisega I lisasse,
|
|
- classify the active substance as to hazard,
|
- liigitada toimeainet ohtlikkuse alusel,
|
|
- establish a relevant acceptable daily intake (ADI) level for man,
|
- kehtestada asjakohane aktsepteeritav päevadoos (ADI) inimese jaoks,
|
|
- establish acceptable operator exposure level(s) (AOEL),
|
- kehtestada ainega kokkupuutumise vastuvõetav ulatus,
|
|
- specify the hazard symbols, the indications of danger, and the risk and safety phrases for the protection of man, animals and the environment to be included in packaging (containers),
|
- täpsustada inimeste, loomade ja keskkonna kaitseks pakenditele (konteineritele) lisatavad ohusümbolid, ohumärgid ning riski- ja ohutuslaused,
|
|
- identify relevant first aid measures as well as appropriate diagnostic and therapeutic measures to be followed in the event of poisoning in man, and
|
- määrata kindlaks asjakohased esmaabivõtted ning diagnostika- ja ravivõtted, mida tuleb kasutada inimestel tekkiva mürgistuse korral, ning
|
|
- permit an evaluation to be made as to the nature and extent of the risks for man, animals (species normally fed and kept or consumed by man) and of the risks for other non-target vertebrate species.
|
- võimaldada hinnata tekkivate ohtude laadi ja ulatust inimestele ja loomadele (liigid, keda inimene tavaliselt peab ja toidab või kelle saadusi ta tarvitab) ning muudele selgroogsete liikidele peale sihtliikide.
|
|
(ii) There is a need to investigate and report all potentially adverse effects found during routine toxicological investigations (including effects on organs and special systems such as immunotoxicity and neurotoxicity) and to undertake and report such additional studies which may be necessary to investigate the probable mechanism involved, to establish Noaels (no observed adverse effect levels), and to assess the significance of these effects. All available biological data and information which is relevant to the assessment of the toxicological profile of the substance tested, must be reported.
|
ii) Tuleb uurida kõiki tavapäraste toksikoloogiliste uuringute käigus avastatud võimalikke kahjulikke mõjusid (sealhulgas organitele ja erisüsteemidele avalduvaid mõjusid nagu immuuntoksilisust ja neurotoksilisust) ja need registreerida ning viia läbi ja registreerida täiendavad uuringud, mis võivad olla vajalikud tõenäolise toimemehhanismi uurimiseks, täheldatava kahjuliku toimeta dooside kindlaksmääramiseks ja kõnealuste mõjude olulisuse hindamiseks. Kõik kättesaadavad bioloogilised andmed, mis on asjakohased kontrollitava aine toksikoloogiliste omaduste hindamisel, tuleb registreerida.
|
|
(iii) In the context of the influence that impurities can have on toxicological behaviour, it is essential that for each study submitted, a detailed description (specification) of the material used, as mentioned under section 1 point 11 be provided. Tests should be conducted using active substance of that specification to be used in the manufacture of preparations to be authorized, except where radiolabelled material is required or permitted.
|
iii) Võttes arvesse mõju, mida lisandid võivad toksikoloogilisele käitumisele avaldada, on oluline, et iga uuringu puhul esitatakse kasutatud materjali üksikasjalik kirjeldus (spetsifikatsioon) vastavalt 1. jao punktile 11. Katsete tegemisel tuleb kasutada loa saamiseks esitatud preparaatide valmistamisel kasutatava spetsifikatsiooniga toimeainet, välja arvatud juhul, kui nõutakse radiomärgistatud aine kasutamist või kui see on lubatud.
|
|
(iv) Where studies are conducted using an active substance produced in the laboratory or in a pilot plant production system, the studies must be repeated using the active substance as manufactured, unless it can be justified that the test material used is essentially the same, for the purposes of toxicological testing and assessment. In cases of uncertainty, appropriate bridging studies must be submitted to serve as a basis for a decision as to the possible need for repetition of the studies.
|
iv) Kui uuringutes kasutatakse laboris või katsetootmise käigus toodetud toimeainet, tuleb toksikoloogilise uuringu ja hinnangu jaoks teha kordusuuring, kasutades tehases toodetud toimeainet, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et kasutatud katsematerjal on suures osas sama. Kahtluse korral tuleb esitada asjakohased lisauuringud, mille alusel tehakse otsus uuringute kordamise vajaduse kohta.
|
|
(v) In the case of studies in which dosing extends over a period, dosing should preferably be done using a single batch of active substance if stability permits.
|
v) Uuringute puhul, kus doseerimine toimub teatava ajavahemiku jooksul, tuleks doseerimisel soovitavalt kasutada ühte toimeaine partiid, kui stabiilsus seda võimaldab.
|
|
(vi) For all studies actual achieved dose in mg/kg body weight, as well as in other convenient units, must be reported. Where dosing via the diet is utilized the test compound must be distributed uniformly in the diet.
|
vi) Kõikide uuringute puhul tuleb registreerida tegelik saavutatud doos milligrammides kehakaalu kilogrammi kohta ja muudes asjakohastes ühikutes. Kui doseeritakse sööda kaudu, tuleb uuritav ühend jaotada ühtlaselt kogu söödas.
|
|
(vii) Where, as a result of metabolism or other processes in or on treated plants, or as a result of processing of treated products, the terminal residue (to which consumers or workers as defined in Annex III, point 7.2.3 will be exposed) contains a substance which is not the active substance itself and is not identified as a metabolite in mammals, it will be necessary to carry out toxicity studies on these components of the terminal residue unless it can be demonstrated that consumer or worker exposure to these substances does not constitute a relevant risk to health. Toxicokinetic and metabolism studies relating to metabolites and degradation products should only be conducted if toxicity findings of the metabolite cannot be evaluated by the available results relating to the active substance.
|
vii) Kui töödeldud taimedes või nende pinnal toimunud ainevahetusprotsesside või muude protsesside tulemusel või töödeldud saaduste töötlemise tulemusel sisaldab lõppjääk (millega tarbijad või töötajad puutuvad kokku vastavalt III lisa punktis 7.2.3 sätestatud määratlusele) ainet, mis ei ole toimeaine ning mida ei määratleta imetajate metaboliidina, tuleb teha selliste lõppjäägis sisalduvate ainete mürgisuse uuring, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et tarbija või töötaja kokkupuude kõnealuste ainetega ei põhjusta märkimisväärset riski tervisele. Metaboliitide ja lagunemisproduktide toksikokineetilised ja ainevahetuse uuringud tuleb teha üksnes juhul, kui metaboliitide toksilisust ei saa hinnata toimeainet käsitlevate olemasolevate tulemuste põhjal.
|
|
(viii) The way of administration of the test substance depends on the main exposure routes. In cases where exposure is mainly by the gas phase, it can be more appropriate to perform inhalation studies instead of oral studies.
|
viii) Testaine manustamise viis sõltub peamistest kokkupuuteviisidest. Kui kokkupuude toimub peamiselt gaasifaasis, võib olla asjakohasem teha suukaudse manustamise uuringu asemel sissehingamisuuring.
|
|
5.1. Studies on absorption, distribution, excretion and metabolism in mammals
|
5.1. Imendumise, jaotumise, eritumise ja ainevahetuse uuring imetajate puhul
|
|
Quite limited data, as described below and restricted to one test species (normally the rat) may be all that is required in this area. These data can provide information useful in the design and interpretation of subsequent toxicity tests. However, it must be remembered that information on interspecies differences may be crucial in extrapolation of animal data to man and information on percutaneous penetration, absorption, distribution, excretion and metabolism may be useful in operator risk assessments. It is not possible to specify detailed data requirements in all areas, since the exact requirements will be dependant upon the results obtained for each particular test substance.
|
Selles valdkonnas võib vastavalt allpool kirjeldatule piisata üsna vähestest andmetest ning ühest katseliigist (tavaliselt rott). Nende andmete põhjal on võimalik saada kasulikku teavet hilisemate mürgisuse testide kavandamiseks ja tõlgendamiseks. Tuleb siiski meeles pidada, et teave liikidevaheliste erinevuste kohta võib olla otsustava tähtsusega loomi käsitlevate andmete ekstrapoleerimisel inimestele ning teave läbi naha tungimise, imendumise, jaotumise, eritumise ja ainevahetuse kohta võib olla vajalik kasutaja riski hindamisel. Ei ole võimalik kindlaks määrata üksikasjalikke nõudeid kõikide valdkondade andmete kohta, kuna täpsed nõuded sõltuvad iga konkreetse testaine puhul saadud tulemustest.
|
|
Aim of the test:
|
Katse eesmärk
|
|
The tests should provide sufficient data to permit:
|
Katsest peaks saama piisavalt teavet, et:
|
|
- an evaluation of the rate and extent of absorption,
|
- hinnata imendumise kiirust ja määra,
|
|
- the tissue distribution and the rate and extent of excretion of the test substance and the relevant metabolites,
|
- hinnata testaine ja asjakohaste metaboliitide jaotumist kudedes ning eritumise kiirust ja määra,
|
|
- the identification of metabolites and the metabolic pathway.
|
- teha kindlaks metaboliidid ja ainevahetusrada.
|
|
The effect of dose level on these parameters and whether results are different after single versus repeated doses, should also be investigated.
|
Tuleks uurida ka doosi mõju kõnealustele näitajatele ning seda, kas tulemused erinevad ühekordsete ja korduvate dooside puhul.
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
A single dose toxicokinetic study in rats (oral route of administration) in at least two dose levels as well as a repeated dose toxicokinetic study in rats (oral route of administration) at a single dose level, must be conducted and reported. It may be necessary in some cases to perform additional studies on another species (such as goat or chicken).
|
Tuleb läbi viia ja registreerida ühekordse doosi toksikokineetiline uuring rottide puhul (suukaudne manustamine) vähemalt kahe doositasemega ja kordusdoosi toksikokineetiline uuring rottide puhul (suukaudne manustamine) vähemalt ühe doositasemega. Mõnel juhul võib olla vajalik teha lisauuringuid teiste liikidega (nt kitsede või kanadega).
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
Commission Directive 87/302/EEC of 18 November 1987 adapting to technical progress for the ninth time Council Directive 67/548/EEC on the approximation of laws, regulations and administrative provisions relating to the classification, packaging and labelling of dangerous substances (1), part B, Toxicokinetics.
|
Komisjoni 18. novembri 1987. aasta direktiivi 87/302/EMÜ (millega kohandatakse üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta) [1] B osa "Toksikokineetika".
|
|
5.2. Acute toxicity
|
5.2. Äge mürgisus
|
|
The studies, data and information to be provided and evaluated must be sufficient to permit the identification of effects following a single exposure to the active substance, and in particular to establish, or indicate:
|
Esitatavad ja hinnatavad uuringud ja andmed peavad olema piisavad, et võimaldada kindlaks teha mõju pärast ühekordset kokkupuudet toimeainega ning eelkõige võimaldada kindlaks teha:
|
|
- the toxicity of the active substance;
|
- toimeaine mürgisus,
|
|
- the time course and characteristics of the effects with full details of behavioural changes and possible gross pathological findings at post-mortem;
|
- mõju ajaline kulg ja omadused ning kõik üksikasjad käitumismuutuste ja võimalike kogupatoloogiliste leidude kohta lahkamisel,
|
|
- where possible mode of toxic action; and
|
- võimaluse korral toksilise toime liik ning
|
|
- the relative hazard associated with the different routes of exposure.
|
- suhteline oht seoses eri kokkupuuteviisidega.
|
|
While the emphasis must be on estimating the toxicity ranges involved, the information generated must also permit the active substance to be classified in accordance with Council Directive 67/548/EEC. The information generated through acute toxicity testing is of particular value in assessing hazards likely to arise in accident situations.
|
Kuigi tähelepanu tuleb pöörata asjakohaste mürgisuse määrade hindamisele, peab kogutud teabe põhjal olema samuti võimalik liigitada toimeainet vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ. Ägeda mürgistuse katsete põhjal saadud teave on eriti oluline õnnetusjuhtumite korral tekkida võivate ohtude hindamisel.
|
|
5.2.1. Oral
|
5.2.1. Suukaudne
|
|
Circumtances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
The acute oral toxicity of the active substance must always be reported.
|
Toimeaine äge suukaudne mürgisus tuleb igal juhul registreerida.
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test must be carried out in accordance with the Annex to Commission Directive 92/69/EEC of 31 July 1992 adapting to technical progress for the seventeenth time Council Directive 67/548/EEC on the approximation of laws, regulations and administrative provisions relating to the classification, packaging and labelling of dangerous substances (2), Method B1 or B1 bis.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt komisjoni 31. juuli 1992. aasta direktiivi 92/69/EMÜ (millega kohandatakse seitsmeteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta) [2] lisas esitatud meetodile B1 või B1 a.
|
|
5.2.2. Percutaneous
|
5.2.2. Nahale sattumisel
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
The acute percutaneous toxicity of the active substance must always be reported.
|
Toimeaine nahale sattumisel tekkinud äge mürgisus tuleb alati registreerida.
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
Both local and systemic effects must be investigated. The test must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC method B3.
|
Tuleb uurida nii kohalikku kui süsteemset toimet. Katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B3.
|
|
5.2.3. Inhalation
|
5.2.3. Sissehingamisel
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
The inhalation toxicity of the active substance must be reported where the active substance is:
|
Toimeaine mürgisus sissehingamisel tuleb registreerida, kui toimeaine on:
|
|
- a gas or liquified gas,
|
- gaas või veeldatud gaas,
|
|
- is to be used as a fumigant,
|
- kasutatav fumigandina,
|
|
- is to be included in a smoke generating, aerosol or vapour releasing preparation,
|
- suitsu, aerosooli või auru tekitava preparaadi koostises,
|
|
- is to be used with fogging equipment,
|
- kasutatav pihustiga,
|
|
- has a vapour pressure > 1 × 10-2 Pa and is to be included in preparations to be used in enclosed spaces such as warehouses or glasshouses,
|
- aururõhuga < 1 × 10-2 Pa ning on selliste preparaatide koostises, mida kasutatakse suletud ruumides, nt ladudes või kasvuhoonetes,
|
|
- is to be included in preparations which are powders containing a significant proportion of particles of diameter > 50 µm (> 1 % on a weight basis), or
|
- selliste pulbriliste preparaatide koostises, mis sisaldavad olulisel hulgal osakesi läbimõõduga < 50 μm (< 1 % massist), või
|
|
- is to be included in preparations to be applied in a manner which generates a significant proportion of particles or droplets of diameter < 50µM (> 1 % on a weight basis).
|
- selliste preparaatide koostises, mida manustatakse viisil, mis tekitab olulisel hulgal osakesi või tilkasid läbimõõduga < 50 μm (< 1 % massist).
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B2.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B2.
|
|
5.2.4. Skin irritation
|
5.2.4. Naha ärritus
|
|
Aim of the test
|
Katse eesmärk
|
|
The test will provide the potential of skin irritancy of the active substance including the potential reversibility of the effects observed.
|
Katsega kontrollitakse toimeaine võimalikku nahka ärritavat toimet, sealhulgas täheldatud toime võimalikku pöörduvust.
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
The skin irritancy of the active substance must be determined except where it is likely, as indicated in the test guideline, that severe skin effects may be produced or that effects can be excluded.
|
Toimeaine nahka ärritav toime tuleb kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui vastavalt katse läbiviimise suunistele on tõenäoline, et aine võib tekitada tõsiseid nahakahjustusi või et toimet saab välistada.
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The acute skin irritation must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B4.
|
Ägeda nahka ärritava toime katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B4.
|
|
5.2.5. Eye irritation
|
5.2.5. Silmade ärritus
|
|
Aim of test
|
Katse eesmärk
|
|
The test will provide the potential of eye irritancy of the active substance including the potential reversibility of the effects observed.
|
Katsega kontrollitakse toimeaine võimalikku silmi ärritavat toimet, sealhulgas täheldatud toime võimalikku pöörduvust.
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
Eye irritation tests must be conducted except where it is likely, as indicated in the test guideline, that severe effects on the eyes may be produced.
|
Silmi ärritav toime tuleb kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui vastavalt katse läbiviimise suunistele on tõenäoline, et aine võib tekitada tõsiseid silmakahjustusi.
|
|
Test guidelines
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The acute eye irritation must be determined in accordance with Directive 92/69/EEC Method B5.
|
Ägeda silmi ärritava toime katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B5.
|
|
5.2.6. Skin sensitization
|
5.2.6. Naha sensibiliseerimine
|
|
Aim of test
|
Katse eesmärk
|
|
The test will provide sufficient information to assess the potential of the active substance to provoke skin sensitization reactions.
|
Katsega saadakse piisavalt teavet, et hinnata toimeaine võimet põhjustada naha sensibiliseerimist.
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
The test must always be carried out except where the substance is a known sensitizer.
|
Katse tuleb läbi viia igal juhul, välja arvatud juhul, kui aine on tuntud sensibilisaator.
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B6.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B6.
|
|
5.3. Short-term toxicity
|
5.3. Lühiajaline mürgisus
|
|
Short-term toxicity studies must be designed to provide information as to the amount of the active substance that can be tolerated without toxic effects under the conditions of the study. Such studies provide useful data on the risks for those handling and using preparations containing the active substance. In particular, short-term studies provide an essential insight into possible cumulative actions of the active substance and the risks to workers who may be intensively exposed. In addition short-term studies provide information useful in the design of chronic toxicity studies.
|
Lühiajalise mürgisuse uuring peab andma teavet toimeaine hulga kohta, mida on uuringutingimustes võimalik taluda, ilma et tekiks toksilist mõju. Selliste uuringute põhjal saadakse olulisi andmeid toimeainet sisaldavate preparaatide käitlejatele ja kasutajatele tekkivate riskide kohta. Lühiajalised uuringud annavad eelkõige olulist teavet toimeaine võimaliku kumulatiivse toime kohta ning nendele töötajatele tekkiva riski kohta, kes võivad toimeainega intensiivselt kokku puutuda. Lisaks sellele annavad lühiajalised uuringud kasulikku teavet kroonilise mürgisuse uuringute kavandamiseks.
|
|
The studies, data and information to be provided and evaluated, must be sufficient to permit the identification of effects following repeated exposure to the active substance, and in particular to further establish, or indicate:
|
Esitatavad ja hinnatavad uuringud ja andmed peavad olema piisavad, et võimaldada kindlaks teha mõju pärast korduvat kokkupuudet toimeainega ning eelkõige võimaldada lisaks sellele kindlaks teha:
|
|
- the relationship between dose and adverse effects,
|
- doosi ja kahjuliku mõju seos,
|
|
- toxicity of the active substance including where possible the Noael,
|
- toimeaine mürgisus ja võimaluse korral täheldatava kahjuliku toimeta doos,
|
|
- target organs, where relevant,
|
- vajaduse korral sihtorganid,
|
|
- the time course and characteristics of poisoning with full details of behavioural changes and possible pathological findings at post-mortem,
|
- mürgistuse ajaline kulg ja omadused ning kõik üksikasjad käitumismuutuste ja võimalike patoloogiliste leidude kohta lahkamisel,
|
|
- specific toxic effects and pathological changes produced,
|
- eriline toksiline mõju ja tekkinud patoloogilised muutused,
|
|
- where relevant the persistence and reversibility of certain toxic effects observed, following discontinuation of dosing,
|
- vajaduse korral teatava täheldatud toksilise mõju püsivus ja pöörduvus pärast manustamise lõpetamist,
|
|
- where possible, the mode of toxic action, and
|
- võimaluse korral toksilise toime liik ja
|
|
- the relative hazard associated with the different routes of exposure.
|
- suhteline oht seoses eri kokkupuuteviisidega.
|
|
5.3.1. Oral 28-day study
|
5.3.1. 28päevane suukaudse manustamise uuring
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
Although it is not mandatory to perform 28-day short term studies, they can be useful as range finding tests. Where conducted they must be reported, since the results could be of particular value in the identification of adaptive responses which can be masked in chronic toxicity studies.
|
Kuigi 28päevased lühiajalised uuringud ei ole kohustuslikud, võivad need olla vajalikud doosipiirkonna määramise katsetena. Kui katsed tehakse, tuleb need registreerida, kuna tulemused võivad olla eriti väärtuslikud selleks, et identifitseerida adaptiivseid reaktsioone, mis võivad kroonilise mürgistuse uuringute korral olla maskeeritud.
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B7.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B7.
|
|
5.3.2. Oral 90-day study
|
5.3.2. 90päevane suukaudse manustamise uuring
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
The short-term oral toxicity (90 day) of the active substance to both rat and dog, must always be reported. Where there is evidence that the dog is significantly more sensitive and where such data are likely to be of value in extrapolating results obtained to man, a 12-month toxicity study in dogs must be conducted and reported.
|
Toimeaine suukaudsel manustamisel tekkiv lühiajaline mürgisus (90 päeva) nii rottidel kui koertel tuleb alati registreerida. Kui on tõendeid, et koerad on oluliselt tundlikumad, ning kui sellised andmed võivad olla vajalikud tulemuste ekstrapoleerimisel inimestele, tuleb läbi viia ja registreerida 12kuuline toksilisuse uuring koertel.
|
|
Test guidelines
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
Directive 87/302/EEC, Part B, sub-chronic oral toxicity test.
|
Direktiivi 87/302/EMÜ B osa, suukaudse subkroonilise mürgisuse katse
|
|
5.3.3. Other routes
|
5.3.3. Muud kokkupuuteviisid
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
For the assessment of operator exposure additional percutaneous studies may be useful.
|
Kasutaja kokkupuute hindamiseks võib olla kasulik teha täiendavaid nahale sattumise uuringuid.
|
|
For volatile substances (vapour pressure >10-2 Pascal) expert judgment is required to decide whether the short term studies have to be performed by oral or inhalation exposure.
|
Lenduvate ainete puhul (aururõhk < 10-2 Pa) on nõutav ekspertarvamus, et otsustada, kas lühiajaline uuring tuleb teha suukaudse manustamise või sissehingamise kohta.
|
|
Test guidelines
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
- 28-day dermal: Directive 92/69/EEC Method B9,
|
- 28 päeva, nahakaudne: direktiiv 92/69/EMÜ, meetod B9,
|
|
- 90-day dermal: Directive 87/302/EEC, Part B, sub-chronic dermal toxicity study,
|
- 90 päeva, nahakaudne: direktiiv 87/302/EMÜ, B osa, "Nahakaudse subkroonilise mürgisuse uuring",
|
|
- 28-day inhalation: Directive 92/69/EEC Method B8,
|
- 28 päeva, sissehingamine: direktiiv 92/69/EMÜ, meetod B8,
|
|
- 90-day inhalation: Directive 87/302/EEC, Part B, sub-chronic inhalation toxicity study.
|
- 90 päeva, sissehingamine: direktiiv 87/302/EMÜ, B osa, "Sissehingamisel tekkiva subkroonilise mürgisuse uuring".
|
|
5.4. Genotoxicity testing
|
5.4. Genotoksilisuse katse
|
|
Aim of the test
|
Katse eesmärk
|
|
These studies are of value in:
|
Need uuringud on olulised:
|
|
- the prediction of genotoxic potential
|
- genotoksilise potentsiaali hindamiseks,
|
|
- the early identification of genotoxic carcinogens
|
- genotoksiliste kantserogeenide varajaseks identifitseerimiseks,
|
|
- the elucidation of the mechanism of action of some carcinogens
|
- teatavate kantserogeenide toimemehhanismi selgitamiseks.
|
|
To avoid responses that are artifacts of the test system, excessively toxic doses must not be used in either in vitro or in vivo assays for mutagenicity. This approach should be regarded as general guidance. It is important that a flexible approach is adopted, with selection of further tests being dependant upon interpretation of results at each stage.
|
Selleks et vältida tulemusi, mis on katsesüsteemi artefaktid, ei tohi in vitro ega in vivo mutageensuse analüüsidel kasutada liiga toksilisi doose. Seda seisukohta tuleks käsitada üldsuunisena. Oluline on tegutseda paindlikult ja valida edasised katsed vastavalt tulemuste tõlgendamisele igal etapil.
|
|
5.4.1. In vitro studies
|
5.4.1. In vitro katsed
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
In vitro mutagenicity tests (bacterial assay for gene mutation, test for clastogenicity in mammalian cells and test for gene mutation in mammalian cells) must always be performed.
|
In vitro mutageensuse katsed (geenmutatsioonide bakteriaalne analüüs, klastogeensuse katse imetajate rakkudes ja geenmutatsioonide katse imetajate rakkudes) tuleb alati läbi viia.
|
|
Test guidelines
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
Acceptable test guidelines are:
|
Aktsepteeritavad katse läbiviimise suunised on:
|
|
Directive 92/69/EEC Method B14 - Salmonella Typhimurium reverse mutation assay
|
direktiiv 92/69/EMÜ, meetod B14 — Salmonella Typhimurium'i pöördmutatsiooni katse,
|
|
Directive 92/69/EEC Method B10 - in vitro mammalian cytogenetic test
|
direktiiv 92/69/EMÜ, meetod B10 — imetajate tsütogeneetiline katse in vitro,
|
|
Directive 87/302/EEC, Part B - in vitro mammalian cell gene mutation test
|
direktiiv 87/302/EMÜ, B osa — imetajate rakkude geenmutatsiooni katse in vitro.
|
|
5.4.2. In vivo studies in somatic cells
|
5.4.2. In vivo katsed keharakkudes
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
If all the results of the in vitro studies are negative further resting must be done with consideration of other relevant information available (including toxicokinetic, toxicodynamic and physico-chemical data and data on analogous substances). The test can be an in vivo study or an in vitro study using a different metabolizing system from that/those previously used.
|
Kui kõik in vitro katsete tulemused on negatiivsed, tuleb edasiste katsete tegemisel võtta arvesse muud asjakohast kättesaadavat teavet (sealhulgas toksikokineetilisi, toksikodünaamilisi ja füüsikalis-keemilisi andmeid ja andmeid analoogiliste ainete kohta). Katse võib olla in vivo uuring või in vitro uuring, mille puhul kasutatakse eelnevalt kasutatud ainevahetussüsteemi(de)st erinevat süsteemi.
|
|
If the in vitro cytogenetic test is positive, an in vivo test using somatic cells (metaphase analysis in rodent bone marrow or micronucleus test in rodents) must be conducted.
|
Kui in vitro tsütogeneetiline katse tulemus on positiivne, tuleb läbi viia in vivo katse keharakkudega (metafaasi analüüs näriliste luuüdis või pisituuma katse närilistega).
|
|
If either of the in vitro gene mutation tests are positive, an in vivo test to investigate unscheduled DNA synthesis or a mouse spot test must be conducted.
|
Kui ühe in vitro geenimutatsiooni katse tulemus on positiivne, tuleb läbi viia in vivo katse planeerimata DNA-sünteesi uurimiseks või hiire täppkatse.
|
|
Test guidelines
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
Acceptable test guidelines are:
|
Aktsepteeritavad katse läbiviimise suunised on:
|
|
Directive 92/69/EEC Method B12 - Micronucleus test,
|
direktiiv 92/69/EMÜ, meetod B12 — pisituuma katse,
|
|
Directive 87/302/EEC Part B - Mouse spot test,
|
direktiiv 87/302/EMÜ, B osa — hiire täppkatse,
|
|
Directive 92/69/EEC Method B11 - In vivo Mammalian Bone-Marrow cytogenetic test, Chromosomal analysis.
|
direktiiv 92/69/EMÜ, meetod B11 — imetaja luuüdi tsütogeneetiline katse in vivo, kromosoomianalüüs.
|
|
5.4.3. In vivo studies in germ cells
|
5.4.3. In vivo katsed idurakkudes
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
When any result of an in vivo study in somatic cells is positive, in vivo testing for germ cell effects may be justified. The necessity for conducting these tests will have to be considered on a case by case basis, taking into account information regarding toxicokinetics, use and anticipated exposure. Suitable tests would need to examine interaction with DNA (such as the dominant lethal assay), to look at the potential for inherited effects and possibly make a quantitative assessment of heritable effects. It is recognized that in view of their complexity, the use of quantitative studies would require strong justification.
|
Kui in vivo katse mõni tulemus keharakkudes on positiivne, võib olla õigustatud viia läbi in vivo katse idurakkudes. Selliste katsete tegemise vajadust tuleb kaaluda iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse teavet toksikokineetika, kasutuse ja eeldatava kokkupuute kohta. Sobivate katsetega tuleb uurida vastastoimet DNAga (nt dominantsete letaalmutatsioonide analüüs), vaadelda pärilike mõjude võimalikkust ning teha pärilike mõjude kvantitatiivne hinnang. Kvantitatiivsete uuringute keerulisust silmas pidades on tunnustatud, et nende kasutamine peab olema mõjuvalt põhjendatud.
|
|
5.5. Long term toxicity and carcinogenicity
|
5.5. Pikaajaline mürgisus ja kantserogeensus
|
|
Aim of the test
|
Katse eesmärk
|
|
The long-term studies conducted and reported, taken together with other relevant data and information on the active substance, must be sufficient to permit the identification of effects, following repeated exposure to the active substance, and in particular must be sufficient to:
|
Läbiviidud ja registreeritud pikaajalised uuringud koos muu asjakohase teabega toimeaine kohta peavad olema piisavad, et võimaldada kindlaks teha toimet pärast korduvat kokkupuudet toimeainega, ning eelkõige piisavad selleks, et:
|
|
- identify adverse effects resulting from exposure to the active substance,
|
- teha kindlaks toimeainega kokkupuutest tulenevad kahjulikud mõjud,
|
|
- identify target organs, where relevant,
|
- vajaduse korral teha kindlaks sihtorganid,
|
|
- establish the dose-response relationship,
|
- määrata kindlaks doosi ja sellele reageerimise suhe,
|
|
- identify changes in toxic signs and manifestations observed, and
|
- teha kindlaks täheldatud mürgisuse märkide ja ilmingute muudatused ning
|
|
- establish the Noael.
|
- määrata kindlaks täheldatava kahjuliku toimeta doos.
|
|
Similarly, the carcinogenicity studies taken together with other relevant data and information on the active substance, must be sufficient to permit the hazards for humans, following repeated exposure to the active substance, to be assessed, and in particular must be sufficient:
|
Sarnaselt peavad kantserogeensuse uuringud koos muu asjakohase teabega toimeaine kohta olema piisavad, et võimaldada hinnata inimestele tekkivaid ohte pärast korduvat kokkupuudet toimeainega, ning eelkõige piisavad selleks, et:
|
|
- to identify carcinogenic effects resulting from exposure to the active substance,
|
- teha kindlaks toimeainega kokkupuutest tulenev kantserogeensus,
|
|
- to establish the species and organ specificity of tumours induced,
|
- määrata tekitatud kasvajate liigid ja organspetsiifilisus,
|
|
- to establish the dose-response relationship, and
|
- määrata kindlaks doosi ja sellele reageerimise suhe ning
|
|
- for non-genotoxic carcinogens, to identify the maximum dose eliciting no adverse effect (threshold dose).
|
- muude kui genotoksiliste kantserogeenide puhul teha kindlaks suurim doos, mis ei tekita kahjulikku mõju (doosi alampiir).
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
The long-term toxicity and carcinogenicity of all active substances must be determined. If in exceptional circumstances, it is claimed that such testing is unnecessary, that claim must be fully justified, viz. toxicokinetic data demonstrates that absorption of the active substance does not occur from the gut, through the skin or via the pulmonary system.
|
Tuleb kindlaks määrata kõikide toimeainete pikaajaline mürgisus ja kantserogeensus. Kui erandlikel asjaoludel väidetakse, et selline katse ei ole vajalik, tuleb seda väidet asjakohaselt põhjendada, nt kui toksikokineetiliste andmete põhjal on näha, et toimeaine ei imendu soole, naha ega hingamissüsteemi kaudu.
|
|
Test conditions
|
Katsetingimused
|
|
A long-term oral toxicity and carcinogenicity study (two years) of the active substance must be conducted using the rat as test species; these studies can be combined.
|
Tuleb läbi viia toimeaine pikaajalise suukaudse mürgisuse ja kantserogeensuse uuring (kaks aastat), kasutades katseloomaliigina rotte; neid uuringuid võib kombineerida.
|
|
A carcinogenicity study of the active substance must be conducted using the mouse as test species.
|
Tuleb läbi viia toimeaine kantserogeensuse uuring, kasutades katseloomaliigina hiiri.
|
|
Where a non-genotoxic mechanism for carcinogenicity is suggested, a well argued case, supported with relevant experimental data, including that necessary to elucidate the possible mechanism involved, must be provided.
|
Kui kantserogeensuse puhul soovitatakse muud kui genotoksilist mehhanismi, tuleb esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtum koos asjakohaste katseandmetega, sealhulgas võimaliku kaasatud mehhanismi selgitamiseks vajalike andmetega.
|
|
While the standard reference points for treatment responses are concurrent control data, historical control data, may be helpful in the interpretation of particular carcinogenicity studies. Where submitted, historical control data should be from the same species and strain, maintained under similar conditions and should be from contemporaneous studies. The information on historical control data provided must include:
|
Kui ravireaktsioonide standardvõrdluspunktid on samaaegselt saadud kontrollandmed, võib teatavate kantserogeensuse uuringute tõlgendamisel olla abi varasematest kontrollandmetest. Kui esitatakse varasemad kontrollandmed, peavad need olema samade liikide ja tüvede kohta, mida on hoitud samades tingimustes, ning need peavad pärinema samaaegsetest uuringutest. Teave varasemate kontrollandmete kohta peab sisaldama järgmist:
|
|
- identification of species and strain, name of the supplier, and specific colony identification, if the supplier has more than one geographical location,
|
- liigi ja tüve määratlus, tarnija nimi ning konkreetse koloonia määratlus, kui tarnijal on mitu geograafilist asukohta,
|
|
- name of the laboratory and the dates when the study was performed,
|
- laboratooriumi nimi ja uuringu läbiviimise kuupäevad,
|
|
- description of the general conditions under which animals were maintained, including the type or brand of diet and, where possible, the amount consumed,
|
- loomade pidamise üldiste tingimuste kirjeldus, sealhulgas sööda liik või mark ning kui see on võimalik, siis ka tarbitud kogus,
|
|
- approximate age, in days, of the control animals at the beginning of the study and at the time of killing or death,
|
- katseloomade ligikaudne vanus päevades uuringu alguses ning surmamise või surma ajal,
|
|
- description of the control group mortality pattern observed during or at the end of the study, and other pertinent observations (e.g. diseases, infections),
|
- kontrollgrupi suremuse kirjeldus uuringu ajal või lõpus ning muud asjakohased tähelepanekud (nt haigused, nakkused),
|
|
- name of the laboratory and the examining scientists responsible for gathering and interpreting the pathological data from the study, and
|
- laboratooriumi nimi ja uuringu põhjal patoloogiliste andmete kogumise ja tõlgendamise eest vastutanud teadlaste nimed ning
|
|
- a statement of the nature of the tumours that may have been combined to produce any of the incidence data.
|
- märge kasvajate laadi kohta, mis võivad olla kombineeritud, et saada andmeid esinemissageduse kohta.
|
|
The doses tested, including the highest dose tested, must be selected on the basis of the results of short-term testing and where available at the time of planning the studies concerned, on the basis of metabolism and toxicokinetic data. The highest dose level in the carcinogenicity study should elicit signs of minimal toxicity such as slight depression in body-weight gain (less than 10 %), without causing tissue necrosis or metabolic saturation and without substantially altering normal lifespan due to effects other than tumours. If the long-term toxicity study is carried out separately, the highest dose level should elicit definite signs of toxicity without causing excessive lethality. Higher doses, causing excessive toxicity are not considered relevant to evaluations to be made.
|
Katsetatud doosid, sealhulgas suurim katsetatud doos, tuleb valida lühiajaliste katsete tulemuste põhjal ning võimaluse korral asjaomaste uuringute plaanimise ajal ainevahetuse ja toksikokineetiliste andmete põhjal. Suurim doos kantserogeensuse uuringu puhul peaks tekitama minimaalse mürgisuse märke nagu väike langus kehakaalu kasvus (alla 10 %), ilma et see põhjustaks kudede kärbumist või ainevahetuse küllastatust või muudaks oluliselt tavapärast eluiga muude mõjude kui kasvajate tõttu. Kui pikaajalise mürgisuse uuring viiakse läbi eraldi, peaks suurim doos tekitama kindlaid mürgisuse märke, põhjustamata üleliia kõrget suremust. Suuremad doosid, mis põhjustavad ulatuslikku mürgisust, ei ole hinnangute jaoks asjakohased.
|
|
In the collection of data and compilation of reports, incidence of benign and malignant tumours must not be combined, unless there is clear evidence of benign tumours becoming malignant with time. Similarly, dissimilar, un-associated tumours, whether benign or malignant, occurring in the same organ, must not be combined, for reporting purposes. In the interests of avoiding confusion, terminology such as that developed by American Society of Toxicologic Pathologists (3), or the Hannover Tumour Registry (RENI) should be used in the nomenclature and reporting of tumours. The system used must be identified.
|
Andmete kogumisel ja aruannete koostamisel ei või kombineerida andmeid healoomuliste ja pahaloomuliste kasvajate esinemissageduse kohta, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid, et healoomulised kasvajad muutuvad aja jooksul pahaloomulisteks. Samuti ei või aruannetes kombineerida andmeid erinevate ja omavahel mitte seotud healoomuliste või pahaloomuliste kasvajate kohta, mis esinevad samas organis. Segaduse vältimiseks tuleks kasvajate nomenklatuuris ja registreerimisel kasutada näiteks Ameerika toksikoloogilise patoloogia ühingu [3] või Hannoveri kasvajaregistri (RENI) väljatöötatud terminoloogiat. Kasutatav süsteem tuleb määratleda.
|
|
It is essential that biological material selected for histopathological examination includes material selected to provide further information on lesions identified during gross pathological examination. Where relevant to the elucidation of mechanism of action and available, special histological (staining) techniques, histochemical techniques and electron microscopic examinations, must be conducted and reported.
|
On oluline, et histopatoloogiliseks uuringuks valitud bioloogiline materjal hõlmaks materjali, mis on valitud kogupatoloogia uuringu ajal tuvastatud kahjustusi käsitleva lisateabe saamiseks. Kui see on toimemehhanismi ja spetsiaalsete histoloogiliste tehnikate (värvimine) selgitamiseks asjakohane, tuleb läbi viia ja registreerida histokeemilised meetodid ja elektronmikroskoopilised uuringud.
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The studies must be carried out in accordance with Directive 87/302/EEC, part B, Chronic toxicity test, Carcinogenicity test or combined chronic toxicity/carcinogenicity test.
|
Uuringud tuleb läbi viia vastavalt direktiivi 87/302/EMÜ B osale "Kroonilise mürgisuse katse, kantserogeensuse katse või kombineeritud kroonilise mürgisuse ja kantserogeensuse katse".
|
|
5.6. Reproductive toxicity
|
5.6. Paljunemisvõimet kahjustav mürgisus
|
|
Adverse reproductive effects are of two main types:
|
Paljunemisvõimet kahjustava toime võib jagada kaheks peamiseks tüübiks:
|
|
- impairment of male or female fertility, and
|
- emas- ja isasloomade viljakuse kahjustamine ning
|
|
- impacts on the normal development of progeny (developmental toxicity).
|
- järglaskonna normaalse arengu mõjutamine (arengut mõjutav mürgisus).
|
|
Possible effects on all aspects of reproductive physiology in both males and females, as well as possible effects on pre-natal and post-natal development, must be investigated and reported. If in exceptional circumstances, it is claimed that such testing is unnecessary, that claim must be fully justified.
|
Tuleb uurida võimalikku toimet kõikidele reproduktiivse füsioloogia aspektidele nii isas- kui emasloomadel, samuti võimalikke mõjusid sünnieelsele ja -järgsele arengule, ning saadud tulemused registreerida. Kui erandlikel asjaoludel väidetakse, et sellised katsed ei ole vajalikud, tuleb seda väidet asjakohaselt põhjendada.
|
|
While the standard reference point for treatment responses are concurrent control data, historical control data may be helpful in the interpretation of particular reproductive studies. Where submitted, historical control data should be from the same species and strain, maintained under similar conditions and should be from contemporaneous studies. The information on historical control data provided must include:
|
Kui ravireaktsioonide standardvõrdluspunktid on samaaegselt saadud kontrollandmed, võib teatavate paljunemisvõime uuringute tõlgendamisel olla abi varasematest kontrollandmetest. Kui esitatakse varasemad kontrollandmed, peavad need olema samade liikide ja tüvede kohta, mida on hoitud samades tingimustes, ning need peavad pärinema samaaegsetest uuringutest. Teave varasemate kontrollandmete kohta peab sisaldama järgmist:
|
|
- identification of species and strain, name of the supplier, and specific colony identification, if the supplier has more than one geographical location,
|
- liigi ja tüve määratlus, tarnija nimi ning konkreetse koloonia määratlus, kui tarnijal on mitu geograafilist asukohta,
|
|
- name of the laboratory and the dates when the study was performed,
|
- laboratooriumi nimi ja uuringu läbiviimise kuupäevad,
|
|
- description of the general conditions under which animals were maintained, including the type or brand of diet and, where possible, the amount consumed,
|
- loomade pidamise üldiste tingimuste kirjeldus, sealhulgas sööda liik või mark ning kui see on võimalik, siis ka tarbitud kogus,
|
|
- approximate age, in days, of the control animals at the beginning of the study and at the time of killing or death,
|
- katseloomade ligikaudne vanus päevades uuringu alguses ning surmamise või surma ajal,
|
|
- description of the control group mortality pattern observed during or at the end of the study, and other pertinent observations (e.g. diseases, infections), and
|
- kontrollgrupi suremuse kirjeldus uuringu ajal või lõpus ja muud asjakohased tähelepanekud (nt haigused, nakkused) ning
|
|
- name of the laboratory and the examining scientist responsible for gathering and interpreting the toxicological data from the study.
|
- laboratooriumi nimi ja uuringu põhjal toksikoloogiliste andmete kogumise ja tõlgendamise eest vastutanud teadlaste nimed.
|
|
5.6.1. Multi-generation studies
|
5.6.1. Mitme põlvkonna uuringud
|
|
Aim of the test
|
Katse eesmärk
|
|
The studies reported, taken together with other relevant data and information on the active substance, must be sufficient to permit the identification of effects for reproduction, following repeated exposure to the active substance, and in particular must be sufficient:
|
Registreeritud uuringud koos muu asjakohase teabega toimeaine kohta peavad olema piisavad, et võimaldada kindlaks teha mõju paljunemisvõimele pärast korduvat kokkupuudet toimeainega, ning eelkõige piisavad selleks, et:
|
|
- to identify direct and indirect effects on reproduction resulting from exposure to the active substance,
|
- teha kindlaks toimeainega kokkupuutest tulenev otsene ja kaudne mõju paljunemisvõimele,
|
|
- to identify any enhancement of general toxic effects (noted during short-term and chronic toxicity testing),
|
- teha kindlaks üldise toksilise mõju suurenemine (mida on täheldatud lühiajalise ja kroonilise mürgisuse katsete ajal),
|
|
- to establish the dose-response relationship, to identify changes in toxic signs and manifestations observed, and
|
- määrata kindlaks doosi ja sellele reageerimise suhe, teha kindlaks täheldatud mürgisuse märkide ja ilmingute muudatused ning
|
|
- to establish the Noael.
|
- määrata kindlaks täheldatava kahjuliku toimeta doos.
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
A reproduction toxicity study in rats over at least two generations must always be reported.
|
Paljunemisvõimet kahjustava mürgisuse uuring vähemalt kahe põlvkonna rottidel tuleb alati registreerida.
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The tests must be carried out in accordance with Directive 87/302/EEC, Part B, two-generation reproduction toxicity test. In addition organ weight of reproductive organs must be reported.
|
Katsed tuleb läbi viia vastavalt direktiivi 87/302/EMÜ B osale "Paljunemisvõimet kahjustava mürgisuse katse kahe põlvkonnaga". Lisaks sellele tuleb registreerida suguelundite mass.
|
|
Supplementary studies
|
Täiendavad uuringud
|
|
Where necessary for a better interpretation of the effects on reproduction and as far as this information is not yet available it could be necessary to perform supplementary studies in order to provide the following information:
|
Vajaduse korral võib paljunemisvõimele avalduva toime paremaks tõlgendamiseks ning juhul, kui see teave ei ole veel kättesaadav, olla vaja teha täiendavaid uuringuid, et saada järgmist teavet:
|
|
- separate male and female studies,
|
- eraldi isas- ja emasloomade uuringud,
|
|
- three segment designs,
|
- kolmeosalised uuringud,
|
|
- dominant lethal assay for male fertility,
|
- dominantsete letaalmutatsioonide analüüs isasloomade viljakuse puhul,
|
|
- cross-matings of treated males with untreated females and vice versa,
|
- töödeldud isasloomade ristamine töötlemata emasloomadega ja vastupidi,
|
|
- effects on spermatogenesis,
|
- mõju spermatogeneesile,
|
|
- effects on oogenesis,
|
- mõju oogeneesile,
|
|
- sperm motility, mobility and morphology, and
|
- seemnerakkude motiilsus, mobiilsus ja morfoloogia ning
|
|
- investigation of hormonal activity.
|
- hormoonaktiivsuse uuringud.
|
|
5.6.2. Developmental toxicity studies
|
5.6.2. Arengut mõjutava mürgisuse uuringud
|
|
Aim of the test
|
Katse eesmärk
|
|
The studies reported, taken together with other relevant data and information on the active substance, must be sufficient to permit effects on embryonic and foetal development, following repeated exposure to the active substance, to be assessed, and in particular must be sufficient:
|
Registreeritud uuringud koos muu asjakohase teabega toimeaine kohta peavad olema piisavad, et võimaldada kindlaks teha mõju embrüo ja loote arengule pärast korduvat kokkupuudet toimeainega, ning eelkõige piisavad selleks, et:
|
|
- to identify direct and indirect effects on embryonic and foetal development resulting from exposure to the active substance,
|
- teha kindlaks toimeainega kokkupuutest tulenev otsene ja kaudne mõju embrüo ja loote arengule,
|
|
- to identify any maternal toxicity,
|
- teha kindlaks emale mõjuv mürgisus,
|
|
- to establish the relationship between observed responses and dose in both dam and offspring,
|
- määrata dooside ja täheldatud reaktsioonide seos nii emal kui järeltulijal,
|
|
- to identify changes in toxic signs and manifestations observed, and
|
- teha kindlaks täheldatud mürgisuse märkide ja ilmingute muudatused ning
|
|
- to establish the Noael.
|
- määrata kindlaks täheldatava kahjuliku toimeta doos.
|
|
Furthermore, the tests will give additional information on any enhancement of general toxic effects of pregnant animals.
|
Lisaks sellele annavad katsed täiendavat teavet üldise toksilise mõju suurenemise kohta tiinetel loomadel.
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
The tests must always be carried out.
|
Katsed tuleb läbi viia igal juhul.
|
|
Test conditions
|
Katsetingimused
|
|
Developmental toxicity must be determined both to rat and rabbit by the oral route. Malformations and variations should be reported separately. A glossary of terminology and diagnostic principles for malformations and variations must be given in the report.
|
Arengut mõjutav mürgisus tuleb kindlaks määrata suukaudsel manustamisel nii rottidele kui küülikutele. Väärarengud ja kõrvalekalded tuleb registreerida eraldi. Aruandes tuleb esitada väärarengute ja kõrvalekallete terminoloogia seletused ja diagnostikapõhimõtted.
|
|
Test guideline
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The tests must be carried out in accordance with Directive 87/302/EEC, Part B, teratogenicity test - rodent and non-rodent.
|
Katsed tuleb läbi viia vastavalt direktiivi 87/302/EMÜ B osale "Teratogeensuse katse — närilised ja mittenärilised".
|
|
5.7. Delayed neurotoxicity studies
|
5.7. Viivistoimega neurotoksilisuse uuringud
|
|
Aim of the test
|
Katse eesmärk
|
|
The test shall provide sufficient data to evaluate if the active substance could provoke delayed neurotoxicity after acute exposure.
|
Katse annab piisavalt andmeid, et hinnata, kas toimeaine võib pärast akuutset kokkupuutumist põhjustada viivistoimega neurotoksilisust.
|
|
Circumstances in which required
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
These studies have to be performed for substances of similar or related structures to those capable of inducing delayed neurotoxicity such as organophosphates.
|
Need katsed tuleb läbi viia toimeainete puhul, mille struktuur on viivistoimega neurotoksilisust põhjustavate toimeainete (nt organofosfaadid) struktuuriga sarnane või seotud.
|
|
Test guidelines
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test must be carried out in accordance with OECD Guideline 418.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt OECD suunisele 418.
|
|
5.8. Other toxicological studies
|
5.8. Muud toksikoloogilised uuringud
|
|
5.8.1. Toxicity studies of metabolites as referred to in the introduction point (vii)
|
5.8.1. Metaboliitide mürgisuse uuringud vastavalt punkti vii sissejuhatusele
|
|
Supplementary studies, where they relate to substances other than the active substance, are not a routine requirement.
|
Täiendavaid uuringuid, kui need on seotud muude ainetega peale toimeaine, iga kord ei nõuta.
|
|
Decisions as to the need for supplementary studies must be made on a case by case basis.
|
Otsused täiendavate uuringute vajaduse kohta tuleb teha iga juhtumi puhul eraldi.
|
|
5.8.2. Supplementary studies on the active substance
|
5.8.2. Toimeaine täiendavad uuringud
|
|
In certain cases it can be necessary to carry out supplementary studies to further clarify observed effects. These studies could include:
|
Teatavatel juhtudel võib olla vajalik läbi viia täiendavaid uuringuid, et täpsemalt selgitada täheldatud toimet. Need uuringud võivad hõlmata:
|
|
- studies on absorption, distribution, excretion and metabolism,
|
- imendumise, jaotumise, eritumise ja ainevahetuse uuringuid,
|
|
- studies on the neurotoxic potential,
|
- neurotoksilise potentsiaali uuringuid,
|
|
- studies on the immunotoxicological potential,
|
- immunotoksikoloogilise potentsiaali uuringuid,
|
|
- studies on other routes of administration.
|
- muude manustamisviiside uuringud.
|
|
Decisions as to the need for supplementary studies must be made on a case by case basis, taking into account the results of the available toxicological and metabolism studies and the most important exposure routes.
|
Otsused täiendavate uuringute vajaduse kohta tuleb teha iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kättesaadavaid toksikoloogiliste ja ainevahetuse uuringute tulemusi ning peamisi kokkupuuteviise.
|
|
Studies required must be designed on an individual basis, in the light of the particular parameters to be investigated and the objectives to be achieved.
|
Nõutavad uuringud tuleb kavandada iga juhtumi puhul eraldi, pidades silmas konkreetseid uuritavaid parameetreid ning saavutatavaid eesmärke.
|
|
5.9. Medical data
|
5.9. Meditsiinilised andmed
|
|
Where available, and without prejudice to the provisions of Article 5 of Council Directive 80/1107/EEC of 27 November 1980 on the protection of workers from the risks related to chemical, physical and biological agents at work (4), practical data and information relevant to the recognition of the symptoms of poisoning, and on the effectiveness of first aid and therapeutic measures have to be submitted. More specific references to the investigation for antidotal pharmacology or safety pharmacology using animals should be provided. Where relevant, the effectiveness of potential antagonists to poisoning, should be investigated and reported.
|
Võimaluse korral ning ilma, et see piiraks nõukogu 27. novembri 1980. aasta direktiivi 80/1107/EMÜ (töötajate kaitse kohta keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl) [4] artikli 5 sätete kohaldamist, tuleb esitada praktilised andmed ja teave mürgistuse sümptomite tuvastamise ning esmaabi- ja ravivõtete tõhususe kohta. Tuleks esitada täpsemaid viiteid vastumürkide või kaitseravimite uurimise kohta, mille puhul kasutatakse loomkatseid. Võimaluse korral tuleks läbi viia ja registreerida mürgistuse võimalike antagonistide tõhususe uuring.
|
|
Data and information relevant to the effects of human exposure, where available and of the necessary quality, are of particular value, in confirming the validity of extrapolations made and conclusions reached with respect to target organs, dose-response relationships, and the reversibility of toxic effects. Such data can be generated following accidental or occupational exposure.
|
Selleks et kinnitada ekstrapoleerimise kehtivust, sihtorganite kohta tehtud järeldusi, doosi ja sellele reageerimise suhet ning toksilise mõju pöörduvust, on eriti olulised andmed, mis käsitlevad mõju kokkupuutel inimestega, kui see teave on kättesaadav ja vajaliku kvaliteediga. Selliseid andmeid on võimalik koguda pärast juhuslikku või töökeskkonnas toimunud kokkupuudet.
|
|
5.9.1. Medicinal surveillance on manufacturing plant personnel
|
5.9.1. Tootmisettevõtte töötajate tervisekontroll
|
|
Reports of occupational health surveillance programmes, supported with detailed information on the design of the programme, on exposure to the active substance and exposure to other chemicals, must be submitted. Such reports should, where feasible, include data relevant to the mechanism of action of the active substance. These reports shall, where available, include data from persons exposed in manufacturing plants or after application of the active substance (e.g.: in efficacy trials).
|
Tuleb esitada töötajate tervisekontrolliprogrammide aruanded kokkupuute kohta toimeaine ja muude kemikaalidega ning üksikasjalik teave programmi lahenduse kohta. Sellised aruanded peavad võimaluse korral sisaldama asjakohaseid andmeid toimeaine toimemehhanismi kohta. Sellised aruanded peavad võimaluse korral sisaldama andmeid isikutelt, kes puutusid toimeainega kokku tootmisettevõttes või pärast toimeaine kasutamist (nt tõhususe katsete käigus).
|
|
Available information on the sensitization including allergenic response of workers and others exposed to the active substance, must be provided, and include where relevant details of any incidence of hypersensitivity. The information provided should include details of frequency, level and duration of exposure, symptoms observed and other relevant clinical information.
|
Tuleb esitada olemasolev teave sensibiliseerimise kohta, sealhulgas allergiliste reaktsioonide kohta töötajatel ja teistel isikutel, kes toimeainega kokku puutusid, ning see teave peab vajaduse korral sisaldama üksikasju ülitundlikkuse juhtude kohta. Esitatud teave peaks sisaldama andmeid kokkupuute sageduse, taseme ja kestuse ning täheldatud sümptomite kohta ja muud asjakohast kliinilist teavet.
|
|
5.9.2. Direct observation, e.g.: clinical cases and poisoning incidents
|
5.9.2. Otsene vaatlus, nt kliinilised juhud ja mürgistusjuhud
|
|
Available reports from the open literature, relating to clinical cases and poisoning incidents, where they are from refereed journals or official reports, must be submitted together with reports of any follow-up studies undertaken. Such reports should contain complete descriptions of the nature, level and duration of exposure, as well as the clinical symptoms observed, first aid and therapeutic measures applied and measurements and observations made. Summary and abstract information is not of value.
|
Tuleb esitada avalikest kirjandusallikatest kättesaadavad aruanded kliiniliste juhtude ja mürgistusjuhtude kohta, kui need aruanded on pärit tunnustatud ajakirjadest või ametlikest aruannetest, samuti aruanded tehtud järeluuringute kohta. Sellised aruanded peaksid sisaldama kokkupuute laadi, taseme ja kestuse täielikku kirjeldust, samuti täheldatud kliinilisi sümptomeid, kohaldatud esmaabi- ja ravivõtteid ning muid tähelepanekuid. Lühikokkuvõte ei ole piisav.
|
|
Where supported with the necessary level of detail, such documentation can be of particular value in confirming the validity of extrapolations from animal data to man and in identifying unexpected adverse effects which are specific to humans.
|
Kui sellised dokumendid on piisavalt üksikasjalikud, võivad need olla eriti olulised loomade andmete inimestele ekstrapoleerimise valiidsuse kinnitamiseks ning ootamatute, inimestele spetsiifiliste kahjulike mõjude avastamiseks.
|
|
5.9.3. Observations on exposure of the general population and epidemiological studies if appropriate
|
5.9.3. Elanikkonna kokkupuute jälgimine ja epidemioloogilised uuringud (vajaduse korral)
|
|
Where available, and supported with data on levels and duration of exposure, and conducted in accordance with recognized standards (5), epidemiological studies are of particular value and must be submitted.
|
Epidemioloogilised uuringud, kui need on kättesaadavad ja läbi viidud vastavalt tunnustatud standarditele, [5] on eriti olulised ja tuleb esitada koos andmetega kokkupuute taseme ja kestuse kohta.
|
|
5.9.4. Diagnosis of poisoning (determination of active substance, metabolites), specific signs of poisoning, clinical tests
|
5.9.4. Mürgistuse diagnoosimine (toimeaine ja metaboliitide määramine), mürgistuse spetsiifilised tunnused, kliinilised katsed
|
|
A detailed description of the clinical signs and symptoms of poisoning, including the early signs and symptoms and full details of clinical tests useful for diagnostic purposes, where available, must be provided and include full details of the time courses involved relevant to the ingestion, dermal exposure or inhalation of varying amounts of the active substance.
|
Tuleb esitada mürgistuse märkide ja sümptomite üksikasjalik kirjeldus, mis hõlmab varajasi märke ja sümptomeid ning kõiki üksikasju diagnostilistel eesmärkidel vajalike kliiniliste katsete kohta, kui need andmed on kättesaadavad, ning kõiki andmeid toimeaine eri koguste seedimise, nahale sattumise või sissehingamisega seotud asjakohaste ajavahemike kohta.
|
|
5.9.5. Proposed treatment: first aid measures, antidotes, medical treatment
|
5.9.5. Kavandatud ravi: esmaabivõtted, antidoodid, ravi
|
|
The first aid measures to be used in the event of poisoning (actual and suspected) and in the event of contamination of eyes must be provided.
|
Tuleb esitada mürgistuse (tegeliku ja oletatava) ja silmade saastumise korral kasutatavad esmaabivõtted.
|
|
Therapeutic regimes for use in the event of poisoning or contamination of eyes, including where available the use of antidotes, must be described in full. Information based on practical experience, where it exists and is available, in other cases on theoretical grounds, as to the effectiveness of alternative treatment regimes, where relevant, must be provided. Contraindications associated with particular regimes, particularly those relating to 'general medical problems' and conditions, must be described.
|
Tuleb esitada mürgistuse või silmade saastumise korral kasutatava ravirežiimi, sealhulgas võimaluse korral antidootide kasutamise üksikasjalik kirjeldus. Vajaduse korral tuleb esitada kogemustel põhinev teave, kui see on olemas ja kättesaadav, või muudel juhtudel teoreetiline teave alternatiivsete ravirežiimide tõhususe kohta. Tuleb kirjeldada asjaomaste režiimidega seotud vastunäidustusi, eelkõige neid, mis on seotud üldiste meditsiiniliste probleemide ja tingimustega.
|
|
5.9.6. Expected effects of poisoning
|
5.9.6. Mürgistuse eeldatav mõju
|
|
Where known, the expected effects and the duration of these effects following poisoning must be described and include the impact of:
|
Kui see teave on olemas, tuleb kirjeldada mürgistusele järgnevaid eeldatavaid mõjusid ja nende kestust, sh järgmiste tegurite mõju:
|
|
- the type, level and duration of exposure, or ingestion, and
|
- kokkupuute või allaneelamise liik, tase ja kestus ning
|
|
- varying time periods between exposure, or ingestion, and commencement of treatment.
|
- eri ajavahemikud kokkupuute või allaneelamise ja ravi alguse vahel.
|
|
5.10. Summary of mammalian toxicity and overall evaluation
|
5.10. Kokkuvõte imetajatele tekitatava mürgistuse kohta ning üldhinnang
|
|
A summary of all data and information provided under paragraphs 5.1 through 5.10, must be submitted, and include a detailed and critical assessment of those data in the context of relevant evaluative and decision making criteria and guidelines, with particular reference to the risks for man and animals that may or do arise, and the extent, quality and reliability of the data base.
|
Tuleb esitada kõikide punktides 5.1-5.10 sätestatud andmete ja teabe kokkuvõte, mis peab sisaldama andmete üksikasjalikku ja kriitilist hinnangut asjakohaste hindamis- ja otsustuskriteeriumide ja suuniste kontekstis, eelkõige inimeste ja loomade suhtes tekkivate või tekkida võivate ohtude ning andmebaasi ulatuse, kvaliteedi ja usaldusväärsuse kohta.
|
|
Where relevant, in the light of findings with respect to the analytical profile of batches of the active substance (paragraph 1.11) and any bridging studies conducted (paragraphs 5 (iv)), the relevance of the data as submitted to the assessment of the toxicological profile of the active substance as manufactured, must be argued.
|
Vajaduse korral tuleb põhjendada tehases toodetud toimeaine toksikoloogiliste omaduste hindamiseks esitatud andmete asjakohasust, pidades silmas toimeaine partiide analüütilise profiili (punkt 1.11) ja lisauuringute tulemusi (punkt 5, alapunkt iv).
|
|
On the basis of an assessment of the data base, and the relevant decision making criteria and guidelines, justifications must be submitted for the Noaels proposed for each relevant study.
|
Andmebaasi hinnangu ning asjakohaste otsustuskriteeriumide ja suuniste põhjal tuleb esitada põhjendused iga asjakohase uuringu puhul soovitatud täheldatava kahjuliku toimeta dooside kohta.
|
|
On the basis of these data scientifically reasoned proposals for the establishment of ADI and AOEL(s) for the active substance must be submitted.'
|
Nende andmete põhjal tuleb esitada teaduslikult põhjendatud ettepanekud toimeaine aktsepteeritava päevadoosi (ADI) ja ainega kokkupuutumise vastuvõetava ulatuse kohta."
|
|
|
[1] EÜT L 133, 30.5.1988, lk 1.
|
|
(1) OJ No L 133, 30. 5. 1988, p. 1.(2) OJ No L 383A, 29. 12. 1992, p. 1.(3) Standardized System of Nomenclature and Diagnostic Criteria - Guides for Toxicologic Pathology(4) OJ No L 327, 3. 12. 1980, p. 8.(5) Guidelines for Good Epidemiology Practices for Occupational and Environmental Research, developed by the Chemical Manufacturers Association's Epidemiology Task Group, as part of the Epidemiology Resource and Information Centre (ERIC), Pilot Project, 1991
|
[2] EÜT L 383A, 29.12.1992, lk 1.
|
|
|
[3] Standardized System of Nomenclature and Diagnostic Criteria — Guides for Toxicologic Pathology
|
|
ANNEX II
|
[4] EÜT L 327, 3.12.1980, lk 8.
|
|
'7. TOXICOLOGICAL STUDIES
|
[5] Guidelines for Good Epidemiology Practices for Occupational and Environmental Research, developed by the Chemical Manufacturers Association's Epidemiology Task Group, as part of the Epidemiology Resource and Information Centre (ERIC), Pilot Project, 1991
|
|
For proper evaluation of the toxicity of preparations sufficient information should be available on acute toxicity, irritation and sensitization of the active substance. If possible, additional information on mode of toxic action, toxicological profile and all other known toxicological aspects of the active substance should be submitted.
|
--------------------------------------------------
|
|
In the context of the influence that impurities and other components can have on toxicological behaviour, it is essential that for each study submitted, a detailed description (specification) of the material used, be provided. Tests must be conducted using the plant protection product to be authorized.
|
II LISA
|
|
7.1. Acute toxicity
|
"7. TOKSIKOLOOGILISED UURINGUD
|
|
The studies, data and information to be provided and evaluated, must be sufficient to permit the identification of effects following a single exposure to the plant protection product, to be assessed, and in particular to establish, or indicate:
|
Preparaatide mürgisuse nõuetekohaseks hindamiseks peaks olema kättesaadav piisav teave toimeaine ägeda mürgisuse, ärritava toime ja sensibiliseeriva toime kohta. Võimaluse korral tuleks esitada lisateavet toimeaine toksilise toime liigi, toksikoloogiliste omaduste ja muude teadaolevate toksikoloogiliste aspektide kohta.
|
|
- the toxicity of the plant protection products,
|
Võttes arvesse mõju, mida lisandid ja muud koostisosad võivad toksikoloogilisele käitumisele avaldada, on oluline, et iga uuringu puhul esitatakse kasutatud materjali üksikasjalik kirjeldus (spetsifikatsioon). Katsete läbiviimisel tuleb kasutada taimekaitsevahendit, mille jaoks luba taotletakse.
|
|
- toxicity of the plant protection product relative to the active substance,
|
7.1. Äge mürgisus
|
|
- the time course and characteristics of the effect with full details of behavioural changes and possible gross pathological findings at post-mortem,
|
Esitatavad ja hinnatavad uuringud ja andmed peavad olema piisavad, et võimaldada kindlaks teha mõju pärast ühekordset kokkupuudet taimekaitsevahendiga ning eelkõige võimaldada kindlaks teha:
|
|
- where possible the mode of toxic action, and
|
- taimekaitsevahendi mürgisus,
|
|
- the relative hazard associated with the different routes of exposure.
|
- taimekaitsevahendi mürgisus, mis tuleneb toimeainest,
|
|
While the emphasis must be on estimating the toxicity ranges involved, the information generated must also permit the plant protection product to be classified in accordance with Council Directive 78/631/EEC. The information generated through acute toxicity testing is of particular value in assessing hazards likely to arise in accident situations.
|
- mõju ajaline kulg ja omadused ning kõik üksikasjad käitumismuutuste ja võimalike kogupatoloogiliste leidude kohta lahkamisel,
|
|
7.1.1. Oral
|
- võimaluse korral toksilise toime liik ja
|
|
Circumstances in which required
|
- suhteline oht seoses eri kokkupuuteviisidega.
|
|
An acute oral test should always be carried out unless the applicant can justify to the satisfaction of the competent authority that Article 3.2 of Council Directive 78/631/EEC can be invoked.
|
Kuigi tähelepanu tuleb pöörata asjakohaste mürgisuse määrade hindamisele, peab kogutud teabe põhjal olema samuti võimalik liigitada taimekaitsevahendit vastavalt nõukogu direktiivile 78/631/EMÜ. Ägeda mürgistuse katsete põhjal saadud teave on eriti oluline õnnetusjuhtumite korral tekkida võivate ohtude hindamisel.
|
|
Test guidelines
|
7.1.1. Suukaudne
|
|
The test must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B1 or B1 bis.
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
7.1.2. Percutaneous
|
Ägeda suukaudse mürgisuse katse tuleb läbi viia igal juhul, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab pädevale asutusele tõendada, et on võimalik tugineda nõukogu direktiivi 78/631/EMÜ artikli 3 lõikele 2.
|
|
Circumstances in which required
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
An acute percutaneous test should always be carried out unless the applicant can justify to the satisfaction of the competent authority that Article 3.2 of Council Directive 78/631/EEC can be invoked.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B1 või B1a.
|
|
Test guideline
|
7.1.2. Nahale sattumisel
|
|
The test must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B3.
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
7.1.3. Inhalation
|
Ägeda nahakaudse mürgisuse katse tuleb läbi viia igal juhul, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab pädevale asutusele tõendada, et on võimalik tugineda nõukogu direktiivi 78/631/EMÜ artikli 3 lõikele 2.
|
|
Aim of the test
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test will provide the inhalation toxicity to rats of the plant protection product or of the smoke it generates.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B3.
|
|
Circumstances in which required
|
7.1.3. Sissehingamisel
|
|
The test must be carried out where the plant protection product:
|
Katse eesmärk
|
|
- is a gas or liquified gas,
|
Katse annab teavet taimekaitsevahendi või selle tekitatud suitsu sissehingamisel tekkinud mürgise toime kohta rottidele.
|
|
- is a smoke generating formulation or fumigant,
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
- is used with fogging equipment,
|
Katse tuleb läbi viia, kui taimekatisevahend:
|
|
- is a vapour releasing preparation,
|
- on gaas või veeldatud gaas,
|
|
- is an aerosol,
|
- on suitsu tekitav segu või fumigant,
|
|
- is a powder containing a significant proportion of particles of diameter <50 µM (> 1 % on a weight basis),
|
- on kasutatav pihustiga,
|
|
- is to be applied from aircraft in cases where inhalation exposure is relevant,
|
- on auru tekitav preparaat,
|
|
- contains an active substance with a vapour pressure > 1 × 10-2 Pa and is to be used in enclosed spaces such as warehouses or glasshouses,
|
- on aerosool,
|
|
- is to be applied in a manner which generates a significant proportion of particles or droplets of diameter <50 µM (> 1 % on a weight basis).
|
- on pulber, mis sisaldab olulisel hulgal osakesi läbimõõduga < 50 μm (< 1 % massist),
|
|
Test guideline
|
- on manustatav lennukist, juhul kui kokkupuude sissehingamisel on asjakohane,
|
|
The test must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B2.
|
- sisaldab toimeainet aururõhuga < 1 × 10-2 Pa ning seda kasutatakse suletud ruumides, nt ladudes või kasvuhoonetes,
|
|
7.1.4. Skin irritation
|
- on vahend, mida manustatakse viisil, mis tekitab olulisel hulgal osakesi või tilkasid läbimõõduga < 50 μm (< 1 % massist).
|
|
Aim of the test
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test will provide the potential of skin irritancy of the plant protection product including the potential reversibility of the effects observed.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B2.
|
|
Circumstances in which required
|
7.1.4. Naha ärritus
|
|
The skin irritancy of the plant protection product must be determined except where it is likely, as indicated in the test guideline, that severe skin effects may be produced or that effects can be excluded.
|
Katse eesmärk
|
|
Test guideline
|
Katsega kontrollitakse taimekaitsevahendi võimalikku nahka ärritavat toimet, sealhulgas täheldatud toime võimalikku pöörduvust.
|
|
The test must be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B4.
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
7.1.5. Eye irritation
|
Taimekaitsevahendi nahka ärritav toime tuleb kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui vastavalt katse läbiviimise suunistele on tõenäoline, et aine võib tekitada tõsiseid nahakahjustusi või et toimet saab välistada.
|
|
Aim of the test
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test will provide the protential for eye irritation of the plant protection product, including the potential reversibility of the effects observed.
|
Katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B4.
|
|
Circumstances in which required
|
7.1.5. Silmade ärritus
|
|
Eye irritation tests must be conducted except where it is likely, as indicated in the test guideline, that severe effects on the eyes may be produced.
|
Katse eesmärk
|
|
Test guideline
|
Katsega kontrollitakse taimekaitsevahendi võimalikku silmi ärritavat toimet, sealhulgas täheldatud toime võimalikku pöörduvust.
|
|
The eye irritation must be determined in accordance with Directive 92/69/EEC Method B5.
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
7.1.6. Skin sensitization
|
Silmi ärritav toime tuleb kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui vastavalt katse läbiviimise suunistele on tõenäoline, et aine võib tekitada tõsiseid silmakahjustusi.
|
|
Aim of the test
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
The test will provide sufficient information to assess the potential of the plant protection product to provoke skin sensitization reactions.
|
Silmi ärritava toime katse tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B5.
|
|
Circumstances in which required
|
7.1.6. Naha sensibiliseerimine
|
|
The tests must always be carried out except where the active substance(s) or co-formulants are known to have sensitizing properties.
|
Katse eesmärk
|
|
Test guideline
|
Katsega saadakse piisavalt teavet, et hinnata taimekaitsevahendi võimet põhjustada naha sensibiliseerimist.
|
|
The tests have to be carried out in accordance with Directive 92/69/EEC Method B6.
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
7.1.7. Supplementary studies for combinations of plant protection products
|
Katse tuleb läbi viia igal juhul, välja arvatud juhul, kui toimeainel või abiainetel on teadaolevalt sensibiliseerivaid omadusi.
|
|
Aim of the test
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
In certain cases it may be necessary to carry out the studies as referred to under points 7.1.1 to 7.1.6 for a combination of plant protection products where the product label includes requirements for use of the plant protection product with other plant protection products and/or with adjuvants as a tank mix. Decisions as to the need for supplementary studies must be made on a case by case basis, taking into account the results of the acute toxicity studies of the individual plant protection products, the possibility for exposure to the combination of the products concerned and available information or practical experience with the products concerned or similar products.
|
Katsed tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 92/69/EMÜ esitatud meetodile B6.
|
|
7.2. Data on exposure
|
7.1.7. Taimekaitsevahendite kombinatsioonide lisauuringud
|
|
7.2.1. Operator exposure
|
Katse eesmärk
|
|
The risks for those using plant protection products depend on the physical, chemical and toxicological properties of the plant protection product as well as the type of the product (undiluted/diluted), and on the route, the degree and duration of exposure. Sufficient information and data must be generated and reported to permit an assessment of the extent of exposure to the active substance(s) and/or toxicologically relevant compounds in the plant protection product likely to occur under the proposed conditions of use. It must also provide a basis for the selection of the appropriate protective measures including personal protective equipment to be used by operators and to be specified on the label.
|
Teatavatel juhtudel võib olla vajalik viia punktides 7.1.1-7.1.6 osutatud uuringud läbi taimekaitsevahendite kombinatsiooniga, kui vahendi sildil on nõue, et taimekaitsevahendit tuleb kasutada koos teiste taimekaitsevahenditega ja/või koos vaktsiinide abiainega tsisternis oleva seguna. Lisauuringute vajadus tuleb iga juhtumi puhul otsustada eraldi, võttes arvesse iga üksiku taimekaitsevahendi ägeda mürgisuse uuringute tulemusi, asjaomaste taimekaitsevahendite kombinatsiooniga kokkupuutumise võimalust ja asjaomaste või samalaadsete vahendite kohta kättesaadavat teavet või praktilisi kogemusi.
|
|
7.2.1.1. Estimation of operator exposure
|
7.2. Andmed kokkupuutumise kohta
|
|
Aim of the estimation
|
7.2.1. Kasutaja kokkupuude
|
|
An estimation shall be made, using where available a suitable calculation model, in order to permit an evaluation of the operator exposure likely to arise under the proposed conditions of use.
|
Taimekaitsevahendeid kasutavatele isikutele tekkivad ohud sõltuvad taimekaitsevahendi füüsikalistest, keemilistest ja toksikoloogilistest omadustest, vahendi liigist (lahjendamata/lahjendatud) ning kokkupuute viisist, ulatusest ja kestusest. Tuleb koguda ja registreerida piisavalt teavet ja andmeid, et hinnata taimekaitsevahendis sisalduva(te) toimeaine(te) ja/või toksikoloogiliselt oluliste ühenditega tõenäoliselt tekkiva kokkupuute ulatust kavandatud kasutustingimustes. Selle teabe alusel tuleb valida ka asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas taimekaitsevahendi kasutajate poolt kasutatavad isikukaitsevahendid, mis tuleb määratleda etiketil.
|
|
Circumstances in which required
|
7.2.1.1. Kasutaja kokkupuute hinnang
|
|
An estimation of operator exposure must always be completed.
|
Hinnangu eesmärk
|
|
Estimation conditions
|
Tuleb koostada hinnang, kasutades võimaluse korral sobivat arvutusmudelit, mis võimaldab hinnata kasutaja kokkupuudet, mis tõenäoliselt tekib kavandatud kasutustingimustes.
|
|
An estimation shall be made for each type of application method and application equipment proposed for use of the plant protection product taking account of the requirements resulting from the implementation of the classification and labelling provisions of Directive 78/631/EEC for handling the undiluted or diluted product as well as the different types and sizes of containers to be used, mixing, loading operations, application of the plant protection product, the climatic conditions and cleaning and routine maintenance of application equipment.
|
Asjaolud, mille puhul hinnangut nõutakse
|
|
At first an estimation shall be made with the assumption that the operator is not using any personal protective equipment.
|
Kasutaja kokkupuute hinnang tuleb teha igal juhul.
|
|
Where appropriate, a second estimation shall be made with the assumption that the operator is using effective and readily obtainable protective equipment which is feasible to be used by the operator. Where protective measures are specified on the label, the estimation will take these into account.
|
Hinnangu tingimused
|
|
7.2.1.2. Measurement of operator exposure
|
Hinnatakse taimekaitsevahendi kasutamiseks kavandatud iga kasutamisviisi ja kasutatavat seadet, võttes arvesse liigitamist ja märgistamist käsitlevate direktiivi 78/631/EMÜ sätete rakendamisest tulenevaid nõudeid lahjendamata või lahjendatud toodete käsitlemise kohta, samuti kasutatavate konteinerite liiki ja suurust, segamist, laadimist, taimekaitsevahendi kasutamist, kliimatingimusi ning kasutatavate seadmete puhastamist ja hooldust.
|
|
Aim of the test
|
Kõigepealt koostatakse hinnang eeldusel, et kasutaja ei kasuta isikukaitsevahendeid.
|
|
The test shall provide sufficient data to permit an evaluation of the operator exposure likely to arise under the proposed conditions of use.
|
Vajaduse korral koostatakse teine hinnang eeldusel, et kasutaja kasutab tõhusaid ja kergesti kättesaadavaid kaitsevahendeid. Kui kaitsevahendid on etiketil määratletud, võetakse neid arvesse hinnangu koostamisel.
|
|
Circumstances in which required
|
7.2.1.2. Kasutaja kokkupuute mõõtmine
|
|
Actual exposure data for the relevant exposure route(s) must be reported where the risk assessment indicates that a health-based limit value is exceeded. This will, for example, be the case when the results of the estimation of operator exposure provided for under point 7.2.1.1 indicate that:
|
Katse eesmärk
|
|
- the Acceptable Operator Exposure Level(s) (AOEL) established in the context of inclusion of the active substance(s) in Annex I, and/or
|
Katse annab piisavalt andmeid, et hinnata kasutaja kokkupuudet, mis tõenäoliselt tekib kavandatud kasutustingimustes.
|
|
- the Limit Values established for the active substance and/or toxicologically relevant compound(s) of the plant protection product in accordance with Council Directive 80/1107/EEC and Council Directive 90/394/EEC of 28 June 1990 on the protection of workers from the risks related to exposure to carcinogens at work (1),
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
may be exceeded.
|
Tuleb registreerida andmed tegeliku kokkupuute kohta asjaomas(t)e kokkupuuteviisi(de) puhul, kui riskihinnang näitab, et ületatakse tervise seisukohast olulist piirnormi. Selline juhtum esineb näiteks juhul, kui punktis 7.2.1.1 sätestatud kasutaja kokkupuute hinnangu tulemustest nähtub, et:
|
|
Actual exposure data must also be reported when no appropriate calculation model or no appropriate data are available to do the estimation provided for under point 7.2.1.1.
|
- ainega kokkupuutumise vastvõetavat ulatust või vastuvõetavaid ulatusi, mis on kindlaks määratud toimeaine(te) I lisasse kandmisel, ja/või
|
|
In cases where dermal exposure is the most important exposure route, a dermal absorption test or the results of a sub-acute dermal study, if not already available, may be a useful alternative test to provide data in order to refine the estimate provided for under point 7.2.1.1.
|
- taimekaitsevahendi toimeaine ja/või toksikoloogiliselt olulis(t)e ühendi(te) jaoks vastavalt nõukogu direktiivile 80/1107/EMÜ (töötajate kaitsmise kohta tööl keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) ja nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivile 90/394/EMÜ (töötajate kaitsmise kohta tööl kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) [1] kehtestatud piirnorme
|
|
Test conditions
|
võidakse ületada.
|
|
The test must be done under realistic exposure conditions taking into account the proposed conditions of use.
|
Andmed tegeliku kokkupuute kohta tuleb registreerida ka siis, kui punktis 7.2.1.1 sätestatud hinnangu koostamiseks ei ole asjakohast arvutusmeetodit või asjakohaseid andmeid.
|
|
7.2.2. Bystander exposure
|
Kui kokkupuude naha kaudu on kõige olulisem kokkupuuteviis, võivad nahakaudse imendumise katse või subakuutse nahakaudse mürgisuse uuringu tulemused, kui need pole juba kättesaadavad, olla vajalikud alternatiivse katsena, et saada andmeid punktis 7.2.1.1 sätestatud hinnangu täpsustamiseks.
|
|
Bystanders can be exposed during the application of plant protection products. Sufficient information and data must be reported to provide a basis for the selection of appropriate conditions of use, including the exclusion of bystanders from treatment areas and separation distances.
|
Katsetingimused
|
|
Aim of the estimation
|
Katse tuleb teha reaalsetes kokkupuutetingimustes, arvestades kavandatud kasutustingimusi.
|
|
An estimation shall be made, using where available a suitable calculation model in order to permit an evaluation of the bystander exposure likely to arise under the proposed conditions of use.
|
7.2.2. Kõrvalseisja kokkupuude
|
|
Circumstances in which required
|
Kõrvalseisjad võivad taimekaitsevahenditega kokku puutuda nende kasutamise ajal. Tuleb registreerida piisavalt teavet ja andmeid, et oleks võimalik valida sobivad kasutustingimused, sealhulgas kõrvalseisjate eemalhoidmine töödeldavatelt aladelt ja ohutud vahemaad.
|
|
An estimation of bystander exposure must always be completed.
|
Hinnangu eesmärk
|
|
Estimation conditions
|
Tuleb koostada hinnang, kasutades võimaluse korral sobivat arvutusmudelit, mis võimaldab hinnata kõrvalseisja kokkupuudet, mis tõenäoliselt tekib kavandatud kasutustingimustes.
|
|
An estimation of bystander exposure must be made for each type of application method. The estimation shall be made with the assumption that bystanders do not use any personal protective equipment.
|
Asjaolud, mille puhul hinnangut nõutakse
|
|
Measurement of bystander exposure may be required when estimates indicate a cause for concern.
|
Kõrvalseisja kokkupuute hinnang tuleb teha igal juhul.
|
|
7.2.3. Worker exposure
|
Hinnangu tingimused
|
|
Workers can be exposed following application of plant protection products, when entering treated fields or premises or handling treated plants or plant products on which residues remain. Sufficient information and data must be reported to provide a basis for the selection of appropriate protective measures, including waiting and re-entry periods.
|
Kõrvalseisja kokkupuute hinnang tuleb teha iga kasutamisviisi kohta. Hinnang koostatakse eeldusel, et kõrvalseisjad ei kasuta isikukaitsevahendeid.
|
|
7.2.3.1. Estimation of worker exposure
|
Võib nõuda kõrvalseisja kokkupuute mõõtmist, kui hinnangu põhjal on alust muretsemiseks.
|
|
Aim of the estimation
|
7.2.3. Töötaja kokkupuude
|
|
An estimation shall be made using where available a suitable calculation model, in order to permit an evaluation of the worker exposure likely to arise under the proposed conditions of use.
|
Töötajad võivad taimekaitsevahenditega kokku puutuda pärast vahendite kasutamist, kui nad sisenevad töödeldud aladele või ruumidesse või käitlevad töödeldud taimi või taimseid saadusi, millele jäävad jäägid. Tuleb registreerida piisavalt teavet ja andmeid, et oleks võimalik valida sobivad kaitsemeetmed, sealhulgas uuesti kasutamisele eelnev aeg ja ooteaeg.
|
|
Circumstances in which required
|
7.2.3.1. Töötaja kokkupuute hinnang
|
|
The estimation of worker exposure must always be completed.
|
Hinnangu eesmärk
|
|
Estimation conditions
|
Tuleb koostada hinnang, kasutades võimaluse korral sobivat arvutusmudelit, mis võimaldab hinnata töötaja kokkupuudet, mis tõenäoliselt tekib kavandatud kasutustingimustes.
|
|
An estimation of worker exposure must be made for each crop and task to be carried out.
|
Asjaolud, mille puhul hinnangut nõutakse
|
|
At first the estimation shall be made using available data on the exposure to be expected with the assumption that the worker is not using any personal protective equipment.
|
Töötaja kokkupuute hinnang tuleb teha igal juhul.
|
|
Where appropriate, a second estimation shall be made with the assumption that the worker is using effective and readily obtainable protective equipment which is feasible to be used.
|
Hinnangu tingimused
|
|
Where appropriate, a further estimation shall be made using data generated on the amount of dislodgeable residues under the proposed conditions of use.
|
Töötaja kokkupuute hinnang tuleb koostada iga põllukultuuri ja tööülesande kohta.
|
|
7.2.3.2. Measurement of worker exposure
|
Kõigepealt koostatakse hinnang olemasolevate eeldatavat kokkupuudet käsitlevate andmete põhjal, eeldusel et töötaja ei kasuta isikukaitsevahendeid.
|
|
Aim of the test
|
Vajaduse korral koostatakse teine hinnang eeldusel, et töötaja kasutab tõhusaid ja kergesti kättesaadavaid kaitsevahendeid.
|
|
The test shall provide sufficient data to permit an evaluation of the worker exposure likely to arise under the proposed conditions of use.
|
Vajaduse korral koostatakse veel üks hinnang, kasutades ettenähtud kasutustingimustes muude jääkide koguse kohta kogutud andmeid.
|
|
Circumstances in which required
|
7.2.3.2. Töötaja kokkupuute mõõtmine
|
|
Actual exposure data for the relevant exposure route(s) must be reported where the risk assessment indicates that a health-based limit value is exceeded. This will, for example, be the case where the results of the estimation of worker exposure provided for under point 7.2.3.1 indicate that:
|
Katse eesmärk
|
|
- the AOEL(s) established in the context of inclusion of the active substance(s) in Annex I,
|
Katse annab piisavalt andmeid, et hinnata töötaja kokkupuudet, mis tõenäoliselt tekib kavandatud kasutustingimustes.
|
|
and/or
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
- the Limit Values established for the active substance and/or toxicologically relevant compound(s) of the plant protection product in accordance with Council Directives 80/1107/EEC and 90/394/EEC,
|
Tuleb registreerida andmed tegeliku kokkupuute kohta asjaomas(t)e kokkupuuteviisi(de) puhul, kui riskihinnang näitab, et ületatakse tervise seisukohast olulist piirnormi. Selline juhtum esineb näiteks juhul, kui punktis 7.2.3.1 sätestatud töötaja kokkupuute hinnangu tulemustest nähtub, et:
|
|
may be exceeded.
|
- ainega kokkupuutumise vastvõetavat ulatust või vastuvõetavaid ulatusi, mis on kindlaks määratud toimeaine(te) I lisasse kandmisel,
|
|
Actual exposure data must also be reported when no appropriate calculation model or no appropriate data are available to do the estimation provided for under point 7.2.3.1.
|
ja/või
|
|
Where dermal exposure is the most important exposure route, a dermal absorption test, if not already available, may be a useful alternative test to provide data in order to refine the estimate provided for under point 7.1.3.1.
|
- taimekaitsevahendi toimeaine ja/või toksikoloogiliselt olulis(t)e ühendi(te) jaoks vastavalt nõukogu direktiividele 80/1107/EMÜ ja 90/394/EMÜ kehtestatud piirnorme
|
|
Test conditions
|
võidakse ületada.
|
|
The test must be done under realistic exposure conditions taking into account the proposed conditions of use.
|
Andmed tegeliku kokkupuute kohta tuleb registreerida ka siis, kui punktis 7.2.3.1 sätestatud hinnangu koostamiseks ei ole asjakohast arvutusmeetodit või asjakohaseid andmeid.
|
|
7.3. Dermal absorption
|
Kui kokkupuude naha kaudu on kõige olulisem kokkupuuteviis, võib nahakaudse imendumise katse, kui see pole juba kättesaadav, olla vajalik alternatiivse katsena, et saada andmeid punktis 7.1.3.1 sätestatud hinnangu täpsustamiseks.
|
|
Aim of the test
|
Katsetingimused
|
|
The test shall provide a measurement of the absorption of the active substance and toxicologically relevant compounds through the skin.
|
Katse tuleb teha reaalsetes kokkupuutetingimustes, arvestades kavandatud kasutustingimusi.
|
|
Circumstances in which required
|
7.3. Nahakaudne imendumine
|
|
The study must be conducted when dermal exposure is a significant exposure route and where the risk assessment indicates that a health-based limit value is exceeded. This will, for example, be the case where the results of the estimation or measurement of operator exposure provided for under points 7.2.1.1 or 7.2.1.2 indicate that:
|
Katse eesmärk
|
|
- the AOEL(s) established in the context of inclusion of the active substance(s) in Annex I,
|
Katse abil mõõdetakse toimeaine ja toksikoloogiliselt oluliste ühendite imendumist läbi naha.
|
|
and/or
|
Asjaolud, mille puhul katset nõutakse
|
|
- the limit values established for the active substance and/or toxicologically relevant compound(s) of the plant protection product in accordance with Council Directives 80/1107/EEC and 90/394/EEC may be exceeded.
|
Uuring tuleb läbi viia, kui kokkupuude naha kaudu on oluline kokkupuuteviis ja kui riskihinnang näitab, et ületatakse tervise seisukohast olulist piirnormi. Selline juhtum esineb näiteks juhul, kui punktis 7.2.1.1 või 7.2.1.2 sätestatud kasutaja kokkupuute hinnangu või mõõtmise tulemustest nähtub, et:
|
|
Test conditions
|
- võidakse ületada ainega kokkupuutumise vastvõetavat ulatust või vastuvõetavaid ulatusi, mis on kindlaks määratud toimeaine(te) I lisasse kandmisel,
|
|
In principle data of an in vivo rat skin absorption study must be reported. If, when the results of the estimation using these in vivo skin absorption data are incorporated in the risk assessment, there remains an indication of excessive exposure, it may be necessary to perform an in vivo comparative absorption study on rat and human skin.
|
ja/või
|
|
Test guideline
|
- võidakse ületada taimekaitsevahendi toimeaine ja/või toksikoloogiliselt olulis(t)e ühendi(te) jaoks vastavalt nõukogu direktiividele 80/1107/EMÜ ja 90/394/EMÜ kehtestatud piirnorme.
|
|
Appropriate elements of OECD guideline 417 are to be used. For the design of the studies it may be necessary to take into account the results of the skin absorption studies with the active substance(s).
|
Katsetingimused
|
|
7.4. Available toxicological data relating to non-active substances
|
Tuleb registreerida nahakaudse imendumise in vivo uuringu tulemused rottidel. Kui kõnealuste in vivo nahakaudse imendumise andmete põhjal koostatud hinnangu tulemused lisatakse riskihinnangule ning esineb märke ülemäärasest kokkupuutest, võib olla vajalik teha in vivo võrdlev nahakaudse imendumise katse rottidel ja inimestel.
|
|
Where available, a copy of the notification and the safety data sheet submitted in the context of Directive 67/548/EEC and Commission Directive 91/155/EEC of 5 March 1991 defining and laying down the detailed arrangements for the system of specific information relating to dangerous preparations in implementation of Article 10 of Council Directive 88/379/EEC (2) must be submitted for each formulant. All other available information should be submitted.'
|
Katse läbiviimise suunised
|
|
|
Tuleb kasutada OECD suunise 417 asjakohaseid elemente. Uuringute kavandamisel võib olla vaja võtta arvesse nahakaudse imendumise uuringuid toimeaine(te)ga.
|
|
(1) OJ No L 196, 26. 7. 1990, p. 1.(2) OJ No L 76, 22. 3. 1991, p. 35.
|
7.4. Kättesaadavad toksikoloogilised andmed muude ainete kui toimeainete kohta
|
|
|
Võimaluse korral tuleb iga abiaine kohta esitada direktiivi 67/548/EMÜ ja komisjoni 5. märtsi 1991. aasta direktiivi 91/155/EMÜ (milles määratletakse ja sätestatakse ohtlikke preparaate käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord nõukogu direktiivi 88/379/EMÜ artikli 10 rakendamisel) [2] kohaselt esitatava teate ja ohutuskaardi koopia. Tuleb esitada kogu muu kättesaadav teave."
|
|
|
[1] EÜT L 196, 26.7.1990, lk 1.
|
|
|
[2] EÜT L 76, 22.3.1991, lk 35.
|
|
|
--------------------------------------------------
|