|
|
Directive 2002/91/EC of the European Parliament and of the Council
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ,
|
|
of 16 December 2002
|
16. detsember 2002,
|
|
on the energy performance of buildings
|
ehitiste energiatõhususe kohta
|
|
|
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
|
|
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
|
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,
|
|
Having regard to the Treaty establishing the European Community, and in particular Article 175(1) thereof,
|
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]
|
|
Having regard to the proposal from the Commission(1),
|
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]
|
|
Having regard to the opinion of the Economic and Social Committee(2),
|
võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]
|
|
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions(3),
|
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]
|
|
Acting in accordance with the procedure laid down in Article 251 of the Treaty(4),
|
ning arvestades järgmist:
|
|
Whereas:
|
(1) Asutamislepingu artikkel 6 näeb ette keskkonnakaitsealaste nõuete lülitamist ühenduse tegevuspõhimõtete ja meetmete määratlemisse ning rakendamisse.
|
|
(1) Article 6 of the Treaty requires environmental protection requirements to be integrated into the definition and implementation of Community policies and actions.
|
(2) Loodusressursid, mille kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele viidatakse asutamislepingu artiklis 174, hõlmavad naftasaadusi, maagaasi ja tahkeid kütuseid, mis on energia peamised allikad, kuid ka süsinikdioksiidi heitmete peamised tekitajad.
|
|
(2) The natural resources, to the prudent and rational utilisation of which Article 174 of the Treaty refers, include oil products, natural gas and solid fuels, which are essential sources of energy but also the leading sources of carbon dioxide emissions.
|
(3) Energiatõhususe suurendamine moodustab tähtsa osa Kyoto protokolli täitmiseks ettenähtud tegevuspõhimõtete ja meetmete paketis ning peaks sisalduma igas hilisemate kohustuste täitmiseks vajalikus meetmepaketis.
|
|
(3) Increased energy efficiency constitutes an important part of the package of policies and measures needed to comply with the Kyoto Protocol and should appear in any policy package to meet further commitments.
|
(4) Energianõudluse reguleerimine on tähtis vahend, mis võimaldab ühendusel mõjutada ülemaailmset energiaturgu ja seega ka energiavarude tagamist keskmises ja pikaajalises perspektiivis.
|
|
(4) Demand management of energy is an important tool enabling the Community to influence the global energy market and hence the security of energy supply in the medium and long term.
|
(5) Nõukogu jõustas oma 30. mai 2000. aasta ja 5. detsembri 2000. aasta järeldustes komisjoni tegevuskava energiatõhususe alal ning nõudis erimeetmeid ehitussektoris.
|
|
(5) In its conclusions of 30 May 2000 and of 5 December 2000, the Council endorsed the Commission's action plan on energy efficiency and requested specific measures in the building sector.
|
(6) Põhiliselt ehitistest koosneva elamu- ja teenindussektori arvele läheb üle 40 % energia lõpptarbimisest ühenduses ja see sektor laieneb, suundumusega kaasneb energiatarbimise ja seega ka süsinikdioksiidi heitmete suurenemine.
|
|
(6) The residential and tertiary sector, the major part of which is buildings, accounts for more than 40 % of final energy consumption in the Community and is expanding, a trend which is bound to increase its energy consumption and hence also its carbon dioxide emissions.
|
(7) Nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiiv 93/76/EMÜ süsinikdioksiidi heitmete vähendamise kohta energiatõhususe suurendamise teel (SAVE), [5] millega nõutakse, et liikmesriigid koostaksid ja rakendaksid ehitussektoris programmid energiatõhususe valdkonnas ning esitaksid nende kohta aruanded, hakkab nüüd juba teatud olulist kasu andma. Kuid on vaja täiendavat õigusakti konkreetsemate meetmete kehtestamiseks, et saavutada märkimisväärne, kuid siiani kasutamata energiasäästu võimalus ja vähendada selles sektoris suuri erinevusi liikmesriikide tulemustes.
|
|
(7) Council Directive 93/76/EEC of 13 September 1993 to limit carbon dioxide emissions by improving energy efficiency (SAVE)(5), which requires Member States to develop, implement and report on programmes in the field of energy efficiency in the building sector, is now starting to show some important benefits. However, a complementary legal instrument is needed to lay down more concrete actions with a view to achieving the great unrealised potential for energy savings and reducing the large differences between Member States' results in this sector.
|
(8) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivis 89/106/EMÜ ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta [6] nõutakse, et ehitised ja nende kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmed konstrueeritaks ja ehitataks nii, et nende kasutamisel vajalik energia hulk, pidades silmas asukoha kliimatingimusi ja elanikke, oleks väike.
|
|
(8) Council Directive 89/106/EEC of 21 December 1988 on the approximation of laws, regulations and administrative provisions of the Member States relating to construction products(6) requires construction works and their heating, cooling and ventilation installations to be designed and built in such a way that the amount of energy required in use will be low, having regard to the climatic conditions of the location and the occupants.
|
(9) Ehitiste energiatõhususe edasise parandamise meetmetes tuleks arvesse võtta kliimat ja kohalikke tingimusi ning sisekeskkonda ja tasuvust. Need ei tohiks olla vastuolus ehitiste muude põhinõuetega nagu ligipääsetavus, turvalisus ja ehitise kavandatud kasutus.
|
|
(9) The measures further to improve the energy performance of buildings should take into account climatic and local conditions as well as indoor climate environment and cost-effectiveness. They should not contravene other essential requirements concerning buildings such as accessibility, prudence and the intended use of the building.
|
(10) Ehitiste energiatõhusust tuleks arvutada meetodite alusel, mida saaks eristada piirkondlikul tasandil, see hõlmaks lisaks soojusisolatsioonile teisi tegureid, millel on järjest tähtsam roll, näiteks kütte- ja kliimaseadmed, taastuvate energiaallikate kasutamine ja ehitise konstruktsioon. Ühine lähenemine sellel protsessile, mida viivad läbi erialase ettevalmistusega ja/või akrediteeritud eksperdid, kelle sõltumatus tuleb tagada objektiivsete kriteeriumide alusel, aitab kaasa võrdsele mänguruumile liikmesriikide pingutustes säästa energiat ehitussektoris ning teeb võimalike omanike või kasutajate jaoks ühenduse kinnisvaraturu energiatõhususe läbipaistvaks.
|
|
(10) The energy performance of buildings should be calculated on the basis of a methodology, which may be differentiated at regional level, that includes, in addition to thermal insulation other factors that play an increasingly important role such as heating and air-conditioning installations, application of renewable energy sources and design of the building. A common approach to this process, carried out by qualified and/or accredited experts, whose independence is to be guaranteed on the basis of objective criteria, will contribute to a level playing field as regards efforts made in Member States to energy saving in the buildings sector and will introduce transparency for prospective owners or users with regard to the energy performance in the Community property market.
|
(11) Ühendus kavatseb edaspidi täiustada selliseid standardeid nagu EN 832 ja prEN 13790, seda ka kliimaseadmete ja valgustuse osas.
|
|
(11) The Commission intends further to develop standards such as EN 832 and prEN 13790, also including consideration of air-conditioning systems and lighting.
|
(12) Ehitistel on mõju pikaajalisele energiatarbimisele ning seetõttu peaksid uued ehitised vastama kohaliku kliimaga sobivatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Selles suhtes tuleks hea tava kohandada energiatõhususe suurendamise seisukohast tähtsate tegurite optimaalse kasutamisega. Kuna üldiselt ei ole alternatiivsete energiaallikate rakendamine täielikult ära kasutatud, tuleks kaaluda alternatiivsete energiaallikate keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust; selle saab liikmesriik kohe läbi viia uuringuga, mille tulemusel saadakse tasuvuse kriteeriumidele vastav energia säästumeetmete nimekiri keskmistel kohaliku turu tingimustel. Enne ehituse algust võib olla vajalik läbi viia eriuuringuid meetme või meetmete teostatavuse kohta.
|
|
(12) Buildings will have an impact on long-term energy consumption and new buildings should therefore meet minimum energy performance requirements tailored to the local climate. Best practice should in this respect be geared to the optimum use of factors relevant to enhancing energy performance. As the application of alternative energy supply systems is generally not explored to its full potential, the technical, environmental and economic feasibility of alternative energy supply systems should be considered; this can be carried out once, by the Member State, through a study which produces a list of energy conservation measures, for average local market conditions, meeting cost-effectiveness criteria. Before construction starts, specific studies may be requested if the measure, or measures, are deemed feasible.
|
(13) Teatavat suurust ületavate olemasolevate ehitiste suuremal renoveerimisel tuleks kasutada võimalust tasuvate meetmete võtmiseks, et energiatõhusust suurendada. Suuremaks renoveerimiseks loetakse renoveerimist, mille puhul hoone ümbrise ja/või energiaseadmete nagu küte, soojaveevarustus, kliimaseadmed, ventilatsioon ja valgustus renoveerimisega seotud kogukulutused ülevad 25 % ehitise väärtusest, välja arvatud maa väärtus, millel ehitis asub, ja renoveerimist, mille puhul uuendatakse üle 25 % hoone ümbrisest.
|
|
(13) Major renovations of existing buildings above a certain size should be regarded as an opportunity to take cost-effective measures to enhance energy performance. Major renovations are cases such as those where the total cost of the renovation related to the building shell and/or energy installations such as heating, hot water supply, air-conditioning, ventilation and lighting is higher than 25 % of the value of the building, excluding the value of the land upon which the building is situated, or those where more than 25 % of the building shell undergoes renovation.
|
(14) Olemasoleva ehitise üldise energiatõhususe parandamine ei tähenda alati ehitise täielikku renoveerimist, uuendada võib üksnes neid osi, mis on ehitise energiatõhususe suhtes kõige olulisemad ja tasuvamad.
|
|
(14) However, the improvement of the overall energy performance of an existing building does not necessarily mean a total renovation of the building but could be confined to those parts that are most relevant for the energy performance of the building and are cost-effective.
|
(15) Olemasolevate ehitiste renoveerimisnõuded ei tohiks olla vastuolus ehitise kavandatud funktsiooni, kvaliteedi ega olemusega. Renoveerimisega kaasnevaid lisakulutusi peaks saama katta mõistliku ajaga seoses investeeringu eeldatava kasutusea jooksul kogunenud energiasäästuga.
|
|
(15) Renovation requirements for existing buildings should not be incompatible with the intended function, quality or character of the building. It should be possible to recover additional costs involved in such renovation within a reasonable period of time in relation to the expected technical lifetime of the investment by accrued energy savings.
|
(16) Sertifitseerimisprotsessi võib toetada programmidega, mis edendavad võrdset juurdepääsu täiustatud energiatõhususele; see võib põhineda sidusrühmade organisatsioonide ja liikmesriikide nimetatud asutuse vahelistele kokkulepetele ja seda võivad läbi viia energia teenindusettevõtted, mis nõustuvad võtma kindlaksmääratud investeerimiskohustusi. Liikmesriigid peaksid kontrollima ja jälgima vastuvõetud kavade täitmist, samuti peaksid nad edendama stimuleerimissüsteemide kasutamist. Sertifikaat peaks nii palju kui võimalik kirjeldama ehitise tegelikku energiatõhususe olukorda ja seda võib vastavalt muuta. Ehitised, kus asuvad riigiasutused ja mida inimesed tihti külastavad, peaksid olema keskkonna- ja energiatõhususe aspektidest näidiseks ning seetõttu peaks neid energiatõhususe seisukohalt korrapäraselt sertifitseerima. Avalikkust tuleks energiatõhususest paremini teavitada ja panna nähtavalt välja energiatõhususe sertifikaadid. Lisaks sellele peaks ametliku soovitusliku toatemperatuuri näitamine koos tegeliku mõõdetud temperatuuriga vähendama kütte-, kliimaseadmete ja ventilatsioonisüsteemide väärkasutamist. See peaks aitama vältida tarbetut energiakasutust ja tagama toas mugavad kliimatingimused (soojusmugavus) võrreldes välistemperatuuriga.
|
|
(16) The certification process may be supported by programmes to facilitate equal access to improved energy performance; based upon agreements between organisations of stakeholders and a body appointed by the Member States; carried out by energy service companies which agree to commit themselves to undertake the identified investments. The schemes adopted should be supervised and followed up by Member States, which should also facilitate the use of incentive systems. To the extent possible, the certificate should describe the actual energy-performance situation of the building and may be revised accordingly. Public authority buildings and buildings frequently visited by the public should set an example by taking environmental and energy considerations into account and therefore should be subject to energy certification on a regular basis. The dissemination to the public of this information on energy performance should be enhanced by clearly displaying these energy certificates. Moreover, the displaying of officially recommended indoor temperatures, together with the actual measured temperature, should discourage the misuse of heating, air-conditioning and ventilation systems. This should contribute to avoiding unnecessary use of energy and to safeguarding comfortable indoor climatic conditions (thermal comfort) in relation to the outside temperature.
|
(17) Liikmesriigid võivad energiatõhususe suurendamiseks kasutada ka muid vahendeid/meetmeid, mida ei ole käesolevas direktiivis sätestatud. Liikmesriigid peaksid edendama head energiahaldamist, võttes arvesse ehitiste kasutusintensiivsust.
|
|
(17) Member States may also employ other means/measures, not provided for in this Directive, to encourage enhanced energy performance. Member States should encourage good energy management, taking into account the intensity of use of buildings.
|
(18) Viimastel aastatel on hakatud Lõuna-Euroopa riikides kasutama rohkem kliimaseadmeid. Sellega kaasnevad märkimisväärsed probleemid tippkoormuse ajal, elektrikulude tõus ja energiatasakaalu rikkumine nendes riikides. Esmatähtsateks peaksid saama need strateegiad, millega parandatakse ehitiste soojuskasutust suveperioodil. Selleks tuleks veelgi arendada passiivseid jahutustehnikaid, eeskätt neid, mis parandavad kliimatingimusi siseruumides ja mikrokliimat ehitiste ümber.
|
|
(18) Recent years have seen a rise in the number of air-conditioning systems in southern European countries. This creates considerable problems at peak load times, increasing the cost of electricity and disrupting the energy balance in those countries. Priority should be given to strategies which enhance the thermal performance of buildings during the summer period. To this end there should be further development of passive cooling techniques, primarily those that improve indoor climatic conditions and the microclimate around buildings.
|
(19) Erialase ettevalmistusega töötajate läbiviidav kuumaveekatelde ja kliimaseadmete korrapärane hooldus aitab kaasa nende täpsele reguleerimisele vastavalt toote spetsifikaadile ning tagab seeläbi keskkonna, ohutuse ja energiakasutuse seisukohast optimaalse toimimise. Kui kaalutakse kogu küttesüsteemi asendamist tasuvuse seisukohast, tuleks anda süsteemile sõltumatu hinnang.
|
|
(19) Regular maintenance of boilers and of air-conditioning systems by qualified personnel contributes to maintaining their correct adjustment in accordance with the product specification and in that way will ensure optimal performance from an environmental, safety and energy point of view. An independent assessment of the total heating installation is appropriate whenever replacement could be considered on the basis of cost-effectiveness.
|
(20) Elamusektoris aitaks energiasäästmisele kaasa selliste arvete esitamine elanikele, kus on kütte-, kliimaseadmete ja sooja vee kulud arvutatud vastavalt tegelikule tarbimisele. Elanikud peaksid saama ise reguleerida oma kütte ja sooja vee tarbimist nende meetmete tasuvuse ulatuses.
|
|
(20) The billing, to occupants of buildings, of the costs of heating, air-conditioning and hot water, calculated in proportion to actual consumption, could contribute towards energy saving in the residential sector. Occupants should be enabled to regulate their own consumption of heat and hot water, in so far as such measures are cost effective.
|
(21) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgi tuleks energiatõhususe nõuete ja eesmärkide süsteemi üldpõhimõtted sätestada ühenduse tasandil, nende üksikasjalik rakendamine aga peaks olema liikmesriikide ülesanne, seega saab iga liikmesriik valida korra, mis kõige paremini vastab ta konkreetsetele oludele. Käesolev direktiiv esitab vaid miinimumnõuded ega reguleeri rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
|
|
(21) In accordance with the principles of subsidiarity and proportionality as set out in Article 5 of the Treaty, general principles providing for a system of energy performance requirements and its objectives should be established at Community level, but the detailed implementation should be left to Member States, thus allowing each Member State to choose the regime which corresponds best to its particular situation. This Directive confines itself to the minimum required in order to achieve those objectives and does not go beyond what is necessary for that purpose.
|
(22) Tuleks sätestada võimalus kiiresti kohandada arvutusmeetodeid ja liikmesriigid peaksid ehitiste energiatõhususe miinimumnõuded korrapäraselt läbi vaatama seoses tehnika arenguga, muu hulgas seoses ehitusmaterjali isolatsiooniomaduste (või kvaliteedi) ja standardimise edasise arenguga.
|
|
(22) Provision should be made for the possibility of rapidly adapting the methodology of calculation and of Member States regularly reviewing minimum requirements in the field of energy performance of buildings with regard to technical progress, inter alia, as concerns the insulation properties (or quality) of the construction material, and to future developments in standardisation.
|
(23) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [7]
|
|
(23) The measures necessary for the implementation of this Directive should be adopted in accordance with Council Decision 1999/468/EC of 28 June 1999 laying down the procedures for the exercise of implementing powers conferred on the Commission(7),
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
|
|
HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE:
|
Artikkel 1
|
|
|
Eesmärk
|
|
Article 1
|
Käesoleva direktiivi eesmärk on edendada ühenduses ehitiste energiatõhusust, võttes arvesse kliimat ja kohalikke tingimusi ning sisekeskkonna nõudeid ja tasuvust.
|
|
Objective
|
Käesoleva direktiiviga nähakse ette nõuded järgmistes küsimustes:
|
|
The objective of this Directive is to promote the improvement of the energy performance of buildings within the Community, taking into account outdoor climatic and local conditions, as well as indoor climate requirements and cost-effectiveness.
|
a) ehitiste üldise energiatõhususe arvutusmeetodite üldraamistik;
|
|
This Directive lays down requirements as regards:
|
b) miinimumnõuete rakendamine uute ehitiste energiatõhususe suhtes;
|
|
(a) the general framework for a methodology of calculation of the integrated energy performance of buildings;
|
c) miinimumnõuete rakendamine suuremale renoveerimisele minevate suurte olemasolevate ehitiste energiatõhususe suhtes;
|
|
(b) the application of minimum requirements on the energy performance of new buildings;
|
d) ehitiste energiatõhususe sertifitseerimine ja
|
|
(c) the application of minimum requirements on the energy performance of large existing buildings that are subject to major renovation;
|
e) ehitistes olevate kuumaveekatelde ja kliimaseadmete korrapärane ülevaatus ja lisahinnang küttesüsteemile, mille kuumaveekatlad on üle 15 aasta vanad.
|
|
(d) energy certification of buildings; and
|
Artikkel 2
|
|
(e) regular inspection of boilers and of air-conditioning systems in buildings and in addition an assessment of the heating installation in which the boilers are more than 15 years old.
|
Mõisted
|
|
|
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
|
Article 2
|
1. ehitis — katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima parandamiseks kasutatakse energiat; ehitis võib viidata ehitisele kui tervikule või selle osadele, mis on konstrueeritud või mida on muudetud nii, et neid saab kasutada eraldi;
|
|
Definitions
|
2. ehitise energiatõhusus — tegelikult tarbitud või ehitise standarditud kasutusega seotud erinevate vajaduste täitmisel eeldatavasti tarbitav energia hulk, see võib muu hulgas hõlmata kütet, vee soojendamist, jahutust, ventilatsiooni ja valgustust. Hulka väljendatakse ühe või mitme numbrilise näitajaga, mis on arvutatud, võttes arvesse isolatsiooni, tehnilisi ja paigaldusomadusi, konstruktsiooni ja asukohta seoses kliima aspektidega, päikesevalguse hulka ja naaberehitiste mõju, oma energiatoodangut ja muid energiavajadust mõjutavaid tegureid, sealhulgas sisekliimat;
|
|
For the purpose of this Directive, the following definitions shall apply:
|
3. ehitise energiatõhususe sertifikaat — liikmesriigi või selle määratud juriidilise isiku tunnustatud sertifikaat ehitise energiatõhususe kohta, arvutatuna vastavalt lisas sätestatud üldraamistikul põhinevatele meetoditele;
|
|
1. "building": a roofed construction having walls, for which energy is used to condition the indoor climate; a building may refer to the building as a whole or parts thereof that have been designed or altered to be used separately;
|
4. soojuse ja elektri koostootmine — energiatõhususe teatavatele kvaliteedikriteeriumidele vastav esmaste kütuste üheaegne muundamine mehaaniliseks või elektriliseks ja soojusenergiaks;
|
|
2. "energy performance of a building": the amount of energy actually consumed or estimated to meet the different needs associated with a standardised use of the building, which may include, inter alia, heating, hot water heating, cooling, ventilation and lighting. This amount shall be reflected in one or more numeric indicators which have been calculated, taking into account insulation, technical and installation characteristics, design and positioning in relation to climatic aspects, solar exposure and influence of neighbouring structures, own-energy generation and other factors, including indoor climate, that influence the energy demand;
|
5. kliimaseadmed — kõik osad, mida on tarvis õhu töötlemiseks, et temperatuuri kontrollida või seda alandada, võimaluse korral koos ventilatsiooni, niiskuse ja õhu puhtuse kontrollimisega;
|
|
3. "energy performance certificate of a building": a certificate recognised by the Member State or a legal person designated by it, which includes the energy performance of a building calculated according to a methodology based on the general framework set out in the Annex;
|
6. kuumaveekatel — katla korpusest ja põletist koosnev üksus, mille abil kantakse veele üle põlemisel eralduv soojus;
|
|
4. "CHP" (combined heat and power): the simultaneous conversion of primary fuels into mechanical or electrical and thermal energy, meeting certain quality criteria of energy efficiency;
|
7. efektiivne nimivõimsus (kilovattides) — tootja määratletud ja tagatud suurim soojusvõimsus, mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral;
|
|
5. "air-conditioning system": a combination of all components required to provide a form of air treatment in which temperature is controlled or can be lowered, possibly in combination with the control of ventilation, humidity and air cleanliness;
|
8. soojuspump — seade või paigaldis, mis võtab madalal temperatuuril soojust õhust, veest või maast ja suunab soojuse ehitisse.
|
|
6. "boiler": the combined boiler body and burner-unit designed to transmit to water the heat released from combustion;
|
Artikkel 3
|
|
7. "effective rated output (expressed in kW)": the maximum calorific output specified and guaranteed by the manufacturer as being deliverable during continuous operation while complying with the useful efficiency indicated by the manufacturer;
|
Metoodika vastuvõtmine
|
|
8. "heat pump": a device or installation that extracts heat at low temperature from air, water or earth and supplies the heat to the building.
|
Liikmesriigid kohaldavad riiklikul või piirkondlikul tasandil ehitiste energiatõhususe arvutamiseks meetodeid, mis põhinevad lisas sätestatud üldraamistikul. Raamistiku 1. ja 2. osa kohandatakse tehnika arenguga artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras, võttes arvesse liikmesriigi õigusaktides kohaldatavaid standardeid või norme.
|
|
|
Meetodid sätestatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
|
|
Article 3
|
Ehitise energiatõhusust väljendatakse läbipaistvalt ja see võib sisaldada süsinikdioksiidi heitmete indikaatorit.
|
|
Adoption of a methodology
|
Artikkel 4
|
|
Member States shall apply a methodology, at national or regional level, of calculation of the energy performance of buildings on the basis of the general framework set out in the Annex. Parts 1 and 2 of this framework shall be adapted to technical progress in accordance with the procedure referred to in Article 14(2), taking into account standards or norms applied in Member State legislation.
|
Energiatõhususe nõuete kehtestamine
|
|
This methodology shall be set at national or regional level.
|
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada ehitiste energiatõhususe nõuete kehtestamine, mis põhinevad artiklis 3 osutatud meetoditel. Nõuete kehtestamisel võivad liikmesriigid eristada uusi ja olemasolevaid ehitisi ning erinevaid ehitiste kategooriaid. Nõuete puhul võetakse arvesse üldisi sisekliima tingimusi, vältimaks võimalikku negatiivset mõju, nagu näiteks ebapiisav ventilatsioon, ning ka kohalikke tingimusi ja ehitise kavandatud funktsiooni ja vanust. Nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt viie aasta järel ning vajaduse korral ajakohastatakse ehitussektoris toimunud tehnika arengu kajastamiseks.
|
|
The energy performance of a building shall be expressed in a transparent manner and may include a CO2 emission indicator.
|
2. Energiatõhususe nõudeid kohaldatakse vastavalt artiklitele 5 ja 6.
|
|
|
3. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste ehitiste kategooriate suhtes:
|
|
Article 4
|
- ehitised ja mälestised, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus nõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust,
|
|
Setting of energy performance requirements
|
- kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad ehitised,
|
|
1. Member States shall take the necessary measures to ensure that minimum energy performance requirements for buildings are set, based on the methodology referred to in Article 3. When setting requirements, Member States may differentiate between new and existing buildings and different categories of buildings. These requirements shall take account of general indoor climate conditions, in order to avoid possible negative effects such as inadequate ventilation, as well as local conditions and the designated function and the age of the building. These requirements shall be reviewed at regular intervals which should not be longer than five years and, if necessary, updated in order to reflect technical progress in the building sector.
|
- ajutised ehitised, mille kavandatud kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja madala energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris,
|
|
2. The energy performance requirements shall be applied in accordance with Articles 5 and 6.
|
- elamud, mis on mõeldud kasutamiseks alla nelja kuu jooksul aastas,
|
|
3. Member States may decide not to set or apply the requirements referred to in paragraph 1 for the following categories of buildings:
|
- eraldi seisvad ehitised, mille kasulik kogupindala on alla 50 m2.
|
|
- buildings and monuments officially protected as part of a designated environment or because of their special architectural or historic merit, where compliance with the requirements would unacceptably alter their character or appearance,
|
Artikkel 5
|
|
- buildings used as places of worship and for religious activities,
|
Uued ehitised
|
|
- temporary buildings with a planned time of use of two years or less, industrial sites, workshops and non-residential agricultural buildings with low energy demand and non-residential agricultural buildings which are in use by a sector covered by a national sectoral agreement on energy performance,
|
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada uute ehitiste vastavus artiklis 4 osutatud energiatõhususe nõuetele.
|
|
- residential buildings which are intended to be used less than four months of the year,
|
Uute ehitiste puhul, mille kasulik kogupindala on üle 1000 m2, tagavad liikmesriigid, et enne ehitamise algust kaalutakse ja võetakse arvesse tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust selliste alternatiivsete süsteemide puhul nagu:
|
|
- stand-alone buildings with a total useful floor area of less than 50 m2.
|
- taastuval energial põhinevad detsentraliseeritud energiatarnesüsteemid,
|
|
|
- soojuse ja elektri koostootmine,
|
|
Article 5
|
- kaug- ja lokaalküte või -jahutus, kui see on olemas,
|
|
New buildings
|
teatavatel tingimustel soojuspumbad.
|
|
Member States shall take the necessary measures to ensure that new buildings meet the minimum energy performance requirements referred to in Article 4.
|
Artikkel 6
|
|
For new buildings with a total useful floor area over 1000 m2, Member States shall ensure that the technical, environmental and economic feasibility of alternative systems such as:
|
Olemasolevad ehitised
|
|
- decentralised energy supply systems based on renewable energy,
|
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui ehitised, mille kasulik kogupindala on üle 1000 m2, läbivad suurema renoveerimise, suurendatakse tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks miinimumnõuetele. Liikmesriigid tuletavad need energiatõhususe miinimumnõuded artikli 4 kohaselt kehtestatud ehitiste energiatõhususe nõuete alusel. Nõuded võib kehtestada eespool nimetatud eesmärgil parandada renoveeritud ehitise kui terviku või renoveeritud süsteemide või osade üldist energiatõhusust, kui need moodustavad osa piiratud aja jooksul läbiviidavast ehitise renoveerimisest.
|
|
- CHP,
|
Artikkel 7
|
|
- district or block heating or cooling, if available,
|
Energiatõhususe sertifikaat
|
|
- heat pumps, under certain conditions,
|
1. Liikmesriigid tagavad, et kui ehitisi ehitatakse, müüakse või renditakse, antakse vastavalt juhtumile omanikule või omanik annab võimalikule ostjale või üürnikule energiatõhususe sertifikaadi. Sertifikaadi kehtivusaeg on kuni kümme aastat.
|
|
is considered and is taken into account before construction starts.
|
Samasse ehitisse kuuluvate korterite või eraldi kasutamiseks mõeldud üksuste sertifitseerimine võib põhineda:
|
|
|
- terve ehitise ühisel sertifitseerimisel, kui korteritel või üksustel on ühine küttesüsteem, või
|
|
Article 6
|
- teise samasse ehitisse kuuluva sama tüüpi korteri hindamisel.
|
|
Existing buildings
|
Liikmesriigid võivad artikli 4 lõikes 3 osutatud kategooriad käesoleva lõike kohaldamisest välja arvata.
|
|
Member States shall take the necessary measures to ensure that when buildings with a total useful floor area over 1000 m2 undergo major renovation, their energy performance is upgraded in order to meet minimum requirements in so far as this is technically, functionally and economically feasible. Member States shall derive these minimum energy performance requirements on the basis of the energy performance requirements set for buildings in accordance with Article 4. The requirements may be set either for the renovated building as a whole or for the renovated systems or components when these are part of a renovation to be carried out within a limited time period, with the abovementioned objective of improving the overall energy performance of the building.
|
2. Ehitise energiatõhususe sertifikaat sisaldab selliseid kontrollväärtusi nagu hetkel kehtivad juriidilised standardid ja võrdleva hindamise kriteeriumid, et tarbijad saaksid ehitise energiatõhusust võrrelda ja hinnata. Sertifikaadile lisatakse soovitused energiatõhususe tasuvuse parandamiseks.
|
|
|
Sertifikaatide eesmärk piirdub teabe esitamisega ning nende sertifikaatide mõju kohtumenetluses või mujal otsustatakse vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.
|
|
Article 7
|
3. Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et ehitistes, mille kasulik kogupindala on üle 1000 m2 ja milles asuvad riigiasutused ning laiale isikuteringile teenuseid osutavad institutsioonid, mida need isikud seetõttu tihti külastavad, oleks silmatorkavasse kohta avalikkusele selgelt nähtavale paigutatud energiasertifikaat, mis ei ole üle kümne aasta vana.
|
|
Energy performance certificate
|
Samuti võib selgelt esitada soovitusliku ja tegeliku toatemperatuuri ja muud asjakohased kliimaolud.
|
|
1. Member States shall ensure that, when buildings are constructed, sold or rented out, an energy performance certificate is made available to the owner or by the owner to the prospective buyer or tenant, as the case might be. The validity of the certificate shall not exceed 10 years.
|
Artikkel 8
|
|
Certification for apartments or units designed for separate use in blocks may be based:
|
Kuumaveekatelde ülevaatus
|
|
- on a common certification of the whole building for blocks with a common heating system, or
|
Energiatarbimise vähendamiseks ja süsinikdioksiidi heitmete piiramiseks liikmesriigid:
|
|
- on the assessment of another representative apartment in the same block.
|
a) sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada taastumatu vedel- või tahkekütusega köetavate efektiivse nimivõimsusega 20 kW–100 kW kuumaveekatelde korrapärane ülevaatus. Ülevaatusi võib kohaldada ka muude kütustega köetavate kuumaveekatelde suhtes.
|
|
Member States may exclude the categories referred to in Article 4(3) from the application of this paragraph.
|
Efektiivse nimivõimsusega üle 100 kW kuumaveekatelde ülevaatus peab toimuma vähemalt iga kahe aasta järel. Gaasikatelde puhul võib seda aega pikendada kuni nelja aastani.
|
|
2. The energy performance certificate for buildings shall include reference values such as current legal standards and benchmarks in order to make it possible for consumers to compare and assess the energy performance of the building. The certificate shall be accompanied by recommendations for the cost-effective improvement of the energy performance.
|
Kui kütteseadmete kuumaveekatlad efektiivse nimivõimsusega üle 20 kW on üle 15 aasta vanad, sätestavad liikmesriigid vajalikud meetmed kogu kütteseadme ühekordseks ülevaatuseks. Selle ülevaatuse alusel, mis hõlmab kuumaveekatla tõhususe hindamist ja selle suuruse võrdlemist ehitise küttenõuetega, annavad eksperdid kasutajatele nõu kuumaveekatelde asendamise, küttesüsteemi muude muudatuste ja alternatiivsete lahenduste kohta; või
|
|
The objective of the certificates shall be limited to the provision of information and any effects of these certificates in terms of legal proceedings or otherwise shall be decided in accordance with national rules.
|
b) astuvad samme tagamaks kasutajatele kuumaveekatelde asendamise, küttesüsteemi muude muudatuste ja alternatiivsete lahenduste kohta nõuandeid, mis võivad olla seotud ülevaatustega, et hinnata kuumaveekatla tõhusust ja kohast suurust. Selle lähenemisviisi mõju peaks laias laastus olema võrdväärne punkti a sätete mõjuga. Selle võimaluse valinud liikmesriigid esitavad oma lähenemisviisi võrdväärsuse kohta komisjonile aruande iga kahe aasta järel.
|
|
3. Member States shall take measures to ensure that for buildings with a total useful floor area over 1000 m2 occupied by public authorities and by institutions providing public services to a large number of persons and therefore frequently visited by these persons an energy certificate, not older than 10 years, is placed in a prominent place clearly visible to the public.
|
Artikkel 9
|
|
The range of recommended and current indoor temperatures and, when appropriate, other relevant climatic factors may also be clearly displayed.
|
Kliimaseadmete ülevaatus
|
|
|
Energiatarbimise vähendamiseks ja süsinikdioksiidi heitmete piiramiseks sätestavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et kehtestada efektiivse nimivõimsusega üle 12 kW kliimaseadmete korrapärane ülevaatus.
|
|
Article 8
|
Ülevaatus hõlmab kliimaseadmete tõhususe ja suuruse hindamist võrreldes ehitise jahutusnõuetega. Kasutajatele antakse asjakohaseid nõuandeid kliimaseadmete võimaliku parandamise või asendamise ning alternatiivsete lahenduste kohta.
|
|
Inspection of boilers
|
Artikkel 10
|
|
With regard to reducing energy consumption and limiting carbon dioxide emissions, Member States shall either:
|
Sõltumatud eksperdid
|
|
(a) lay down the necessary measures to establish a regular inspection of boilers fired by non-renewable liquid or solid fuel of an effective rated output of 20 kW to 100 kW. Such inspection may also be applied to boilers using other fuels.
|
Liikmesriigid tagavad, et ehitiste sertifitseerimise, kaasnevate soovituste koostamise ja kuumaveekatelde ning kliimaseadmete ülevaatuse viivad läbi sõltumatud erialase ettevalmistusega ja/või akrediteeritud eksperdid, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötavad riigiasutuses või eraettevõttes.
|
|
Boilers of an effective rated output of more than 100 kW shall be inspected at least every two years. For gas boilers, this period may be extended to four years.
|
Artikkel 11
|
|
For heating installations with boilers of an effective rated output of more than 20 kW which are older than 15 years, Member States shall lay down the necessary measures to establish a one-off inspection of the whole heating installation. On the basis of this inspection, which shall include an assessment of the boiler efficiency and the boiler sizing compared to the heating requirements of the building, the experts shall provide advice to the users on the replacement of the boilers, other modifications to the heating system and on alternative solutions; or
|
Läbivaatamine
|
|
(b) take steps to ensure the provision of advice to the users on the replacement of boilers, other modifications to the heating system and on alternative solutions which may include inspections to assess the efficiency and appropriate size of the boiler. The overall impact of this approach should be broadly equivalent to that arising from the provisions set out in (a). Member States that choose this option shall submit a report on the equivalence of their approach to the Commission every two years.
|
Komisjon, keda abistab artikliga 14 moodustatud komitee, annab käesolevale direktiivile hinnangu selle kohaldamise käigus saadud kogemuste valguses ja teeb vajaduse korral ettepanekuid, mis käsitlevad muu hulgas:
|
|
|
a) võimalikke täiendavaid meetmeid seoses hoonete renoveerimisega, mille kasulik kogupindala on alla 1000 m2;
|
|
Article 9
|
b) üldisi ehitiste energiatõhusust edaspidi soodustavaid meetmeid.
|
|
Inspection of air-conditioning systems
|
Artikkel 12
|
|
With regard to reducing energy consumption and limiting carbon dioxide emissions, Member States shall lay down the necessary measures to establish a regular inspection of air-conditioning systems of an effective rated output of more than 12 kW.
|
Teavitamine
|
|
This inspection shall include an assessment of the air-conditioning efficiency and the sizing compared to the cooling requirements of the building. Appropriate advice shall be provided to the users on possible improvement or replacement of the air-conditioning system and on alternative solutions.
|
Liikmesriigid võivad võtta vajalikke meetmeid, et teavitada ehitiste kasutajaid erinevatest meetoditest ja tavadest, mis aitavad suurendada energiatõhusust. Liikmesriikide taotluse korral abistab komisjon liikmesriike asjaomaste teabekampaaniate korraldamisel, mida võib teha ühenduse programmide raames.
|
|
|
Artikkel 13
|
|
Article 10
|
Raamistiku kohandamine
|
|
Independent experts
|
Lisa punktid 1 ja 2 vaadatakse läbi korrapäraselt ja mitte harvem kui kahe aasta järel.
|
|
Member States shall ensure that the certification of buildings, the drafting of the accompanying recommendations and the inspection of boilers and air-conditioning systems are carried out in an independent manner by qualified and/or accredited experts, whether operating as sole traders or employed by public or private enterprise bodies.
|
Kõik muudatused, mida on vaja teha lisa punktide 1 ja 2 kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras.
|
|
|
Artikkel 14
|
|
Article 11
|
Komitee
|
|
Review
|
1. Komisjoni abistab komitee.
|
|
The Commission, assisted by the Committee established by Article 14, shall evaluate this Directive in the light of experience gained during its application, and, if necessary, make proposals with respect to, inter alia:
|
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.
|
|
(a) possible complementary measures referring to the renovations in buildings with a total useful floor area less than 1000 m2;
|
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
|
|
(b) general incentives for further energy efficiency measures in buildings.
|
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
|
|
|
Artikkel 15
|
|
Article 12
|
Õigusaktide ülevõtmine
|
|
Information
|
1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. jaanuaril 2006. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.
|
|
Member States may take the necessary measures to inform the users of buildings as to the different methods and practices that serve to enhance energy performance. Upon Member States' request, the Commission shall assist Member States in staging the information campaigns concerned, which may be dealt with in Community programmes.
|
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
|
|
|
2. Erialase ettevalmistusega ja/või akrediteeritud ekspertide puudumise tõttu võivad liikmesriigid saada artiklite 7, 8 ja 9 täielikuks kohaldamiseks kolmeaastase lisaaja. Kui liikmesriigid seda võimalust kasutavad, teatavad nad komisjonile, esitades kohase põhjenduse ja käesoleva direktiivi edasise rakendamise ajakava.
|
|
Article 13
|
Artikkel 16
|
|
Adaptation of the framework
|
Jõustumine
|
|
Points 1 and 2 of the Annex shall be reviewed at regular intervals, which shall not be shorter than two years.
|
Direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
|
|
Any amendments necessary in order to adapt points 1 and 2 of the Annex to technical progress shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 14(2).
|
Artikkel 17
|
|
|
Adressaadid
|
|
Article 14
|
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
|
|
Committee
|
|
|
1. The Commission shall be assisted by a Committee.
|
Brüssel, 16. detsember 2002
|
|
2. Where reference is made to this paragraph, Articles 5 and 7 of Decision 1999/468/EC shall apply, having regard to the provisions of Article 8 thereof.
|
Euroopa Parlamendi nimel
|
|
The period laid down in Article 5(6) of Decision 1999/468/EC shall be set at three months.
|
president
|
|
3. The Committee shall adopt its Rules of Procedure.
|
P. Cox
|
|
|
Nõukogu nimel
|
|
Article 15
|
eesistuja
|
|
Transposition
|
M. Fischer Boel
|
|
1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive at the latest on 4 January 2006. They shall forthwith inform the Commission thereof.
|
[1] EÜT C 213 E, 31.7.2001, lk 266 ja EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 69.
|
|
When Member States adopt these measures, they shall contain a reference to this Directive or shall be accompanied by such reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made.
|
[2] EÜT C 36, 8.2.2002, lk 20.
|
|
2. Member States may, because of lack of qualified and/or accredited experts, have an additional period of three years to apply fully the provisions of Articles 7, 8 and 9. When making use of this option, Member States shall notify the Commission, providing the appropriate justification together with a time schedule with respect to the further implementation of this Directive.
|
[3] EÜT C 107, 3.5.2002, lk 76.
|
|
|
[4] Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2002. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata), nõukogu 7. juuni 2002. aasta ühisseisukoht (EÜT C 197, 20.8.2002, lk 6) ja Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata).
|
|
Article 16
|
[5] EÜT L 237, 22.9.1993, lk 28.
|
|
Entry into force
|
[6] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).
|
|
This Directive shall enter into force on the day of its publication in the Official Journal of the European Communities.
|
[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
|
|
|
--------------------------------------------------
|
|
Article 17
|
LISA
|
|
Addressees
|
Ehitiste energiatõhususe arvutamise üldraamistik (artikkel 3)
|
|
This Directive is addressed to the Member States.
|
1. Ehitiste energiatõhususe arvutamismeetodid hõlmavad vähemalt järgmisi aspekte:
|
|
|
a) ehitise soojuslikud omadused (ümbris ja sisevaheseinad jne). Need omadused võivad hõlmata ka hermeetilisust;
|
|
Done at Brussels, 16 December 2002.
|
b) kütteseadmed ja kuumaveevarustus, sealhulgas nende isolatsiooniomadused;
|
|
|
c) kliimaseadmed;
|
|
For the European Parliament
|
d) ventilatsioon;
|
|
The President
|
e) sisseehitatud valgustusseadmed (peamiselt mitteelamusektoris);
|
|
P. Cox
|
f) ehitiste asukoht ja paigutus, sealhulgas väliskliima;
|
|
|
g) passiivsed päikeseenergiasüsteemid ja päiksekaitse;
|
|
For the Council
|
h) loomulik ventilatsioon;
|
|
The President
|
i) sisekliima tingimused, sealhulgas kavandatud sisekliima.
|
|
M. Fischer Boel
|
2. Arvutustes võetakse arvesse järgmiste aspektide võimalikku positiivset mõju:
|
|
|
a) aktiivsed päikeseenergiasüsteemid ning muud kütte- ja elektrisüsteemid, mis põhinevad taastuvatel energiaallikatel;
|
|
(1) OJ C 213 E, 31.7.2001, p. 266 and OJ C 203 E, 27.8.2002, p. 69.
|
b) soojuse ja elektri koostootmisel saadud elekter;
|
|
(2) OJ C 36, 8.2.2002, p. 20.
|
c) kaug- või lokaalküte või -jahutus;
|
|
(3) OJ C 107, 3.5.2002, p. 76.
|
d) loomulik valgustus.
|
|
(4) Opinion of the European Parliament of 6 February 2002 (not yet published in the Official Journal), Council Common Position of 7 June 2002 (OJ C 197, 20.8.2002, p. 6) and decision of the European Parliament of 10 October 2002 (not yet published in the Official Journal).
|
3. Selle arvutuse tarvis tuleks ehitised liigitada piisavalt erinevatesse kategooriatesse, nagu:
|
|
(5) OJ L 237, 22.9.1993, p. 28.
|
a) erinevat tüüpi ühepereelamud;
|
|
(6) OJ L 40, 11.2.1989, p. 12. Directive as amended by Directive 93/68/EEC (OJ L 220, 30.8.1993, p.1).
|
b) korterelamud;
|
|
(7) OJ L 184, 17.7.1999, p. 23.
|
c) ametiruumid;
|
|
|
d) haridusehitised;
|
|
|
e) haiglad;
|
|
|
f) hotellid ja restoranid;
|
|
ANNEX
|
g) spordirajatised;
|
|
|
h) hulgi- ja jaekaubandusrajatised;
|
|
General framework for the calculation of energy performance of buildings (Article 3)
|
i) energiat tarbivad muud tüüpi ehitised.
|
|
1. The methodology of calculation of energy performances of buildings shall include at least the following aspects:
|
--------------------------------------------------
|
|
(a) thermal characteristics of the building (shell and internal partitions, etc.). These characteristics may also include air-tightness;
|
|
|
(b) heating installation and hot water supply, including their insulation characteristics;
|
|
|
(c) air-conditioning installation;
|
|
|
(d) ventilation;
|
|
|
(e) built-in lighting installation (mainly the non-residential sector);
|
|
|
(f) position and orientation of buildings, including outdoor climate;
|
|
|
(g) passive solar systems and solar protection;
|
|
|
(h) natural ventilation;
|
|
|
(i) indoor climatic conditions, including the designed indoor climate.
|
|
|
2. The positive influence of the following aspects shall, where relevant in this calculation, be taken into account:
|
|
|
(a) active solar systems and other heating and electricity systems based on renewable energy sources;
|
|
|
(b) electricity produced by CHP;
|
|
|
(c) district or block heating and cooling systems;
|
|
|
(d) natural lighting.
|
|
|
3. For the purpose of this calculation buildings should be adequately classified into categories such as:
|
|
|
(a) single-family houses of different types;
|
|
|
(b) apartment blocks;
|
|
|
(c) offices;
|
|
|
(d) education buildings;
|
|
|
(e) hospitals;
|
|
|
(f) hotels and restaurants;
|
|
|
(g) sports facilities;
|
|
|
(h) wholesale and retail trade services buildings;
|
|
|
(i) other types of energy-consuming buildings.
|
|