[pic] | EUROPEAN COMMISSION |

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brussels, 16.12.2010

Brüssel 16.12.2010

COM(2010) 775 final

KOM(2010) 775 lõplik

2010/0373 (COD)

2010/0373 (COD)

.

.

Proposal for a

Ettepanek:

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

establishing technical requirements for credit transfers and direct debits in euros and amending Regulation (EC) No 924/2009

millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

(Text with EEA relevance)

(EMPs kohaldatav tekst)

SEC(2010) 1583 final SEC(2010) 1584 final SEC(2010) 1585 final

SEK(2010) 1583 lõplikSEK(2010) 1584 lõplikSEK(2010) 1585 lõplik

EXPLANATORY MEMORANDUM

SELETUSKIRI

CONTEXT OF THE PROPOSAL

ETTEPANEKU TAUST

Grounds for and objectives of the proposal

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

The present proposal has to be seen in the context of the creation of an Internal Market for payment services in euro (Single Euro Payments Area or SEPA) where there is effective competition and no difference of regime between cross-border and national payments, thereby providing significant savings and benefits to the wider European economy. SEPA will provide European citizens and businesses with competitively-priced, user-friendly and reliable payment services in euros, and will provide a platform for the development of payments-related innovation.

Käesolevat ettepanekut tuleb käsitleda seoses sooviga luua eurodes osutatavate makseteenuste siseturg (ühtne euromaksete piirkond – SEPA), kus on tõhus konkurents ning kus piiriüleste ja riigisiseste maksete süsteemid on ühesugused, saavutades sellega olulist kokkuhoidu ja kasu Euroopa majandusele üldiselt. SEPAga tagatakse Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele konkurentsivõimelise hinnaga, kasutajasõbralikud ja usaldusväärsed eurodes osutatavad makseteenused ning luuakse soodsad tingimused makseteenuste uuendamiseks.

Although strongly supported by both the European Commission and the European Central Bank, SEPA was originally conceived as a primarily market-driven project. Union-wide schemes for credit transfers and direct debits were designed and implemented by the European Payments Council (EPC), a coordination and decision making body set up by the European banking sector to deliver SEPA. However, given the current slow rates of migration, there is increasing recognition by all categories of stakeholders that a legally binding end-date may be necessary to achieve successful project completion.

Kuigi Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank on SEPAt tugevasti toetanud, käivitati see algselt turupõhise projektina. ELi hõlmavad kreeditkorralduste ja otsearvelduste skeemid töötas välja ja rakendas Euroopa Maksenõukogu, mis on SEPA rakendamiseks Euroopa pangandussektori loodud koordineeriv ja otsuseid tegev organ. Võttes arvesse senist aeglast SEPA-le üleminekut, leiavad eri sidusrühmad üha enam, et projekti edukaks lõpuleviimiseks tuleb kehtestada õiguslikult siduv tähtaeg.

Full integration of the payment market will only be achieved once Union-wide payment instruments replace completely the national legacy instruments. In order to achieve this goal, migration end dates for credit transfers and direct debits in euro are set up through this Regulation.

Makseturu täielik lõimumine saavutatakse ainult pärast riiklike varasemate maksevahendite täielikku asendamist ELi maksevahenditega. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse käesoleva määrusega üleminekutähtaeg eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul.

General context

Üldine taust

On 28 January 2008, the SEPA Credit Transfer (SCT) was launched. Almost two years later, on 2 November 2009, the launch of the SEPA Direct Debit (SDD) marked the second crucial milestone on the way towards the realisation of SEPA through Union-wide schemes.

SEPA kreeditkorraldus käivitati 28. jaanuaril 2008. SEPA otsearvelduse käivitamine peaaegu kaks aastat hiljem 2. novembril 2009 oli teine oluline teetähis SEPA rakendamisel ELi skeemide abil.

Secure and efficient payment systems are crucial to the conduct of economic transactions and to the proper functioning of the Internal Market. The euro as a common currency has facilitated cash payments between the Member States since 2002. However, electronic Union-wide payment instruments are still far from replacing national payments for a variety of reasons. The prevailing market uncertainty, the generally difficult economic climate, the disadvantages for first movers in a network business, the perceived lack of legal certainty on an appropriate long term business model for SDD complying fully with EU competition rules and the duplicate costs of operating both SEPA and legacy payment systems have led many market players, especially on the supply side to call for EU legislation setting an end-date for moving to SEPA. Two Resolutions of the European Parliament[1] have also stressed the need and advantages of a migration end date as have the ECOFIN Council conclusions[2] which invited the Commission in close collaboration with the ECB to carry out a thorough assessment. Under Article 127 of the Treaty on the Functioning of the European Union, the ECB (ESCB) has as a basic task to promote the smooth operation of payment systems. In this context, the ECB has played an important role in providing guidance to the market to develop SEPA.

Turvalised ja tõhusad maksesüsteemid on esmatähtsad majandustehingute tegemiseks ja siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. Euro ühisraha kasutuselevõtt sularahana 2002. aastal on lihtsustanud sularahamakseid liikmesriikide vahel. Samas on ELi hõlmavad elektroonilised maksevahendid erinevatel põhjustel veel kaugel sellest, et asendada riiklikke maksevahendeid. Ebakindlus turul, üldiselt keeruline majandusolukord, ebasoodne olukord, kuhu sattuvad esimesed võrgustikuna tegutsema hakkajad, selguse puudumine SEPA otsearvelduse asjakohase pikaajalise ärimudeli osas, mis täielikult vastaks ELi konkurentsieeskirjadele, ning SEPA ja varasemate maksesüsteemide koostoimimisega seotud topeltkulud on põhjused, miks paljud turuosalised eelkõige pakkumise poolel on kutsunud üles võtma vastu ELi õigusakti, millega kehtestatakse SEPA-le ülemineku tähtaeg. Kahes Euroopa Parlamendi resolutsioonis[1] on samuti rõhutatud vajadust üleminekutähtaja kehtestamiseks ja sellega kaasnevaid eeliseid. Sama on tehtud ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu järeldustes,[2] kus kutsuti komisjoni üles tegema tihedat koostööd Euroopa Keskpangaga mõjuhinnangu koostamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 kohaselt on Euroopa Keskpanga (Euroopa Keskpankade Süsteem) peaülesanne edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Selle raames on Euroopa Keskpangal olnud oluline roll turule SEPA arendamiseks juhiste andmisel.

Two years after the launch of the SEPA credit transfer, the number of SEPA credit transfers processed by clearing and settlement mechanisms located in the euro area has not yet reached the 10 % threshold. A linear extrapolation of the current SCT migration rate of 9.3 % (as of August 2010), suggests that it will take around 30 years to complete SEPA. Even in a more optimistic scenario, it seems very unlikely that SEPA migration will be completed in less than 15–20 years without additional legislative intervention. This inertia substantially delays SEPA migration and as a result could greatly reduce the direct and indirect potential benefits of SEPA for the wider European economy[3]. Although SEPA migration will require users, including citizens and small and medium sized companies, to changeover to a common Union-wide bank account numbering based on IBAN and BIC, the transition will be facilitated by industry through specific information efforts, the incorporation of IBAN and BIC on account statements and on payment cards as well as automatic conversion facilities.

Kaks aastat pärast SEPA kreeditkorralduse käivitamist ei ole euroalas asuvates kliiring- ja arveldusmehhanismides töödeldud SEPA kreeditkorralduste osakaal veel ületanud 10 % künnist. Praeguse SEPA kreeditkorraldustele üleminekumäära 9,3 % (2010. aasta augusti seisuga) lineaarne ekstrapoleerimine annab tulemuseks, et SEPA-le ülemineku lõpuleviimiseks läheks ligikaudu 30 aastat. Isegi kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt näib väga ebatõenäoline, et SEPA-le üleminek jõuaks ilma õigusliku sekkumiseta lõpule enne 15–20 aastat. Selline areng pidurdab oluliselt SEPA-le üleminekut ja seega võib märkimisväärselt vähendada SEPAst saadavat otsest ja kaudset võimalikku kasu Euroopa majandusele üldiselt[3]. Kuigi SEPA-le üleminekuks peavad kasutajad, sealhulgas kodanikud ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, minema üle ühtsetele ELi pangakontonumbritele (IBAN ja BIC), lihtsustab pangandussektor SEPA-le üleminekut teavitustegevusega, IBAN ja BIC koodide lisamisega konto väljavõtetele ja maksekaartidele ning automaatsete konverteerimisvahenditega.

Existing provisions in the area of the proposal

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

This initiative will complement the existing legal framework for payment services within the EU.

Käesolev ettepanek täiendab ELi olemasolevat makseteenuste õigusraamistikku.

On 1 November 2009, Regulation (EC) No 924/2009 of the European Parliament and of the Council of 16 September 2009 on cross-border payments in the Community replaced Regulation (EC) No 2560/2001[4]. This Regulation had in effect reduced charges for cross-border payment transactions in euro up to EUR 50 000 to the level of national charges and encouraged the European payments industry to build the Union-wide payments infrastructure needed to create SEPA.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 924/2009 (piiriüleste maksete kohta ühenduses) asendati 1. novembril 2009 määrus (EÜ) nr 2560/2001[4]. Kõnealuse määrusega vähendati kuni 50 000 euro suurustelt piiriülestelt maksetelt võetavad tasud riigisisestelt maksetelt võetavate tasudeni ja ergutati Euroopa maksesektorit looma ELi hõlmavat makseinfrastruktuuri, mida on vaja SEPA rakendamiseks.

Directive 2007/64/EC of the European Parliament and of the Council of 13 November 2007 on payment services in the internal market (the so called 'Payment Services Directive' or PSD)[5] aims to establish standardised conditions and rights for payment services offered in the market for the benefit of consumers and companies across the Union and provides a harmonised legal basis for SEPA.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul nn makseteenuste direktiiv)[5] eesmärk on kehtestada standardsed tingimused ja õigused turul pakutavate makseteenustele, et sellest saaksid kasu tarbijad ja ettevõtjad kogu ELis, ja sellega nähakse ette ühtne õiguslik alus SEPA kasutuselevõtuks.

Consistency with the other policies and objectives of the Union

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

The objectives of the proposal are consistent with the policies and objectives pursued by the Union. First, they will improve the functioning of the internal market for payment services. Second, they broadly support other Union policies, in particular consumer policy (by facilitating secure, Union-wide payment systems), and competition policy (by establishing equal obligations, rights and opportunities for all market players and facilitating cross-border provision of payment services, thus increasing the level of competition). The impact assessment accompanying this proposal concluded that only a rapid and comprehensive migration to Union-wide credit transfers and direct debits would generate the full benefits of an integrated payments market. Market forces and self regulatory efforts have proven not to be sufficient to drive concerted migration to SEPA. By facilitating economic transactions within the Union, they also contribute to the attainment of the wider objectives of the EU 2020 strategy[6].

Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas ühenduse muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega. Esiteks paraneks Euroopa makseteenusteturu toimimine. Teiseks toetataks ELi muid poliitikavaldkondi, eelkõige tarbijapoliitikat (lihtsustades turvaliste ELi hõlmavate maksesüsteemide loomist) ning konkurentsipoliitikat (luues kõikidele turuosalistele võrdsed kohustused, õigused ja võimalused ning lihtsustades piiriülest makseteenuste pakkumist, suurendades sellega konkurentsi). Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus on jõutud järeldusele, et ainult kiire ja terviklik üleminek ELi kreeditkorraldustele ja otsearveldustele aitaks saada integreeritud makseturust täit kasu. Turujõududest ja isereguleeruvatest püüdlustest ei ole piisanud, et tagada kiire ja tõhus üleminek SEPA-le. Lihtsustades majandustehinguid ELis, aitab ettepanek saavutada laiemaid eesmärke EL 2020 strateegia raames[6].

CONSULTATION OF INTERESTED PARTIES AND IMPACT ASSESSMENT

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Consultation of interested parties

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Consultation methods, main sectors targeted and general profile of respondents

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

The Directorate-General Internal Market and Services held a public stakeholder consultation on whether and how deadlines should be set for the migration of existing national credit transfers and direct debits to the new SEPA payment instruments between June and August 2009 and published its results in September 2009. A summary of the consultation has been published on the DG’s website[7].

Siseturu ja teenuste peadirektoraat viis 2009. aasta juunist augustini läbi avaliku arutelu sidusrühmadega selle üle, kuidas tuleks kehtestada tähtaeg üleminekuks olemasolevatelt riiklikelt kreeditkorraldustelt ja otsearveldustelt uutele SEPA maksevahenditele, ning avaldas selle tulemused 2009. aasta septembris. Arutelu kokkuvõte avaldati peadirektoraadi veebilehel[7].

Several consultations on SEPA have been made, on an annual basis, through the European Business Test Panel. The last consultation was held in the second half of 2009 and more than 400 enterprises responded. These were composed of 85 % SMEs and 15 % larger corporations. The 2009 consultation included questions on phasing out legacy payment instruments and setting a SEPA migration end-date.

Igal aastal on peetud arutelusid SEPA teemadel Euroopa Ettevõtete Testpaneeli raames. Viimane arutelu peeti 2009. aasta teisel poolel ja sellest võttis osa üle 400 ettevõtte, millest 85 % olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning 15 % suurettevõtted. 2009. aasta arutelu hõlmas küsimusi varasemate maksevahendite kasutamise järkjärgulise lõpetamise ja SEPA-le ülemineku tähtaja kehtestamise kohta.

Moreover, discussions with the banking industry on the SEPA Direct Debit business model have been ongoing for some time. These discussions focused on the issue of multilateral interchange fees (MIF)[8] and led to the adoption of transitional provisions on MIF in Regulation (EC) No 924/2009. Nonetheless, exchanges of opinions continued as the long term business model for SDD had not been determined by the industry. In order to provide guidance to the banks, the Commission and the ECB issued a joint statement in March 2009, followed by a Commission Working Document in November 2009[9]. A public consultation on this document has been completed in December 2009.Furthermore, a questionnaire was sent to selected banks by the Commission services in December 2009–January 2010. It focused on the specific issue of duplicate costs incurred by individual payment service providers for running payment systems and processes (payment platforms) for existing national payments and new Union-wide SEPA payments in parallel. For this purpose, nine-teen of the largest banks or banking groups in Europe, representing a mix of commercial, savings, and cooperative banks from nine countries, were selected. A similar survey was sent out to payment processors and to payment service users (mostly businesses), but did not yield a sufficient response rate for analysis.

Arutelusid pangandussektoriga SEPA otsearvelduse ärimudeli üle on peetud juba mõnda aega. Aruteludes keskenduti mitmepoolse vahendustasuga[8] seotud küsimustele ja selle tulemusel sätestati määruses (EÜ) nr 924/2009 üleminekusätted mitmepoolsete vahendustasude kohta. Sellest hoolimata jätkati arvamuste vahetamist, kuna SEPA otsearvelduse pikaajalist ärimudelit ei olnud sektoris kindlaks määratud. Pankadele juhiste andmiseks tegid komisjon ja Euroopa Keskpank 2009. aasta märtsis ühisavalduse, millele järgnes 2009. aasta novembris komisjoni töödokument[9]. Avalik konsultatsioon kõnealuse dokumendi kohta lõppes 2009. aasta detsembris. Lisaks saatsid komisjoni talitused valitud pankadele 2009. aasta detsembrist 2010. aasta jaanuarini küsimustiku. Selles keskenduti selliste topeltkuludega seotud küsimustele, mis tekivad makseteenuse pakkujatel seoses olemasolevate riigisiseste maksete ja uute ELi SEPA-maksete jaoks vajalike maksesüsteemide ja protseduuride (makseplatvormid) haldamisega. Selleks valiti 19 Euroopa suurimat panka või pangakontserni, mis esindavad kommerts-, hoiu- ja ühistupankasid üheksast riigist. Sarnane küsimustik saadeti maksete töötlejatele ja makseteenuste kasutajatele (peamiselt ettevõtjad), kuid saadud vastustest ei piisanud analüüsiks.

Discussions and exchanges of opinions were held between 2008 and 2010 with Member States, financial institutions, consumer organisations and other social and economic partners, notably through the existing consultative committees on retail payments: the Payment Systems Market Expert Group (PSMEG), the Payments Committee (PC) and the EU Forum of national SEPA Coordination Committees.

2008–2010 peeti arutelusid ja vahetati arvamusi liikmesriikidega, finantseerimisasutustega, tarbijaorganisatsioonidega ning muude sotsiaal- ja majanduspartneritega, peamiselt olemasolevate jaemaksetealaste nõuandekomiteede (maksesüsteemide turu eksperdirühm, maksete komitee ja riiklike SEPA koordineerimiskomisjonide ELi foorum) raames.

Discussions, responses and written contributions provided by the stakeholders served as a basis for the analysis presented in two Commission documents: the Impact Assessment accompanying this proposal and a working paper made available to the public on the Commission website for comments between 7 and 23 June 2010. This paper provided for a number of issues which would have to be covered when setting mandatory end-dates for both credit transfers and direct debits.

Arutelud, vastused ja sidusrühmade esitatud kirjalikud ettepanekud on aluseks komisjoni analüüsile, mis esitati kahes dokumendis: käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus ja töödokumendis, mis avaldati komisjoni veebilehel ja mille kohta sai 7.–23. juunini 2010 esitada märkusi. Kõnealuses dokumendis käsitleti mitmeid küsimusi, mida tuleb arvesse võtta kohustusliku tähtaja määramisel kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul.

Summary of responses and how they have been taken into account

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

There was a broad support among all stakeholders for fixing deadlines for the full migration to SEPA by EU binding regulation: only legislation at the level of the Union can provide the impetus for widespread use of Union-wide credit transfers and direct debits. It was argued that SEPA instruments should not only complement but replace existing legacy instruments.

Kõik sidusrühmad toetasid ettepanekut määrata ELi siduva õigusaktiga tähtaeg täielikuks üleminekuks SEPA-le. Ainult ELi tasandil kehtestatud õigusaktiga saab anda hoogu ELi kreeditkorralduste ja otsearvelduste laiemaks kasutamiseks. Väideti, et SEPA maksevahendid ei peaks mitte ainult täiendama varasemaid maksevahendeid, vaid asendama need.

While the majority of the stakeholders supported the approach of fixing two separate deadlines for migration of credit transfers and direct debits, some of them favoured a single migration end-date for both payment services. Furthermore, the supply side and some of the users strongly advocated for longer migration periods in particular for direct debits.

Kui enamik sidusrühmi pooldas kahe erineva üleminekutähtaja kehtestamist kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul, pooldasid mõned ühtse üleminekutähtaja kehtestamist mõlemale makseteenusele. Pakkumispoole esindajad ja mõned kasutajad toetasid pikema üleminekuperioodi kehtestamist, eelkõige otsearvelduste puhul.

In particular, in the light of the responses received to the consultation as well as other industry representations, a final public hearing was held by the Commission on 17 November to address two important issues. These were: first, whether the Regulation should mandate directly the payment schemes as developed by the payments industry instead of using an approach based on mandatory technical requirements; and second, whether in the interests of clarity, specific legal provisions should be included regarding an appropriate long-term business model for direct debits.

Võttes arvesse konsultatsiooni käigus saadud vastuseid ja muid sektori esindajate seisukohti, korraldas komisjon 17. novembril lõpliku avaliku arutelu, mille raames käsitleti kahte olulist küsimust. Esiteks, kas määrusega tuleks otseselt muuta kohustuslikuks makseteenuste sektoris väljatöötatud makseskeemid, selle asemel, et kasutada kohustuslikel tehnilistel nõuetel põhinevat lähenemisviisi? Teiseks, kas selguse huvides tuleks lisada konkreetsed sätted, mis käsitlevad asjakohast otsearvelduse pikaajalist ärimudelit?

As a result of the intense consultation, it has been concluded that a mixed approach consisting of setting common standards and general technical requirements , is the most appropriate for defining Union-wide payment instruments. These technical requirements should apply to the whole payment service transaction chain, from payment user to payment user through their respective payment service providers. This ensures the reaping of all SEPA benefits which are generated on the demand (payment service user) side of the market. However, the supply side asked for the use of the existing SEPA schemes developed by the European banking industry.

Sisutiheda arutelu tulemusel järeldati, et ELi maksevahendite määratlemiseks on kõige asjakohasem kombineeritud lähenemisviis, mis hõlmab ühtsete standardite ja tehniliste üldnõuete kehtestamist. Kõnealuseid tehnilisi nõudeid tuleks kohaldada kogu makseteenusteahela suhtes, mis kulgeb ühelt makseteenuse kasutajalt teiseni vastavate makseteenuse pakkujate kaudu. Sellega tagatakse, et turu nõudluspoolel (makseteenuste kasutaja) saadakse SEPA-le üleminekust maksimaalne kasu. Samas sooviti pakkumise poolel kasutada olemasolevaid Euroopa pangandussektori väljatöötatud SEPA skeeme.

A large number of stakeholders welcomed the proposal for Member States to exempt specific national payment products fulfilling certain conditions (e.g. domestic transactions, market share below a threshold) for a limited time after which all legacy products would have to be phased out. Others would have preferred a permanent exemption in order to continue using such specific products. Responses to the consultation also consistently confirmed that there is a strong need to clarify the validity of a long-term business model for direct debits which complies with EU competition rules.

Paljud sidusrühmad toetavad ettepanekut, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha piiratud ajaks erandi teatavatele riiklikele maksetoodetele, mis vastavad teatavatele tingimustele (nt riigisisesed tehingud, turuosa jääb alla künnise), kusjuures pärast erandi kehtivusaja lõppemist tuleb kõigi varasemate toodete kasutamine järk-järgult lõpetada. Teised sidusrühmad eelistaksid alalise erandi kehtestamist, et jätkata selliste eritoodete kasutamist. Ka konsultatsiooni raames saadud vastustes rõhutati korduvalt vajadust määrata kindlaks otsearvelduse pikaajaline ärimudel, mis vastab ELi konkurentsieeskirjadele.

Collection and use of expertise

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

A comprehensive study of the costs and benefits of SEPA migration was commissioned from Cap Gemini Consulting and its results published in January 2008.

Konsultatsioonifirmalt Cap Gemini Consulting telliti üksikasjalik uuring SEPA-le ülemineku kulude ja tulude kohta ning selle tulemused avaldati 2008. aasta jaanuaris.

Moreover, in August 2008, the Commission has published a study commissioned from Van Dijk Consultants, with a view to preparing the monitoring of the impact of SEPA on consumers.

Lisaks avaldas komisjon 2008. aasta augustis sellise uuringu tulemused, mis telliti konsultatsioonifirmalt Van Dijk Consultants, et saada ülevaade SEPA-le ülemineku mõjust tarbijatele.

Impact assessment

Mõju hindamine

The Commission carried out an impact assessment listed in the Work Programme. This impact assessment has been prepared in close cooperation with the ECB.

Komisjon koostas tööprogrammis ettenähtud mõjuhinnangu. Mõjuhinnang koostati tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga.

The impact assessment discusses the issue of slow migration to SEPA credit transfer (SCT) and SEPA direct debit (SDD), resulting in coexistence of national legacy instruments and SEPA payments. It identifies the root cause of slow migration progress: uncertainty about the completion of SEPA and co-related problem drivers, such as the lack of incentives to develop SEPA products fully meeting user needs, reluctance to invest because of the disadvantage of being a 'first mover' and a fragmented demand side with a low level of SEPA awareness. It also lists the effects of slow migration. At the 'micro' level, multiple payment platforms need to be maintained by the market players on the supply and demand side, which results in duplicate operational costs for maintaining those systems and negative returns on SEPA investments. At the 'macro' level continuation of national fragmentation in the EU market leads to untapped economies of scale, restricts competition and hinders innovation.

Mõju hindamisel käsitleti SEPA kreeditkorraldustele ja SEPA otsearveldustele aeglast üleminekut, mis on tingitud riiklike varasemate maksevahendite ja SEPA maksevahendite samaaegsest toimimisest. Mõjuhinnangus määratletakse aeglase üleminekuprotsessi algpõhjus: ebakindlus seoses SEPA projekti lõpuleviimisega ja sellega seotud tegurid nagu stiimulite puudumine selliste SEPA toodete väljatöötamiseks, mis täielikult vastaksid kasutajate vajadustele, „esimese tegutseja” ebasoodsast olukorrast tulenev vastumeelsus investeerimiseks ning killustunud nõudluspool, millel on madal SEPA teadlikkus. Samuti kirjeldatakse aeglase ülemineku mõju. Mikrotasandil peavad turuosalised nii pakkumise kui ka nõudluse poolel säilitama mitmed makseplatvormid, mille tulemusel tekivad kõnealuste süsteemide haldamisega seotud topeltkulud ja SEPA investeeringute tootlus jääb negatiivseks. Makrotasandil jääb ELi turu riigipõhise killustatuse tõttu saavutamata mastaabisääst, samuti piirab selline killustatus konkurentsi ja takistab uuendustegevust.

The impact assessment considers three scenarios: no intervention, additional incentives for SEPA migration without setting an end-date and the impacts of setting a migration end-date. It concludes that the best scenario for the Union payments market, the European economy and the stakeholders is setting an end-date for migration by way of a Regulation.

Mõjuhinnangus käsitletakse kolme stsenaariumit: ei sekkuta, täiendavad stiimulid SEPA-le üleminekuks ilma tähtaja kehtestamiseta ning üleminekutähtaja kehtestamine. Mõju hindamisel jõutakse järeldusele, et parim stsenaarium ELi makseturu, Euroopa majanduse ja sidusrühmade jaoks on kehtestada õigusaktiga üleminekukuupäev.

Subsequently, the impact assessment considers the best ways of implementing the end-date at the technical level, by discussing policy sub-options for the end-date implementation in several areas.

Seejärel uuritakse mõjuhinnangus parimaid tehnilisi võimalusi tähtaja rakendamiseks ja käsitletakse poliitikaalaseid allvariante mitmes valdkonnas.

Reference basis for adopting Union-wide credit transfers and direct debits. The recommended option is to establish an end-date on the basis of general technical requirements i.e. requirements, which need to be fulfilled by Union-wide credit transfers and direct debits. The technical requirements will include the existing international and European standards.

Võrdlusalus ELi kreeditkorralduste ja otsearvelduste kasutuselevõtuks. Soovitatakse kehtestada tähtaeg selliste tehniliste üldnõuete alusel, mis peavad olema täidetud ELi kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul. Tehnilised nõuded hõlmavad ka olemasolevaid rahvusvahelisi ja Euroopa standardeid.

Transaction domain. It is recommended to follow an approach whereby the technical requirements defined by an end-date would apply throughout the whole payment transaction domain i.e. for the customer-to-payment service provider and payment service provider-to-customer domain on top of the payment service provider-to-payment service provider domain. An estimated EUR 84 billion of operational savings on the demand side depends entirely on payment market integration extending beyond the inter-bank space.

Tehingute valdkond. Soovitatakse lähenemisviisi, mille puhul kohaldatakse tehnilisi nõudeid koos kindlaks määratud tähtaegadega kogu maksetehingute valdkonnas, st lisaks suunale makseteenuse pakkujalt makseteenuse pakkujale ka suunas kliendilt makseteenuse pakkujale ja makseteenuse pakkujalt kliendile. Ligikaudu 84 miljardit eurot tegevuskulude kokkuhoidu nõudluse poolele sõltub täielikult makseturu lõimumisest väljaspool pankadevahelist turgu.

Product specification. It is recommended to apply an end-date for niche products too i.e. credit transfers and direct debits which represent low-volume payments and offer specific functionalities. However, in order to allow for the necessary adaptations in the SCT and SDD schemes, a transitional period in the range of 3–5 years will be provided for.

Toodete määratlemine. Soovitatakse kehtestada tähtaeg ka nišitoodetele, st eriomadustega väiksesummalised kreeditkorraldused ja otsearveldused. Vajalike muudatuste tegemiseks SEPA kreeditkorralduse ja otsearvelduse skeemides tuleb kehtestada üleminekuperiood 3–5 aastat.

Member States scope. It is recommended to pursue the option with a common end-date for the euro area and a later common end-date for the non-euro area. As euro payment volume shares in non-euro area represent only an estimated 2 % of all euro payments, quick and full migration of non-euro Member States is not essential to the success of SEPA.

Liikmesriikide põhine lähenemine. Soovitatakse võimalust, mille kohaselt kehtestatakse ühtne tähtaeg euroalasse kuuluvatele liikmesriikidele ja hilisem ühtne tähtaeg euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele. Kuna euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide euromaksete osakaal on ligikaudu ainult 2 % euromaksete kogumahust, ei ole euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide kiire ja täielik üleminek SEPA projekti edukaks lõpuleviimiseks hädavajalik.

Deadline for migration. It is recommended to pursue the sub-option of separate end-dates: one year after entry into force of the Regulation at the latest for credit transfers and two years for direct debits. In practical terms, the adoption delay means that the stakeholders will have approximately 30 months to prepare for migration to SCT and 42 months to migrate to SDD from the date of adoption of the Commission proposal.

Ülemineku tähtaeg. Soovitatakse allvarianti, mille kohaselt kehtestatakse eri tähtajad: hiljemalt üks aasta pärast määruse jõustumist kreeditkorralduste puhul ja kaks aastat otsearvelduste puhul. Praktilisest küljest tähendab see seda, et sidusrühmadel on alates komisjoni ettepaneku vastuvõtmise kuupäevast SEPA kreeditkorraldustele üleminekuks aega ligikaudu 30 kuud ja SEPA otsearveldustele üleminekuks 42 kuud.

Clarity on the long term business model for pan-European direct debits. It is recommended to prohibit the general application to every direct debit transaction of multi-lateral interchange fees (MIFs) between payment service providers (and measures of equivalent object or effect). Nevertheless, MIFs would be allowed under certain conditions for direct debit transactions which cannot be properly executed or which are being reclaimed by a payment service provider.

Selgus üleeuroopaliste otsearvelduste pikaajalise ärimudeli osas. Soovitatakse keelustada makseteenuste pakkujate vaheliste mitmepoolsete vahendustasude (ja samalaadse sisu ja mõjuga meetmete) üldine kohaldamine kõigi otsearveldustehingute suhtes. Sellest hoolimata lubataks mitmepoolseid vahendustasusid kohaldada ainult teatavatel tingimustel selliste otsearveldustehingute suhtes, mida ei saa nõuetekohaselt teostada või mida makseteenuste pakkuja tagasi nõuab.

LEGAL ELEMENTS OF THE PROPOSAL

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Summary of the proposed action

Kavandatud meetmete kokkuvõte

The proposal for setting technical requirements for credit transfers and direct debits is aimed at:

Kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul tehniliste nõuete kehtestamist käsitleva ettepaneku eesmärk on järgmine:

- setting up separate migration end-dates for credit transfers and direct debits respectively, by introducing a set of common standards and general technical requirements

- kehtestada SEPA kreeditkorraldustele ja otsearveldustele üleminekuks eri tähtajad, nähes selleks ette ühtsed standardid ja tehnilised üldnõuded;

- ensuring reachability of payment service providers for credit transfer transactions, along the lines of the reachability obligation for direct debit transactions under Article 8(1) of Regulation (EC) No 924/2009 and interoperability of payment systems.

- tagada juurdepääs makseteenuste pakkujatele kreeditkorraldustehingute tegemiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 8 lõike 1 kohase juurdepääsunõudega otsearveldustehingute tegemiseks ning maksesüsteemide koostalitlusvõime;

Legal basis

Õiguslik alus

Article 114(1) of the Treaty on the functioning of the EU.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 1.

Subsidiarity principle

Subsidiaarsuse põhimõte

The subsidiarity principle applies insofar as the proposal does not fall under the exclusive competence of the Union.

Subsidiaarsuse põhimõtet rakendatakse sedavõrd, kuivõrd ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse.

The objectives of the proposal cannot be sufficiently achieved by the Member States for the following reason(s):

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el.

At this stage, national migration plans to SEPA exist in almost all Member States. While all these plans support SEPA migration, only a few aim for systematic and full replacement of legacy payment instruments by a given deadline. The target dates set by stakeholders at national levels are at variance across Member States. In the absence of a common target date at Union level, the lack of coordination among Member States as well as among stakeholders will at best create difficulties in the transition to SEPA or at worst a deadlock preventing effective migration. Moreover, the target dates set are often contingent on other conditions. These plans therefore do not provide sufficient momentum for swift and comprehensive migration to SEPA, and are also not coordinated between Member States.

Praegu on peaaegu kõigis liikmesriikides koostatud SEPA-le ülemineku kavad. Kuigi kõik kõnealused kavad toetavad SEPA-le üleminekut, nähakse ainult vähestega neist ette süstemaatiline ja täielik varasemate maksevahendite asendamine teatavaks tähtajaks. Sidusrühmade poolt liikmesriigi tasandil kehtestatud tähtajad erinevad eri liikmesriikides. Ühtse tähtaja puudumine ELi tasandil ning puudulik koordineerimine liikmesriikide ja sidusrühmade vahel võivad parimal juhul põhjustada raskusi SEPA-le üleminekul või halvimal juhul muutuda tõhusat üleminekut takistavaks tõkkeks. Lisaks sõltuvad tähtajad sageli muudest tingimustest. Seetõttu ei soodusta kõnealused kavad piisavalt sujuvat ja terviklikku üleminekut SEPA-le ega ole koordineeritud liikmesriikide vahel.

Action at the level of the Union will better achieve the objectives of the proposal for the following reason(s):

ELi meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel.

By its nature an integrated euro payments market requires a Union-wide approach as the underlying standards, rules and processes have to be consistent across all Member States. This supports the aim of Article 3 of the Treaty on the European Union which provides for an internal market and an economic and monetary union whose currency is the euro. Only a European approach, co-ordinated on the supply and demand side can unlock the full potential of the network benefits. The alternative to a Union-wide approach would be a system of multilateral or bilateral agreements whose complexity and costs would be prohibitive as compared to legislation at the level of the Union. Intervention at the level of the Union would therefore be consistent with the subsidiarity principle.

Tulenevalt integreeritud makseturu olemusest on vaja kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi, kuna standardid, eeskirjad ja protseduurid peavad olema ühtsed kõigis liikmesriikides. See on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 3, millega nähakse ette siseturg ning majandus- ja rahaliit, mille omavääring on euro. Ainult Euroopa tasandi lähenemisviisiga, mida koordineeritakse nii pakkumise ja nõudluse poolel, suudetakse ära kasutada tervikliku makseteenustevõrgu eelised. Alternatiiv kogu ELi hõlmavale lähenemisviisile oleks luua mitme- või kahepoolsete kokkulepete süsteem, mis oleks võrreldes ELi tasandil kehtestatava õigusaktiga keeruline ja mille kulud oleksid suured. Seeparast on sekkumine ELi tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

The proposal therefore complies with the subsidiarity principle.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportionality principle

Proportsionaalsuse põhimõte

The proposal complies with the proportionality principle for the following reason(s):

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el.

The proposal does not go beyond what is strictly necessary to achieve its objectives.

Käesolev ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks.

All of the proposed rules have been subject to a proportionality test and intensive consultation to ensure appropriate and proportionate regulation.

Kõiki kavandatud eeskirju on hinnatud proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast ning nende osas on intensiivselt konsulteeritud, et tagada asjakohane ja proportsionaalne reguleerimine.

The proposal aims to minimise the impact of changes on all stakeholders. The technical requirements listed in the annex to the Regulation have been constructed in such a way that they allow for the application of the current existing Union-wide schemes without restricting flexibility and innovation.

Ettepaneku eesmärk on minimeerida muudatuste mõju kõigile sidusrühmadele. Käesoleva määruse lisas loetletud tehnilised nõuded on välja töötatud nii, et see võimaldaks olemasolevate ELi skeemide kohaldamist, piiramata samas paindlikkust ja innovatsiooni.

Furthermore, the proposal allows Member States to decide on the appointment of the competent authorities so they can use the existing administrative structures and bodies, if they wish, to reduce their costs.

Lisaks võimaldab ettepanek liikmesriikidel soovi korral kasutada pädevate asutuste määramisel olemasolevaid haldusstruktuure ja –organeid, et seeläbi vähendada kulusid.

Choice of instruments

Õigusakti valik

Proposed instruments: Regulation.

Kavandatav vahend: määrus.

Other means would not be adequate for the following reason(s):

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.

Setting an end-date for migration to Union-wide credit transfers and direct debits requires standardisation at technical level and the fullest possible harmonisation. This argues in favour of a Regulation rather than a Directive. Furthermore, due to the network character of the payment industry, most of the benefits of SEPA will only materialise once the domestic transition to Union-wide payment instruments is completed in all EU Member States. A Directive with potentially differing national implementations runs the risk of perpetuating the current payment market fragmentation. Finally, it would delay migration due to the time necessary for national transposition. It is therefore recommended to use the legal instrument of a Regulation for setting a SEPA migration end-date.

Tähtaja kehtestamisel üleminekuks ELi kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tuleb tagada standardimine tehnilisel tasandil ja maksimaalne ühtlustamine. Selleks sobib paremini määrus kui direktiiv. Tulenevalt maksesektori võrgupõhisest olemusest saab SEPAst täit kasu alles pärast seda, kui on ELi maksevahenditele üle mindud kõigis ELI liikmesriikides. Seoses direktiiviga, mis võimaldab liikmesriikidel ühenduse sätteid erinevalt rakendada, on oht, et praegune makseturu killustatus võib püsima jääda. Lisaks pikendaks see üleminekuperioodi, kuna liikmesriikidel oleks sätete ülevõtmiseks riiklikusse õigusesse vaja lisaaega. Seepärast soovitatakse kasutada SEPA-le ülemineku tähtaja kehtestamiseks õigusliku vahendina määrust.

BUDGETARY IMPLICATION

MÕJU EELARVELE

Leaving aside the normal administrative costs linked to ensuring the respect of EU legislation, there will be no budgetary impact since no new committees are created and no financial commitments are made. However, the Commission is also a significant user of payment services in its own right and therefore should benefit, along with other users, from enhanced competition generated by SEPA.

Jättes kõrvale ELi õiguse järgimise tagamisega seotud tavapärased halduskulud, ei mõjuta ettepanek eelarvet, kuna uusi komiteesid ei looda ja rahalisi kohustusi ei võeta. Kuna ka komisjon kasutab märkimisväärselt makseteenuseid, peaks ka tema koos teiste kasutajatega saama kasu SEPA-le üleminekuga kaasnevast teravamast konkurentsist.

ADDITIONAL INFORMATION

TÄIENDAV TEAVE

Simplification

Lihtsustamine

The proposal seeks to simplify the legislation as Article 3 consolidates the reachability provision for direct debits as defined under Regulation 924/2009 and a similar reachability provision for credit transfers under a single provision. Simplifying payments handling will have beneficial effects for stakeholders, including public administrations, businesses and private individuals.

Ettepaneku eesmärk on lihtsustada õigusnorme, koondades artiklis 3 ühtseks sätteks määruse 924/2009 kohase otsearveldustele juurdepääsu käsitleva sätte ja sarnase kreeditkorraldustele juurdepääsu käsitleva sätte. Maksete käitlemise lihtsustamine annab olulist kasu sidusrühmadele, sealhulgas ametiasutustele, ettevõtjatele ja eraisikutele.

Since this Regulation will reduce fragmentation along national barriers and foster competition in the European payments market, it will contribute to the simplification of payment processes.

Kuna käesoleva määrusega vähendatakse riigipõhist killustatust ja edendatakse konkurentsi Euroopa makseturul, aitab see lihtsustada makseprotseduure.

For example, public administrations as heavy users of payment instruments should benefit from SEPA because it simplifies their payment processes and allows more efficient 'straight-through' processing of payments. Public tendering of payment services at Union level should become easier, since the number of potential Payment service providers would increase, their offers could be better compared and inefficiencies caused by national payment formats should disappear. The combination of e-invoicing solutions and SEPA as an underlying payment platform would also facilitate the automatic reconciliation of invoices and payments.

Näiteks peaksid SEPA-le üleminekust saama kasu maksevahendeid olulisel määral kasutavad ametiasutused, kuna see lihtsustaks nende makseprotseduure ja võimaldaks makseid tõhusalt automaatselt töödelda. Makseteenuste riigihankemenetlused ELi tasandil peaksid lihtsustuma, kuna potentsiaalsete makseteenuse pakkujate arv suureneb, nende pakkumisi on lihtsam võrrelda ja erinevate riiklike makseformaatide kasutamisest tingitud ebatõhusus peaks kaduma. E-arvete lahenduste ja SEPA koondamine aluseks olevaks makseplatvormiks lihtsustaks ka arvete ja maksete automaatset vastavuskontrolli.

Similarly for consumers, who are becoming increasingly mobile in professional and private terms standardised cross-border payments would eliminate the need to maintain several payment accounts in different countries.

Ametialaselt ja eraelus järjest mobiilsemate tarbijate jaoks kaob standardsete piiriüleste maksete korral vajadus omada mitut maksekontot eri riigis.

For payment service providers and payment processors, economies of scale and common standards achieved under SEPA would make payments across the Union much more efficient.

Tänu SEPA raames saavutatavale mastaabisäästule ja ühtsetele standarditele muutuksid ELis tehtavad piiriülesed maksed makseteenuste pakkujate ja maksete töötlejate jaoks oluliselt tõhusamaks.

Repeal of existing legislation

Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine

The adoption of the proposal entails the repeal of Article 8 of Regulation (EC) 924/2009 on reachability for direct debit transactions. For reasons of transparency and simplification, the substance of that article is consolidated in Article 3 of the present proposal.

Ettepaneku vastuvõtmisel tunnistatakse kehtetuks määruse (EÜ) 924/2009 artikkel 8, mis käsitleb juurdepääsu otsearveldustehingutele. Lihtsustamise ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil koondatakse kõnealuse artikli sätted käesoleva ettepaneku artiklisse 3.

Review/revision/sunset clause

Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

The proposal includes a review clause.

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

European Economic Area

Euroopa Majanduspiirkond

The proposed act concerns an EEA matter and should therefore extend to the European Economic Area.

Kavandatud õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.

Detailed explanation of the proposal

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

The following short summary aims to facilitate the decision making process by sketching the main substance of the Regulation.

Järgnevas lühikokkuvõttes esitatakse käesoleva määruse olulisemad punktid, et lihtsustada otsuste tegemist.

Article 1 – subject matter and scope – states that the Regulation covers the execution of all credit transfer and direct debit transactions denominated in euros within the Union. It does not cover some types of payment transactions -such as payment card transactions, money remittance and payment transactions through means of any telecommunication, digital or IT device which do not result in a credit transfer or direct debit. To promote competition and efficiency, the Regulation should not foreclose from the market non-'traditional' payment schemes, in particular when they are based on combined schemes rules including a direct debit or credit transfer segment. Hence, the provisions of this Regulation only apply to the credit transfer or direct debit underlying the transaction.

Artiklis 1 (sisu ja reguleerimisala) on sätestatud, et käesolev määrus hõlmab kõiki eurodes tehtavaid kreeditkorraldus- ja otsearveldustehinguid ELis. Määrus ei hõlma teatavat laadi maksetehinguid nagu maksekaarditehingud, rahasiirdeid ja mis tahes telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksetehingud, mis ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest. Selleks et edendada konkurentsi ja tõhusust, ei tohiks määrusega jätta turust välja „mittetraditsioonilisi” makseskeeme, eelkõige juhul, kui need põhinevad selliste kombineeritud skeemide eeskirjadel, mis hõlmavad otsearvelduse või kreeditkorralduse elemente. Seega kohaldatakse käesoleva määruse sätteid ainult tehingu aluseks olevate kreeditkorralduste või otsearvelduste suhtes.

Article 2 – definitions – aligned, as much as possible, with those used in Directive 2007/64/EC. However, given the Regulation’s limited scope in comparison with the Payment Services Directive, some of the definitions have been tailored to the needs of this proposal.

Artiklis 2 esitatud mõisteid on kohandatud võimalikult palju direktiivis 2007/64/EÜ kasutatud mõistetega. Võttes arvesse, et määruse reguleerimisala on võrreldes makseteenuste direktiivi reguleerimisalaga oluliselt väiksem, on mõningaid mõisteid käesoleva ettepaneku tarbeks kohandatud.

Article 3 – reachability of payment service providers for credit transfer transactions is integrated with the reachability obligation for direct debit transactions under Article 8 of Regulation (EC) No 924/2009.

Artikkel 3 – juurdepääs makseteenuste pakkujatele kreeditkorraldustehingute tegemiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 8 kohase juurdepääsunõudega otsearveldustehingute tegemiseks.

Article 4 – technical interoperability – which is necessary for the smooth functioning of payment schemes and systems, so that they can interact with each other across the Union using the same standards, without technical obstacles to the processing of payments by the market players.

Artikkel 4 – tehniline koostalitlusvõime, mis on vajalik makseskeemide ja -süsteemide sujuvaks toimimiseks, et nad saaksid koos toimida kogu ELis, tuginedes samadele standarditele ja ilma, et turuosalisi takistaksid maksete töötlemisel tehnilised tõkked.

Article 5 and the Annex – technical requirements for credit transfer and direct debit transactions – introduce deadlines for migration to Union-wide instruments, by making certain important standards used by the payment industry mandatory and defining technical requirements applying to both payment service providers and customers.

Artikliga 5 ja lisaga (kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded) on kehtestatud tähtajad üleminekuks ELi maksevahenditele, muudetud kohustuslikuks teatavad olulised maksesektoris kasutatavad standardid ning määratud kindlaks tehnilised nõuded, mida kohaldatakse nii makseteenuste pakkujate kui ka klientide suhtes.

Article 6 – interchange fees for direct debit transactions – clarifies that after 31 October 2012 multilateral interchange fees (MIFs) per transaction are not allowed for national and cross-border direct debits. It also defines general conditions for interchange fees (multilateral, bilateral and unilateral) for R-transactions, in line with the working document on the 'Applicability of Article 81 of the EC Treaty to multilateral interbank-payments in SDD' published by the Commission on 3 November 2009.

Artiklis 6 (vahendustasu otsearveldustehingute eest) on sätestatud, et alates 31. oktoobrist 2012 ei võeta riigisiseste ja piiriüleste otsearveldustehingute puhul mitmepoolset vahendustasu tehingu kohta. Kõnealuses artiklis määratakse kindlaks ka R-tehingute puhul võetava vahendustasu (mitme-, kahe- ja ühepoolne) üldtingimused kooskõlas komisjoni 3. novembril 2009 avaldatud töödokumendiga „EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavus SEPA otsearveldustena tehtavate mitmepoolsete pankadevaheliste maksete suhtes”.

Article 7 – waiver – applies to so-called 'legacy' niche products which should also be phased out after an appropriate transitional period.

Artiklit 7 (erandid) kohaldatakse nn varasemate nišitoodete suhtes, mille kasutamine samuti lõpetatakse pärast teatavat üleminekuperioodi.

Article 8 – payment accessibility ensures that if a euro credit transfer or a euro direct debit is accepted domestically, it will also be used to and from a euro account on a cross-border basis.

Artikliga 8 (maksete kättesaadavus) tagatakse, et juhul kui eurodes tehtavat kreeditkorraldust või otsearveldust aktsepteeritakse riigisiseselt, kasutatakse seda ka piiriüleselt eurokontodel tehtavate tehingute puhul.

Article 9 – competent authorities – empowers the competent authorities to take necessary measures to ensure compliance with the obligations laid down in this Regulation.

Artikliga 9 (pädevad asutused) antakse pädevatele asutustele volitused võtta meetmeid, et tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine.

Article 10 – penalties – requires Member States to provide details of penalties to the Commission.

Artikliga 10 (karistused) nõutakse, et liikmesriigid esitaksid komisjonile andmed karistuste kohta.

Article 11 – out-of-court complaints and redress procedures – obliges Member States to set up out-of-court redress bodies for the settlement of disputes arising under the Regulation. It also requires them to provide the Commission with information on these arrangements.

Artikliga 11 (kohtuväline kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlus) kehtestatakse liikmesriikidele kohustus luua kohtuvälised kaebuste lahendamise organid, et tagada määruse rakendamisel tekkivate vaidluste lahendamine. Samuti kehtestatakse nõue esitada komisjonile teavet kõnealuste organite ja kohtuvälise kaebuste lahendamise korra kohta.

Article 12 to 15 – adoption of delegated acts – allows the technical requirements to be updated.

Artiklitega 12 ja 15 (delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine) võimaldatakse tehnilisi nõudeid ajakohastada.

Article 16 – revision clause – provides for a reporting obligation accompanied, if need be, by a proposal for amendment.

Artikliga 16 (läbivaatamine) kehtestatakse kohustus esitada aruanne, millele võib vajaduse korral lisada muudatusettepaneku.

Article 17 – transitional provisions – ensures that the end-dates apply to euro area Member States earlier, while non-euro area Member States are granted a transitional period, based on their limited euro payment transaction volumes.

Artikliga 17 (üleminekusätted) kehtestatakse euroalasse kuuluvatele liikmesriikidele lühem tähtaeg, samas kui euroalasse mittekuuluvate riikide puhul nähakse ette üleminekuperiood, pidades silmas, et eurodes osutatavate maksetehingute maht on kõnealustes riikides väike.

2010/0373 (COD)

2010/0373 (COD)

Proposal for a

Ettepanek:

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

establishing technical requirements for credit transfers and direct debits in euros and amending Regulation (EC) No 924/2009

millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

(Text with EEA relevance)

(EMPs kohaldatav tekst)

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 114 thereof,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

Having regard to the proposal from the European Commission[10],

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[10],

After transmission of the draft legislative act to the national Parliaments,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee[11],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[11],

Having regard to the opinion of the Committee of the Regions[12],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12],

Having regard to the opinion of the European Central Bank[13],

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[13],

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

Whereas:

ning arvestades järgmist:

1. The creation of an integrated market for electronic payments in euros, with no basic distinction between national and cross-border payments is necessary for the proper functioning of the Internal Market. To this end, the Single Euro Payments Area (hereinafter 'SEPA') project aims to develop common Union-wide payment instruments to replace current national payment instruments. As a result of the introduction of open, common payment standards, rules and practices, and through integrated payment processing, SEPA should provide Union citizens and businesses with secure, competitively priced, user-friendly, and reliable payment services in euros. Completing SEPA should also create favourable conditions for increased competition in payment services and for the unhindered development and swift, Union-wide implementation of payments-related innovations. Consequently, as a result of improved economies of scale, increased operating efficiency and strengthened competition, electronic payment services in euros should create a best-of-breed basis downward price pressure. The effects of this should be significant, in particular in Member States where payments are, comparatively speaking, relatively expensive. The transition to SEPA should therefore not be accompanied by overall price increases for payment service users in general and for consumers, in particular.

1. Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb luua eurodes tehtavate elektrooniliste maksete integreeritud turg, kus ei tehta vahet riigisisestel ja piiriülestel maksetel. Ühtse euromaksete piirkonna (edaspidi „SEPA”) projekti eesmärk on välja töötada ühtsed ELi maksevahendid, millega asendatakse praegused riiklikud maksevahendid. Üldkasutatavate ja ühtsete maksestandardite, eeskirjade ja tavade kehtestamise ning maksete integreeritud töötlemisega peaks SEPA tagama ELi kodanikele ja ettevõtjatele turvalised, kasutajasõbralikud ja usaldusväärsed eurodes osutatavad makseteenused. Samuti peaks SEPA projekti lõpuleviimine looma soodsad tingimused konkurentsi suurenemiseks makseteenustesektoris, samuti arengutegevuseks ja sujuvaks maksetealaste uuenduste rakendamiseks ELis. Seega peaksid eurodes osutatavad elektroonilised makseteenused suurendama mastaabisäästu, tõhustama tegevust ja tihendama konkurentsi ning seeläbi looma tingimused hindade alanemiseks. Selle mõju peaks olema märkimisväärne eelkõige liikmesriikides, kus maksed on võrreldes teiste liikmesriikidega suhteliselt kallid. Seepärast ei tohiks üleminekuga SEPA-le kaasneda makseteenuste kasutajatele ja eelkõige tarbijatele üldist hinnatõusu.

2. The success of SEPA is very important economically, monetarily as well as politically. It is fully in line with the Europe 2020 strategy which aims at a smarter economy in which prosperity results from innovation and from more efficient use of available resources. Both the European Parliament through its resolutions of 12 March 2009[14] and 10 March 2010[15] on the implementation of SEPA and the Council in its conclusions adopted on 2 December 2009[16] have underlined the importance of achieving rapid migration to SEPA.

2. SEPA projekti õnnestumine on majanduslikult, rahaliselt ja poliitiliselt väga oluline. See on täielikult kooskõlas Europa 2020 strateegiaga, mille eesmärk on edendada teadmistel põhinevat majandust, kus heaolu sõltub innovatsioonist ja olemasolevate ressursside tõhusamast kasutamisest. SEPA-le kiire ülemineku olulisust on rõhutatud nii Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2009. aasta[14] ja 10. märtsi 2010. aasta[15] resolutsioonides SEPA rakendamise kohta kui ka nõukogu 2. detsembri 2009. aasta järeldustes[16].

3. Directive 2007/64/EC of the European Parliament and of the Council of 13 November 2007 on payment services in the internal market[17] provides a modern legal foundation for the creation of an internal market for payments for which SEPA is a fundamental element.

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul)[17] on loodud ajakohane õiguslik alus sellise makseteenuste siseturu loomiseks, mille oluline osa on SEPA.

4. Regulation (EC) No 924/2009 of the European Parliament and of the Council of 16 September 2009 on cross-border payments in the Community and repealing Regulation (EC) No 2560/2001[18] also provides a number of facilitating measures for the success of SEPA such as the extension of the principle of equal charges to cross-border direct debits.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 924/2009 (piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001)[18] nähakse ette ka mitmed SEPA toimimist hõlbustavad meetmed nagu võrdsete tasude põhimõtte laiendamine piiriülestele otsearveldustehingutele.

5. In addition, self-regulatory efforts of the European banking sector through the SEPA initiative have not proven sufficient to drive forward concerted migration to Union-wide schemes for credit transfers and direct debits on both the supply and demand sides. Moreover, this self-regulatory process has not been subject to appropriate governance mechanisms, which may partly explain the slow uptake on the demand side. Only rapid and comprehensive migration to Union-wide credit transfers and direct debits will generate the full benefits of an integrated payments market, so that the high costs of running both 'legacy' and SEPA products in parallel can be eliminated.

5. Euroopa pangandussektori poolt SEPA algatuse raames isereguleerimiseks võetud meetmetest ei ole piisanud, et edendada üleminekut kreeditkorralduste ja otsearvelduste ELi skeemidele nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Lisaks ei ole kõnealusel isereguleerimisel kohaldatud asjakohaseid juhtimismehhanisme, mis võib osaliselt põhjendada seda, miks üleminek SEPA toodetele on olnud aeglane nõudluse poolel. Ainult kiire ja tervikliku üleminekuga ELi kreeditkorraldustele ja otsearveldustele saadakse integreeritud makseturust täit kasu ning kõrvaldatakse varasemate maksevahendite ja SEPA vahendite samaaegsest kasutamisest tulenevad ülemäärased kulud.

6. Rules should therefore be laid down to cover the execution of all credit transfers and direct debit transactions denominated in euros within the Union. However, it is not appropriate at this stage to cover card transactions, since common standards for Union card payments are still under development. Money remittance, internally processed payments, large-value payment transactions between payment service providers and payments via mobile phone should not fall under the scope of those rules since these payment services are not comparable to credit transfers and direct debits.

6. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, mis hõlmaksid kõiki ELis eurodes tehtavaid kreeditkorraldusi ja otsearveldusi. Samas ei ole praeguses etapis asjakohane hõlmata kaarditehingud, kuna ELi kaardimaksete ühtsed standardid on veel välja töötamisel. Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, makseteenuste pakkujate vahelised suuremahulised maksetehingud ja mobiilimaksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad kreeditkorralduste ega otsearveldustega.

7. Several payment instruments currently exist, mostly for payments through the internet, which also use the international banc account number (IBAN) and the bank identifier code (BIC) and are based on credit transfers or direct debits but which have additional features. Those schemes are foreseen to expand beyond their current national borders and could fulfil a consumer demand for innovative, safe and cheap payment instruments. In order not to foreclose such schemes from the market, the regulation on end dates for direct debit and credit transfer should only apply to the credit transfer or direct debit underlying the transaction.

7. Olemas on mitmed maksevahendid (peamiselt maksete tegemiseks Internetis), mille puhul samuti kasutatakse rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN ja panga tunnuskoodi BIC ning mis põhinevad kreeditkorraldustel või otsearveldustel, kuid millel on lisaelemente. Kõnealused skeemid peaksid laienema kaugemale praegustest riigipiiridest ning rahuldama tarbijate vajadusi uuenduslike, turvaliste ja odavate maksevahendite järele. Selleks et mitte jätta turust välja selliseid skeeme, tuleks kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul kohaldatavaid tähtaegasid kohaldada ainult tehingu aluseks olevate kreeditkorralduste või otsearvelduste suhtes.

8. For a credit transfer to be executed, the payee’s account must be reachable. Therefore, in order to encourage the successful take-up of these payment instruments, a reachability obligation should be established Union-wide. To improve transparency, it is furthermore appropriate to consolidate that obligation and the reachability obligation for direct debits already established under Regulation (EC) No 924/2009 in one single act.

8. Kreeditkorraldustehingu tegemiseks peab olema juurdepääs saaja kontole. Selleks et edendada kõnealuste maksevahendite kasutuselevõttu, tuleb kogu ELis kehtestada juurdepääsetavuse nõue. Läbipaistvuse parandamiseks tuleks koondada ühte õigusakti kõnealune nõue ja otsearvelduste puhul kohaldatav juurdepääsetavuse kohustus, mis on juba kehtestatud määrusega (EÜ) nr 924/2009.

9. Technical interoperability is a prerequisite for competition. In order to create an integrated market for electronic payments systems in euros, it is essential that the processing of credit transfers and direct debits are not hindered by technical obstacles and are carried out under a scheme whose basic rules are adhered to by a majority of payment services providers from a majority of Member States and be the same both for cross-border and for purely national credit transfer and direct debit transactions. Where more than one such scheme is developed or where there is more than one payment system for the processing of such payments, these schemes and systems should be interoperable so that all users and payment service providers can enjoy the benefits of seamless euro payments across the Union.

9. Tehniline koostalitlusvõime on eeltingimus konkurentsi tagamiseks. Selleks et luua elektrooniliselt eurodes tehtavate maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked ning et maksetehingud tehakse skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad enamus makseteenuste pakkujaid enamusest liikmesriikidest ja mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul. Kui välja on töötatud mitu sellist skeemi või kui selliste maksete töötlemiseks kasutatakse mitut maksesüsteemi, peaksid kõnealused skeemid ja süsteemid olema koostalitlusvõimelised, nii et kõik makseteenuse pakkujad ja kasutajad saavad ELi ühtsetest euromaksetest kasu.

10. It is crucial to identify technical requirements which unambiguously determine the features which Union-wide payment schemes to be developed under appropriate governance arrangements have to respect in order to ensure inter-operability. Such technical requirements should not restrict flexibility and innovation but should be open to and neutral towards potential new developments and improvements in the payments market. They should be designed taking into account the special characteristics of credit transfers and direct debits, in particular with regard to the data elements contained in the payment message. They should also contain, especially for direct debits, measures to strengthen the confidence of payment service users in the use of such instruments.

10. Esmatähtis on määratleda tehnilised nõuded, millega üheselt määratakse kindlaks elemendid, mida peavad koostalitlusvõime tagamiseks järgima asjakohase juhtimiskorra kohaselt välja töötatavad ELi makseskeemid. Sellised tehnilised nõuded ei tohiks piirata paindlikkust ega innovatsiooni, vaid peaksid olema neutraalsed ja avatud võimalikele uuendustele makseturul. Kõnealuste nõuete väljatöötamisel tuleks võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste eriomadusi, eelkõige seoses maksesõnumis sisalduvate andmetega. Eelkõige otsearvelduste puhul peaksid kõnealused nõuded hõlmama ka meetmeid, mille eesmärk on suurendada makseteenuse kasutajate usaldust selliste maksevahendite vastu.

11. Technical standardisation is a cornerstone for the integration of networks, such as the Union payments market. The use of standards developed by international or European standardisation bodies should be mandatory as of a given date for all relevant transactions. In the payment context, these would be the IBAN, BIC, and the financial services messaging standard 'ISO 20022 XML'. The use of those standards by all payment service providers is therefore a requirement for full interoperability throughout the Union. In particular, the mandatory use of IBAN and BIC where necessary should be promoted through comprehensive communication and facilitating measures in Member States in order to allow a smooth and easy transition to pan-European credit transfers and direct debits, in particular for consumers.

11. Tehniline standardimine on võrgustike (nt ELi makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste väljatöötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmavad kõnealused standardid rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML standard). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ELis on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid vajaduse korral laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et soodustada sujuvat ja probleemideta üleminekut üleeuroopalistele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele, eelkõige tarbijate puhul.

12. It is appropriate to set dates by when all credit transfers and direct debit transactions should comply with those technical requirements, while leaving the market open for further development and innovation.

12. Asjakohane on kehtestada tähtajad, mil kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.

13. Separate migration dates should be set in order to take into account the differences between credit transfers and direct debits. Union-wide credit transfers and direct debits do not have the same level of maturity, since a direct debit is a more complex instrument than a credit transfer and, consequently, migration to Union-wide direct debits requires significantly more resources than migration to Union-wide credit transfers.

13. Selleks et võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste vahelisi erinevusi, tuleks kehtestada erinevad üleminekutähtajad. Kuna ELi kreeditkorraldustel ja otsearveldustel on erinev valmisolekuaste ja kuna otsearveldus on kreeditkorraldusest keerulisem maksevahend, on üleminekul ELi otsearveldustele vaja oluliselt rohkem ressursse kui ELi kreeditkorralduste puhul.

14. Regulation of multilateral interchange fees (MIF) for direct debits is essential to create neutral conditions of competition between the payment service providers and so to permit the development of a single market for direct debits. Per transaction MIF for direct debit restrict competition between payees banks and inflate the charges such banks impose on payees and thus lead to hidden price increases to payers. Whilst no or limited objective efficiencies have been demonstrated for per transaction MIF, such fees for transactions which are rejected, refused, returned or reversed because they cannot be properly executed (R-transactions) could help to allocate costs efficiently within the single market. Therefore, it would appear beneficial for the creation of an effective European direct debit market to prohibit per transaction MIF. Nevertheless, R-transaction should be allowed, provided that they comply with certain conditions. In any event, rules should be without prejudice to the application of Articles 101 and 102 of the TFEU to multilateral interchange fees for R-transactions.

14. Esmatähtis on reguleerida otsearvelduste puhul mitmepoolset vahendustasu, et luua makseteenuse pakkujatele neutraalsed konkurentsitingimused ja seega aidata kaasa otsearvelduste ühtse turu tekkele. Iga otsearveldustehingu kohta võetav mitmepoolne vahendustasu piirab konkurentsi makse saajate pankade vahel ja suurendab tasu, mida sellised pangad võtavad saajatelt, põhjustades seega maksjate jaoks varjatud hinnatõusu. Kui tehingu kohta võetavate mitmepoolsete vahendustasude puhul objektiivseid tõhususargumente ei ole või need on piiratud, võiksid mitmepoolsed vahendustasud selliste tehingute puhul, mis lükatakse tagasi, mille tegemisest keeldutakse, mis saadetakse tagasi või pööratakse tagasi (R-tehingud), aidata tõhusalt jaotada kulusid ühtsel turul. Seepärast oleks kasulik luua tõhus üleeuroopaline otsearvelduste turg, et keelustada mitmepoolse vahendustasu võtmine otsearveldustehingutelt. Sellest hoolimata tuleks lubada mitmepoolse vahendustasu võtmist R-tehingutelt, eeldusel, et täidetud on teatavad tingimused. Igal juhul tuleks eeskirju kohaldada nii, et see ei piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist R-tehingutelt võetavate mitmepoolsete vahendustasude suhtes.

15. Therefore, the possibility to apply per transaction MIF for national and cross-border direct debits should be limited in time and general conditions should be laid down for the application of interchange fees for R-transactions.

15. Seepärast tuleks ajaliselt piirata võimalust võtta riigisiseste ja piiriüleste otsearveldustehingute puhul mitmepoolset vahendustasu ning sätestada R-tehingutelt võetava vahendustasu kohaldamise üldtingimused.

16. In some Member States, there are certain legacy payment instruments which are credit transfers or direct debits but which have very specific functionalities, often due to historical or legal reasons. The transaction volume of such products is usually marginal; they could therefore be classified as niche products. A transitional period for such niche products, sufficiently long to minimise the impact of the migration on payment service users, should help both sides of the market to focus first on the migration of the bulk of credit transfers and direct debits, thereby allowing the majority of the potential benefits of an integrated payments market in the Union to be reaped earlier.

16. Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Kuna selliste toodetega tehtavate tehingute suurus on tavaliselt väga väike, võib neid liigitada nišitoodeteks. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem.

17. For the practical functioning of the internal market in payments it is essential to ensure that payers such as businesses or public authorities are able to send credit transfers to payment accounts held by the payees with payment service providers which are located in other Member States and reachable in accordance with this Regulation.

17. Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.

18. Competent authorities should be empowered to fulfil their monitoring duties efficiently and to take all necessary measures to ensure that payment service providers comply with this Regulation.

18. Pädevatel asutustel peaksid olema volitused võtta oma järelevalvekohustuste tõhusaks täitmiseks kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine makseteenuse pakkujate poolt.

19. It is necessary that Member States lay down effective, proportionate and dissuasive penalties in national law for failure to comply with this Regulation.

19. Liikmesriigid peaksid sätestama siseriiklikus õiguses tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui ei täideta käesolevat määrust.

20. In order to ensure that redress is possible where this Regulation has been incorrectly applied, Member States should establish adequate and effective out-of-court complaint and redress procedures for settling any dispute arising therefrom.

20. Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada asjaomaseid vaidlusi.

21. It is desirable that the Commission present a report on the effectiveness of the provisions of this Regulation.

21. On soovitav, et komisjon esitaks aruande käesoleva määruse sätete tõhususe kohta.

22. The Commission should be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 290 of the Treaty in respect of the update of the technical requirements for credit transfers and direct debits.

22. Komisjonil peaksid olema volitused võtta kooskõlas asutamislepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete ajakohastamisega.

23. Since payment service providers from Member States outside the euro area would need to undertake more preparatory work, such payment service providers should be allowed to defer the application of these technical requirements for a certain period.

23. Kuna euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema rohkem ettevalmistustööd, tuleks sellistele makseteenuse pakkujatele teha teatavaks perioodiks erand kõnealustest tehnilistest nõuetest.

24. In order to enhance legal security it is appropriate to align the deadlines for interchange fees set out in Articles 6 and 7 of Regulation (EC)°No 924/2009 with the provisions laid down in this Regulation.

24. Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane ühtlustada määruse (EÜ) nr 924/2009 artiklite 6 ja 7 kohased vahendustasu suhtes kohaldatavad tähtajad käesoleva määruse sätetega.

25. Regulation (EC)° No 924/2009 should be amended accordingly.

25. Määrust (EÜ) nr 924/2009 tuleks vastavalt muuta.

26. Directive 95/46/EC of the European Parliament and of the Council of 24 October 1995 on the protection of individuals with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data[19] governs the processing of personal data carried out pursuant to this Regulation.

26. Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[19].

27. Financial messages relating to payments and transfers in the SEPA are outside the scope of the EU-US Agreement of 8 July 2010 on the processing and transfer of Financial Messaging Data for the purposes of the Terrorist Finance Tracking Program[20].

27. SEPA makseid ja ülekandeid käsitlevad sõnumid jäävad välja Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel 8. juulil 2010. aastal sõlmitud sellise lepingu reguleerimisalast, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames[20].

28. Since the objectives of this Regulation cannot be sufficiently achieved by the Member States and can therefore, by reason of the scale or effects of the action, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on the European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve those objectives,

28. Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmeriigid täielikult saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

HAVE ADOPTED THIS REGULATION:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Article 1 Subject matter and scope

Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala

29. This Regulation lays down rules for the execution of credit transfer and direct debit transactions denominated in euros within the Union where both the payer’s payment service provider and the payee’s payment service provider are situated within the Union, or where the sole payment service provider in the payment transaction is located in the Union.

29. Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Liidus eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste eeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui nii maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja asuvad ELis või kui maksetehingut teeb ainult üks ELis asuv makseteenuse pakkuja.

30. This Regulation shall not apply to the following:

30. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

(a) payment transactions carried out internally within payment service providers as well as payment transactions between payment service providers for their own account

a) makseteenuse pakkuja siseselt tehtud maksetehingud ja makseteenuste pakkujate vahel oma arvel tehtavad makstehingud;

(b) payment transactions processed and settled through large value payment systems for which both the original initiator and the final recipient of the payment is a payment service provider

b) suuremahuliste maksete süsteemide ( large value payment systems ) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, mille puhul makse algataja ja makse lõplik saaja on makseteenuste pakkuja;

(c) payment transactions through a payment card, including cash withdrawals from a payment account, if they do not result in a credit transfer or direct debit to or from a payment account identified by the basic bank account number (BBAN) or the international banc account number (IBAN)

c) maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, sealhulgas sularaha väljavõtmine teel maksekontolt, kui need ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest, mis tehakse riigisisese kontonumbriga (basic bank account number – BBAN)i või rahvusvahelist pangakontonumbriga (IBAN) kontolt või kontole;

(d) payment transactions through means of any telecommunication, digital or IT device, if they do not result in a credit transfer or direct debit to or from a payment account identified by BBAN or IBAN

d) mis tahes telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksetehingud, kui need ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt või kontole;

(e) money remittance transactions where funds are received from a payer, without any payment accounts being created in the name of the payer or the payee, for the sole purpose of transferring a corresponding amount to a payee or to another payment service provider acting on behalf of the payee, and/or where such funds are received on behalf of and made available to the payee.

e) rahasiirde tehingud, mille puhul saadakse maksjalt raha maksja või saaja nimel maksekontot avamata ning mille ainsaks eesmärgiks on kanda vastav summa üle saajale või mõnele teisele makseteenuse pakkujale, kes tegutseb saaja nimel, ja/või kui see raha saadakse saaja nimel ning tehakse talle kättesaadavaks.

31. Where payment schemes are based on payment transactions by credit transfers or direct debits but have additional features, this Regulation shall apply only to the underlying credit transfers or direct debits.

31. Kui makseskeemid põhinevad kreeditkorralduste või otsearvelduste abil tehtavatel maksetehingutel, kuid neil on lisaks lisaelemente, kohaldatakse käesolevat määrust ainult aluseks olevate kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes.

Article 2 Definitions

Artikkel 2 Mõisted

For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply:

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

32. 'credit transfer' means a payment service for crediting a payee’s payment account, where a payment transaction or a series of payment transactions is initiated by the payer on the basis of the consent given to his payment service provider

32. „kreeditkorraldus” – makseteenus, mille eesmärk on krediteerida makse saaja maksekontot, kui maksetehingu või järjestikused maksetehingud on algatanud maksja makseteenuse pakkujale antud volituse alusel;

33. 'direct debit' means a payment service for debiting a payer’s payment account, where a payment transaction is initiated by the payee on the basis of the payer’s consent

33. „otsearveldus” – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud saaja maksja volituse alusel;

34. 'payer' means a natural or legal person who holds a payment account and allows a payment order from that payment account

34. „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on maksekonto ja kes teeb sellelt maksekontolt maksekäsundi;

35. 'payee' means a natural or legal person who is the intended recipient of funds which have been the subject of a payment transaction

35. „saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha saaja;

36. 'payment account' means an account held in the name of one or more payment service users which is used for the execution of payment transactions

36. „maksekonto” – ühe või mitme makseteenuse kasutaja nimel olev konto, mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks;

37. 'payment system' means a funds transfer system with formal and standardised arrangements and common rules for the processing, clearing and/or settlement of payment transactions

37. „maksesüsteem” – ametlikel standarditel ja ühtsetel eeskirjadel põhinev arveldussüsteem maksetehingute töötlemiseks, kliiringuks ja/või arveldamiseks;

38. 'payment scheme' means a set of rules, practices and standards for making payments between the scheme participants, and which is separated from any infrastructure or payment system that supports its operation across and within Member States

38. „makseskeem” – maksete tegemiseks kasutatavad eeskirjad, tavad ja standardid, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist liikmesriikide siseselt ja üleselt;

39. 'payment service provider' means any of the categories referred to in Article 1(1) of Directive 2007/64/EC and the legal and natural persons referred to in Article 26 of that Directive, but excludes those institutions listed in Article 2 of Directive 2006/48/EC of the European Parliament and of the Council[21] benefiting from a Member State waiver exercised under Article 2(3) of Directive 2007/64/EC

39. „makseteenuse pakkuja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kategooriasse kuuluv isik ning kõnealuse direktiivi artiklis 26 osutatud juriidiline või füüsiline isik, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ[21] artiklis 2 loetletud asutused, kelle suhtes liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2007/64/EÜ artikli 2 lõike 3 kohast erandit;

40. 'payment service user' means a natural or legal person making use of a payment service in the capacity of either payer or payee, or both

40. „makseteenuse kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja või saaja või mõlemana;

41. 'payment transaction' means an act, initiated by the payer or by the payee of transferring funds, irrespective of any underlying obligations between the payer and the payee

41. „maksetehing” – maksja või saaja algatatud rahaülekandetoiming, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja saaja vahel;

42. 'payment order' means any instruction by a payer or payee to his payment service provider requesting the execution of a payment transaction

42. „maksekorraldus” – makseteenuse pakkujale maksja või saaja antud juhis maksetehingu täitmiseks;

43. 'interchange fee' means a fee paid between the payment service providers of the payer and of the payee for each direct debit transaction

43. „vahendustasu” – maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel makstav tasu iga otsearveldustehingu eest;

44. 'multilateral interchange fee' means an interchange fee which is subject to a collective agreement between payment service providers

44. „mitmepoolne vahendustasu” – makseteenuse pakkujate vahel sõlmitud ühise kokkuleppe alusel kehtestatud vahendustasu;

45. 'BBAN' means a payment account number identifier, which uniquely identifies an individual account with a payment service provider in a Member State and can only be used for national transactions

45. „BBAN” – maksekonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mida saab kasutada ainult riigisiseste tehingute tegemiseks;

46. 'IBAN' means an international payment account number identifier, which uniquely identifies an individual account with a unique payment service provider in a Member State, the elements of which are specified by ISO 13616, set by the International Organization for Standardisation (ISO)

46. „IBAN” – rahvusvaheline maksekonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 13616;

47. 'BIC' means a code that unambiguously identifies a payment service provider, the elements of which are specified by ISO 13616, set by the International Organization for Standardisation (ISO)

47. „BIC” – kood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 13616;

48. 'ISO 20022 XML standard' means a standard for the development of electronic financial messages as defined by the International Organisation for Standardisation (ISO), encompassing the physical representation of the payment transactions in XML syntax, in accordance with business rules and implementation guidelines of Union-wide schemes for payment transactions in scope of this Regulation.

48. „ISO 20022 XML standard” – Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standard finantstehinguid käsitlevate sõnumite väljatöötamiseks, mis hõlmab maksetehingute füüsilist esitamist XML süntaksis kooskõlas ELi selliste maksetehingute skeemide ärieeskirjade ja rakendussuunistega, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Article 3 Reachability

Artikkel 3 Juurdepääs

A payment service provider reachable for a national credit transfer or a direct debit transaction, or both denominated in euro on a given payment account shall be reachable, in accordance with the rules of the payment scheme, for credit transfer and direct debit transactions initiated through a payment service provider located in any Member State.

Makseteenuse pakkujale, kellele on juurdepääs eurodes nomineeritud riigisiseste otsearveldus- või kreeditkorraldustehingute või mõlemat laadi tehingute tegemiseks teataval maksekontol, on kooskõlas makseskeemi eeskirjadega juurdepääs ka selliste otsearveldus- ja/või kreeditkorraldustehingute tegemiseks, mis on algatatud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja vahendusel.

Article 4 Interoperability

Artikkel 4 Koostalitlusvõime

49. Payment service providers shall carry out credit transfers and direct debits under a payment scheme which complies with the following conditions:

49. Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingud sellise makseskeemi alusel, mis vastab järgmistele tingimustele:

(a) its rules are the same for national and cross-border credit transfer and direct debit transactions across and within Member States

a) eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt;

(b) the participants in the scheme represent a majority of payment service providers within a majority of Member States.

b) skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamikus liikmesriikides.

50. Payment systems and, where applicable, payment schemes shall be technically interoperable through the use of standards developed by international or European standardisation bodies.

50. Maksesüsteemid ja vajaduse korral makseskeemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.

51. The processing of credit transfers and direct debits shall not be hindered by technical obstacles.

51. Kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked.

Article 5 Requirements for credit transfer and direct debit transactions

Artikkel 5 Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad nõuded

52. By [ insert concrete date 12 months after entry into force of this Regulation] at the latest, credit transfers shall be carried out in accordance with the technical requirements set out in points 1 and 2 of the Annex.

52. Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ] tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

53. By [ insert concrete date 24 months after entry into force of this Regulation] at the latest, direct debits shall be carried out in accordance with Article 6 and the technical requirements set out in points 1 and 3 of the Annex.

53. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ] tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.

54. Notwithstanding paragraphs 1 and 2, Member States may set earlier dates than those referred to in paragraphs 1 and 2.

54. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühema tähtaja.

55. The Commission may amend the Annex in order to take account of technical progress and market developments. Those measures shall be adopted by means of delegated acts in accordance with the procedure laid down in Article 12.

55. Komisjon võib kõnealust lisa muuta, et võtta arvesse tehnilist arengut ja turusuundumusi. Kõnealused meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega artiklis 12 sätestatud korras.

Article 6 Interchange fees for direct debit transactions

Artikkel 6 Vahendustasu otsearveldustehingute eest

56. Without prejudice to paragraph 2, no multilateral interchange fee per direct debit transaction or other agreed remuneration with an equivalent object or effect shall apply to direct debit transactions.

56. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei võeta otsearveldustehingute puhul mitmepoolset vahendustasu otsearveldustehingu kohta või muud kokkulepitud tasu, millel on sarnane eesmärk või mõju.

57. For direct debit transactions which cannot be properly executed by a payment service provider because the payment order is rejected, refused, returned or reversed (R-transactions) carried out by payment service providers, a multilateral interchange fee may be applied provided that the following conditions are complied with:

57. Makseteenuse pakkujate tehtavate otsearveldustehingute puhul, mis lükatakse tagasi, mille tegemisest keeldutakse, mis saadetakse tagasi või pööratakse tagasi (R-tehingud), võib kohaldada mitmepoolseid vahendustasusid, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

(a) the arrangement shall be aimed at efficiently allocating costs to the party that has caused the R-transaction, while taking into account the existence of transaction costs and the aim of consumer protection

a) korra eesmärk on tõhusalt kanda kulud osapoolele kes R-tehingu põhjustas, võttes samas arvesse tehingukulusid ja eesmärki kaitsta tarbijaid;

(b) the fees shall be strictly cost based

b) tasu on rangelt kulupõhine;

(c) the level of the fees shall not exceed the actual costs of handling an R-transaction by the most cost-efficient comparable payment service provider that is a representative party to the multilateral arrangement in terms of volume of transactions and nature of services

c) R-tehingutelt võetav tasu ei ületa R-tehingute käitlemise tegelikke kulusid, mida kannab kõige kulutõhusam võrreldav makseteenuse pakkuja, kes on mitmepoolses kokkuleppes osalejate hulgas representatiivne tehingumahu ja teenuste laadi osas;

(d) the application of the fees in accordance with points (a), (b) and (c) shall prevent the payment service providers to charge additional fees related to the costs covered by these interchange fees to their respective payment service users

d) tasu kohaldamisel vastavalt punktidele a, b ja c ei nõua makseteenuse osutajad oma vastavatelt makseteenuse kasutajatelt lisatasu seoses kuludega, mis on kaetud kõnealuse vahendustasuga;

(e) there must be no practical and economically viable alternative to the collective agreement which would lead to an equally or more efficient handling of R-transactions at equal or lower cost to consumers.

e) ühisele kokkuleppele ei tohi olla praktilist ega majanduslikult põhjendatud alternatiivi, mis võimaldaks samaväärset või tõhusamat R-tehingute käitlemist, millega kaasnevad kliendi jaoks madalamad või võrdsed kulud.

For the purposes of the first subparagraph, only cost categories directly and unequivocally relevant to the handling of the R-transaction shall be considered in the calculation of the R-transaction fees. These costs shall be precisely determined. The breakdown of the amount of the costs, including separate identification of each of its components, shall be part of the collective agreement to allow for easy verification and monitoring.

Esimese lõigu kohaldamisel võetakse R-tehingute tasude arvutamisel arvesse ainult neid kulukategooriad, mis on otseselt ja üheselt seotud R-tehingute käitlemisega. Kõnealused kulud määratakse täpselt kindlaks. Kulude jaotus, sealhulgas iga kulukomponent eraldi, nähakse ette ühises kokkuleppes, et oleks võimalik kulusid lihtsalt kontrollida ja järgida;

58. Paragraph 1 and the conditions set out in points (a), (b) and (d) of paragraph 2 shall apply also to bilateral and unilateral arrangements that have an equivalent object or effect.

58. Lõiget 1 ning lõike 2 punktides a, b ja d sätestatud tingimusi kohaldatakse ka muude kahe- ja ühepoolsete kokkulepete suhtes, millel on sarnane eesmärk või mõju.

Article 7 Waiver

Artikkel 7 Erandid

59. Member States may allow their competent authorities to waive all or some of the requirements set out in paragraphs 1, 2 and 3 of Article 5 until [ insert concrete date 36 months after entry into force of this Regulation] for those credit transfer or direct debit transactions with a cumulative market share, based on the official payment statistics published annually by the European Central Bank, of less than 10 % of the total number of credit transfer or direct debit transactions respectively, in that Member State.

59. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ] selliste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute suhtes, mille turuosa kokku on Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt vähem kui 10 % vastavalt kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute koguarvust asjaomases liikmesriigis.

60. Member States may allow their competent authorities to waive all or some of the requirements set out in paragraphs 1, 2 and 3 of Article 5 until [ insert concrete date) 60 months after entry into force of this Regulation] for those payment transactions initiated through a payment card at the point of sale which result in direct debit from a payment account identified by BBAN or IBAN.

60. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.

61. Where a Member State allows its competent authorities to apply the waiver provided for in paragraphs 1 and 2, it shall notify the Commission accordingly by [ insert concrete date 6 months after entry into force of this Regulation]. The Member State shall notify the Commission forthwith of any subsequent change.

61. Kui liikmesriik lubab oma pädevatel asutustel kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud erandit, teatab ta sellest komisjonile [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ]. Liikmesriik teatab komisjonile edaspidi viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest.

Article 8 Payment accessibility

Artikkel 8 Maksete kättesaadavus

62. A payer using credit transfers to transfer funds from his or her payment account to other payment accounts with payment service providers located in the same Member State shall not refuse to make credit transfers to payment accounts with payment service providers which are located in another Member State and reachable in accordance with Article 3.

62. Maksja, kes kasutab kreeditkorraldust raha ülekandmiseks oma maksekontolt teistele maksekontodele, mis on avatud samas liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja juures, ei keeldu tegemast kreeditkorraldust maksekontole, mis on avatud teises liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja juures, kellele on juurdepääs vastavalt artiklile 3.

63. A payee using direct debits to receive funds on his or her payment account from other payment accounts with payment service providers located in the same Member State shall not refuse to receive direct debits from payment accounts with payment service providers which are located in another Member State and reachable in accordance with Article 3.

63. Saaja, kes kasutab otsearveldust raha saamiseks oma maksekontole teistelt maksekontodelt, mis on avatud samas liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja juures, ei keeldu saamast otsearveldust maksekontodelt, mis on avatud teises liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja juures, kellele on juurdepääs vastavalt artiklile 3.

Article 9 Competent authorities

Artikkel 9 Pädevad asutused

64. Member States shall designate as the competent authorities responsible for ensuring compliance with this Regulation either public authorities, or bodies recognised by national law or by public authorities expressly empowered for that purpose by national law, including national central banks. Member States may designate existing bodies to act as competent authorities.

64. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse täitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks ametiasutused või riiklike õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riiklike õigusaktide alusel otseselt selleks volitatud ametiasutused, sealhulgas liikmesriikide keskpangad. Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad organid tegutsema pädevate asutustena.

65. Member States shall notify the Commission of the competent authorities referred to in paragraph 1 by [ insert concrete date 6 months after entry into force of this Regulation]. They shall notify the Commission without delay of any subsequent change concerning those authorities.

65. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud pädevad asutused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muutustest.

66. Member States shall ensure that the competent authorities referred to in paragraph 1 have all the powers necessary for the performance of their duties. Where there is more than one competent authority for matters covered by this Regulation on its territory, Member States shall ensure that those authorities cooperate closely so that they can discharge their respective duties effectively.

66. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud volitused. Kui käesolevas määruses käsitletud küsimustega tegeleb liikmesriigi territooriumil mitu pädevat asutust, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

67. The competent authorities shall monitor compliance with this Regulation effectively and take all necessary measures to ensure such compliance.

67. Pädevad asutused teostavad tõhusat kontrolli määruse täitmise üle ja võtavad kõik vajalikud meetmeid, et tagada määruse täitmine.

Article 10 Penalties

Artikkel 10 Karistused

Member States shall, by [ insert concrete date 6 months after entry into force of this Regulation], lay down rules on the penalties applicable to infringements to this Regulation and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented. Such penalties shall be effective, proportionate and dissuasive. Member States shall notify the Commission of those provisions by [ insert concrete date 12 months after entry into force of this Regulation] and shall notify it without delay of any subsequent amendment affecting them.

Liikmesriigid kehtestavad [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ] eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest [12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ] ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Article 11 Out-of-court complaint and redress procedures

Artikkel 11 Kohtuväline kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlus

68. Member States shall establish adequate and effective out-of-court complaint and redress procedures for the settlement of disputes arising under this Regulation between payment service users and their payment service providers. For those purposes, Member States shall designate existing bodies, where appropriate, or set up new bodies.

68. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest. Selleks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused, kui see on asjakohane, või loovad uued asutused.

69. Member States shall notify the Commission of the bodies referred to in paragraph 1 by [ insert concrete date 6 months after entry into force of this Regulation]. They shall notify the Commission without delay of any subsequent change concerning those bodies.

69. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud edasistest muutustest.

Article 12 Exercise of delegated powers

Artikkel 12 Delegeeritud volituste rakendamine

70. The powers to adopt the delegated acts referred to in Article 5(4) shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time. Where imperative grounds of urgency so require, Article 15 shall apply.

70. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.

71. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall simultaneously notify the European Parliament and the Council of that act.

71. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

72. The powers to adopt delegated acts are conferred on the Commission subject to the conditions laid down in Articles 13 and 14.

72. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 13 ja 14 sätestatud tingimusi.

Article 13 Revocation of the delegation

Artikkel 13 Delegeerimise tagasivõtmine

73. The delegation of power referred to in Article 5(4) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council.

73. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

74. The institution which has commenced an internal procedure for deciding whether to revoke the delegation of power shall endeavour to inform the other institution and the Commission within a reasonable time before the final decision is taken, indicating the delegated powers which could be subject to revocation and the reasons for a revocation.

74. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise üle, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja tagasivõtmise põhjustele.

75. The decision of revocation shall put an end to the delegation of the powers specified in that decision. It shall take effect immediately or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of the delegated acts already in force. It shall be published in the Official Journal of the European Union .

75. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Article 14 Objections to delegated acts

Artikkel 14 Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

76. The European Parliament and the Council may object to the delegated act within a period of two months from the date of notification. At the initiative of the European Parliament or the Council this period shall be extended by one month.

76. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

77. If, on expiry of that period, neither the European Parliament nor the Council has objected to the delegated act, it shall be published in the Official Journal of the European Union and shall enter into force on the date stated in its provisions.

77. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub aktis nimetatud kuupäeval.

The delegated act may be published in the Official Journal of the European Union and enter into force before the expiry of that period if the European Parliament and the Council have both informed the Commission of their intention not to raise objections.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.

78. If the European Parliament or the Council objects to the adopted delegated act, it shall not enter into force. The institution which objects shall state the reasons for objecting to the delegated act.

78. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastu võetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Article 15 Urgency procedure

Artikkel 15 Kiirmenetlus

79. A delegated act adopted under the urgency procedure shall enter into force without delay and apply as long as no objection is expressed in accordance with paragraph 2.The notification of the act to the European Parliament and to the Council shall state the reasons for the use of the urgency procedure.

79. Kiirmenetluse korras vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamise vajadust.

80. The European Parliament and the Council may within a period of six weeks from the date of notification object to the delegated act. In such a case, the act shall cease to be applicable. The institution which objects shall state the reasons for objecting to the delegated act.

80. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kuue nädala jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Article 16 Review

Artikkel 16 Läbivaatamine

By [ insert concrete date 3 years after entry into force], the Commission shall present to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the European Central Bank a report on the application of this Regulation accompanied, if appropriate, by a proposal.

Komisjon esitab [kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ] Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.

Article 17 Transitional provisions

Artikkel 17 Üleminekusätted

81. Payment service providers located in a Member State which does not have the euro as its currency shall comply with Article 3 by 31 October 2014. If, however, the euro is introduced as the currency of any such Member State before 1 November 2013, the payment service provider located in that Member State shall comply with Article 3 within one year of the date on which the Member State concerned joined the euro area.

81. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artikli 3 sätteid 31. oktoobriks 2014. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne 1. novembrit 2013, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 3 sätteid ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

82. Payment service providers located in a Member State which does not have the euro as its currency shall comply with the requirements set out in Article 4 and in points 1 and 2 of the Annex for credit transfers denominated in euros and with the requirements set out in Article 4 and in points 1 and 3 of the Annex for direct debit transactions denominated in euros by [ insert concrete date month) 4 years after entry into force of this Regulation]. If, however, the euro is introduced as the currency of any such Member State before [ insert concrete date 3 years after entry into force of this Regulation], the payment service provider located in that Member State shall meet those requirements within one year of the date on which the Member State concerned joined the euro area.

82. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul [nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ]. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne [kolme aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest – sisestada konkreetne kuupäev ], täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja kõnealused nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

Article 18 Amendment of Regulation (EC) No 924/2009

Artikkel 18 Määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmine

Regulation (EC) No 924/2009 is amended as follows:

Määrust (EÜ) nr 924/2009 muudetakse järgmiselt.

83. In Article 6 and the words, "before 1 November 2012" are replaced by the following: "before [ insert concrete date 24 months after entry into force of this Regulation]".

83. Artiklis 6 asendatakse tekst „enne 1. novembrit 2012” tekstiga „enne [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ]”.

84. Article 7 is amended as follows:

84. Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a) in paragraph 1, the words "before 1 November 2012" are replaced by the following: "before [ insert concrete date 24 months after entry into force of this Regulation]".

a) lõikes 1 asendatakse tekst „enne 1. novembrit 2012” tekstiga „enne [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ]”;

(b) in paragraph 2, the words "before 1 November 2012" are replaced by the following: "before [ insert concrete date 24 months after entry into force of this Regulation]".

b) lõikes 2 asendatakse tekst „enne 1. novembrit 2012” tekstiga „enne [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ]”;

(c) in paragraph 3, the words "before 1 November 2012" are replaced by the following: "before [ insert concrete date 24 months after entry into force of this Regulation]".

c) lõikes 3 asendatakse tekst „enne 1. novembrit 2012” tekstiga „enne [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev ]”.

85. Article 8 is deleted.

85. Artikkel 8 jäetakse välja.

Article 19 Entry into force

Artikkel 19 Jõustumine

This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union .

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Done at Brussels,

Brüssel,

For the European Parliament For the Council

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

The President The President

President eesistuja

ANNEX TECHNICAL REQUIREMENTS (ARTICLE 5)

LISA TEHNILISED NÕUDED (ARTIKKEL 5)

86. The following technical requirements shall apply to both credit transfer and direct debit transactions:

86. Kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid.

87. Payment service providers and payment service users shall use the IBAN for the identification of payment accounts regardless of whether both the payer’s payment service provider and the payee’s payment service provider are or the sole payment service provider in the payment transaction is, located in the same Member State or whether one of the payment service providers is located in another Member State.

87. Makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN, olenemata sellest, kas nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või kas üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis.

88. Payment service providers shall use message formats based on ISO 20022 XML standard when transmitting payment transactions to another payment service provider or a payment system.

88. Makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.

89. Where a payment service user initiates or receives individual transfers of funds which are bundled together for transmission, message formats based on ISO 20022 XML standard shall be used.

89. Kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekande, mis on edastamiseks kokku koondatud, kasutatakse ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.

90. The remittance data field shall allow for 140 characters. Payment schemes may allow for a higher number of characters, except if the device used to remit information has technical limitations related to the number of characters, in which case the technical limit of the device shall apply.

90. Ülekande andmete väli mahutab vähemalt 140 tähemärki. Makseskeem võib võimaldada kasutada rohkem tähemärke, välja arvatud juhul, kui teabe edastamiseks kasutataval seadmel on tähemärkidega seotud tehnilised piirangud; sel juhul kohaldatakse kõnealust tehnilist piirangut.

91. Remittance reference information and all the other data elements provided in accordance with points 2 and 3 of this Annex, shall be passed in full and without alteration between payment service providers throughout the payment chain.

91. Käesoleva lisa punktide 2 ja 3 kohaselt esitatud ülekandealane kontrollteave ja muud andmed edastatakse makseahelas ühelt makseteenuse pakkujalt teisele terviklikult ja muutmata kujul.

92. Once data is available in electronic form payment transactions must allow for a fully automated, electronic processing in all process stages throughout the payment chain (end-to-end straight through processing), enabling the entire payment process to be conducted electronically without the need for re-keying or manual intervention. This shall also apply to exceptional handling of credit transfer and direct debit transactions, whenever possible.

92. Kui andmed on kättesaadavad elektrooniliselt, peaksid maksetehingud võimaldama täisautomaatset elektroonilist töötlemist protsessi kõigis etappides kogu makseahela ulatuses (täisautomaatne töötlus), mis võimaldab kogu makseprotsessi viia läbi elektrooniliselt, ilma et tuleks andmeid ümberkodeerida või manuaalselt sekkuda. See kehtib võimaluse korral ka kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute erikäitlemise korral.

93. Payment schemes shall not set any minimum threshold for the amount of the payment transaction allowing for credit transfers and direct debits.

93. Makseskeemidega ei kehtestata kreeditkorraldus- ja otsearveldustega tehtavate maksete alammäära.

94. Payment schemes shall not be obliged to carry out credit transfers and direct debits exceeding the amount of EUR 999 999 999,99.

94. Makseskeemid ei ole kohustatud täitma kreeditkorraldusi ja otsearveldusi, mille maht ületab 999 999 999,99 eurot.

95. In addition to the requirements referred to in point (1), the following requirements shall apply to credit transfer transactions:

95. Lisaks punktis 1 osutatud nõuetele kohaldatakse kreeditkorraldustehingute suhtes järgmisi nõudeid.

96. A payee accepting credit transfers shall communicate its IBAN and the BIC of its payment service provider to its payers, every time a credit transfer is requested.

96. Kreeditkorralduste saaja edastab iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.

97. The following mandatory data elements shall be provided by the payer to his or her payment service provider and passed along the payment chain to the payee in accordance with the obligations laid down in the national law implementing Directive 95/46/EC:

97. Kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ rakendavates riiklikes õigusaktides sätestatud kohustustega esitab maksja oma makseteenuse pakkujale kohustuslikud andmed, mis edastatakse makseahela kaudu saajale. Kõnealused kohustuslikud andmed hõlmavad järgmist:

(i) the name of the payer and/or the IBAN of the payer’s account

i) maksja nimi ja/või maksja konto IBAN;

(ii) the amount of the credit transfer

ii) kreeditkorralduse summa;

(iii) the IBAN of the payee’s account

iii) saaja konto IBAN;

(iv) the name of the payee

iv) saaja nimi;

(v) the remittance information, if any.

v) vajaduse korral ülekandealane teave.

98. In addition, the following mandatory data elements shall be provided by the payer’s payment service provider to the payee’s payment service provider:

98. Lisaks esitab maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkujale järgmised kohustuslikud andmed:

(i) the BIC of the payer’s payment service provider (if not agreed otherwise by the payment service providers involved in the payment transaction)

i) maksja makseteenuse pakkuja BIC-kood (kui maksetehingus osalevad makseteenuste osutajad ei ole kokku leppinud teisiti);

(ii) the BIC of the payee’s payment service provider (if not agreed otherwise by the payment service providers involved in the payment transaction)

ii) saaja makseteenuse pakkuja BIC-kood (kui maksetehingus osalevad makseteenuste osutajad ei ole kokku leppinud teisiti);

(iii) the identification code of the payment scheme

iii) makseskeemi tunnuskood;

(iv) the settlement date of the credit transfer

iv) kreeditkorralduse arvelduskuupäev;

(v) the payer’s payment service provider reference number of the credit transfer message.

v) maksja makseteenuse pakkuja kreeditkorraldussõnumi viitenumber.

99. In addition to the requirements referred to in point (1), the following requirements shall apply to direct debit transactions:

99. Lisaks punktis 1 osutatud nõuetele kohaldatakse otsearveldustehingute suhtes järgmiseid nõudeid.

100. Only once before the first direct debit transaction, a payer shall communicate its IBAN and, where applicable, the BIC of its payment service provider to its payee.

100. Maksja edastab oma konto IBANi ja vajaduse korral oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi makse saajale ainult üks kord enne esimest otsearveldustehingut.

101. With the first direct debit transaction and one-off direct debit transactions and with each subsequent direct debit transaction, the payee shall send the mandate-related information to his or her payment service provider. The payee’s payment service provider shall transmit such mandate related information to the payer’s payment service provider with each direct debit transaction.

101. Saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul. Saaja makseteenuse pakkuja saadab sellise volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul.

102. A payer shall have the possibility to instruct his or her payment service provider to limit a direct debit collection to a certain amount or periodicity, or both.

102. Maksjal on võimalus nõuda, et makseteenuse pakkuja piiraks otsearvelduste kogumist teatava summa või ajavahemikuga või mõlemaga.

103. Where the agreement between the payer and the payee excludes the right to a refund, the payer’s payment service provider shall, at the payer’s request, check each direct debit transaction, to see whether the amount of the submitted direct debit transaction is equal to the amount agreed in the mandate, before debiting the payer’s account, based on the mandate-related information.

103. Kui maksja ja saaja vahelise kokkuleppe kohaselt ei kohaldata tagasimakseõigust, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja maksja taotlusel iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, ja debiteerib seejärel maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel.

104. The payer shall have the option of instructing his or her payment service provider to block any direct debits to the payer’s account or to block any direct debits coming from one or more specified payees or to authorise direct debits only coming from one or more specified payees.

104. Maksjal on võimalus nõuda, et tema makseteenuse pakkuja blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühelt või mitmelt konkreetselt saaja algatatud otsearveldused, või lubada otsearveldusi ainult ühelt või mitmelt konkreetselt saajalt.

105. Consent shall be given both to the payee and to the payment service provider of the payer (directly or indirectly via the payee) and the mandates, together with later modifications and/or cancellation, shall be stored by the payee or by a third party on behalf of the payee.

105. Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.

106. The following mandatory data elements shall be provided by the payee to his payment service provider and passed along the payment chain to the payer:

106. Saaja esitab oma makseteenuse pakkujale kohustuslikud andmed, mis edastatakse makseahela kaudu maksjale. Kõnealused kohustuslikud andmed hõlmavad järgmist:

(i) the type of direct debit (recurrent, one-off, first, last or reversal)

i) otsearvelduse tüüp (korduv, ühekordne, esimene, viimane või tagasipööratud);

(ii) the name of the payee

ii) saaja nimi;

(iii) the IBAN of the payment account of the payee to be credited for the collection

iii) saaja selle maksekonto IBAN, mida otsearveldusega krediteeritakse;

(iv) the name of the payer

iv) ) maksja nimi;

(v) the IBAN of the payment account of the payer to be debited for the collection

v) maksja selle maksekonto IBAN, mida otsearveldusega debiteeritakse;

(vi) the unique mandate reference

vi) volituse kordumatu viitenumber;

(vii) the date of signing of the mandate

vii) volituse allakirjutamise kuupäev;

(viii) the amount of the collection

vii) otsearveldusega makstav summa;

(ix) the unique mandate reference as given by the original payee who issued the mandate (if the mandate has been taken over by another payee than the payee who issued the mandate)

ix) algse saaja antud volituse kordumatu viitenumber (kui volituse on võtnud üle teine saaja kui volituse andnud saaja);

(x) the identifier of the payee

x) saaja tunnusnumber;

(xi) the identifier of the original payee who issued the mandate (if the mandate has been taken over by a payee other than the payee who issued the mandate)

xi) volituse andnud algse saaja tunnusnumber (kui volituse on võtnud üle teine saaja kui volituse andnud saaja);

(xii) the remittance information from the payee to the payer, if any.

xii) vajaduse korral ülekandealane teave saajalt maksjale.

107. In addition, the following mandatory data elements shall be provided by the payee’s payment service provider to the payer’s payment service provider:

107. Lisaks esitab saaja makseteenuse pakkuja maksja makseteenuse pakkujale järgmised kohustuslikud andmed:

(i) the BIC code of the payee’s payment service provider (if not agreed otherwise by the payment service providers involved in the payment transaction)

i) saaja makseteenuse pakkuja BIC-kood (kui maksetehingus osalevad makseteenuste osutajad ei ole kokku leppinud teisiti);

(ii) the BIC code of the payer’s payment service provider (if not agreed otherwise by the payment service providers involved in the payment transaction)

ii) maksja makseteenuse pakkuja BIC-kood (kui maksetehingus osalevad makseteenuste osutajad ei ole kokku leppinud teisiti);

(iii) the name of the payer reference party (if present in dematerialised mandate)

iii) maksjaga seotud kolmanda isiku nimi (kui on märgitud elektroonilises volituses);

(iv) the identification code of the payer reference party (if present in dematerialised mandate)

iv) maksjaga seotud kolmanda isiku tunnuskood (kui on märgitud elektroonilises volituses);

(v) the name of the payee reference party (if present in the dematerialised mandate)

v) saajaga seotud kolmanda isiku nimi (kui on märgitud elektroonilises volituses);

(vi) the identification code of the payee reference party (if present in dematerialised mandate)

vi) saajaga seotud kolmanda isiku tunnuskood (kui on märgitud elektroonilises volituses);

(vii) the identification code of the payment scheme

vii) makseskeemi tunnuskood;

(viii) the settlement date of the collection

viii) otsearvelduse arvelduskuupäev;

(ix) the payee’s payment service provider’s reference for the collection

ix) ) saaja makseteenuse pakkuja viitenumber otsearveldusele;

(x) the type of mandate

x) volituse tüüp;

(xi) the due date for the collection.

xi) otsearvelduse tähtpäev.

[1] http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2010-0057+0+DOC+XML+V0//EN

[1] http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2010-0057+0+DOC+XML+V0//EN

[2] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/111670.pdf

[2] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/111670.pdf

[3] The potential direct and indirect benefits of SEPA exceed EUR 300 billion over a six-year period, assuming that migration to SEPA instruments is comprehensive and rapid. See SEPA: potential benefits at stake , CapGemini, 2007,http://ec.europa.eu/internal_market/payments/docs/sepa/sepa-capgemini_study-final_report_en.pdf

[3] SEPAst saadav võimalik otsene ja kaudne kasu on kuue aasta jooksul üle 300 miljardi euro, eeldusel, et üleminek SEPA maksevahenditele on terviklik ja kiire. Vt SEPA: potential benefits at stake , CapGemini, 2007,http://ec.europa.eu/internal_market/payments/docs/sepa/sepa-capgemini_study-final_report_en.pdf

[4] OJ L 266, 9.10.2009, p. 11.

[4] ELT L 266, 9.10.2009, lk 11.

[5] http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:319:0001:01:EN:HTML

[5] http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:319:0001:01:EN:HTML

[6] In connection with the EU 2020 strategy, this proposal has been identified as one of the key initiatives of the Digital Agenda adopted by the Commission in May 2010, http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/documents/digital-agenda-communication-en.pdf.

[6] EL 2020 strateegia raames käsitatakse käesolevat ettepanekut olulise algatusena digitaalarengu tegevuskavas, mille komisjon võttis vastu 2010. aasta mais http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/documents/digital-agenda-communication-en.pdf.

[7] http://ec.europa.eu/internal_market/payments/docs/sepa/feedback_migration-2009_09_29_en.pdf

[7] http://ec.europa.eu/internal_market/payments/docs/sepa/feedback_migration-2009_09_29_en.pdf

[8] Multilateral interchange fee is the amount paid by a payment service provider of the payee to the payment service provider of the payer as a remuneration for each direct debit transaction.

[8] Mitmepoolset vahendustasu maksab saaja makseteenuse pakkuja maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu eest.

[9] For more information and full texts of these documents, see http://ec.europa.eu/competition/sectors/financial_services/banking.html.

[9] Täiendav teave ja kõnealuste dokumentide terviktekst on esitatud järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/competition/sectors/financial_services/banking.html.

[10] OJ C , , p. .

[10] ELT C […], […], lk […].

[11] OJ C , , p. .

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] OJ C , , p. .

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] OJ C , , p. .

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] P6_TA(2009)0139

[14] P6_TA(2009)0139

[15] P7_TA(2010)0057

[15] P7_TA(2010)0057

[16] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/111670.pdf

[16] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/111670.pdf

[17] OJ L 319, 5.12.2007, p. 1.

[17] ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

[18] OJ L 266, 9.10.2009, p. 11.

[18] ELT L 266, 9.10.2009, lk 11.

[19] OJ L 281, 23.11.1995, p. 31.

[19] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[20] OJ L 195, 27.7.2010, p. 1.

[20] ELT L 195, 27.7.2010, lk 1.

[21] OJ L 177, 30.6.2006, p. 1.

[21] ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.