Zweisprachige Anzeige

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV  BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV 

de

et

 
[pic] | EUROPÄISCHE KOMMISSION |
[pic] | EUROOPA KOMISJON |
Brüssel, den 19.10.2010
Brüssel, 19.10.2010
KOM(2010) 700 endgültig
KOM(2010) 700 lõplik
MITTEILUNG DER KOMMISSION AN DAS EUROPÄISCHE PARLAMENT, DEN RAT, DEN EUROPÄISCHEN WIRTSCHAFTS- UND SOZIALAUSSCHUSS, DEN AUSSCHUSS DER REGIONEN UND DIE NATIONALEN PARLAMENTE
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA RIIKIDE PARLAMENTIDELE
Überprüfung des EU-Haushalts
ELi eelarve läbivaatamine
{SEK(2010) 7000 endgültig}
{SEK(2010) 7000 lõplik}
MITTEILUNG DER KOMMISSION AN DAS EUROPÄISCHE PARLAMENT, DEN RAT, DEN EUROPÄISCHEN WIRTSCHAFTS- UND SOZIALAUSSCHUSS, DEN AUSSCHUSS DER REGIONEN UND DIE NATIONALEN PARLAMENTE
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE JA RIIKIDE PARLAMENTIDELE
Überprüfung des EU-Haushalts
ELi eelarve läbivaatamine
Im Jahr 2006 wurde eine vollständige, weit reichende Überprüfung sämtlicher Aspekte der EU-Ausgaben und der Eigenmittel vereinbart[1]. Das Wirtschaftsklima hat sich seit Erteilung dieses Auftrags radikal verändert, und die weltweite Wirtschaftskrise hat die Ausgaben der öffentlichen Hand ins Zentrum der politischen Auseinandersetzungen in den europäischen Ländern gerückt. In der gesamten Europäischen Union steht die Politik vor schwierigen Entscheidungen. Die Ausgabenpolitik wird in so stark hinterfragt wie seit Jahrzehnten nicht mehr.
2006. aastal[1] lepiti kokku otsuses teostada ELi kulude ja vahendite täielik ja laiaulatuslik läbivaatamine. Asjaomaste volituste andmise järel on majanduskeskkond radikaalselt muutunud ning üleilmne majanduskriis on asetanud avaliku sektori kulutused Euroopa riikides toimuvate poliitiliste arutelude keskmesse. Kõikjal Euroopa Liidus tehakse praegu raskeid otsuseid. Avaliku sektori kulutused on seatud sellise surve alla, mida pole nähtud aastakümneid.
Gleichzeitig spielten öffentliche Ausgaben aber auch eine Schlüsselrolle bei der Überwindung der Krise. Das Ende 2008 vereinbarte Konjunkturpaket hat das Schlimmste verhindert. Das Konjunkturpaket war gezielt auf zukunftsträchtige Bereiche ausgerichtet: wachstumsfördernde Politik, strategische Infrastruktur, Schutz wichtigen Know-hows und bedeutsamer Anlagewerte vor den Schockwellen der Krise.
Samal ajal on avaliku sektori kulutustel olnud majanduse elavnemisel keskse tähtsusega roll. 2008. aasta lõpus kokkulepitud stimuleerivad meetmed hoidsid ära kriisi süvenemise. Vahendite läbimõeldud suunamine tähendas, et stimuleerivad meetmed suunati valdkondadesse, kus need end tulevikus ära tasuksid: majanduskasvu ergutavad poliitikavaldkonnad, strateegiline infrastruktuur ning selle vältimine, et šokk mõjutaks negatiivselt põhioskusi ja põhilisi varasid.
Diese Überprüfung findet somit zu einem Zeitpunkt statt, zu dem Begriffe wie Prioritätensetzung, Mehrwert und Ausgabenqualität Allgemeingut geworden sind. Sie ist das Ergebnis eines langen Konsultations- und Reflexionsprozesses[2], in dem ermittelt werden sollte, wie der Haushalt am besten auf die Ziele der EU, die politischen Vorgaben und die Strategie Europa 2020 ausgerichtet werden kann, wie die Haushaltsmittel möglichst effizient und wirksam eingesetzt werden können und wie die zur Finanzierung der EU-Politik erforderlichen Ressourcen bei unvoreingenommener Betrachtung am sinnvollsten bereitgestellt werden.
Käesolev läbivaatamine toimub ajal, mil kulutuste prioriseerimine, lisaväärtus ja kõrge kvaliteet on kodanike mõtetes tähtsal kohal. See järgneb pikale konsulteerimise ja arupidamise[2] protsessile, mille käigus kerkis esile paljulubavaid ideid selle kohta, kuidas eelarve kulusid kõige paremini suunata, et need tagaksid ELi eesmärkide täitmise, oleksid poliitikast ajendatud ja edendaksid Euroopa 2020. aasta strateegiat, samuti selle kohta, kuidas eelarve abil kõige tõhusamalt tulemusi saavutada ja kuidas otsida värske pilguga parimat viisi ELi poliitikavaldkondade rahastamiseks vajalike vahendite tagamiseks.
Öffentliche Ausgaben sind zweckgebunden: Für uns steht ein Arbeitsplätze schaffendes Wachstum an erster Stelle. Wir sollten uns darauf konzentrieren, mehr Menschen in Beschäftigung zu bringen, die Wettbewerbsfähigkeit unserer Unternehmen zu steigern und einen offenen und modernen Binnenmarkt zu schaffen.
Avaliku sektori kulutused on vahend eesmärgi saavutamiseks ning meie kõige olulisemaks prioriteediks on majanduskasvu kaudu tööhõive toetamine, keskendudes sealjuures tööhõive suurendamisele, ettevõtete konkurentsivõime edendamisele ning avatud ja kaasaegse ühtse turu ülesehitamisele.
Die Kommission muss ihre Vorschläge für den nächsten mehrjährigen Finanzrahmen vor dem 1. Juli 2011 vorlegen. In dieser Überprüfung werden einige der Punkte dargelegt, die den EU-Haushalt während des kommenden Finanzrahmens und darüber hinaus beeinflussen werden. Der Haushalt der EU wird sowohl die Folgen der Wirtschafts- und Finanzkrise als auch die langfristigen Herausforderungen wie den demographischen Wandel, den Klimawandel und die Verknappung der natürlichen Ressourcen berücksichtigen müssen. Dabei geht es nicht in erster Linie um mehr oder weniger Ausgaben, sondern um einen intelligenteren Einsatz der finanziellen Mittel. Für die Haushaltsreform ist eine ganzheitliche Perspektive vonnöten, die sowohl die Ausgaben- als auch die Einnahmenseite in den Blick nimmt.
Komisjon peab esitama oma ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne 1. juulit 2011. Käesolevas läbivaatamisdokumendis on esitatud mõned probleemid, millega seistakse vastamisi ELi eelarve koostamisel järgmise raamistiku ja sellele järgneva perioodi jaoks. Samuti käsitletakse käesolevas dokumendis seda, kuidas EL peab arvesse võtma nii majandus- ja eelarvekriisi mõju kui ka pikaajalisi väljakutseid, nagu demograafilised muutused, kliimamuutustega tegelemise vajadus ja surve loodusvaradele. Osutatakse ka asjaolule, et küsimus ei ole ennekõike selles, kas kulutada rohkem või vähem, vaid selles, kuidas leida viise kulutamiseks paremini läbimõeldud viisil , ja asjaolule, et me peame esitama eelarvereformist tervikliku nägemuse, mis hõlmaks nii eelarve kulude kui ka tulude poolt.
Sich auf einen haushaltspolitischen Kurs zu einigen ist eine der großen Herausforderungen für die Europäische Union, wäre aber auch eine große politische Leistung. Von einer solchen Einigung würde ein starkes Signal ausgehen, dass die Europäische Union den Willen und die Kraft hat, die ihr zur Verfügung stehenden Mittel zum Wohle ihrer Bürger einzusetzen.
Kokkuleppimine edasimineku viisis on Euroopa Liidu jaoks suur väljakutse, kuid sellest võib loota ka suurt kasu. See annaks tugeva signaali, et Euroopa Liit tuleb tema käsutuses olevate töövahendite ohjamise ülesandega edukalt toime, tuues kodanikele tunnetatavat kasu.
1. Welche Lehren lassen sich aus der heutigen Lage ziehen?
1. Millised on praegused kogemused eelarvega?
Der Lissabon-Vertrag hat für den mehrjährigen Finanzrahmen neue rechtliche Rahmenbedingungen geschaffen. Er hat die Notwendigkeit einer mittelfristigen Ausgabenplanung und den Grundsatz, wonach sich die EU aus Eigenmitteln finanziert, bestätigt. Deswegen sind in diese Überprüfung – auch wenn der Blick nach vorne geht – die Erfahrungen mit dem gegenwärtigen Finanzrahmen maßgeblich eingeflossen.
Lissaboni lepinguga on mitmeaastase finantsraamistiku jaoks loodud uus õiguslik raamistik. Selles kinnitatakse vajadust näha ELi kulude jaoks ette keskpika perspektiivi lähenemisviis ja põhimõte, et ELi rahastatakse omavahenditest. See tähendab, et läbivaatamise protsess on küll tulevikku vaatav, kuid selles tuginetakse suures osas praeguse rahastamisperioodi jooksul saadud kogemustele.
Der EU-Haushalt hat sich bisher als wirksames Instrument zur Verwirklichung der Ambitionen der EU und zur Durchführung der EU-Politik erwiesen. Zur Belebung von Wachstum und Beschäftigung, zur Stärkung von Forschung und Wettbewerbsfähigkeit, zur Anhebung des Qualifikationsniveaus und zur solidarischen Unterstützung der Bedürftigsten hat er entscheidend beigetragen. Wichtige Vorhaben wie das Konjunkturpaket gegen die Wirtschaftskrise wurden gezielt unterstützt. Der Haushalt hat mehr Sicherheit für die Union bewirkt. Er hat Hilfe für Hunderte von Millionen Menschen in den ärmsten Gebieten der Erde finanziert, die Entwicklung unserer europäischen Nachbarn gefördert und die EU-Politik weltweit unterstützt.
Siiani on ELi eelarve osutunud tõhusaks töövahendiks ELi eesmärkide saavutamisel ja poliitika rakendamisel. ELi eelarve on toonud tunnetatavat kasu majanduskasvu ja tööhõive suurendamise ülesande täitmisel, toetades teadusuuringuid, suurendades konkurentsivõimet ja oskusi ning tagades, et Euroopa Liit pakuks erilist toetust neile, kes vajavad solidaarsust kõige enam. ELi eelarvest on antud sihtotstarbelist toetust prioriteetsetele projektidele, sealhulgas osalemiseks stimuleerivates meetmetes, mis osutusid vajalikuks majanduskriisi vallandudes. ELi eelarve on tugevdanud Euroopa Liidu julgeolekut. Seda on kasutatud abi andmiseks sadadele miljonitele maailma kõige vaesematele inimestele, samuti Euroopa naaberriikide arengu kiirendamiseks ja ELi poliitika edendamiseks kogu maailmas.
Unser Bestreben muss es sein, unsere Haushaltsmittel so wirksam wie möglich einzusetzen, damit die Ziele der EU erreicht werden. In dieser Hinsicht sind folgende Lehren aus der aktuellen Lage von besonderer Bedeutung:
Eesmärk peab olema eelarve võimalikult tulemuslik kasutamine ELi eesmärkide saavutamiseks. Mõned olulisemad kogemused, mida selle eesmärgi suunas liikumisel tuleb arvesse võtta, on järgmised:
- Seit ihrer Einführung im Jahr 1988 haben die mehrjährigen Finanzrahmen eine strikte Haushaltsdisziplin und die mittelfristige Berechenbarkeit der EU-Ausgaben garantiert. Der Preis für diese Berechenbarkeit war die begrenzte Flexibilität. Die vergangenen Jahre haben gezeigt, dass der mehrjährige Finanzrahmen und seine Programme nicht immer in der Lage waren, auf politische Notwendigkeiten und veränderte Umstände zu reagieren. Bei wichtigen Entscheidungen, wie den Zusatzhilfen für die Entwicklungsländer während des plötzlichen Anstiegs der Lebensmittelpreise 2008, der Reaktion auf den veränderten Bedarf bei Großprojekten wie Galileo und ITER wegen der langen Vorlaufzeiten und der Entwicklung der Kosten, dem Beitrag zum Konjunkturpaket 2008/2009 oder der Reaktion auf weltweite Katastrophen wie den Tsunami musste gegen das extrem enge Korsett des aktuellen Systems angekämpft werden. Sie konnten nur unter extremen Schwierigkeiten dank unerwarteter Spielräume in anderen Haushaltstiteln in die Tat umgesetzt werden. Selbst innerhalb einzelner Programme haben die Hindernisse für eine Änderung der Ausgabenprioritäten eine angemessene Berücksichtigung neuer Gegebenheiten, wie Notfälle im Bereich der öffentlichen Gesundheit, den veränderten Qualifizierungsbedarf im Zuge der Wirtschaftskrise oder den Wandel der Beziehungen zu aufstrebenden Wirtschaftsmächten erschwert. Durch die mangelnde Flexibilität des Haushalts, auf unerwartete Entwicklungen reagieren zu können, büßt die EU an Handlungsfähigkeit und an Ansehen ein.
- ELi mitmeaastased finantsraamistikud on alates nende kasutuselevõtmisest 1988. aastal taganud range eelarvedistsipliini ja ELi kulude keskpikas perspektiivis prognoositavuse. Selline prognoositavus on saavutatud piiratud paindlikkuse hinnaga. Viimased aastad on näidanud, et finantsraamistik ja selle programmid ei ole alati suutnud vastata poliitilistele vajadustele ja muutuvatele asjaoludele. ELi otsuste puhul, mis käsitlesid täiendava abi andmist arengumaadele olukorras, kus toiduainete hinnad 2008. aastal kiiresti tõusid, muutuvatele vajadustele reageerimist seoses suurte Euroopa projektidega, nagu Galileo ja ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor), millel oli pikk käivitumisaeg ja mille kulud kasvasid, majandusstiimulite rahastamises osalemist 2008.−2009. aastal või tegelikult ka reageerimist üleilmsetele kriisidele, nagu tsunami, tuli selgelt esile praeguse süsteemi liigne paindumatus. Need on eelarvesse mahutatud üksnes äärmiste raskustega, kasutades ära eelarve muudes osades erinevalt prognoosidest kasutamata jäänud vahendeid. Isegi programmide siseselt on prioriteetide muutmisele seatud takistused muutnud raskemaks õigete prioriteeditasemete andmise uutele küsimustele, nagu tervishoiuvaldkonna hädaolukorrad, koolitusvajaduste prioriteetide ümberorienteerimine seoses kriisiga või Euroopa Liidu muutuvate suhete kajastamine areneva majandusega riikidega. Seda silmas pidades toob eelarve suutmatus näha ette, et ilmneda võib ettenägematuid sündmusi ja asjaolusid, ELi jaoks kaasa nii tegevuskulusid kui ka mainega seotud kulusid.
- Ein weiteres unvorhergesehenes Ereignis der vergangenen Jahre war die Wirtschaftskrise mit ihren Folgen für die ordnungspolitische Debatte. Sie hat die Interdependenz der europäischen Volkswirtschaften und die Notwendigkeit, die gemeinsamen Regeln zu stärken, deutlich werden lassen. Die Heranziehung des Haushalts als Sicherheit für den europäischen Finanzstabilisierungsmechanismus ist ein Beispiel für eine innovative Nutzung des Haushalts zur Unterstätzung einer dringlichen politischen Notwendigkeit trotz äußerst knapper Mittelausstattung. Darüber hinaus war angeregt worden, die EU-Mittel als zusätzliche Finanzierungsquelle für die Präventiv- und Korrekturmaßnahmen einzusetzen, mit denen der Stabilitäts- und Wachstumspakt unterlegt wird.
- Veel üks viimaste aastate ettenägematu sündmus on olnud majanduskriis ja selle mõjud majanduskeskkonna juhtimise üle peetavale arutelule. Kriis tõi selgelt esile ELi riikide majanduste üksteisest sõltuvuse ja vajaduse tugevdada ühiseid eeskirjasid. Esiteks kujutas eelarve kasutamine Euroopa stabiilsusmehhanismi toetamise tagatisena endast eelarve uuenduslikku kasutamist poliitilise hädavajaduse toetuseks, isegi kui see oli omavahendite ülemmääraga piiratud. Lisaks tehti ettepanek, et vahendite laekumist ELile võiks kasutada nii ennetavate kui ka korrigeerivate meetmete tõhustamiseks, et toetada stabiilsuse ja majanduskasvu pakti.
- Auch die Verhandlungen über den letzten Finanzrahmen sind nicht ohne Auswirkungen auf die Leistungsfähigkeit des Haushalts geblieben. Die Konzentration auf das Thema der „Nettosalden“ hatte zur Folge, dass Programme so weit wie möglich darauf ausgerichtet wurden, von vorneherein bestimmte nationale Ansprüche zu befriedigen. Maßnahmen zur Verbesserung der Ausgabenqualität wie der makropolitische Dialog oder die Einbehaltung von Reserven als Belohnung für effizientes Wirtschaften traten demgegenüber in den Hintergrund. Das bedeutete aber auch, dass die europäische Dimension – wo die EU den höchsten Mehrwert beisteuern kann – nicht immer das vorrangige Kriterium war. Die „Zahlmeister“-Debatte hat somit die Qualität der Haushaltsausführung beeinträchtigt und dazu geführt, dass die EU den möglichen Mehrwert nicht in vollem Umfang bewirken konnte.
- Suutlikkust saavutada eelarve abil tulemusi mõjutas ka viimase finantsraamistiku suhtes kokkuleppele jõudmiseni viinud arutelu laad. Keskendumine „netosaldode” küsimusele tähendas, et programme moonutati selliselt, et maksimeerida suutlikkust seostada kulud eelnevalt konkreetsete riikide vajadustega. Sellele anti kõrgem prioriteet kui meetmetele, mille eesmärk oli parandada tulemuslikkust, nagu makromajanduspoliitika alane dialoog ja reservide väljamaksmisega viivitamine, et tasustada tulemuslikkust. See tähendas ka, et Euroopa mõõde, kus EL saab luua suurimat lisaväärtust, ei olnud alati esmatähtis kaalutlus. Arutelul õiglase vastutasu ( juste retour ) põhimõtte üle oli seega negatiivne mõju tulemuste saavutamise kvaliteedile ja see vähendas ELi pakutavat lisaväärtust.
- Das Auflegen neuer Programme braucht Zeit – insbesondere wenn sie als partnerschaftliches Projekt konzipiert werden, um Bedürfnissen und Prioritäten vor Ort Rechnung zu tragen. Die Zeit zwischen der Einigung auf die Rechtsgrundlage und dem Beginn des Finanzierungszeitraums ist für das gute Funktionieren eines Programms entscheidend. Da über das Finanzierungspaket zum Programmzeitraum ab 2007 im Vorfeld erst spät eine Einigung zustande kam, wurde dieser kritische Zeitraum verknappt, und der tatsächliche Programmbeginn verzögerte sich, was sich in manchen Fällen über den gesamten Programmzeitraum hinweg auswirkte.
- Uute programmide väljatöötamine võtab aega, eriti kui need tuginevad partnerluse lähenemisviisile, kus tuleb arvesse võtta kohalikke vajadusi ja prioriteete. Selleks et see hästi toimiks, on äärmiselt oluline, kui palju aega jäetakse õigusakti tekstide vastuvõtmise ja rahastamisperioodi alguse vahele. 2007. aasta eel muutis rahastamispaketi suhtes hilja kokkuleppele jõudmine selle kriitilise tähtsusega perioodi veelgi lühemaks. Tulemuseks oli, et programmide tegelik algus lükkus edasi ja mõnedel juhtudel on see avaldanud kaudset mõju kogu perioodi jooksul.
- Wegen der Verzögerungen beim Start der Programme, prozessimmanenter Komplikationen, eines sehr dezentralisierten Konzepts und der Folgen der Finanzkrise für die öffentlichen Haushalte der Mitgliedstaaten liefen die Kohäsionsausgaben nur langsam an. Zu den zahlreichen Verbesserungsvorschlägen zählen bessere Konzepte, schnellere Entscheidungsabläufe, einheitliche Verfahren, eine klarere Festlegung der Prioritäten auf allen Ebenen und ein flexibleres Herangehen an die Kofinanzierung.
- Programmide käivitumise edasilükkumine, protsesside keerukus, väga detsentraliseeritud lähenemisviis ja finantskriisi mõju riikide avaliku sektori eelarvetele aeglustas ühtekuuluvuspoliitika kulude rakendamist selle algetapis. Võimalike parandusmeetmetena on nimetatud paremat kavandamist, kiiremat otsuste tegemist, ühtlustatud ja harmoneeritud menetlusi, prioriteetide selgemat määratlemist kõikidel tasanditel ja paindlikumat lähenemisviisi kaasrahastamisele.
- Die Wirkung der EU-Mittel kann auch durch die für die betreffenden Programme geltenden Bestimmungen beeinträchtigt werden. Zwar haben Kontrollen zu einer stetig solideren Mittelverwaltung beigetragen, aber die Inkonsistenzen zwischen Programmen und die hohen Verwaltungslasten haben sich manchmal als Hindernis herausgestellt. Auch bei Kontrollen wurden Programme tendenziell eher nach dem Mitteleinsatz als nach dem Ergebnis bewertet, was sich ebenfalls negativ auf die Ergebnisorientierung auswirkte.
- ELi kulude mõju võivad kahandada asjaomaste programmide suhtes kohaldatavad eeskirjad. Samal ajal kui kontrollid on aidanud tagada usaldusväärse finantsjuhtimise pideva paranemise, on programmide vahelised ebakõlad ja suur halduskoormus osutunud tõhusust takistavateks teguriteks. Kontrollide puhul on täheldatud ka tendentsi, et programme hinnatakse pigem sisendite kui tulemuste alusel, mis vähendab motivatsiooni saavutada efektiivseid tulemusi.
- Im aktuellen Finanzrahmen wurden erste Schritte in Richtung auf ein neues, auf Wirksamkeit ausgerichtetes Konzept für den EU-Haushalt unternommen. Wenn der EU-Haushalt als Hebel für Investitionen aus anderen öffentlichen und privaten Quellen genutzt werden kann, lassen sich die politischen Ziele der EU bei gleichem Mitteleinsatz wirksamer erreichen. Dieses Konzept hat sich in Fällen wie der Fazilität für Finanzierungen auf Risikoteilungsbasis bei Anschubfinanzierungen für riskante Forschungsvorhaben der Wirtschaft bewährt. Die Dominanz der Zuschusspraxis könnte somit die potenzielle Wirkung des Haushalts beeinträchtigt haben.
- Kehtiva finantsraamistikuga on astutud esimesed sammud ELi eelarve mõju käsitleva uue lähenemisviisi kujundamise suunas. Kui ELi eelarvet saab kasutada finantsvõimendusena muude avaliku ja erasektori investeeringute jaoks, siis võimaldab selline rahastamine ELi poliitikavaldkondade eesmärke tulemuslikumalt saavutada. See lähenemisviis on olnud edukas selliste juhtumite puhul nagu riskijagamisrahastu, mis on andnud tugeva tõuke ettevõtlussektori investeeringutele kõrgema riskiga teadusuuringutesse. Seega võib eelarve potentsiaalset mõju olla piiranud toetuste andmise lähenemisviisi domineerimine.
2. Grundsätze für den EU-Haushalt
2. ELi eelarvepõhimõtted
Der EU-Haushalt muss auf einer Reihe fester Grundsätze beruhen, an denen alle Optionen gemessen werden sollten. Diese Grundsätze sollten den europäischen Bürgern dabei helfen, sich eine bessere Vorstellung vom Sinn und Zweck des EU-Haushalts zu machen und die Gründe für bestimmte Richtungsentscheidungen nachzuvollziehen.
ELi eelarve peab tuginema mitmetele aluspõhimõtetele. Valikuvõimaluste hindamisel tuleks kontrollida vastavust neile põhimõtetele. Need põhimõtted peaksid võimaldama anda Euroopa kodanikele parema ülevaate sellest, milleks ELi eelarvet on vaja ja kuidas tehakse peamisi valikuid.
2.1. Ausrichtung auf politische Prioritäten
2.1. Poliitikavaldkondade prioriteetide raames tulemuste saavutamine
Der EU-Haushalt ist ein wichtiges Instrument für die Ausgestaltung und Durchführung der EU-Politik im Dienste von Bürgern, Wirtschaft und Gesellschaft. Er ist nicht das einzige Instrument, das der EU zur Verfügung steht, denn sie kann ihre politischen Ziele auch mit anderen Mitteln wie Gesetzgebung oder politischer Koordinierung verwirklichen, aber er ist ein zentrales Instrument.
ELi eelarve on keskse tähtsusega vahend ELi poliitika kujundamisel ja selle raames kodanike ning majandustegevuses ja sotsiaalvaldkonnas osalejate jaoks tulemuste saavutamisel. See ei ole ainus ELi käsutuses olev töövahend − paljusid ELi eesmärke saab saavutada õigusaktide või poliitika koordineerimise kaudu. Ometi on see äärmiselt oluline osa ELi käsutuses olevast töövahendite komplektist.
In den Politikbereichen, in denen ein erheblicher Mittelbedarf besteht, sollte die Gewichtung der Ausgaben die wichtigsten politischen Prioritäten der EU widerspiegeln, und auch die neuen politischen Orientierungen des Vertrags von Lissabon abbilden, u. a. die große Bedeutung von bestimmten Bereichen, wie Energie und Klima, Außenbeziehungen und Justiz und Inneres.
Märkimisväärseid kulusid nõudvate poliitikavaldkondade puhul peaks neist igaühele eraldavate vahendite osakaal peegeldama ELi poliitikavaldkondade peamisi prioriteete. Samuti peaks see kajastama Lissaboni lepingu uusi poliitikavaldkondadega seotud suundi, pidades oluliseks teatavaid valdkondi, nagu energeetika ja kliima, ELi väljapoole suunatud poliitika ning justiits- ja siseküsimused.
Vor allem aber sollte der Haushalt zu einem der wesentlichen Instrumente zur Verwirklichung der Strategie Europa 2020 für intelligentes, nachhaltiges und integratives Wachstum ausgestaltet werden. Die Wirtschafts- und Finanzkrise hat das Wirtschaftswachstum geschwächt. Die Bewältigung der Krisenfolgen und die Stärkung des potenziellen Wachstums in Zeiten der Haushaltskonsolidierung können nicht im nationalen Rahmen alleine erreicht werden, sondern erfordern auch eine gemeinsame europäische Antwort. Der EU-Haushalt muss zur Wiederherstellung der Wachstumskapazität beitragen, indem die Ressourcen dorthin gelenkt werden, wo sie schneller, breiter und nachhaltiger wirken.
Eeskätt peaks see olema kavandatud ühe kõige olulisema vahendina, mis aitab rakendada Euroopa 2020. aasta strateegiat, et saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Majandus- ja finantskriis on jätnud endast maha jälje nõrgema majanduskasvu näol. Tulemuslikku toimetulekut kriisi järelmõjudega ja majanduskasvu potentsiaali suurendamist eelarve konsolideerimise aegadel ei saa saavutada üksnes riigi tasandil, vaid see nõuab ka ühiseid ELi tasandi meetmeid. ELi eelarve peab aitama kaasa majanduskasvu potentsiaali taastamise protsessile, suunates vahendid sinna, kus neist võib kiiremini, laiemalt ja suuremal määral kasu tõusta.
2.2. Mehrwert durch die EU
2.2. ELi lisaväärtus
Auch wenn der Wert eines politischen Projekts nicht auf bloße Zahlen reduziert werden kann, gilt für die EU-Ausgaben noch ein anderes Testkriterium: sie sind dann berechtigt, wenn sie für die Bürger mehr erbringen als Ausgaben auf nationaler Ebene. Die europäische Dimension kann durch die mit einer Bündelung von Leistungen und Ressourcen erzielbaren Größenvorteile zu einer optimalen Effizienz der Finanzen der Mitgliedstaaten und zu einer Verringerung der Gesamtausgaben beitragen. Folglich sollten europäische Kollektivgüter, Maßnahmen, die die Mitgliedstaaten und die Regionen nicht aus eigener Kraft schultern können, sowie alle Bereiche, in denen die EU bessere Ergebnisse erzielen kann als die Mitgliedstaaten allein, Mittel aus dem EU-Haushalt erhalten.
Kuigi poliitilise projekti lisaväärtust ei saa taandada bilansile, on see veel üks oluline kontrollkriteerium, mis õigustab kulude kandmist ELi tasandil: see seisneb selle kontrollimises, kas ELi tasandil kulude kandmine toob kodanike jaoks suuremat kasu kui kulude kandmine riigi tasandil. Euroopa mõõde võib maksimeerida liikmesriikide rahaliste vahendite tõhusust ja aidata vähendada kogukulusid, koondades ühised teenused ja vahendid, et saada kasu mastaabisäästust. Seepärast tuleks ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused.
2010 hat die EU 122,9 Mrd. EUR ausgegeben. Das ist relativ wenig im Vergleich zu den nationalen Haushalten. Der EU-Haushalt entspricht nur etwa 1 % des EU-BIP, während die öffentlichen Ausgaben insgesamt im europäischen Durchschnitt zwischen 45 und 50 % des BIP ausmachen. Viele Ausgabenbereiche – wie der Dienstleistungsbereich (Gesundheit, Bildung, soziale Sicherheit) – sind zurecht die Domäne der Mitgliedstaaten, deren Leistungsangebot gesellschaftliche Präferenzen widerspiegelt.
ELi 2010. aasta kulud olid 122,9 miljardit eurot. Riikide eelarvetega võrreldes oli see suhteliselt väike − umbes 1 % ELi SKPst; võrdluseks võib tuua, et kogu ELis tehtud avaliku sektori kulutused jäid keskmiselt vahemikku 45 % − 50 % ELi SKPst. Suuri kuluvaldkondasid, näiteks teenuste osutamist sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalkindlustus, rahastatakse põhjendatult liikmesriikide eelarvetest, pakkudes teenuseid, mis peegeldavad ühiskonna valikuid.
In anderen Bereichen wiederum ist der Einsatz des EU-Haushalts die vernünftige Lösung und der beste Weg zur Verwirklichung der Ziele der EU. Die EU zählt 500 Millionen Bürger und bildet den größten Wirtschaftsblock der Erde. Es gibt viele Möglichkeiten, den daraus resultierenden Mehrwert zu nutzen. Der EU-Haushalt ermöglicht Größenvorteile, eine wirksame Ausrichtung politischer Prioritäten und die Vermeidung unnötiger Überschneidungen. Seine kontinentale Reichweite ermöglicht erst das Funktionieren wichtiger Vorhaben, wie der Identifizierung von Spitzenforschung im Wettbewerb, bei dem die kritische Masse auf nationaler Ebene allein oft nicht vorhanden ist. Er kann die Lücken, die die Politikgestaltung auf nationaler Ebene zwangsläufig hinterlässt, schließen, indem er grenzüberschreitende Herausforderungen auf Gebieten wie Infrastruktur, Mobilität, territorialer Zusammenhalt oder Forschungszusammenarbeit in Angriff nimmt. Diese Lücken würden andernfalls dem Gesamtinteresse der EU schaden. Er kann Zugang zu viel umfassenderen und vielfältigeren öffentlichen und privaten Ressourcen eröffnen als jenen, die auf der rein nationalen Ebene zur Verfügung stehen.
Samas on teistes valdkondades ELi eelarve abil tulemuste saavutamine ratsionaalne valik ja parim viis ELi eesmärkide saavutamiseks. EL on oma 500 miljoni kodanikuga maailma suurim majanduspiirkond. See pakub reaalseid võimalusi lisaväärtusest kasusaamiseks. See võib pakkuda mastaabisäästu, võimaldada vahendite tõhusamat suunamist poliitikavaldkondade prioriteetidele ja vältida ebavajalikke kattumisi. Selle mandriülene mõõde saab võimaldada hästi toimida keskse tähtsusega poliitikavaldkondadel, nagu tipptasemel teadusuuringute kindlaksmääramine konkurentsi kaudu, kus ühe riigi tasandil puudub vajalik kriitiline mass. Sellega saab täita lüngad riigisisese poliitikakujundamise dünaamikas, mis loomulikult hõlmab piiriüleste küsimuste käsitlemist sellistes valdkondades nagu infrastruktuur, liikuvus, territoriaalne ühtsus ja ELi teaduskoostöö − need on lüngad, mis kahjustaksid vastasel korral ELi kui terviku huve. See võib avada võimaluse kasutada finantsvõimendust palju laiemas ulatuses era- ja avaliku sektori vahendite jaoks, kui need on kättesaadavad üksnes siseriiklikul tasandil.
In Zeiten schwerer, langfristiger Haushaltsknappheit ist eine Koordinierung zwischen EU-Haushalt und nationalen Haushalten im Interesse einer abgestimmten Wirtschaftspolitik und der Transparenz und Effizienz bei der Verwendung öffentlicher Mittel unbedingt geboten.
Tõsiste ja pikaajaliste eelarvepiirangute ajal tuleks ELi ja riikide eelarvete koordineerimist pidada majanduskeskkonna juhtimise, läbipaistvuse ja avaliku sektori kulutuste tõhususe seiskohast äärmiselt oluliseks.
2.3. Ein ergebnisorientierter Haushalt
2.3. Tulemustele orienteeritud eelarve
Es reicht jedoch nicht aus festzustellen, in welchen Bereichen Europa einen Mehrwert zu bieten hat. Investitionen in die richtige Politik sind nur sinnvoll, wenn sie die gewünschten Ergebnisse gewährleisten. Ausgabenprogramme müssen tatsächlich wirken, Investitionen sich in Aktionen niederschlagen, deren Erfolg an der tatsächlichen Wirkung und nicht am Umfang der eingesetzten Mittel gemessen wird. Es muss ein Gleichgewicht gefunden werden nicht nur zwischen der Berechenbarkeit und wichtigen Zielen wie Flexibilität, Konditionalität und Bindung von Zahlungen an Ergebnisse, sondern auch zwischen dem Streben nach Vereinfachung und den für eine korrekte Mittelverwaltung notwendigen Kontrollen. Auf jeden Fall müssen Anreize und Kontrollen eingeführt werden, die gewährleisten, dass die Mittel ihren wirklichen Zweck erfüllen.
Nende valdkondade kindlaksmääramine, kus ELi mõõde suudab pakkuda enamat, ei ole iseenesest piisav. Kulude suunamine õigetele poliitikavaldkondadele tasub ennast ära üksnes juhul, kui see kindlustab soovitud tulemused. Kuluprogrammidel peab olema reaalne mõju, nii et investeering annaks endast selgelt tunda meetmetes − meetmetes, mida mõõdetakse nende tegeliku mõju, mitte neisse suunatud vahendite mahu järgi. Tuleb leida sobiv tasakaal ühelt poolt prognoositavuse ja teiselt poolt selliste oluliste eesmärkide vahel nagu paindlikkus, tingimuslikkus ja maksete tegemine tulemuste alusel, aga ka usaldusväärse finantsjuhtimise jaoks nõutavate kontrollide ja lihtsustamise vahel. Kuid kohaldama peab stiimuleid ja kontrolle, mis tagavad, et kulude kandmine täidab selle tegelikku eesmärki.
2.4. Gegenseitiger Nutzen durch Solidarität
2.4. Solidaarsusest saadav vastastikune kasu
Solidarität ist einer der Eckpfeiler der Europäischen Union, eines ihrer Grundprinzipien und eine Quelle der Kraft. Der EU-Haushalt ist nicht der einzige Ausdruck der europäischen Solidarität, er ist jedoch unverzichtbar für das europäische Konzept. Die Erweiterung hat mehr wirtschaftliche Vielfalt in die Union gebracht, und letztere hat ein politisches, soziales und wirtschaftliches Interesse daran, ihre am wenigsten entwickelten Gebiete bei ihrem Beitrag zu den gemeinsamen Zielen zu unterstützen, denn Stabilität kommt allen zugute. Außerdem erfordert es das Prinzip der Solidarität angesichts des Bestrebens der Europäischen Union, eine umfassende Strategie für künftiges Wachstum zu verwirklichen, dass den schwächsten und den von den Reformen besonders belasteten Bevölkerungsteilen besondere Aufmerksamkeit gewidmet wird. Die Vorteile der Solidarität kommen jedoch allen zugute, durch das Wachstumspotenzial des Binnenmarkts, durch die transnationale Wirkung der EU-Ausgaben auf nationaler oder regionaler Ebene und durch die Katalysatorwirkung der Chancen, die die EU dem Einzelnen wie den Unternehmen eröffnet. Das BIP in der EU25 dürfte 2009 dank der Kohäsionspolitik des Zeitraums 2002-2006 um 0,7 % höher ausgefallen sein. Das ist ein guter Ertrag für Ausgaben, die im gleichen Zeitraum weniger als 0,5 % des EU-BIP ausgemacht haben[3].
Solidaarsus on üks Euroopa Liidu nurgakividest, aluspõhimõte ja jõuallikas. ELi eelarve ei ole ELi jaoks ainus viis solidaarsuse väljendamiseks, kuid see on lahutamatu osa ELi lähenemisviisist. Laienemine on suurendanud Euroopa Liidu majanduslikku mitmekesisust. Euroopa Liidu poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik huvi on aidata ELi vähem arenenud osasid, et anda panus oma üldiste eesmärkide saavutamisse − stabiilsusest saavad kasu kõik. Peale selle, kuna Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks viia ellu tulevasele majanduskasvule suunatud tervikliku majandusstrateegia, siis nõuab solidaarsus, et erilist tähelepanu pöörataks kõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele ja neile, kellele reform paneb erilise koormuse. Kuid ühtse turu kasvupotentsiaali kaudu, ELi kulude riigiülese mõju kaudu riikide ja piirkondade tasandil ning positiivse mõjuringi kaudu, mille raames üksikisikud ja ettevõtted kasutavad ära võimalusi, mille on avanud EL tervikuna, saavad solidaarsusest kasu kõik. SKP kogu EL25-s oli hinnangute kohaselt 2009. aastal 0,7 % võrra kõrgem tänu perioodi 2000−2006 ühtekuuluvuspoliitikale − see tähendab head tasuvust, arvestades et sama perioodi jooksul kantud kulud moodustasid alla 0,5 % ELi SKPst[3]
Die gemeinsamen Ziele der EU verlangen oftmals nach einer Konzentration auf bestimmte geographische Gebiete. Der Schutz der EU-Außengrenzen gegen illegale Einwanderung obliegt naturgemäß den Mitgliedstaaten mit solchen Außengrenzen. In bestimmten Mitgliedstaaten vorhandene Infrastruktur kann der gesamten Union zugute kommen. Maßnahmen zum Umwelt- oder Klimaschutz können eng lokal begrenzt durchgeführt werden, aber breiten Nutzen entfalten. In vielen Fällen reichen die Investitionskapazitäten auf nationaler Ebene nicht aus, um eine Maßnahme anzugehen, aber ein durch Untätigkeit entstehender Verlust könnte Europa insgesamt treffen. Kosten dieser Art sollten aus dem EU-Haushalt mitgetragen werden. Das dient der Verwirklichung gemeinsamer Ziele.
ELi ühised eesmärgid nõuavad sageli geograafiliselt kontsentreeritud sekkumist. Euroopa Liidu välispiiride kaitse ebaseadusliku sisserände eest jääb loomulikult välispiiridega liikmesriikide kanda. Teatavates liikmesriikides asuv infrastruktuur võib siiski tuua Euroopa Liidule olulist kasu. Keskkonnakaitse edendamise või kliimamuutuste ohjamise meetmed võivad olla väga lokaalsed, kuid neist saadav kasu väljendub palju laiemalt. Sellistel juhtudel ei ole riigi tasandil kättesaadavad investeeringud meetmete käivitamiseks sageli piisavad, samal ajal kui tegevusetus võib tuua reaalset kahju Euroopale tervikuna. ELi eelarvest peaks selliseid kulusid toetama, et edendada ELi ühiseid eesmärke.
2.5. Reform der Haushaltsfinanzierung
2.5. Eelarve reformitud rahastamine
Einen wichtigen Raum in dieser Überprüfung nimmt die Frage der „Eigenmittel“ ein. Seit Beginn der 1970er Jahre hat die EU Eigenmittel eingenommen, z.B. aus dem Gemeinsamen Zolltarif. Die Autonomie dieser Eigenmittel wurde schrittweise ausgehöhlt, und die Einnahmen der EU haben sich stückweise zu einem komplexen, undurchsichtigen Geflecht von Beiträgen aus nationalen Haushalten, Berichtigungen und Rabatten entwickelt. Der Zusammenhang zwischen den ursprünglichen Eigenmitteln und den gemeinsamen EU-Politiken löste sich auf, wodurch das System an Transparenz verlor und die Zweifel an einer gerechten Lastenverteilung zunahmen. Eine unvoreingenommene Neubewertung ist unabdingbar, damit die Haushaltsfinanzierung wieder mit den Grundsätzen der Autonomie, Transparenz und Fairness in Einklang gebracht wird.
„Omavahendite” küsimus on oluline osa eelarve läbivaatamisest. Alates 1970ndate algusest on EL kogunud omavahendeid, mis on saadud ühistest poliitikavaldkondadest, nagu ühise tollitariifistiku tollimaksud. Nende omavahendite sõltumatus on järk-järgult vähenenud ja ELi rahastamise praegune süsteem on ajapikku muutunud riikide eelarvetest tehtavate osamaksude, korrektsioonide ja tagasimaksete segaseks ja läbipaistmatuks kombinatsiooniks. Seos algsete omavahendite ja ELi ühiste poliitikavaldkondade vahel on kaduma läinud, muutes süsteemi vähem läbipaistvaks ning suurendades kahtlusi õigluse osas. Selle värske pilguga ülevaatamine on hädavajalik, et viia ELi rahastamine uuesti vastavusse sõltumatuse, läbipaistvuse ja õigluse põhimõttega.
3. Ein haushalt für die Zukunft
3. Eelarve tuleviku jaoks
Die EU hat sich auf ein weitreichendes Reformprogramm festgelegt, um das Potenzial der europäischen Wirtschaft freizusetzen, neue Wachstumsquellen zu erschließen und neue Arbeitsplätze zu schaffen: die Strategie Europa 2020.
EL on praegu seotud kohustusega rakendada Euroopa 2020. aasta strateegiat, mis on põhimõttelise tähtsusega majandusreformi programm, mille eesmärk on vallandada ELi majanduspotentsiaal, leida uusi majanduskasvu allikaid ja luua uusi töökohti.
Grundtenor der Strategie Europa 2020 ist die Verwirklichung intelligenten, nachhaltigen und integrativen Wachstums, wie folgende fünf Ziele deutlich machen:
Euroopa 2020. aasta strateegia sihiks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, mis tuleb saavutada järgmise viie eesmärgi saavutamise kaudu:
- Erhöhung der Beschäftigungsquote der 20-64-jährigen auf mindestens 75 %,
- suurendada 20−64-aastase elanikkonna tööhõive määra vähemalt 75 %-ni;
- FuE-Investitionen in Höhe von mindestens 3 % des BIP,
- investeerida 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusse;
- Verringerung der Treibhausgasemissionen um mindestens 20 % gegenüber dem Niveau von 1990, unter günstigen Umständen um 30 %, Erhöhung des Anteils erneuerbarer Energiequellen am Energieverbrauch auf 20 %, und Steigerung der Energieeffizienz um 20 %,
- vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 20 % võrra ja sobivate tingimuste korral 30 % võrra; suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu energia lõpptarbimises 20 %-ni ja suurendada energiatõhusust 20 % võrra;
- Verringerung der Schulabbrecherquote auf 10 % und Erhöhung des Anteils der 30-34-jährigen mit Hochschulabschluss auf mindestens 40 % bis 2020,
- vähendada koolist väljalangevuse määra 10 %-ni ja suurendada kolmanda taseme haridusega isikute osakaalu 30–34-aastase elanikkonna hulgas 2020. aastaks vähemalt 40 %-ni;
- Senkung der Zahl der armutsgefährdeten Personen um mindestens 20 Millionen.
- päästa vähemalt 20 miljonit inimest vaesusest.
Wenn diese Ziele erreicht werden, könnten sie nach Schätzungen der Kommission zusammengenommen bis 2020 eine Zunahme des EU-BIP um zusätzliche 4 % und 5,6 Millionen neue Arbeitsplätze bewirken. [4]
Kokkuvõttes prognoosib komisjon, et nende eesmärkide saavutamisel võiks tulemuseks olla ELi SKP suurenemine 4 % võrra ja 5,6 miljoni uue töökoha loomine 2020. aastaks[4]
Diese Aufgabe betrifft zahlreiche Politikbereiche. Sie verlangt nach einem partnerschaftlichen Vorgehen von EU, Mitgliedstaaten und Regionen und einer genauen Zielausrichtung der betreffenden Maßnahmen, damit unsere Anstrengungen sich dort konzentrieren, wo sie am effektivsten wirken. Besondere Aufmerksamkeit sollte der Frage gewidmet werden, ob eine Maßnahme mit frühzeitigen Wachstumsimpulsen verbunden ist. Der EU-Haushalt kann und muss bei der Verwirklichung dieser Strategie eine Schlüsselrolle einnehmen; sie sollte zur Richtschnur werden für eine neue Generation von Ausgabenprogrammen.
See ülesanne puudutab paljusid erinevaid poliitikavaldkondi. See nõuab ELi, riigi ja piirkonna tasandi vahelist partnerlust; samuti nõuab see hoolikat vahendite suunamist, et tagada jõupingutuste keskendamine sinna, kus need on kõige tulemuslikumad. Samuti tuleks erilist tähelepanu pöörata valdkondadele, kus meetmed võivad avaldada majanduskasvule mõju juba varajases etapis. ELi eelarve saab ja peab täitma keskset rolli selle strateegia raames tulemuste saavutamisel ning see peaks olema uue põlvkonna kuluprogrammide lähtepunkt.
Mit ausschlaggebend für die Abfassung der Strategie Europa 2020 war die Notwendigkeit einer Gesamtvision für die Wirtschaft und die Gesellschaft der EU, bei der sich die Ziele gegenseitig konsolidieren und Maßnahmen gleichzeitig mehreren Zielen dienen können. Eine Zusammenführung sämtlicher Fonds zu einem Instrument ist dafür nicht erforderlich, wohl aber ein hohes Maß an Koordinierung. Europa 2020 braucht integrierte Lösungen, für deren Verwirklichung wiederum integrierte Instrumente erforderlich sind. Die nachstehend beschriebenen Maßnahmen sollten daher als Paket betrachtet werden; sie sind eng miteinander verwoben und sollen gemeinsam auf ein intelligentes, nachhaltiges und integratives Wachstum hinwirken.
Osa Euroopa 2020. aasta strateegia edasiviivast jõust on vajadus üldise visiooni järele ELi majandusest ja ühiskonnast, kus eesmärgid toetavad üksteist ja kus meetmed võivad üheaegselt täita erinevaid eesmärke. See ei nõua ühte vahendit, küll aga nõuab see põhjalikku koordineerimist. Euroopa 2020. aasta strateegia vajab integreeritud lahendusi, mistõttu peaksid ka selle rakendamiseks kasutatavad vahendid olema integreeritud. Allpool esitatud meetmeid tuleks seetõttu vaadelda paketina meetmetest, mis on omavahel tihedalt seotud ja toimivad koos ühise eesmärgi nimel tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.
3.1. Intelligentes Wachstum
3.1. Arukas majanduskasv
Im Zentrum der Strategie Europa 2020 steht die Unterstützung der Entwicklung der europäischen Wirtschaft hin zu einer innovativeren, wissensbasierten Wirtschaft. Die Wettbewerbsfähigkeit und die Arbeitsplätze von morgen hängen größtenteils von den nationalen Anstrengungen zur Belebung von Forschung und Innovation, zum Ausbau des Bildungswesens und zur Beseitigung von Hindernissen für unternehmerische Initiative ab. Seine Größe verleiht Europa jedoch einen immensen Vorteil, den es voll und ganz in die Waagschale werfen sollte: indem es das Potenzial seines Binnenmarkts nutzt und die im EU-Haushalt vorhandenen Mittel dazu verwendet, die Rolle des öffentlichen Sektors als Wachstumskatalysator zu stärken.
2020. aasta strateegias on kesksel kohal vajadus toetada Euroopa majanduse muutumist teadmistel ja innovatsioonil põhinevaks majanduseks. Suur osa tööst, mis tuleb teha tulevase konkurentsivõime suurendamiseks ja töökohtade loomiseks, keskendub riikide jõupingutustele edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, ajakohastada haridussüsteemi ja kõrvaldada takistused ettevõtluse eest. Kuid Euroopa tohutuks eeliseks on tema mastaap, ja see eelis tuleb täielikult enda kasuks tööle panna, kasutades ära ühtse turu potentsiaali ja kasutades ELi eelarvest saadud vahendeid avaliku sektori kui majanduskasvu tõukejõudude ergutaja rolli tugevdamiseks.
Forschung, Innovation und Bildung
Teadusuuringud, innovatsioon ja haridus
Forschung und Innovation sind die nachhaltigsten Triebfedern für Wirtschafts- und Produktivitätswachstum. Die aktuellen EU-Programme zur Förderung von Forschung und Innovation bieten einen hohen gesellschaftlichen Ertrag und einen eindeutigen europäischen Mehrwert, da sie gewährleisten, dass in Bereichen wie der Grundlagenforschung eine kritische Masse erreicht wird. Die EU-Ausgaben für Forschung und Innovation haben sich während des vergangenen mehrjährigen Finanzrahmens verdoppelt und werden 2013 rund 7 % des Unionshaushalts ausmachen.[5] Mit dem Europäischen Forschungsrat und dem Europäischen Technologieinstitut hat die EU ein neues, innovatives Konzept zur europäischen Exzellenzförderung und zu jener Verschmelzung von Bildung, Forschung und Unternehmen verwirklicht, die für die Umwandlung von Kreativität in Wachstum als so entscheidend gilt. Künftig müssen sich die Ausgaben für Forschung und Innovation noch stärker auf Wachstum und Arbeitsplätze auswirken und einen noch höheren sozialen und umweltpolitischen Ertrag bringen.
Teadusuuringud ja innovatsioon on majanduskasvu ja tootlikkuse kasvu kõige jätkusuutlikumad eestvedavad jõud. Praegused ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammid pakuvad ühiskonna jaoks suurt tasuvust ja selget Euroopa lisaväärtust, tuues kriitilise massi sellistesse valdkondadesse nagu alusuuringud. Teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks tehtavad ELi kulud on viimase mitmeaastase finantsraamistiku kestel kahekordistunud ja 2013. aastaks moodustavad need ligikaudu 7 % Euroopa Liidu eelarvest[5]. Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa Tehnoloogiainstituudi näol on EL kehtestanud uue lähenemisviisi tipptasemel teadmiste edendamiseks üle kogu Euroopa ning hariduse, teaduse ja ettevõtlussektori vaheliste sidemete arendamiseks, mis on väga oluline selleks, et teadustegevus leiaks majanduskasvus avalduva väljundi. Tulevastel teadusuuringute ja innovatsiooni kuludel peab olema majanduskasvule ja töökohtade loomisele veelgi suurem mõju ning need peavad ühiskonnale ja keskkonnale veelgi suuremat kasu tooma.
Zur Verwirklichung der einschlägigen Ziele von Europa 2020 hat die Kommission eine Innovationsunion vorgeschlagen. Auch in Zeiten knapper Mittel müssen die EU und die Mitgliedstaaten weiter in FuE und Innovation investieren. Sie müssen ferner dafür sorgen, dass die verbleibenden Hindernisse für Unternehmen, die ihre Innovationen zur Marktreife führen wollen, beseitigt werden. Das heißt: besserer Zugang zu Finanzierungsmöglichkeiten, erschwingliche Rechte am geistigen Eigentum, schnellere Normierung zur Gewährleistung der Kompatibilität und strategischer Einsatz unserer Mittel für öffentliche Aufträge. Damit einhergehen sollten Reformen, die eine stärkere Wertschöpfung garantieren, die Fragmentierung beseitigen und die Hebelwirkung öffentlicher Mittel optimieren.
Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks selles valdkonnas on komisjon teinud ettepaneku projektiks „Innovatiivne liit”. Eelarvepiirangute tingimustes peavad EL ja liikmesriigid jätkama teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni investeerimist. Samuti peavad nad tagama, et kõrvaldataks viimasedki tõkked, mis ei lase ettevõtjatel ideesid turule tuua, ning tagama parema juurdepääsu rahastamisele, intellektuaalomandi õigustega tehtavate tehingute taskukohasuse ning hanke-eelarvete strateegilise kasutamise. See peaks toimuma samaaegselt reformidega, mille eesmärk on suurendada tasuvust ja vähendada killustatust.
- Konzentration auf Innovation. Finanzmittel für Forschung und Innovation müssen künftig unmittelbar zur Verwirklichung der Ziele von Europa 2020 beitragen, insbesondere zur Innovationsunion.[6] Grundlage sollten die Arbeiten im Rahmen des Programms für Wettbewerbsfähigkeit und Innovation sein und der Schwerpunkt sollte auf innovativen Projekten mit deutlichem wirtschaftlichem Potenzial auch unter Einbeziehung von KMU liegen, um die industrielle Grundstruktur Europas zu konsolidieren und auszubauen. Der Erfolg der Fazilität für Finanzierungen auf Risikoteilungsbasis hat gezeigt, dass innovative Förderkonzepte private Investitionen auslösen können. Dieses Instrument hat es vermocht, mit EU-Haushaltsmitteln in Höhe von 1 Mrd. EUR EU-weit zusätzliche FuE-Drittmittel von 16,2 Mrd. EUR aufzubringen. Die Europäischen Technologie-Plattformen haben die Industrie dabei unterstützt, die Prioritäten für das Rahmenprogramm festzulegen. Durch die Gründung öffentlich-privater Partnerschaften konnten die Industrie aktiv beteiligt und gemeinsame Investitionen in industrielle Forschungsprogramme wie die Gemeinsamen Technologieinitiativen ermöglicht werden, an denen deutlich wird, wie dank innovativer Kooperationsformen ein relativ geringer Beitrag aus dem EU-Haushalt große europaweite unternehmerische Projekte anschieben kann. Sämtliche Instrumente sollten im Rahmen einer gemeinsamen Strategie für diesen Zweck zusammenwirken.
- Keskendumine innovatsioonile. Tulevane teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine peab aitama otseselt kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja eelkõige innovatiivse liidu[6] saavutamisele. See peaks tuginema konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmile ning toetama selge majandusliku potentsiaaliga innovaatilisi projekte, eelkõige selliseid, kuhu on kaasatud VKEd, et aidata kaasa Euroopa tööstusbaasi tugevdamisele ja suurendamisele. Riskijagamisrahastu edukus on näidanud, et uued lähenemisviisid toetuse andmisele võivad olla edukad, pakkudes erainvesteeringutele finantsvõimendust. Kõnealune rahastu on kasutanud 1 miljardi euro ulatuses ELi eelarvest saadud vahendeid, et toetada teadus- ja arendustegevust kogu ELis täiendava 16,2 miljardi euroga. Euroopa tehnoloogiaplatvormid on olnud oluline vahend raamprogrammi jaoks tööstusega seotud prioriteetide seadmisel. Tööstuse aktiivseks kaasamiseks ja osalemiseks investeerimisel sellistesse tööstusele suunatud teadusprojektidesse nagu ühised tehnoloogiaalgatused, mis on näidanud, kuidas loomingulise koostöö abil saab ELi eelarvest antavat suhteliselt väikest rahalist toetust kasutada Euroopa tööstuse arengule suunatud olulise jõupingutuse ergutamiseks, on loodud avaliku ja erasektori partnerlusi. Kõik erinevad vahendid tuleks sel eesmärgil ühises strateegilises raamistikus koos tööle panna.
- Bewältigung großer gesellschaftlicher Herausforderungen. Europa sieht sich ungeahnten gesellschaftlichen Herausforderungen gegenüber, die nur mittels großer wissenschaftlicher und technologischer Errungenschaften bewältigt werden können. Der Vorrang sollte den wesentlichen Zielen der EU und insbesondere der Strategie Europa 2020 eingeräumt werden. Die EU könnte beispielsweise dazu beitragen, den jahrzehntelangen Rückstand in der Energieforschung aufzuholen, durch den Europa heute bei der Entwicklung einheimischer Energiequellen und beim Emissionsabbau hinterherhinkt. Durch Europäische Innovationspartnerschaften sollen Sachverstand und Ressourcen gebündelt werden, um Forschung, Entwicklung und die Heranführung von Innovationen an den Markt zu beschleunigen und die Wettbewerbsfähigkeit der EU-Wirtschaft zu verbessern.
- Ühiskonna ees seisvate oluliste probleemide lahendamine. Euroopa seisab vastamisi enneolematu arvu ühiskonnaga seotud probleemidega, mida saab lahendada üksnes oluliste teaduslike ja tehnoloogiliste läbimurrete abil. Prioriteediks tuleks seada ELi keskse tähtsusega eesmärgid ja eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia. Näiteks peaks EL andma panuse selleks, et heastada puudujäägid energeetikauuringutes, millele pöörati aastakümnete vältel liiga vähest tähelepanu, põhjustades Euroopa mahajäämuse ELi sisese energiavarustuse arendamisel ja heidete vähendamise probleemidega tegelemisel. Teadus- ja arendustegevuse ning innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks turul algatatakse Euroopa innovatsioonialased partnerlused, et koondada ekspertteadmisi ja suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet.
- Verwirklichung des Europäischen Forschungsraums. Mehr denn je ist es notwendig, Forschung und Innovation auf europäischer Ebene effizienter zu machen. Dazu bedarf es eines einheitlichen Europäischen Forschungsraums, in dem alle – öffentlichen wie privaten – Akteure frei agieren, Allianzen schließen und die für Wettbewerb und Zusammenarbeit in einer weltweiten Dimension erforderliche kritische Masse schaffen können. Eine bessere Koordinierung auf regionaler, nationaler und europäischer Ebene kann mehr dazu beitragen, Überschneidungen vorzubeugen und bewährte Praktiken zu fördern. Eine intensivere gemeinsame Planung könnte Synergien freisetzen und gewährleisten, dass sich die Fördermittel der unterschiedlichen Träger gegenseitig ergänzen. In diesem Zusammenhang müssen natürlich auch die Mobilitätsschranken für Forscher thematisiert werden.
- Euroopa teadusruumi raames tulemuste saavutamine. Elulisema tähtsusega kui kunagi varem on Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi tõhususe maksimeerimine, luues ühtse Euroopa teadusruumi, milles kõik, nii avaliku kui ka erasektori osalejad saaksid vabalt tegutseda, arendada omavahelist koostööd ja koguda kriitilist massi konkureerimiseks ja koostööks maailma tasemel. Paremat koostööd piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil saab paremini ära kasutada, et vältida kattumisi ja edendada parimaid tavasid, ning tõhustatud ühise programmitööga saaks tagada erinevate rahastamistasandite koostoime ja vastastikuse täiendavuse. See eeldab, et kõrvaldada tuleks takistused teadlaste liikuvusele.
- Verbreiterung der Forschungsbasis. Die EU muss Spitzenforschung fördern, sollte aber auch zu einer Verbreiterung der Forschungs- und Innovationsbasis beitragen und bei der Verbesserung der Forschungsinfrastruktur in der EU Hilfe leisten. Die Strukturfonds sollten für die Entwicklung der nächsten Generation der Forschungsinfrastruktur auf der Grundlage regionaler Spezialisierung genutzt werden.
- ELi teadusuuringute baasi laiendamine. ELil on vaja edendada tipptasemel teadmisi, kuid samal ajal peaks ta ka panustama teadusuuringute ja innovatsiooni baasi laiendamisse, aidates parandada teaduse infrastruktuuri kvaliteeti kogu ELis. Piirkondlikul spetsialiseerumisel põhinevate uue põlvkonna teadustegevuse infrastruktuuride väljatöötamisel tuleks täielikult ära kasutada struktuurifonde.
- Vereinfachung durch Effizienz. Wissenschaft und Wirtschaft haben ein Übermaß an Bürokratie bemängelt und die Kommission aufgefordert, ein besseres Verhältnis zwischen Vertrauen und Kontrolle sowie zwischen Risikofreudigkeit und Risikovermeidung zu finden. Trotz einiger Vereinfachungen im Zuge der laufenden Programme besteht weiterer Handlungsbedarf. Maßnahmen mit großem Vereinfachungspotenzial wären die allgemeine Anerkennung der Buchführungspraxis der Teilnehmer auch in Bezug auf Standardkosten, ein einheitlicher Regelkatalog für alle Teilnehmer und für sämtliche Interventionen sowie weniger unterschiedliche Erstattungssätze und Methoden zur Berechnung indirekter Kosten.
- Tulemuste saavutamise tõhususe suurendamine lihtsustamise teel. Teadus- ja ettevõtlusringkonnad on kurtnud ülemäärase halduskoormuse üle ja palunud komisjonil leida parem tasakaal usalduse ja kontrolli ning riskide võtmise ja nende vältimise vahel. Vaatamata praeguste programmide raames lihtsustamise suunas tehtud edusammudele, tuleb siin veel palju ära teha. Kaugeleulatuva lihtsustava mõjuga meetmed on osalejate raamatupidamistavade, sealhulgas keskmiste kulude üldine tunnustamine, ühised eeskirjad, mis on kohaldatavad kõigi osalejate suhtes ja hõlmavad kõiki sekkumismeetmeid ning kaudsete kulude arvutamiseks kasutatavate erinevate hüvitusmäärade ja -meetodeite arvu vähendamine.
- Modernisierung der Bildungssysteme auf allen Ebenen. Exzellenz muss noch nachdrücklicher zum Leitmotiv der Bildung werden. Wir brauchen mehr Weltklasseuniversitäten, müssen das Qualifikationsniveau anheben und sollten für Spitzenkräfte aus dem Ausland attraktiver werden. Die bestehenden Programme im Bereich der Bildung und Ausbildung müssen in koordinierter Weise überprüft werden, um im Rahmen der Leitinitiative „Jugend in Bewegung“ ein integriertes Konzept zu entwickeln. Zwar liegen die meisten Zuständigkeiten für die Bildungs- und die Beschäftigungspolitik in den Händen der Mitgliedstaaten, aber der Union kommt eine besondere Verantwortung für die Förderung der Mobilität und die Beseitigung von Hindernissen für grenzüberschreitende Aktivitäten zu. Die bestehenden Mobilitätsprogramme im Bildungswesen haben nicht nur Qualifikation, Wissen und Bildung der Teilnehmer verbessert, sondern auch den Wettbewerb zwischen Hochschulen und Bildungssystemen belebt. Die Nachfrage übertrifft das Angebot momentan bei weitem, da höchstens 5 % aller Hochschüler am Erasmus-Programm teilnehmen können. Solche Programme könnten ausgeweitet werden, wobei die Ressourcenzuteilung deutlicher an die tatsächliche Wahrnehmung der angebotenen Mobilitätschancen geknüpft werden sollte.
- Haridussüsteemide ajakohastamine kõigil tasanditel. Tipptasemel teadmised peavad veelgi enam saama hariduse juhtpõhimõtteks. Me vajame rohkem maailmatasemel ülikoole, peame tõstma oskuste taset ja meelitama ligi tipptalente välisriikidest. Algatada tuleks praeguste haridus- ja koolitusprogrammide koordineeritud läbivaatamine, et töötada suurprojekti „Noorte liikuvus” raames välja integreeritud lähenemisviis. Enamus haridus- ja tööhõivepoliitika alasest pädevusest kuulub liikmesriikidele, kuid Euroopa Liidu eriline ülesanne on edendada liikuvust ja kõrvaldada Euroopa sisesed takistused. Praegused hariduse valdkonna liikuvuskavad ei ole mitte ainult edendanud abisaajate oskusi, teadmisi ja haridust, vaid stimuleerinud ka ülikoolide ja haridussüsteemide vahelist koostööd. Nõudlus ületab praegu oluliselt pakkumise − nt Erasmuse programmist toetatakse vaid umbes 5 % üliõpilastest. Selliseid programme tuleks laiendada ja nende jaoks vahendite eraldamine siduda selgemalt sellega, millises ulatuses liikuvuse võimalusi praktikas kasutatakse.
Infrastrukturen der Zukunft
Tuleviku infrastruktuurid
Grenzübergreifende Infrastrukturen machen mit am besten deutlich, wo die EU Lücken schließen und einen Mehrwert schaffen kann. Verkehrs-, Kommunikations- und Energienetze bringen einen hohen gesamtgesellschaftlichen Nutzen mit sich. Marktversagen kann jedoch dazu führen, dass Vorhaben mit einem hohen Mehrwert für die EU keine ausreichenden Investitionen aus der Privatwirtschaft anziehen. Das verursacht Kosten für die EU im Hinblick auf Wettbewerbsfähigkeit, Solidarität und das reibungslose Funktionieren des Binnenmarkts. Eine gezielte finanzielle Unterstützung auf EU-Ebene kann zur Inangriffnahme solcher wichtiger Vorhaben beitragen, die oftmals ein großes langfristiges Ertragspotenzial in sich bergen.
Piiriülene infrastruktuur on üks paremaid näiteid sellest, kus EL saab vähendada puudujääke ja saavutada suurema väärtusega tulemusi. Transpordi-, kommunikatsiooni ja energiavõrgud toovad tohutut kasu ühiskonnale laiemalt. Kuid turutõrgete tõttu võivad projektid, millel on ELi jaoks suur lisaväärtus, mitte tõmmata ligi vajalikke eraettevõtete investeeringuid. Tulemuseks on kahju ELile konkurentsivõime, solidaarsuse ja ühtse turu tõhusa toimimise valdkonnas. ELi tasandil suunatud rahaline toetus võib aidata anda tugeva tõuke pikas perspektiivis suure ärilise potentsiaaliga oluliste projektide alustamiseks.
Länder wie die USA und China bringen derzeit gigantische, ehrgeizige Infrastrukturinvestitionen auf den Weg. Vor diesem Hintergrund muss Europa seine Wettbewerbsfähigkeit verbessern, denn es hat ein besonders ausgeprägtes strategisches Interesse an einer funktionierenden Infrastruktur, um die Grundlagen für ein langfristiges Wirtschaftswachstum zu legen. Die EU muss die richtige Politik anbieten, um Anreize für den erforderlichen Modernisierungsschub zu schaffen, und das Niveau der bestehenden Infrastruktur erhalten. Dazu gehören glaubwürdige langfristige politische Rahmenbedingungen, die die Investoren davon überzeugen, dass sich der erforderliche langfristige hohe Kapitalaufwand lohnt. Es bedarf eines Regulierungsrahmens, der solche Investitionen unterstützt, und wohldosierter, gezielter finanzieller Unterstützung durch geeignete Finanzierungsinstrumente, um Projekte auf den Weg zu bringen. Ein europäisches Kernverkehrsnetz, das den Güter- und den Personenverkehr auf nachhaltigere Verkehrsträger umlenken würde, Hochgeschwindigkeits-Breitbandnetze in allen Teilen der EU und ein Energienetz, das einen echten Binnenmarktcharakter aufweist und zur Erschließung neuer Energiequellen und Nutzung neuer, intelligenter Technologien in der Lage ist, wären das Ergebnis.
Sellised riigid nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina on nüüd käivitamas ulatuslikke ja ambitsioonikaid investeerimisstiimuleid. Konkurentsivõime säilitamine tähendab, et Euroopal on tulemusliku infrastruktuuri vastu eriti tugev strateegiline huvi, et luua alus pikaajalisele majanduskasvule. ELil on vaja pakkuda sobivat kombinatsiooni poliitikast, et stimuleerida vajalikku ajakohastamist ning säilitada olemasoleva infrastruktuuri standardid. See tähendab usaldusväärset pikaajalist poliitikaraamistikku, mis veenab investoreid panustama suures mahus pikaajalist kapitali, mis on rahastamiseks vajalik. Selleks on vajalik toetav regulatiivne raamistik ja asjakohaste rahastamisvahendite kaudu hoolikalt suunatud rahalised toetused, et aidata kaasa projektide käivitumisele. Tulemuseks oleks Euroopa transpordi põhivõrgustik, kus kauba- ja reisijatevood läheksid üle säästlikumatele transpordiliikidele, kõikjal ELis kättesaadavad kiired lairibavõrgud ning energiavõrk, mis oleks suuteline realiseerima siseturu potentsiaali ning kasutama uusi energiaallikaid ja uusi arukaid tehnoloogiaid.
Diese Unterstützung muss auf die wichtigsten Vorhaben zugeschnitten werden – Beseitigung von Engpässen strategischer transnationaler Achsen, Unterstützung ihres Ausbaus und Schaffung grenzüberschreitender intermodaler Verbindungen. Für die Projektauswahl sollten strenge Qualitätsmaßstäbe gelten: Nachweis der erforderlichen Managementkapazitäten, vernünftig terminierter Projektbeginn und Erfüllung von Nachhaltigkeitskriterien. Während einige Infrastrukturvorhaben wie der Schienenverkehr oder die Vernetzung dünn besiedelter Gebiete voraussichtlich immer auf öffentliche Mittel angewiesen sein werden, könnte die Attraktivität von Projekten für privates Kapital in anderen Breichen durchaus auch als ein wichtiges Kriterium fungieren. Für die richtige Prioritätensetzung und Anschubfinanzierung bedarf es eines gemeinsamen Konzepts für den EU-Haushalt, die nationalen Haushalte, die Europäische Investitionsbank und private Geldgeber. Ferner müssen auf EU-Ebene geeignete Rahmenbedingungen herrschen, damit private und öffentliche Ressourcen gebündelt werden können. Darüber hinaus sollten Möglichkeiten geprüft werden, wie Projekte gefördert werden können, die über die EU-Außengrenzen hinausreichen und sowohl unseren Nachbarn als auch uns selbst Vorteile bringen.
Selline toetus peab keskenduma keskse tähtsusega prioriteetidele − kitsaskohtade kõrvaldamisele üleeuroopalistelt strateegilistelt telgedelt, nende laiendamise õhutamisele ning mitut transpordiliiki hõlmavate piiriüleste ühenduste väljaehitamisele. Samuti tuleb parimate projektide valimiseks kohaldada rangeid kriteeriume, mille kohaselt tuleb valida projektid, mis suudavad näidata piisava nõutava haldussuutlikkuse olemasolu, mida saab käivitada mõistliku aja jooksul ja mis vastavad jätkusuutlikkuse sihttasemetele. Samal ajal kui mõnede infrastruktuuride puhul, nagu raudteetransport ja võrkude laiendamine hõredalt asustatud piirkondadesse, on avaliku sektori investeeringud alati vajalikud, võiks teistes valdkondades olla oluliseks kriteeriumiks ka projektide suutlikkus kaasata erasektori investeeringuid. Vaja oleks ELi ja riikide eelarveid ning Euroopa Investeerimispanga ja erasektori rahastamisallikaid hõlmavat ühist lähenemisviisi, et määrata kindlaks investeerimise prioriteedid ja pakkuda meetmete jaoks sobivat stiimulit. See nõuab õiget ELi tasandi regulatiivset raamistikku era- ja avaliku sektori vahendite koondamiseks. Kaaluda tuleks ka seda, kuidas saaks toetada projekte, mis ulatuvad üle ELi piiride, tuues ühist kasu nii meile endile kui ka naaberriikidele.
3.2. Nachhaltiges Wachstum
3.2. Säästev majanduskasv
Einbindung der Energie- und der Klimapolitik in eine ressourceneffiziente Wirtschaft
Energeetika ja kliimapoliitika ühtlustamine ressursitõhusas majanduses
Bewältigung der Ressourceneffizienz, des Klimawandels, Versorgungssicherheit und Energieeffizienz gehören zu den Kernzielen der Strategie Europa 2020. Dafür muss nicht nur die Wirtschaft auf die vereinbarten Ziele ausgerichtet werden, sondern auch die Investitionstätigkeit in jene umweltfreundlicheren Technologien und Dienstleistungen gelenkt werden, denen mit das größte Potenzial für künftige Exporte und Arbeitsplätze beigemessen wird und wo bereits jetzt 3,5 Millionen Europäer tätig sind[7]. Dazu müssen sämtliche der EU zur Verfügung stehenden Instrumente, einschließlich innovativer Finanzierungsinstrumente und –quellen, entsprechend ausgestattet werden.
Ressursitõhususe ja kliimamuutusega seotud probleemide lahendamine ning energiajulgeoleku ja energiatõhususe raames tulemuste saavutamine on üks Euroopa 2020. aasta strateegia peamisi eesmärke. See ei tähenda ainult majanduse hoogustamist kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks, vaid ka tugeva tõuke andmist investeeringutele keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse ja keskkonnasõbralikumatesse teenustesse, millel tunnistatakse majandusharuna, mis annab juba praegu tööd 3,5 miljonile eurooplasele,[7] olevat üks suuremaid ekspordi suurendamise ja töökohtade loomise potentsiaale. Selleks et kindlustada selle ambitsioonika eesmärgi saavutamine, tuleb tulemuslikult ära kasutada kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas innovaatilisi rahastamisvahendeid ja – allikaid.
Eine Möglichkeit wäre die Umgestaltung des EU-Haushalts mit der Schaffung großer zweckgebundener Fonds, um Investitionen in diese Bereiche zu lenken. Das Europäische Konjunkturprogramm hat gezeigt, wie wichtige, strategische Energievorhaben identifiziert und unterstützt und die durch die Kreditklemme verursachten Projektrisiken beherrscht werden können. Die langfristige Energiepolitik der EU hat dadurch an Glaubwürdigkeit gewonnen, und die Investoren sind jetzt eher gewillt, Kapital für Projekte mit langen Vorlaufzeiten bereitzustellen. Dieser Ansatz könnte im Rahmen verschiedener Programme weitergeführt werden. Allerdings wäre die Einbeziehung dieser Prioritäten in verschiedene bestehende Programme möglicherweise ein wirkungsvollerer Ansatz, wobei klar ist, dass eine Maßnahme gleichzeitig unterschiedliche Ziele verfolgen kann und soll. Der politische Primat der Klima- und Energieziele legt bereits eine Neuausrichtung der Prioritäten innerhalb von Politikfeldern, wie Forschung, Kohäsion, Landwirtschaft und ländliche Entwicklung nahe – mit klaren politischen Richtungsentscheidungen, ohne erneut allzu enge Vorgaben zu machen. Dazu sollte bereichsübergreifend die Verpflichtung eingeführt werden, die Programme zu identifizieren, mit denen die betreffenden politischen Ziele gefördert wurden. Damit wäre die EU in der Lage, eindeutig anzugeben, welche Ressourcen unabhängig von den eingesetzten Instrumenten für bestimmte politische Prioritäten wie die Bewältigung des Klimawandels oder die Unterstützung der Energiesicherheit eingesetzt wurden.
Üks võimalus oleks kujundada ELi eelarve ümber, luues ulatuslikud sihtotstarbelised fondid, mille eesmärk oleks investeeringute pakkumine sellistes valdkondades. Euroopa majanduse elavdamise kava näitas, kuidas on võimalik tuvastada ja toetada võtmetähtsusega strateegilisi energiaprojekte ning tulla toime riskiga, et krediidituru kriis seiskab sellised projektid. See aitas muuta ELi pikaajalise energiapoliitika usutavaks ja suurendada investorite valmisolekut pakkuda rahastamist pika käivitumisajaga projektidele. Seda lähenemisviisi võiks edasi arendada erinevatel programmidel põhineva valikuna. Siiski võib nende prioriteetide ühtlustamine, suunates need erinevatesse programmidesse, olla tulemuslikum lähenemisviis, arvestades et sama meetmega saab ja tuleks taotleda korraga erinevate eesmärkide saavutamist. Selliste poliitikavaldkondade nagu kliimamuutused ja energeetika eesmärkide esikohale seadmine osutab sellele, et selliste poliitikavaldkondade nagu teadusuuringud, ühtekuuluvuspoliitika, põllumajandus ja maaelu areng, prioriteedid on ümber kujundatud, kusjuures selget poliitiliste sihtide seadmist tasakaalustab vajadus vältida uusi jäikasid eeskirjasid. Sellega võiks kaasneda selge valdkondadevaheline kohustus määrata kindlaks need programmid, millega edendati selliseid poliitikavaldkondi. Tulemus peaks tähendama, et EL on võimeline selgelt kindlaks määrama, millised vahendid aitasid kaasa sellistele poliitikavaldkondadele nagu kliimamuutused või energiajulgeoleku toetamine, olenemata rahastamisvahenditest, mille kaudu nende poliitikavaldkondade raames tulemusi saavutati.
Die Gemeinsame Agrarpolitik
Ühine põllumajanduspoliitika
Eine nachhaltige europäische Wirtschaft braucht einen blühenden Landwirtschaftssektor, der seinen Beitrag zu mannigfaltigen EU-Zielen leisten kann: Kohäsion, Klimapolitik, Umweltschutz und Artenvielfalt, Gesundheit und Wettbewerbsfähigkeit sowie Sicherheit der Lebensmittelversorgung. Durch eine Reihe von Reformen der Gemeinsamen Agrarpolitik wurde die Unterstützung für die Landwirte zunehmend an diese Ziele gekoppelt und der Anteil der GAP am Gesamthaushalt wurde in den letzten Jahren kontinuierlich zurückgefahren. Bei Fortsetzung der aktuellen Schrumpfungsrate würde die Landwirtschaft immer noch eine erhebliche Investition öffentlicher Mittel darstellen, die größtenteils von der EU anstatt von nationalen Haushalten getragen wird.
Säästev ELi majandus vajab edukat põllumajandussektorit, mis aitab saavutada väga erinevaid ELi eesmärke, mis seonduvad muu hulgas ühtekuuluvuspoliitika, kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse, tervishoiu, konkurentsivõime ja toiduga kindlustatusega. Ühise põllumajanduspoliitika erinevate reformidega on toetatud põllumajandustootjaid, kes on üha enam nende eesmärkide saavutamisega seotud, ja ühise põllumajanduspoliitika osakaal kogu eelarves on viimastel aastatel püsivalt langenud. Kui selline suundumus jätkub, siis jääb põllumajandus endiselt suureks avaliku sektori investeeringuks, mis jääb ELi ja mitte riikide eelarvete kanda.
Durch sukzessive Reformen wurde die EU-Landwirtschaft näher an den Markt herangeführt. Die Versorgungssicherheit und die Bewirtschaftung der natürlichen Ressourcen haben sich verbessert, die Landbevölkerung ist stabilisiert. Das Einkommen aus landwirtschaftlicher Tätigkeit stammt zu einem Drittel aus dem EU-Haushalt. Die EU-Landwirtschaft ist weiterhin ein großer Anbieter hochwertiger Lebensmittel, während der Bedarf einer rasch wachsenden Weltbevölkerung weiterhin zunimmt. Die Agro-Industrie trägt wesentlich zur Dynamik der EU-Wirtschaft bei.
Järjestikused reformid on toonud ELi põllumajanduse turule lähemale ja on aidanud saavutada toiduga kindlustatuse, loodusvarade parema haldamise ja maakogukondade stabiilsuse. Rohkem kui ühe kolmandiku põllumajandusettevõtjate tulust moodustavad ELi eelarvest tehtavad maksed. ELi põllumajandussektor on ajal, mil maailma kiiresti kasvava elanikkonna vajadused pidevalt suurenevad, jätkuvalt suur kvaliteetsete toiduainete pakkuja. Põllumajandustööstus pakub ELi majanduse dünaamilisusele olulist tuge.
In einigen Punkten besteht jedoch offensichtlicher Handlungsbedarf. Die Direktzahlungen beruhen auf Referenzwerten, die inzwischen mehr als ein Jahrzehnt alt sind, und schwanken erheblich von einem Mitgliedstaat zum anderen. Solche Schwankungen können zwar in einem gewissen Umfang gerechtfertigt sein, aber vieles spricht für eine allmähliche Angleichung der Direktzahlungen. Durch eine Abkehr von historischen Referenzwerten würde auch vermieden, dass Abhängigkeit zur Gewohnheit wird und Anreize zu einer ergebnisorientierten Ausrichtung zurückgehalten werden. Thematisiert werden dürften auch der Druck auf Einkommen und Produktionskosten der Landwirte und die Ausrichtung und Prioritätensetzung in den beiden Säulen der GAP.
Samal ajal on ka selgelt lahendamist vajavaid küsimusi. Otsetoetuste eraldamine põhineb viiteväärtustel, mis on nüüd juba üle aastakümne vanad, ning põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tasemed varieeruvad liikmesriigiti märkimisväärselt. Kuigi mõningane varieerumine on õigustatud, räägib palju selle kasuks, et maksete tasemeid peaks järk-järgult üksteisele lähendama. Ajaloolistest võrdlusalustest eemaldumine väldiks ka toetustest sõltuvuse tava, mis võib pärssida stiimulite kasutamist tulemuste saavutamise tagamiseks. See võib tõstatada ka küsimusi seoses põllumajandustootjate sissetulekule ja tootmiskuludele avalduva survega ja samuti küsimuse seoses vahendite suunamise ja prioriteetide kehtestamisega ühise põllumajanduspoliitika mõlema samba raames.
Der Europäische Rat hat im Juni betont, dass ein nachhaltiger, produktiver und wettbewerbsfähiger Landwirtschaftssektor angesichts des Wachstums- und Beschäftigungspotenzials ländlicher Gebiete einen wichtigen Beitrag zur Strategie Europa 2020 leisten könnte, unter Gewährleistung eines fairen Wettbewerbs.
Euroopa Ülemkogu rõhutas oma juunis toimunud kohtumisel, et jätkusuutlik, tootlik ja konkurentsivõimeline põllumajandussektor annaks olulise panuse Euroopa 2020. aasta strateegiasse, pidades silmas majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali maapiirkondades ning tagades samas ausa konkurentsi.
Der Reformkurs könnte auf verschiedene Weise fortgesetzt werden:
Reformi elluviimiseks saab kasutada mitmeid erinevaid võimalusi:
- Noch deutlichere Einbindung der GAP in die umfassenderen politischen Prioritäten der EU mit stärkerer umweltpolitischer Ausrichtung der direkten Unterstützung auf anspruchsvollere Umweltpraktiken und positive Auswirkungen auf Innovation und Wettbewerbsfähigkeit im ländlichen Raum über die Auflagenbindung hinaus.
- Ühise põllumajanduspoliitika täiendav käsitlemine ELi laiemate poliitiliste prioriteetide raames koos otsetoetuste keskkonnasõbralikuks muutmisega, et toetada nõudlikumaid keskkonnatavasid ja edusamme innovatsiooni ja konkurentsivõime suurendamisel maapiirkondades, lisaks nõuetele vastavuse mõistele.
- Die ländliche Entwicklung sollte zur Wettbewerbsfähigkeit der Landwirtschaft, zur Innovation von Produktionsprozessen, zum technischen Fortschritt, zur wirtschaftlichen Diversifizierung, zur Bewahrung von Umwelt und natürlichen Ressourcen, zur Bekämpfung des Klimawandels und zur Anpassung an diesen, sowie zur Wasserbewirtschaftung und Ressourceneffizienz beitragen und den am schwersten benachteiligten Gebieten, einschließlich jener mit besonderen Problemen wie der Wüstenbildung, zugute kommen.
- Maaelu arengu valdkonnas peaks olema eesmärgiks seatud järgnev: konkurentsivõimelise põllumajandussektori ja innovatsiooni edendamine sellistes valdkondades nagu tootmisprotsessid ja tehnoloogia areng, majanduse mitmekesistamine maapiirkondades, keskkonna ja loodusvarade kaitse, tegelemine kliimamuutuste probleemiga – nii selle mõju leevendamise kui ka sellega kohanemisega, veemajandusele ja ressursitõhususele kaasaaitamine ning sihtotstarbelise toetuse pakkumine maapiirkondade majanduses kõige ebasoodsamas olukorras olijatele, sealhulgas neile, kes seisavad silmitsi selliste probleemidega nagu kõrbestumine.
- Anbindung an den Markt, verknüpft mit Versicherungsregelungen, die mit den „Green Box“-Bedingungen der WTO vereinbar sind, und anderen Instrumenten zur Bewältigung der mit plötzlichen Einkommensschwankungen verbundenen Risiken, sowie bessere Wettbewerbsbedingungen in der Lebensmittelkette.
- Toetumine turule ning selliste kindlustusliikide väljatöötamine, mis on kooskõlas WTO „rohelise kastiga”, ja muud sissetulekute ootamatute muutustega seotud riskide haldamise töövahendid, kombineerituna toiduainete tarneahela paremate konkurentsitingimustega.
- Bessere Synergien zwischen der ländlichen Entwicklung und anderen Feldern der EU-Politik wie Forschung, Beschäftigung und Netzinfrastruktur, und Einbeziehung in einen gemeinsamen strategischen Rahmen und die nationalen Reformprogramme auf der Grundlage von Europa 2020.
- Suurem koostoime maaelu arengu ja ELi muude poliitikavaldkondade vahel, et aidata saavutada tulemusi sellistes poliitikavaldkondades nagu teadusuuringud, tööhõive ja võrgustike infrastruktuur, sealhulgas integreerimine ühise strateegilise raamistikuga ja riiklike reformikavadega Euroopa 2020. aasta strateegia raames.
Die Reform der GAP könnte daher mit unterschiedlicher Intensität weiterverfolgt werden. Sie könnte auf das Ausbügeln einiger aktueller Diskrepanzen wie der ungleichen Verteilung von Direktzahlungen auf Mitgliedstaaten und Bauern beschränkt werden. Sie könnte beträchtliche Änderungen herbeiführen, um die GAP nachhaltiger zu machen und das Beziehungsgeflecht von unterschiedlichen politischen Zielen, Bauern und Mitgliedstaaten insbesondere durch eine zielgenauere Ausrichtung auf Prioritäten neu zu ordnen. Eine radikalere Reform könnte von der direkten Einkommensstützung und den meisten Marktmaßnahmen abkehren und umwelt- und klimapolitischen Zielen gegenüber der wirtschaftlichen und sozialen Dimension der GAP Vorrang einräumen.
Ühise põllumajanduspoliitika reformi võib seega ellu viia erineva intensiivsuse astmega. See võib piirduda üksnes mõnede praeguste puudujääkide silumisega, näiteks suurema võrdsuse toomisega otsetoetuste jaotamisse liikmesriikide ja põllumajandustootjate vahel. See võib poliitikat oluliselt muuta, tagamaks, et see muutuks säästvamaks ja kujundaks ümber tasakaalu erinevate poliitikaeesmärkide, põllumajandustootjate ja liikmesriikide vahel, eelkõige hakates prioriteetide suhtes kohaldama täpsemini suunatud lähenemisviisi. Radikaalsem reform läheks veelgi edasi, kaugenedes sissetulekutoetustest ja enamikust turumeetmetest ning seades prioriteediks pigem keskkonna ja kliimamuutuse eesmärgid kui ühise põllumajanduspoliitika majandusliku ja sotsiaalse mõõtme.
3.3. Integratives Wachstum
3.3. Kaasav majanduskasv
Kohäsionspolitik und Europa 2020
Ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia
Die Kohäsionspolitik hat sich als eines der erfolgreichsten Instrumente der Union erwiesen, um Solidarität zu demonstrieren und Wachstum und Wohlstand über die gesamte EU zu verteilen. Die Kohäsionspolitik kommt mit ihren wirtschaftlichen Investitionen sämtlichen Mitgliedstaaten zugute. Sie stellt Gelder für die Modernisierung zur Verfügung, schafft Wachstum in den ärmsten Gegenden der EU und wirkt in den Regionen Europas als Katalysator für Veränderungen. Sie erweitert die Märkte und schafft neue unternehmerische Chancen für die EU insgesamt. In Verbindung mit Strukturreformen und makroökonomischer Stabilität kann sie einen echten Wachstumsbeitrag leisten. Damit diese Vorteile zum Tragen kommen, muss die Mittelvergabe jedoch genau auf den höchsten Mehrwert ausgerichtet werden. Das verlangt nach rigoroser Ergebnisorientierung und Konzentration auf die Ziele von Europa 2020.
Ühtekuuluvuspoliitika on osutunud ELi jaoks üheks kõige edukamaks viisiks näidata oma pühendumust solidaarsusele, levitades majanduskasvu ja jõukust kogu ELis. Sellel poliitikavaldkonnal on kõigi jaoks positiivne mõju: investeerimisest ELi majandustesse saavad kasu kõik liikmesriigid. See pakub investeeringuid moderniseerimisse, ergutab majanduskasvu ELi kõige vähem jõukates osades ja toimib katalüsaatorina muutusteks kõikides Euroopa piirkondades. See suurendab turgusid ja loob uusi ärivõimalusi ELile tervikuna. Koostoimes struktuurireformi ja makromajandusliku stabiilsusega võib see anda tõelise panuse majanduskasvu. Sellise kasu tagamiseks peab ühtekuuluvuspoliitika rahastamine olema aga täpselt suunatud, et lisaväärtust maksimeerida. See tähendab distsiplineeritud keskendumist Euroopa 2020. aasta strateegiale ja ranget keskendumist tulemustele.
Die Anknüpfung der Kohäsionsausgaben im Zeitraum 2007-2013 an die Ziele der Lissabon-Strategie hat die Vorteile einer Nutzung vielfältiger Finanzierungsinstrumente für übergeordnete politische Ziele unter Beweis gestellt. Für den nächsten Zeitraum bietet die Strategie Europa 2020 sowohl einen klaren gemeinsamen Prioritätenkatalog als auch einen eindeutigen Rahmen für die Identifizierung jener Vorhaben, die vorrangig gefördert werden sollten. Mit Europa 2020 können die Mittel wesentlich konzentrierter eingesetzt werden als in der Vergangenheit. Für ein intelligentes, nachhaltiges und integratives Wachstum könnten eindeutige Finanzierungsprioritäten gesetzt werden: Unterstützung für Unternehmensgründer, Innovation, Emissionsabbau, Verbesserung unserer Umwelt, Modernisierung der Hochschulen, Energieeinsparungen, Bau von Energie-, Verkehrs- und Telekommunikationsnetzen von gemeinsamem europäischem Interesse, Investitionen in Forschungsinfrastruktur, Entwicklung von Humankapital und aktive Integration als Beitrag zur Armutsbekämpfung.
Ühtekuuluvuspoliitika 2007.−2013. aasta kulude suunamine Lissaboni strateegia eesmärkide täitmiseks on näidanud erinevate rahastamisvahendite kasutamise kasulikkust üldiste poliitikaeesmärkide täitmisel. Järgmise perioodi jaoks on Euroopa 2020. aasta strateegias ette nähtud nii selged ühised prioriteedid kui ka selge raamistik rahastamisprioriteetide kindlaksmääramiseks. Euroopa 2020. aasta strateegia võimaldab varasemast palju paremat kontsentreerumist. Selged prioriteedid võiks seada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, tehes tööd järgmistes valdkondades: uute ettevõtete toetamine, innovatsioon, heidete vähendamine, keskkonna kvaliteedi parandamine, ülikoolide moderniseerimine, energiasääst, ELi ühistes huvides olevate energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonivõrkude arendamine, investeeringud teaduse infrastruktuuri, inimkapitali arendamine ja aktiivne kaasatus, et aidata võidelda vaesuse vastu.
Eine explizite Verbindung von Kohäsionspolitik und Europa 2020 bietet die reelle Chance, die Aufholbemühungen der ärmeren Regionen Europas wie bisher zu unterstützen und die Kohäsionspolitik zu einem wichtigen Wachstumsmotor für die gesamte EU weiterzuentwickeln. Die nationalen Reformprogramme würden gewährleisten, dass die Kohäsionsausgaben und die nationalen Reform- und Ausgabenprioritäten im Tandem funktionieren.
Ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia vaheline selge seos annab reaalse võimaluse jätkata ELi vaesemate piirkondade aitamist järelejõudmisel ning arendada edasine ühtekuuluvuspoliitika oluliseks majanduskasvu edendajaks kogu ELis. Riiklikud reformikavad on sobiv vahend selle tagamiseks, et ELi ühtekuuluvuspoliitika kulud ning riikide reformi- ja kuluprioriteedid toimiksid tõhusalt üksteist toetavana.
Die Kohäsionspolitik sollte ein Standardwerkzeug zur Verwirklichung der Ziele eines intelligenten, integrativen und nachhaltigen Wachstums in sämtlichen Regionen werden. Damit würden diese Politik und die vertraglichen Verpflichtungen zur Förderung des wirtschaftlichen, sozialen und territorialen Zusammenhalts der Union nachhaltig gestärkt und der Abbau der Entwicklungsunterschiede zwischen den Regionen beschleunigt. Wie bisher sollten die Ressourcen der Union im Einklang mit ihrer Solidaritätspflicht vor allem den ärmsten Regionen und Mitgliedstaaten zugute kommen. Die Kohäsionspolitik ist aber auch für die übrige Union bedeutsam – im Zusammenhang mit Themen wie sozialer Ausgrenzung, Umweltproblemen (beispielsweise in Ballungsgebieten), Förderung wirtschaftlicher Umstrukturierung und Wandel zu einer innovativeren, wissensbasierten Wirtschaft und schließlich Beschäftigung und Qualifizierung. Natürlich ist besondere Aufmerksamkeit jenen Regionen zu widmen, die ihren Aufholprozess noch nicht abgeschlossen haben. Durch ein einfaches und faires System von Übergangshilfen würde der mit einem plötzlichen Wegfall der Förderung verbundene wirtschaftliche Schock vermieden.
Ühtekuuluvuspoliitika peaks saama tavapäraseks toeks Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisel kõigis piirkondades. See võib olla poliitikavaldkonna oluliseks edasiviivaks jõuks, aidates täita aluslepingu kohustusi tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtsust, et kiirendada erinevate piirkondade arengutaseme vaheliste erinevuste vähendamise protsessi. Nagu praegugi, peaksid ühenduse vahendid kooskõlas Euroopa Liidu solidaarsuse eesmärgiga olema enim suunatud kõige vaesematele piirkondadele ja liikmesriikidele. Ühtekuuluvuspoliitika raames antavad toetused on olulised ka ülejäänud Euroopa Liidu jaoks, aidates lahendada selliseid probleeme nagu sotsiaalne tõrjutus (näiteks linnapiirkondades) ja keskkonna halvenemine, toetades majanduse ümberstruktureerimist ja liikumist innovaatilisema ja teadmistel põhineva majanduse suunas ning luues töökohti ja parandades oskusi. Erilist tähelepanu on vaja pöörata neile piirkondadele, mille järelejõudmise protsess ei ole veel lõpule jõudnud. Lihtne ja õiglane üleminekutoetuste süsteem aitaks vältida rahastamise äkilise vähenemisega kaasnevat majanduslikku šokki.
Bei der aktuellen strategischen Programmierung sind einige Anpassungen erforderlich, um den EU-Mehrwert durch eine engere Verbindung von Europa 2020 und Kohäsionspolitik zu steigern. Zu dieser Koordinierung zählen klarere Vorgaben auf europäischer Ebene, ein vermehrt strategieorientierter Verhandlungsprozess zwischen den Partnern auf kommunaler und regionaler Ebene, den Mitgliedstaaten und der Europäischen Kommission und eine ordnungsgemäße Überprüfung der erzielten Fortschritte. Dadurch sollten ein gemeinsames Verständnis über die Rolle der Strategie Europa 2020 als Triebfeder der Politik auf allen Ebenen und ein gemeinsames Verantwortungsgefühl aller beteiligten Ebenen (EU, Mitgliedstaat, Region, Kommune) für die in Partnerschaft abgewickelten Projekte entstehen.
ELi strateegilise programmitöö lisaväärtuse suurendamiseks on vaja teha praegusesse strateegilisse programmitöösse mitmeid kohandusi Euroopa 2020. aasta strateegia ja ühtekuuluvuspoliitika tihedama koordineerimise kaudu. Kõnealune koordineerimine nõuab selgemaid Euroopa tasandi suuniseid, strateegilisemat läbirääkimisteprotsessi kohaliku ja piirkondliku tasandi partnerite, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel ning tehtud edusammude nõuetekohast jälgimist. Tulemuseks oleks ühine arusaam, et Euroopa 2020. aasta strateegia on kõigil tasanditel eestvedav poliitika ning et ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi partnerluses võetud meetmete eest on kõigil vastutus.
Ein Mehr an Konzentration und Kohärenz
Vahendite parem suunamine ja ühtekuuluvus
Im Interesse einer optimalen Wirksamkeit der Kohäsionsausgaben ist es unabdingbar, dass Mitgliedstaaten und Regionen die Mittel aus EU- und nationalen Quellen auf die auf der europäischen Ebene vereinbarten Prioritäten konzentrieren. Dazu sollten eine begrenzte Zahl europäischer Prioritäten festgelegt werden, die durch die Strategie Europa 2020 mit sektorpolitischen Zielen verbunden sind. Dieser Katalog thematischer Prioritäten, die direkt mit den Integrierten Leitlinien und den Leitinitiativen von Europa 2020 verbunden sind, sollte sich in der Kohäsionsgesetzgebung niederschlagen und der Fähigkeit der Kohäsionspolitik Rechnung tragen, unterschiedliche Bedürfnisse (von großen Infrastrukturvorhaben in einigen Regionen bis hin zu kleinen kommunalen Projekten in benachteiligten Ballungsgebieten) anzugehen. Übergreifende Prioritäten wie Innovation wären Pflicht. Entwickeltere Gebiete könnten verpflichtet werden, sämtliche verfügbaren Fördermittel für zwei oder drei Prioritäten einzusetzen, wohingegen weniger entwickelte Regionen ihre umfangreicheren Mittel auf eine etwas breitere Prioritätenspanne verteilen könnten.
Ühtekuuluvuspoliitika kulude mõju maksimeerimiseks tulevikus on vaja tagada, et liikmesriigid ja piirkonnad suunaksid ELi ja riigi vahendid kokkulepitud ELi prioriteetidele. Selle võib saavutada, määrates kindlaks piiratud arvu üleeuroopalise tähtsusega prioriteete, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia kaudu seotud valdkondlike poliitikaeesmärkidega. Selline temaatiliste prioriteetide puhul kasutatavate valikuvõimaluste komplekt, mis on otseselt seotud Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste ja suurprojektidega, esitatakse ühtekuuluvuspoliitika õigusaktides, võttes arvesse ka ühtekuuluvuspoliitika suutlikkust täita erinevaid vajadusi (näiteks alates mõnede piirkondade suurtest infrastruktuuri projektidest kuni väikeste, kogukonna poolt juhitavate projektideni mahajäänud linnapiirkondades). Kohustuslikud oleksid valdkondadevahelised prioriteedid, näiteks innovatsioon. Enamarenenud piirkondadelt võidakse nõuda, et nad suunaksid neile eraldatud kättesaadavad rahalised vahendid täielikult kahele või kolmele prioriteedile, samal ajal kui vähemarenenud piirkonnad võiksid jaotada oma suuremad vahendid mõnevõrra laiema prioriteetide valiku vahel.
Ein Mehr an Kohärenz und Abstimmung mit anderen EU-Instrumenten für Bereiche wie Verkehr, Kommunikation, Energie, Landwirtschaft, Umwelt und Innovation wäre unabdingbar. Den Empfängern von EU-Mitteln sollte ein zusammenhängendes Paket von sich ergänzenden Programmen geboten werden, die eine „intelligente Spezialisierung“ erlauben, anstelle einer Vielzahl von sich teilweise überschneidenden Programmen mit unterschiedlichen Regeln. Eine stärkere Vereinheitlichung von Förderfähigkeits- und Durchführungsbestimmungen wäre ein wichtiger Schritt hin zu einer stärker integrierten Umsetzung der EU-Politik vor Ort.
Suurenenud ühtekuuluvus ja koordineerimine muude ELi rahastamisvahenditega, mille eesmärk on saavutada tulemusi sellistes ELi poliitikavaldkondades nagu transport, kommunikatsioon, energeetika, põllumajandus, keskkond ja innovatsioon, oleks keskse tähtsusega. ELi toetuste saajatele tuleks pigem pakkuda järjepidevaid ja üksteist täiendavaid programme, mis võimaldavad „arukat spetsialiseerumist”, kui seada nad vastamisi suure hulga osaliselt kattuvate kavadega ja erinevate eeskirjadega. Rahastamiskõlblikkuse ja rakenduseeskirjade suurem harmoneerimine oleks oluline samm ELi poliitikavaldkondades integreeritumal viisil tulemuste saavutamise suunas kohapeal.
Ein gemeinsamer strategischer Rahmen
Ühine strateegiline raamistik
Um die Einbindung der EU-Politiken in die Strategie Europa 2020 zu verfestigen, könnte die Kommission im Einklang mit den Integrierten Leitlinien einen strategischen Rahmen mit einer umfassenden Investitionsstrategie beschließen, in der die Ziele und Vorsätze von Europa 2020 zu Investitionsprioritäten ausformuliert werden. Dort sollte vor allem der Investitionsbedarf vor dem Hintergrund der Kernziele und der Leitinitiativen festgelegt und dargelegt werden, mit welchen Reformen die Wirkung der Kohäsionsinvestitionen optimiert werden könnte.
ELi poliitikavaldkondade integratsiooni tugevdamiseks Euroopa 2020. aasta strateegia raames tulemuste saavutamise eesmärgil ja kooskõlas integreeritud suunistega võiks komisjon vastu võtta ühise strateegilise raamistiku, milles visandatakse põhjalik investeerimisstrateegia, milles Euroopa 2020. aasta strateegia sihid ja eesmärgid tõlgendatakse ümber investeerimisprioriteetideks. Eelkõige määrataks selles kindlaks peamiste eesmärkide ja suurprojektidega seonduvad investeerimisvajadused. Samuti rõhutataks selles reforme, mis on vajalikud ühtekuuluvuspoliitika raames toetatavate investeeringute mõju maksimeerimiseks.
Dieser strategische Rahmen würde an die Stelle der unterschiedlichen strategischen Leitlinien für einzelne Politikbereiche treten und eine bessere Abstimmung zwischen ihnen gewährleisten. Er würde sich auf alle Maßnahmen erstrecken, die heute unter den Kohäsionsfonds, den Europäischen Fonds für regionale Entwicklung, den Europäischen Sozialfonds, den Europäischen Fischereifonds und den Europäischen Landwirtschaftsfonds für die Entwicklung des ländlichen Raums fallen, und Verbindungen und Mechanismen zur Koordinierung mit anderen EU-Instrumenten wie den Programmen für Forschung, Innovation, lebenslanges Lernen und Netze enthalten.
Selline raamistik asendaks praeguse lähenemisviisi, mille puhul poliitikavaldkondadel on erinevad strateegilised suunised, ja tagaks nende vahel parema koordineerituse. See hõlmaks praegu Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Kalandusfondist ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist rahastatavaid meetmeid. Samuti määrataks raamistikus kindlaks seosed ja koordineerimismehhanismid teiste ELi rahastamisvahenditega, nagu teadusuuringute, innovatsiooni, elukestva õppe ja võrgustike programmid.
Konzentration auf die von einer EU-Unterstützung erwarteten Ergebnisse: eine Entwicklungs- und Investitionspartnerschaft
Arengu ja investeeringute partnerlusleping, mille abil keskendutakse ELi toetusest oodatavatele tulemustele
Auf der Grundlage dieses strategischen Rahmens würden die Mitgliedstaaten ihre Entwicklungsstrategie und ihre nationalen Reformprogramme vorlegen, um eine starke Identifizierung der nationalen und regionalen Ebene mit den EU-Prioritäten zu gewährleisten. In seiner Entwicklungsstrategie würde der Mitgliedstaat darlegen, wie er und seine Regionen mit den Prioritäten und Zielen von Europa 2020 und ihren Leitinitiativen sowie den länderspezifischen Empfehlungen umzugehen gedenken. Ausgeführt werden sollte auch, welche positiven Veränderungen mit EU-Hilfe angestrebt werden. Nach einem Dialog würden Kommission und Mitgliedstaat eine Vereinbarung über eine Entwicklungs- und Investitionspartnerschaft schließen, in der die Zusagen der Partner auf nationaler und regionaler Ebene festgehalten werden.
Strateegilise raamistiku põhjal esitaksid liikmesriigid arengustrateegia oma riiklikes reformikavades, et tagada suurem isevastutus ELi prioriteetide eest ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Selles strateegias kirjeldatakse, kuidas liikmesriigid ja piirkonnad kavatsevad käsitleda Euroopa 2020. aasta strateegias ette nähtud prioriteete ja eesmärke, suurprojekte ning temaatilisi ja riigispetsiifilisi soovitusi. Samuti määratakse selles kindlaks positiivsed mõjud, mida nad soovivad ELi toetusega saavutada. Komisjoniga peetava arutelu tulemuseks oleks komisjoni ja liikmesriigi vaheline arengu ja investeeringute partnerlusleping, milles kajastuksid riigi ja piirkonna tasandi partnerite kohustused.
In der betreffenden Vereinbarung würde beschrieben, welche Ziele erreicht, wie die einschlägigen Fortschritte quantifiziert und gemessen und wie die nationalen und europäischen Fördermittel unter den Prioritäten und Programmen aufgeteilt werden. Ferner würde eine begrenzte Zahl von Bedingungen in Bezug auf die Reformen vereinbart, die für eine wirksame Unterstützung notwendig sind. Gegebenenfalls könnten strategische Projekte (z.B. wichtige Verkehrs- oder Energieverbindungen) aufgeführt werden. Darüber hinaus würde ausgeführt, wie die EU-Fonds auf der nationalen Ebene koordiniert werden.
Lepingus esitataks eesmärgid, mida soovitakse saavutada, see, kuidas nende eesmärkide suunas tehtud edusamme kvantitatiivselt hinnata ja mõõta, ning riigi ja ELi vahendite jaotamine prioriteetsete valdkondade ja programmide vahel. Samuti sätestataks lepingus piiratud arv tingimusi, mis seonduvad tulemuste saavutamise tagamiseks vajalike reformidega. Kui see on asjakohane, määrataks selles kindlaks lepinguga hõlmatavad strateegilised projektid (nt olulised transpordi- ja energeetikaühendused). Samuti kirjeldataks selles selliste ELi vahendite koordineerimist, mida tuleb kohaldada riigi tasandil.
Durch ein solches Vorgehen würde die ursprüngliche Mittelverteilung zwischen Mitgliedstaaten und Regionen als eine politische Entscheidung über die Umsetzung des Solidaritätsgedanken mit einem wirksamen Mechanismus verbunden, der gewährleistet, dass die Höhe der Unterstützung in einem analogen Verhältnis zur Umsetzung der angestrebten Ziele steht.
Sellise lähenemisviisi tulemuseks oleks vahendite esialgne potentsiaalne jaotus liikmesriikide ja piirkondade vahel solidaarsuse väljendamise poliitilise valikuna ning tulemuslik mehhanism selle tagamiseks, et toetuse tase oleks vastavuses sihtide ja eesmärkide saavutamisega.
Verbesserte Ausgabenqualität
Kulude kvaliteedi parandamine
Die institutionelle Kapazität des öffentlichen Sektors auf nationaler, regionaler und kommunaler Ebene ist für eine erfolgreiche Entwicklung, Durchführung und Kontrolle der im Rahmen der Strategie Europa 2020 getroffenen Maßnahmen entscheidend. Der reibungslose Abfluss von Unionsmitteln hängt ebenfalls massiv von den technischen und administrativen Kapazitäten der beteiligten Behörden und der Empfänger ab. Mit einer Verbesserung der institutionellen und administrativen Kapazität können strukturelle Anpassungen unterlegt und Wachstum und Beschäftigung gefördert werden – was wiederum die Qualität der öffentlichen Ausgaben beträchtlich steigert. Bei der Mittelzuteilung sollten daher die Kapazität der Mitgliedstaaten und Regionen in Bezug auf den wirkungsvollen Umgang mit diesen Ressourcen, die Notwendigkeit, die Grundsätze der Kofinanzierung und der Zusätzlichkeit einzuhalten, sowie die Mittelknappheit der nationalen Haushalte berücksichtigt werden.
Avaliku sektori institutsiooniline suutlikkus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalike poliitikavaldkondade eduka arendamise, rakendamise ja järelevalve juures võtmetähtsusega. Ühenduse vahendite ladusa kasutamise juures on oluliseks teguriks ka osalevate riiklike ametiasutuste ja abisaajate tehniline ja haldussuutlikkus. Institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamine võib olla aluseks struktuurilistele kohandustele, edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning see omakorda võib märkimisväärselt parandada avaliku sektori kulude kvaliteeti. Rahaliste vahendite eraldamisel peaks seega arvesse võtma liikmesriikide ja piirkondade suutlikkust kasutada neid vahendeid tulemuslikult ära ning vajadust pidada kinni kaasrahastamise ja täiendavuse põhimõttest, samuti tuleks võtta arvesse survet riigieelarvetele.
Die Kohäsionspolitik kann hierbei durch die Finanzierung eines Ausbaus von institutionellen Kapazitäten und die Förderung von Verwaltungsreformen sowie einer leistungs- und ergebnisorientierten Kultur eine wichtige Rolle einnehmen. Zu diesem Zweck könnten die Mitgliedstaaten und Regionen für die Vorbereitung, Durchführung und Überwachung großer Investitionsvorhaben im Infrastruktur- oder Umweltbereich auch gezielte technische Hilfe erhalten.
Ühtekuuluvuspoliitika võib täita sealjuures olulist rolli, pakkudes rahastamist institutsioonilise suutlikkuse suurendamise meetmetele, edendades haldusreformi ning soodustades haldustavasid, mis on orienteeritud tulemuslikkusele ja tulemustele. Seda saaks süvendada tehnilise abi sihtotstarbeliste rahastamisvahendite kaudu, et toetada liikmesriike ja piirkondasid selliste valdkondade nagu võrgustike infrastruktuur ja keskkond mahukate investeerimisprogrammide koostamisel, rakendamisel ja nende üle järelevalve teostamisel.
Verbessern ließe sich die Ausgabenqualität ferner durch die Einführung einer Form des Qualitätsvergleichs zwischen Kohäsionsfondsprogrammen. Dabei könnte ein begrenzter Teil der Kohäsionsmittel in einer allen förderfähigen Mitgliedstaaten und Regionen offen stehenden Leistungsreserve zurückgehalten werden, deren Zuteilung sich dach den Fortschritten richten würde, die die nationalen und regionalen Programme im Hinblick auf die Ziele von Europa 2020 erreicht haben.
Teine meetod kulude kvaliteedi parandamiseks oleks näha ette teatav kvalitatiivne konkurents ühtekuuluvuspoliitika raames rahastatavate programmide vahel. See tähendaks, et piiratud osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest pandaks kõrvale tulemusreservi, mis oleks avatud kõigile rahastamiskõlblikele liikmesriikidele ja piirkondadele. Vahendite eraldamine sellest reservist põhineks edusammudel, mis on riiklike ja piirkondlike programmide abil Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamise suunas tehtud.
Die richtigen Qualifikationen für die Arbeitsplätze von morgen
Tööjõu tulevikus vajatavad oskused
Eine wissensbasierte europäische Wirtschaft ist auf Arbeitskräfte mit mehr und besseren Qualifikationen angewiesen. Das Anforderungsprofil für eine wachsende Zahl von Arbeitsplätzen wird immer höher. Die EU-Maßnahmen sollten sich auf die Verwirklichung der Qualifikationsziele von Europa 2020 und die Ausbildung für die Wirtschaft von morgen konzentrieren. Zielgerichtete Investitionen können einen beträchtlichen Mehrwert zur Förderung von Anpassungsfähigkeit und lebenslangem Lernen beisteuern, insbesondere durch Unterstützung nationaler Strategien zur Reform des Bildungswesens und zum Ausbau der institutionellen Kapazität.
Rohkemate ja paremate oskustega tööjõud on teadmistele üles ehitatud Euroopa majanduses keskse tähtsusega. Üha enamatel töökohtadel nõutakse suuremaid oskusi. ELi meetmed peaksid seega olema keskendunud sellele, et kindlustada 2020. aasta eesmärkide saavutamine, pakkudes koolitust majanduses tulevikus vajatavate oskuste jaoks. Sihtotstarbelised investeeringud võivad pakkuda märkimisväärset lisaväärtust kohanemisvõime ja eluskestva õppe edendamisel, eelkõige aidates kaasa haridus- ja koolitussüsteemide reformi ning institutsioonilise suutlikkuse parandamise riiklike strateegiate elluviimisele.
Bereits jetzt werden jährlich Ausbildungsprojekte für etwa 9 Millionen Europäer aus dem Europäischen Sozialfonds unterstützt. Diese Unterstützung ist Ausdruck der ausgewogenen Wirtschaftspolitik der EU und veranschaulicht, wie die EU in der Praxis aktive Integrations- und Wachstumsförderung miteinander vereint. Sie greift auf länderübergreifende Erfahrungen zurück, um gesellschaftliche Gruppen oder Politikbereiche zu unterstützen, die andernfalls (fast) ohne Fördermittel auskommen müssten, und fördert gezielt innovative Beschäftigungs-, Ausbildungs- und Integrationskonzepte.
Euroopa Sotsiaalfondist juba toetatakse igal aastal umbes 9 miljoni eurooplase koolitust. See peegeldab ELi majanduspoliitika valdkondade vahelist tasakaalu, olles tunnistuseks sellest, kuidas EL edendab majanduskasvu kõrval aktiivselt ka kaasatust. EL kasutab piiriüleseid kogemusi, et toetada sotsiaalseid rühmi ja poliitikavaldkondi, mis muidu saaksid vähe või ei saaks üldse toetust, ning pöörab erilist tähelepanu tööhõive, koolituse ja sotsiaalse kaasatuse innovaatilistele lähenemisviisidele.
Der Europäische Sozialfonds sollte auf die Ziele der Strategie Europa 2020 konzentriert werden. Durch eine umfassende europäische Beschäftigungsinitiative könnten mittels gemeinsamer Bildungs-, Beschäftigungs- und Integrationsprojekte das Qualifikationsniveau angehoben, Mobilität und Anpassungsfähigkeit verbessert und die Mitwirkung in der Gesellschaft gestärkt werden. Von direktem EU-Belang ist ferner die Integration von Minderheiten wie Roma und Migranten. Hier stehen die Maßnahmen zur Sicherung der gesellschaftlichen Integration und der Rechte von Migranten eng mit der Migrationspolitik der EU in Zusammenhang. Gleichzeitig ist es angesichts der Bedeutung von Arbeitsplätzen und Qualifikationen für das wirtschaftliche Leitbild der EU notwendig, dass innerhalb des oben beschriebenen strategischen Kohäsionsrahmens diesen Aspekten ein prominenterer Platz eingeräumt und der Mittelzufluss berechenbarer werden.
Euroopa Sotsiaalfondi vahendite eraldamisel võiks keskenduda 2020. aasta eesmärkide saavutamisele. Ulatuslik Euroopa tööhõivealgatus parandaks oskusi, liikuvust, kohanemisvõimet ja ühiskonnas osalemist hariduse, tööhõive ja integratsiooni valdkonna ühisalgatuste kaudu. Teine ELi jaoks otseselt oluline teema on vähemuste, näiteks romade ja sisserändajate integratsioon, mille puhul sisserändajate sotsiaalset kaasatust ja juriidilisi õigusi tagavad meetmed on tihedalt seotud ELi lähenemisviisiga rändele tervikuna. Samal ajal osutab töökohtade ja oskuste olulisus ELi majandusvisiooni jaoks vajadusele nii suurema nähtavuse kui ka rahastamise mahtude ennustatavuse järele eespool kirjeldatud ühtekuuluvuspoliitika ühise strateegilise raamistiku raames.
Unterstützung von unter Druck geratenen Branchen
Survestatud sektorite toetamine
Aufgrund der Größe und der Vielfalt der EU-Wirtschaft gehen die Vorteile, die der großen Mehrheit zugute kommen, manchmal auf Kosten einer Minderheit. Das ist beispielsweise bei Handelsabkommen der Fall, mit denen für die Ausfuhren der EU wichtige neue Märkte erschlossen werden, die aber das Wettbewerbsklima in einigen Branchen beträchtlich verändern. Der Europäische Fonds für die Anpassung an die Globalisierung bietet bereits ein gutes Beispiel, wie diese negativen Folgen aufgefangen werden können. Seine Aufstockung und die Umwandlung in eine ständige Einrichtung könnten dazu beitragen, die Folgen erheblicher Störungen für die Erwerbsbevölkerung einzelner Mitgliedstaaten abzufedern. Außerdem sollte die Funktionsweise des Fonds vereinfacht werden, damit er schneller auf veränderte wirtschaftliche Umstände reagieren kann.
ELi majanduse mastaap ja mitmekesine profiil tähendab, et vältimatult tuleb ette aegasid, kus sellise kasu hinnaks, mida saavad paljud, on kulud, mida kannavad vähesed. Näitena võib siin tuua kaubanduslepingu, mis avab ELi ekspordile märkimisväärsed uued turud, kuid millega mõnedes sektorites kaasneb konkurentsikeskkonna oluline muutus. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on juba praegu heaks näiteks sellest, kuidas selliseid lokaalseid negatiivseid mõjusid saab leevendada, ning laiendatud fondi võib muuta alalistel alustel tegutsevaks, et aidata pehmendada teatavate suuremate häirete mõju liikmesriigi tööjõule. Selle fondi toimimist on ka vaja lihtsustada, et seda saaks kasutada kiiremaks reageerimiseks muutustele majanduskeskkonnas.
3.4. Unionsbürgerschaft
3.4. Kodakondsus
Zahlreiche EU-Ausgabenprogramme tragen auf unterschiedliche Weise zur Ausgestaltung der Unionsbürgerschaft bei. Wenn die einzelnen Bürger die konkreten Auswirkungen von EU-Maßnahmen wahrnehmen (von Mobilitätszuschüssen über Forschungsergebnisse bis hin zu lokalen Kohäsionsprojekten), erkennen sie, dass die Union im Dienste ihrer Bürger handelt. Programme zur Förderung der kulturellen Vielfalt zeigen auf, wie die europäische Integration die Bürger auf vielfältige Art berührt.
Mitmesugused ELi kuluprogrammid aitavad erineval viisil kaasa ELi kodakondsuse tugevdamisele. Iga kord kui kodanik näeb ELi meetmete konkreetset mõju − alates liikuvustoetustest kuni teadusuuringute tulemuste ja kohalike ühtekuuluvuspoliitika projektideni −, saab ta kinnitust Euroopa Liidu pühendumisele teenida oma kodanike huve. Programmid, millega toetatakse kultuurilist mitmekesisust, aitavad näidata, kuidas Euroopa integratsioon võib kodanike tegemisi eri viisil mõjutada.
Die EU-Tätigkeit in diesem Bereich erstreckt sich auf die Dimension der Rechte, denn sie schließt die Förderung der Grundrechte und der Werte der EU ein. Die EU könnte zu einem Rechtsraum weiterentwickelt werden, in dem Hindernisse für grenzüberschreitende Zivilverfahren und Geschäfte zwischen Unternehmen und Verbrauchern abgebaut, die gegenseitige Anerkennung und das gegenseitige Vertrauen in Strafverfahren gefördert und der Zugang zur Justiz in der gesamten EU unterstützt wird.
ELi selle valdkonna meetmete hulka kuulub ka õiguste mõõde, nt põhiõiguste ja ELi väärtuste edendamine. Meetmed hõlmaksid ELi arendamist õigusel rajaneva alana, et kõrvaldada takistused piiriüleste tsiviilmenetluste ning ettevõtete ja klientide vaheliste suhete healt toimimiselt, edendades vastastikust tunnustamist ja vastastikust usaldust kriminaalmenetlustes ning parandades õiguskaitse kättesaadavust kogu ELis.
Spezifischere Kultur- und Bürgerschaftsprogramme bereiten die Europäer darauf vor, kulturelle Schranken zu überwinden und die Chancen des Raumes Europa zu nutzen. Verschiedene Programme zur Förderung der Kulturzusammenarbeit, zur Wahrung des kulturellen Erbes, zur Interaktion zwischen EU-Bürgern und zur gesellschaftlichen Teilhabe junger Menschen sollten in ein großes Programm zur Förderung von Einheit in Vielfalt in Europa zusammengeführt und gemeinsam verwaltet werden.
Spetsiifilisemad kultuuri- ja kodakondsusprogrammid aitavad ka valmistada eurooplasi ette selleks, et ületada kultuuribarjäärid ja kasutada Euroopa ruumi pakutavaid võimalusi täielikult ära. Erinevad programmid, mille eesmärk on edendada kultuurikoostööd ja Euroopa kultuuripärandit, kodanike omavahelist suhtlust ja noorte kaasamist Euroopa ühiskonda, võiks integreerida ühte nähtavasse programmi, millega edendatakse Euroopa ühtsust mitmekesisuses, ja need võiksid saada kasu eelarve täitmisest ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Ausdruck der Verantwortung der EU gegenüber ihren Bürgern ist auch der Solidaritätsfonds der Europäischen Union, mit dem Europa zeigt, dass es auch in Krisen zusammensteht, und aus dem seit 2002 mehr als 2,1 Mrd. EUR in Mitgliedstaaten und Regionen geflossen sind, die von schweren Naturkatastrophen heimgesucht wurden. Bei der Arbeit mit diesem Fonds sind jedoch einige Schranken und Unzulänglichkeiten offenbar geworden. Zu erwähnen wären die Geschwindigkeit, mit der Mittel aus dem Fonds bereitgestellt werden können, die Transparenz der Vergabekriterien und seine Begrenzung auf Naturkatastrophen. Beispielsweise ist der Fonds keine ständige Einrichtung und kann nicht bei jeder Art von Katastrophe eingesetzt werden. Mittel aus dem EU-Haushalt könnten auch bei der Schließung von Systemlücken helfen, die Zivilschutzeinheiten der Mitgliedstaaten daran hindern, rasch dorthin verlegt zu werden, wo sie gebraucht werden, und zum Ausbau eines handlungsfähigen Zivilschutznetzes beitragen. Hier könnte eine EU-weite Zusammenarbeit für Menschen in Not innerhalb wie außerhalb der EU den entscheidenden Unterschied ausmachen.
ELi kohustused kodanike vastu on nähtavad ka Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kaudu. Fond on võimaldanud ELil täita oma ühist kohustust aidata reageerida kriisiolukordadele. Alates 2002. aastast on ELil olnud võimalik toetada rohkem kui 2,1 miljardi euroga liikmesriike ja piirkondi, mida on tabanud suured loodusõnnetused. Ometi osutavad kogemused mõnedele olulistele piiravatele teguritele ja nõrkustele fondi tegevuses. Fondist antava abi kättesaadavaks tegemise kiirus, fondi vahendite kasutamise kriteeriumite läbipaistvus ja see, et fondi kasutamisel loetakse katastroofiks üksnes loodusõnnetusi, on kõik küsimused, mida tuleks käsitleda. Näiteks ei rahastata fondi püsivatel alustel ja seda ei saa kasutada mitmesuguste suurte katastroofide järel võetavate meetmete toetamiseks. ELi eelarvest antava rahalise toetusega saaks aidata ka kõrvaldada süsteemis esinevaid lünkasid, mis ei võimalda liikmesriikide kodanikukaitse meeskondasid vajadusel kiiresti kaasata, ning aidata välja töötada tulemusliku kodanikukaitse võrgustiku − see on näide ELi koostööst, mis võib tuua tuntavat kasu abivajajatele nii ELis kui ka sellest väljaspool.
Von unmittelbarer Relevanz für den einzelnen Bürger sind auch die Ausgaben für die Bereiche Freiheit, Sicherheit und Recht. In diesen Politikbereichen besteht ein eindeutiges gemeinsames Interesse an sichtbaren Erfolgen. Hilfe bei der Grenzverwaltung, für den Informations- und Erfahrungsaustausch zwischen Justizbehörden im Interesse wirksamer Verfahren oder bei der Durchführung unserer Asyl- und Migrationspolitik kommen der gesamten Union zugute. Im kommenden Finanzierungszeitraum werden die Verwaltung der Außengrenzen (einschließlich SIS II/VIS und des künftigen Ein-/Ausreisesystem), die Rückkehrpolitik, die Asylpolitik und die Integration legaler Einwanderer im Mittelpunkt stehen. Dabei stehen die Lastenteilung zwischen den Mitgliedstaaten, die Unterstützung der nationalen Verwaltungen und die Bündelung der Ressourcen im EU-Haushalt an vorderster Stelle, damit diese Politik auf die kostengünstigste Weise durchgeführt werden kann.
Teine kodanikke otseselt puudutav oluline valdkond on kulutuste tegemine poliitikavaldkondadele, mis on keskse tähtsusega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tagamisel. Need on poliitikavaldkonnad, kus esineb selge ühine huvi tulemuste edukaks saavutamiseks. Tõhusaks piirihalduseks ning õiguse tõhusaks kohaldamiseks või varjupaiga- ja rändepoliitika rakendamiseks peetava teabevahetuse ja ekspertteadmiste vahetamise toetamine toob kasu Euroopa Liidule tervikuna. Järgmisel rahastamisperioodil peab rõhuasetus olema välispiiride (sealhulgas SIS II/VIS süsteemi ning tulevase riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi) haldamisel, tagasisaatmispoliitikal ning seaduslikele sisserändajatele varjupaiga andmisel ja nende integratsioonil. Neis küsimustes on koormuse jagamine liikmesriikide vahel, riigiasutuste töö toetamine ja vahendite koondamine ELi eelarvest eraldatavate vahenditega prioriteedid, mille abil leida kulutõhusad viisid nende poliitikavaldkondade raames tõhusate tulemuste saavutamiseks.
3.5. Hilfe zur Beitrittsvorbereitung
3.5. Ühinemiseelne toetus
Die finanzielle Unterstützung einer engeren Integration über den Beitrittsprozess trägt dazu bei, dass die EU ihre Ziele in einigen für die wirtschaftliche Erholung und nachhaltiges Wachstum entscheidenden Bereichen wie Energie, Infrastrukturen, Umweltschutz und Bewältigung des Klimawandels verwirklichen kann. Sie trägt aber auch dazu bei, dass Beitrittskandidaten und Bewerberländer auf einen Beitritt perfekt vorbereitet sind und die EU-Prioritäten der Strategie Europa 2020 in ihre eigene Prioritätenplanung übernehmen. Deswegen sollte sie ihre Rolle als Instrument einer erfolgreichen Beitrittsvorbereitung fortsetzen können.
Rahaline toetus, mida antakse tihedamaks integreerumiseks laienemisprotsessi vältel, aitab ELil saavutada oma eesmärke mitmes majanduse elavdamise ja jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast keskse tähtsusega valdkonnas, nagu energeetika, võrgustike infrastruktuurid, keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud jõupingutused. Samuti aitab see tagada, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid oleksid võimalikuks ühinemiseks täielikult valmis, sealhulgas õhutades riike kaasama Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega seotud ELi prioriteedid oma riiklike prioriteetide hulka. Seetõttu peaks see jääma üheks töövahendiks eduka laienemise edendamisel.
3.6 Europa in der Welt
3.6 Globaalne Euroopa
Die Europäer erwarten, dass die EU ihre Interessen und ihren Einfluss nach außen geltend macht. Themen wie Armutsbekämpfung, Migration, Wettbewerbsfähigkeit, Klimawandel, Energie, Terror und organisiertes Verbrechen können nur im internationalen Kontext behandelt werden. Im Zeitalter der Globalisierung ist es unabdingbar, dass die Innenpolitik für nachhaltiges Wachstum und Beschäftigung in Europa um eine außenpolitische Komponente ergänzt wird. Auch die Solidarität hat natürlich ihre außenpolitische Dimension: die EU ist zu Recht stolz darauf, weltweit der größte Geber in der Entwicklungspolitik und der humanitären Hilfe zu sein. Die EU und die Mitgliedstaaten bringen zusammen rund 55 % der weltweiten Entwicklungshilfe auf und stehen damit bei der Armutsbekämpfung an der Spitze. Wir sind uns aber auch der Bedeutung der Millenium-Entwicklungsziele für die Stabilität, die Sicherheit und den Wohlstand großer Gebiete der Erde bewusst.
Eurooplased ootavad ELilt, et ta edendaks oma huvisid ja paneks oma mõju maksma rahvusvahelisel areenil. Selliseid küsimusi nagu vaesuse leevendamine, ränne, konkurentsivõime, kliimamuutus, energeetika, terrorism ja organiseeritud kuritegevus saab lahendada üksnes rahvusvahelises kontekstis. Üleilmastumise ajastul on väga oluline, et ELi-sisesele majanduskasvu ja töökohtade loomist kindlustavale tegevuskavale oleks lisatud välispoliitiline tegevuskava. Lisaks on väline mõõde muidugi ka solidaarsusel − EL on õigusega uhke selle üle, et ta on maailma suurim arengu- ja humanitaarabi rahastaja (ELi ja selle liikmesriikide osa moodustab ligikaudu 55 % kogu maailmas antavast arenguabist), eestvedaja võitluses vaesuse vastu, ja täielikult teadlik maailma suurte piirkondade stabiilsust, turvalisust ja heaolu käsitlevate aastatuhande arengueesmärkide tähtsusest.
Für den sinnvollen Einsatz der EU-Mittel gelten in der Außenpolitik die gleichen Regeln wie nach innen: es muss genau geprüft werden, wo gemeinsames Handeln mehr erbringt als die Summe nationaler Maßnahmen; ferner ist die Kohärenz zwischen Ausgaben und politischen Prioritäten zu gewährleisten, und die Instrumente sollten unvoreingenommen geprüft werden.
ELi vahendite rahvusvahelise ja Euroopa Liidu sisese tõhusa kasutamise suhtes kohaldatakse samu põhimõtteid: läbimõeldud pilk sellele, millal ühistel meetmetel oleks suurem väärtus kui riiklike meetmete kogumil, kuluprogrammide ja keskse tähtsusega poliitikavaldkondade sidusus ja värske pilguheit kasutatavatele tulemuste saavutamise mehhanismidele ja rahastamisvahenditele.
Dieser Ansatz wird durch die neuen, mit dem Lissabon-Vertrag geschaffenen außenpolitischen Strukturen erleichtert. Der EU eröffnet sich die Gelegenheit, die verschiedenen außenpolitischen Instrumente kreativ zu nutzen und ihre Tätigkeit in einen langfristigen strategischen Rahmen einzubetten.
Selle lähenemisviisi kohaldamist hõlbustavad Lissaboni lepingu kohased uued välissuhete struktuurid ning võimalus kasutada erinevaid ELi välispoliitika töövahendeid loominguliselt ja teha tööd pikaajalise strateegilise raamistiku raames.
Weltweites Eintreten für die Werte und Interessen der EU
ELi väärtuste propageerimine ja huvide kaitsmine kogu maailmas
Mit der Einrichtung des EAD wird die EU ihre Interessen nach außen besser ihrem wirtschaftlichen und politischen Gewicht entsprechend vertreten können. Für einen wirksamen Einsatz ihrer Mittel benötigt die EU einen klaren strategischen Überblick, die richtigen Beziehungen mit externen Partnern und sorgsam durchdachte Instrumente. Ihre Instrumente müssen flexibel auf veränderte Prioritäten reagieren und sich an veränderte Umstände anpassen können. Dabei gebührt bestimmten wichtigen weltpolitischen Themen besondere Aufmerksamkeit. Beispielsweise werden die EU und ihre Mitgliedstaaten in der Lage sein müssen, finanzielle Zusagen im Klimabereich einzuhalten. Über diesen Punkt muss separat angesichts der Verhandlungsfortschritte befunden werden. Zu gewährleisten wären Kohärenz und Sichtbarkeit des EU-Beitrags zu den internationalen Anstrengungen sowie Effektivität und Skaleneinsparungen bei der Mittelverwaltung. Zu prüfen wäre ferner, ob der EU-Haushalt um ein separates Instrument ergänzt werden sollte, für einen stabilen und sichtbaren kollektiven EU-Beitrag. Auch in der Migrationspolitik müssen die Maßnahmen innerhalb der EU und in Drittländern genau kalibriert werden.
Euroopa välisteenistuse loomine annab ELile vajalikud töövahendid, et parandada ELi võimet kaitsta oma huvisid kogu maailmas selliselt, et see oleks kooskõlas tema majandusliku ja poliitilise tähtsusega. ELi võime oma rahastamisvahendeid tõhusalt kasutada eeldab selget strateegilist ülevaadet, sobivaid suhteid partneritega kolmandatest riikidest ning hästi väljatöötatud rahastamisvahendeid. Rahastamisvahendid peavad olema piisavalt paindlikud, et oleks võimalik reageerida muutuvatele prioriteetidele, ja neid tuleb kohandada erinevatele asjaoludele. Erilist tähelepanu väärivad mõned keskse tähtsusega ülemaailmsed probleemid, millega Euroopa Liit praegu silmitsi seisab. Näiteks tuleb ELil ja selle liikmesriikidel olla suuteline täitma oma kliimamuutuste vastase võitluse rahastamise kohustust. See väärib eraldi kaalumist, mida mõjutab läbirääkimiste käik, ja peab tagama ELi poolt rahvusvahelistesse jõupingutustesse antava panuse ühtsuse ja nähtavuse, samuti tõhususe, ja võimaldama mastaabisäästu väljamaksete haldamisel. Kaalutlustes tuleks samuti arvesse võtta seda, kas ELi eelarve rolli peaks täiendama eraldi rahastamisvahend, et koondada kokku stabiilne ja nähtav ELi ühine rahaline toetus. Teine näide on ränne, mille puhul on selge vajadus suunata tõhusalt ELi sees ja selle piiridest väljaspool võetavaid meetmeid.
Krisenreaktion
Kriisiolukordadele reageerimine
Die Fähigkeit der Union, auf große Konflikte oder Katastrophen zu reagieren, muss unbedingt verbessert werden. Der - wesentliche - Beitrag der EU zur sicherheitspolitischen Dimension (im weiteren Sinne) der Außenbeziehungen muss auf aktuellen Instrumenten wie dem Stabilitätsinstrument, GASP-Maßnahmen und Wahlbeobachter-Missionen aufbauen. Bereitschaft zum schnellen Einsatz, Flexibilität und Fähigkeit zur Anpassung an eine veränderte politische Lage sind unerlässlich.
Eriti oluline on parandada Euroopa Liidu suutlikkust reageerida ulatuslikele konfliktidele või katastroofidele. ELi oluline panus välissuhete laiemasse julgeolekumõõtmesse osutab vajadusele toetuda senistele vahenditele, nagu stabiliseerimisvahend, ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmed ning valimiste vaatlusmissioonid. Kasutuselevõtu kiirus, paindlikkus ja suutlikkus kohandada meetmeid vastavalt muutuvatele poliitilistele tingimustele on kõik olulised elemendid.
Mit ihrer humanitären Hilfe ist die EU einer der profiliertesten und wirksamsten Nothelfer. Der Nothilfe sollten aber raschere und substanziellere Wiederaufbaumaßnahmen und Hilfen zur Wappnung gegen künftige Katastrophen folgen. Diese werden durch mangelnde Flexibilität im Haushalt verzögert. Für die humanitäre Hilfe musste im laufenden Finanzierungszeitraum jedes Jahr auf die Soforthilfe-Reserve zurückgegriffen werden. Daran wird deutlich, wie stark diese Haushaltslinie beansprucht wird.
ELi humanitaarabi on üks kõige kõrgema profiiliga ja tõhusamaid hädaabi pakkujaid. Siiski peaksid hädaabi etapile kiiremini ja suuremas mahus järgnema arendusmeetmed kriisiolukordadest taastumiseks ja edaspidise suurema vastupanuvõime arendamiseks. Seda takistab eelarve paindumatus. Humanitaarabi eelarve täiendamiseks on igal aastal olnud vaja kasutada ka praeguse rahastamisperioodi hädaabireservi, mis osutab suurele vajadusele vahendite järele eelarve selles valdkonnas.
Armutsbekämpfung
Vaesuse leevendamine
Für das wertebasierte Europa ist der Kampf gegen die weltweite Armut ein äußerst wichtiges Anliegen. Mit ihrer Hilfe für die am wenigsten entwickelten Länder trägt die EU spürbar dazu bei, die Versorgung mit Lebensmitteln, Gesundheit, Bildung und Trinkwasser zu verbessern und die Folgen des Klimawandels zu bewältigen. Die EU ist Vorreiter bei den Bemühungen, die Millenium-Entwicklungsziele bis 2015 zu verwirklichen. Mit ihrer gemeinsamen Verpflichtung, bis 2015 0,7 % des BIP für die staatliche Entwicklungshilfe zur Verfügung zu stellen, erkennt sie die wichtige Rolle der finanziellen Komponente der Außenpolitik für die Verwirklichung ihrer Ziele an. Das impliziert eine substanzielle Aufstockung des Gesamtbetrags der Entwicklungshilfe-Mittel.
Kuna Euroopa on üles ehitatud väärtustele, on kogu maailmas vaesusega võitlemine üks ELi keskseid eesmärke. Vähim arenenud riikidele antav abi avaldab tuntavat mõju sellistele probleemidele nagu toiduainete, tervishoiu ja puhta vee kättesaadavus ning samuti kliimamuutuse tagajärgedega kohanemisele. EL on esirinnas jõupingutustes saavutada aastatuhande arengueesmärgid 2015. aastaks. Tema ühine pühendumus eraldada 2015. aastaks 0,7 % kogurahvatulust ametlikuks arenguabiks, on tunnistuseks olulisest rollist, mida finantsvaldkonna välismeetmed täidavad ELi eesmärkide saavutamisel. See eeldab arenguabi kogumahu märkimisväärset suurendamist.
Da es eindeutige Belege dafür gibt, dass eine Entwicklungspolitik auf EU-Ebene einen hohen Mehrwert bietet, sollte der EU-Anteil bei dieser Aufstockung entsprechend berücksichtigt werden. Die EU-Entwicklungspolitik wirkt bereits jetzt weltweit, während sich manche Mitgliedstaaten auf eine begrenzte Zahl von Partnern konzentrieren müssen. In vielen Partnerländern ist nur die EU in einem signifikanten Umfang präsent. Durch ihr Handeln ist die EU in der Lage, einheitliche, kohärente Ziele weltweit zu verfolgen. Somit bietet die Intervention der EU gegenüber nationalen Maßnahmen beträchtliche Vorteile, was Präsenz, Umfang und Fokus der Operationen sowie das politische Gewicht angeht. Sie birgt ferner ein hohes Potenzial für eine bessere Arbeitsteilung zwischen den Gebern und beträchtliche Skaleneinsparungen und bietet eine einzige Anlaufstelle für die Empfänger. Darüber hinaus vereint sie auf sich das Gewicht und die Legitimität von 27 gemeinsam handelnden Mitgliedstaaten.
Kuna on selgeid tõendeid selle kohta, et ELi tasandi arengupoliitika saab pakkuda suuremat lisaväärtust, peaks ELi tasand täitma oma rolli selles suurenemises. ELi arengupoliitika võimaldab juba praegu ülemaailmset haaret (võrreldes liikmesriikide keskendumisega piiratud arvule parteritele) ja paljude partnerriikide jaoks on see ainus märkimisväärne arenguabi, mida nad üldse saavad. EL saab oma meetmete abil täita järjepidevaid ja sidusaid eesmärke kogu maailmas. Seepärast pakub ELi sekkumine kohalolu, mastaabi ja keskendumise seisukohast riiklike meetmetega võrreldes olulist eelist. Sellel on suur potentsiaal võimaldada rahastajate vahel paremat tööjaotust, edendada olulist mastaabisäästu ja pakkuda abisaajatele ühte kindlat kontaktpunkti. Samuti kaasneb sellega kaalukus ja legitiimsus, mida seostatakse 27 liikmesriigi ühise tegutsemisega.
Die Erfahrungen haben gezeigt, dass eine effektive, wirksame Hilfe besondere Anstrengungen bei der Koordinierung der Geber und logistischen Arrangements erfordert. Die EU als größter Geber weltweit verfügt über eine stärkere Stimme in Fragen wie der Projektverantwortung, der regionalen Zusammenarbeit, der wirtschaftlichen Entwicklung und der Infrastruktur als allein handelnde Mitgliedstaaten. Nach der Annahme des Europäischen Entwicklungskonsenses[8] sind bei der Bündelung von Ressourcen von allen europäischen Gebern, mit der Überschneidungen vermieden und eine gegebenenfalls erforderliche Ressourcenkonzentration erreicht werden sollten, einige Fortschritte erzielt worden. Die Fragmentierung der Hilfe bleibt jedoch bestehen, und die daraus resultierenden Effizienzverluste haben sowohl finanzielle als auch politische Konsequenzen. Eine Behebung dieser Schwächen würde sowohl den Mitgliedstaaten beträchtliche Effizienzvorteile - bis zu 6 Mrd. EUR/Jahr[9] - bringen als auch die Arbeit der Verwaltungen in den Partnerländern erleichtern und den Einfluss der EU steigern. Zu den wichtigen zu behandelnden Themen zählen ferner die richtige Balance zwischen der Berechenbarkeit der Entwicklungshilfe für die Partnerländer und einer angemessenen Flexibilität, die Anpassung an Veränderungen z.B. bei den Lebensmittelpreisen und die Notwendigkeit von funktionierenden Wiederaufbauprogrammen für Länder, die Opfer von Katastrophen geworden sind.
Kogemused näitavad, et tõhus ja kvaliteetne tulemuste saavutamine vajab erilist jõupingutust seoses rahastajate vahelise koordineerimise ja halduskorraga. ELi roll peamise ülemaailmse rahastajana annab sellistes küsimustes nagu haldamine, piirkondadevaheline koostöö, majandusareng ja infrastruktuur tema sõnale kaalukuse, mida üksi tegutsevatel liikmesriikidel ei ole võimalik saavutada. Pärast Euroopa arengukonsensuse vastuvõtmist 2006. aastal[8] on tehtud edusamme Euroopa abi rahastajatelt saadavate vahendite koondamisel, et vältida kattumisi ja kontsentreerida abi sinna, kus seda on vaja. Kuid abi on endiselt killustatud, põhjustades ebatõhusust, millel on nii rahalised kui ka poliitilised tagajärjed. Nende puuduste kõrvaldamine suurendaks liikmesriikide jaoks oluliselt (hinnangute kohaselt kuni 6 miljardi euro võrra aastas[9]) tõhusust, hõlbustaks partnerriikide ametiasutuste tööd ja aitaks ELil kasutada oma mõju täielikult ära. Keskse tähtsusega prioriteetideks on ka sobiv tasakaal partnerriikidele antava abi mahtude prognoositavuse ja piisava paindlikkuse vahel, et kohanduda muutuvate tingimustega, milleks on näiteks suured muutused toiduainete hindades, samuti katastroofijärgsete tõhusate ülesehitusprogrammide raames tulemuste saavutamise vajaduse vahel.
EU-Treuhandfonds wie der EU-Infrastruktur-Treuhandfonds für Afrika bündeln die Ressourcen von Kommission und Mitgliedstaaten und ermöglichen eine Kombination mit den Darlehenskapazitäten der EIB und der Entwicklungsbanken der Mitgliedstaaten, was einen beträchtlichen Multiplikatoreffekt zur Folge hat. Dieser Weg könnte weiterverfolgt werden.
Loodud on ELi usaldusfondid, nagu ELi-Aafrika infrastruktuuri usaldusfond, mis suunavad komisjoni ja liikmesriikide poolt toetusteks antud vahendeid sellisel viisil, et neid saab ühendada EIP ja liikmesriikide arengupankade laenude andmise võimega, mis annab tulemuseks olulise mitmekordistava mõju. Neid võimalusi võib täiendavalt uurida.
Ferner ist zu gewährleisten, dass die Entwicklungspolitik der EU einen nachhaltigen, unmittelbaren Beitrag zur Verbesserung des Regierungshandelns in den Partnerländern leistet und die Entwicklungshilfe tatsächlich wirkt. Dazu gehören die vermehrte Konzentration auf Projekte mit erheblichem EU-Mehrwert und klare, ziel- und ergebnisorientierte Partnerschaftsvereinbarungen. Die Erfahrungen mit den unterschiedlichen Finanzierungsregeln für den Europäischen Entwicklungsfonds und das Finanzierungsinstrument für die Entwicklungszusammenarbeit wirft erhebliche Probleme in Bezug auf Effizienz, Flexibilität und Demokratiefestigkeit der Verfahren auf, die weiter geprüft werden sollten.
Täiendavad prioriteedid on selle tagamine, et ELi arengupoliitika annaks tugeva ja otsese panuse valitsemistavade märkimisväärsesse parandamisse partnerriikides, ja abi tegeliku mõju parandamise jätkamine. See hõlmab suuremat keskendumist projektidele, mis näitavad olulist ühenduse lisaväärtust, ja partnerluslepingutele, mis on selged, keskendunud ja tulemustele orienteeritud. Kogemused seoses Euroopa Arengufondi ja arengukoostöö rahastamisvahendi praeguse erineva rahastamise korraga on tõstatanud tõhususe, paindlikkuse ja demokraatliku menetlusega seoses olulisi küsimusi, mida on vaja täiendavalt uurida.
Ferner benötigt die EU ein ausgefeilteres Konzept, um sich dem wandelnden Status ihrer Partner – z.B. Länder der mittleren Einkommensgruppe und Schwellenländer - anzupassen, bei denen Bereiche wie Wirtschafts-, Umwelt- oder Sozialpartnerschaften neben den reinen Entwicklungsaspekten immer stärker in den Vordergrund rücken.
Lisaks on ELil vaja kaaluda, kuidas saaks välja töötada partnerite muutuvat laadi käsitleva keerukama lähenemisviisi näiteks keskmise sissetulekuga riikide ja tärkava turumajandusega riikide korral, kelle puhul on arenguküsimuste kõrval üha olulisemaks muutumas koostööküsimused sellistes valdkondades nagu majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpartnerlus.
Enge und funktionierende Beziehungen mit den unmittelbaren Nachbarländern
Tihedad ja tulemuslikud suhted ELi lähimate naabritega
Die unmittelbare Nachbarschaft der EU mit etwa 300 Millionen Menschen birgt ein großes Potenzial für die EU. Wenn die EU langfristig Wohlstand und Stabilität sichern und ihre Rolle als globaler Akteur unter Beweis stellen will, muss sie wirksam für ihre Werte eintreten und die wirtschaftliche Entwicklung in ihrer unmittelbaren Nachbarschaft fördern. Die finanzielle Unterstützung kann einen guten Hebel für eine wirkungsvolle Nachbarschaftspolitik darstellen. Dabei sollten den Nachbarn vor allem glaubwürdige Reform- und Kooperationsanreize unabhängig davon geboten werden, ob sie über eine langfristige Beitrittsperspektive verfügen oder nicht. Eine spezifische Unterstützung sollte vor allem im Zusammenhang mit weitreichenden, umfassenden Freihandelsabkommen und einer Anpassung an das Binnenmarktrecht gewährt werden. Bereiche, die eng mit dem Binnenmarkt zusammenhängen und zu den strategischen Prioritäten der EU zählen, wie Energie, Migration, Grenzschutz und Umweltschutz, sollten Vorrang genießen. Besonderes Augenmerk sollte dem Aufbau von Kapazitäten und Institutionen gewidmet werden.
ELi naabruskond oma ligikaudu 300 miljoni elanikuga kujutab endast ELi jaoks olulist võimalust. Pikaajalise jõukuse ja stabiilsuse kindlustamiseks ja selleks, et tõestada oma suutlikkust täita oma kohustusi üleilmse partnerina, tuleb ELil tulemuslikult edendada oma väärtusi ja toetada majandusarengut oma piiride lähistel. Rahaline toetus võib olla oluline hoob tulemusliku naabruspoliitika kohaldamiseks. Siin peaks rõhuasetus olema ELi naabritele usaldusväärsete reformi- ja koostööalgatuste pakkumisel, olenemata sellest, kas nad on pikas perspektiivis oma sihiks seadnud ELiga ühinemise või mitte. Erilist toetust tuleks eelkõige pakkuda põhjalike ja ulatuslike vabakaubanduslepingute ning ühtse turu õigustikuga vastavusseviimise kontekstis. Prioriteetideks tuleks seada valdkonnad, mis on lähedased õigustikule ja ELi enda strateegilistele prioriteetidele, nagu energeetika, ränne ja piirikontroll ning keskkonnakaitse, pöörates erilist tähelepanu suutlikkuse suurendamisele ja institutsioonide ülesehitamisele.
Bereits jetzt bietet die Nachbarschaftspolitik eines der besten Beispiele dafür, wie der gemeinsame Einsatz von EU-Haushalt und den europäischen Finanzinstituten maximale Investitionen bewirken kann. Die Bereitstellung von 117 Mio. EUR aus dem EU-Haushalt für Kombinationsmechanismen hatte eine Investition europäischer Finanzinstitute von 7 Mrd. EUR zur Folge. Dieses Konzept könnte weiterentwickelt werden.
Naabruspoliitika on juba olnud üks selgemaid näiteid ELi eelarve ja Euroopa finantseerimisasutuste vahelisest koostööst selle nimel, et pakkuda finantsvõimendust sotsiaalvaldkonna ja majanduse arengusse tehtavale maksimaalsele investeeringule. Toetuste ja laenude ühendamiseks ettenähtud mehhanismide jaoks ELi eelarvest eraldatud 117 miljoni euro suurusele kulukohustusele on järgnenud 7 miljardi euro suurune Euroopa finantseerimisasutuste investeering. Seda lähenemisviisi võiks veelgi edasi arendada.
3.6. Verwaltungsausgaben
3. 7. Halduskulud
Im aktuellen Finanzrahmen sind 5,7 % des Haushalts für Verwaltungsausgaben angesetzt. Darunter fallen nicht nur die Kosten sämtlicher Organe für Personal, IT-Ausstattung und Gebäude, sondern auch die Kosten für die Verwendung von 23 Sprachen. Nachdem die Organe die Einstellung von Mitarbeitern aus den neuen Mitgliedstaaten weitgehend abgeschlossen haben, sollte der Personalbestand konstant bleiben. Seit 2007 hat die Kommission auf neue Stellen verzichtet und die politische Prioritätensetzung mit Umschichtungen des vorhandenen Personals zu bewältigen versucht. Über die unmittelbaren Erweiterungsfolgen hinaus hatte sie kein zusätzliches Personal beantragt. Rat, Parlament und andere Organe haben in Zusammenhang mit dem Vertrag von Lissabon einige zusätzliche Stellen gefordert. Die Arbeitsaufnahme des EAD wird anfänglich zusätzliche Stellen für die Einstellung von Diplomaten aus den Mitgliedstaaten erforderlich machen, auch wenn dieser Prozess langfristig nach Möglichkeit haushaltsneutral verlaufen sollte.
Praeguse finantsraamistiku kohaselt kasutatakse 5,7 % eelarvest halduskuludeks. See hõlmab mitte ainult kõigi institutsioonide personalikulusid, IT-kulusid ja hoonetega seotud kulusid, vaid ka kulu, mis kaasneb töötamisega 23 keeles. Nüüd, mil erinevad institutsioonid on uutest liikmesriikidest personali värbamisega suures osas ühele poole saanud, peaks personali arv stabiliseeruma saavutatud tasemel. Tegelikult on komisjon alates 2007. aastast kohaldanud oma töös nullkasvu põhimõtet, kasutades uute prioriteetidega tegelemiseks olemasoleva personali ümberpaigutamist, ega ole taotlenud laienemise tagajärjel loodud ametikohtadele lisaks muid täiendavaid ametikohti. Nõukogu, parlament ja teised institutsioonid on taotlenud mõnesid täiendavaid ametikohti seoses Lissaboni lepinguga. Euroopa välisteenistuse loomine vajab esialgu täiendavaid ametikohti, et toetada liikmesriikide diplomaatide värbamist, kuigi aja jooksul peaks kogu protsessi puhul olema eesmärgiks seatud neutraalsus eelarve seisukohast.
Bei der Ausarbeitung des nächsten Finanzrahmens muss nachdrücklich mehr Effizienz und Leistung auf der Ebene der Verwaltungsressourcen angestrebt werden. Deshalb ist zu prüfen, inwieweit durch Rationalisierung sowie durch gemeinsame Verfahren, Instrumente und Ressourcen die Kosten für die Organe und Agenturen der EU gesenkt werden können. Die Kommission hat beispielsweise eine umfassende Untersuchung eingeleitet, wie sie die Leistung ihrer IT-Systeme verbessern und Einsparungen erzielen könnte. Gemeinsame Einsparungen durch den Aufbau gemeinsamer oder geteilter IT-Systeme für alle Organe wären denkbar. Die interinstitutionelle Zusammenarbeit könnte auch Vorteile in Bereichen wie der Übersetzung oder der Dokumentenverwaltung erbringen. Auch die Konzeption der Ausgabenprogramme, die sowohl für die Kommission als auch für die Partner mit beträchtlichen Verwaltungslasten verbunden ist, könnte überdacht werden. Die Kommission wird weiter bestrebt sein, Personal vornehmlich auf prioritäre Bereiche umzulenken, Überkapazitäten abzubauen und die mit der Durchführung der Politik betrauten Dienststellen zu stärken. Sie wird ihre Verwaltungsausgaben - und die der Agenturen - mit Blick auf den nächsten Finanzrahmen auf den Prüfstand stellen und nach Wegen suchen, wie neue Herausforderungen mit den bestehenden Ressourcen bewältigt und die Notwendigkeit einer reibungslosen Programmdurchführung und die Eindämmung der Verwaltungskosten in Einklang gebracht werden können.
Osa järgmise finantsraamistiku paketi kindlaksmääramise tööst peab olema haldusvahendite tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamise võimaluste põhjalik otsing. See eeldab, et uuritakse, kuidas menetluste, töövahendite ja ressursside ratsionaliseerimine ja ühine kasutamine saaks piirata ELi institutsioonide ja ametite tegevusega kaasnevaid kulusid. Näiteks on komisjon just algatanud olulise analüüsi oma IT-vahendite kasutamise kohta, mille eesmärk on suurendada tulemuslikkust ja saavutada sääst. See võib viia ühise säästu saavutamiseni kõigi institutsioonide ühiste või jagatud IT-süsteemide väljatöötamise kaudu. Samalaadsest institutsioonidevahelisest koostööst võiks saada kasu sellistes valdkondades nagu kirjalik tõlge või dokumendihaldus. Veel üks valdkond on kuluprogrammide endi kavandamine, kus peaks oluliseks kaalutluseks olema nii komisjoni kui ka partnerite halduskoormus. Samal ajal jätkab komisjon personali ümberpaigutamist, et keskenduda prioriteetidele, vähendada üldkulusid ja suurendada nende inimeste arvu, kes töötavad eesliini poliitikavaldkondades. Komisjon vaatab enda ja oma ametite halduskulud läbi osana uueks finantsraamistikuks tehtavatest ettevalmistustest, et määrata kindlaks viisid, kuidas astuda vastu uutele väljakutsetele olemasolevate vahendite piires. See hõlmab muu hulgas sobiva tasakaalu leidmist programmide tulemusliku rakendamise ja halduskulude kasvu vältimise vahel.
Alle EU-Organe werden eine straffe Haushaltsdisziplin wahren müssen, um die Verwaltungsausgaben künftig zu begrenzen.
Üldiselt peavad kõik ELi institutsioonid järgima ranget distsipliini, et tagada halduskulude kontrolli all hoidmine tulevikus.
4. Eine ergebnisorientierte Ausgabenpolitik
4. TULEMUSLIK EELARVE
Eine starke Zielorientierung der EU-Finanzierungen ist unabdingbar, aber nicht ausreichend. Auch die Art und Weise der Mittelverwendung muss ergebnisgerecht sein. Wenn sich die Investitionen der Steuerzahler in den EU-Haushalt auszahlen sollen, muss die nächste Generation der Finanzprogramme überarbeitet und auf das Ziel Wirksamkeit ausgerichtet werden.
Sihipärane kulutamine on hädavajalik, kuid sellest ei piisa. Kulutamine peab toimuma ka nii, et see annaks tulemusi. Et avaliku sektori investeeringud ELi eelarvesse ära tasuks, tuleb järgmise põlvkonna finantsprogrammid ümber töötada, tõstes tähtsaimaks kaalutluseks tulemuslikkuse.
4.1. Der Haushalt der EU als Instrument zur Erschließung zusätzlicher Mittel
4.1. Eelarve kasutamine investeeringute finantsvõimendusena
Je besser es gelingt, für strategische Investitionen mit hohem europäischen Mehrwert zusätzliche Mittel und Finanzierungen zu erschließen, desto größere Wirkung entfalten die EU-Finanzierungen. Mit innovativen Finanzierungsinstrumenten ließen sich möglicherweise umfangreiche neue Finanzierungsquellen für strategische Investitionen erschließen. Projekte mit langfristigem wirtschaftlichem Potenzial sollten durchgehend so konzipiert sein, dass die EU-Fördermittel im Rahmen einer Partnerschaft mit Mitteln aus der Privatwirtschaft und dem Bankensektor kombiniert werden, insbesondere im Rahmen der Europäischen Investitionsbank (EIB), aber auch mit anderen Partnern wie Entwicklungsbanken der Mitgliedstaaten und der Europäischen Bank für Wiederaufbau und Entwicklung (EBWE). Solche Konzepte erfordern eine enge Koordinierung zwischen den Experten der Kommission und der Banken: die Projekte müssen von den Projektträgern so gestaltet werden, dass sie wettbewerbsfähig sind und einen ausgeprägten europäischen Mehrwert bieten.
ELi eelarve mõju saab suurendada seda enam, mida rohkem saab eelarvet kasutada nii toetuste kui ka rahastamise finantsvõimendamiseks, et toetada strateegilisi investeeringuid kõrgeima Euroopa lisaväärtusega. Uuenduslikud finantsinstrumendid võivad pakkuda olulise uue rahavoo strateegiliste investeeringute jaoks. Pikaajaliste ärilise potentsiaaliga projektide puhul peaks olema normiks, et ELi fonde kasutatakse koostöös era- ja pangandussektoriga, eelkõige Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu, aga ka muude partneritega, nagu liikmesriikide arengupangad ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. See nõuab komisjoni ja pankade oskusteabe tihedat koordineerimist kõrgemal tasemel: sellise lähenemisviisi loogika on, et projekte toetatakse projekti edendajate poolse konkurentsivõimelise rakendamise alusel, keskendudes ELi lisaväärtusele.
Die EIB war ein wichtiger Akteur im Rahmen der europäischen Reaktion auf die Wirtschaftskrise. Sie soll nunmehr auch bei der Reform der europäischen Wirtschaft in Bereichen wie umweltfreundliche Technologien, Infrastruktur und Energieversorgungssicherheit eine wichtige Rolle spielen. Seitens der EIB erfordert dies möglicherweise eine optimierte Kapitalnutzung, einschließlich des verstärkten Einsatzes von Risikoteilungsmechanismen, damit das Kapital der Bank eine größere Hebelwirkung und Reichweite entfaltet. Eine ganze Reihe von Finanzierungsinstrumenten haben die Kommission und die EIB bereits mit Erfolg entwickelt. So war es dank einer Kombination von Finanzhilfen aus dem Haushalt der EU und Darlehen der EIB und anderen Finanzinstituten möglich, die Wirkung von EU-Ausgaben im Außenbereich zu verdreifachen, indem zahlreiche Investitionen von Finanzinstituten erschlossen werden konnten. In Bereichen mit langfristigem Renditepotenzial sollte dieses Vorgehen standardmäßig angewandt werden, wobei für Mischinstrumente neue Vorschriften gelten sollten.
EIP andis suure panuse Euroopa panuse sellesse, kuidas Euroopa reageeris majanduskriisile. Nüüd mängib ta juhtrolli Euroopa majanduse reformimisel sellistes valdkondades nagu keskkonnahoidlik tehnoloogia, infrastruktuur ja energiajulgeolek. See võib osutada vajadusele optimeerida EIP kapitali, sealhulgas suurendada riskijagamismehhanismide kasutamist, et võimaldada panga vahendite suuremat finantsvõimendust ja suurendada panga tegevusulatust. Komisjon ja EIP on juba töötanud edukalt välja hulga ühiseid finantsinstrumente. ELi eelarvetoetuste ning EIPlt ja muudelt finantsasutustelt saadud laenude kooskasutamine on võimaldanud kolmekordistada ELi väliskulutuste finantsmõju, meelitades ligi mitmekordse koguse investeeringuid finantsasutustelt. See tuleks kujundada normiks pikaajalise ärilise potentsiaaliga valdkondades, kusjuures segainstrumentide kasutamist peaksid reguleerima uued eeskirjad.
Ausgabenprogramme müssen im Allgemeinen die Bedürfnisse privater Investoren berücksichtigen – z. B. in puncto Vorlaufzeit and Aufwändigkeit der Verfahren – sehr genau definierte Ziele haben und mit strengen Kriterien vorgeben, wann die EU-Finanzierung für kommerziell tragfähig werdende Projekte endet. Die EU sollte sich mögliche Einnahmen vonseiten der Nutzer der Infrastruktur (z.B. Mautgebühren), die auf lange Sicht die Kosten für die Steuerzahler begrenzen können, nicht vorenthalten. Je mehr solche externen Kosten nach innen verlagert werden können, desto höhere Einnahmen lassen sich erzielen, die dann für andere Investitionen eingesetzt werden und so die Verwirklichung strategischer Ziele, wie die Umstellung auf eine CO2-freie Wirtschaft, beschleunigen können. Finanzierungsinstrumente sollten darauf ausgerichtet sein, erkennbares Marktversagen in den Griff zu bekommen. Außerdem müssen sie auf die jeweilige Lage der nationalen Finanzmärkte, die rechtlichen und ordnungspolitischen Rahmenbedingungen und die Bedürfnisse der Endempfänger abgestimmt sein.
Kulutamisprogrammid peaksid üldiselt olema tundlikud erarahastajate vajaduste suhtes (näiteks ettevalmistusaja ja koormavate menetluste seisukohast), täpsed eesmärkides ja järjekindlad selle suhtes, millal EL peaks lõpetama ärilise elujõulisuse saavutanud projektide rahastamise. EL võiks olla avatum, vaadeldes infrastruktuuri kasutajatelt kogutavaid tuluvooge, näiteks lõivusid, vahendina maksumaksjate pikaajaliste kulude piiramiseks. Samamoodi, mida enam väliseid kulusid saab muuta sisemisteks, seda enam saab genereerida tulusid, aitamaks kaasa strateegiliste eesmärkide (nagu majanduse CO2-heidete vähendamise kiirendamine) saavutamiseks vajalikele investeeringutele. Finantsinstrumendid tuleks keskendada tuvastatavate turuhäirete kõrvaldamisele, võttes arvesse riikide finantsturgude olukorda, õiguslikku ja regulatiivkeskkonda ning lõplike abisaajate vajadusi.
Die neuen Finanzierungsinstrumente des EU-Haushalts müssen durchdacht, integriert und flexibel sein. Sie können in verschiedenen Politikbereichen zum Einsatz kommen, müssen aber in sich kohärent sein. Die Grundmerkmale der Finanzierung sind im Wesentlichen für alle Sektoren gleich: Unternehmen und Projekte benötigen in verschiedenen Entwicklungsphasen Eigenkapital, Fremdkapital, oder eine Mischung daraus. Für den EU-Haushalt kommen prinzipiell zwei Arten von Finanzierungsinstrumenten in Frage, die über zwei allgemeine Mechanismen bei den verschiedenen Ausgabenprogrammen eingesetzt werden können: eine EU-Eigenkapitalplattform und eine EU-Risikoteilungsplattform (einschließlich Garantien). Werden Darlehensgarantien als ein mögliches innovatives Finanzierungsinstrument in Betracht gezogen, so müssen, um einer Überschreitung der Eigenmittelobergrenze vorzubeugen, die Konsequenzen der Bereitstellung von EU-Mitteln sorgfältig analysiert werden, insbesondere in Anbetracht der bestehenden Garantieregelungen. Soll der EU-Haushalt häufiger als Instrument zur Besicherung von Darlehen und Anleihen eingesetzt werden, so muss die Zeichnungskapazität für solche Garantien berücksichtigt werden.
Uued finantsinstrumendid eelarve täitmiseks peavad olema arukad, integreeritud ja paindlikud. Neid võib kasutada mitme erineva poliitilise vajaduse rahuldamiseks, kuid kasutada tuleks järjepidevaid instrumente. Rahastamist reguleerivad seadused on sisuliselt samad, sõltumata asjaomasest sektorist: erinevas arengustaadiumis äriühingud ja projektid vajavad omakapitali või laenu või mõlemaid. ELi eelarve rahastamisvahendid sisuliselt kahesugused ja erinevad kuluprogrammid saavad neid kasutada kahe üldise mehhanismi kaudu: need on ELi omakapitali platvorm ja ELi riskijagamisplatvorm (k.a garantiid). Kui vaadelda laenugarantiide andmise võimalust ühe uuendusliku finantsinstrumendina, tuleb hoolikalt analüüsida ELi eelarve finantsvõimendamise mõju, et järgida omavahendite ülemmäära, võttes eelkõige arvesse olemasolevaid garantiikavu. ELi eelarve üldisem kasutamine laenude ja võlakirjade tagamise vahendina nõuaks selliste tagatiste andmise suutlikkuse asjakohast arvessevõtmist.
4.2. Anleihen für EU-Projekte
4.2. ELi projektivõlakirjad
Die Ausgabe von projektbezogenen EU-Anleihen bietet sich an, weil sie dem Potenzial innovativer Finanzierungsinstrumente und der derzeitigen besonderen Lage der europäischen Wirtschaft Rechnung trägt. In Bereichen wie Energie, Verkehr und IKT ist die Wirtschaft der EU extrem abhängig von der jeweiligen Infrastruktur. Die Modernisierung der europäischen Wirtschaft im Rahmen der Europa 2020-Ziele erfordert kolossale Investitionen.[10] Die EU kann solche Projekte bereits unterstützen, indem sie den Investoren, die über Entwicklungen für die kommenden Jahrzehnte entscheiden, eine kohärente Strategie und einen geeigneten rechtlichen Rahmen bietet. Nach der Finanzkrise üben die Investoren jedoch Zurückhaltung. Selbst für Projekte, die für die EU von strategischer Wichtigkeit sind, gelingt es nicht, die nötigen Finanzmittel zu sichern. Die nationalen Haushalte können die Finanzierung solcher Projekte nicht tragen und die Regierungen suchen nach alternativen Projektträgern, die mehr Verantwortung für die Infrastrukturprojekte übernehmen können. Eine Verzögerung der Projekte birgt die Gefahr, dass der EU der wirtschaftliche und sonstige Nutzen der geplanten Infrastruktur entgeht und sie sich für künftige, teurere Lösungen entscheiden muss.
Uuenduslike finantsinstrumentide loomise võimaluse ja Euroopa tänase majandusolukorra võtab kokku ELi projektivõlakirjade idee. ELi majandus sõltub suurel määral selliste valdkondade nagu energeetika, transport ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuurist. Euroopa 2020. aasta strateegia Euroopa majanduse moderniseerimiseesmärgid nõuavad tohutuid investeeringuid[10]. EL saab juba praegu aidata sellistele projektidele kaasa, pakkudes investoritele järjekindlat strateegilist nõu otsuste tegemiseks mitmeks aastakümneks ning asjakohast reguleerivat raamistikku. Kuid investorid on finantskriisi järel ebakindlad. Raske on tagada ELile olulist strateegilist huvi pakkuvate projektide vajalikku rahastamist. Liikmesriikide eelarved ei suuda selliste projektide rahastamist üle võtta ning liikmesriigid otsivad alternatiivseid lahendusi tulemaks toime suurema vastutusega infrastruktuuri eest. Projektidega viivitamine võib jätta ELi ilma infrastruktuuri pakutavatest majanduslikest ja muudest eelistest ning toob kaasa kallimate lahenduste ohu tulevikus.
Mit Anleihen für EU-Projekte könnte die klaffende Finanzierungslücke geschlossen werden, sie böten Projekten, die mit größeren Investitionen verbunden sind, die Gewähr, dass ihnen die erforderlichen Finanzmittel zufließen. Die Europäische Investitionsbank sowie andere große Finanzinstitute leisteten mit ihren Direktdarlehen bereits einen wichtigen Beitrag, insbesondere die EIB ist der Finanzkrise mit einer erheblichen Ausweitung ihres Darlehensumfangs begegnet. Doch der im Bereich Infrastruktur bestehende Mittelbedarf ist so hoch, dass die EU unterstützend eingreifen muss, um Anreize für private Investitionen zu schaffen.
ELi projektivõlakirjad luuakse selle lõhe täitmiseks, pakkumaks piisavat kindlust, et suured investeerimisprojektid suudaksid meelitada ligi vajalikku toetust. Euroopa Investeerimispank ja muud suuremad finantsasutused annavad juba suure panuse otselaenude kaudu. Eriti EIP on reageerinud kriisile laenude mahu olulise suurendamisega. Kuid infrastruktuuri probleemid on nii suured, et EL vajab abi erasektori vahendite kaasamisel.
Dazu könnten EU-Haushaltsmittel in dem Maße zur Sicherung eines verbesserten Ratings von Projekten eingesetzt werden, dass sich auch die EIB, andere Finanzinstitute und private Investoren wie Pensionsfonds und Versicherungsunternehmen interessiert zeigen. Die EU- und/oder EIB-Bürgschaften würden von privater Seite eingerichteten Instrumenten zugute kommen, die weitere Drittmittel beschaffen. Für eine solche Fazilität würden nur Projekte in Frage kommen, die für die EU von strategischem Interesse sind und bestimmte Rentabilitätskriterien erfüllen. Die finanzielle Unterstützung würde nicht Mitgliedstaaten oder Sektoren im voraus zugewiesen, sondern in jene Projekte gehen, die in entsprechendem Umfang private Mittel aufbringen. Die Rückzahlungsdauer hinge von der Bewertung der Zeitdauer ab, die das jeweilige Projekt braucht, um Rentabilität zu erreichen.
Seda oleks võimalik saavutada, toetades projekte assigneeringutega ELi eelarvest nende krediidireitingu parandamiseks vajalikul määral, et meelitada sellega ligi EIP, muude finantsasutuste ning era-kapitalituru investorite, nagu pensionifondide ja kindlustusseltside vahendeid. Erifondidele, mille erasektor on loonud projektile kapitalituru toetuse saamiseks, antaks ELi ja/või EIP garantiid. Sellistest vahenditest rahastatavad projektid peaksid näitama ELi strateegilist huvi ja vastama kindlatele elujõulisuskriteeriumidele. Seega ei saa toetust liikmesriikide- või sektoriteüleselt ette planeerida, vaid see voolaks nendesse projektidesse, mis suudavad meelitada ligi sobivaid rahalisi vahendeid erasektorilt. Tagasimaksmise tähtajad sõltuksid hinnangust, millise aja jooksul projekt saavutab elujõulisuse.
4.3. Großprojekte
4.3. Suurprojektid
Großprojekte, die über viele Jahre mit mehreren Milliarden EUR finanziert werden müssen, sind ganz besondere Fälle. Auf diesem Gebiet hat die EU mit Projekten wie Galileo, ITER und GMES bereits einige Erfahrung. Diese Projekte sind von großer strategischer Wichtigkeit und bergen möglicherweise langfristiges wirtschaftliches Potenzial . Sie können ohne transnationale Zusammenarbeit nicht gelingen. Allerdings kommt es bei solchen Projekten häufig zu erheblichen Kostenüberschreitungen, und sie eignen sich nicht für eine direkte Mittelverwaltung durch die EU-Organe. Die finanziellen Unwägbarkeiten lassen sich mit der Art der Haushaltsplanung der EU nicht vereinbaren. Eine Alternativlösung wäre, dass die Projektträger eine separate Einrichtung schaffen, an deren wirksamen Management die EU ein aktives Interesse hätte, die konstante Jahresbeiträge aus dem Haushalt der EU erhielte und bei der nicht davon ausgegangen würde, dass die EU etwaige Finanzlücken ausgleicht.
Erilisi probleeme tekitavad suurprojektid, mis nõuavad mitmeid miljardeid eurosid pika aja jooksul. EL omandab märkimisväärseid kogemusi selliste projektidega nagu Galileo, ITER, ja GMES. Nende projektide suur strateegiline tähtsus on ilmne ja neil võib olla pikaajaline äriline potentsiaal. Need projektid vajavad toimimiseks rahvusvahelist koostööd. Kahjuks kaasnevad nendega ka märkimisväärsed ülekulud ja nende eelarvet on ELi institutsioonidel raske otse täita. Eelarveline ebakindlus ei sobi hästi kokku ELi eelarve kavandamise viisiga. Alternatiiviks projekti edendajatele oleks luua toetusstruktuur eraldi üksusena, mille vastu EL tunneb aktiivset huvi, et tagada tulemuslik juhtimine, ja millesse ELi eelarvest antaks kindel iga-aastane panus, eeldamata, et EL peaks kompenseerima mingeid puudujääke.
4.4. Mit dem Einsatz von Haushaltsmitteln Anreize schaffen
4.4. Vahendite kasutamise motiveerimine
Der Haushalt der EU ist ein wirksames Instrument zur Unterstützung von Reformen – wie an der derzeitigen Diskussion über den Einsatz finanzieller Sanktionen und Anreize im Zusammenhang mit der Einhaltung des Stabilitäts- und Wachstumspakts zu erkennen ist. Es gibt daher keinen Grund, diesen Anreiz nicht auch dazu einzusetzen, die wirksame Durchführung von Programmen sicherzustellen. Die in Bezug auf die Kohäsionspolitik erläuterten Vorschläge könnten auch in anderen Konstellationen verwirklicht und auf alle Ausgabenbereiche ausgedehnt werden, indem die Bewilligung der Haushaltsmittel vom Erreichen spezifischer, im voraus festgelegter Ziele abhängig gemacht wird. Andere angedachte Möglichkeiten wären, für die meisten Programme eine EU-weite Reserve zu bilden oder die Kofinanzierungsbeträge leistungsabhängig zu gestalten. In allen diesen Fällen ist von zentraler Bedeutung, dass die Gleichbehandlung aller Mitgliedstaaten sichergestellt ist und dass die Abläufe transparent und automatisch sind.
Nagu tunnistatakse käimasolevas debatis finantssanktsioonide ja stiimulite kasutamise üle stabiilsuse ja kasvu pakti järgimise tagamiseks, võib ELi eelarve olla reformi võimas mõjur. Seega on põhjust kasutada seda mõju programmide puhul nende tulemusliku täitmise tagamiseks. Eespool nimetatud, ühtekuuluvuspoliitikat järgivaid ideesid saaks kohaldada muudeski kontekstides ja levitada neid kõigisse kuluvaldkondadesse, määrates kindlaks konkreetsed sihid, millest vahendite jagamine sõltuks. Muudeks lähenemisviisideks oleks ELi-üleste reservide loomine enamiku programmide puhul või kaasrahastamise määrade muutmine vastavalt tulemustele. Kõigil neil juhtudel oleks oluline tagada kõigi liikmesriikide õiglane kohtlemine, läbipaistvus ja automaatsus.
Dafür sind ein anderer Ansatz und andere Instrumente erforderlich. Für die Programme müssen konkrete, messbare, erreichbare, sachgerechte und mit einem Datum versehene Ziele sowie geeignete Leistungsindikatoren festgelegt werden. Damit ein auf Anreizen basierendes System gut funktioniert, müssen eindeutige Bewertungskriterien vorgegeben sein und systematisch eingehende Bewertungen vorgenommen werden. Bewertungen, die systematisch und zu den richtigen Zeitpunkten vorgenommen werden, eignen sich hervorragend dazu, den Mehrwert der Ausgaben der EU zu maximieren.
See nõuab erinevat lähenemist ja erinevaid vahendeid. Programmid peaksid võimaldama määratleda konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja ajastatud eesmärke ning sobivaid tulemusnäitajaid. Enne kui stiimulite süsteem saab rahuldavalt töötada, on vaja selgeid hindamiskriteeriume ning süstemaatilist ja laiendatud hindamist. Süstemaatiliselt ja õigeaegselt kohaldatav hindamine võib mängida keskset rolli ELi kulutuste lisaväärtuse maksimeerimise üldistes jõupingutustes.
4.5. Ein den Prioritäten entsprechender Haushaltsplan
4.5. Prioriteete peegeldav struktuur
Bereits die Art, wie der Haushalt aufgebaut ist, spielt für die Kommunikation und die Erreichung der mit den Ausgaben verfolgten Ziele und Zwecke eine wichtige Rolle. Ein Haushaltsplan, der in seinem Aufbau und in seiner Gewichtung die politischen Ziele der EU widerspiegelt, birgt einen hohen Mehrwert. Mit dem derzeitigen Eingliederungsplan wurden in dieser Hinsicht bereits Fortschritte erzielt, doch könnte in einem weiteren Schritt der Versuch unternommen werden, entweder die Anzahl der Rubriken auf ein Minimum zu reduzieren oder die Gliederung des Haushaltsplans an den Europa 2020-Zielen auszurichten. Im Rahmen der ersten Option könnte die Zahl der Rubriken auf 3 gekürzt werden: Interne Ausgaben, Externe Ausgaben und Verwaltungsausgaben. Wird die zweite Option gewählt, so könnten die derzeitigen Rubriken 1 bis 3 durch drei Teilrubriken ersetzt werden, die sämtliche Politiken umfassen, deren Schwerpunkt sich unter den drei Aspekten des Zieles intelligentes, nachhaltiges und integratives Wachstum einordnen lässt, und daneben könnte eine vierte "interne" Teilrubrik für den Themenbereich Unionsbürgerschaft bestehen bleiben. Die übrigen Ausgaben könnten in zwei Rubriken zusammengefasst werden, einer Rubrik Außenpolitik (bisherige Rubrik 4) und einer Rubrik Verwaltungsausgaben.
Eelarve struktuur on iseenesest oluline vahend kulutuste otstarbest ja eesmärkidest teavitamiseks ja nende saavutamiseks. Eelarvel, mille struktuur ja tasakaal peegeldavad ELi poliitilisi prioriteete, on ilmseid eeliseid. Praeguse struktuuri kavandamisel tehti selles suunas teatavaid edusamme, kuid sammuks edasi oleks kas vähendada rubriikide arvu miinimumini või ehitada eelarve üles Euroopa 2020. aasta strateegia ümber. Esimene võimalus võiks koosneda kolmest rubriigist: sisekulud, väliskulud ja halduskulud. Teine võimalus oleks asendada praegused rubriigid I–III kolme alamrubriigiga, mis hõlmaks poliitikavaldkondi, mille raskuskese oleks arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval majanduskasvul, ning lisada neljas, „sisemine” alamrubriik kodakondsuspoliitika jaoks. Neid täiendaks kaks viimast rubriiki, millest üks hõlmaks välispoliitikat (praegune IV rubriik) ja teine haldust.
4.6. Geltungsdauer des mehrjährigen Finanzrahmens
4.6. Mitmeaastase finantsraamistiku kestus
Ein mehrjähriger Finanzrahmen garantiert langfristige Kohärenz und Berechenbarkeit der Ausgaben. Ferner gewährleistet er Haushaltsdisziplin und das Funktionieren des Haushaltszyklus. Jedoch ist jeder Finanzrahmen das Ergebnis politischer Entscheidungen, die sich wandelnde politische Präferenzen widerspiegeln müssen.
Mitmeaastane finantsraamistik võimaldab pikaajalist järjepidevust ja prognoositavust. Samuti tagab see eelarvedistsipliini ja eelarvetsükli sujuva toimimise. Ometi on iga raamistiku eelduseks poliitilised otsused, mis peavad peegeldama poliitilisi eelistusi.
Die letzten drei Finanzrahmen wurden jeweils für einen Zeitraum von sieben Jahren vereinbart. Das Europäische Parlament[11] und einige Teilnehmer an der der öffentlichen Konsultation vertreten die Ansicht, dass dieser Zeitraum auf fünf Jahre verkürzt werden sollte. Einer der Hauptgründe dafür ist das Bestreben, den Zeitraum an die Mandatsperiode des Europäischen Parlaments und der Kommission anzugleichen. Bei Zugrundelegung eines Fünfjahreszeitraums hätte jede Kommission die Gelegenheit, einen Finanzrahmen vorzuschlagen, und jedes Parlament, diesen auszuhandeln, auch wenn sich dann die Umsetzung dieses Finanzrahmens nicht mit ihrer Mandatsperiode decken würde. Ein Fünfjahreszeitraum böte den Vorteil, dass neue Erfordernisse besser berücksichtigt werden können, aber auch den Nachteil, dass die Vorlaufzeiten verkürzt würden: Programme, die über längere Zeiträume laufen, können nicht nur weitreichendere Veränderungen bewirken, sondern sind möglicherweise auch besser mit den Investitionsprofilen des privaten Sektors vereinbar . In Bezug auf den anvisierten Zeithorizont bestünde eine weitere Möglichkeit darin, einen Siebenjahreszeitraum anzusetzen und nach fünf Jahren eine eingehende Überprüfung vorzusehen, damit speziell im Hinblick auf die Europa 2020-Ziele letzte Umschichtungen vorgenommen werden können. Dadurch würde der Vorgriff auf die Zukunft vermieden.
Kolm viimast finantsraamistikku koostati seitsmeks aastaks. Euroopa Parlament[11] ja mõned avalikus konsulteerimises osalenud on võtnud seisukoha, et kestust tuleks vähendada viiele aastale. Peamine põhjendus oli kestuse ühtlustamine Euroopa Parlamendi ja komisjoni ametiaja pikkusega. Viieaastane periood võimaldaks igal komisjonil teha finantsraamistiku ettepanek ja igal parlamendil selle üle läbirääkimisi pidada, ehkki nad ei näeks raamistiku elluviimist. Samuti pakuks viieaastane periood positiivsena võimaluse võtta arvesse uusi vajadusi ja negatiivsena ettevalmistusaegade lühenemise: pikem kestus ei võimaldaks programmidel üksnes tuua kaasa sügavamaid muudatusi, vaid see sobiks ka paremini erasektori investeeringurutiini. Teise võimalusena, mis keskenduks konkreetsetele tähtaegadele, pakuti seitsmeaastast perioodi koos suurema vahekokkuvõttega viie aasta järel, mis võimaldaks teha eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegiat arvestavaid ümberpaigutusi. Sellega välditaks eelkõige plaanides tulevikust etteruttamist.
Die größten Vorzüge bietet aber sicherlich ein Zehnjahreszeitraum mit einer umfassenden Halbzeitüberprüfung („5+5“). Mit diesem Ansatz könnten die einmal gesetzten Prioritäten komplett neu ausgerichtet werden. Gesamtobergrenzen und die wichtigsten Rechtsinstrumente könnten für zehn Jahre festgelegt werden, während über die Mittelverteilung innerhalb der Rubriken und die Prioritäten innerhalb der Programme und Instrumente im Rahmen der Überprüfung neu entschieden werden könnte. Eine Möglichkeit, eine solche Flexibilität zu erlauben, bestünde in der Bildung größerer Reserven und Spielräume in allen Teilen des Haushalts .
Kuid kõige atraktiivsemaks lahenduseks võib olla märkimisväärse vahekokkuvõttega kümneaastane periood („5+5”). Selle lähenemisviisi puhul oleks võimalus prioriteete suurel määral ette kavandada. Üldised ülemmäärad ja põhilised õigusaktid saaks kinnitada kümneks aastaks. Kuid vahendite jaotus rubriikide vahel ja prioriteetide seadmine programmide ja instrumentide raames võiks jääda ümberhindamiseks avatuks. Üheks võimaluseks oleks võimaldada seda, hoides igas eelarve osas märkimisväärseid reserve ja varusid.
4.7. Berücksichtigung sich ändernder Umstände
4.7. Reageerimine muutuvatele asjaoludele
Eine der schwierigsten Aufgaben bei der Aufstellung des Haushalts ist es, jeweils den richtigen Kompromiss zwischen Berechenbarkeit und Flexibilität zu finden. Es ist jedoch unumstritten, dass sich der derzeitige Haushalt als zu unflexibel erwiesen hat und nicht geeignet ist, auf unvorhergesehene Ereignisse zu reagieren. Die Fälle, in denen die EU in der Vergangenheit mit äußerster Dringlichkeit auf externe Ereignisse reagieren musste (Tsunami, Naher Osten), sowie die absolut notwendige Reaktion im Falle der Wirtschaftskrise haben die Schwachstellen des derzeitigen Konzepts erkennen lassen. Wenn für die Wirksamkeit der Ausgaben die Zielausrichtung so wichtig ist und gleichzeitig sich ändernde Umstände eine Neuausrichtung der Prioritäten verlangen, wird deutlich, wie sehr die Rigidität des Haushalts die Qualität der Mittelverwendung beeinträchtigt. Das Europäische Parlament und der Rat überwachen völlig zurecht sehr genau die Änderungen bei der Zweckbestimmung der Ausgaben. Doch sollten sowohl der Spielraum für solche Änderungen als auch die Verfahren für diese Überwachung angepasst werden. Wie die Erfahrung zeigt, hat sich die zunächst offensichtlich erscheinende Lösung, die Spielräume zu erhöhen, wegen der Notwendigkeit, Mittel bereits vorab zuzuweisen, als nicht möglich erwiesen. Als Alternativlösung böte es sich an, einen festen Prozentsatz, beispielsweise 5 %, zu vereinbaren. Es wäre auch denkbar, dass dieser Prozentsatz in den ersten fünf Jahren des Finanzrahmens niedriger und für den restlichen Fünfjahreszeitraum höher angesetzt wird, oder dass er von Jahr zu Jahr ansteigt. Dadurch würde die Möglichkeit geschaffen, im Zuge der Halbzeitüberprüfung besser auf neue Prioritäten einzugehen. Ferner könnte die Flexibilität erhöht werden, indem
Üks raskemini saavutatavaid tasakaalusid eelarves on tasakaal prognoositavuse ja paindlikkuse vahel. On siiski selge, et praegune eelarve on osutunud sündmuste survega toimetulekuks liiga paindumatuks. Pakiline vajadus ELi reaktsiooni järele välissündmustele, nagu tsunami ja Lähis-Ida sündmused, millele järgnes vajadus reageerida majanduskriisile, on näidanud praeguse lähenemisviisi puudusi. Kuna tulemusliku kulutamise jaoks on oluline seada õigeid sihte ja muutuvad asjaolud sunnivad muutma prioriteete, alandab eelarve jäikus ilmselgelt kulutamise kvaliteeti. On õige, et Euroopa Parlament ja nõukogu teostavad asjakohast järelevalvet kulutamise suundade muutumise üle. Kuid reformimist vajavad nii muutuste võimalik ulatus kui ka järelevalvemenetlused. Kogemused näitavad, et selline ilmne lahendus nagu varude suurendamine ei ole osutunud võimalikuks, arvestades survet kulutamise etteplaneerimiseks. Seepärast võiks leppida kohustusliku näitajana kokku kindla protsendimäära – näiteks 5 %. Selle näitaja võiks määrata finantsperioodi esimeseks 5 aastaks madalamal tasemel ja ülejäänud perioodiks kõrgema protsendimäärana, või määrata see kindlaks iga-aastaselt suurenevana. See võimaldaks võtta vahekokkuvõtte tegemisel paremini arvesse uusi prioriteete. Muud paindlikkuse suurendamise võimalused on:
- innerhalb des jeweiligen Haushaltsjahres eine gewisse Flexibilität für die Mittelumschichtung zwischen Rubriken (bis zu einem festgelegten Betrag) ermöglicht wird ;
- määrata igaks aastaks rubriikidevahelisele ümberpaigutamisele kindel piirmäär;
- die Möglichkeit geschaffen wird, innerhalb vereinbarter Grenzen die nicht genutzten Spielräume des Vorjahres zu übertragen;
- kanda kasutamata varud üle ühest aastast järgmisse, samuti kokkulepitud piirmääradega;
- ermöglicht wird, innerhalb der Mehrjahres-Mittelausstattung einer Rubrik Mittel auf frühere oder spätere Jahre frei zu verschieben, so dass antizyklische Maßnahmen und im Falle schwerer Krisen wirkungsvolle Abhilfemaßnahmen getroffen werden können;
- vabadus koondada kulutamine rubriigi mitmeaastase rahastamiskava algusesse või lõppu, et võimaldada tsüklilisusevastaseid meetmeid ja mõttekat reageerimist suurematele kriisidele;
- die Mittelausstattung oder der Anwendungsbereich des Flexibilitätsinstruments und der Soforthilfereserve ausgeweitet und diese beiden Instrumente gegebenenfalls zusammengeführt werden.
- suurendada olemasoleva paindlikkusinstrumendi ja hädaabireservi suurust, laiendada nende kasutusala ning võimalusel need ühendada.
Die derzeitige Flexibilität in Höhe von 0,03%, über die mit qualifizierter Mehrheit beschlossen werden kann, sollte ebenfalls bestehen bleiben, da sie eine Abweichung von den vorgesehenen Obergrenzen erlaubt und damit eine wichtige Pufferfunktion erfüllt.
Säilitada tuleks ka praegused kvalifitseeritud häälteenamusel põhinevad 0,03 %-lised paindlikkusmeetmed kui oluline turvaventiil, mis võimaldab piiratud hälbeid ettenähtud ülemmääradest.
Mit diesen Änderungen müsste ein generelles Umdenken verbunden sein. Anstatt wie in der Vergangenheit schwerpunktmäßig Mittelausstattungen im Vorhinein auf Dauer festzulegen, sollten die knappen EU-Mittel in Zukunft eher für strategische Investitionen von begrenzter Dauer verwendet werden, und der Erhalt von Zuwendungen aus dem EU-Haushalt sollte prinzipiell von Ergebnissen abhängig gemacht werden.
Kõik need muudatused peaksid kaasnema mõtteviisi muutusega. Rõhk peaks nihkuma püsivatelt ja ettemääratud finantsassigneeringutelt piiratud kestusega strateegiliseks investeerimiseks mõeldud nappide ELi ressursside kasutamisele ja eeldusele, et vahendite saamine sõltub tulemustest.
4.8. Einfachere Verfahren und weniger Verwaltungsaufwand
4.8. Ebavajaliku halduskoormuse lihtsustamine ja minimeerimine
Die öffentliche Konsultation hat eindeutig ergeben, dass die Haushaltsvollzugsverfahren und Kontrollanforderungen zu kompliziert sind und einen echten Hinderungsgrund für die Teilnahme an EU-Programmen darstellen können. Die EU ist verpflichtet, dafür zu sorgen, dass die Haushaltsmittel korrekt ausgegeben werden; das sollte sie aber nicht davon abhalten, den Verwaltungsaufwand für die Mittelempfänger zu verringern und die Verwaltungskosten der EU zu senken und so dafür zu sorgen, dass ein größerer Teil der Haushaltsmittel direkt den angedachten Zwecken zugute kommt. Dies ließe sich beispielsweise mit folgenden Maßnahmen erreichen:
Avalik arutelu andis selge sõnumi, et rakendusmenetlused ja kontrollinõuded on liiga keerulised ning võivad pärssida ELi programmides osalemist. EL peab tagama vahendite õige kulutamise, kuid ta võiks võtta ka hulga meetmeid vahendite saajate halduskoormuse vähendamiseks ja ELi halduskulude vähendamiseks, mis võimaldaks suunata rohkem vahendeid lõppeesmärgi saavutamisele:
- Die EU hat in ihrer Haushaltsordnung gemeinsame Finanzvorschriften festgelegt. Die Durchführungsbestimmungen und –verfahren können sich allerdings von Programm zu Programm wesentlich unterscheiden. Es sollten klare gemeinsame Grundsätze vereinbart werden, um diese Unterschiede auf ein Minimum zu reduzieren. Die Verbindung der einzelnen Instrumente über einen gemeinsamen Durchführungsrahmen stellt eine gute Möglichkeit dar, den EU-Haushalt den Bürgern, Unternehmen (insbesondere KMU) und Regierungen besser zugänglich zu machen.
- ELi finantsmäärus sisaldab ühiseid finantseeskirju. Kuid rakenduseeskirjad ja -menetlused võivad poliitikavahenditi oluliselt erineda. Selleks et vähendada erinevused absoluutselt hädavajaliku tasemeni, tuleks kokku leppida selgetes ühispõhimõtetes. Erinevate instrumentide sidumine ühises rakendusraamistikus on hea moodus vahendada kodanikke, ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, ja valitsusi ning ELi eelarvet.
- Der kürzlich von der Kommission vorgelegte Vorschlag für eine Überarbeitung der Haushaltsordnung enthält ambitionierte Vorschläge für vereinfachte Finanzvorschriften. Diese Vorschläge sollten aufgegriffen werden, denn sie sehen einfachere Verfahren für geringe Finanzhilfen (der für kleinere Projekte geltende Höchstbetrag könnte heraufgesetzt werden), den verstärkten Einsatz von Pauschalbeträgen und leistungsorientierte Regelungen vor.
- Komisjoni hiljutine finantsmääruse läbivaatamise ettepanek sisaldab julgeid finantseeskirjade lihtsustamise meetmeid. Seda võimalust tuleks täiendavalt uurida, et võimaldada väiksemate toetuste puhul lihtsamate menetluste kasutamist (väikeste projektide puhul võiks määrata kõrgemad künnised), ühekordsete maksete suuremat kasutamist ja tulemuspõhiseid kavasid.
4.9. Wirtschaftlichkeit der Haushaltsführung
4.9. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamine
Eine wirksame, effiziente und verhältnismäßige Kontrolle ist für öffentliche Ausgaben unverzichtbar. Sie muss den Bürgern und ihren gewählten Vertretern im Europäischen Parlament und im Rat die erforderliche Gewähr bieten, dass die EU-Haushaltsmittel sinnvoll eingesetzt werden. Ab einem bestimmten Maß jedoch überwiegt der Kontrollaufwand gegenüber dem Kontrollnutzen. Dann wirkt er sich negativ auf die Wirksamkeit des Programms aus. Mit Hilfe eines differenzierteren Kontrollansatzes für die einzelnen Mitgliedstaaten sowie allgemein akzeptierter Werte für das im jeweiligen Politikbereich tolerierbare Fehlerrisiko sollte es gelingen, das richtige Maß zu finden.
Avaliku sektori kulutused nõuavad tulemuslikku, tõhusat ja proportsionaalset kontrolli. See peab tagama kodanikele, nende esindajaile Euroopa Parlamendis ja nõukogule vajaliku kindluse ELi vahendite kulutamise õigsuses. Kuid alates mingist punktist tühistab kontrollikoormus programmi tulemuslikkuse. Õiget tasakaalu aitaksid tagada paindlikum lähenemine erinevates liikmesriikides nõutavale kontrollile ja ühtne arusaam erinevate poliitikavaldkondade talutavast veaohust.
In den vergangenen Jahren hat die Kommission intensiv daran gearbeitet, Wirksamkeit und Verwaltung der Kontrollsysteme zu verbessern. Ihr Ziel war es, einen uneingeschränkten Bestätigungsvermerk des Europäischen Rechnungshofes zu erhalten. Die Ergebnisse sind positiv, doch kann mehr erreicht werden, insbesondere im Wege einer engeren Zusammenarbeit mit den Mitgliedstaaten, die einen großen Teil der EU-Ausgaben in geteilter Mittelverwaltung mit der Kommission umsetzen. Die Methode, Zahlungen auf der Grundlage von Ausgabenerklärungen der Mitgliedstaaten und nicht auf der Grundlage der Ausgaben der Endempfänger – wie derzeit bei den GAP-Ausgaben – zu leisten, würde dazu führen, dass die Kontrollen auf lokaler Ebene stattfänden und enger an die in den Mitgliedstaaten üblichen Verfahren angelehnt werden könnten. Eine solches Verfahren wäre klarer und direkter als zentrale, auf Ebene der EU durchgeführte Kontrollen. In Verbindung damit könnten die Mitgliedstaaten nationale Zuverlässigkeitserklärungen ausstellen und so die Verantwortung für die Verwaltung der EU-Gelder durch ihre Behörden übernehmen.
Komisjon on pööranud viimastel aastatel palju tähelepanu juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhustamisele Euroopa Kontrollikojalt märkusteta kinnitava avalduse saamiseks. Ehkki tulemused on positiivsed, saab teha rohkem, eelkõige koostöös liikmesriikidega, kes täidavad olulise osa eelarvest ühises halduses komisjoniga. Maksete tegemise süsteem pigem liikmesriikide maksedeklaratsiooni kui abisaajate kulutuste alusel (nagu praegu kasutatakse ühise põllumajanduspoliitika kulude puhul) muudaks kontrolliprotsessi piirkondlikumaks ja võimaldaks seda ühendada olemasolevate riiklike menetlustega. See oleks otsekohesem ja korrektsem menetlus kui kontrollimehhanismide koondamine ELi tasandile. Rõhutamaks ELi vahendeid käsutavate riiklike ametiasutuste aruandluskohustust, võiks selle siduda usaldusväärsete riiklike kinnitavate avaldustega.
Eine Erhöhung des Mittelvolumens, das über Finanzierungsinstrumente bereitgestellt wird, setzt eine grundlegende Änderung der Art und Weise voraus, wie die Kommission die Haushaltsmittel verwaltet. Die Kommission wird die Haushaltsvollzugsausgaben zunehmend anderen übertragen und mit wichtigen Finanzinstituten wie der Europäischen Investitionsbank (EIB) zusammenarbeiten müssen.[12] Daraus ergibt sich die Notwendigkeit, grundlegende Aspekte der Konzeption und Verwaltung der Finanzierungsinstrumente zu harmonisieren und die richtige Balance sicherzustellen zwischen einem einheitlichen Auftreten der Kommission gegenüber ihren Finanzierungspartnern, das die finanziellen Interessen der EU wahrt, und einer flexibleren Umsetzung, um die Wirksamkeit der Maßnahmen nicht zu beeinträchtigen. Ein solches Vorgehen würde außerdem größere politische Sichtbarkeit verleihen, die Verwaltung straffen und dadurch effizienter machen, die Berichterstattung und Überwachung vereinfachen und damit auch die Bewertung über die Instrumente hinweg erleichtern.
Finantsinstrumentide kaudu suunatavate vahendite suurendamine tähendab põhjalikke muutusi komisjoni eelarvekulude haldamisviisis. Komisjon delegeerib üha enam eelarve täitmise ülesandeid ja teeb koostööd peamiste finantsasutustega nagu Euroopa Investeerimispank[12]. See tekitab vajaduse ühtlustada finantsinstrumentide peamised ülesehituse ja halduse aspektid, et tagada ühise lähenemisviisi õige tasakaal komisjoni suhetes tema finantspartneritega, ELi finantshuvide kaitsel ja rakendustasandil vajaliku paindlikkuse säilitamisel, tagamaks poliitika tulemusliku teostamise. See tagaks ka suurema poliitilise nähtavuse, haldustõhususe suurendamise lihtsustamise kaudu, ühtlustatud aruandluse ja järelevalve ning erinevate instrumentide lihtsama hindamise.
5. Der Haushalt der EU als ordnungspolitisches Instrument
5. ELI EELARVE KUI MAJANDUSKESKKONNA JUHTIMISE ABIVAHEND
Zur Steigerung des Wirtschaftswachstums und Schaffung von Arbeitsplätzen in der Europäischen Union bedarf es eines ganzheitlichen Ansatzes. Darum geht es in der Strategie „Europa 2020“. Es gilt nicht, zwischen makroökonomischer Stabilität und strukturellen Reformen zu wählen, sondern unbedingt beide Ziele gleichzeitig zu verfolgen, da sie sich auch gegenseitig stützen. Dass der Haushalt der EU für den Ausbau der wirtschaftspolitischen Steuerung eine große Rolle spielt, ist offensichtlich.
Euroopa Liidu majanduskasv ja tööhõive nõuavad terviklikku lähenemisviisi. See on Euroopa 2020. aasta strateegia tuum. Makromajanduslik stabiilsus ja struktuurireformid ei ole alternatiivid, vaid teineteist tugevdavad nõuded. Seepärast on loomulik seostada ELi eelarve majanduskeskkonna juhtimise tugevdamisega.
Die Kommission hat eine Reihe von Maßnahmen vorgestellt, die darauf abstellen, die wirtschaftspolitische Steuerung zu reformieren und ihre Wirksamkeit zu erhöhen.[13] Sie wird diese Vorschläge im Rahmen der Debatte zur Ordnungspolitik im Anschluss an die Oktobertagung des Europäischen Rates weiterverfolgen.
Komisjon on sätestanud mitmesuguseid meetmeid majanduskeskkonna juhtimise reformimiseks ja tõhustamiseks[13]. See aitab kaasa kõnealuste küsimuste lahendamisele Euroopa Ülemkogu oktoobri kohtumisele järgneva majanduskeskkonna juhtimise üle peetava arutelu raames.
6. Berücksichtigung künftiger Erweiterungen
6. LAIENEMISE ARVESSEVÕTMINE
Zukünftige Erweiterungsrunden wirken sich unweigerlich sowohl auf der Einnahmenseite als auch auf der Ausgabenseite des Haushalts der Europäischen Union aus. Durch den Beitritt neuer Mitgliedstaaten erhöhen sich nicht nur das kumulierte BIP und die wirtschaftlichen Entwicklungsperspektiven, sondern auch die Ausgaben im Rahmen der Strukturfonds sowie anderer EU-Fonds. Die Beitritte erfolgen jeweils erst dann, wenn die Beitrittskandidaten die erforderlichen Kriterien erfüllen. In diesem Zusammenhang hat sich der Europäische Rat auf seiner Tagung im Dezember 2006 zur Vorgabe gemacht, keine Beitrittstermine festzulegen, solange die Verhandlungen nicht kurz vor dem Abschluss stehen. Daher sollte der neue Finanzrahmen politischen Entscheidungen im Hinblick auf etwaige Beitritte, die davon abhängig sind, ob die jeweiligen Staaten für ihre Mitgliedschaft ausreichend vorbereitet sind, nicht vorgreifen. Erst wenn ein Beitritt vereinbart wird und der Beitrittstermin feststeht, sollte der Finanzrahmen entsprechend dem Ergebnis der Beitrittsverhandlungen an den jeweiligen Mittelbedarf angepasst werden.
Tulevased laienemised mõjutavad vältimatult ELi eelarvet nii tulude võimaliku kasvu kui ka kulukohustuste mõttes. Samal ajal kui uued liikmesriigid suurendavad summeeritud SKPd ja loovad võimalusi majanduslikuks laienemiseks, tekib neil ka õigus struktuuri- ja muude fondide kasutamiseks. Ühinemise ajastus sõltub kiirusest, millega kandidaadid suudavad täita vajalikud kriteeriumid. Seoses sellega kohustus Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumisel hoiduda seadmast ühinemise sihttähtaegu seni, kuni läbirääkimised on lõpusirgel. Sellest tulenevalt ei peaks uus finantsraamistik välistama ühtki poliitilist otsust tulevaste laienemiste kohta, mis põhinevad riigi valmisolekul liikmeks saama. Kui ühinemistes on kokku lepitud ja tähtajad kinnitatud, tuleks kohandada finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisläbirääkimistest tingitud kulutusi.
7. Reform des Einnahmensystems der EU
7. ELI RAHASTAMISE REFORM
Sowohl die Ausgaben- als auch die Einnahmenseite des EU-Haushalts haben sich im Laufe der Zeit erheblich verändert. Der BNE-Beitrag ist stetig angewachsen und macht nunmehr drei Viertel des Einnahmenvolumens aus. Im Laufe der Jahre sind die verschiedensten Korrekturen und Sonderregelungen eingeführt worden, die sich sowohl auf die Einnahmen als auch die Ausgaben auswirken (einige dieser Regelungen enden automatisch im Jahr 2013). Die Haushaltsverhandlungen waren in letzter Zeit weitgehend von der Fixierung der Mitgliedstaaten auf ihre jeweilige Nettoposition geprägt mit der Folge, dass Instrumente bevorzugt wurden, deren Dotationen nach geographischen Kriterien zugewiesen wurden und nicht solche, die den größten Mehrwert für die EU bieten.
Nagu eelarve kulupool, on aja jooksul märgatavalt arenenud ka rahastamise struktuur. Kogurahvatulul põhinevad osamaksed on muutunud tähtsamaks ja moodustavad praegu kolm neljandikku eelarvest. Aja jooksul on eelarve tulu- ja kulupoolel tehtud palju korrektsioone ja kehtestatud erimeetmeid (mõned neist mehhanismidest lõpevad 2013. aastal automaatselt). Eelarveläbirääkimisi on viimasel ajal tugevasti mõjutanud liikmesriikide keskendumine netopositsioonide mõistele, mille tulemusena eelistatakse geograafiliselt ettemääratud rahastamispaketiga instrumente neile instrumentidele, millel on suurim ELi lisaväärtus.
Die Konsultation zur Überprüfung der Haushaltsordnung hat gezeigt, dass die beteiligten Akteure das Einnahmen- und Ausgabensystem des EU-Haushalts sehr kritisch beurteilen. Das derzeitige System wird als undurchsichtig und zu komplex empfunden, als unfair – insbesondere was die Korrekturen anbelangt – und es wird bemängelt, dass der größte Teil der Haushaltseinnahmen in den Augen der Mitgliedstaaten Ausgaben sind, deren Umfang sie gerne drosseln würden. Mit Ausnahme der Zollabgaben, die im Rahmen der Zollunion abgeführt werden, besteht zwischen den Haushaltseinnahmen und den politischen Maßnahmen der EU kein Zusammenhang.
Konsultatsioonid eelarve läbivaatamise asjus on näidanud, et sidusrühmad on väga kriitilised ELi eelarve rahastamise praeguse süsteemi suhtes. Praegust süsteemi nähakse läbipaistmatu, liiga keerulise ja ebaõiglasena – eelkõige korrektsioonide mõttes – ning ülemäära sellistele allikatele toetuvana, mida nähakse kuludena, mida liikmesriigid sooviksid minimeerida. Peale tolliliidust tulenevate tollimaksude ei paista olemasolevatel allikatel olevat selget seost ELi poliitikaga.
An dieser Stelle sei darauf hingewiesen, dass es hier nicht um den Umfang des Haushalts geht, sondern um die richtige Zusammenstellung der Einnahmemittel. Die schrittweise Einführung einer neuen Einnahmenart würde es ermöglichen, das Volumen anderer Einnahmenarten zu verringern, diese ganz abzuschaffen oder langsam auslaufen zu lassen.
Tuleks rõhutada, et see ei ole eelarve suurust puudutav argument – see on debatt vahendite õige koostise üle. Uue allika järkjärguline kasutuselevõtmine võimaldaks muid allikaid vähendada, järk-järgult kasutusest kõrvaldada või üldse kasutusest välja jätta.
Sowohl Akademiker als auch Regierungen, Nichtregierungsorganisationen und das Europäische Parlament haben Vorschläge zur Reformierung der Einnahmenseite des Haushalts unterbreitet. Das Europäische Parlament hat 2007 einen Bericht angenommen, in dem es das derzeitige Eigenmittelsystem analysiert und eine ganze Reihe möglicher neuer Eigenmittelarten vorschlägt.[14]
Rahastamispoole reformimisettepanekuid on teinud akadeemikud, valitsused, valitsusvälised organisatsioonid ja Euroopa Parlament. Parlament võttis 2007. aastal vastu resolutsiooni, milles analüüsiti praegust süsteemi ja pakuti välja terve rida uusi võimalikke omavahendeid[14].
Eine neue Phase der Entwicklung der Finanzierung der EU könnte drei eng miteinander zusammenhängende Aspekte angehen: die Vereinfachung der Beiträge der Mitgliedstaaten, die Einführung einer oder mehrerer neuer Eigenmittelarten und die schrittweise Aufgabe sämtlicher Korrekturmechanismen. Unabhängig von der Einführung dieser Änderungen sollten andere wesentliche Elemente des Finanzierungssystems gewahrt bleiben, namentlich: eine ausreichende und solide Finanzierung des Haushalts, die Wahrung der Haushaltsdisziplin und ein Mechanismus zur Gewährleistung eines in Einnahmen und Ausgaben ausgeglichenen Haushaltsplans.
ELi rahastamise arengu uue etapi sissejuhatamine võiks hõlmata kolme tihedalt seotud mõõdet – liikmesriikide osamaksete lihtsustamine, ühe või mitme uue omavahendi kasutuselevõtmine ja korrektsioonimehhanismide järkjärguline kasutusest kõrvaldamine. Samal ajal muudatuste järkjärgulise sisseviimisega tuleb säilitada ELi rahastamise olulised elemendid: ELi eelarve stabiilne ja piisav rahastamine, eelarvedistsipliini järgimine ja eelarve tasakaalu tagamise mehhanism.
Vereinfachung der Beiträge der Mitgliedstaaten
Liikmesriikide osamaksete lihtsustamine
Im Vergleich zur BNE-Einnahme birgt die derzeitige auf der Mehrwertsteuer beruhende Einnahme nur geringe Vorteile. Sie kann nicht einfach vom Bürger an die EU weitergereicht werden, sondern erfordert mathematische Berechnungen zur Herstellung einer vergleichbaren Bemessungsgrundlage. Sie trägt mit dazu bei, dass die Beiträge der Mitgliedstaaten komplex und schwer verständlich sind. Die Aufgabe der mehrwertsteuerbasierten Einnahme in ihrer derzeitigen Form zugunsten einer neuen Eigenmittelart würde das Beitragssystem wesentlich vereinfachen.
Võrreldes kogurahvatulul põhinevate omavahenditega, on praegustel käibemaksupõhistel omavahenditel vähe lisaväärtust. Võrreldava maksubaasi taasloomise seisukohast tuleneb see pigem matemaatilisest arvutusest kui kodanikult otse ELile edasiandmisest. Seega lisab see osamaksetele keerukust ja läbipaistmatust. Käibemaksupõhise allika kaotamine selle praegusel kujul lihtsustaks osamaksete süsteemi samaaegselt uue omavahendi kasutuselevõtmisega.
Schrittweise Einführung einer oder mehrerer Eigenmittelarten
Ühe või mitme poliitikast ajendatud omavahendi järkjärguline kasutuselevõtmine
Durch die Einführung neuer Eigenmittel könnte die derzeitige MwSt-Einnahme aufgegeben und der Umfang der BNE-Einnahme zurückgeschraubt werden, welche die Mitgliedstaaten direkt aus ihren nationalen Haushalten abführen. Eine solche Maßnahme würde den schrittweisen Übergang zu einem Haushaltsplan widerspiegeln, dessen Struktur besser die Politiken erkennen lässt, die sich an den Bedürfnissen der EU-Bürger orientieren, die Umsetzung europäischer Kollektivgüter bezwecken und einen höheren Mehrwert für die EU darstellen. Sie könnte die Umsetzung wichtiger europäischer und internationaler politischer Ziele in den Vordergrund rücken und diese leistungsorientiert unterstützen, beispielsweise in den Bereichen Entwicklung, Klimawandel und Finanzmärkte.
Uued omavahendid võiksid täielikult asendada olemasolevad käibemaksupõhised omavahendid ning vähendada otse riikide eelarvetest saadavate kogurahvatulu põhiste vahendite osatähtsust. Uute omavahendite kasutuselevõtmine peegeldaks eelarve struktuuri progressiivset nihet selliste poliitikavaldkondade suunas, mis on lähemal ELi kodanikele ning püüavad pakkuda Euroopa avalikke hüvesid ja kõrgemat ELi lisaväärtust. See võiks toetada oluliste ELi või rahvusvaheliste poliitiliste eesmärkide saavutamist, näiteks seoses arengu, kliimamuutuse või finantsturgudega, ning olla kõnealuste eesmärkide saavutamisega tihedalt seotud.
Bei der Sondierung möglicher neuer Eigenmittelarten sollten die folgenden Kriterien berücksichtigt werden:
Vaadeldes uusi võimalikke omavahendeid, tunduvad asjakohastena järgmised kriteeriumid:
- Die neuen Eigenmittelarten sollten enger am gemeinschaftlichen Besitzstand und den Zielen der EU ausgerichtet sein und damit gewährleisten, dass der gesamte Haushalt die Umsetzung der politischen Prioritäten der EU in kohärenterer und wirksamerer Weise unterstützt. In diesem Zusammenhang ist auf Artikel 2 Absatz 2 des Eigenmittelbeschlusses[15] hinzuweisen: „ In den Gesamthaushaltsplan der Europäischen Union einzusetzende Eigenmittel sind ferner Einnahmen aus sonstigen [...] im Rahmen einer gemeinsamen Politik eingeführten Abgaben [...]“.
- Et suurendada terve eelarve sidusust ja tõhusust ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisel, peaksid need olema tihedamalt seotud õigustiku ja ELi eesmärkidega. Selles mõttes on oluline pidada silmas omavahendeid käsitleva otsuse[15] artikli 2 lõiget 2, milles on sätestatud, et „ Euroopa Liidu üldeelarvesse kavandatud omavahenditena käsitatakse ka tulusid, mis on saadud võimalikest uutest maksudest, mis on kehtestatud ühise poliitika raames ”.
- Sie sollten transnationaler Art sein und auf einem System basieren, das den gesamten Binnenmarkt einschließt.
- Need peaksid olema oma olemuselt piiriülesed, põhinedes kogu siseturgu hõlmaval süsteemil.
- Sie sollten auf einer einheitlichen Bemessungsgrundlage basieren, damit sie in der gesamten Europäischen Union in der gleichen Weise erhoben werden können.
- Et tagada vahendite võrdne kohaldamine kogu Euroopa Liidus, peaks neil olema ühtlustatud alus.
- Die neuen Eigenmittelbeträge sollten soweit möglich nicht aus den nationalen Haushalten abgeführt, sondern direkt von der EU erhoben werden.
- Kui võimalik, peaks uusi vahendeid koguma EL otse, riikide eelarvete väliselt.
- Ihre Erhebung muss angemessen und fair sein und keinerlei Bedarf an spezifischen Korrekturen aufkommen lassen.
- Neid tuleks kohaldada võrdselt ja õiglaselt, teravdamata korrektsioonide küsimust.
- Ihre kumulativen Auswirkungen auf einzelne Sektoren müssen berücksichtigt werden.
- Arvesse tuleks võtta kumulatiivset mõju konkreetsetele sektoritele.
- Ihre Erhebung sollte für die EU nicht zu einem erhöhten Verwaltungsaufwand führen.
- Need peaksid vältima uut rasket halduskoormust ELile nende kogumisel.
Nach Ansicht der Kommission kommen unter anderem folgende Finanzierungsquellen als Eigenmittel für den EU-Haushalt in Frage (sie sollten schrittweise an die Stelle der Beiträge der Mitgliedstaaten treten und bieten den Vorteil, dass sie die nationalen Haushalte weniger belasten):
Komisjon on seisukohal, et järgnev mittetäielik nimekiri võimalikest omavahenditest võiks järk-järgult asendada riikide osamaksed, vähendades seeläbi koormust riikide eelarvetele:
- eine europäische Besteuerung des Finanzsektors,
- finantssektori maksustamine ELi poolt;
- EU-Einnahmen aus dem Emissionshandel,
- ELi tulud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi oksjonitelt;
- eine europäische Luftfahrtgebühr,
- õhutranspordiga seotud ELi maks;
- eine europäische Mehrwertsteuer,
- ELi käibemaks;
- eine europäische Energiesteuer,
- ELi energiamaks;
- eine europäische Körperschaftsteuer.
- ELi ettevõtja tulumaks.
Jede dieser Finanzierungsarten hat spezifische Merkmale, eigene Vorteile und Nachteile.[16] Die Kommission wird die eingehenden Stellungnahmen auswerten und ihre Vorschläge im Rahmen des Vorschlagspakets für den nächsten mehrjährigen Finanzrahmen vorlegen.
Kõigil neil rahastamisviisidel on oma iseloom, eelised ja puudused[16]. Komisjon esitab saadud märkusi arvestades vastavad ettepanekud oma üldiste, järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate ettepanekute osana.
Das Problem der Korrekturmechanismen
Korrektsioonimehhanismide kõrvaldamine
Die Grundsätze für das Eigenmittelsystem waren vom Europäischen Rat von Fontainebleau im Jahr 1984 wie folgt definiert worden: „ Die Ausgabenpolitik stellt letztlich das wesentliche Mittel zur Lösung des Problems der Haushaltsungleichgewichte dar. “ und: „ Jeder Mitgliedstaat, der gemessen an seinem relativen Wohlstand eine zu große Haushaltslast trägt, kann zu gegebener Zeit in den Genuss einer Korrekturmaßnahme gelangen “. Werden die Ausgaben in den Bereichen Wachstum und Beschäftigung, Energie, Klimawandel und Außenpolitik erhöht, so erscheint eine Aufrechterhaltung der Korrekturmechanismen fragwürdig. Ob weiterhin Korrekturmechanismen notwendig sein werden, hängt davon ab, wie sich die Ausgaben des nächsten mehrjährigen Finanzrahmen zusammensetzen und welche Reformen für das Eigenmittelsystem beschlossen werden.
Euroopa Ülemkogu 1984. aasta Fontainebleau kohtumisel sätestati süsteemi tuumpõhimõtted, mille kohaselt „ kulupoliitika on lõppkokkuvõttes oluliseks vahendiks eelarvelisest tasakaalustamatusest tulenevate probleemide lahendamisel ” ja „ igal liikmesriigil, kelle eelarvekoormus on ülemäärane tema suhtelise jõukusega võrreldes, on õigus selle korrigeerimisele selleks sobival ajal ”. Suuremad kulutused majanduskasvule ja tööhõivele, energiale, kliimamuutusele ja Euroopa huvide väljapoole suunamisele vähendaks korrektsioonimehhanismide säilitamise vajadust. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kulude koosseis ja omavahendite süsteemi muud reformid määravad, kas korrektsioonimehhanismid on tulevikus õigustatud.
8. Schlussfolgerungen und weiteres Vorgehen
8. JÄRELDUSED JA EDASISED SAMMUD
In der vorliegenden Mitteilung zur Überprüfung des EU-Haushalts legt die Kommission ihre Überlegungen zum Aufbau und Zweck des Haushalts der Europäischen Union dar. Sie beschreibt einen reformierten Haushalt, mit dem die Europäische Union ihren Ansprüchen gerecht werden kann. Diese Grundidee will die Kommission auch in den Vorschlägen weiterverfolgen, die sie für den kommenden mehrjährigen Finanzrahmen vorlegen wird. Sie gründet auf der Überzeugung, dass die Europäische Union bis zum Jahr 2020 entscheidende Fortschritte bei der Verwirklichung einer intelligenten, nachhaltigen und integrativen Gesellschaft erzielt haben muss. Um dies zu ermöglichen, muss der europäischen Wirtschaft der Weg bereitet, müssen die grundlegenden Entscheidungen für unsere Infrastruktur gefällt, die für unsere Zukunft erforderlichen Kompetenzen aufgebaut und die Rolle Europas in der Welt weiter gestärkt werden. Gleichzeitig gilt es zu vermeiden, dass sich verschärfende Divergenzen in unseren Gesellschaften langfristig die Stabilität der Europäischen Union untergraben. Der Haushalt der Europäischen Union ist ein Instrument zur Erreichung der gemeinsamen Ziele. Angesichts der unter starkem Druck stehenden öffentlichen Finanzen der Mitgliedstaaten sollten die Haushalte der Mitgliedstaaten und der Haushalt der EU nicht im Wettstreit stehen, sondern Hand in Hand auf dasselbe Ziel hinarbeiten, und zwar jeweils auf der Ebene, auf der ihnen dies am besten möglich ist.
Käesolevas eelarve läbivaatamise dokumendis on esitatud komisjoni ideed ELi eelarve ülesehituse ja otstarbe kohta. Selles esitatakse nägemus reformitud eelarvest, mis peaks olukorda tõeliselt parandama: see on eesmärk, mida komisjon püüab saavutada järgmisel aastal esitatavate uue finantsraamistiku ettepanekutega. Loetletud ideed põhinevad veendumusel, et EL peab astuma 2020. aastaks otsustavaid samme muutumaks arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks ühiskonnaks. Selle saavutamiseks peame me suunama Euroopa majanduse õigetesse rööbastesse, tegema suuri otsuseid infrastruktuuri ümberkujundamiseks, omandama tulevikuks vajalikud oskused, kindlustama oma ülemaailmse juhtpositsiooni ning mitte laskma üha suurenevatel lahknevustel meie ühiskondades õõnestada pikaajalist stabiilsust. Euroopa Liidu eelarvet tuleb vaadelda ühise tööriistana meie ühiste eesmärkide saavutamisel. Ajal mil riikide rahandus on intensiivse surve all, ei saa ELi ja riikide eelarveid vaadelda konkurentidena, vaid samade eesmärkide taotlejaina tasandeil, kus need võivad anda parimaid tulemusi.
Die Haushalte der kommenden Jahre müssen sich auf die konkrete Verwirklichung unserer Ziele konzentrieren. Sie müssen dafür gerüstet sein, sich rasch an geänderte äußere Vorgaben anzupassen. Sie müssen rigoros ergebnisorientiert sein. Sie müssen der zur Erfüllung unserer gemeinsamen Agenda erforderlichen Solidarität Rechnung tragen. Und ihre Finanzierung muss so gestaltet sein, dass sie von den Bürgern verstanden und als vernünftig und fair wahrgenommen wird.
Homsed eelarved peavad seepärast keskenduma meie eesmärkide saavutamisele. Need peavad arvestama vajadust kohanduda kiiresti muutuva maailmaga. Need peavad olema distsiplineeritud oma keskendumises tulemustele. Need peavad peegeldama vajadust solidaarsuse järele meie ühise tegevuskava täitmisel. Peale selle peavad need olema rahastatud niimoodi, et meie kodanikud sellest aru saaksid ning need ratsionaalseteks ja õiglasteks tunnistaksid.
Der Vollzug des Haushalts der Europäischen Union kann vereinfacht und wirksamer gestaltet werden. Damit die langfristige Finanzierung größerer Investitionsvorhaben gewährleistet und gleichzeitig besser auf sich ändernde Umstände reagiert werden kann, ist ein höheres Maß an Flexibilität erforderlich. Angesichts der Knappheit der Haushaltsmittel ist der Rückgriff auf innovativere Finanzierungsinstrumente eine Möglichkeit, den Haushalt besser zu nutzen und sowohl den Wirkungsgrad als auch die Anzahl der in Angriff genommenen vorrangigen EU-Projekte zu erhöhen.
ELi eelarve esitusviisi saab lihtsustada ja tõhustada. On vaja suuremat paindlikkust, et eelarve saaks reageerida muutuvatele asjaoludele, toetades samal ajal pikaajalisi investeeringuid. Eelarvepiirangute tingimustes võib kasutada eelarve arendamiseks ning ELi realiseerimiskõlblike projektide mõju ja ulatuse suurendamiseks innovaatilisemaid finantsinstrumente.
Bei der Modernisierung des Haushalts der Europäischen Union geht es daher in erster Linie um die richtige Zielausrichtung, darum, jeden Euro so nutzbringend wie möglich einzusetzen, und darum, dem Haushalt einen festen Platz in den Bemühungen der Europäischen Union, ihrer Organe und der Mitgliedstaaten um die Verwirklichung ihrer Wachstums- und Beschäftigungsziele zuzuweisen.
ELi eelarve ajakohastamine peab seepärast tähendama suunatust, kasumi maksimeerimist igalt kulutatud eurosendilt ja eelarve kindlat seostamist muude viisidega, kuidas Euroopa Liit, selle institutsioonid ja liikmesriigid saavad suunata Euroopa tulevikus majanduskasvu ja tööhõive rajale.
In den kommenden Monaten wird die Kommission konkrete Vorschläge ausarbeiten, die sich auf die in der vorliegenden Mitteilung zur Überprüfung des EU-Haushalts enthaltenen Grundgedanken und Optionen stützen. Die Kommission sieht einem Dialog mit den übrigen Organen und beteiligten Akteuren über die in dieser Mittelung dargestellten Grundgedanken und Optionen erwartungsvoll entgegen. Die Diskussionsbeiträge werden in die Vorschläge zu einem neuen mehrjährigen Finanzrahmen für die Zeit nach 2013 einfließen, die die Kommission im Juni 2011 vorlegen wird. Vorgesehen sind ein Vorschlag für eine Verordnung zur Festlegung des mehrjährigen Finanzrahmens und ein Entwurf für einen neuen Eigenmittelbeschluss. In der zweiten Jahreshälfte 2011 wird die Kommission Gesetzgebungsvorschläge für die Politiken und Programme vorlegen, die die Europäische Union umsetzen sollte, wenn sie die Ziele, die sie sich für die kommenden Jahre gesetzt hat, erreichen will.
Lähikuudel koostab komisjon käesolevas eelarve läbivaatamise dokumendis esitatud ideede ja valikute alusel konkreetsed ettepanekud. Komisjon loodab alustada dialoogi muude institutsioonide ja sidusrühmadega käesolevas dokumendis esitatud ideede ja valikute üle. Sellised arutelud aitavad vormida 2011. aasta juunis esitatavaid ettepanekuid uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis hakkab kehtima pärast 2013. aastat. Ettepanekute hulka kuuluvad ka ettepanek määruse kohta, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, ja eelnõu omavahendeid käsitleva otsuse kohta. Komisjon teeb 2011. aasta teisel poolel seadusandlikud ettepanekud, mida on vaja selliste poliitikavaldkondade ja programmide rakendamiseks, mis edendavad Euroopa Liidu püüdlusi eelolevate aastate jooksul.
[1] ABl. C 139 vom 14.6.2006, S. 15 (Erklärung Nr. 3).
[1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 15 (deklaratsioon nr 3).
[2] Siehe Konsultationsbericht: http://ec.europa.eu/budget/reform/library/issue_paper/summary_consulation_doc_final_de.pdf
[2] Konsultatsiooni veebisait:http://ec.europa.eu/budget/reform/library/issue_paper/summary_consulation_doc_final_en.pdf
[3] Ausgaben aus dem EU-Haushalt und Kofinanzierung aus einzelstaatlichen Haushalten zusammengenommen.
[3] See hõlmab nii ELi eelarvet kui ka riikide poolset kaasrahastamist.
[4] Schätzung der Kommissionsdienststellen auf der Grundlage folgender Analysen: "Quantifying the potential macroeconomic effects of the Europe 2020 strategy: stylised scenarios" (European Commission Economic Papers n°424. September 2010) and "Macroeconomic effects of Europe 2020: stylised scenarios" (ECFIN Economic Briefs 2010 n°11).
[4] Komisjoni talituste prognoos põhineb järgmistel analüüsidel: „Euroopa 2020. aasta strateegia potentsiaalsete makromajanduslike mõjude kvantifitseerimine: modelleeritud stsenaariumid” (Euroopa Komisjoni majandusväljaanne nr 424, september 2010) ja „Euroopa 2020. aasta strateegia makromajanduslikud mõjud: modelleeritud stsenaariumid” (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi 2010. aasta majanduskokkuvõte nr 11).
[5] Das laufende Rahmenprogramm hat schätzungsweise 900 000 Arbeitsplätze geschaffen und macht 1 % des EU-BIP aus.
[5] Kehtiv raamprogramm toob hinnanguliselt juurde 900 000 töökohta ja suurendab ELi SKPd 1 % võrra.
[6] Innovationsunion - KOM(2010) 565 vom 6.10.2010. Weitere Leitinitiativen der Strategie 2020 in diesem Bereich sind die „digitale Agenda“ und die Industriepolitik.
[6] Innovatiivne liit, KOM(2010) 565, 6.10.2010. Muude 2020. aasta suurprojektide hulka kuuluvad selles valdkonnas Euroopa digitaalne tegevuskava ja tööstuspoliitika.
[7] Kommissionsbericht für eine hochrangige Konferenz über industrielle Wettbewerbsfähigkeit (April 2010)
[7] Komisjoni aruanne tööstusalase konkurentsivõime kõrgetasemelise konverentsi jaoks (aprill 2010).
[8] „Der Europäische Konsens“, ABl. C 46 vom 24.2.2006, S. 1).
[8] „Euroopa konsensus” (ELT C 46, 24.2.2006, lk 1).
[9] „Aid Effectiveness Agenda: Benefits of a European Approach“ (HTSPE im Auftrag der Europäischen Kommission , Oktober 2009).
[9] „Abi tõhustamise tegevuskava. Euroopa lähenemisviisi eelised” (HTSPE poolt Euroopa Komisjoni jaoks tehtud uuring, oktoober 2009).
[10] Z. B.: Bis zum Jahr 2020 werden 500 Mrd. EUR für die Umsetzung des Programms TEN-T und zwischen 38 - 58 Mrd. EUR und 181 – 268 Mrd. EUR für die Verwirklichung der Breitbandziele der Kommission veranschlagt. Im Energiesektor werden in den nächsten zehn Jahren schätzungsweise 400 Mrd. EUR für Verteilernetze, einschließlich „intelligenter“ Netze, weitere 200 Mrd. EUR für Übertragungs-/Fernleitungsnetze, einschließlich Speicheranlagen, und 500 Mrd. EUR für den Ausbau bestehender oder die Investition in neue Kapazitäten, insbesondere erneuerbare Energien, benötigt.
[10] Näiteks: kuni 2020. aastani on üleeuroopalise transpordivõrgu programmi jaoks tarvis hinnanguliselt 500 miljardit eurot ning komisjoni lairibavõrgu eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite suurusjärk jääb 38–58 miljardi euro ja 181–268 miljardi euro vahele. Energeetikasektoris vajatakse tänasest kuni 2020. aastani jaotus- ja arukate võrkude jaoks hinnanguliselt 400 miljardit eurot, 200 miljardit eurot vajatakse ülekandevõrkude ja hoidlate jaoks ning 500 miljardit eurot olemasoleva energiatootmisvõimsuse uuendamiseks ja uue loomiseks, eelkõige taastuvenergia vallas.
[11] Entschließung des Europäischen Parlaments vom 25. März 2009 zu der Halbzeitüberprüfung des Finanzrahmens 2007-2013 [2008/2055(INI) – P6_TA(2009)0174].
[11] 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtte kohta [INI/2008/2055 – P6_TA(2009)0174].
[12] Zwar werden die Finanzierungsinstrumente nicht ausschließlich über die EIB angeboten, doch wird die EIB eine wichtige Katalysatorfunktion wahrnehmen, indem sie zusätzliche öffentliche und private Mittel erschließt.
[12] Finantsinstrumente ei rakendata eranditult EIP kaudu, kuid EIP mängib peamise katalüsaatori rolli muude riiklike ja era-rahastamisallikate ligimeelitamisel.
[13] Stärkung der wirtschaftspolitischen Koordinierung für Stabilität, Wachstum und Beschäftigung – Instrumente für eine bessere wirtschaftspolitische Steuerung der EU (KOM(2010) 367).
[13] Majanduspoliitika parem koordineerimine aitab suurendada stabiilsust, elavdada majanduskasvu ja luua enam töökohti – ELi majandusjuhtimise tõhustamise hoovad (KOM(2010) 367)
[14] Europäisches Parlament, Bericht über die Zukunft der Eigenmittel der Europäischen Union (2006/2205(INI)), Berichterstatter: Alain Lamassoure (A6-0066/2007).
[14] Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta (2006/2205(INI) raportöör A. Lamassoure).
[15] Beschluss 2007/436/EG, Euratom des Rates vom 7. Juni 2007.
[15] Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom (7. juuni 2007).
[16] Siehe Arbeitsunterlage der Kommissionsdienststellen.
[16] Vt talituste töödokument.
nach oben


Verwaltet vom Amt für Veröffentlichungen