17.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/97

(1)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu järelduste ja rahvusvaheliste algatustega kõnealuses valdkonnas, nagu 2. aprilli 2009. aasta G 20 tippkohtumine, kujutab käesolev meede endast esimest olulist sammu finantskriisiga seoses ilmnenud puuduste käsitlemiseks, millele järgnevad komisjoni väljakuulutatud ja 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” esitatud täiendavad algatused.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (4) artikliga 3 lubatakse liikmesriikidel näha selliste krediidiasutuste puhul, mis olid 15. detsembril 1977 keskasutusega püsivalt seotud, ette eraldi usaldatavusnormatiivid, eeldusel et need normatiivid olid sätestatud liikmesriikide õigusaktides hiljemalt 15. detsembril 1979. Kõnealused ajalised piirangud ei võimalda liikmesriikidel, eriti Euroopa Liiduga pärast 1980. aastat ühinenud liikmesriikidel, kehtestada või säilitada samu usaldatavusnormatiive nende territooriumil asutatud keskasutusega seotud krediidiasutuste suhtes. Seepärast on asjakohane jätta kõnealuse direktiivi artiklist 3 välja ajalised piirangud, et tagada liikmesriikide krediidiasutustele võrdsed tingimused omavahelises konkurentsis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks koostama suunised, et soodustada järelevalvetava lähendamist.

(3)

Hübriidkapitaliinstrumentidel on krediidiasutuste igapäevases kapitalijuhtimises oluline osa. Need instrumendid võimaldavad krediidiasutustel saavutada mitmekesise kapitalistruktuuri ja kaasata laia ringi finantsinvestoreid. Baseli pangajärelevalve komitee jõudis 28. oktoobril 1998 kokkuleppele aktsepteeritavuse kriteeriumides ja piirangutes teatavate hübriidkapitaliinstrumentide arvestamisel krediidiasutuste esmaste omavahenditena.

(4)

Seetõttu on oluline kehtestada kriteeriumid nimetatud kapitaliinstrumentide arvestamiseks krediidiasutuste esmaste omavahenditena ja ühtlustada direktiivi 2006/48/EÜ sätted selle kokkuleppega. Direktiivi 2006/48/EÜ XII lisa muudatusettepanekud tulenevad otseselt nende kriteeriumide kehtestamisest. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis a osutatud esmased omavahendid peaksid hõlmama kõiki instrumente, mida liikmesriigi õigusaktide kohaselt käsitatakse omakapitalina, mis kuuluvad likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku ja katavad tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumi täies ulatuses. Nende instrumentide hulka peaks olema võimalik arvata ka sellised instrumendid, mis annavad eelisõiguse mittekumulatiivsel alusel dividendimaksete korral, tingimusel et need on hõlmatud nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) (5) artikliga 22, need kuuluvad likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku ja katavad tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumi täies ulatuses. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis a osutatud esmased omavahendid peaksid samuti hõlmama muid instrumente, mis vastavad krediidiasutuste põhikirja tingimustele, võttes arvesse vastastikuste ühingute, ühistute ja samalaadsete asutuste eriomast struktuuri, ning mida peetakse kapitali kvaliteedi poolest eelkõige kahjumi katmise osas võrdseteks lihtaktsiatega. Instrumendid, mis ei kuulu likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku või mis ei kata tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumit võrdselt lihtaktsiatega, peaksid kuuluma direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis ca osutatud hübriidinstrumentide kategooriasse.

(5)

Et ära hoida turuhäireid ja tagada omavahendite üldise taseme säilimine, on asjakohane ette näha kapitaliinstrumentide uutele nõuetele ülemineku kord. Kui konjunktuuri taastumine on kindlustatud, tuleks esmaste omavahendite kvaliteeti veelgi parandada. Selles osas peaks komisjon hiljemalt 31. detsembril 2011 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos asjakohaste ettepanekutega.

(6)

Ühenduse kriisijuhtimise raamistiku tugevdamise eesmärgil on oluline, et pädevad ametiasutused kooskõlastaksid tõhusalt oma tegevust teiste pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral ka keskpankadega, kaasa arvatud selleks, et maandada süsteemset riski. Selleks et parandada pangakontserni üle teostatavat konsolideeritud usaldatavusjärelevalve tõhusust, peaks järelevalve olema paremini kooskõlastatud. Sel eesmärgil tuleks luua järelevalvekolleegiumid. Järelevalvekolleegiumide loomine ei tohiks mõjutada direktiiviga 2006/48/EÜ pädevatele ametiasutustele antud õigusi ja kohustusi. Järelevalvekolleegiumide loomine peaks olema tihedama koostöö vahend, mille abil pädevad ametiasutused lepivad kokku peamiste järelevalveülesannete täitmises. Järelevalvekolleegiumid peaksid hõlbustama pidevat järelevalve ja hädaolukordadega toimetulekut. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus peaks koostöös teiste kolleegiumi liikmetega saama otsustada korraldada kohtumisi või tegevusi, mis ei ole üldistes huvides ja on seega konkreetsema suunitlusega.

(7)

Pädevate ametiasutuste volitused peaksid nõuetekohasel viisil arvestama ühenduse huvidega. Seepärast peaksid pädevad ametiasutused võtma nõuetekohaselt arvesse oma otsuste mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõigis teistes asjaomastes liikmesriikides. Kui liikmesriigi õigusaktidest ei tulene teisiti, tuleks kõnealust põhimõtet mõista laiema eesmärgina edendada finantsstabiilsust Euroopa Liidus ning see ei tohiks olla pädevatele ametiasutustele õiguslikult siduv konkreetse tulemuse saavutamiseks.

(8)

Pädevatel ametiasutustel peaks olema võimalus osaleda kolleegiumides, mis on loodud järelevalve teostamiseks selliste krediidiasutuste üle, kelle emaettevõtja asub kolmandas riigis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks vajaduse korral välja töötama suunised ja soovitused, et ühtlustada direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud järelevalvetoiminguid. Selleks et vältida järjekindlusetust ja tegevuse kandumist piirkondadesse, kus järelevalve on nõrgem, mille võivad põhjustada eri kolleegiumide kohaldatavad erinevad käsitlused ja eeskirjad ning liikmesriikide kaalutlusõiguse kasutamine, peaks Euroopa pangandusinspektorite komitee töötama välja kolleegiumide tegevust reguleeriva kodukorra ja nende kasutatavate menetluste suunised.

(9)

Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 129 lõikega 3 ei tohiks muuta konsolideeritud, osaliselt konsolideeritud ja individuaalsest aruandlusest lähtuvate ülesannete jaotust pädevate järelevalveasutuste vahel.

(10)

Puudulik teave päritoluriigi ja vastuvõtva riigi pädevate ametiasutuste vahelises suhtluses võib kahjustada vastuvõtva liikmesriigi finantsstabiilsust. Vastuvõtva riigi järelevalveasutuste õigust teavet saada tuleks tugevdada eelkõige olulisi filiaale hõlmavate kriisiolukordade puhul. Sel eesmärgil tuleks määratleda olulise filiaali mõiste. Pädevad ametiasutused peaksid edastama teavet, mis on oluline keskpankadele ja rahandusministeeriumidele, et täita oma ülesandeid finantskriiside ajal ja süsteemse riski maandamiseks.

(11)

Kehtivaid järelevalvesüsteeme tuleks edasi arendada. Järelevalvekolleegiumid on täiendav ja oluline samm Euroopa Liidu järelevalvealase koostöö ja lähenemise sujuvamaks muutmisel.

(12)

Kontsernide ja valdusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate ning filiaalidega tegelevate järelevalveasutuste vaheline koostöö kolleegiumis on arenguetapp, et liikuda õigusnormide ulatusliku lähendamise ning järelevalvealase integratsiooni suunas. Järelevalveasutuste vaheline usaldus ja austus üksteise kohustuste vastu on väga oluline. Lahkhelide korral nende erinevate ülesannetega seotud kolleegiumi liikmete vahel on neutraalsed ja sõltumatud ühenduse tasandi nõustamis-, vahendus- ja konfliktide lahendamise mehhanismid väga olulised.

(13)

Rahvusvaheliste finantsturgude kriis on näidanud, et tuleks lähemalt uurida vajadust Euroopa Liidu finantssektori õigus- ja järelevalvemudeli reformi järele.

(14)

Komisjon teatas oma 29. oktoobri 2008. aasta teatises „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik”, et ta on loonud Jacques de Larosière’i juhitava eksperdirühma Euroopa finantsinstitutsioonide töökorraldusega tegelemiseks, et tagada nende usaldusväärsus, turgude nõuetekohane toimimine ja tugevam Euroopa tasandi koostöö finantsstabiilsusest ülevaate saamise, varase hoiatamise mehhanismide ja kriisiohje valdkondades, sealhulgas piiri- ja valdkonnaüleste riskide juhtimises, samuti uurida koostööd Euroopa Liidu ja muude peamiste jurisdiktsioonide vahel, et aidata tagada finantsstabiilsust üleilmsel tasandil.

(15)

Selleks et saavutada Euroopa Liidu tasandil järelevalvealase lähenemise ja koostöö vajalik tase ning tugevdada finantssüsteemi stabiilsust, on vajadus Euroopa Liidu finantssektori õigus- ja järelevalvemudeli täiendavate laiaulatuslike reformide järele väga suur, mistõttu komisjon peaks aegsasti esitama asjaomased ettepanekud, võttes nõuetekohaselt arvesse Jacques de Larosière’i juhitava eksperdirühma 25. veebruaril 2009 esitatud järeldusi.

(16)

Komisjon peaks hiljemalt 31. detsembriks 2009 andma aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning esitama asjakohase õigusakti ettepaneku, mis on vajalik selleks, et tegeleda puudustega, mis on tuvastatud täiendavat järelevalvealast integratsiooni käsitlevate sätete osas, võttes sealjuures arvesse, et Euroopa Liidu tasandil peaks järelevalvesüsteem saavutama suurema rolli hiljemalt 31. detsembriks 2011.

(17)

Riskide liigse kontsentreerumisega ühele kliendile või omavahel seotud klientide rühmale võib kaasneda liiga suur kahjumi risk. Sellist olukorda tuleks pidada krediidiasutuse maksevõimet kahjustavaks. Krediidiasutuse suure riskide kontsentreerumise jälgimine ja kontroll peaksid seetõttu moodustama lahutamatu osa krediidiasutuse üle teostatavast järelevalvest.

(18)

Praegune suurt riskide kontsentreerumist käsitlev kord võeti kasutusele 1992. aastal. Seetõttu tuleks läbi vaadata praegused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiividega 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (6) sätestatud nõuded suure riskide kontsentreerumise kohta.

(19)

Kuna krediidiasutused otseselt konkureerivad siseturul, peaksid krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimise ja kontrolli põhieeskirjad olema veelgi enam ühtlustatud. Krediidiasutuste halduskoormuse vähendamiseks tuleks vähendada suure riskide kontsentreerumise võimaluste hulka liikmesriikides.

(20)

Määrates kindlaks, kas tegemist on seotud klientide rühmaga ja kas riskid moodustavad seega ühiseid riskipositsioone, on ühtlasi oluline arvesse võtta riske, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu, selle finantskontserni või sellega seotud isikute pakutava märkimisväärse rahastamise ühisest allikast.

(21)

Kuigi riskipositsiooni väärtus tuleks soovitatavalt arvutada lähtuvalt väärtusest, mida kohaldatakse miinimumomakapitali nõuete suhtes, on suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks asjakohane kehtestada juhised kaalutud riske või riskiastmeid arvestamata. Muu hulgas on uues maksevõimerežiimis kasutatavad krediidiriski maandamise tehnikad töötatud välja eeldusega, et krediidirisk on hästi hajutatud. Kui suure riskide kontsentreerumise puhul on tegemist ühise kontsentratsiooniriskiga, ei ole krediidirisk hästi hajutatud. Seetõttu tuleks selliste meetodite tagajärgede suhtes kohaldada usaldatavusnormatiive. Suure riskikontsentratsiooni tarvis on oluline näha ette krediiditagatise tõhusa sissenõudmise võimalus.

(22)

Kuna krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud riskist tulenev kahjum võib olla sama tõsine kui igast teisest riskipositsioonist tulenev kahjum, tuleks kõnealuseid riskipositsioone käsitada nagu kõiki teisi riskipositsioone ja teatada nendest vastavalt. Siiski on kehtestatud alternatiivne kvantitatiivne piirmäär, et leevendada selle lähenemisviisi ebaproportsionaalselt suurt mõju väiksematele asutustele. Ühtlasi jäetakse finantsturgude ja nendega seotud infrastruktuuri sujuva toimimise võimaldamiseks välja väga lühiajalised riskipositsioonid, mis on seotud maksevahendusega, sealhulgas makse-, arveldus-, tasaarveldus- ja depooteenuste osutamisega klientidele. Need teenused hõlmavad näiteks sularahas arveldamist ja tasaarveldamist ning samalaadseid tasaarveldamist võimaldavaid tegevusi. Nendega kaasnevaid riske ei pruugita ette näha, mistõttu need ei allu krediidiasutuse täielikule kontrollile, muu hulgas klientide maksetest tulenevad pankade teistes pankades avatud kontode saldod, sealhulgas debiteeritud või krediteeritud teenustasud ja intressid, ning muud klientidele osutatavate teenustega seotud maksed ja antud või saadud tagatised.

(23)

Direktiivi 2006/48/EÜ krediidikvaliteeti hindavaid asutusi (reitinguagentuurid) käsitlevad sätted peaksid olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (7). Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks eelkõige vaatama läbi reitinguagentuuride tunnustamist käsitlevad suunised, et vältida topelttööd ja vähendada tunnustamisega seotud koormust, kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina ühenduse tasandil.

(24)

Oluline on kõrvaldada vastuolud nende äriühingute huvide vahel, kes „pakivad” laenu kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse (laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja), ja nende äriühingute huvide vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse (investorid). Samuti on oluline, et laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja ja investorite huvid langeksid kokku. Selle saavutamiseks peaks laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitama märkimisväärse huvi alusvara vastu. Seetõttu on oluline, et laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitab kõnealuse laenu puhul riskipositsiooni. Üldisemalt ei peaks väärtpaberistamise tehingud olema struktureeritud nii, et välditakse säilitamisnõude kohaldamist, eelkõige mis tahes teenustasu või preemia struktuuri või mõlema kaudu. Sellist säilitamist tuleks kohaldada igas olukorras, mille puhul kohaldatakse direktiivile 2006/48/EÜ vastavat väärtpaberistamise majandusliku sisu määratlust, olenemata kõnealuse majandusliku sisu kujundamiseks kasutatud õiguslikest struktuuridest või kasutatud instrumentidest. Eelkõige juhul, kui krediidirisk läheb üle väärtpaberistamise teel, peaksid investorid tegema otsuseid üksnes pärast piisavalt hoolikat analüüsi, milleks neil on vaja asjakohast teavet väärtpaberistamise kohta.

(25)

Kõnealuste struktuuride võimalike vastuolude kõrvaldamiseks kasutatavad meetmed peavad olema järjekindlad ja ühtsed kõigis asjaomastes finantssektori õigusaktides. Komisjon peaks esitama asjakohased õigusakti ettepanekud, et tagada kõnealune järjekindlus ja ühtsus. Säilitamisnõuet ei tuleks kohaldada mitmekordselt. Mis tahes väärtpaberistamise korral on piisav, kui nõuet kohaldatakse üksnes ühe laenude algse väljastaja, tehingu korraldaja või algse laenuandja suhtes. Samamoodi tuleks niisuguste väärtpaberistamise tehingute korral, mille aluseks on muud väärtpaberistamised, kohaldada säilitamisnõuet üksnes investeeringu objektiks oleva väärtpaberistamise suhtes. Säilitamisnõuet ei tuleks kohaldata ostetud nõuete suhtes, kui need tulenevad äriühingute tegevusest, mille raames need antakse üle või müüakse diskonteerituna niisuguse tegevuse rahastamiseks. Pädevad ametiasutused peaksid kohaldama riskikaalu seoses väärtpaberistamise puhul järgitava ja alusvara riskide analüüsimiseks oluliste hoolsuskohustuste ja riski juhtimise kohustuste poliitiliselt tingitud nõuete ja menetluste olulise rikkumise suhtes.

(26)

2. aprillil 2009. aastal esitatud finantssüsteemi tugevdamise deklaratsioonis nõudsid G 20 rühmituse juhid, et Baseli pangandusinspektorite komitee ja ametiasutused kaaluksid enne 2010. aastat hoolsuskohustuse ja koguselise säilitamise nõudeid väärtpaberistamise puhul. Kirjeldatud rahvusvaheliste arengute tõttu ja selleks, et parimal viisil leevendada väärtpaberistamise turgude tegevusega kaasnevaid süsteemseid riske, peaks komisjon otsustama enne 2009. aasta lõppu ja pärast konsulteerimist Euroopa pangandusinspektorite komiteega, kas teha ettepanek laiendada säilitamisnõuet ja kas säilitamisnõude arvutamise meetodid täidavad algsete väljastajate või tehingu korraldajate ja investorite huvide parema kooskõlastamise eesmärki.

(27)

Selleks et hinnata nõuetekohaselt riske, mis tulenevad väärtpaberistamise positsioonidest nii kauplemisportfelli kui ka pangaportfelli jaoks, tuleks rakendada hoolsuskohustust. Lisaks peavad hoolsuskohustused olema proportsionaalsed. Hoolsuskohustuse rakendamise kord peaks aitama suurendada usaldust laenude algsete väljastajate, tehingu korraldajate ja investorite vahel. Seetõttu on soovitatav, et asjaomane hoolsuskohustuse rakendamise korda käsitlev teave avaldataks nõuetekohaselt.

(28)

Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevatel ametiasutustel oleks piisavalt töötajaid ja ressursse direktiivi 2006/48/EÜ kohaste järelevalvealaste kohustuste täitmiseks ja et nimetatud direktiivi kohaselt krediidiasutuste järelevalvega tegelevatel töötajatel oleksid asjakohased teadmised ja kogemused neile antud ülesannete täitmiseks.

(29)

Direktiivi 2006/48/EÜ III lisa tuleks kohandada, et selgitada teatavaid sätteid, mille eesmärk on soodustada järelevalvetavade lähendamist.

(30)

Hiljutised turuarengud on tõstnud esile asjaolu, et likviidsuse juhtimine määrab oluliselt krediidiasutuste ja nende filiaalide stabiilsuse. Direktiivi 2006/48/EÜ V ja XI lisas esitatud kriteeriume tuleks karmistada, et ühtlustada need Euroopa pangandusinspektorite komitee ja Baseli pangajärelevalve komitee tööga.

(31)

Direktiivi 2006/48/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (8).

(32)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta direktiivi 2006/48/EÜ III lisa, et võtta arvesse finantsturgude, raamatupidamisstandardite ja -nõuete ühenduse õigusakte arvestavat arengut ja järelevalvetavade lähendamist. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2006/48/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need võtta vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(33)

Finantskriisi tõttu on ilmnenud vajadus paremini analüüsida makrotasandi usaldatavusega seotud probleeme, mis on makromajanduse poliitika ja finantssüsteemi reguleerimise kokkupuutepunktis. See hõlmab vajadust uurida meetmeid, mis vähendavad konjunktuuritsükli üles-alla kõikumisi, sealhulgas pankade vajadust luua headel aegadel antitsüklilisi puhvreid, mida saab kasutada majanduslanguse ajal ning mis võib hõlmata võimalust luua täiendavaid reserve, nn dünaamilisi reserve ja võimalust vähendada kapitalipuhvreid rasketel aegadel, tagades seega kapitali piisava kättesaadavuse kogu tsükli jooksul; direktiivis 2006/48/EÜ kapitali adekvaatsuse arvutamise aluseks olevaid põhimõtteid ning krediidiasutuste riskipõhiseid nõudeid täiendavaid meetmeid, et aidata piirata finantsvõimenduse kuhjumist pangandussüsteemis.

(34)

Selleks et kõnealused küsimused lahendada, peaks komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2009 direktiivi 2006/48/EÜ tervikuna läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja asjakohased ettepanekud.

(35)

Selleks et tagada finantsstabiilsus, peaks komisjon läbi vaatama meetmed börsiväliste turgude läbipaistvuse parandamiseks, vastaspoole riskide leevendamiseks ja laiemalt üldriski vähendamiseks, näiteks selle kaudu, et krediidiriski ülekandetehingud toimuksid kesksete vastaspoolte kaudu, ning nende meetmete kohta aru andma. Tuleks julgustada niisuguste kesksete vastaspoolte loomist ja arendamist ELis, mille suhtes kohaldatakse rangeid tegevus- ja usaldatavusnõudeid ning tõhusat järelevalvet. Komisjon peaks esitama oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos mis tahes asjaomaste ettepanekutega, võttes vastavalt vajadusele arvesse paralleelseid algatusi üleilmsel tasandil.

(36)

Komisjon peaks direktiivi 2006/48/EÜ artikli 113 lõike 4 üle vaatama lähtuvalt muu hulgas küsimusest, kas eranditele peaks laienema liikmesriigi kaalutlusõigus, ning esitama selle kohta aruande. Selle aruande peaks komisjon koos asjakohaste ettepanekutega esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Erandid ja valikuvõimalused tuleks kaotada, kui puudub tõendatud vajadus nende säilitamise järele, et saavutada kogu ühenduses sidusad eeskirjad.

(37)

Riskide hindamisel tuleks arvesse võtta mikrokrediidi eripära ning soodustada tuleks mikrokrediitide levikut. Mikrokrediitide vähest levikut silmas pidades tuleks ühtlasi edendada asjakohaste reitingusüsteemide väljatöötamist, sealhulgas niisuguste standardreitingusüsteemide väljatöötamist, mis on kohandatud vastavalt mikrokrediidialase tegevuse riskidele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et mikrokrediidialase tegevuse usaldatavusnormatiivid ja järelevalve oleksid riigi tasandil proportsionaalsed.

(38)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitlevate nõuete vastuvõtmist ning krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, mis eeldab suure hulga eri liikmesriikide õigussüsteemides kehtivate mitmesuguste nõuete kooskõlastamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis osutatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(40)

Seepärast tuleks direktiive 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ (10) vastavalt muuta,

1)

Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklisse 40 lisatakse järgmine lõige:

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

5)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõik:

7)

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 61 esimene lõik asendatakse järgmisega:

9)

Artikli 63 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

11)

Artikli 65 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

12)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

13)

V jaotise 2. peatüki 2. jao 2. alajao pealkiri „Nõuete arvutamine” asendatakse alapealkirjaga „Arvutamine ja aruandlusnõuded”.

14)

Artikli 74 lõikes 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

15)

Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:

16)

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

17)

Artikli 89 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

18)

Artikli 97 lõige 2 asendatakse järgmisega:

19)

Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

20)

Artikkel 107 asendatakse järgmisega:

21)

Artikkel 110 asendatakse järgmisega:

22)

Artiklit 111 muudetakse järgmiselt:

23)

Artiklit 112 muudetakse järgmiselt:

24)

Artiklit 113 muudetakse järgmiselt:

25)

Artiklit 114 muudetakse järgmiselt:

26)

Artikkel 115 asendatakse järgmisega:

27)

Artikkel 116 jäetakse välja.

28)

Artiklit 117 muudetakse järgmiselt:

29)

Artikkel 119 jäetakse välja.

30)

2. peatükki lisatakse järgmine jagu:

31)

Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

32)

Artikli 130 lõige 1 asendatakse järgmisega:

33)

Lisatakse järgmine artikkel 131a:

34)

Artiklit 132 muudetakse järgmiselt:

35)

Artiklit 150 muudetakse järgmiselt:

36)

Artikli 153 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

37)

Artiklisse 154 lisatakse järgmised lõiked:

38)

Artikkel 156 asendatakse järgmisega:

39)

III lisa muudetakse järgmiselt:

40)

V lisa muudetakse järgmiselt:

41)

IX lisa 3. osa 2. jaotisesse lisatakse järgmine punkt:

42)

XI lisa muudetakse järgmiselt:

43)

XII lisa 2. osa punkti 3 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

1)

Artikli 12 esimene lõik asendatakse järgmisega:

2)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 30 lõige 4 asendatakse järgmisega:

4)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 32 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

6)

Artiklisse 35 lisatakse järgmine lõige:

7)

Artiklisse 38 lisatakse järgmine lõige:

8)

Artikli 45 lõikes 1 asendatakse kuupäev 31. detsember 2010 kuupäevaga 31. detsember 2014.

9)

Artiklis 47 asendatakse kuupäev 31. detsember 2009 kuupäevaga 31. detsember 2010 ja viide direktiivi 93/6/EMÜ V lisa punktidele 4 ja 8 asendatakse viitega VIII lisa punktidele 4 ja 8.

10)

Artikli 48 lõikes 1 asendatakse kuupäev 31. detsember 2010 kuupäevaga 31. detsember 2014.

„a)

krediidiasutused direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 alapunkti a tähenduses, sh ühenduses asuvad krediidiasutuste filiaalid nimetatud direktiivi artikli 4 punkti 3 tähenduses, kui krediidiasutuse peakontor asub ühenduses või nimetatud direktiivi artikli 38 kohaselt ühendusest väljaspool;”.