Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal "Komisjoni teatis — Ühenduse Lissaboni programmi rakendamine: raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale"

KOM(2005) 474 lõplik

(2006/C 185/14)

7. juunil 2005 otsustas Euroopa Komisjon EÜ asutamislepingu artikli 262 järgi konsulteerida Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: "Komisjoni teatis — Ühenduse Lissaboni programmi rakendamine: raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale"

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni arvamus võeti vastu 28. märtsil 2006. Raportöör oli hr Ehnmark.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 426. istungjärgul 20.– 21. aprillil 2006 ( 20. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 38, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 5.

1. Arvamuse kokkuvõte

1.1 Lissaboni strateegia pakub laias valikus horisontaalseid meetmeid Euroopa konkurentsivõimelisemaks muutmise raamistiku loomiseks. Sektorite tasandil ei ole seni mingeid lähenemisviise kinnitatud. Euroopa Komisjoni uus teatis kujutab endast järjekordset sammu ühise Euroopa tööstuspoliitika loomise suunas. Ühine poliitika ja ühised prioriteedid peaksid toetama Euroopa konkurentsivõimet ülemaailmses kontekstis. Seetõttu on komisjoni teatis integreerituma tööstuse raampoliitika kohta vägagi tervitatav.

1.2 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab teatises esitatud töötleva tööstuse 27 sektoris vajalike toetusmeetmete osas läbi viidud ulatuslikku analüüsi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab 14 sektoraalse ja sektoritevahelise töörühma moodustamist eesmärgiga piiritleda Euroopa tööstuse konkurentsivõime edendamise konkreetsemad meetmed.

1.3 Samas ei käsitle komisjoni teatis Euroopa tööstuspoliitika kujundamise ja rakendamise olulisi aspekte. Vastutus rakendamise eest on delegeeritud komisjoni teistele üksustele, riiklikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning tööstusele endale. Küsimus "kes mida teeb?" on jäetud edaspidiste arutelude teemaks.

1.4 Näiteks ei ole komisjoni teatises toodud välja vajalikku tööjaotust ELi ja riiklike tasandite vahel. 14 uut sektoraalset töörühma hakkavad tegutsema peamiselt ELi tasandil. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab riiklikul tasandil kooskõlastamise tähtsust. Niiviisi säästetakse aega — ajakadu ei saa endale tööstus endale praegu lubada.

1.5 Kaks valdkonda, mille kohta komisjoni teatis kuigivõrd juhtnööre ei anna, on valitsuse osa uuendustegevuses ja konkurentsivõimes ning töötleva tööstuse ja teenindussektori vahelised piirjooned.

1.6 Eesseisvat tööd silmas pidades rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sidusrühmade, eelkõige sotsiaalpartnerite, aktiivse kaasatuse olulisust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on oluline, et sotsiaalpartnerid jõuaksid tööstuse muutuste ja uuendustegevuse osas kokkulepetele, nagu juba mõnes ELi riigis on tavaks.

1.7 Teatisega annab EL vastuse küsimusele "Kas Euroopa töötleval tööstusel on tulevikku?". Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omalt poolt on valmis kaasama Euroopa tööstuspoliitika teema Lissaboni strateegia elluviimiseks loodud võrgustikku.

2. Sissejuhatus

2.1 Euroopa Ülemkogule 2005. aasta märtsis esitatud vahekokkuvõte Lissaboni strateegia rakendamise kohta annab esimesel viiel aastal saavutatu kohta väga kirju pildi.

2.2 Lissaboni strateegia on läbi kukkunud ennekõike majandus- ja tööstuskasvu ning suuremal arvul paremate töökohtade loomise eesmärgi osas. Euroopal on raske püsida ülemaailmses konkurentsis. Ameerika Ühendriigid ja Põhjamaad on mitmete kasvu- ja konkurentsivõimenäitajate osas maailmas juhtpositsioonil. Euroopa juhtivad riigid jäävad neist kaugele maha. Maailma Majandusfoorumi hiljutise järjestuse kohaselt oli Ühendkuningriik 13. kohal, Saksamaa 15. kohal ja Prantsusmaa vahetult enne Hispaaniat 30. kohal. Samas tuleks märkida ka seda, et majanduskasvu osas on edukad olnud mitmed uued ELi liikmesriigid: 2005. aasta SKT kasvumäär oli Slovakkias ja Poolas vastavalt 5,5 % ning 5,4 %.

2.3 Ülemaailmse majandusuuringute organisatsiooni The Conference Board poolt hiljuti koostatud ülevaatest tootlikkuse kasvu kohta ilmneb, et kümne aasta jooksul on Euroopa juhtivad riigid tootlikkuse osas üha enam maha jäänud Ameerika Ühendriikidest. ELi 15 "vana" liikmesriigi tootlikkuse kasv oli 2005. aastal 0,5 %, ent Ameerika Ühendriikides oli see 1,8 % ja Jaapanis 1,9 %.

2.4 Vastuseks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta märtsi otsusele on Euroopa Komisjon aasta jooksul esitanud suurel hulgal ettepanekuid ja teatisi, milles käsitletakse tööstuse restruktureerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõimega seonduvaid küsimusi, aga ka ettevõtluse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist.

2.5 Uute ettepanekute hulgast on aga puudunud konkreetsete tööstussektorite, iseäranis töötleva tööstuse probleemide lahendamisele suunatud meetmed ning sektorisisesed ehk vertikaalsed toetusmeetmed. Oma uue teatisega, mille teemaks on tööstuspoliitikale integreerituma lähenemisviisi süvendamine, on komisjon asunud seda vajadust rahuldama.

3. Uut raampoliitikat käsitleva teatise lühikirjeldus

3.1 Komisjoni teatist võib vaadelda kui uue protsessi käivitajat, mille aluseks on töötleva tööstuse 27 segmendi konkurentsivõimelisuse analüüs.

3.2 Tähelepanu keskmes on probleemid, mida ettevõtted ise näevad uuendustegevuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu kitsaskohtadena. Tähelepanu keskmes on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE), mis on ka loogiline, kuna ELi töötlev tööstus koosneb rõhuvas enamuses VKEdest, milles töötab 58 % tööstustöölistest. Ettevalmistavas etapis on nõu peetud ka mitmete sidusrühmadega.

3.3 Teatised analüüsitud tööstussektorid hõlmavad nelja peamist valdkonda, milleks on toiduaine- ja bioteaduste tööstus, masinate ja seadmete tootmine, moe- ja disainitööstus ning põhi- ja vahesaaduste tööstus. Analüüsis käsitleti väga erinevaid tööstussektoreid alates biotehnoloogia- ja farmaatsiatööstusest kuni masinaehituse ja elektrotehnikani ning kaitsetööstusest ja kosmosetööstusest tekstiili- ja mööblitööstuseni, lisaks veel terase-, keemia- ning tselluloosi- ja paberitööstust.

3.4 27 sektori konkurentsivõime hindamisel kasutati järgmisi kriteeriume:

- avatud ja konkurentsile rajatud ühtse turu tagamine,

- teadmised, näiteks teadusuuringud, innovatsioon ja oskused,

- parem õiguslik regulatsioon,

- konkurentsivõime ning energeetika- ja keskkonnapoliitika vahelise sünergia tagamine,

- maailmaturul täieliku ja ausa osalemise tagamine,

- sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse soodustamine.

3.5 Sektorite kohta tehtud järeldustes on välja toodud "need poliitilised ülesanded, mida iga sektori puhul peetakse paljude asjakohaste poliitiliste ülesannete seas kõige tähtsamaks" (tsitaat teatisest). Ent isegi kõnealust määratlust arvestades ei ole järeldused kuigi läbipaistvad. Näiteks biotehnoloogia sektoris on välja toodud vajadus suurema hulga teadusuuringute järele, ent mitte vajadus paremate oskuste järele. Tekstiilitööstuse puhul on äramärkimist leidnud vajadus teadusuuringute ja oskuste ning turgudele parema juurdepääsu järele, ent mitte vajadus tõkestada kaubandustingimuste moonutusi.

3.6 Komisjon teeb ettepaneku käivitada seitse peamist sektoritevahelist poliitilist algatust, et käsitleda ühiseid probleeme ja tugevdada sünergiaid. Need seitse sektoritevahelist poliitilist algatust on:

- intellektuaalomandi õigusi ja võltsimist käsitlev algatus

- konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitlev kõrgetasemeline töörühm

- konkurentsivõime ja turule juurdepääsuga seotud välised aspektid

- uus õigusaktide lihtsustamise programm

- ametioskuste parandamine sektorites

- struktuurse muutuse juhtimine tootmises

- integreeritud Euroopa lähenemisviis teadusuuringutele ja uuendustegevusele tööstuses.

3.7 Lisaks nimetatud sektoriteülestele algatustele teeb komisjon ettepaneku mitmete uute sektorispetsiifiliste algatuste kohta. On farmaatsiatoodete foorum, bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia vahekokkuvõte, keemiatööstust ja kaitsetööstust käsitlevad uued kõrgetasemelised töörühmad, Euroopa kosmoseprogramm, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia konkurentsivõime rakkerühm ning masinaehituse poliitikat käsitlev dialoog.

4. Üldised märkused

4.1 Komisjoni uus teatis on esimene märkimisväärne samm ulatuslike sektoripõhiste algatuste suunas töötleva tööstuse konkurentsivõime ja uuendustegevuse tagamiseks. Tegemist on tervitatava algatusega. Horisontaalsetest skeemidest ja algatustest ei piisa. Uus struktureeritud teatis on väärtuslik vundament, millele saab rajada konkreetseid meetmeid käsitlevate otsuste tegemise. Komisjoni algatus hõlmab mitmete tööstussektorite kasvu ja konkurentsivõimega seotud küsimuste kompleksset analüüsi.

4.2 Komisjon esitas ettepaneku eesmärgiga esitada prioriteetide seadmise raamistik. Esmatähtsad on globaliseerumisega kaasnevate väljakutsetega toimetulekuks vajalikud meetmed.

4.3 Samas puudub aga selge seos ELi tasandil tehtavate jõupingutuste ning valitsuste, tööstuse ning riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmade vajaliku kaasatuse vahel. Selle küsimusega tegeletakse eeldatavasti eelseisva protsessi vältel, eriti uutes sektoraalsetes ja sektoritevahelistes töörühmades. Kahjuks valitseb tõsine oht, et mahukale planeerimisele järgneb piiratud rakendamine.

4.4 Kõnealuse ohu vältimist silmas pidades soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee astuda konkreetseid samme vajaliku koostöö tagamiseks. See võimaldaks protsessis aktiivselt osaleda ka suuremal hulgal erinevatel sidusrühmadel.

4.5 Kõnealune uus teatis koos mitmete muude ettepanekute ja teatistega kujutab endast järjekordset sammu Euroopa tööstuspoliitika kujundamise suunas. Kas selline lähenemisviis on realistlik? Euroopa tööstuse ees seisvaid väljakutseid arvestades on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusel, et nimetatud algatus on arvatavasti sobivaim viis konkurentsivõime edendamiseks ning Euroopa Liidu konkreetsete eeliste (näiteks suur teadmusbaas ja väga ulatuslik siseturg) kasutamiseks.

4.6 Komisjon rõhutab, et uue teatise eesmärk on tagada kooskõla Lissaboni strateegiaga ja strateegia raames tehtavate jõupingutuste täiendamine. Vastutus tegeliku rakendamise eest, st suurema hulga teadusuuringute läbiviimine, hariduse parendamine ning parema õiguskorralduse tagamine, lasub komisjoni teistel üksustel ning riiklikel ja piirkondlikel organitel. Planeerimine ja rakendamine peab olema kooskõlastatud.

4.7 Komisoni lähenemisviisi iseloomustab teatav ambivalentsus. Täiendavalt tuleks käsitleda horisontaalprogrammide ja uute sektoraalsete meetmete vahelist tasakaalu.

4.8 Teatis ei käsitle erinevate meetmete rakendamiseks vajaminevaid vahendeid. ELi tasandil vajaminevad vahendid peaksid pärinema konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmist, teadusuuringute raamprogrammist, struktuurifondidest ja haridusprogrammidest (olulisemad allikad). Poliitikate ja ressursside koordineerimine on raske ja delikaatne ülesanne, eriti kui pidada silmas võimalike Euroopa rahaliste vahendite suhtelist piiratust vajaduste ja nõudluse suhtes.

4.9 Uute kaasaegsete tootmismeetodite ja -seadmete juurutamiseks on oluline tagada soodsad laenutingimused, ennekõike VKEde jaoks. Sektoraalsete ja sektoritevaheliste planeerimisrühmade töösse tuleks tihedalt kaasata Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

4.10 Uues teatises keskendub komisjon ELi tasandile, omistades piirkondlikele aspektidele vaid vähest tähelepanu. Analüüsis ei käsitleta suurlinnapiirkondade osatähtsust, ehkki nende potentsiaal tööstuse uuendustegevuse ja konkurentsivõime edendamisel on märkimisväärne. Edasises protsessis tuleb seda arvesse võtta, nagu ka piirkondliku tööstuspoliitikaga seotud küsimusi.

4.10.1 Komitee märgib, et komisjon ei tee ühtki konkreetset ettepanekut seoses tööstussektoritega, millel on eriti tugev piirkondlik esindatus.

4.11 Konkurentsivõime edendamisele suunatud meetmete kohta tööstuselt ja sidusrühmadelt saadud tagasisides domineerivad kolm teemat: rohkem teadusuuringuid ja tööstuse suurem seos teadusuuringutega, rohkem haridust ja koolitust, iseäranis ametioskuste arendamist, ning hõlpsam juurdepääs rahalisele toetusele, eelkõige eraettevõtjate ja mikroettevõtete jaoks.

4.12 Enamikus uues teatises analüüsitud tootmissektoritest nimetati sektorisiseste ametioskuste täiendamist ülesandeks, "mida […] peetakse paljude asjakohaste poliitiliste ülesannete seas kõige tähtsamaks", kui tsiteerida teatist. Ametioskuste ja, nende täiendamise küsimused on ülisuure tähtsusega. Loodetavasti järgnevad ametioskustega seotud küsimuste käsitlemiseks kavandatud sektoritevahelisele algatusele innovaatilised ettepanekud.

4.13 Komisjon pöörab üllatavalt vähe tähelepanu valitsussektori rollile võrdse tegevusruumi tagamisel tööstusele, eriti töötlevale tööstusele. Analüütilise töö tulemusena oleks pidanud esitatama ka arvukalt märkusi selle kohta, kuidas saaks valitsus tööstust toetada hariduse, transpordisüsteemide, energeetikaalaste lahenduste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võrkude kontekstis.

4.14 Teatises ei käsitleta asjaolu, et töötleva tööstuse ja teenindussektori vaheline eraldusjoon muutub üha hägusemaks. Milline on kõnealuse asjaolu tähendus inimressursside, turulepääsu, õiguskorralduse ja rahaliste vahendite kättesaadavuse aspektist?

4.15 Mis puudutab rahaliste vahendite kättesaadavust VKEdele, siis tuleb märkida, et 27 sektorit hõlmanud ulatuslikus analüüsis toodi konkreetsemad nõudmised välja ainult viie sektori — farmaatsia-, biotehnoloogia-, meditsiiniseadmete-, masinaehitus- ja elektrotehnikasektori — puhul. On küllaltki üllatav, et sama vajadus ei leidnud äramärkimist näiteks põhi- ja vahesaaduste tööstuse puhul.

5. Euroopa tööstuspoliitika suunas

5.1 Euroopa Komisjoni uus teatis kujutab endast järjekordset sammu ühise Euroopa tööstuse raampoliitika loomise suunas. Seda võib igati tervitada. Ühine poliitika ja ühised prioriteedid peaksid toetama Euroopa konkurentsivõimet ülemaailmses kontekstis. Samas on vaja vaadelda Euroopa tööstuspoliitikat tööstuse toetuseks ülesehitatud struktuuride (nt haridus ja teadustegevus) ning töötajatega konsulteerimise kontekstis, kui mainida vaid mõnda aspekti. Jätkusuutlik konkurents pole Euroopas võimalik ilma ühiskonna ja kodanike täieliku osalemiseta.

5.2 Sageli deklareeritakse, et tööstus vajab võrdset tegevusruumi ja selget (ning bürokraatiavaba) õiguskorraldust. Paljude seisukoht on: võimalikult vähe bürokraatiat ja võimalikult palju üldist toetust. Tsitaat konkurentsinõukogu hiljutisel kohtumisel kokkuvõetust: "Ministrid rõhutasid, et seadusandlik ja regulatiivne koormus ei tohiks avaldada negatiivset mõju konkurentsivõimele." Samas võib vaielda selle üle, kas ELi halduskohustusi tuleks ikka lugeda pelgalt kuluteguriks, kuna see asendab sageli 25 erineva riigi õigusakte ja seega alandab tegevuskulusid. Hiljutises komisjoni teatises väidetakse, et regulatiivkulusid, millest halduskohustused moodustavad vaid ühe osa, tuleks analüüsida ulatuslikus kontekstis, kaasates majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakulusid ning arvestades määrusega kaasnevat kasu.

5.3 Euroopa Liit ja teised riikide rühmitused seisavad silmitsi terava ülemaailmse konkurentsiga. Enesega rahuloluks ei ole põhjust. Teisalt ei saa majanduskasv ja konkurentsivõime olla Euroopa jaoks eesmärgid omaette. Üldiselt on tunnustamist leidnud Euroopa sotsiaalne visioon, mis on kokku võetud Lissaboni strateegias: kõrgetasemeline teadmistel põhinev konkurentsivõime, kõrged sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid ja vastutustundlik poliitika keskkonnaküsimustes. Euroopa tööstuspoliitika on üks osa Lissaboni strateegiast ning samas ka püüe näha strateegia tähtajast kaugemale. Vaatamata ajalisele kestusele on tööstuspoliitika üks Lissaboni strateegias sõnastatud peamisi prioriteete.

5.3.1 Komisjon esitas nõukogule säästva arengu parandatud strateegia, mille kohta langetatakse otsus käesoleva aasta jooksul. Tööstuse raampoliitika on kooskõlas säästva arengu strateegia prioriteetidega.

5.4 Eeltoodut arvestades peaks Euroopa tööstuspoliitika keskenduma kolmele esmatähtsale eesmärgile: teha kindlaks prioriteetsed sektorid jätkusuutlik konkurentsivõime tagamiseks ja suunata prioriteetsed meetmed selle saavutamisele, kiirendada ühe peamise tegevusena siseturu ühtlustumist ning edendada võrdse tegevusruumi kujundamist. ELi tasandil tuleb seega hoolikalt jälgida, mida on reaalselt võimalik saavutada Euroopa tasandil ellu viidavate algatustega. Selliselt eesmärgistatud tööstuspoliitika võiks anda reaalset lisaväärtust tööstusele, riiklikele ja piirkondlikele valitsustele, aga ka sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

5.5 Komitee tervitab komisjoni teadet töörühmade loomise kohta erinevate aspektide küsimuste jaoks. Komitee arvates on siiski vajalik välja selgitada seosed tööstuspoliitika ja kahe teise valdkonna vahel, kui soovitakse kaotada mõningaid ebakõlasid, mis takistavad Euroopa suurte tööstusprojektide arengut.

5.5.1 Eelkõige tuleb selgitada välja seosed konkurentsipoliitika ja tööstuspoliitika vahel.

5.5.2 Teiseks esitas komisjon tegevuskava, mille eesmärgiks on kaasajastada ühinguõigust, mille üks aspekt on aktsionäride õiguse tugevdamine. Kõnealune tegevus ei tohi mingil juhul kahjustada investeeringuid tööstusesse.

5.5.3 Komisjoni volinike rühm, kelle ülesandeks on majanduse, siseturu, konkurentsipoliitika ja Lissaboni strateegiaga seotud küsimused, peaksid kooskõlastama oma panused, et vältida ebakõlasid, mis ohustavad tööstuspoliitika uute panuste usaldusväärsust ja tõhusust.

5.6 Euroopa tööstuspoliitika kujundamisel tuleb arvesse võtta avaliku sektori olulist rolli näiteks sellise kahe olulise ressursi nagu teadmised ja infrastruktuur tagamisel. Mõnedes riikides on tööstuse ja avaliku sektori vahel sisse seatud tihedad sidemed, teistes aga mitte. Avaliku sektori olulisust uuendustegevuses iseloomustab näiteks asjaolu, et Ameerika Ühendriikides on riiklikud kulutused uuendustegevusele kaks korda suuremad kui Euroopas. Isegi kui võtta arvesse, et suur osas kulutustest läheb sõjaliseks otstarbeks, annab see näitaja aimu avaliku sektori tähtsusest. Euroopa kohta saab vastavalt tuua näite mõnede riikide varasemate (ja osaliselt praeguste) riiklike kulutuste kohta uute farmaatsiatoodete väljatöötamisse. Avaliku sektori tähtsust illustreerib ka selle roll info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rajatiste laiendamises, eriti seoses lairibavõrkudega.

5.7 Lissaboni strateegia vahekokkuvõte on innustanud ka sotsiaalpartnereid koostama plaane Euroopa töötleva tööstuse tuleviku kindlustamiseks. Euroopa tööandjate organisatsioon UNICE on esitanud rohkeid märkusi ja ettepanekuid Lissaboni strateegia seniste tulemuste kohta. 23 Euroopa riigi masina-, elektroonika- ja metallitööstust esindav ORGALIME on komisjoni teatise märkuste osana esitanud ulatusliku kava Euroopa töötleva tööstuse arendamise kohta. Töövõtjaid esindav Euroopa Metallitööliste Liit (EMF) esitas 2005. aasta sügisel Euroopa töötleva tööstuse edendamise kava, mis võtab kokku mitmed nende muudes kavades esitatud ettepanekud.

5.8 EMFi plaani 15 peamist meedet on jaotatud kahte plokki. Esimeses plokis (uurimis- ja arendustegevus) rõhutatakse vajadust eraldada rohkem vahendeid teadusuuringutele ja omistada rohkem tähelepanu sotsiaalsele uuendustegevusele. Teises plokis nimetusega "Innovatsiooni sotsiaalne raamistik" tuuakse välja konkreetsed lisameetmed VKEde tegevuse ja elukestva õppe edendamiseks ning Euroopa tööturgude reformimiseks rõhuasetusega sotsiaalsel turvalisusel.

5.9 Kõnealune tegevuskava annab sarnaselt sotsiaalpartnerite esitatud muude kavadega tunnistust teatavast ühise analüüsi astmest seoses Euroopa tööstuse ees seisvate väljakutsetega. Võib öelda, et üldiselt on Euroopa tuleviku osas jõutud kokkuleppele. Taoline peamiste probleemide ja meetmete paralleelne määratlemine on alus sotsiaaldialoogile ja sotsiaalpartnerite vahelistele kokkulepetele, mille eesmärk on edendada uuendustegevust ja konkurentsivõimet (vt punkt 6).

5.10 Lissaboni strateegia on tulemusrikkalt edendanud kontseptsioone, mille sisuks on teadmistepõhine ühiskond ning Euroopa juhtroll ametioskuste ja kompetentsi ning uurimis- ja arendustegevuse osas. Barcelona Euroopa Ülemkogu otsus, mis seadis eesmärgiks eraldada uurimistegevusele 3 % SKTst, on teoorias leidnud rohket heakskiitu ja toetust.

5.11 Tähelepanuväärne on asjaolu, et komisjon ei ole tööstuse esindajatega peetud dialoogides ja aruteludes leidnud kuigi palju uusi ideid ja lahendusi teadmiste siirdamiseks tööstusesse, mis oleks aga oluline samm. Komisjon pöördub nende küsimuste juurde tagasi mõnes järgmises teatises. Samas peaksid ettevõtted ise võtma vastutuse teadusega asjakohaste seoste loomise eest. Arvestades seda, kui aeglaselt liigutakse eesmärgi poole, mille kohaselt 3 % Euroopa SKTst tuleb suunata uurimis- ja arendustegevusse, on teadmiste siirdamise ideede puudumine murettekitav. Teiseks mureküsimuseks on ELi loodusteaduste ja insenerierialade üliõpilaste arvu langus võrreldes peamiste konkurentidega. VKEde jaoks on eluliselt tähtis tõsta olemasoleva inimkapitali taset ning integreerida akadeemilist tööjõudu tootmis- ja uuendustegevusse. 7. raamprogramm peaks toetama VKEsid kõrgetasemeliste tehnoloogiliste uuringute ja tootmistehnoloogiate kasutuselevõtu osas.

5.12 Siinkohal on asjakohane meenutada, et isegi kui 3 % SKTst suunatakse uurimis- ja arendustegevusse, jääb Euroopa ikkagi maha nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Jaapanist. Nimetatud 3 % eesmärk on vahepealne eesmärk, nagu mõned ELi liikmesriigid on juba tunnistanud. Ülemaailmne konkurents eeldab 15–20 aasta perspektiivis veelgi ambitsioonikamate eesmärkide seadmist.

5.13 Sarnase märkuse võib teha ka vajaduse kohta tagada ulatuslikum elukestev õpe ja ametioskuste täiendamine. Tööstussektoritest saadakse arvukalt signaale ametioskuste täiendamise jms vajaduste kohta, kuid neid küsimusi ei saa lahendada ELi tasandil. ELi tasandil saab määratleda vajaduste olemuse ja seda analüüsida, ent tegelik rakendamine peab toimuma riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Kahtlemata saaks CEDEFOP levitada teavet kasulike kogemuste kohta.

5.14 Selles kontekstis tasub meenutada, et laiemad haridusalased arutelud elukestva õppe üle algasid tegelikult juba 1970ndate aastate alguses, pärast Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni poolt läbi viidud ulatuslikku analüüsi. Samas on kuni tänaseni katsetatud väheseid tõeliselt uudseid lähenemisviise tööstuse, avaliku sektori ja üksikisikute (viimased võiksid taotleda paremaid võimalusi tööturul liikumist edendavaks ametioskuste täiendamiseks) rollide ja ressursside kokkuviimisele.

5.15 Keskendumine ettevõtete ja tööstuste ümberpaigutamisele on tõstnud esile vajaduse tagada töötajate põhiõigused kogu maailmas. ILO 1998. aasta deklaratsioon põhimõtete ja põhiõiguste kohta tööl esitab töösuhetealaste määruste miinimumtaseme ja normi, mida tuleks kohaldada kogu rahvusvahelises juhtimissüsteemis. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunised on valitsuste poliitilised lubadused. Kui soovitakse, et muutusi tajutaks positiivsetena, tuleb näidata, et muutus ei pruugi olla null-väärtusega, samuti seda, et muutusi on võimalik ettevõtetes, tööstustes, piirkondades ja tööturul juhtida sotsiaalselt tasakaalustatud viisil.

5.15.1 Siinkohal tuleb tunnustada Euroopa töönõukogude tähtsust. Kõnealused nõukogud on konkreetne vastus nõudmistele laialt kohaldatavate teabe- ja konsultatsioonistruktuuride järele piiriülestes ettevõtetes. Kuigi selliste struktuuride loomine võib võtta aega ja kuigi praegune töönõukogude direktiiv on suhteliselt ebamäärane, on need nõukogud siiski Euroopa tööstuspoliitika arendamise ulatuslikemate jõupingutuste lahutamatu osa.

5.16 Euroopa tööstuspoliitika võib anda märkimisväärse panuse Euroopa konkurentsivõime suurendamisse. Komisjoni kõnealune teatis on üks kivi vundamendis. EMSK on loetlenud veel mõned vundamendikivid. Komitee soovitab komisjonil algatada sotsiaaldialoogi ja muude asjakohaste foorumite kontekstis laiema arutelu ja dialoogi.

6. Märkused sektoreid käsitlevate ettepanekute kohta

6.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab töötleva tööstuse 27 segmendi analüüsimiseks kasutatud sõelumisparameetrite valikut. Vaatamata sellele väga kindlapiirilisele lähenemisviisile ilmnevad analüüsi tulemustes teatavad vastuolud. Komitee toetab tehtud tööd ja selle tulemusena tehtud järeldusi. Samuti pooldab komitee sektoraalsete ja sektoritevaheliste töörühmade esialgse grupi teemade valikut.

6.2 Eriti tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitleva kõrgetasemelise töörühma loomist. Keskkonna- ja energiasäästutehnoloogiad võivad anda Euroopa Liidule ülemaailmses kontekstis olulised eelised. Uus globaalne teadlikkus kliimamuutuste ohust, mis on tingitud liigsest sõltuvusest fossiilsetest kütustest, peaks andma tugeva tõuke tootmis- ja tarbimismudelite muutmiseks. Kõrgetasemelise töörühma ülesanne on raske. Asjaolu, et teised riigid (näiteks Ameerika Ühendriigid) suunavad nüüd samuti suuri investeeringuid keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamisse, ei too märkimisväärset kergendust.

6.3 Disain on toodete arendamises ja turustamises muutumas võtmeteguriks. Disainile tuleb pöörata erilist tähelepanu, ent mitte ühes sektoraalses töörühmas, vaid paari-kolme töörühma ühe horisontaalse küsimusena. Tööstusdisain on paljudes ELi riikides olnud pikka aega edukas tegevusala. Oluline on tugineda sellele edule.

6.4 Komisjoni teatises ei käsitleta otseselt teabe levitamise ning tööstuse ja erinevate sidusrühmadega suhtlemise küsimusi. Arvestades aga, et kõnealuse algatuse rakendamine sõltub suures osas teabest ja selle levitamisest, tuleb nimetatud küsimustele omistada suuremat tähelepanu. Kuidas muidu saaksid arvukad VKEd teavet partnerlussuhete ja erinevate toetusmeetmete kohta?

6.5 Ka ajategur on algatuse elluviimisel ülioluline aspekt. Tootearendus ei ole töötlevas tööstuses aeglane protsess — aegluse välistab ülemaailmne konkurents selles valdkonnas. Euroopa tasandil tegutsevatele erinevatele töörühmadele tuleb kehtestada ranged tähtajad, et toetada neid, kelle ülesandeks on võtta vastu otsuseid tööstusesse tehtavate investeeringute ja tööstuses toimuvate arengute kohta.

6.6 EMSK jagab komisjoni muret selle üle, et töökohtade viimisel EList madalamate kuludega riikidesse on rängad kohalikud ja sektoraalsed tagajärjed, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajatele, keda tuleb abistada toimetulemisel tööstuse ümberstruktureerimisega. Komitee on teiste valdkondade puhul toetanud struktuurifondide ulatuslikumat ja paremat kasutamist aktiivsete ning proaktiivsete meetmete võtmiseks, aitamaks toime tulla globaliseerumise mõjudega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaalub edaspidi hiljutist globaliseerumisfondi ettepanekut.

7. Laiema sotsiaaldialoogi vajadus

7.1 Mõnedes riikides on juba sõlmitud tööstuse innovatsiooni käsitlevad sotsiaalpartnerite vahelised progressiivsed kokkulepped, mis väljendavad töötleva tööstuse edasise arendamisega seotud ühiseid huve ja prioriteete.

7.2 Üheks tähelepanuväärseks näiteks on Rootsis 1997. aastal alla kirjutatud tööstusleping tööjõuturu osapoolte vahel. Pärast seda on lepingu osapooled esitanud terve rea ettepanekuid tööstuses parema konkurentsivõime saavutamiseks. Eelkõige on lepingu osapooled käsitlenud selliseid teemasid nagu konkurentsivõimeliste uurimisinstituutide loomine, kogemustevahetuse tõhustamine tööstusettevõtete ja haridusasutuste vahel, uuendustoetused uutele ja laienevatele ettevõtetele ja toetus tööstusarengu keskustele. Valitsus on mitmed ettepanekud heaks kiitnud.

7.3 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada sidusrühmade (iseäranis sotsiaalpartnerite) aktiivne kaasatus innovatsiooni, konkurentsivõime ja restruktureerimisega seotud protsessi. Muutuste tempo ei aeglustu. Seetõttu muutub vajalikuks üksteise usaldamisel põhinev proaktiivne lähenemisviis muutustele. Tööstuse muutustega edukaks toimetulekuks on vaja konsolideeritud, usalduslikule partnerlusele rajatud sotsiaaldialoogi ning dialoogi kultuuri, mida iseloomustab tõhus esindatus ja stabiilsed struktuurid. Tõhus esindatus nõuab muuhulgas teemade ja valikute tundmise kõrget taset.

7.3.1 Lisaks tuleb osutada paljude Euroopa töönõukogude jõupingutustele (vt punkt 5.14.1), tugevdamaks nõukogude töösse kaasatute pädevust. See on oluline mõlema dialoogipoole seisukohalt. Kõrgetasemeliste teadmiste ja pädevusteta ei suuda nõukogud tegutseda läbiviidava dialoogi ja nõustamiste oluliste osadena.

7.4 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab lootust, et integreeritud tööstuspoliitikat käsitlev komisjoni teatis koos teiste algatustega on inspiratsiooniallikaks sidusrühmade ja iseäranis sotsiaalpartnerite tihedaks kaasamiseks muutuste protsessi. Komitee on oma seisukohad sotsiaaldialoogi ja tööstuse muutuste kohta visandanud 2005. aasta septembris vastuvõetud arvamuses [1].

7.5 Vastuseks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta järeldustele on Majandus- ja Sotsiaalkomitee käivitanud interaktiivse võrgustiku, mis käsitleb Lissaboni strateegia rakendamisel omandatud kogemusi. Komitee kaalub võrgustiku laiendamist, et hõlmata küsimusi, mis puudutavad sidusrühmade, iseäranis sotsiaalpartnerite kaasamist Euroopa tööstuspoliitika kujundamisse.

8. Novembris 2005 võttis tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) vastu täiendava arvamuse teatise kohta, mis käsitleb integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale. Raportöör oli hr Pezzini.

8.1 CCMI peab äärmiselt huvipakkuvaks, et Euroopa Komisjon käsitleb nüüd sektorispetsiifilise poliitika teemat tööstuspoliitika raames. Eelkõige väljendas CCMI oma usku, et kõnealusel sektorispetsiifilisel poliitikal võib olla tõeline mõju juhul, kui seda käsitletakse struktureeritud viisil ja sotsiaalse dialoogi kontekstis kohalikul, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil.

8.2 Siiski rõhutab CCMI, et komisjoni teatises puuduvad konkreetsed algatused, tegevuskavad ja, mis kõige olulisem, piisavad rahalised vahendid poliitikameetmete toetamiseks. Sellepärast on eriti oluline kaasata ettevõtlusprojektidesse nii Euroopa Investeerimispank kui ka Euroopa Investeerimisfond.

8.3 CCMI tõstab esile ka seda, et komisjon peaks tunnustama järjest kaasaegsema avaliku sektori osatähtsust.

8.4 Lisaks rõhutab CCMI proaktiivselt koostatud piirkondliku tööstuspoliitika tähtsust. Samuti tõstab CCMI esile edukaks tööstuspoliitikaks vajaliku kaubanduspoliitika rolli. Lõpetuseks toonitab tööstuse muutuste nõuandekomisjon ILO konventsioonides väljendatud töötajate põhiõiguste tähtsust.

Brüssel, 20. aprill 2006.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie Sigmund

[1] ELT C 24, 31.1.06.

--------------------------------------------------

LISA

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele

Järgmine muudatusettepanek lükati tagasi, kuid kogus hääletamisel enam kui veerandi antud häältest:

Punkt 7.5

Välja jätta teine lause:

"Vastuseks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta järeldustele on EMSK käivitanud interaktiivse võrgustiku, mis käsitleb Lissaboni strateegia rakendamisel omandatud kogemusi. Komitee kaalub võrgustiku laiendamist, et hõlmata küsimusi, mis puudutavad sidusrühmade, iseäranis sotsiaalpartnerite kaasamist Euroopa tööstuspoliitika kujundamisse."

Motivatsioon

Sotsiaalpartnerite erilise kaasatuse rõhutamine Euroopa tööstuspoliitika kujundamisse vähendab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete, erialaorganisatsioonide, valdkondade liitude ja teadusringkondade rolli Lissaboni strateegia elluviimisel.

Hääletamine

Poolt: 11

Vastu: 27

Erapooletuid: 1

--------------------------------------------------