Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14 ja artikli 25 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on neliku liikmena pühendunud teekaardi rakendamise toetamisele ja hõlbustamisele; teekaardiga sätestatakse Iisraeli valitsuse ja Palestiina omavalitsuse vastastikused sammud poliitika, julgeoleku, majanduse, humanitaar- ja institutsioonide väljaarendamise valdkonnas, ning selle tulemuseks oleks sõltumatu, demokraatliku ja elujõulise Palestiina riigi tekkimine, mis eksisteeriks rahus ja turvaliselt kõrvuti Iisraeli ja oma teiste naabritega.

(2)	Pärast Iisraeli ühepoolset Gazast taandumist ei ole Iisraeli valitsus enam Rafah piiriületuspunktis tegev ning piiripunkt on piiri ületamiseks suletud, välja arvatud erandjuhtudel.

(3)	Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 17.–18. juuni 2004. aasta kohtumisel veel kord ELi valmisolekut toetada Palestiina omavalitsust korrakaitsealase tegevuse eest vastutuse võtmises, eelkõige tsiviilpolitsei- ja õiguskaitsealase suutlikkuse suurendamises.

(4)

Nõukogu avaldas 7. novembril 2005 Euroopa Liidu toetust vägede väljaviimisega tegeleva neliku eriesindaja tegevusele ning tervitas tema hiljutist neliku liikmetele esitatud aruannet. Nõukogu märkis ära tema 2. novembri kirja, kus ta taotles osapoolte nimel, et EL kaaluks kolmanda osapoolena järelevalvefunktsiooni täitmist Rafah piiriületuspunktis Gaza–Egiptuse piiril. Nõukogu märkis ELi põhimõttelist valmisolekut anda abi Gaza piiriületuspunktide tegevusele osapooltevahelise kokkuleppe alusel.

(5)	Rafah piiriületuspunkti avamisel on majanduslikud, julgeolekualased ja humanitaarsed mõjud.

(6)

Euroopa Liit on EÜ ja Palestiina vahelises koostöös tunnistanud esmatähtsaks Palestiina tolliasutuse rajamise. Ühendus on abistanud Palestiina piirihaldamist ning on alustanud tolliküsimuste alase kolmepoolse dialoogi pidamist Iisraeli valitsuse ja Palestiina omavalitsusega. Palestiina omavalitsus arendab USA ja Iisraeli toetusel välja piiri julgeolekukorra üksikasjalikke kavasid.

(7)

Palestiina peaminister saatis 24. oktoobril 2005 välissuhete ja Euroopa naabruspoliitika volinikule kirja, milles ta palus EÜ abi valdkondades nagu Rafah piiriületuspunkti Palestiina personali suutlikkuse suurendamine, vajalike seadmete ja varustuse väljaarendamine ja paigaldamine, Rafah piiriületuspunktis töötavate Palestiina ametnike nõustamine ja toetamine.

(8)	Iisraeli valitsus ja Palestiina omavalitus sõlmisid 15. novembril 2005 Gaza piiripunktides liikumist ja neile juurdepääsu käsitleva lepingu, milles näidati muu hulgas ära ELi kui kolmanda osapoole roll seoses asjakohaste piiriületuspunktide tegevusega.

(9)	Palestiina omavalitsus oma 20. novembri 2005. aasta kirjas ja Iisraeli valitsus oma 23. novembri 2005. aasta kirjas kutsusid ELi üles looma Euroopa Liidu piiriabimissiooni Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah).

(10)

Euroopa Liidu missioon on täiendav ja lisab väärtust praegustele rahvusvahelistele jõupingutustele ning toimib koos ühenduse ja liikmesriikide jätkuvate jõupingutustega. Missiooniga püütakse saavutada ühtsust ja kooskõlastatust ühenduse poolt algatatud suutlikkuse suurendamise meetmetega, eelkõige tolli valdkonnas.

(11)	Missioon hakkab tegutsema ELi ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutuste laiemas kontekstis, mis toetavad Palestiina omavalitsust vastutuse võtmises korrakaitsealase tegevuse eest, eelkõige tsiviilpolitsei- ja õiguskaitsealase suutlikkuse suurendamises.

(12)	Tuleks tagada asjakohane koostöö Euroopa Liidu politseimissiooniga Palestiina aladel, millele osutatakse kui Euroopa Liidu koordinatsiooniasutusele Palestiina politsei toetuseks (EUPOL COPPS). ( 1 )

(13)	Missioon viib oma mandaati ellu olukorras, kus on ohustatud avalik kord, üksikisikute julgeolek ja turvalisus ning piirkonna stabiilsus, ja mis võib kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke.

(14)	Julgeolek on peamiseks ja jätkuvaks mureks ning seega tuleks kehtestada asjakohane kord julgeoleku tagamiseks.

(15)	Vastavalt Euroopa Ülemkogu 7.–9. detsembri 2000. aasta Nice’i kohtumise suunistele ja kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 18 ja 26 tuleks käesoleva ühismeetmega kindlaks määrata peasekretäri/kõrge esindaja roll.

(16)

Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikes 1 nõutakse kogu ühismeetme rakendamise perioodiks ettenähtud lähtesumma kindlaksmääramist. Ühenduse eelarvest rahastatavate summade kindlaksmääramine näitab poliitiliste võimuorganite tahet ja eeldab kulukohustuste assigneeringute kättesaadavust asjaomase eelarveaasta jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

1. Käesolevaga asutatakse Euroopa Liidu piiriabimissioon Rafah piiriületuspunktis (edaspidi EU BAM Rafah), mille täitmisetapp algab 25. novembril 2005.

2. EU BAM Rafah tegutseb vastavalt artiklis 2 sätestatud missiooni kirjeldusele.

EU BAM Rafah eesmärgiks on pakkuda kolmanda osapoole kohalolekut Rafah piiriületuspunktis, et koostöös institutsioonide arendamise ühenduse jõupingutustega aidata kaasa Rafah piiriületuspunkti avamisele ning suurendada Iisraeli valitsuse ja Palestiina omavalitsuse vahelist usaldust.

EU BAM Rafah viib ellu talle Iisraeli valitsuse ja Palestiina omavalituse vahelistes kokkulepetes usaldatud Rafah piiriületuspunkti haldamisega seotud ülesandeid. Ta ei võta endale asendamiskohustusi.

Nimetatud üksused töötatakse välja operatsiooni kontseptsioonis (CONOPS) ja operatsiooni plaanis (OPLAN). Nõukogu kiidab operatsiooni kontseptsiooni ja operatsiooni plaani heaks.

1. Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor on EU BAM Rafah tsiviiloperatsiooni ülem.

2. Tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib EU BAM Rafah missiooni strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning peasekretäri/kõrge esindaja üldises alluvuses.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem tagab nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil nõuetekohaselt antud juhiste kaudu.

4. Kogu lähetatud isikkoosseis jääb asjaomase lähetajariigi siseriiklike asutuste või ELi institutsiooni täieliku käsutamisõiguse alla. Siseriiklikud asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

5. Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust ELi vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

6. Tsiviiloperatsiooni ülem ja Euroopa Liidu eriesindaja konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

1. Kindralmajor Pietro Pistolese nimetatakse käesolevaga EU BAM Rafah missiooni juhiks.

2. Missiooni juht vastutab missiooni eest ning juhib ja kontrollib seda kohapeal.

3. Missiooni juht juhib ja kontrollib operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas missiooni käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

4. Missiooni juht annab juhiseid kogu missiooni isikkoosseisule EU BAM Rafah tõhusaks läbiviimiseks kohapeal, vastutades missiooni koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema poolt strateegilisel tasandil antavaid juhiseid järgides.

5. Missiooni juht vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Selleks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

6. Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik asutus või ELi institutsioon.

7. Missiooni juht esindab EU BAM Rafah missiooni operatsioonide piirkonnas ning tagab missiooni asjakohase nähtavuse.

8. Missiooni juht kooskõlastab vajaduse korral oma tegevuse teiste ELi osalejatega kohapeal. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, Euroopa Liidu eriesindajalt kohapeal poliitilisi juhiseid.

1. Missiooni planeerimisetapil moodustatakse planeerimisrühm, millesse kuuluvad planeerimisrühma juhtiv missiooni juht ja missiooni vajadustega seotud ülesannete täitmiseks vajalik arv isikkoosseisu liikmeid.

2. Planeerimisetapis viiakse esmajärjekorras läbi riski igakülgne hindamine, mida vajaduse korral ajakohastatakse.

3. Planeerimisrühm koostab operatsiooni plaani ja töötab välja kõik missiooni läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid. Operatsiooni plaanis võetakse arvesse riski igakülgset hindamist ning selles sisaldub turvaplaan.

1. EU BAM Rafah isikkoosseisu arv ja pädevus on kooskõlas artiklis 2 sätestatud missiooni kirjelduse ja artiklis 4 sätestatud struktuuriga.

2. EU BAM Rafah isikkoosseisu liikmeid lähetavad liikmesriigid või ELi institutsioonid. Iga liikmesriik katab enda EU BAM Rafah isikkoosseisu liikmete lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, sõidukulud missioonipiirkonda ja sealt tagasi ning muud toetused, välja arvatud päevarahad.

3. EU BAM Rafah missioonile võetakse vajaduse korral lepingulistel alustel tööle rahvusvahelist ja kohalikku isikkoosseisu.

4. Vajadusel võivad ka kolmandad riigid missioonile isikkoosseisu liikmeid lähetada. Iga isikkoosseisu liikmeid lähetav kolmas riik katab oma isikkoosseisu liikmete missioonile lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, toetused, kõrge riskiga õnnetusjuhtumi kindlustuse ning sõidukulud missioonipiirkonda ja tagasi.

5. Kogu isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb missiooni huvides. Kogu isikkoosseis peab kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) ( 2 ) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

6. ELi politseiametnikud kannavad oma riigi politseivormi ja asjakohaseid ELi tunnusmärke ning teised missiooni liikmed kannavad asjakohaseid tunnusmärke vastavalt missiooni juhi otsusele, võttes seejuures arvesse julgeoleku kaalutlusi.

1. EU BAM Rafah isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EU BAM Rafah ülesannete täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, tuleb kokku leppida Euroopa Liidu lepingu artiklis 24 sätestatud korra kohaselt sõlmitud lepingus. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib vastava korralduse osas viimase nimel läbirääkimisi pidada.

2. Isikkoosseisu liikme lähetanud liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete lahendamise eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või käib see tema kohta. Kõnealune liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon vastutab lähetatu vastu võetavate meetmete eest.

3. Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu puhul sätestatakse töötingimused ning õigused ja kohustused missiooni juhi ja isikkoosseisu liikme vahelises lepingus.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel EU BAM Rafah poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem on poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning peasekretäri/kõrge esindaja üldises alluvuses EU BAM Rafah ülem strateegilisel tasandil, jagades missiooni juhile juhiseid ning andes talle nõu ja tehnilist abi.

4. Tsiviiloperatsiooni ülem annab nõukogule aru peasekretäri/kõrge esindaja kaudu.

5. Missiooni juht juhib ja kontrollib EU BAM Rafah missiooni kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema selleks asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada peasekretäri/kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning muuta operatsiooni plaani. Samuti sisaldab see õigust missiooni juhi ametisse nimetamist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Missiooni eemärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

1. Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste vastuvõtmisel ja selle ühtset institutsioonilist raamistikku, kutsutakse ühinevaid riike ja võidakse kutsuda kolmandaid riike üles toetama EU BAM Rafah missiooni tingimusel, et nad katavad oma lähetatud isikkoosseisu liikmete kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, toetused, kõrge riskiga õnnetusjuhtumi kindlustuse ning sõidukulud missiooni läbiviimise piirkonda ja sealt tagasi, ning osalevad vastavalt vajadusele EU BAM Rafah tegevuskulude katmisel.

2. EU BAM Rafah tegevust toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui missioonis osalevatel ELi liikmesriikidel.

3. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kolmandate riikide osalemise kohta, sealhulgas nende pakutava toetuse kohta, ning moodustama osalejate komitee.

4. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 24 sätestatud korra alusel sõlmitavas kokkuleppes. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib osalemise korra osas viimase nimel läbirääkimisi pidada. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks ELi kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EU BAM Rafah kontekstis.

1. Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EU BAM Rafah jaoks kooskõlas artiklitega 4a ja 9, tehes seda koostöös nõukogu peasekretariaadi julgeolekubürooga (edaspidi „nõukogu julgeolekubüroo”).

2. Missiooni juht vastutab operatsiooni julgeoleku ning operatsiooni suhtes kohaldatavate minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise ja seda täiendavate dokumentide kohase Euroopa Liidu poliitikaga, mis käsitleb väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.

3. Missiooni juhti abistab julgeoleku vanemametnik, kes annab aru missiooni juhile ja hoiab ka tihedat ametialast kontakti nõukogu julgeolekubürooga.

4. EU BAM Rafah isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Isikkoosseis saab missiooni toimumiskohas regulaarselt julgeoleku vanemametniku korraldatud täiendkoolitust.

1. ►C2 Perioodil 25. november 2005 kuni 24. mai 2007 missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma on 7 600 000 eurot. ◄

Missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma perioodil 25. maist 2007 kuni 24. novembrini 2008 on 7 000 000 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 osutatud summadest, hallatakse vastavalt ELi üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse. Missiooni rahaliselt toetavate kolmandate riikide kodanikud, vastuvõtvate riikide kodanikud ja, kui missiooni operatiivvajadused seda eeldavad, naaberriikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetluses.

3. Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase järelevalve all.

4. Rahastamiskorras võetakse arvesse EU BAM Rafah operatiivvajadusi, sealhulgas varustuse kokkusobivust ja rühmade koostalitlusvõimet.

5. Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumispäevast.

1. Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki vastavalt oma sellekohastele volitustele käesoleva ühismeetme ning ühenduse välistegevuse rakendamise järjepidevuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 teise lõiguga. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil koostööd.

2. Nii missiooni läbiviimise piirkonnas kui ka Brüsselis tuleb kehtestada vajalik tegevuse kooskõlastamise kord.

1. Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele riikidele vajaduse korral ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni “RESTREINT UE”.

2. Erilise ja vahetu operatiivvajaduse puhul on peasekretäril/kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega kohalikele ametiasutustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani “RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse sellist teavet ja selliseid dokumente kohalikele ametiasutustele kooskõlas menetlustega, mis vastavad kohalike ametiasutuste koostöötasemele Euroopa Liiduga.

3. Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele riikidele ja kohalikele ametiasutustele ELi salastamata dokumente, mis on seotud missiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra ( 3 ) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikli 10 lõike 1 kohane poliitika- ja julgeolekukomitee otsus missiooni juhi nimetamise kohta avaldatakse samuti Euroopa Liidu Teatajas.

( 1 ) Nõukogu 14. novembri 2005. aasta ühismeede 2005/797/ÜVJP (ELT L 300, 17.11.2005, lk 65).

( 2 ) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

( 3 ) Nõukogu 22 märtsi 2004. aasta otsus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22). Otsust on muudetud otsusega 2004/701/EÜ, Euratom (ELT L 319, 20.10.2004, lk 15).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	Nõukogu ühismeede 2006/773/ÜVJP, 13. november 2006,	L 313	15	14.11.2006
►M2	Nõukogu ühismeede 2007/359/ÜVJP, 23. mai 2007,	L 133	51	25.5.2007
►M3	Nõukogu ühismeede 2007/807/ÜVJP, 6. detsember 2007,	L 323	53	8.12.2007
►M4	Nõukogu ühismeede 2008/379/ÜVJP, 19. mai 2008,	L 130	24	20.5.2008

►C1	Parandus, EÜT L 005, 10.1.2006, lk 20 (05E0/89R)
►C2	Parandus, EÜT L 017, 24.1.2007, lk 23 (06E0/73R)