2006R1080 — ET — 10.06.2009 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1080/2006,

5. juuli 2006,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999

(EÜT L 210, 31.7.2006, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 397/2009, 6. mai 2009,

  L 126

3

21.5.2009




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1080/2006,

5. juuli 2006,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 162 esimest lõiku ja artikli 299 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust ( 2 ),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu artiklis 160 sätestatakse, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on ette nähtud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel ühenduses. Sellest tulenevalt soodustab ERF eri piirkondade arengutasemete erinevuse ja ebasoodsate piirkondade, sealhulgas maa- ja linnapiirkondade, taandarenevate tööstuspiirkondade, geograafiliselt või looduslikult ebasoodsate piirkondade, näiteks saared, mägipiirkonnad, hõredalt asustatud piirkonnad ja piirialad, mahajäämuse vähendamist.

(2)

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätteid käsitlevas nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1083/2006 on ette nähtud ühised sätted struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kohta ( 4 ). Tuleks kehtestada erisätted tegevusliikide kohta, mida ERF võib finantseerida nimetatud määruses kindlaks määratud eesmärkide kohaselt.

(3)

ERF peaks andma abi ühtekuuluvuspoliitika üldstrateegia raames, mis aitaks paremini tagada ühenduse prioriteetide toetamist.

(4)

Määruses (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette, et kulude abikõlblikkuse eeskirjad kehtestatakse riigisisesel tasandil, välja arvatud teatavad erandid, mille puhul on vaja kehtestada erisätted. Seega tuleks sätestada ERFiga seotud erandid.

(5)

Linnade integreeritud arendamise raames peetakse vajalikuks toetada 1. mail 2004 või pärast seda Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides teatavaid meetmeid eluasemete renoveerimiseks piirkondades, kus valitseb või mida ohustab olukorra füüsiline halvenemine ja sotsiaalne tõrjutus.

(6)

On vaja sätestada, et ERFi panus elamuehitusega seotud kulude katteks oleks suunatud hea kvaliteediga eluaseme, sealhulgas hiljuti erastatud eluruumid, võimaldamiseks madalama sissetulekuga elanikerühmadele ning samuti majutuse võimaldamiseks sotsiaalselt kaitsetutele elanikerühmadele.

(7)

ERFi toetatavate meetmete tõhus rakendamine põhineb heal valitsemistaval ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike partnerite, eriti piirkondlike ja kohalike asutuste, samuti mis tahes muude asjaomaste organite partnerlusel ERFi poolt kaasfinantseeritavate rakenduskavade elluviimise erinevatel etappidel.

(8)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ERFi poolt kaasfinantseeritavate rakenduskavade elluviimise eri etappidel ei esineks diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse orientatsiooni põhjal.

(9)

Toetudes nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) ( 5 ) artikli 20 lõike 1 punktis b ette nähtud ühenduse algatuse URBAN kogemustele ja tugevatele külgedele, tuleks linnade säästvat arengut tugevdada selle valdkonna meetmete täieliku integreerimisega ERFi poolt kaasfinantseeritavatesse rakenduskavadesse, pöörates erilist tähelepanu kohaliku arengu ja tööhõivealastele algatustele ning nende innovatsioonisuutlikkusele.

(10)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata vastastikuse täiendavuse ja kooskõla tagamisele ühenduse muu poliitikaga, eelkõige teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammiga. Lisaks sellele tuleks tagada sünergia ühelt poolt ERFist antava abi ning teiselt poolt Euroopa Sotsiaalfondist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1081/2006 (Euroopa Sotsiaalfondi kohta), ( 6 ) Ühtekuuluvusfondist vastavalt nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1084/2006 (Ühtekuuluvusfondi loomise kohta), ( 7 ) Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist vastavalt nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) ( 8 ) ning Euroopa Kalandusfondist antava abi vahel.

(11)

On vaja tagada, et meetmete puhul, mida ERF toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu soodustamiseks, võetakse arvesse ja edendatakse 19. ja 20. juuni 2000. aasta Euroopa Ülemkogu poolt Santa Maria da Feiras vastu võetud Euroopa väikeettevõtluse harta elluviimist.

(12)

Eraldi tuleks pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, laiendades erandkorras ERFi rakendusala selliste konkreetsest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast tulenevate lisakulude hüvitamisega seotud tegevusabi finantseerimisele, mida tingivad nende piirkondade kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked loodusolud ja majanduslik sõltuvus mõnedest toodetest, mille püsivus ja koosmõju piiravad oluliselt nende arengut. Selliste erimeetmete puhul tuleb õigusliku alusena kasutada asutamislepingu artikli 299 lõiget 2.

(13)

ERF peaks käsitlema 1994. aasta ühinemisakti protokollis nr 6 struktuurifondide raames eesmärgiga 6 seotud erisätete kohta Rootsis ja Soomes osutatud probleeme, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade juurdepääsetavusega ja suurtest turgudest kaugel asumisega. Säästva arengu toetamiseks peaks ERF käsitlema ka eriomaseid raskusi, millega seisavad silmitsi teatavad saared, mägipiirkonnad, piirialad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend.

(14)

On vaja kehtestada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohaste rakenduskavade koostamist, haldamist, seiret ja kontrolli käsitlevad erisätted.

(15)

Tuleb soodustada tulemuslikku piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd ühenduse naaberriikidega, kusjuures on vaja tagada, et oleks võimalik tõhusalt toetada liikmesriikide kolmandate riikidega piirnevate piirkondade arengut. Vastavalt sellele on vaja erandkorras lubada ERFist finantsabi andmist kolmandate riikide territooriumil asuvatele projektidele, kui need aitavad kaasa ühenduse piirkondade arengule.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1783/1999 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta ( 9 ) tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

1.  Käesoleva määrusega määratakse kindlaks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ülesanded, ERFist antava abi ulatus seoses määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõikes 2 määratletud lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkidega ning samuti abikõlblikkuse eeskirjad.

2.  ERFi tegevust reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1083/2006 ning käesoleva määrusega.

Artikkel 2

Eesmärk

Vastavalt asutamislepingu artiklile 160 ja määrusele (EÜ) nr 1083/2006 aitab ERF kaasa abi rahastamisele selleks, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, korvates põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi piirkondade majanduse arengu ja struktuurilise kohandamise, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ja mahajäävate piirkondade ümberkorraldamise ja piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö toetamise kaudu.

Seejuures järgib ERF ühenduse prioriteete, eelkõige vajadust tugevdada konkurentsivõimet ja innovatsiooni, luua ja säilitada püsivaid töökohti ja tagada säästev areng.

Artikkel 3

Abi ulatus

1.  ERF koondab oma abi valdkondlikele prioriteetidele. Iga prioriteedi raames finantseeritavate meetmete liigid ja ulatus kajastavad artiklite 4, 5 ja 6 kohaste lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide erinevat iseloomu.

2.  ERF aitab kaasa järgmiste valdkondade finantseerimisele:

a) tootlik investeerimine, mis aitab kaasa püsivate töökohtade loomisele ja säilitamisele, eelkõige andes otsest abi väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd) investeerimiseks;

b) investeerimine infrastruktuuri;

c) sisemise potentsiaali arendamine meetmete abil, mis toetavad piirkondlikku ja kohalikku arengut. Selliste meetmete hulka kuulub ettevõtete, eelkõige VKEde toetamine ja neile teenuste osutamine, selliste rahastamisvahendite loomine ja arendamine nagu riskikapital, laenu- ja tagatisfondid, kohaliku arengu fondid, intressitoetused, võrgustik ning piirkondade, linnade ja asjaomaste sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsejate vaheline koostöö ja kogemuste vahetamine;

d) määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 45 ja 46 osutatud tehniline abi.

Eespool punktides a kuni d loetletud investeeringud ja meetmed on kättesaadavad valdkondlike prioriteetide elluviimiseks kooskõlas artiklitega 4, 5 ja 6.

Artikkel 4

Lähenemine

Lähenemiseesmärgi raames koondab ERF oma abi integreeritud piirkondliku ja kohaliku majanduse säästva arengu ja tööhõive toetamisele, mobiliseerides ja tugevdades piirkondade sisemist suutlikkust rakenduskavade abil, mis on suunatud majandusstruktuuride ajakohastamisele ja mitmekesistamisele ning püsivate töökohtade loomisele ja säilitamisele. Seda tuleks eelkõige saavutada järgmiste prioriteetide kaudu, kusjuures konkreetne poliitika sõltub iga liikmesriigi eripärast:

1) teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus, innovatsioon ja ettevõtlus, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse suutlikkuse suurendamine ja nende integreerimine Euroopa teadusruumi, sealhulgas infrastruktuuridesse; abi teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele, eelkõige VKEdes, ja tehnosiirdele, sidemete tugevdamine VKEde, kolmanda taseme haridusasutuste, teadusasutuste ning uurimis- ja tehnoloogiakeskuste vahel, ärivõrgustike arendamine; avaliku ja erasektori vahelise partnerluse ja rühmituste arendamine, VKEde gruppidele äri- ning tehnoloogiateenuste osutamise toetamine, VKEde ettevõtluse ja innovatsiooni rahastamise edendamine finantskorraldusvahendite abil;

2) infoühiskond, kaasa arvatud elektroonilise side infrastruktuuri, kohaliku osaluse, teenuste ja rakenduste arendamine, avalike sidusteenuste arendamine ja neile turvalise juurdepääsu parandamine, abi ja teenused VKEdele info- ja sidetehnoloogiate rakendamiseks ja tõhusaks kasutamiseks või uute ideede juurutamiseks;

3) kohalikud arengualgatused ning abi lähikonnas teenuseid osutavatele struktuuridele, mis loovad uusi töökohti, kui sellised meetmed on väljaspool määruse (EÜ) nr 1081/2006 kohaldamisala;

4) keskkond, sealhulgas investeeringud, mis on seotud veevarustuse, veemajanduse ja jäätmekäitlusega, reovee töötlemise ja õhu kvaliteedi, kõrbestumise vältimise, kontrollimise ja selle vastu võitlemisega, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimisega, abiga kliimamuutuste kahjulike mõjude leevendamiseks, keskkonna, sealhulgas saastunud alade ja maa tervendamise ning varasema tööstustegevuse käigus saastatud maade taasarendamisega, bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse edendamisega, sealhulgas investeeringud NATURA 2000 objektidesse, abiga VKEdele selleks, et tasuvate keskkonnajuhtimissüsteemide kasutuselevõtmise ning saastamist vältivate tehnoloogiate juurutamise ja kasutamise abil edendada säästvaid tootmisviise;

5) ohtude vältimine, kaasa arvatud looduslike ja tehnoloogiliste ohtude ärahoidmiseks ja nendega toimetulemiseks ette nähtud tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine;

6) turism, kaasa arvatud säästva turismi arendamiseks vajalike loodusobjektide edendamine, looduspärandi kaitse ja kasvatamine sotsiaal-majandusliku arengu toetamiseks, abi turismiteenuste parandamiseks uute suurema lisandväärtusega teenuste osutamise kaudu ning uute ja säästlikumate turismiliikide edendamiseks;

7) investeeringud kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi kaitse, edendamine ja säilitamine, kultuuri infrastruktuuri arendamine sotsiaal-majandusliku arengu, säästva turismi ja piirkonna kasvava atraktiivsuse toetamiseks, abi kultuuriteenuste parandamiseks uute suurema lisandväärtusega teenuste osutamise kaudu;

8) investeeringud transporti, sealhulgas üleeuroopaliste võrkude parandamine ja ühenduse parandamine TEN-T transpordivõrkudega, integreeritud puhta transpordi strateegiad, mis aitavad parandada reisijate- ja kaubaveoteenuste kvaliteeti ning nendele teenustele juurdepääsu, et saavutada paremini tasakaalustatud veoliikide suhe, soodustada ühendveosüsteeme ja vähendada keskkonnamõjusid;

9) investeeringud energeetikasse, sealhulgas üleeuroopaliste võrkude parandamisse, mis aitab kaasa energiavarustuse ohutuse parandamisele, keskkonnakaalutluste integreerimisele, energiakasutuse tõhususe parandamisele ja taastuvate energialiikide väljatöötamisele;

10) investeeringud haridusse, sealhulgas kutseõppesse, mis aitavad kaasa atraktiivsuse suurendamisele ja elukvaliteedi parandamisele;

11) investeeringud tervisesse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis aitavad kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule ning elukvaliteedi parandamisele.

Artikkel 5

Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi alusel koondab ERF oma abi tööhõive edendamisel säästva arengu strateegiate raames peamiselt järgmisele kolmele prioriteedile.

1) Innovatsioonile ja teadmistepõhisele majandusele, sealhulgas tõhusate piirkondlike innovaatiliste majanduste, avaliku ja erasektori, ülikoolide ja tehnoloogiakeskuste vaheliste süsteemsete suhete loomise ja tugevdamise kaudu, mille juures võetakse arvesse kohalikke vajadusi, ning eelkõige järgmisele:

a) piirkondliku majandusliku arengu eesmärkidega otseselt seotud regionaalsete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste ning innovatsiooni suutlikkuse suurendamisele selle abil, et toetatakse tööstus- ja tehnospetsiifilisi ekspertkeskusi, edendatakse tööstusalaseid teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendusi, VKEsid ja tehnosiiret, arendatakse tehnoloogilist prognoosimist ja innovatsiooni edendamise poliitikate rahvusvahelisi võrdlusuuringuid ning toetatakse ettevõtetevahelist koostööd, ühiseid teadusuuringuid, ühist tehnoloogiaarendust ning innovatsioonipoliitikat;

b) innovatsiooni ja ettevõtluse ergutamisele kõikides piirkondliku ja kohaliku majanduse sektorites selle abil, et toetatakse uute või täiustatud toodete, protsesside ja teenuste turule toomist VKEde poolt, toetatakse ärivõrgustikke ja rühmitusi, parandatakse VKEde juurdepääsu rahastamisele, edendatakse koostöövõrgustikke ettevõtete vahel ning asjaomaste kolmanda taseme haridusasutuste ja teadusasutuste vahel, soodustatakse VKEde juurdepääsu ettevõtlust toetavatele teenustele ning toetatakse puhtamate ja innovatiivsete tehnoloogiate integreerimist VKEdesse;

c) ettevõtluse edendamisele eelkõige selle abil, et soodustatakse uute ideede kasutuselevõtmist majanduses ning uute ettevõtjate loomist asjaomaste kolmanda taseme haridusasutuste ja uurimisasutuste ning olemasolevate ettevõtjate poolt;

d) finantskorraldusvahendite ja inkubatsioonivahendite loomisele, mis soodustavad VKEde teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alast suutlikkust ning edendavad ettevõtlust ja uute ettevõtete, eelkõige teadmismahukate VKEde moodustamist.

2) Keskkonnale ja riskide ennetamisele, eelkõige järgmisele:

a) investeeringute ergutamisele keskkonna, sealhulgas saastunud, kõrbestunud ja tööstustegevuse käigus saastatud alade ja maa tervendamiseks;

b) bioloogilise mitmekesisusega ja NATURA 2000 objektidesse tehtud investeeringutega seotud infrastruktuuri arendamise soodustamisele, kui see aitab kaasa säästvale majandusarengule ja/või maapiirkondade mitmekesistamisele;

c) energiakasutuse tõhususe ja taastuva energia tootmise ning tõhusate energiamajanduse juhtimissüsteemide stimuleerimisele;

d) puhta ja säästva ühistranspordi edendamisele, eelkõige linnapiirkondades;

e) kavade ja meetmete väljatöötamisele looduslike (nt kõrbestumine, põud, tulekahjud ja üleujutused) ja tehnoloogiliste ohtude vältimiseks ning nendega toimetulekuks;

f) loodus- ja kultuuripärandi kaitsmisele ja laiendamisele sotsiaalmajandusliku arengu soodustamiseks ning säästva turismi arendamiseks vajalike loodus- ja kultuuriobjektide edendamisele.

3) Juurdepääsule üldist majandushuvi pakkuvatele transpordi- ja telekommunikatsiooniteenustele, eelkõige järgmisele:

a) teiseste võrkude tugevdamisele selle abil, et parandatakse ühendusi TEN-T transpordivõrkudega, regionaalsete raudteesõlmedega, lennujaamade ja sadamatega või multimodaalsete terminalidega, luuakse radiaalühendused peamiste raudteeliinidega ning edendatakse piirkondlikke ja kohalikke siseveeteid ning merelühisõite;

b) VKEde info- ja sidetehnoloogiatele juurdepääsu, nende tehnoloogiate kasutuselevõtu ja tõhusa kasutamise soodustamisele selle abil, et soodustatakse juurdepääsu võrkudele, rajatakse avalikke Interneti-punkte, varustatakse need seadmetega, arendatakse teenuseid ja rakendusi, sealhulgas töötatakse eelkõige välja tegevuskavad väga väikestele ja käsitööndusettevõtetele.

Lisaks võivad liikmesriigid ja komisjon otsustada laiendada toetuse andmist käesoleva määruse artiklis 4 nimetatud prioriteetidele seoses rakenduskavadega, mida ERF toetab piirkondades, mis on abikõlblikud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 8 lõikes 2 osutatud eri- ja üleminekutoetuse saamiseks.

Artikkel 6

Euroopa territoriaalne koostöö

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel koondab ERF oma abi järgmistele prioriteetidele.

1) Piiriülese majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalase tegevuse arendamisele säästva territoriaalse arengu ühisstrateegiate abil peamiselt järgmiste tegevuste kaudu:

a) ettevõtluse ergutamine, eelkõige VKEde, turismi, kultuuri ja piiriülese kaubanduse arendamine;

b) loodus- ja kultuurivarade ühise kaitse ja haldamise ergutamine ja parandamine ning samuti looduslike ja tehnoloogiliste ohtude ennetamine;

c) linna- ja maapiirkondade vaheliste sidemete edendamine;

d) eraldatuse vähendamine transpordile, info- ja sidevõrkudele ning -teenustele ja piiriülestele vee-, jäätmekäitlus- ning energiasüsteemidele ja vahenditele juurdepääsu parandamise abil;

e) infrastruktuuride koostöövõimaluste, suutlikkuse ja ühiskasutuse võimaluste arendamine, eriti sellistes sektorites nagu tervis, kultuur, turism ja haridus.

Lisaks sellele võib ERF aidata kaasa õigus- ja halduskoostöö, piiriüleste tööturgude integreerimise, kohalike tööhõivealaste algatuste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning võrdsete võimaluste, koolituse ja sotsiaalse kaasamise edendamisele ning inimressursside ja teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse vahendite jagamisele.

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa lõikes 22 ette nähtud Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirimaakondade vahelise programmi PEACE osas aitab ERF lisaks eespool nimetatud meetmetele kaasa sotsiaalse ja majandusliku stabiilsuse edendamisele kõnealustes piirkondades, seda eelkõige kohalike omavalitsuste vaheliste sidusust edendavate meetmetega.

2) Riikidevahelise koostöö sisseseadmine ja arendamine terviklikku territoriaalset arengut soodustavate võrgustike ja meetmete rahastamise abil, sealhulgas ka meresõidupiirkondade vaheline koostöö, mida punkt 1 ei hõlma. Need keskenduvad peamiselt järgmistele prioriteetidele:

a) innovatsioon: uurimis- ja tehnovõrkude loomine ja arendamine ning piirkondlike teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste ning innovatsiooni võimaluste suurendamine, kui need aitavad otseselt kaasa riikidevaheliste piirkondade tasakaalustatud majandusarengule. Meetmete hulka võivad kuuluda asjaomaste kolmanda taseme haridusasutuste ja uurimisasutuste ning VKEde vaheliste võrgustike rajamine, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse üksuste ja rahvusvaheliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse keskuste vaheliste sidemete loomine teaduslikele andmetele ja tehnosiirdele juurdepääsu parandamiseks, tehnosiirdeasutuste mestimine ning ühendatud finantskorraldusvahendite arendamine teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toetamiseks VKEdes;

b) keskkond: ilmse rahvusvahelise mõõtmega veemajanduse, energiakasutuse tõhususe, ohtude ennetamise ja keskkonnakaitsega seotud tegevused. Meetmete hulka võivad kuuluda vesikondade, rannikualade, mereressursside, veevarustusteenuste ja märgalade kaitse ja haldamine, tulekahjude, põudade ja üleujutuste ärahoidmine, meresõiduohutuse edendamine ja kaitse loodus- ja tehnoloogiliste ohtude eest ning looduspärandi kaitse ning kasvatamine sotsiaal-majandusliku arengu ja säästva turismi soodustamiseks;

c) juurdepääs: tegevused, mille eesmärk on parandada juurdepääsu ilmse rahvusvahelise mõõtmega transpordi- ja telekommunikatsiooniteenustele ning nende teenuste kvaliteeti. Meetmete hulka võivad kuuluda investeeringud üleeuroopaliste võrkude piiriülestesse osadesse, riiklikele ja rahvusvahelistele võrkudele juurdepääsu parandamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil, riiklike ja piirkondlike süsteemide koostalitlusvõime suurendamine ning täiustatud info- ja sidetehnoloogiate edendamine;

d) linnade säästev areng: ilmse riikidevahelise mõjuga polütsentrilise arengu tugevdamine riikidevahelisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Meetmete hulka võivad kuuluda linnade võrgustike ning linnade ja maapiirkondade vaheliste sidemete loomine ja parandamine, strateegiad linnasid ja maapiirkondi puudutavate ühiste probleemide lahendamiseks, kultuuripärandi säilitamine ja edendamine ning arengupiirkondade strateegiline integreerimine riikidevahelisel tasandil.

Abi meresõidupiirkondade vahelisele kahepoolsele koostööle võib laiendada punktis l osutatud prioriteetidele.

3) Regionaalpoliitika tõhususe suurendamine, edendades järgmist:

a) piirkondadevahelist koostööd, keskendudes innovatsioonile ja teadmistepõhilisele majandusele ning keskkonnale ja ohtude ennetamisele artikli 5 punktide 1 ja 2 tähenduses;

b) parimate tavade, sealhulgas artiklis 8 osutatud linnade säästvat arengut käsitlevate parimate tavade kindlaksmääramise, ülevõtmise ja levitamise alaste kogemuste vahetamist ning

c) ühenduse arengusuundi käsitlevate uurimiste, andmete kogumise, vaatluste ning analüüsidega seotud meetmeid.

Artikkel 7

Kulude abikõlblikkus

1.  Järgmised kulud ei ole abikõlblikud ERFist toetuse saamiseks:

a) laenuintress;

b) maa ostusumma, mis moodustab üle 10 % asjaomase toimingu abikõlblikest kogukuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib korraldusasutus lubada keskkonnakaitsemeetmete puhul kõrgemat protsendimäära;

c) tuumajõujaamade tegevuse lõpetamine;

d) tagastatav käibemaks.

▼M1

1a.  Kõikides liikmesriikides on kulutused olemasolevate elamute energiatõhususe suurendamiseks ja neis taastuvenergia kasutamiseks abikõlblikud summa ulatuses, mis moodustab ERFi kogutoetusest kuni 4 %.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise eesmärgil määratlevad liikmesriigid eluasemega seotud kulutuste abikõlblikkuse siseriiklikes eeskirjades kooskõlas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikega 4.

▼B

2.   ►M1  Kulutused elamuehituseks, välja arvatud lõikes 1a sätestatud energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud kulutused, on abikõlblikud ainult nende liikmesriikide osas, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem, ja seda järgmistel tingimustel: ◄

a) kulutused kavandatakse linnade integreeritud arendamise või prioriteetse suuna raames piirkondades, kus valitseb või mida ohustab olukorra füüsiline halvenemine ja sotsiaalne tõrjutus;

b) elamuehitusele tehtavateks kulutusteks eraldatakse kas maksimaalselt 3 % asjakohase rakenduskava jaoks ERFist eraldatavast kogusummast või 2 % ERFist eraldatavast kogusummast;

c) kulutused hõlmavad ainult järgmist:

 mitmepereelamud või

 avalikule sektorile või mittetulundusühistutele kuuluvad hooned, mida kasutatakse madala sissetulekuga majapidamistele või erivajadustega isikutele mõeldud eluasemetena.

Komisjon koostab loetelu kriteeriumitest, mida on vaja punktis a osutatud valdkondade kindlaksmääramiseks, ning loetelu abikõlblikest sekkumistest vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 103 lõikes 3 osutatud korrale.

3.  Määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 11 sätestatud abikõlblikkuse eeskirju kohaldatakse ERFi poolt kaasfinantseeritavatele meetmetele, mis kuuluvad nimetatud määruse artikli 3 reguleerimisalasse.

▼M1

4.  Toetuste puhul on järgmised kulud kõlblikud saama ERFi toetust tingimusel, et need on tehtud kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, sealhulgas raamatupidamiseeskirjadega, ja allnimetatud eritingimuste alusel:

i) ühtse määra alusel deklareeritavad kaudsed kulud kuni 20 % ulatuses toimingu otsekuludest;

ii) ühtse määraga kulud, mis arvutatakse vastavalt ühikuhindade standardiseeritud astmikule, mille on kindlaks määranud liikmesriik;

iii) toimingu kulusid täielikult või osaliselt hõlmav kindlasummaline makse.

Alapunktides i, ii ja iii osutatud võimalusi võib ühendada ainult juhul, kui need hõlmavad abikõlblike kulude eri kategooriaid või kui neid kasutatakse sama toimingu eri projektide rahastamisel.

Alapunktides i, ii ja iii osutatud kulud määratakse eelnevalt kindlaks selge, õiglase ja kontrollitava arvutuse alusel.

Alapunktis iii osutatud kindlasummaline makse ei tohi ületada 50 000 eurot.

▼B



II PEATÜKK

TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA KÄSITLEMISE ERISÄTTED

Artikkel 8

Linnade säästev areng

Lisaks käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 loetletud tegevustele võib määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 37 lõike 4 punktis a osutatud linnade säästva arenguga seotud meetmete puhul ERF vajaduse korral toetada laia osalusega, integreeritud ja säästvaid strateegiaid linnapiirkondades kuhjuvate majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

Need strateegiad peavad edendama linnade säästvat arengut järgmiste tegevuste kaudu: majanduskasvu tugevdamine, keskkonna tervendamine, varasema tööstustegevuse käigus saastatud maade taasarendamine, loodus- ja kultuuripärandi konserveerimine ja arendamine, ettevõtluse edendamine, kohaliku tööhõive ja kogukonna edendamine, samuti elanikkonnale pakutavate teenuste edendamine, võttes arvesse demograafilisi muutusi.

Erandina määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 34 lõikest 2 ja juhul, kui need tegevused viiakse läbi konkreetse rakenduskava või selle prioriteetse suuna kaudu, võib määruse (EÜ) nr 1081/2006 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete ERFi poolset finantseerimist piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames suurendada 15 %ni asjakohasest programmist või prioriteetsest suunast.

Artikkel 9

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga koordineerimine

Kui ERFi poolt toetatava rakenduskava toimingud on abikõlblikud saama toetust ka ühenduse muudest rahastamisvahenditest, sealhulgas EAFRDi prioriteetne 3. suund ja EFFi rannapüügipiirkondade säästev areng, kehtestavad liikmesriigid igas rakenduskavas ERDFi ja muude ühenduse toetusvahendite poolt toetatavate toimingute piiritlemise kriteeriumid.

Artikkel 10

Geograafiliselt või looduslikult ebasoodsamad piirkonnad

ERFist kaasrahastatavate regionaalprogrammide puhul, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 52 punktis f osutatud geograafiliselt ja looduslikult ebasoodsamaid piirkondi, tuleb pöörata erilist tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike probleemide käsitlemisele.

Ilma et see piiraks artiklite 4 ja 5 kohaldamist, aitab ERF eriti kaasa selliste investeeringute finantseerimisele, mille eesmärk on juurdepääsu parandamine, kultuuri- ja looduspärandiga seotud majandustegevuse edendamine ja arendamine, loodusvarade säästva kasutamise edendamine ja säästva turismi ergutamine.

Artikkel 11

Äärepoolseimad piirkonnad

1.  Määruse (EÜ) nr 1083/2006 II lisa punktis 20 osutatud konkreetseid lisaeraldisi kasutatakse asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 määratletud ebasoodsamate piirkondadega seotud täiendavate kulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades, toetades järgmisi meetmeid:

a) vajaduse korral artiklis 4 ja/või 5 osutatud prioriteedid;

b) kaubaveoteenused ja tegevuse alustamise abi veoteenuste puhul;

c) tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevused.

2.  Artikli 3 kohaldamisalas võidakse konkreetseid täiendavaid eraldisi kasutada investeerimiskulutuste rahastamiseks. Lisaks kasutatakse vähemalt kuni 50 % konkreetsetest lisaeraldistest äärepoolseimates piirkondades tegevusabi ning avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutuste rahastamise toetamiseks.

3.  Summa, mille suhtes kaasrahastamise määra kohaldatakse, on proportsionaalne üksnes lõikes 1 mainitud toetusesaaja lisakuludega tegevusabile ning avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutustega, kuid investeerimiskulutuste korral võib hõlmata kõiki abikõlblikke kulusid.

4.  Käesoleva artikli alusel toimuva rahastamisega ei või toetada

a) tegevusi, mis on seotud asutamislepingu I lisas käsitletud toodetega;

b) asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

c) maksuvabastusi ja vabastust sotsiaalmaksudest.



III PEATÜKK

EUROOPA TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ EESMÄRGIGA SEOTUD ERISÄTTED



1. JAGU

Rakenduskavad

Artikkel 12

Sisu

Iga Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohane rakenduskava peab sisaldama järgmist teavet:

1) koostööpiirkonna tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning olukorra lahendamiseks valitud strateegia;

2) nimekiri abikõlblikest piirkondadest programmiga hõlmatud piirkonnas, sealhulgas piiriülest koostööd käsitlevate programmide puhul artikli 21 lõikes 1 osutatud paindlikud piirkonnad;

3) valitud prioriteetide põhjendus, võttes arvesse ühenduse strateegilisi ühtekuuluvusalaseid suuniseid, riiklikku strateegilist raamistikku, kui liikmesriik on otsustanud lisada sellesse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rahastatavad meetmed, ning määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 48 lõikes 2 osutatud eelhindamise tulemused;

4) teave prioriteetsete suundade ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke, tulemusi ja mõju peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate abil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut, võrreldes esialgse olukorraga, ja prioriteedisuundade eesmärkide saavutamist;

5) ainult teabeks – rakenduskava jaoks ERFist antava panuse kavandatava kasutuse soovituslik jaotus kategooriate kaupa vastavalt komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 103 lõikes 3 osutatud menetlust järgides vastu võetud rakenduseeskirjadele;

6) ühtne rahastamisplaan, mida ei liigendata liikmesriikide kaupa ja mis sisaldab kaht tabelit:

a) tabel, milles ERFist saadavaks toetuseks kavandatavate rahaliste assigneeringute kogusumma on esitatud aastate kaupa vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklitele 52, 53 ja 54. Igal aastal ERFist eraldatav kogupanus peab olema kooskõlas kohaldatava finantsperspektiiviga;

b) tabel, mis hõlmab kogu programmiperioodi ning milles esitatakse rakenduskava ja iga prioriteetse suuna kohta ühendusepoolse panuse ja sellele vastava riikliku panuse rahaliste assigneeringute kogusumma ning ERFi toetuse määr. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 53, kui riikliku panuse moodustavad avaliku ja erasektori kulud, tuleb tabelis ära näidata avaliku ja erasektori vaheline soovituslik jaotus. Vastavalt nimetatud artiklile, kui riikliku panuse moodustavad avaliku sektori kulud, tuleb tabelis ära näidata riigi avaliku sektori panus;

7) teave EAFRDi ja EFFi poolt rahastatavate meetmete vastastikuse täiendavuse kohta, kui see on asjakohane;

8) rakenduskava rakendussätted, mis sisaldavad järgmist:

a) kõigi artiklis 14 osutatud asutuste määramine liikmesriikide poolt;

b) seire- ja hindamissüsteemide kirjeldus;

c) teave pädeva asutuse kohta, kes võtab vastu komisjonilt laekuvaid makseid, ning organi või organite kohta, kes vastutavad toetusesaajatele maksete tegemise eest;

d) finantsvoogude kasutuselevõtu- ja kasutamismenetluse määratlus, et tagada nende läbipaistvus;

e) tegevused, mille eesmärk on tagada rakenduskava avalikustamine ja sellest teavitamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 69;

f) komisjoni ja liikmesriikide vahel kokku lepitud elektroonilise andmevahetuse korra kirjeldus, mille eesmärk on täita määruses (EÜ) nr 1083/2006 sätestatud makse-, seire- ja hindamisnõudeid;

9) määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 39 tähenduses suurprojektide soovituslik loetelu, mis programmiperioodi jooksul tuleb esitada komisjonile kinnitamiseks.



2. JAGU

Abikõlblikkus

Artikkel 13

Kulude abikõlblikkust käsitlevad eeskirjad

Kulutuste abikõlblikkuse kindlaksmääramisel kohaldatakse asjakohaseid riigisiseseid eeskirju, mille osalevad liikmesriigid on kokku leppinud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohase rakenduskava raames, välja arvatud juhul, kui on kehtestatud ühenduse eeskirjad.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikega 4 ja ilma, et see piiraks käesoleva määruse artikli 7 kohaldamist, kehtestab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 103 lõikele 3 ühised eeskirjad kulutuste abikõlblikkuse kohta.

Kui artikkel 7 näeb erinevatele Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakenduskavas osalevatele liikmesriikidele ette erinevad kulude abikõlblikkuse eeskirjad, kohaldatakse kogu programmiga hõlmatud piirkonnas kõige ulatuslikumaid kulude abikõlblikkuse eeskirju.



3. JAGU

Korraldus, seire ja kontroll

Artikkel 14

Ametiasutuste määramine

1.  Rakenduskavas osalevad liikmesriigid määravad ühe korraldusasutuse, ühe sertifitseerimisasutuse ja ühe auditeerimisasutuse, viimati nimetatu asub korraldusasutusega samas liikmesriigis. Sertifitseerimisasutus võtab vastu komisjoni poolt tehtud makseid ja üldreeglina teeb makseid peamisele toetusesaajale.

Korraldusasutus loob pärast programmiga hõlmatud piirkonnas esindatud liikmesriikidega konsulteerimist ühise tehnilise sekretariaadi. Tehniline sekretariaat abistab korraldusasutust, seirekomiteed ja vajaduse korral auditeerimisasutust nende kohustuste täitmisel.

2.  Rakenduskava auditeerimisasutust abistab määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 62 sätestatud kohustuste täitmisel audiitorgrupp, kuhu kuulub esindaja igast rakenduskavas osalevast liikmesriigist. Audiitorgrupp luuakse hiljemalt kolme kuu jooksul alates rakenduskava heaks kiitva otsuse tegemisest. Audiitorgrupp koostab oma töökorra. Audiitorgruppi juhib tegevusprogrammi auditeerimisasutus.

Osalevad liikmesriigid võivad ühehäälselt otsustada, et auditeerimisasutusel on lubatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 62 sätestatud ülesandeid otseselt täita kogu kavaga hõlmatud territooriumil, ilma et oleks vaja moodustada esimeses lõigus määratletud audiitorgruppi.

Audiitorid on oma tegevuses sõltumatud artikli 16 lõikes 1 osutatud kontrollisüsteemist.

3.  Iga rakenduskavas osalev liikmesriik määrab esindajad määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 63 osutatud seirekomiteesse.

Artikkel 15

Korraldusasutuse ülesanded

1.  Korraldusasutus täidab määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 60 sätestatud kohustusi, välja arvatud kohustusi, mis on seotud toimingute ja kulutuste nõuetekohasuse tagamisega vastavalt riiklikele ja ühenduse eeskirjadele, mis on sätestatud nimetatud artikli punktis b. Sellega seoses korraldusasutus veendub, et iga tegevuses osaleva toetusesaaja kulud oleksid kinnitatud nimetatud määruse artikli 16 lõikes 1 osutatud kontrolöri poolt.

2.  Korraldusasutus kehtestab iga tegevuse jaoks rakenduskorra, vajaduse korral kokkuleppel peamise toetusesaajaga.

Artikkel 16

Kontrollisüsteem

1.  Kulude kinnitamiseks loob iga liikmesriik kontrollisüsteemi, mis võimaldab kontrollida kaasrahastatavate toodete tarnimist ja teenuste osutamist, liikmesriigi territooriumil läbi viidud tegevuste või tegevuste etappide puhul deklareeritud kulude põhjendatust ning selliste kulude ja nendega seotud tegevuste või tegevuste etappide vastavust ühenduse ja selle liikmesriigi õigusaktidele.

Selleks määrab iga liikmesriik kontrolörid, kes vastutavad iga tegevuses osaleva toetusesaaja deklareeritud kulude õiguspärasuse ja nõuetekohasuse kontrollimise eest. Liikmesriigid võivad määrata ühe kontrolöri kogu programmiga hõlmatud piirkonna kohta.

Kui kaasrahastatavate toodete tarnimist või teenuste osutamist saab kontrollida ainult seoses kogu tegevusega, viib sellise kontrolli läbi kas peamise toetusesaaja asukohaliikmesriigi kontrolör või korraldusasutus.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kontrolörid saavad kulud kinnitada kolme kuu jooksul.

Artikkel 17

Finantsjuhtimine

1.  ERFi panus makstakse ühele kontole, kusjuures riigisiseseid alamkontosid ei kasutata.

2.  Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust avastada eeskirjade eiramisi ja need kõrvaldada ning tagasi nõuda põhjendamatult makstud summad, tagab sertifitseerimisasutus, et peamiselt toetusesaajalt nõutakse tagasi kõik eeskirjade eiramise tõttu makstud summad. Toetusesaajad maksavad peamisele toetusesaajale tagasi põhjendamatult makstud summad nendevahelise kokkuleppe alusel.

3.  Juhul kui peamine toetusesaaja ei saa toetusesaajalt tagasimakset, hüvitab sertifitseerimisasutusele sellele toetusesaajale põhjendamatult makstud summa liikmesriik, kelle territooriumil kõnealune toetusesaaja asub.

Artikkel 18

Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus

Liikmesriigid, kes osalevad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohases rakenduskavas, võivad kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1082/2006 (Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta) ( 10 ) sätestatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust, et teha see rühmitus vastutavaks rakenduskava juhtimise eest, pannes talle korraldusasutuse ja ühise tehnilise sekretariaadi ülesanded. Sellisel juhul jääb finantsvastutus igale liikmesriigile.



4. JAGU

Tegevused

Artikkel 19

Tegevuste valik

1.  Artikli 6 punktis 1 osutatud piiriülese tegevuse edendamiseks ning artikli 6 punktis 2 osutatud riikidevahelise koostöö loomiseks ja arendamiseks valitud tegevuste puhul peab toetusesaajaid olema vähemalt kahest riigist, millest vähemalt üks on liikmesriik, ning nad peavad iga tegevuse puhul tegema koostööd vähemalt kahel järgmisel viisil: ühine arendustegevus, ühine rakendustegevus, ühine personalitöö ja ühine finantseerimine.

Valitud tegevused, mis vastavad eespool nimetatud tingimustele, võib ellu viia ühesainsas riigis tingimusel, et need on esitatud vähemalt kahte riiki kuuluvate üksuste poolt.

Eespool nimetatud tingimused ei kehti artikli 6 punkti 1 kolmandas lõigus nimetatud programmi PEACE meetmete suhtes.

2.  Artikli 6 punkti 3 alapunktis a osutatud piirkondadevahelist koostööd hõlmavatesse rakenduskavadesse valitud tegevustes peavad osalema toetusesaajad piirkondlikul või kohalikul tasemel vähemalt

a) kolmest liikmesriigist või

b) kolmanda riigi toetusesaaja kaasatuse korral kolmest riigist, millest vähemalt kaks peavad olema liikmesriigid.

Artikli 6 punkti 3 alapunktis b osutatud rakenduskavadesse valitud tegevuste suhtes kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud tingimusi, kui see on tegevuse liiki arvesse võttes võimalik.

Kõnealused toetusesaajad teevad iga tegevuse puhul järgmist koostööd: ühine arendustegevus, ühine rakendustegevus, ühine personalitöö ja ühine finantseerimine.

3.  Lisaks määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 65 osutatud ülesannetele vastutab seirekomitee või talle alluv juhtkomitee ka tegevuste valimise eest.

Artikkel 20

Peamise toetusesaaja ja teiste toetusesaajate kohustused

1.  Iga tegevuse jaoks määravad toetusesaajad enda seast peamise toetusesaaja. Peamine toetusesaaja täidab järgmisi ülesandeid:

a) kehtestab tegevuses osalevate toetusesaajatega suhtlemise korra lepingus, mis sisaldab muu hulgas sätteid, mis tagavad tegevuse jaoks eraldatud vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise, sealhulgas põhjendamatult makstud summade sissenõudmise korra;

b) tagab kogu tegevuse elluviimise;

c) tagab, et tegevuses osalevate toetusesaajate kulutused on tehtud vastavalt tegevuse elluviimise eesmärkidele ja vastavad nende toetusesaajate poolt kokku lepitud tegevustele;

d) kontrollib, kas tegevuses osalevate toetusesaajate kulud on kontrolöride poolt kinnitatud;

e) vastutab ERFi panuse ülekandmise eest tegevuses osalevatele toetusesaajatele.

2.  Iga tegevuses osalev toetusesaaja

a) kannab vastutust deklareeritud kuludega seotud eeskirjade eiramise korral;

b) teavitab oma asukohaliikmesriiki oma osalemisest tegevuses, juhul kui kõnealune liikmesriik ise vastavas rakenduskavas ei osale.

Artikkel 21

Tegevuste läbiviimise asukohta reguleerivad eritingimused

1.  Piiriülese koostöö raames ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib ERF kuni 20 % ulatuses tema panusest asjakohasele rakenduskavale finantseerida kulusid, mis on seotud toimingu või toimingu etappide elluviimisega NUTS 3. tasandi piirkondades, mis külgnevad määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 7 lõikes 1 osutatud nimetatud programmi kohaselt abikõlblike piirkondadega või on ümbritsetud sellistest külgnevatest piirkondadest. Komisjoni ja liikmesriikide kokku lepitud erandjuhtudel laiendatakse seda paindlikku võimalust NUTS 2. tasandi piirkondadele, kus paiknevad määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 7 lõikes 1 osutatud piirkonnad.

Projekti tasandil võivad väljaspool esimeses lõigus kirjeldatud programmipiirkonda asuvate partnerite tehtud kulutused olla abikõlblikud, kui projekt ei ole suuteline ilma nimetatud partnerite osalemiseta oma eesmärke saavutama.

2.  Riikidevahelise koostöö raames ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib ERF kuni 20 % ulatuses tema poolt rakenduskava jaoks antavast toetusest finantseerida väljaspool tegevustes osalevat piirkonda asuvate partnerite tehtud kulutusi, kui need kulutused toovad kasu koostööeesmärgiga hõlmatud piirkondadele.

3.  Piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö raames võib ERF kuni 10 % ulatuses oma panusest rakenduskava jaoks finantseerida kulusid, mis on seotud väljaspool Euroopa Ühendust asuvate riikide territooriumidel läbi viidavate tegevuste või tegevusetappidega, juhul kui see tegevus või need tegevusetapid on kasulikud ühenduse piirkondadele.

4.  Liikmesriigid peavad tagama nende kulude õiguspärasuse ja nõuetekohasuse. Korraldusasutus kinnitab toimingute valimise väljaspool lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud abikõlblikke piirkondi.



IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1783/1999 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellisele abile 31. detsembri 2006. aasta seisuga ja mida kohaldatakse sellisele abile või projektidele jätkuvalt ka pärast seda kuni nende lõpetamiseni, heakskiidetud abi jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist.

2.  Määruse (EÜ) nr 1783/1999 alusel esitatud taotlused jäävad jõusse.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 22 sätete kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1783/1999 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.

2.  Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 24

Läbivaatamissäte

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2013 asutamislepingu artiklis 162 sätestatud korras.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



( 1 ) ELT C 255, 14.10.2005, lk 91.

( 2 ) ELT C 231, 20.9.2005, lk 19.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 12. juuni 2006. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 4. juuli 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 4 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25.

( 5 ) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).

( 6 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12.

( 7 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 79.

( 8 ) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

( 9 ) EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1.

( 10 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 19.