KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia

1. Sissejuhatus

Ehitussektoril on Euroopa majanduses oluline roll. See toodab ligikaudu 10% SKPst ja annab tööd 20 miljonile inimesele peamiselt mikro- ja väikeettevõtetes. Ehitussektor on peale selle üks vahetoodete (toormaterjal, kemikaalid, elektroonilised ja elektriseadmed) ja nendega seotud teenuste üks peamine tarbija. Ehitussektori majandusliku tähtsuse tõttu võivad selle tulemused mõjutada oluliselt kogu majanduse arengut.

Lisaks on ehitamise kvaliteedil otsene mõju eurooplaste elukvaliteedile. Samuti on ehitiste energiatõhususel ja tootmissektori ressursitõhususel ning hoonete ja infrastruktuuride ehitamise tarbeks toodete kasutamisel ja transportimisel oluline mõju energia tarbimisele, kliimamuutustele ja keskkonnale.

Ehitusettevõtete konkurentsivõimel on seega oluline roll nii majanduskasvu ja tööhõive seisukohast üldiselt kui ka kõnealuse sektori jätkusuutlikkuse tagamises.

See sektor saaks oluliselt kaasa aidata töökohtade loomisele,[1] kui tegevust suurendataks mõnes väga paljulubavas valdkonnas, nagu ehitiste ja infrastruktuuride renoveerimine, ning kui seda toetataks muu hulgas asjakohaste nõudlust edendavate ja investeerima julgustavate poliitikastrateegiatega. Ehitussektoril on seega Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele väga suur mõju. Komisjoni teatises „Energia tegevuskava aastani 2050” on märgitud,[2] et uute ja olemasolevate hoonete paremal energiatõhususel on oluline roll ELi energiasüsteemi ümberkujundamises.

Säästva ehituse sektor aitab oluliselt kaasa sellele, et saavutada ELi pikaajaline eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95%. Edenemiskavas „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050”[3] märgitakse, et ehitussektori osakaal kulutasuvas heitkoguste vähendamises oleks aastaks 2030 ligikaudu 40–50% ja aastaks 2050 ligikaudu 90%. Vajalike investeeringute tegemine on väga oluline Euroopa ehitussektori konkurentsivõime tõstmiseks. Ehitussektoril on ka oluline ülesanne aidata kohaneda kliimamuutustega ja suurendada vastupanuvõimet loodusõnnetustele või inimtegevusest tingitud õnnetustele, edendades pikaajalisi, katastroofikindlaid investeeringud.

Ehitussektor seisab siiski silmitsi mitme struktuuriprobleemiga. Näiteks on paljudes ettevõtetes oskustööliste puudus, sektor ei ole töötingimuste tõttu noortele atraktiivne ning võimalused uuendusteks on piiratud ja esineb mitteametlikult töötamist. Üldisemalt saab kõnealuse sektori olukorda iseloomustada kolme põhimõjuriga.

Ehitussektor on esiteks üks nendest, mida finants- ja majanduskriis tabas eriti rängalt. Ehitamine ja infrastruktuuritööd vähenesid kogu EL 27-s ajavahemikus 2008. aasta jaanuarist kuni 2011. aasta novembrini 16%[4]. Teiseks on suurenenud mujalt kui EList pärit ettevõtjate pakutav konkurents nii rahvusvahelistel turgudel kui ka siseturul, pidades eelkõige silmas infrastruktuuriprojekte. Selline väljastpoolt tulev konkurents ei ole alati õiglane: ELi ettevõtjate kulud on tihti palju suuremad kui ettevõtjatel väljastpoolt Euroopat. Kolmas mõjur on see, et energia- ja keskkonnaküsimused on loonud ettevõtete hulgas uued arengusuunad ning on viinud mitmesuguste avaliku sektori algatusteni, mis on muutunud turukonkurentsi peamisteks suunajateks. Ehitusettevõtted on juba edusamme teinud, kuid ELi kliima-, energia- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja olulisi ümberkorraldusi, mida sellel sektoril on raske teha, kui puudub asjakohane poliitiline toetus.

Käesolevas teatises tehakse kindlaks kõnealuse sektori peamised probleemid praegu ja kuni 2020. aastani seoses investeerimise, inimkapitali, keskkonnanõuete, reguleerimise ja turulepääsuga ning soovitatakse algatusi, mis võiksid sektorit nende probleemide lahendamisel aidata. Lühikeses perspektiivis on vaja kriisist väljatulemiseks suurendada ehitussektori majanduskasvu ja tööhõivet. Pikaajalises perspektiivis on ehitussektori probleemide lahendamiseks vaja koondatud ja koordineeritud Euroopa tasandi lähenemisviisi, et parandada väärtusahela toimimist, eelkõige vabatahtlike era- ja avaliku sektori vaheliste partnerluste kaudu ja vajaduse korral asjakohase õigusraamistiku abil.

2. hetkeseis ja peamised probleemid

Ehitussektori eri harude toimimisviisid on erinevad ja seepärast on nende sotsiaal-majanduslikud, organisatsioonilised, kultuurilised ja tehnoloogiaga seotud probleemid erinevad ning neil tuleb kohaneda uute eeskirjade ja turuvõimalustega.

Selles sektoris on globaalse tähtsusega küsimusi, mille lahendamine võib keskpikas perspektiivis kaasa aidata jätkusuutlikule majanduskasvule tingimusel, et asjakohaseid meetmeid võetakse praegu. See võib viia uute teenuste väljatöötamiseni, mis peaksid tegelema selliste küsimustega nagu tervis ja ohutus, energiatõhusus, roheline ehitus, vastupanuvõime katastroofidele, sisekliima, korduskasutamine, taaskasutamine, ringlussevõtt ja kohandatud projekteerimine. Kui neile küsimustele leitakse head lahendused, võib see avada uusi turuvõimalusi.

2.1 Üldine makromajanduslik kontekst

Finantskriis on eriti tugevalt mõjutanud just ehitussektorit, kus nõudlus on järsult langenud, eelkõige eluasemeturul, kuid ka muudel turgudel, nt infrastruktuuriturul. Suundumused on eri liikmesriikides erinevad. Mõnes liikmesriigis oli kinnisvaramulli lõhkemine üks kriisi ajenditest ja see vähendab endiselt oluliselt sektori aktiivsust[5]. Teistes liikmesriikides kannatab sektor eelkõige krediiditurgude kokkutõmbumise tõttu. Kriisi tõttu piiratakse avalikke kulutusi, mis põhjustab lisapingeid infrastruktuuritöödesse investeerimises.

Mõned riigid on kriisist väljumiseks võtnud kasutusele stiimulite paketid, nt tehakse infrastruktuuriprojektidesse ettemaksega investeeringuid, alandatakse uute hoonete ehitamise või hoonete renoveerimistööde puhul käibemaksumäära, pakutakse soodsa intressiga eluasemelaene jne. Siiski on pikaajaline mõju sektori konkurentsivõimele vaid sellistel lähenemisviisidel, mis näevad ette meetmete võtmist oskuste ja kvalifikatsioonide parandamiseks ning innovatsiooni ja rohelise majanduse edendamiseks. Seega on vaja kujundada asjakohaseid poliitikastrateegiaid, mis lühikeses perspektiivis hoogustavad majanduskasvu ja suurendavad tööhõivet, kuid pikaajalises perspektiivis toovad kaasa ehitussektori ümberkorraldamise.

2.2 Väärtusahela toimimine

ELi ehitussektori turud ja sektor ise on väga killustatud: selles on palju mikroettevõtteid, ehitussektorite tulemused eri liikmesriikides on väga erinevad ning heade kogemuste levitamine on keeruline. Väärtusahela senisest parem integreerimine levitaks oluliselt paremini koostöös saavutatud innovatsiooni mõju.

Ehitustel ja vähemal määral ka ehitustoodete tootmises on üha enam probleemiks vajadus oskustööjõu järele. Praegusest kuni 2020. aastani läheb pensionile suur hulk oskustöötajaid,[6] mis vastab kahele kolmandikule ehitus-, tööstus- ja transpordivaldkonna töökohtadest, ning ka nemad tuleb asendada. Pidevat oskustööjõu puudust võib põhjendada sellega, et sektor ei ole noortele atraktiivne ja et üha enam vajatakse spetsiifilisele kvalifikatsioonile vastavaid oskusi – vajadus, mille rahuldamisega haridus- ja koolitussüsteemil (aga ka tööjõuturul) on raske hakkama saada. Üleminek ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele toob samuti kaasa olulisi struktuurimuutusi ehitussektoris, mis peab olukorraga kohanema ja prognoosima, milliseid oskusi ja pädevusi võib edaspidi vaja minna. See puudutab eelkõige liginullenergiahoonete ehitamiseks vajamineva tööjõu ettevalmistamist, olenemata sellest, kas tegemist on uute või renoveeritavate hoonetega. Võtmetehnoloogiate rakendamine ja paindlike töö korraldamise tavade omaksvõtmine eeldab samuti ehitussektori oskuste ja kvalifikatsioonide muutmist.

Kulutused teadusuuringutele ja innovatsioonile on endiselt üpris madalad võrreldes tööstussektoriga üldiselt. Seda võib siiski põhjendada inimtöömahukusega ja asjaoluga, et ehitusettevõtete peamine huvi on integreerida oma tegevusse olemasolevaid väliseid tehnoloogilisi uuendusi. Ehitussektoris tõenäoliselt suurendatakse jõupingutusi teha teadusuuringuid ja leida uuenduslikke lahendusi, et tulla toime tootmissisendite (nt metall- ja mittemetallmineraalid, kemikaalid ja puit) kõrge tarbimismääraga ning suure hulga prügi tekitamisega. Lisaks luuakse ehitussektoris üha enam materjale, mida on lihtsam kokku koguda ja korduskasutada, ning süsteeme või ehituslahendusi, mis hõlbustavad lammutamist ja materjalide korduskasutamist. Need jõupingutused on kooskõlas ehitustööde määruses sätestatud uute põhinõuetega loodusvarade säästliku kasutamise kohta ja tooraineid käsitleva algatusega, sest nende jõupingutuste eesmärk on arendada parimaid tavasid jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks, eelkõige väärtuslike materjalide saamiseks jäätmete taas- ja korduskasutamisest, ning nendega toetatakse teadusuuringuid, mis käsitlevad majanduslikke stiimuleid ringlussevõtmise ja taaskasutamise edendamiseks. ELi ja riiklikud algatused peaksid siiski kiirendama uuenduslike lahenduste ja parimate tavade kasutuselevõtmist.

2.3 Vähese CO2-heitega majandus

Nagu on märgitud hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versioonis,[7] saab liginullenergiahoonete (nZEB)[8] ehitamisest ehitussektori üks suurim proovikivi. Turul on kohanemiseks mitu aastat aega, kuid toetada on vaja kõiki turuosalisi alates avalik-õiguslikest organitest (mis peavad direktiivi hakkama rakendama kaks aastat varem) kuni ehitusettevõtete, arhitektide ja arendajateni. Kohandada tuleb ka finantsstruktuure, hankemenetlusi, haridussüsteeme ja turundusmeetodeid.

Kuigi madala energiatarbega hoonete arv kasvab, on kriitiline mass seni saavutamata ning energiatõhususe paranemine ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine on aeglane. Õigusraamistiku jõustamine koos asjakohase fiskaalpoliitikaga peaks aitama saavutada kriitilist massi.

Ka seoses olemasolevate hoonete renoveerimisega tuleb energiasäästu veelgi suurendada. Lisaks on selliste olemasolevate hoonete arv, mida praegu põhjalikult renoveeritakse, üpris väike. Teatistes „Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia”,[9] „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050”[10] ja „Energia tegevuskava aastani 2050”[11] rõhutatakse seega vajadust võtta hoonete valdkonnas rohkem meetmeid, eelkõige selliseid, mis toetavad renoveerimist. Sellele valdkonnale tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata.

Transpordi infrastruktuuril on tohutu keskkonnamõju ja see tarbib märkimisväärsel hulgal energiat ja toormaterjale ning selle jäätmeteke on suur. Infrastruktuuri võrkudega tuleb anda oluline panus Euroopa jätkusuutlikumaks muutmisse.

2.4 Konkurents ehitusettevõtete vahel ELis ja rahvusvahelistel turgudel

Konkurents ELi turgudel on paranenud tänu riigihankedirektiivide kohaldamisele, teenuste direktiivi rakendamisele ja Euroopa ehituskonstruktsioonide projekteerimise juhiste (eurokoodeksite) vastuvõtmisele. ELi ettevõtted ei osale siiski selles konkurentsis alati võrdsetel alustel, eelkõige võrreldes ettevõtetega väljastpoolt Euroopat, mille suhtes kehtivad tavaliselt leebemad sotsiaalsed ja keskkonnanõuded ning kes saavad kasu riigiabist. Liikmesriigid peaksid tagama, et ELi ettevõtted ja ettevõtted väljastpoolt ELi konkureerivad riigihankemenetlustes võrdsetel alustel ilma, et seataks ohtu ELi sotsiaalsed ja keskkondlikud saavutused.

Olukord rahvusvahelistel turgudel on veelgi keerulisem. Ehitussektoril on tihti lisaks tehnilistele probleemidele raskusi ka teistes riikides (nt Hiinas) kehtivate konkurentsitingimuste tõttu, mis piiravad turulepääsu nendes riikides. Kuigi Euroopa ehitusturg kasvab eeldatavalt aeglasemalt kui kujunemisjärgus turud, peab kõnealune sektor siiski arendama ja säilitama tugevamat globaalset perspektiivi. ELi ehitusettevõtete jaoks on oluline, et kolmandad riigid avaksid neile oma turud, et nad saaksid lepingute pärast konkureerida. EL peaks suurendama oma võimalusi kaasata kolmandad riigid läbirääkimistesse selleks, et arutada nende kommerts- ja hanketurgude avamist, võimalike diskrimineerivate hankemenetluste uurimist ja konsulteerimise võimalusi asjaomase riigiga turulepääsuvaidluste lahendamiseks.

3. Euroopa ehitussektori jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia

Selleks et lahendada eespool nimetatud põhiprobleeme, on järgmiseks kümnendiks määratletud Euroopa strateegia. Sellega soovitakse täiendada ehitussektori ettevõtete endi väljatöötatud strateegiaid, mille eesmärk on parandada konkurentsivõimet ja leida lahendusi sotsiaalsetele probleemidele.

Käesoleval strateegial on viis peamist eesmärki: a) edendada investeerimist soodustavaid tingimusi; b) parandada ehitussektori olukorda inimkapitali osas; c) parandada ressursitõhusust, keskkonnasäästlikkust ja ärivõimalusi; d) parandada ehitussektori jaoks siseturuvõimalusi; e) tugevdada ELi ehitusettevõtete positsiooni globaalses konkurentsis. Iga eesmärk hõlmab mitut põhiküsimust. Näiteks on soodsad investeerimistingimused vajalikud selleks, et hoogustada majanduskasvu, teadusuuringuid ja vähese CO2-heitega majanduse arendamist. Sarnaselt on piisav inimkapital oluline selleks, et parandada väärtusahela toimimist ja võtta vastu uuenduslikke lahendusi, eelkõige vähese CO2-heitega majanduse arendamiseks. Ühelt poolt esitatakse strateegias soovitusi selle kohta, kuidas lahendada ehitussektori majandus- ja tööhõiveprobleeme lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Teiselt poolt on selles mitu soovitust, kuidas tagada kestev mõju ehitussektori konkurentsivõimele pikaajalises perspektiivis.

3.1 Investeerimist soodustavate tingimuste edendamine

Hoonete renoveerimist ja üleeuroopalisi võrke käsitlevatel projektidel on võimalusi elavdada ehitussektori majanduskasvu ning aidata samas saavutada Euroopa energia-, transpordi- ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärke. Lisaks parandab maksetega hilinemise vastu võitlemine ehitussektori töövõtjate, eelkõige käsitööettevõtjate ja väikeste ehitusettevõtjate, maksevõimelisust ning nende võimalusi saada krediiti. Pikaajalises perspektiivis peaks ehitussektor parandama oma võimalusi innovatsiooniks eesmärgiga tõsta tootlikkust ja suurendada lisaväärtust ning parandada kõikide väärtusahela harude keskkonnasäästlikkust.

3.1.1 Lühiajalised meetmed

Eriti oluline on soodustada hoonete renoveerimist ja infrastruktuuride hooldust, mis moodustavad olulise osa ehitussektori kogutööhõivest ja -toodangust. Võttes arvesse vajadust parandada energiatõhusust, on eelkõige praegused hoonete renoveerimismäärad[12] ja -tavad ebapiisavad, saavutamaks ELi 2020. aasta energiasäästu eesmärke. Võttes eesmärgiks renoveerida igal aastal kulutõhusa tasemeni 3% keskvalitsuse hoonetest[13] (mis tähendab praeguse renoveerimismäära kahekordistamist) ja 2% kõikidest olemasolevatest hoonetest,[14] aidatakse saavutada mitte ainult energiasäästu eesmärgid, vaid tagada ka kohalikul tasandil majanduskasv ja tööhõive kogu ELis. Nende paranduste vastuvõtmiseks on siiski vaja üle saada mitmest õigus-, majandus- ja finantstakistusest.

Kõigepealt peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt rakendama ja jõustama hoonete energiatõhususe direktiivi[15]. Mõne liikmesriigi vähesed ambitsioonid ja hoonete energiatõhususe eeskirjade puudulik jõustamine kahjustab hoonete energiatõhusust ning ei aita kaasa ehitussektori arengule.

Fiskaalstiimulid[16] ja rahalise toetuse meetmed on turuosaliste poolt hästi vastu võetud ja need hoogustavad olemasolevate hoonete renoveerimist. Riiklikud skeemid ja nende mõju on siiski väga varieeruv. Seepärast oleks väga kasulik vahetada kogemusi selleks, et mõista võimalikku mõju eri vaatenurgast ning teadvustada riske, mis kaasnevad nõuetele mittevastava rakendamisega ja soovimatute tagajärgedega. Suurema mõju saavutamiseks tuleks püüelda selle poole, et ühelt poolt kõnealused riiklikud skeemid ning teiselt poolt ELi ja erasektori vahendid ja finantsinstrumendid üksteist vastastikku täiendaksid.

ELil on toetamiseks ja rahastamiseks mitmesuguseid mehhanisme ja liikmesriigid peaksid neid rohkem kasutama. Struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde (2007–2013) saab kasutada investeerimiseks nii üldkasutatavate ja ärihoonete kui ka olemasolevate hoonete energiatõhususse ja neis taastuvate energiaallikate kasutamisse. Lisaks pakuvad sellised finantskorralduse mehhanismid nagu JESSICA võimalusi investeerida väikestesse linnaarendus- ja linnade taaselustamisprojektidesse, mida ei saaks finantseerida tavapäraste turumehhanismide kaudu. Euroopa Investeerimispanga (EIB) aktsiafondid ja laenutagatised, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Euroopa Energiatõhususe Fond ning lõplikele abisaajatele projektide arendamiseks pakutav abi (nt ELENA) võimaldavad samuti suurendada avaliku sektori toetuse mõju.

Selleks et julgustada investeerimist ressursitõhusasse renoveerimisse, võiks võtta kasutusele stiimulid selliste väikeste renoveerimisprojektide projekteerimis-, ehitamis- ja ekspluateerimisteenuste edendamiseks, mille puhul on lepingus ette nähtud hoonete energiatõhusustagatised. See turusegment on muutumas huvitavaks nii energiaettevõtetele (energy-services companies – ESCOs) kui ka väikestele spetsialiseerunud töövõtjatele, kes võiksid samuti pakkuda mitmesugustele ehitamisteenustele energiatõhusustagatisi. Riikliku sekkumisega saaks toetada kõnealuseid teenuseid, eelkõige riigihangete ja eluasemevaldkonnas, ning kindlustusteenuseid, mis peaksid hõlmama energiatõhusustagatistega seotud tehnilisi riske. Eelkõige peaksid ametiasutused tagama, et aktiivne energia juhtimine ja arukas mõõtmine integreeritakse renoveerimisprojektidesse.

Samuti on oluline, et ehitusettevõtted saavad oma finantsvahendeid kasutusele võtta mõistliku aja jooksul. Uue hilinenud maksmist käsitleva direktiiviga[17] nähakse ette rangemad sätted, millega ühtlustatakse eelkõige avaliku sektori maksetähtajad äriühingutele tehtavate maksete puhul, tõstetakse seadusjärgset viivist ja antakse äriühingutele võimalus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist. Komisjon tegi ELi riigihankedirektiivide läbivaatamise raames ettepaneku, et liikmesriigid peaksid alltöövõtjatele sätestama võimaluse, mille kohaselt neil on õigus nõuda, et hankijad teevad neile otsemakseid asjade, tehtud ehitustööde ja osutatud teenuste eest, mis tarnitakse seoses lepingu täitmisega peatöövõtjale.

Komisjon · esitab 2012. aasta lõpuks analüüsi mitmesuguste ELi ja riiklike finantsvahendite kohta, millega toetada hoonete energiatõhusust, ja soovitab võimaluse korral viise, kuidas avaliku sektori toetusi hoonete renoveerimise edendamiseks paremini kasutada; · esitab 2013. aastal esialgsed järeldused käimasoleva katseprojekti kohta, mille eesmärk on uurida, millises ulatuses on kindlustuskavades võimalik hõlmata lepinguga ettenähtud energiatõhusustagatisi ja piiriüleseid teenuseid, eelkõige väikeste ehitusettevõtete puhul, · käivitab 2012. aastal ettevõtete teavitamise kampaania selle kohta, millised on liikmesriikides äritehingutes hilinenud maksmise vastu võitlemise võimalused, · viib 2012. aastal seoses hilinenud maksmist käsitleva direktiiviga ellu katseprojekti, mille eesmärk on piiriüleselt tegutsevate VKEde nõuete kiire ja tõhus rahuldamine. Liikmesriike kutsutakse üles · arendama ja täiustama asjakohaseid programme, mis on ette nähtud remondi-, hooldus-, ja renoveerimistööde projektidele, millel on ambitsioonikad jätkusuutlikkuse eesmärgid, sealhulgas uurima, millised asjakohased maksualased ja finantsmeetmed (alandatud käibemaksumäär, sihtotstarbelised subsiidiumid jne) ja krediidikavad on võimalikud selliste renoveerimisprojektide toetamiseks, millel on ambitsioonikad jätkusuutlikkuse eesmärgid; · edendama struktuurifondide, EIB, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ja Euroopa Energiatõhususe Fondi pakutavate finantsinstrumentide ja projektiarenduse abikavade kasutamist väikeste renoveerimisprojektide jaoks, mis hõlmavad lepingupõhiseid hoonete energiatõhusustagatisi, sealhulgas hoonete energiatõhususe parandamiseks struktuurifondide võimalike ettemaksete kasutamine.

3.1.2 Keskpikad ja pikaajalised meetmed

Uues ettepanekus ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta aastateks 2014–2020[18] on endisest rohkem tähelepanu pööratud ELi kliima- ja energiaeesmärkidega seotud investeeringute toetamisele ja soovitatakse sel perioodil säästvale energiale eraldatud summa peaaegu kahekordistada. Tehakse ettepanek, et oluline osa struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi toetustest eraldatakse investeeringutele, mis edendavad üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige investeeringutele energiatõhususse ja taastuvatesse energiaallikatesse, sealhulgas hoonete renoveerimisse. Finantsinstrumentidel on tõenäoliselt edaspidi üha olulisem roll, kui tehakse kohandatud investeeringuid energiatõhususse ja taastuvatesse energiaallikatesse linna infrastruktuuris ja ehitussektoris.

Majandusarengu jaoks on oluline arendada põhivõrku, mille kohta on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku ning mis tagab, et ELi pealinnade ja muude olulisemate linnade, sadamate, lennujaamade ja muude oluliste majanduskeskuste vahel on tõhus mitmeliigiline transpordiühendus. Euroopa Komisjon esitas 19. oktoobril 2011 uue meetmete paketi, mille eesmärk on luua üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamise jaoks soodne keskkond. See pakett sisaldab üleeuroopalise transpordivõrgu läbivaadatud suuniseid, finantsinstrumenti Euroopa Ühendamise Rahastu (mille kogueelarve 50 miljardit eurot) ja ettepanekut võtta varakult kasutusele projektivõlakirjad, et rahastada projekte koostöös Euroopa Investeerimispangaga.

Üldine võrk peab valmima hiljemalt 31. detsembriks 2050, kuid põhivõrk kui prioriteet tuleb rakendada 31. detsembriks 2030. Põhivõrgu koridorid, mida on Euroopa Komisjon soovitanud 19. oktoobril 2011, ja nende „platvormid”, toovad kokku nii asjaomased liikmesriigid kui ka sidusrühmad, nt infrastruktuuri haldajad ja kasutajad, et tagada koordineerimine, koostöö ja läbipaistvus. Lisaks neile ettepanekutele on vaja miinimumtasemel ühtlustada riiklikud haldusmenetlused, et tagada võrkude piiriüleste lõikude sujuv rakendamine.

Teadusuuringud ja innovatsioon peavad hõlmama tehnoloogiale orienteeritud tegevusi[19] koos sotsiaal-majanduslike teadusuuringutega, mis käsitlevad turupõhiseid ja nõudluse vahendeid (koolitus, riigihanked, standardimine, kindlustus jne) selleks, et kiirendada üleminekut teadusuuringutelt uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmisele. Selleks on vaja luua ulatuslikumaid partnerlusi sidusrühmade vahel algatuste raames, mida rahastatakse mitmesugustest ELi finantsinstrumentidest selleks, et saavutada laiem turuperspektiiv ja luua kriitiline mass. Sellised olemasolevad algatused nagu avaliku ja erasektori partnerlus „Energiatõhusad hooned”, kultuuripärandit ning arukaid linnu ja ühendusi käsitlevad algatused ning uurimus tulevaste taristuvõrgustike kohta Euroopas (research for Future Infrastructure Networks in Europe – reFINE) võivad olla kõnealuste partnerluste loomise asjakohaseks aluseks. ELi ühtekuuluvuspoliitika raames saab toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni kõnealustes valdkondades riiklike programmide kaudu ning selle abil jätkatakse VKEde konkurentsivõime parandamist, sealhulgas IKT kasutamise edendamist VKEdes. Eelkõige innovatsioonistrateegiate arendamine aruka spetsialiseerumise jaoks, nagu on komisjon soovitanud eeltingimusena struktuurifondide kasutamiseks järgmiseks programmiperioodil 2014–2020, aitab kaasa struktuurifondidest sihipärasema toetuse andmisele ja strateegilisele lähenemisviisile aruka majanduskasvu potentsiaali täielikuks kasutamiseks kõikides piirkondades[20].

Komisjon · on teinud aastateks 2014–2020 kavandatud ühtekuuluvuspoliitika raames ettepaneku, et oluline osa struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi toetustest eraldatakse investeeringutele, mis edendavad üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige investeeringutele energiatõhususse ja taastuvatesse energiaallikatesse, sealhulgas hoonete renoveerimisse, ja jätkab käibefondide kasutamise edendamist, et mõju veelgi enam võimendada; · töötab välja ehitustöödele esitatavad põhinõuded TEN-T projektide piiriülestes lõikudes, et tagada vastavate riiklike lubade andmise menetluse miinimumtasemel tehniline ühtlustamine; · korraldab 2013. aastal konverentsi ehitussektori uuenduste teemal, et kindlaks teha tehnoloogilised vajakajäämised kogu väärtusahelas ja töötada välja nende parandamiseks vajalik tegevuskava. Liikmesriike kutsutakse üles arendama koostöös teiste liikmesriikide ja erasektoriga koordineeritud ühisalgatusi, milles ühendatakse teadusuuringud, tehnoloogia arendamine, innovaatiline hange, sertifitseerimine, kindlustus, piirkondadevahelised klastrid jne, et turg võtaks kiiremini omaks uued teadmised ja tehnoloogiad nii ELi kui ka piirkondlikul tasandil. EL toetab kõnealuseid algatusi sellistest instrumentidest nagu Horisont 2020 ja ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programm (COSME) 2014–2020, kasutades selleks otsetoetusi, aga ka selliseid vahendeid, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nii oma- kui ka laenukapitali kaudu. Riiklikke ja piirkondlikke asutusi kutsutakse üles tagama ELi mitmesuguste rahastamisallikate tõhus ja vastastikku täiendav kasutamine, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondid tingimusel, et vastavad rakenduskavad võimaldavad selliste meetmete võtmist.

3.2. Ehitussektori olukorra parandamine inimkapitali osas

Tänapäeval on ehitustel ja vähemal määral ka ehitustoodete tootmises suur puudus kvalifitseeritud töötajatest. Lisaks on Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid nende tsentraliseerituse või detsentraliseerituse, koolituste pakkumise struktuuri, sotsiaalpartnerite rolli, finantsstruktuuri ja õppekava sisu poolest väga erinevad.

On oluline paremini prognoosida, milliseid oskusi ja kvalifikatsioone on tulevikus vaja, et meelitada piisavalt õppureid asjakohastele ehitussektori ametikohtadele ning luua tingimused parema töökeskkonna kujundamiseks ja karjääri tegemiseks, ehitustöötajate liikuvuseks ja piiriüleste teenuste ulatuslikumaks osutamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ELi elanikkonna vananemise mõju tööjõule ning sektori erilist olukorda seoses töötervishoiu ja -ohutusega.

3.2.1 Lühiajalised meetmed

Euroopa aruka energiakasutuse programmi raames elluviidava algatuse „Ehitage üles: säästvad oskused ehitustöötajatele” eesmärk on kohandada kutseharidus- ja koolitussüsteem oskustele ja kvalifikatsioonidele, mida vajatakse energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas. Kõnealune algatus võimaldab määratleda kvalifikatsioone käsitlevad riiklikud kavad aastani 2020 ja toetada ulatuslike koolitus- ja sertifitseerimiskavade ja kvalifitseerimisnõuete kujundamist, et olemasolevaid süsteeme vajaduse korral ajakohastada Euroopa Sotsiaalfondi, elukestva õppe programmi ja selle järelprogrammi „Erasmus kõigile” abil. See suurendaks ehitustel vajatavate kvalifitseeritud töötajate arvu tööjõuturul ja tõstaks hoonete omanike kindlustunnet energiatõhususse investeeringute tegemiseks.

Selle algatuse võiks võtta aluseks õppekavade, koolitusprogrammide või kvalifikatsioonide väljakujundamisel muudes ehitamise ja jätkusuutliku arenguga seotud valdkondades (nt ehitusprotsessi industrialiseerimine, innovaatiliste ja ebatavaliste ehitustoodete ja -tehnikate kasutamine, IKT-vahendid hoonete haldussüsteemides jne).

Komisjon · hindab algatust „Ehitage üles: säästvad oskused ehitustöötajatele”, eelkõige seda, kas oleks kasulik algatust laiendada ja hõlmata veel ehitusala asjatundjaid või kvalifikatsioonialaseid vajadusi seoses ehitusprotsessi ja jätkusuutliku arenguga. Liikmesriike, ehitusorganisatsioone ja haridusasutusi kutsutakse üles · pidama läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, et toetada oskuste arendamist seoses algatuse „Ehitage üles: säästvad oskused ehitustöötajatele” või sarnaste kavade elluviimisega.

3.2.2 Keskpikad ja pikaajalised meetmed

Ehitussektor peaks suurendama oma võimalusi vajatavate oskuste kindlakstegemiseks ja prognoosimiseks strateegilisest seisukohast ja kujundama koolitus- ja kvalifitseerimisprogramme vastavalt. Mõnes riigis on olemas töörühmad, kelle ülesandeks on prognoosida tulevasi tööhõive- ja oskuste vajadusi, millel võib olla kaudne mõju ehitussektorile. Euroopa tasandi algatus, mida toetatakse sotsiaaldialoogiga, võiks parandada kõnealuseid vajadusi käsitlevat teabevahetust, sealhulgas sektori valmisolekut võtta kasutusele energiatõhususe arendamise tavad ja ehitada säästvaid hooneid, ning haridussüsteemi suutlikkust neid vajadusi rahuldada.

Selleks toetab Euroopa Komisjon Euroopa sotsiaalpartnerite korraldatavat teostatavusuuringut Euroopa valdkondlike oskuste nõukogu loomise kohta. Euroopa valdkondlike oskuste nõukogud on riiklikud seirevõrgud, mille ülesandeks on analüüsida tööturgu ja oskusi sektori tasandil. Sektori esindajate ja Euroopa sotsiaalpartnerite juhtimisel ning haridus- ning koolitusteenuste pakkujate osalusel vahetavad kõnealused nõukogud teavet ja häid kogemusi selleks, et anda soovitusi oskuste ja töökohtade arengu kohta.

Lisaks katsetab komisjon 2012. aastal, kas toimivad säästva ehituse sektoris kutseharidusasutuste, ettevõtete ja muude sidusrühmade vahelised valdkondlike oskuste ühendused, mille eesmärk on kujundada asjakohased ja ajakohased uued õppekavad ja kursused ning võtta kasutusele innovaatilised viisid kutsehariduse andmiseks.

ELi täiendusharidust käsitlevate poliitikastrateegiate raames väljatöötatud vahendite edendamine ja kasutuselevõtmine peaks parandama oskustöötajate liikuvust. Töötajate lähetamise direktiivis on loodud töötajate miinimumkaitse tagamiseks selgelt määratletud töö- ja tööhõivetingimuste tuumik, mida peab teenuseosutaja järgima vastuvõtvas riigis. Seega tagab direktiiv lähetatud töötajatele piisaval tasemel kaitse. Selleks et hoida ära eeskirjade rikkumine ja neist kõrvalehoidmine ning sotsiaalne dumping olukorras, kus muu kui vastuvõtva liikmesriigi teenuseosutajad võivad pakkuda teenuseid madalamate hindadega kui kohalikud teenuseosutajad, sest nende tööõigusnormid on vähem ranged, tuleb töötajate lähetamise direktiivi jõustamist parandada ning eelkõige jagada paremini teavet kohaldatavate töötingimuste kohta, tõhustada halduskoostööd, kontrolliasutuste vahelist teabevahetust ja kontrolle ning kohaldada lähetatud töötajate töötasu suhtes solidaarvastutust.

Lisaks on sektoril vaja demograafiliste muutuste tõttu lahendada korraga kaks probleemi. Ühest küljes peaksid ELi ehitusettevõtted välja töötama strateegiad, mille eesmärk on tasakaalustada sektorisse tööle tulevate ELi noorte töötajate vähenevat ning lähiaastatel pensionile jäävate töötajate suurenevat arvu, teisest küljest tuleks parandada töötingimusi, et eeldatav eluiga oleks pikem. Selle topeltprobleemi lahendamiseks on vaja luua ligitõmbavam töökeskkond ja pöörata tulevikus rohkem tähelepanu tervise ja ohutusega seotud küsimustele, et hoida ära ennetähtaegselt pensionile jäämine tööõnnetuste või kutsehaiguste tõttu.

Komisjon · edendab ELi sotsiaaldialoogi taustal algatusi, mille eesmärk on kohandada kutseharidus ja -koolitus vastavalt tulevastele ehitussektori vajadustele kvalifikatsioonide ja oskuste osas ning võtta sealjuures arvesse ressursitõhusust, teha kindlaks ehitussektori eriharudes vajatavad põhioskused ja hõlbustada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist; · toetab ehitussektori Euroopa valdkondlikke sotsiaalpartnereid, et luua ehitussektori jaoks Euroopa valdkondlike oskuste nõukogud; · julgustab kõnealuseid nõukogusid töötama välja algatusi sellistes valdkondades nagu hoonete energia- ja ressursitõhusus, tervis ja ohutus, kvaliteedinormid ja koolitus, sh noorte väljaõpe töökohas. Need algatused võivad olla teabekampaaniad või koolitused ja hõlmata sõltuvalt riiklikust kontekstist fondide ühishaldamist; · katsetab elukestva õppe programmi raames, kas toimivad säästva ehituse sektoris valdkondlike oskuste ühendused, s.t partnerlused kutseharidusasutuste, ettevõtete ja muude sidusrühmade vahel, mille eesmärk on kujundada asjakohased uued õppekavad ja kutsekvalifikatsioonid ning võtta kasutusele innovaatilised viisid kutsehariduse andmiseks. Liikmesriike, ehitussektori sotsiaalpartnereid ja haridusasutusi kutsutakse üles · kohaldama kiiresti hiljuti vastuvõetud direktiivi direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta[21] ; · looma partnerlusi, et toetada asjakohaseid kutseharidus- ja -koolituskavasid riiklikul ja piirkondlikul tasandil, mis tegelevad ehitussektori praeguste ja tulevaste vajadustega, et eelkõige parandada juhtimispotentsiaali ja IKT kasutuselevõtmist; · käivitama ja toetama kampaaniaid, mis muudaksid ehitussektori andekate inimeste jaoks atraktiivsemaks.

3.3 Ressursitõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja ärivõimaluste parandamine

Ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas[22] on kirjeldatud olulist mõju, mis ehitussektoril on loodusvaradele, energiale, keskkonnale ja kliimamuutustele. Ehitustegevuse ja -tööde kõikide etappide põhjalik parandamine aitab tõsta ehitussektori konkurentsivõimet ja arendada välja ressursi- ja energiatõhus hoonestus, kus kõik uued hooned oleksid liginullenergiahooned ning kasutatavad materjalid ressursitõhusad.

Ehitustegevuse ja -tööde parandamine avab uusi ärivõimalusi, sealhulgas VKEdele, kuna vajatavad meetmed võivad sõltuda kohalikest tingimustest ja nõuda individuaalseid lahendusi. Nagu on juba märgitud ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas, esitab komisjon 2013. aastal säästvaid hooneid käsitleva teatise, kus määratletakse ja arendatakse põhjalikumalt ressursitõhusa sektori toetusmeetmed.

Selleks et paremini mõista ja laialdasemalt rakendada säästva ehituse põhimõtet, tuleb ehitustoodete, -protsesside ja -tööde jaoks välja töötada ühtlustatud näitajad, koodid ja meetodid, mida kasutada keskkonnasäästlikkuse hindamiseks. Need peaksid võimaldama ühtselt ja vastastikku tunnustatud viisil tulemusi tõlgendada ja säilitama ehitustoodete ja -teenuste jaoks siseturu nõuetekohase toimimise.

Komisjon teeb ettepaneku lähenemisviiside kohta, mille alusel mitmesuguseid olemasolevaid hindamismeetodeid vastastikku tunnustada või ühtlustada; lisaks soovitab komisjon viise kuidas neid ehitus- ja kindlustusettevõtete ning investorite jaoks tõhusamateks ja taskukohasemateks muuta. Kõnealune algatus toetub olemasolevatele platvormidele (näiteks Euroopa Standardikomitee ehitusvõrgustik), suunistele (näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse suunised olelustsüklil põhineva mõtteviisi ja hindamise kohta) ja Euroopa teadusuuringute projektidele nagu „SuperBuildings” ja „Open House”.

Selline tegevus aitab välja töötada süsteemsema lähenemisviisi selliste projektide jätkusuutlikkuse hindamiseks, mida rahastatakse avaliku sektori toetusskeemidest, sh kogu ELis kehtivad kulutasuvusanalüüsi mudelid. Keskkonnasõbraliku riigihanke algatuse ja regionaalpoliitika raames väljatöötatud katseprojektid võivad anda planeerimise ja tellimisega tegelevatele asutustele vajalikud vahendid, eelkõige olemasolevate hoonete renoveerimiseks ja transpordi infrastruktuuri ajakohastamiseks.

Ehitussektori sidusrühmad teatasid avaliku konsulteerimise käigus, et riiklik lubade andmise menetlus võib takistada mõne ehitusprojekti elluviimist, nt viivitused avaliku vastuseisu tõttu, sundvõõrandamise küsimused ning vajadus saada mitu eri luba, sh keskkonnaload. Sellised küsimused tehti kindlaks keskkonnamõju hindamise direktiivi[23] käimasoleva läbivaatamise raames. Nimetatud direktiivi eesmärk on muu hulgas lihtsustada ja tõhustada olemasolevaid menetlusi ning direktiivil on seepärast positiivne mõju kõnealustes küsimustes, kuna keskkonnamõju hindamine on osa lubade andmise menetlusest. Enamik takistustest tekivad seetõttu, et riiklikud lubade andmist reguleerivad õigusaktid ja haldusmenetlused on väga erinevad. See võib kahjustada õiglaste tingimuste kujunemist ja keskkonnatehnoloogiate levitamist. Kuigi ollakse nõus, et kõnealused õigusaktid hõlmavad tihti liikmesriikide ainupädevusse kuuluvaid valdkondi (nt omandiküsimused), julgustab komisjon vahetama teavet ja parimaid tavasid, nt vabatahtlikult vastu võtma tegevusjuhendeid, mis hõlmavad lubade andmise menetluse kestust ja etappe või asutuste vahel vahekohtumenetluse kehtestamist.

Jäätmete raamdirektiivis aastaks 2020. seatud eesmärk korduskasutada, taaskasutada ja/või võtta ringlusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest on ehitussektori väärtusahela jaoks oluline ärivõimalus. Ehitussektori jaoks oleks kasulik paremini ja selgemalt määratleda jäätmed, ühtlustatud registreerimistingimused jäätmete transportimise kohta ja ühtlustatud eeskirjad ehitustoodete omaduste kohta nende kasutamise, kestvuse ja keskkonnasõbralikkuse osas.

Komisjon · esitab algatused keskkonnasäästlikkus- ja riskihindamismeetodite vastastikuse tunnustamise parandamiseks, pidades eelkõige silmas standardimist ELis ja kindlustuskavasid; · toetab kogu ELis kehtiva olelustsükli kulutasuvusanalüüsi mudeli väljatöötamist keskkonnasõbraliku riigihanke ning säästva arengu põhimõtete kasutuselevõtmiseks regionaalpoliitikas; · hindab takistusi, mis tulenevad riiklikest õigusaktidest, millega reguleeritakse suurte ehitusprojektide puhul lubade andmise menetlust, et teha kindlaks head tavad menetluse tõhustamiseks (nt lubade andmist käsitlevad tegevusjuhised, haldusasutuste vaheline vahekohtumenetlus); · töötab välja ühtlustatud eeskirjad ehitustoodete keskkonnasõbralikkuse kinnitamiseks, võttes arvesse ehitustoodete määruses esitatud põhimõtet kasutada loodusvarasid säästlikult. Liikmesriike kutsutakse üles · hindama mitmesuguste ehitussektori allsektorite tulemusi riiklikul ja piirkondlikul tasandil konkurentsivõime ja säästva arengu seisukohast.

3.4 Ehitussektori jaoks siseturuvõimaluste parandamine

Ehitussektorit reguleeritakse ulatuslikult mitmel tasandil (nt tooted, tööd, kvalifikatsioonid, töötervishoid ja -ohutus, keskkonnamõju) ja mitu aspekti kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Selleks et tagada ehitustoodete ja -teenuste jaoks siseturu parem toimimine, on oluline, et õigusraamistik on võimalikult selge ja prognoositav ning et halduskulud on taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed.

Selleks on vaja süsteemselt analüüsida mitmesuguseid õiguslikke lähenemisviise ja haldussätteid, mis reguleerivad ELi õigusaktide rakendamist ehitussektoris. Käesolev analüüs näitab, millised on ELi õigusaktide vastastikused mõjud Euroopa ja riiklikul tasandil ning kas on vaja selgitusi või lisameetmeid, et vähendada ehitusettevõtete halduskoormust ja parandada ehitustoodete jaoks siseturu toimimist. Piiriüleste teenuste puhul hinnati 2011. ja 2012. aastate tulemuskontrolliga mitmesuguste ehitusettevõtteid käsitlevate ELi õigusaktide ühismõju ning tehti seeläbi kindlaks teatavatel juhtudel ELi õigusaktide väär rakendamine või see, milliseid selgitusi või uusi meetmeid on tarvis. Sellega loodaks soovitusi, kuidas kiirendada eri riiklike ja piirkondlike õigusraamistike lähenemist.

Eurokoodeksid võiksid lihtsustada lähenemisprotsessi. Eurokoodeksid on projekteerimisjuhised ja kõige ajakohasemad tegevusjuhendid, mida kohaldatakse kõikide peamiste ehitusmaterjalide ja ehitus-tehniliste valdkondade ning mitmesugust liiki konstruktsioonide ja toodete suhtes. See on paindlik vahend, kuna igal riigil on võimalus kohandada eurokoodekseid vastavalt eritingimustele ja riskihindamisele sõltuvalt kliimast, maavärinaohust, traditsioonidest jne. Komisjon soovitab tungivalt ELi liikmesriikidel kasutusele võtta eurokoodeksid riiklike projekteerimisnormidena,[24] et tagada hoonete katastroofikindlus.

Teavitamis- ja levitamistegevus, näiteks algatuse „Ehitage üles: säästvad oskused ehitustöötajatele” veebiportaal,[25] võiks samuti kaasa aidata õigusaktide rakendamisele ja uute turulahenduste kasutuselevõtmisele.

Komisjon · kontrollib ELi õigusaktide kvaliteeti, et teha kindlaks liigne halduskoormus, kattumine, lüngad, ebakõlad ja ebavajalikud meetmed, · seab teenuste direktiivi rakendamist käsitleva teatise „Teenindussektori majanduskasvu edendamise partnerlus”[26] järelmeetmete kehtestamisel prioriteediks ehitusvaldkonna; · esitab aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid rakendavad eurokoodekseid vastusena komisjoni soovitusele 2003/887/EÜ. Sõltuvalt selle aruande tulemustest, soovitab meetmeid, millega parandada või vajaduse korral nõuda eurokoodeksite kasutamist riigihankemenetlustes ning muid vahendeid, näiteks riiklike riskihindamiste ja –maandamise kavasid. Liikmesriike kutsutakse üles · arendama tõhusaid turujärelevalve vahendeid seoses Euroopa õigusaktide rakendamisega osana määruse 765/2008/EÜ kohaldamisest.

3.5 ELi ehitusettevõtete positsiooni tugevdamine globaalses konkurentsis

Alates 2006. aastast on EL rahvusvahelistel kaubandusalastel läbirääkimistel üritanud üha enam sõlmida muude kaubanduspartneritega ambitsioonikaid kokkuleppeid turulepääsu saamiseks teenusekaubanduses ja riigihankemenetlustes, eelkõige seoses avaliku sektori ehitustöödega. Üks viimastest saavutustest on Korea kontsessioonilepingute turu avamine ELi tarnijatele ELi ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepinguga.

Spetsiifilised kontinentidevahelised foorumid Aafrika ja Ladina-Ameerikaga säästva ehituse teemadel võiksid muuta riigihankemenetlusi nendel turgudel, et muuta tulemusnäitajad, säästvus ja kulutõhusus olulisemateks.

Euroopa Liidu ja Aafrika partnerlus transpordi infrastruktuuri valdkonnas[27] annab võimalusi parandada kontinentidevahelisi ühendusi ning luua usaldusväärsem ja turvalisem transpordisüsteem.

Infrastruktuuri finantseerimiseks saab mitmesugustest ELi finantsinstrumentidest ja koostööfondidest toetada asjakohaste meetmete võtmist.

ELi algatus „Väike ettevõte, suured ideed” võimaldab anda asjakohast teavet, nõu ja abi väikestele spetsialiseerunud ehitusettevõtjatele, et nad saaksid juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele ja leiaksid äripartnereid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) toetab samuti VKEde uute ärimudelite väljatöötamist, eelkõige nende rahvusvahelistumise jaoks.

Väljaspool ELi on suur huvi eurokoodeksite kasutamise vastu riikides, kes soovivad asendada või ajakohastada riiklikke standardeid tehniliselt täiustatumate normide põhjal või kes on huvitatud kaubavahetusest ELi ja EFTA liikmesriikidega. ELi ja Venemaa vahel peetava õigusloomealase dialoogiga on selles osas saavutatud palju edu.

Komisjon · on teinud ettepaneku õigusloomealase algatuse[28] kohta eesmärgiga tagada juurdepääs kolmandate riikide riigihanketurgudele ja samasugused õiglased tingimused ELi ettevõtetele kui on nende konkurentidel välismaal; · jätkab endiselt tööd selle nimel, et sõlmida partnerriikidega kaubandusläbirääkimistel ambitsioonikaid turulepääsu lubavaid kokkuleppeid nii kommerts- kui ka riigihanketurgudele sisenemiseks; · teeb koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et suurendada võimalusi kasutada ELi finantsinstrumente kontinentidevaheliste ühenduste toetamiseks; · toetab rahaliselt tehnilist abi, mida on vaja väikeste spetsialiseerunud ehitusettevõtete rahvusvahelistumiseks; · arendab riigihankevaldkonnas säästva ehituse põhimõtte kasutusele võtmiseks koostööd kolmandate riikidega, eelkõige Aafrika ja Ladina-Ameerikaga, aga ka ELi ja Venemaa vahel peetava õigusloomealase dialoogi, ELi naabruspoliitika ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames; sel eesmärgil julgustab komisjon nimetatud partnereid eelkõige kasutama oma ehitusnormide rakendamiseks eurokoodekseid. Liikmesriike kutsutakse üles · kiirelt vastu võtma hiljutist määruse eelnõu[29] kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele.

4. Strateegia juhtimine ja rakendamine

Käesolevale teatisele on lisatud tegevuskava, milles on esitatud iga soovituse eeldatavad tulemused, pädevuste jagamine Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja sektori organisatsioonide vahel ning rakendamise ajakava.

Strateegia rakendamiseks on vaja tõhustada ja koordineerida mitmesuguseid ELi, riikliku ja valdkondliku tasandi käimasolevaid algatusi, et suurendada sünergiat ja maksimeerida nende mõju lühikeses, keskpikas ja pikaajalises perspektiivis. Selle aluseks peaks olema juhtimisstruktuur, mis ühendab endas koordineerimist ja järelevalvet nii temaatilisest kui ka strateegilisest seisukohast, sealhulgas:

· kõrgetasemeline kolmepoolne strateegiline foorum (komisjon, liikmesriigid, sektori esindajad), mis teeks märkusi ehitussektorit mõjutavate ELi algatuste ja strateegia rakendamise kohta ning seejärel esitaks soovitusi vajalike muudatuste kohta strateegias või uutes käivitatavates algatustes;

· töörühm, kuhu kuuluksid liikmesriigid ja sektori esindajad, kes on huvitatud strateegia teatavatest prioriteetidest ja kes peaksid tegema koostööd olemasolevate Euroopa võrgustike ja projektidega. Kõnealuste töörühmade üle peaks järelevalvet teostama komisjoni talitused, kes vastutavad selles rühmas käsitletava valdkonna eest.

Kõnealune struktuur võimaldaks ELil pakkuda strateegilisi suuniseid ja liikmesriikidel koostöös ehituse allsektoritega alt-üles tulevat initsiatiivi. Allsektorite vahelist ja kogu väärtusahelat hõlmavat koostööd tuleks parandada, et lahendada globaalseid probleeme.

5. Kokkuvõte

Kuna ehitussektoril on suur mõju ELi SKPle ja tööhõivele ning oluliste kliima-, keskkonna- ja energiaeesmärkide saavutamisele, on selle sektori konkurentsivõime pidevalt poliitiline prioriteet.

Eriti aga finants- ja majanduskriisi tingimustes peaks ELi poliitikat sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, eelkõige poliitika hoonete renoveerimise järjepidevaks edendamiseks, võtma kui võimalust elavdada ehitussektoris äritegevust ja tööhõivet.

Käesolevas teatises tehakse kindlaks valdkonnad, milles on ehitusettevõtetel kasvupotentsiaali, tihti olemasolevate poliitikastrateegiate ja -instrumentide raames. ELi strateegiate täies ulatuses rakendamine peaks julgustama näiteks pikaajalise perspektiiviga investeeringute tegemist üleeuroopalistesse võrkudesse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning tugevamasse inimkapitali, tugevdades seega ehitussektori konkurentsivõimet nii ELi siseturul kui ka rahvusvahelistel turgudel. Kõnealust poliitikat peaks toetama selge ja ühtne õigusraamistik ja ühtlustatud meetodid jätkusuutlikkuse näitajate hindamiseks, selleks et tagada ehitustoodete ja -teenuste jaoks siseturu nõuetekohane toimimine.

Kavandatava strateegia edukus sõltub liikmesriikide ja ehitussektori sidusrühmade pühendumusel mitmel tasandil.

· Kõrgetasemelisel kolmepoolsel strateegilisel foorumil peaksid olema selged volitused, et otsustavalt hinnata ehitussektori tulemusi.

· Liikmesriigid ja ehitussektori sidusrühmad peaksid tagama asjakohased seosed riiklike ja valdkondlike ehitussektori tegevuskavade vahel.

· Liikmesriigid ja ehitussektori sidusrühmad peaksid levitama töörühmades kindlakstehtud kogemusi ja häid tavasid, et need saaks kasutusele võtta ehitusettevõtetes.

· Iga strateegilist sekkumist tuleks jälgida ja hinnata, võttes arvesse mitmesuguseid näitajaid.

LISA – TÖÖKAVA

Lühiajalised meetmed (2012-2014) – viited teatise punktides 3.1.1 ja 3.2.1

Meetmed || Tulemus || Poliitikakontekst || Põhipädevus || Tähtaeg

Hoonete energiatõhusust toetavate ELi ja riiklike finantsvahendite analüüs. || Euroopa Komisjoni aruanne ja soovitused hoonete energiatõhususe rahalise toetamise kohta || Direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta / energiatõhususe tegevuskava 2011 || Euroopa Komisjon || Käimasolev – 2013 aasta lõpuni

Maksualased meetmed ja krediidikavad, mis on proportsionaalsed renoveerimisprojektide säästlikkuse eesmärkidega. || Euroopa Komisjoni talituste töödokument, mis käsitleb energiatõhususmeetmete rakendamist liikmesriikide poolt (sh ehitussektori maksualased meetmed ja krediidikavad) || Direktiiv 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid / direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta || Euroopa Komisjon || 2012–2013

Kindlustust ja energiatõhusustagatisi käsitlev katseprojekt. || Esialgsed kindlustuskavasid käsitlevad soovitused energiatõhusustagatiste hõlmamise kohta, eelkõige väikeste ehitusettevõtete osas || Uus katseprojekt, mida toetab Euroopa Parlament (algas 2012) || Euroopa Komisjon || 2013

Teabekampaania seoses hilinenud maksmist käsitleva direktiiviga. || Teadlikkuse tõstmine hankijate õiguste kohta maksetähtaegade osas || Direktiiv 2011/7/EL || Euroopa Komisjon || 2012

Katseprojekt, mis käsitleb piiriüleselt tegutsevate VKEde nõuete kiiret ja tõhusat rahuldamist. || Teadlikkuse tõstmine hankijate õiguste kohta maksetähtaegade osas || Direktiiv 2011/7/EL || Euroopa Komisjon || 2012–2013

Algatuse „Ehitage üles: säästvad oskused ehitustöötajatele” hindamine eesmärgiga laiendada seda muudele ehitusala asjatundjatele ja hõlmata rohkem kvalifikatsioonialaseid vajadusi. || Hindamisaruanne || Euroopa aruka energiakasutuse programm || Euroopa Komisjon || 2013–2014

Finantsinstrumendid ja projektiarenduse abikavad väikeste renoveerimisprojektide jaoks, mis hõlmavad lepingupõhiseid hoonete energiatõhusustagatisi. || Liikmesriikide aruanded finantsinstrumentide ja –kavade rakendamise kohta || Struktuurifondid, Euroopa Investeerimispank || Liikmesriigid || 2012–2014

Ehitustöötajate oskuste parandamise kavade lisamine Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisprioriteetide hulka ajavahemikuks 2014–2020. || Ehitustöötajate oskuste parandamise kavade toetamine ESFist || Energiapoliitika Regionaalpoliitika Tööhõivepoliitika || Euroopa Komisjon Liikmesriigid || 2012–2013

Keskpikad ja pikaajalised meetmed (2014–2020)

1. Investeerimist soodustavate tingimuste edendamine – viited teatise punktis 3.1.2

Meetmed || Tulemus || Poliitikakontekst || Pädevus || Tähtaeg

Üleeuroopaliste transpordivõrkude piiriüleste lõikude rakendamiseks lubade andmise riiklike menetluste miinimumtasemel tehniline ühtlustamine. || ELis heakskiidetud ühtne tehniline kirjeldus || Üleeuroopalised transpordivõrgud || Euroopa Komisjon || 2014–2016

Tehnoloogiliste vajakajäämiste kindlakstegemine kogu väärtusahelas ja nende parandamiseks vajaliku tegevuskava väljatöötamine. || Konverents ja soovitused ehitussektori innovatsiooniprioriteetide kohta || Innovatsioonipoliitika || Euroopa Komisjon || 2013

Liikmesriikide ja erasektori koordineeritud ühisalgatused, milles ühendatakse teadusuuringud, tehnoloogia arendamine, hange, sertifitseerimine, kindlustus, piirkondadevahelised klastrid jne, et uued teadmised ja tehnoloogiad võetaks kiiremini omaks nii ELi kui ka piirkondlikul tasandil. || Projektid || Horisont 2020 COSME ELi ühtekuuluvuspoliitika fondid || Liikmesriigid || 2014–2020

2. Olukorra parandamine inimkapitali osas – viited teatise punktis 3.2.2

Meetmed || Tulemus || Poliitikakontekst || Pädevus || Tähtaeg

ELi sotsiaaldialoogi raames väljatöötatavad algatused, mille eesmärk on kohandada kutseharidus ja –koolitus vastavalt tulevastele ehitussektori vajadustele, teha kindlaks ehitussektori eriharudes vajatavad põhioskused ja hõlbustada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist. || Uuring teabeplatvormi väljatöötamiseks || ELi sotsiaaldialoog || Euroopa Komisjon || 2012–2014

Euroopa Liidu valdkondlike oskuste nõukogude loomine ehitussektoris, et välja töötada algatusi sellistes valdkondades nagu hoonete energia– ja ressursitõhusus, tervis ja ohutus, kvaliteedinormid, väljaõpe töökohas, fondide ühishaldamine sotsiaalpartnerite poolt jne. || Euroopa Liidu valdkondlike oskuste nõukogu || ELi sotsiaaldialoog || Euroopa Komisjon || 2013–2016

ELi valdkondlike oskuste ühendus säästva ehituse jaoks. || Partnerlused, mille eesmärk on kohandada õppekavad ja kutsekvalifikatsioonid innovaatilisi lahendusi arvesse võttes || Uute töökohtade jaoks uued oskused || Euroopa Komisjon || 2013–2016

Hiljuti vastuvõetud direktiivi (mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta) jõustamist) kiire kohaldamine. || Uue ELi direktiivi vastuvõtmine || Direktiiv 96/71/EL || Nõukogu ja Euroopa Parlament || 2012–2014

Eelkõige IKT alased kutseharidus– ja kutsekoolituskavadega seotud riikliku ja piirkondliku tasandi partnerlused, mis käsitlevad ehitussektori praegusi ja tulevasi vajadusi. || Sihtotstarbelised partnerlused seoses kutsehariduse ja –koolitusega || Riiklik kutseharidus– ja kutsekoolituspoliitika || Sektori organisatsioonid || 2013–2016

Kampaaniad eesmärgiga muuta ehitussektor andekatele inimestele ligitõmbavamaks. || Teabekampaaniad || || Sektori organisatsioonid || 2012–2020

3. Ressursitõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja ärivõimaluste parandamine – viited teatise punktis 3.3

Meetmed || Tulemus || Poliitikakontekst || Pädevus || Tähtaeg

Hoonete keskkonnasäästlikkuse hindamise meetodite vastastikune tunnustamine[30]. || ELi kava hoonete keskkonnasäästlikkuse hindamiseks ja ELis heakskiidetud tehnilised kirjeldused || ELi ressursitõhususpoliitika ja ELi standardimispoliitika || Euroopa Komisjon || 2014–2016

Riskihindamismeetodite vastastikune tunnustamine keskkonnasäästlikkuse seisukohast, eriti ELi standardimistegevuse ja kindlustuskavade jaoks. || ELis heakskiidetud tehnilised kirjeldused || ELi standardimispoliitika || Euroopa Komisjon || 2014–2018

Kogu ELis kehtiv olelustsükli kulutasuvusanalüüsi meetod hoonestusvaldkonnas keskkonnasõbraliku riigihanke rakendamiseks[31]. || ELi suunised olelustsükli kulutasuvusanalüüsi kohta riigihangete puhul || Keskkonnasõbralik riigihange || Euroopa Komisjon || 2014–2016

Keskkonnasõbraliku riigihanke sagedasem rakendamine regionaalpoliitikas uuel programmiperioodil[32]. || Ehitusega seotud keskkonnasõbraliku riigihanke tingimuste edendamine seoses ELi rahastatavate projektidega || Regionaalpoliitika || Euroopa Komisjon || 2014–2020

Suurtele ehitusprojektidele lubade andmist käsitlevate riiklike õigusaktide tõttu tekkivate takistuste hindamine. || Edasist tegevust käsitlevad järeldused, mis on tehtud keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamise tulemusel Suunised üldsuse huvides energiainfrastruktuuriprojektide keskkonnamõju hindamise lihtsustamiseks. || Keskkonnamõju hindamine ja riiklik lubade andmise kord || Euroopa Komisjon || 2013–2016

Ühtlustatud eeskirjad ehitustoodete keskkonnasäästlikkuse kinnitamiseks seoses ressursside säästliku kasutamisega[33]. || Ühtlustatud ELi eeskirjad ja ajakohastatud harmoneeritud ELi standardid || ENTR/ehitustoodete määrus || Euroopa Komisjon || 2013–2018

Mitmesuguste ehitussektori allsektorite tulemuste hindamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil konkurentsivõime ja säästva arengu seisukohast. || Aruanded || Riiklik ehitusvaldkonna poliitika || Liikmesriigid ||

4. Ehitussektori jaoks siseturuvõimaluste parandamine – viited teatise punktis 3.4

Meetmed || Tulemus || Poliitikakontekst || Põhipädevus || Tähtaeg

ELi õigusaktide kvaliteedikontroll, et teha kindlaks liigne halduskoormus, kattumine, lüngad, ebakõlad ja ebavajalikud meetmed. || Hindamisaruanne ja soovitused ELi õigusaktide kohta || Arukas reguleerimine || Euroopa Komisjon || 2013–2015

Eurokoodeksite rakendamise läbivaatamine liikmesriikides ja ettepanekud, kuidas edendada eurokoodeksite kasutamist riigihangetes ja muid vahendeid, näiteks riiklike riskihindamiste ja –maandamise kavasid. || Muid olulisi projekteerimisnorme käsitlev aruanne ja võimalikud standardimisvolitused || Euroopa Komisjoni soovitused eurokoodeksite kohta 2003/887/EÜ || Euroopa Komisjon || 2013–2014

Turujärelevalve ELi õigusaktide rakendamise osas. || Tootmisharu kaebuste vähenemine || Määrus 765/2008/EÜ || Liikmesriigid ||

5. ELi ehitusettevõtete positsiooni tugevdamine globaalses konkurentsis – viited teatise punktis 3.5

Meetmed || Tulemus || Poliitikakontekst || Põhipädevus || Tähtaeg

Kaubanduskokkulepete üle läbirääkimiste pidamine eesmärgiga saada juurdepääs kolmandate riikide kommerts– ja riigihanketurgudele. || Kaubanduskokkulepped, mis tagavad ehitustoodetele ja –teenustele turulepääsu || ELi kaubanduspoliitika || Euroopa Komisjon || Käimasolev

Tõsta teadlikkust ELi finantsinstrumentide kasutusvõimaluste kohta, nt Euroopa Investeerimispangast kontinentidevaheliste ühenduste toetamine. || Sihtotstarbeline teave ELi finantsinstrumentide kasutamise kohta || Näiteks Euroopa Liidu ja Aafrika partnerlus transpordi infrastruktuuri valdkonnas || Euroopa Komisjon || 2013–2016

Toetada rahaliselt väikeste spetsialiseerunud ehitusettevõtete rahvusvahelistumiseks vajalikku tehnilist abi. || Tehniline abi ELi väikestele hankijatele || Teatis „Väike ettevõte, suured ideed” || Euroopa Komisjon || 2012–2015

Arendada koostööd Aafrika, Ladina–Ameerika, Venemaa ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega säästva ehitusega seotud riigihangete vallas. || Rahvusvaheline foorum || ELi välis– ja reguleerimisalane dialoog || Euroopa Komisjon || 2013–2015

Võtta kiirelt vastu hiljutine määruse eelnõu kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangetele ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele || ELi määruse vastuvõtmine || Määruse ettepanek turulepääsu vastastikuse kasu kohta || Liikmesriigid || 2012–2014

[1]               Selles sektoris on aastaks 2020 võimalik luua hinnanguliselt 275 000 uut töökohta. „Skills, Demand and Supply”, Cedefop, 2010, lk 96, http://www.cedefop.europa.eu/en/Files/3052_en.pdf.

[2]               KOM (2011) 885/2

[3]               KOM(2011) 112

[4]               Eurostati pressiteade nr 169/2011, 17. november 2011.

[5]               Näiteks tööpäevade arvule kohandatud tootmisindeks vähenes ajavahemikus 2007. aasta esimesest kvartalist kuni 2011. aasta teise kvartalini Hispaanias 49% ja Iirimaal 76%. Allikas: Eurostat.

[6]               „Skills, Demand and Supply”, Cedefop, 2010, lk 93, http://www.cedefop.europa.eu/en/Files/3052_en.pdf.

[7]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta

[8]               Asjakohaste sätete kohta leiab lisateavet direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktist 2 ja artiklist 9.

[9]               KOM(2010) 639 (lõplik).

[10]             KOM(2011) 112 (lõplik).

[11]             KOM(2011) 885 (lõplik).

[12]             ELi keskmine olemasolevate hoonete renoveerimismäär on 1,2% aastas.

[13]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline uue energiatõhususe direktiivi kompromisstekst (mida ei ole veel heaks kiidetud).

[14]             Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, KOM(2011) 571 (lõplik).

[15]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastamine), (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

[16]             Need hõlmavad alandatud käibemaksumäära, soodsamaid intressimäärasid, CO2 ja energia maksusoodustusi, sihtostarbelisi subsiidiume jne.

[17]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (uuesti sõnastatud) (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1).

[18]             KOM(2011) 615 (lõplik).

[19]             See peaks hõlmama väga mitmesuguseid valdkondi, näiteks uued materjalid, IKT kasutamine, ehitamis- ja lammutusjäätmete ringlussevõtmine/taaskasutamine, hoonete mugavus jne.

[20]             http://ipts.jrc.ec.europa.eu/activities/research-and-innovation/s3platform.cfm.

[21]             KOM (2012) 131 (lõplik).

[22]             KOM(2011) 571 (lõplik).

[23]             Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (muudetud kujul).

[24]             Vt komisjoni 11. detsembri 2003. aasta soovitust 2003/887/EÜ.

[25]             www.buildup.eu.

[26]             COM(2012) 261 (lõplik).

[27]             KOM(2009) 301 (lõplik).

[28]             KOM(2012) 124 (lõplik).

[29]             Sealsamas.

[30]             Meede, mida käsitletakse põhjalikumalt 2013. aasta teatises säästvate hoonete kohta.

[31]             Meede, mida käsitletakse põhjalikumalt 2013. aasta teatises säästvate hoonete kohta.

[32]             Meede, mida käsitletakse põhjalikumalt 2013. aasta teatises säästvate hoonete kohta.

[33]             Meede, mida käsitletakse põhjalikumalt 2013. aasta teatises säästvate hoonete kohta.