SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „alusleping”) eristatakse komisjonile delegeeritud õigust võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, nagu on sätestatud aluslepingu artikli 290 lõikes 1 (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu ühetaolisi tingimusi, mis on vajalikud liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks, nagu on sätestatud aluslepingu artikli 291 lõikes 2 (rakendusaktid).

Komisjon tegi määruse (EL) nr 182/2011 vastuvõtmisega seoses järgmise avalduse:

„Komisjon kavatseb vaadata võimalikult kiiresti läbi kõik kehtivad õigusaktid, mida ei kohandatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutuselevõtmisega enne Lissaboni lepingu jõustumist, et oleks võimalik hinnata, kas neid vahendeid tuleks kohandada ELi toimimise lepingu artikliga 290 kasutusele võetud delegeeritud õigusaktide süsteemiga. Komisjon esitab asjakohased ettepanekud niipea kui võimalik ning mitte hiljem kui käesolevale avaldusele lisatud soovituslikus ajakavas märgitud tähtaegadeks[1].”

Eespool öeldut arvesse võttes tuleb määrus (EÜ) nr 1100/2007 viia vastavusse aluslepingu uute eeskirjadega. Kõnealuse määrusega komisjonile antud volitused tuleks ümber liigitada delegeeritud ja rakendamisvolitusteks.

Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta meetmeid, mis aitaksid lahendada probleemi, et varude uuendamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on tunduvalt langenud, võrreldes muuks otstarbeks kasutatavate angerjate hinnaga.

Samuti tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte angerjavarude majandamiskavade heakskiitmiseks tehniliste ja teaduslike andmete põhjal.

Artikli 9 lõikes 3 on sätestatud, et nõukogu teeb otsuse alternatiivsete meetmete kohta, mis aitaksid saavutada angerjamaimude merre jõudmise sihttaset. Seega annab praeguse õigusakti tekst nõukogule õiguse muuta kõnealuse määruse sellist mitteolemuslikku osa. Selline otsustamismenetlus ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt enam võimalik ning kõnealune säte tuleks välja jätta.

Kõnealuse määruse artikli 1 lõige 2 on vananenud, kuna komisjoni 4. aprilli 2008 otsuses 2008/292/EÜ[2] on sätestatud, et Must meri ja sellega seotud jõgikonnad ei ole euroopa angerja looduslik elupaik kõnealuse määruse tähenduses. Seepärast tuleks nimetatud säte välja jätta.

Samuti on vananenud kõnealuse määruse artikkel 3, kuna komisjoni 2. aprilli 2009. aasta otsusega 2009/310/EÜ[3] rahuldati Küprose, Malta, Austria, Rumeenia ja Slovakkia taotlus vabastada neid angerjavarude majandamiskava koostamise kohustusest. Menetluses ei ole lahendamata taotlusi kõnealusest kohustusest vabastamiseks. Seepärast tuleks nimetatud säte välja jätta.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Huvitatud isikutega ei olnud vaja konsulteerida ning mõju ei olnud vaja hinnata.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Peamine õiguslik meede on kindlaks määrata nõukogu määrusega (EÜ) nr 1100/2007 komisjonile delegeeritud õigused ja liigitada need delegeeritud või rakendusvolitusteks.

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanekuga muudetakse meetmeid, mis on juba olemas määruses (EÜ) nr 1100/2007, seega ei seata proportsionaalsuse põhimõtet kahtluse alla.

· Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: määrust peab muutma määrusega.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesoleva meetmega ei kaasne täiendavaid liidu kulusid.

2012/0201 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1100/2007[4] on komisjonile antud volitused rakendada kõnealuse määruse teatavaid sätteid.

(2)       Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja komisjonile määrusega (EÜ) nr 1100/2007 antud volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklitega 290 ja 291.

(3)       Määruse (EÜ) nr 1100/2007 teatavate sätete kohaldamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et komisjon saaks võtta meetmeid, mis aitaksid lahendada probleemi, et varude uuendamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on tunduvalt langenud, võrreldes muuks otstarbeks kasutatavate angerjate hinnaga.

(4)       On eriti oluline, et delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ette valmistades konsulteeriks komisjon asjaomaste isikutega, sealhulgas ekspertidega.

(5)       Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(6)       Selleks et tagada ühesugused tingimused määruse (EÜ) nr 1100/2007 rakendamiseks seoses angerjavarude majandamiskavade heakskiitmisega komisjoni poolt tehnilise ja teadusliku hinnangu põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[5].

(7)       Komisjonil ei ole võimalik esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. juuliks 2011 aruannet kalavarude taasasustamist käsitlevate meetmete kohta, sealhulgas turuhindade muutuse kohta, kuna mõned liikmesriigid viivitasid asjakohase teabe edastamisega. Seepärast tuleks kõnealuse aruande esitamise tähtaeg edasi lükata kuni 31. detsembrini 2012.

(8)       Kõnealuse määruse praegune tekst, milles käsitletakse õigust võtta alternatiivseid meetmeid angerjamaimude merre jõudmise sihttaseme saavutamiseks, annab nõukogule õiguse muuta määruse sellist mitteolemuslikku osa. Kuna selline otsustamismenetlus ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt enam võimalik, tuleks kõnealune säte välja jätta.

(9)       Komisjoni 4. aprilli 2008. aasta otsuses 2008/292/EÜ[6] on sätestatud, et Must meri ja sellega seotud jõgikonnad ei ole euroopa angerja looduslik elupaik kõnealuse määruse tähenduses. Seepärast tuleks kõnealuse määruse artikli 1 lõige 2 välja jätta.

(10)     Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta otsusega 2009/310/EÜ[7] rahuldati Küprose, Malta, Austria, Rumeenia ja Slovakkia taotlus angerjavarude majandamiskava koostamise kohustusest vabastamiseks. Menetluses ei ole lahendamata taotlusi kõnealusest kohustusest vabastamiseks. Seepärast on kõnealuse määruse artikkel 3 vananenud ja tuleks välja jätta.

(11)     Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1100/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1100/2007 muudetakse järgmiselt.

(1) Artikli 1 lõige 2 jäetakse välja.

(2) Artikkel 3 jäetakse välja.

(3) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.        Komisjon kiidab angerjavarude majandamiskavad heaks rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 12b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

(4) Artikli 7 lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6. Kui taasasustamiseks kasutatavate angerjate keskmine turuhind on oluliselt langenud, võrreldes muudel eesmärkidel kasutatavate angerjate hindadega, teavitavad asjaomased liikmesriigid sellest komisjoni. Olukorra parandamiseks võib komisjon artikli 12a kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega ajutiselt vähendada lõike 2 kohast taasasustamiseks kasutatavate angerjate protsendimäära.

7. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembril 2012 aruande ning annab hinnangu taasasustamist käsitlevatele meetmetele, sealhulgas turuhindade muutustele.”

(5) Artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

(6) Lisatakse artiklid 12a ja 12b:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Artikli 7 lõikes 6 osutatud volitused antakse määramata ajaks.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artikli 7 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti neile teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust ajavahemikku kahe kuu võrra.

Artikkel 12b Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 55, 28.2.2011, lk 19.

[2]               ELT L 98, 10.4.2008, lk 14.

[3]               ELT L 91, 3.4.2009, lk 23.

[4]               ELT L 248, 22.9.2007, lk 17.

[5]               ELT L 55, 28.2.2011, lk.13.

[6]               ELT L 98, 10.4.2008, lk 14.

[7]               ELT L 91, 3.4.2009, lk 23.