52010DC0138




[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 9.4.2010

KOM(2010)138 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

2009. aasta aruanne humanitaarabipoliitika ja selle rakendamise kohta

SEK(2010)398

Euroopa Liit on üks maailma suurimatest humanitaarabi andjatest. Peale selle edendab EL rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtete austamist ja järgimist.

See abi on ainulaadne võrreldes muu Euroopa Liidu poolse rahastamisega ja rajaneb humanitaarabipõhimõtetel ehk humaansusel, erapooletusel, sõltumatusel ja neutraalsusel.

Euroopa Liidu humanitaarabipoliitika võimaldab ELil näidata pühendumust toetada väljaspool Euroopa Liitu asuvaid kõige ebasoodsamas olukorras olevaid abivajajaid. See aitab kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele välissuhetes, nagu on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingus.

Euroopa Komisjoni humanitaarabi talituse (ECHO) tegevus 2009. aastal

Komisjon andis 2009. aastal oma humanitaarabi talituse kaudu vajadusepõhist ELi humanitaarabi loodusõnnetuste ja inimtegevusest põhjustatud õnnetuste ohvritele rohkem kui 70 riigis. Abi sai umbes 115 miljonit inimest kokku 930 miljoni euro ulatuses.

2009. aasta esialgset, 777 miljoni euro suurust eelarvet täiendati kahel korral hädaabireservist:

- 65 miljoni euro võrra Pakistani ja Somaalia aitamiseks ning

- 45 miljoni euro võrra Kagu-Aasia ja Somaali poolsaare abistamiseks.

Eelarvet täiendati ka Euroopa Arengufondist, et aidata Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riike.

Humanitaarabivajadust on paari viimase aasta jooksul suurendanud mitmesuguste tegurite koosmõju:

- põgenike ja ümberasustatute arvu kasv seoses (pikaajaliste) konfliktidega;

- kliimamuutusest johtuvate loodusõnnetuste arvu suurenemine ning

- paljude inimeste olukorda raskendav majanduskriisi mõju.

Märgatavalt on suurenenud loodusõnnetuste arv. Enamik neist on põhjustatud ilmastikust. ECHO on võtnud nende suhtes vastu kahepoolse strateegia:

- Kiirreageerimine : ECHO suudab anda abi õnnetuste puhul, mille tagajärgedega toime tulemiseks ei piisa riigi enda vahenditest ning

- Valmisolek õnnetusteks : ECHO püüab tuvastada geograafilised piirkonnad ja elanikkonnarühmad, mida enim ohustavad loodusõnnetused, ning peab oluliseks aidata vajaduse korral kaasa õnnetusteks valmistumise projektide rakendamisele.

2009. aastal sekkus ECHO järgmiste loodusõnnetuste liikide puhul:

- Üleujutused Afganistanis, Indias, Tadžikistanis ja Lääne-Aafrikas;

- Tsüklonid, troopilised tormid ja orkaanid Laoses, Vietnamis, Kambodžas, Bangladeshis, Indias, Filipiinidel, El Salvadoris, Nicaraguas, Kuubal, Fidžil ja Paapua Uus-Guineal;

- Põuad Somaali poolsaarel, Saheli piirkonnas Lääne-Aafrikas, Madagaskaril, Palestiina aladel ja Süüria Araabia Vabariigis;

- Maavärin Indoneesias;

- Epideemiad Lääne-Aafrika riikides, Lõuna-Aafrikas ja Paapua Uus-Guineas ning

- Muud õnnetused : hädaabi anti ka Laoses ja Bangladeshis, kus närilised ohustasid toiduga kindlustatust, ja Ugandas pärast ikaldusi riigi põhjaosas.

Inimtegevusest põhjustatud kriiside puhul rakendas ECHO ELi humanitaarabi järgmistel juhtudel:

- Sri Lanka : valitsusvägede ja Tamil Eelami Vabadusvõitluse Tiigrite (LTTE) konflikt eskaleerus tugevasti Sri Lanka põhjaosas 2009. aasta veebruaris. Hädaabi võeti kasutusele riigi siseselt ümberasustatute ja muude konfliktis kannatanute aitamiseks. Hiljem samal aastal, kui konflikt lõppes, naasis üle 100 000 riigisiseselt ümberasustatu kodudesse ja veel 25 000 inimest asustati võõrustajaperedesse.

- Gaza sektor : Iisraeli kaitsejõud käivitasid 27. detsembril 2008 laiaulatusliku rünnaku Gaza sektorile . Tugevasti kannatada saanud ja senini kannatavad tsiviilelanikud vajavad humanitaarabi. ECHO andis hädaabi tervishoiu, sealhulgas psühholoogilise abi jaoks, samuti toiduainete ja muu esmavajaliku, varjualuste ja vee/sanitaaria jaoks.

- Pakistan : alates 2008. aasta augustist on oluliselt süvenenud konflikt Pakistani armee ja mitmesuguste relvarühmituste vahel riigi loodepiiri provintsis ja föderaalselt hallatavates hõimupiirkondades. Aprilli alguses liikus relvarahu katkestanud Taliban Swati orust lõunasse. See pealetung ja Pakistani armee vastupealetung põhjustas tsiviilisikute enneolematu ümberpaigutamise taseme. Suured sõjalised operatsioonid algasid oktoobri keskel Lõuna-Waziristanis, põhjustades vähemalt 260 000 perekonna ümberpaigutamise. Sõjalised operatsioonid jätkusid ka muudel Lõuna-Waziristani aladel, mis põhjustas täiendavaid ümberpaigutusi. Kokku mõjutas olukord 2,5 miljonit inimest; ECHO võttis humanitaarmeetmeid konfliktiohvrite aitamiseks.

- Afganistan : lisaks julgeolekuolukorra halvenemisele ja ulatuslike sõjaliste operatsioonide tagajärgedele muutsid olukorda raskemaks mitmeaastane põud ja korduvad väiksemad loodusõnnetused. Loetletud tegurite kombinatsioon põhjustas 2009. aastal humanitaarabivajaduse terava suurenemise ja see paistab jätkuvat ka 2010. aastal. ECHO keskendus üle 5 miljoni peamiselt Pakistanist ja Iraanist kodupaika naasnu, riigi siseselt ümberpaigutatute ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade humanitaarabialastele vajadustele.

- Jeemen : 2009. aasta alguses eskaleerus konflikt Põhja-Jeemenis Sa'ada provintsis. Esmakordselt lahvatas see 2004. aastal ja sellest ajast on relvastatud võitlus puhkenud kuuel korral. 2009. aasta kokkupõrked olid seni kõige raskemad. ECHO rakendatud ELi hädaabi eesmärk oli muu hulgas pakkuda integreeritud abi riigi siseselt ümberpaigutatuile ja muudele konfliktis kannatanuile.

- Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Kongo Vabariigi piiriala : Ubangi jõe äärset, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Kongo Vabariigi vahele jäävat Dongo piirkond laastas 2009. aasta oktoobrist alates äge konflikt. Selle tulemusena algas massiline põgenikevool Kongo Demokraatlikust Vabariigist Kongo Vabariiki .

- Somaalia : humanitaarkriis jätkus kogu 2009. aasta vältel ulatusliku ja raskena ning pool rahvastikust, s.o umbkaudu 3,76 miljonit inimest, vajab humanitaarabi. Sealhulgas ränga põua käes kannatajaid, toiduainete ja muu esmavajaliku äärmiselt kõrgete hindade pärast kannatavaid linnaelanikke ja üle 1,4 miljoni lahingutegevuse tõttu ümberpaigutatu.

Komisjon osales ka pikaajaliste keerukate hädaolukordade tagajärgede leevendamisele suunatud meetmetes. Sudaan ja Kongo Demokraatlik Vabariik olid jätkuvalt riigid, kus EL eraldas oma partneritele suurimad summad.

- Sudaanis andis EL suure panuse, tehes humanitaarabi kättesaadavaks rohkem kui 6 500 000 riigisiseselt ümberpaigutatule, põgenikule, tagasipöördujale, võõrustajakogukondadele ja nomaadidele üle kogu riigi. Humanitaarabi anti lähtuvalt pikaajalisest Darfuri kriisist ning uutest konfliktidest, hõimudevahelisest vägivallast, kooleraepideemiast ja üleujutustest põhjustatud hädaolukordadest tulenenud vajadustest. Nimetatud hädaolukorrad põhjustasid suuri rahvastiku ümberpaigutusi ja elatusallikate kokkukuivamist kogu riigis. Lõuna- ja üleminekupiirkondades, kus tagasipöördujad, ümberpaigutatud ja/või kogukonnad kannatasid äärmiselt raske olukorra käes, kasutas ECHO nende aitamiseks päästesekkumisi ja teenuseid.

- Kongo Demokraatlikus Vabariigis võttis ECHO Euroopa Liidu rahastatud meetmeid umbes 3 miljoni inimese abistamiseks sellistes kirdeprovintsides nagu Põhja- ja Lõuna-Kivu ning Ülem- ja Alam-Uele. ECHO jätkas riigisiseselt ümberpaigutatute abistamist nimetatud provintsides, kus julgeolekuolukord oli Issanda Vastupanuarmee rünnakute järel märgatavalt halvenenud. Positiivsena võib ära märkida, et mõned ümberpaigutatutest said naasta piirkondadesse, kus julgeolekuolukord paranes, ja ECHO sai rakendada tagasipöördujate toetamise programme. Kõik ECHO rakendatud tervishoiukavad sisaldasid seksuaalvägivalla vastase võitluse elementi; Lõuna-Kivus avati spetsiaalselt seksuaalvägivalla ohvritele mõeldud kliinik.

Vaatamata loodusõnnetuste ja inimtegevusest põhjustatud õnnetuste arvu suurenemisele ja keerukate hädaolukordade põhjustatud suuremale kahjule, miljonite tsiviilisikute elu kaosesse paiskamisele, ning vaatamata sellele, et ei järgita inimõigusi ega ole tagatud humanitaartöötajate julgeolek ja turvalisus, on juhtumeid, kus humanitaarolukord on paranenud . On kindlaid lootustandvaid märke, et humanitaarsekkumised ei ole alati lõputud, ning et rahastamise tulemusena toimub mõnikord ka areng.

2009. aastal juhtus nii Põhja-Ugandas , kust Issanda Vastupanuarmee on eemal hoitud. See tähendab, et vägivalla eest põgenenud võivad nüüd tagasi pöörduda. Põhja-Uganda rahu-, taastamise ja arengukava, mis on küll kõvasti ajakavast maas, ja mis 2009. aastal arglikult käivitus, võib soodsatel tingimustel 2010. aastal hoogu juurde saada.

Zimbabwes püsis vajadus tervishoiu-, veevarustus- ja sanitaarteenuste järele, ehkki üldine olukord paranes pärast majanduse liberaliseerimist aasta alguses ning pärast head viljasaaki. See võimaldas ECHO partneritel suunata tähelepanu töökohtade loomise katseprojektide alustamisele.

Sri Lankal , kus relvad on lõpuks vaikinud, vajavad paljud tamilid ikka veel humanitaarabi. Juba on hakanud mõned ümberpaigutatud naasma oma sünnipaikadesse ja loodetavasti järgivad teised nende eeskuju. Kui selline areng püsib, saab ECHO keskenduda keskmises perspektiivis tagasipöördujate ja võõrustajakogukondade vajadustele.

Tabelis on esitatud, kuidas jaotus ELi humanitaarabi rahastamine 2009. aastal piirkonniti vajadusepõhisel printsiibil.

Humanitaarabi 2009 (tuhandetes eurodes) |

Piirkond | Summa | % |

Aafrika | 489 560 | 53 % |

Sudaan ja Tšaad | 149 600 |

Kesk-Aafrika | 79 500 |

Somaali poolsaar | 173 475 |

Lõuna-Aafrika ja India ookean | 35 535 |

Lääne-Aafrika rannikualad | 51 450 |

Lähis-Ida, Vahemereäärne piirkond, Kaukasus ja Kesk-Aasia | 121 775 | 13 % |

Vahemeremaad ja Lähis-Ida | 109 475 |

Kaukasus ja Kesk-Aasia | 12 300 |

Aasia ja Ladina-Ameerika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnad | 248 175 | 27 % |

Lõuna-Aasia | 157 500 |

Kagu- ja Ida-Aasia | 45 500 |

Ladina-Ameerika | 28 325 |

Kariibi mere riigid | 14 000 |

Vaikse ookeani piirkonna riigid | 2 850 |

Kogu maailmas (suutlikkuse suurendamine, tehniline abi) | 70 940 | 8 % |

KOKKU | 930 450 | 100 % |

ECHO ei sekku otseselt, vaid kasutab oma volitusi, rahastades umbes 200 partnerit, kelle hulka kuuluvad valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO allasutused, muud rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioon ning mõne ELi liikmesriikide eriasutused.

ECHO jaoks on oluline lai partneritevalik, sest see võimaldab katta üha kasvavaid vajadusi maailma eri osades, sageli aina keerukamateks muutuvates olukordades. ECHO hallatavad toetusi antakse konkursi korras parimatele ettepanekutele kõige ebasoodsamas olukorras viibijate vajaduste rahuldamiseks. 2009. aastal jaotus rahastamine ECHO partnerite vahel järgmiselt: valitsusvälised organisatsioonid – 47 %, ÜRO allasutused – 39 % ja rahvusvahelised organisatsioonid – 14 %.

Humanitaarabiorganisatsioonidel on järjest piiratum juurdepääs abisaajatele , mis on ühelt poolt tingitud sellest, et valitsused ja valitsusvälised osalejad, kes eiravad kõige elementaarsemat rahvusvahelise humanitaarõigusega tagatavat kaitset, kitsendavad nende humanitaarruumi ja teiselt poolt julgeolekupiirangutest. Valitsused takistavad üha enam humanitaarabi kohaletoimetamist (näiteks Sri Lanka). Paljudes konfliktipiirkondades (näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik, Somaalia, Sudaan) näevad humanitaartöötajad eriti brutaalseid sõjapidamisviise, sealhulgas tsiviilelanike ründamist ja sageli seksuaalvägivalla kasutamist sõjapidamise vahendina. Sagenevad rünnakud humanitaartöötajate vastu, sealhulgas väljasaatmised ja tapmised. Abiandjad peavad arvestama, et ohus ei ole mitte ainult humanitaartöötajate turvalisus, vaid ka nende pakutav rahastus ja infrastruktuur. Mõned valitsused lähevad äärmustesse ja eksproprieerivad või „laenavad” abiandjate rahastatud vahendeid ja vara ning/või saadavad humanitaarabiorganisatsioonid riigist välja, kui on nende vara riisunud.

Poliitilisel ja institutsioonide tasandil oli 2009. aasta parem tänu meetmetele Euroopa humanitaarabi konsensuse tegevuskava õigeaegseks rakendamiseks, hea humanitaardoonorluse algatusele komisjoni ja Madalmaade eesistumisel ning vastloodud nõukogu humanitaar- ja toiduabi töörühma tööle.

Nõukogu töörühm kujunes kiiresti kasulikuks platvormiks korrapärastele poliitikatasandi mõttevahetustele jaoks ning võimaldas ELi humanitaarabipoliitika ja tegevusstrateegiate asjatundjate töö tihedamat kooskõlastamist. Töörühm on aidanud komisjonil ja liikmesriikidel ühiselt analüüsida asjaomaseid probleeme, sealhulgas toiduabi, ning geograafilisi küsimusi. Töörühm on laiendanud humanitaarküsimuste profiili ja suurendanud nende olulisust nõukogu muudes tööorganites, eelkõige geograafilistes töörühmades (näiteks Sri Lanka), poliitika- ja julgeolekukomitees ning alaliste esindajate komitees, kes omakorda pakkusid sisendit välisasjade nõukogule. See peaks aja jooksul tagama Euroopa humanitaarabi konsensuses kirjeldatud humanitaarpõhimõtete ja heade tavade rakendamise suurema järjekindluse ja ühtsuse.

Euroopa Parlamendi jaoks oli 2009. aasta oluline tänu uue koosseisu ja arengukomisjoni valimistele. Komisjon sõlmis ECHO kaudu arengukomisjoniga, eelkõige selle eesistuja ja uue humanitaarabi valdkonna alalise raportööriga kiiresti tihedad töösidemed. See on andnud institutsioonidevahelistele suhetele humanitaarabi valdkonnas uue hoo, mis annab lootust tuleviku suhtes.