Brüssel 3.12.2008

KOM(2008) 823 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Idapartnerlus

{SEK(2008) 2974}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Idapartnerlus

1. Muutuv keskkond

Euroopa Liidu jaoks on äärmiselt oluline näha oma idapiiridel stabiilsust, paremat juhtimist ja majanduslikku arengut. Samal ajal püüavad meie Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia partnerid tihendada suhteid ELiga. Liidu poliitika nende suhtes peab olema ennetav ja ühemõtteline: EL pakub partneritele Euroopa naabruspoliitika (ENP) idamõõtme kaudu tugevat toetust nende lähenemisel ELile ja vajalikku abi sellega kaasnevate reformide elluviimisel [1].

Viimased 15 aastat on toonud kaasa põhjalikke muutusi ELi idaserval. Euroopa Liidu ja idapoolsete partnerite [2] vaheliste partnerlus- ja koostöölepingute sõlmimise järel on järjestikused laienemised toonud kaasa suurema geograafilise läheduse, samal ajal kui ENP toetatavad reformid on toonud asjaomased riigid poliitiliselt ja majanduslikult ELile lähemale. EL tunneb partnerite ees kasvavat kohustust aidata neil lahendada poliitilisi ja majanduslikke probleeme ning toetada nende püüdlusi suhteid tihendada. Käes on aeg liikuda suhetes kõnealuste riikidega uude etappi, takistamata üksikute riikide püüdlusi kujundada oma tulevasi suhteid ELiga.

19.–20. juunil 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsuti komisjoni üles koostama idapartnerluse ettepanek, milles rõhutataks vajadust ENP kui ühtse ja järjepideva poliitikaraamistiku olemust järgiva diferentseeritud lähenemisviisi järele. Euroopa Ülemkogu 1. septembril 2008 toimunud erakorralisel kohtumisel paluti sellealast tööd kiirendada seoses vajadusega anda selgemalt märku ELi pühendumusest pärast Gruusia konflikti ja selle laiemaid tagajärgi.

2. Laiahaardelisem partnerlus

Käesolevas teatises on esitatud idapartnerlusega seotud ettepanekud. Idapartnerlus peaks saatma idapoolsetele naaberriikidele püsiva poliitilise sõnumi ELi solidaarsusest koos täiendava ja reaalse toetusega nende demokraatlikele ja turupõhistele reformidele ning nende riikluse ja territoriaalse terviklikkuse tugevdamisele. See teenib ELi ja partnerriikide ning tegelikult kogu kontinendi stabiilsuse, julgeoleku ja jõukuse huve. Idapartnerlust arendatakse paralleelselt ELi ja Venemaa strateegilise partnerlusega.

ENP on juba olnud edukas ELi ja tema naaberriikide suhete tihendamisel. Idapartnerlus peaks püüdlema enamat. Peamine põhimõte peaks olema pakkuda maksimaalset võimalikku toetust, võttes arvesse poliitilisi ja majanduslikke realiteete ning reformide seisu asjaomastes partnerriikides, tuues silmanähtavat kasu iga riigi kodanikele. Idapartnerluse oluline komponent on ELi võetud kohustus käia intensiivsemalt kaasas partnerite individuaalsete reformidega.

On oluline, et ELi liikmesriigid osaleksid selles partnerluses täie poliitilise pühendumusega. Olulist rolli mängivad ka aktiivsed parlamentide vahelised sidemed ja teabevahetus.

Idapartnerluse aluseks on vastastikused kohustused järgida õigusriigi, hea valitsemistava, inimõiguste austamise, vähemusrühmade austamise ja kaitse ning turumajanduse ja säästva arengu põhimõtteid. ELi ja idapartnerite suhete ambitsioonikuse tase arvestab seda, mil määral nimetatud väärtused peegeldavad riikide tavasid ja poliitika rakendamist.

Oluline on ühisvastutus ja mõlemal idapartnerluse osapoolel on oma kohustused. Idapartnerlus saavutab oma eesmärgiks oleva poliitilise ühtsuse ja majandusliku integratsiooni ainult mõlema poole tugeva poliitilise tahtega.

Töö nende eesmärkide nimel peab toimuma nii kahe- kui ka mitmepoolselt:

– Lähemad kahepoolsed suhted ELi ja iga partnerriigi vahel on kavandatud partnerriikide stabiilsuse ja jõukuse edendamiseks vastavalt meie ühistele huvidele. Need kahepoolsed suhted hõlmavad lepinguliste suhete arendamist assotsieerimislepinguteni; väljavaateid läbirääkimisteks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala loomise üle iga partnerriigiga ning suurema toetuse pakkumiseks sellega seotud nõuete täitmiseks, mis viib vabakaubandusalade võrgu loomiseni, mis omakorda võib kasvada pikemas perspektiivis naaberriikide majandusühenduseks; viisade väljastamise liberaliseerimist turvalises keskkonnas; sügavamat koostööd partnerite ja ELi energiavarustuse kindluse parandamiseks ning iga partnerriigi sisese ja nende vahelise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud majandus- ja sotsiaalpoliitika toetamist. Uut terviklikku institutsioonide väljaarendamise programmi on vaja, et parandada iga partneri suutlikkust läbi viia vajalikke reforme.

– Mitmepoolsed suhted loovad raamistiku ühiste probleemide lahendamiseks. Allpool on esitatud ettepanek nelja poliitikaplatvormi loomiseks järgmistes valdkondades: demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus; majandusintegratsioon ja lähenemine ELi poliitikale; energiavarustuse kindlus ja inimestevahelised kontaktid. Mitmepoolsed suhted arenevad ka rea idapartnerluse eesmärke toetavate peamiste algatuste kaudu, mida rahastatakse paljude rahastajate, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja erasektori toel.

3. Sügavamad kahepoolsed suhted

Partnerite eesmärgid suhetes ELiga ei ole identsed, kuid soov suhteid süvendada on neile ühine. EL peaks olema selleks valmis ja pakkuma kõrgematasemelist poliitilist ühtsust ja suhete pidevat tihendamist peamistes valdkondades.

Toetudes komisjoni varasematele ettepanekutele tugevdada ENPd, kindlustab idapartnerlus kõigi kuue partneri koostoimet, olles alati kohandatud iga partneri konkreetsele olukorrale ja püüdlustele. Valgevene idapartnerluses osalemise tase sõltub ELi ja Valgevene suhete üldisest arengust.

3.1. Uued lepingulised suhted

Vastuseks partnerite püüdlustele suhteid tihendada võivad olla assotsieerimislepingud. Selle tugevama ühtsuse saavutamiseks vajaliku lepingulise raamistiku üle, mis asendab praegused partnerlus- ja koostöölepingud, hakatakse läbirääkimisi pidama nende partneritega, kes on koos ELiga valmis võtma sellest tulenevad kaugeleulatuvad kohustused. Need uued lepingud loovad tugeva poliitilise sideme ja edendavad edasist lähenemist, pannes aluse tihedamale seosele ELi õigusaktide ja standarditega. Samuti peaksid need edendama koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika alal.

Sõltuvalt partnerite eesmärkidest ja suutlikkusest on lepingute sisu erinev. Assotsieerimislepingute rakendamist hõlbustavad praeguste ENP tegevuskavade hilisemad dokumendid, mis sisaldavad sobivaid rakendamisetappe ja võrdluskriteeriume ning toetavad partnerite riigisiseseid reformikavasid.

Läbirääkimiste alustamise ja seejärel suhete laiendamise eeltingimusteks on piisavad edusammud demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste vallas ning eriti tõendid, et valimiste õigusraamistik ja tavad on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, samuti täielik koostöö Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni / Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo ning ÜRO inimõigustega tegelevate organitega.

Et aidata partneritel saavutada neid eeltingimusi ja täita assotsieerimislepingutest tulenevaid kohustusi, töötatakse iga Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi kaudu kaasrahastatava partneri jaoks välja terviklik institutsioonide väljaarendamise programm, et parandada haldussuutlikkust kõigis asjaomastes koostöövaldkondades [3].

3.2. Järkjärguline integreerimine ELi majandusse

Avatud turud ja majandusintegratsioon on äärmiselt oluline, et tagada partnerite areng ja saavutada nende usaldus tugevama partnerluse vastu ELiga. Assotsieerimislepingud pakuvad seetõttu vastastikust juurdepääsu turule, mis loob uusi võimalusi mõlemal poolel ja toetab poliitilist stabiliseerimist.

Assotsieerimislepingutes püstitatakse eesmärk luua iga partnerriigiga põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusala [4]. Nimetatud vabakaubandusalad luuakse ainult nende riikidega, kes on WTO liikmed [5]. Lepingud hõlmavad olulist osa kaubandusest, sealhulgas energiakaubandust, ning nende eesmärk on kaubandus võimalikult täielikult liberaliseerida [6] (partnerite majanduse olukorrale vastava asümmeetrilise tempoga). Lepingud sisaldavad õiguslikult siduvaid kohustusi ühtlustada kaubandusega seotud valdkondi reguleerivaid õigusnorme ning aitavad seega kaasa partnerriikide majanduse ajakohastamisele ja vajalike majandusreformide kindlustamisele. Need loovad reaalse väljavaate kapitali ja kaupade parema liikumise (see võiks hõlmata tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise kokkuleppeid ning võrdväärsuse tunnustamist, mida partnerid on saavutanud põllumajandustoodete ja toiduainete sanitaar- ja fütosanitaarstandardite alal) ja teenuste parema pakkumise (muu hulgas teatavate sektorite õiguslike ja institutsiooniliste raamistike vastastikuse tunnustamise sätted, paremad tingimused äriühingute asutamiseks ja ajutiselt äriasjus lepinguosaliste territooriumil viibivate isikute võimaluste avardamine) saavutamiseks pikemas perspektiivis.

Mõned partnerid ei pruugi olla assotsieerimislepingute sõlmimise ajal valmis läbirääkimisteks ega kohustuste võtmiseks, mida selline eesmärk endas kätkeb. Sellegipoolest on eesmärk luua põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusala assotsieerimislepingute lahutamatu osa. Samuti sisaldab assotsieerimisleping kohustust alustada läbirääkimisi WTO tingimustele vastava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala loomiseks niipea, kui partnerriik on jõudnud oma ettevalmistustega piisavalt kaugele, et pidada läbirääkimisi kaugeleulatuva liberaliseerimise üle, seda rakendada ja selle mõjuga toime tulla. Selle hindamisel aitavad komisjoni ENP arenguaruanded ja eri teostatavusuuringud. Terviklik institutsioonide väljaarendamise programm aitab partneritel valmistuda läbirääkimisteks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala loomisega seotud kohustuste üle ning nende täitmiseks.

Pikemaajaliseks eesmärgiks oleks kahepoolsete lepingute võrgustiku loomine partnerite vahel, mis võib kaasa tuua naaberriikide majandusühenduse loomise. Seda käsitletakse täpsemalt 4. jaos.

Partnerite turulepääsu hõlbustamiseks tuleks paralleelselt rakendada sektorikohaseid meetmeid. Põllumajandussektoris toimuvad partneritega läbirääkimised geograafiliste tähiste lepingute sõlmimiseks [7] ning vajadusel võiks ette näha põllumajandusdialoogi ELi ja partnerite põllumajanduspoliitikate vastastikuseks mõistmiseks ning nende ühtlustamiseks. Intellektuaalomandi kaitset saaks tugevdada laiendatud dialoogi ning partnerite ja Euroopa Patendiameti vaheliste valideerimislepingute sõlmimise kaudu. Majandusmeetmete arendamiseks asjakohases regulatiivses raamistikus edendatakse head valitsemistava maksunduses.

3.3. Liikuvus ja turvalisus

Partnerid rõhutavad, et liikuvus on peamine proovikivi ELile lähenemisel ja liikuvuse arendamine turvalises keskkonnas [8] peaks olema idapartnerluse prioriteet. EL peaks arendama kodanike liikuvust koos nende partneritega, kes on valmis tagama hästi juhitud ja turvalise liikuvuse tingimused.

EL peaks pakkuma partneritele liikuvuse ja turvalisuse pakte, mis hõlmaks nii liikuvuse aspekti kui ka turvalise keskkonna tagamiseks vajalikke tingimusi. Need paktid hõlmaksid selliseid peamisi poliitikavaldkondi nagu võitlus ebaseadusliku rändega, varjupaigasüsteemide ajakohastamine ELi nõuetele vastavaks, ELi õigustikuga kooskõlas olevate integreeritud piirihalduse struktuuride loomine ning politsei ja eriti kohtuorganite suutlikkuse parandamine võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Paktid parandaksid inimeste liikuvust, aidates samal ajal kaasa partnerite stabiilsuse ja turvalisuse ning ELi piiride turvalisuse suurendamisele. Paktid kohandatakse konkreetsele riigile.

Paktide liikuvust käsitlev külg peegeldaks komisjoni hiljutise teatises, milles käsitleti rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi tugevdamist, ja 2008. aasta oktoobris Euroopa Ülemkogu poolt heakskiidetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis esitatud seisukohti. Peamine vahend oleks liikuvuspartnerlus, nagu on määratletud rännet käsitleva üldise lähenemisviisi raamistikus ja mida praegu katsetatakse mitmes riigis, sealhulgas Moldova Vabariigis (edaspidi „Moldova”). Selle laiema kontseptsiooni lahutamatu osa on viisapoliitika valdkonna areng.

Viisapoliitika areng oleks etapiline, viies viisade liberaliseerimisele konkreetsetel tingimustel ja kaasnevate meetmetega, sealhulgas partnerite finantsilise toetamisega.

Lisaks varem esitatud ettepanekutele peaks EL paktide raames:

– esiteks algatama kõnelused partneritega, kellega ei ole selliseid lepinguid veel sõlmitud, viisade väljastamise lihtsustamiseks. Viisade väljastamise lihtsustamisega kaasneks tagasivõtmislepingute sõlmimine ja vajadusel üldise abistamiseelarve arvelt antav tehniline abi partneritele neist lepingutest johtuvate kohustuste täitmiseks;

– teiseks täiendama lepinguid, et kehtestada lisasoodustused, näiteks kõigi kodanike vabastamine viisalõivust [9];

– töötama välja kooskõlastatud kava liikmesriikide konsulaarvõrgu laiendamiseks kõnealuses piirkonnas, kutsudes liikmesriike üles esindusi laiemalt kasutama ja toetades rahaliselt ühiste viisataotluskeskuste asutamist, tuginedes Chişinău õnnestunud kogemusele;

– niipea kui viisade väljastamise lihtsustamise ja tagasivõtmislepingud on tulemuslikult rakendatud, algatama dialoogid kõigi koostööpartneritega viisavaba reisimise teemal [10]. Dialoogidega pandaks alus tegevuskavadele, mis tooksid kaasa viisalõivu kaotamise ja käsitleksid nelja peamist küsimuste valdkonda: dokumentide turvalisus; võitlus ebaseadusliku rändega, sealhulgas tagasivõtmine; avaliku korra küsimused ja välissuhete küsimused, sealhulgas rändajate ja muude ebasoodsas olukorras olevate rühmade inimõigused;

– laskma komisjonil käivitada uuring, et määrata kindlaks ELi ja partnerite kulude ja tulude suurus seoses tööjõu liikuvuse ja võimalike tööturuvajaduste ja oskuste ühitamise meetmetega [11]. Sõltuvalt uuringu tulemustest hakkab EL liikuvuspartnerluste raames sihipäraselt avama oma tööturgu partnerriikide kodanikele ning võtma meetmeid ringrände lihtsustamiseks;

– aitama partneritel täita poliitilisi ja seadusandlikke kohustusi, mille nad on ENP raames õiguse ja õiguskaitse valdkonnas võtnud, et tagada liikuvus turvalises keskkonnas. Seda saaks teha tugevdatud tehnilise koostöö ja rahalise abiga, milleks oleks vaja oluliselt tõhustada mestimisprojektide ja tehnilise abi infobüroo (TAIEX) rolli.

Konkreetselt peaks EL paktide raames:

– aitama partneritel kehtestada välispiiridel kõrgetasemeline piirihalduskord;

– aitama partneritel kehtestada tulemuslik andmekaitserežiim, mis võimaldaks neil jagada kahepoolsete lepingute raames operatiivteavet Europoli ja Eurojustiga;

– andma partneritele võimaluse korral eristaatuse asjaomastes ELi ametites;

– aitama partneritel vastu võtta ja tulemuslikult rakendada ELi standardite kohaseid riiklikke strateegiaid, et võidelda organiseeritud kuritegevuse, salakaubaveo ja kõrgetasemelise korruptsiooniga ning ära hoida rahapesu ja finantsterrorismi, mis tuleb peatada varases faasis.

3.4. Energiavarustuse kindlus

Idapartnerlus püüab tugevdada ELi ja partnerite energiavarustuse kindlust, arvestades pikaajalist energiavarustust ja transiiti [12]. Lisaks mitmepoolsetele algatustele (vt punkt 4.3.) pakub komisjon välja, võttes arvesse teist strateegilist energiaülevaadet, [13] rea kahepoolseid meetmeid:

– läbirääkimised partneritega, et kaasata assotsieerimislepingutesse energiasõltumatuse säte, mis oleks muu hulgas kooskõlas ELi kaubandus-, konkurentsi- ja energiapoliitikaga, võttes vajadusel arvesse olemasolevaid vastastikuse mõistmise memorandumeid [14];

– Ukraina ja Moldova energiaühenduse liikmeks võtmise üle peetavate läbirääkimiste kiire lõpuleviimine. Kui see on asjakohane, tuleks kaaluda partnerite vaatlejastaatuse pikendamist;

– vajaduse korral vastastikuse mõistmise memorandumite kui täiendavate paindlike dokumentide sõlmimine Moldova, Gruusia ja Armeeniaga. Need peaksid sisaldama meetmeid energiavarustuse ja -transiidi, kaasa arvatud peamiste energeetika infrastruktuuride kindluse toetamiseks ja järelevalveks. Armeenia puhul käsitleks vastastikuse mõistmise memorandum ka Medzamori tuumaelektrijaama sulgemist;

– suurem toetus Ukraina energiaturu täielikule integreerimisele ELi omaga, tunnistades Ukraina kõigi töötavate tuumaelektrijaamade tuumaohutuse taseme rahuldava hindamise olulisust. Prioriteetne on Ukraina gaasi ja nafta transiidivõrgu rehabiliteerimine, sealhulgas gaasi ja nafta Ukrainasse jõudmise seire kaudu. 2009. aastal toimub rahastajate ja investorite konverents, mille eesmärk on aidata Ukrainat tema gaasitransiidivõrgu rehabiliteerimises ja arendamises;

– laiendatud poliitiline koostöö Aserbaidžaani kui ainsa idapartnerluse riigiga, kes ekspordib naftat ja gaasi ELi. See koostöö põhineks Aserbaidžaani järkjärgulisel lähenemisel ELi energiaturule ja infrastruktuuri integreerimisel;

– Euroopa Komisjoni ja Valgevene energiaalast koostööd käsitleva avalduse viimistlemine edasise energiaalase koostöö arendamise alusena. See koostöö võiks hõlmata muu hulgas nafta ja gaasi transiiti ja energeetikasektori reforme;

– kõigi partnerite julgustamine osalema Euroopa aruka energeetika programmis.

3.5. Majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamine

Mõnel partneril on struktuurilisi probleeme, mis tulenevad teravast sotsiaalsest ja majanduslikust ebavõrdsusest piirkondade ning erineva ajaloolise, kultuurilise, rahvusliku ja religioosse taustaga elanikkonnarühmade vahel. Kõik need partnerid püüdlevad majanduslikule lähenemisele ELiga. Idapartnerluse riigid peavad nimetatud probleemide lahendamiseks suutma toetuda ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika alastele kogemustele ja -mehhanismidele. Komisjon teeb ettepaneku:

– Võtta dialoogi aluseks partneritega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumid regionaalpoliitika alal. ELi oskusteave ja võrgustikud võivad aidata riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse ülesehitamisel ning toetada riiklikke arengukavasid.

– Rahastada täiendavalt (vt. 5. jagu) koostööd partneritega ELi ühtekuuluvuspoliitika kohaselt koostatud piirkondliku arengu katseprogrammide alal, mille eesmärk oleks lahendada kohaliku tasandi vajadused infrastruktuuri, inimkapitali ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete järele.

– Edendada otsest koostööd ELi ja partnerriikide piirkondade vahel, sealhulgas asjaomaste partnerite osalemist olemasolevates Kagu-, Kesk- ja Põhja-Euroopa riikidevahelistes programmides.

– Laiendada Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi kaudu rahastatavat ELi välispiiridel toimuvat piiriülest koostööd partneritevahelistele piiridele.

4. Uus mitmepoolse koostöö raamistik

Idapartnerlus lisab ELi suhetesse oma partneritega uue mitmepoolse raamistiku. See toetab partnerite ja ELi kahepoolsetes suhete edukat arengut, milles järgitakse jätkuvalt diferentseerimise põhimõtet, arendades suhteid vastavalt iga partneri ambitsioonidele ja suutlikkusele. Raamistik on partneritele foorumiks, kus vahetada teavet ning muutuste, reformide ja moderniseerimise käigus saadud kogemusi, [15] ja ELile täiendavaks abivahendiks nende protsessidega kaasas käimiseks. Raamistik hõlbustab ühiste seisukohtade ja ühistegevuse arendamist. Mitmepoolne raamistik edendab sidemeid partnerite endi vahel ning on loomulikuks foorumiks, kus arutada idapartnerluse edasist arengut.

Väga olulist rolli partnerite lähenemisel ELile mängib õigusnormide lähendamine. Väljapakutud mitmepoolne raamistik annab võimaluse regulaarselt korraldada eriistungeid Euroopa Komisjoni asjaomaste talituste ja vajaduse korral liikmesriikide ekspertide osavõtul. Need eriistungid oleksid pühendatud ELi õiguse ja standardite esitlemisele ja selgitamisele, samuti nende võrdlemisele partnerriikide poliitika ja õigusega. Nii algataks idapartnerlus struktureeritud lähenemisprotsessi, mida toetab terviklik institutsioonide väljaarendamise programm [16].

Idapartnerlus ja Musta mere sünergia ning muud piirkondlikud ja rahvusvahelised algatused täiendavad üksteist olulisel määral. Seda käsitletakse käesoleva teatisega kaasas olevas komisjoni talituste töödokumendis.

4.1. Toimimisstruktuur

Komisjon teeb ettepaneku ehitada idapartnerluse mitmepoolne raamistik üles neljatasandilisena:

– Idapartnerluse riigi- või valitsusjuhtide kohtumised iga kahe aasta järel.

– Idapartnerlus areneks ka paralleelselt üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumistega toimuvate ELi ja idapartnerite (sealhulgas vajadusel Valgevene) välisministrite iga-aastaste kevadiste kohtumiste kaudu. Välisministrid vaataksid läbi saavutatud edu ja annaksid poliitilisi suuniseid. Sektorite tööd saaks täiendada sektorikohaste ministrite konverentside kaudu.

– Kolmandal tasandil moodustataks vastavalt peamistele koostöövaldkondadele neli temaatilist platvormi (vt punkt 4.2). Iga platvorm võtaks endale realistlikud ja regulaarselt ajakohastatavad põhieesmärgid —koos vastava tööprogrammiga — ning vaataks läbi saavutatud edu. Kohtumised toimuksid vähemalt kaks korda aastas asjaomaste poliitikavaldkondade reforme juhtivate kõrgemate ametnike tasandil. Üleminekukogemusega liikmesriigid saavad anda eriti suure panuse idapartnerluse edusse. Platvormid annavad aru välisministrite iga-aastastel kohtumistel. Komisjon tihedas koostöös ELi eesistujariigi ja partneritega valmistab ette kohtumiste päevakorrad ning juhatab kohtumisi. Platvormi tööd võidakse mõnikord arutada sektorikohastel ministrite kohtumistel.

– Neljandal tasandil peaksid olema komisjonid, mis toetavad temaatiliste platvormide tööd konkreetsetes valdkondades. Nende koosseis määratakse vastavalt vajadusele.

Omalt poolt vaatab komisjon üle oma sisese struktuuri, et tagada idapartnerluse edukaks rakendamiseks vajalik kooskõlastatus.

4.2. Temaatilised platvormid

Demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus

Kuigi partnerriikide individuaalsed reformietapid võivad erineda, on nad silmitsi samalaadsete probleemidega, arendades stabiilseid demokraatlikke institutsioone ja tõhusaid riiklikke struktuure, mis teeniksid nende kodanikke, ning täites Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmestaatusest tulenevaid kohustusi. Partnerriikide käimasolevad reformid nõuavad ka aktiivsemat kodanikuühiskonnas osalemist, et täiustada avalike teenuste järelevalvet ja tugevdada avalikkuse usaldust nende vastu. Mitmepoolne tegevus võiks seega hõlmata valitsemistava vastastikust hindamist ja parimate tavade vahetamist, et tegeleda selliste teemadega nagu valimisstandardid, meediateenuste reguleerimine ja võitlus korruptsiooniga.

Idapartnerlus peaks edendama ka stabiilsust ja mitmepoolse usalduse süvendamist eesmärgiga tugevdada partnerite suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ta peaks edendama poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ja hõlmama konkreetseid ÜVJP ja EJKP küsimusi, kaasa arvatud partnerriikide osalemine EJKP kriisiohjemissioonidel ja õppustel. Täiustada tuleks varase hoiatamise süsteeme, keskendudes eriti konfliktipiirkondadele.

Majandusintegratsioon ja lähenemine ELi poliitikale

Partnerid võivad saada kasu oma jõupingutuste kooskõlastamisest majanduse integreerimisel ELiga ja õiguslikul lähenemisel ELile. EL peaks pikaajalise eesmärgina õhutama kõnealuseid riike looma põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubandusalade võrgustiku või sõlmima omavahel vabakaubanduslepingud, mis põhineksid põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubandusalade raames koos ELiga võetud kahepoolsetel kohustustel. See laiendaks tugevasti piirkonnasisest kaubavahetust ja majandusintegratsiooni ning aitaks kaasa riikide jõupingutustele paremaks integreerumiseks ELi majandusega. Edasisele majandusintegratsioonile aitaks olulisel määral kaasa diagonaalne päritolu kumuleerimine. Veel üks oluline meede on partnerriikide tollireformide toetamine, et parandada nende suutlikkust vastavalt rahvusvahelistele ja ELi standarditele. Seda protsessi tuleks spetsiaalselt kohandada kõnealuste riikide üleminekuriigi staatusele ja rakendada asjakohaseid toetavaid poliitikameetmeid. Järgmise sammuna võivad EL ja tema partnerriigid kaaluda laiemat lähenemisviisi piirkondlikule kaubandusele, luues naaberriikide majandusühenduse, [17] võttes vajadusel eeskuju Euroopa Majanduspiirkonnast [18]. Selline ühendus pakuks pikas perspektiivis täielikku juurdepääsu ühisturule. See nõuab, et partnerid arendaksid oma majanduse suutlikkust täielikult toime tulla ühisturu konkurentsisurvega ning näitaksid mitte ainult valmisolekut võtta üle ELi õigustiku kõik asjakohased elemendid, vaid ka suutlikust neid rakendada, kohaldades võrreldavaid standardeid ja tavasid. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja oluliselt suurendada tehnilist abi ja rahastamist.

Partnerriikide ärikliima parandamiseks tuleks püüda kaasata erasektorit. Jõupingutused suunatakse ka tööhõive, inimväärse töö, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja võrdsete võimaluste laiendamisele, et mõjutada positiivselt majandusintegratsiooni.

Mitmepoolset koostööd tuleks laiendada keskkonnapoliitika ja kliimamuutuse valdkonnale, et tegeleda selliste teemadega nagu mitmepoolsed konventsioonid, strateegiline planeerimine, keskkonnajuhtimine, õigusaktide jõustamine, konkreetsed keskkonnaküsimused, keskkonnainvesteeringute piirkondlik rahastamine, kliimamuutuse mõju leevendamine ja sellega kohanemine, partnerite kaasamine rahvusvahelistesse aruteludesse tulevaste kliimameetmete üle ja kogemuste vahetamine heitkogustega kauplemise alal. Idapartnerluse mitmepoolne protsess peaks lihtsustama ka partnerite transpordi- ja sidevõrkude ühendamist — nii omavahel kui ka ELi omaga — ja reguleeriva keskkonna ühtlustamist. Juba praegu toimub tugev ja mitmekesine piirkondlik transpordikoostöö; [19] idapartnerlus saaks edendada täiendavaid tehnilisi läbirääkimisi sellistel valitud teemadel nagu lennuohutus, siseveeliiklus ja infrastruktuuriprojektid, võttes vajalikul määral arvesse käimasolevaid läbirääkimisi muudes piirkondades. Edendada tuleks ka keerukate teadus- ja sidevõrkude käikulaskmist.

Energiavarustuse kindlus

ELi ja partnerriikide energiavarustuse kindlus on omavahel tihedalt seotud ning idapartnerluse energiavarustuse kindluse platvorm peaks keskenduma vastastikust huvi pakkuvatele meetmetele.

Idapartnerluse eesmärk on töötada välja ja rakendada vastastikused energiatoetuse ja energiavarustuse kindlustamise mehhanismid, kaasa arvatud varase hoiatamise mehhanismid ja ühised julgeolekumeetmed. Üheks eesmärgiks oleks tugevdada kontakte energiavarustuse kindluse valdkonnas ja suurendada valmisolekut energiakriisiks. Selle töö toetamiseks moodustatakse energiavarustuse kindluse komisjon. See komisjon võib kaaluda ametlikustada vajadusel partnerite koostoime ELi energiaturvalisuse kontaktisikute võrguga (NESCO) ning toetuks juba loodud süsteemidele gaasi koordineerimisrühma ja naftatarnerühmaga, võttes arvesse muudes foorumites, sealhulgas energiaühenduses tehtavat tööd, kui see on asjakohane.

Lisaks kiirendab idapartnerlus partnerite energiapoliitika ja õigusaktide ühtlustamist ELi tavade ja õigustikuga muu hulgas elektri, gaasi, nafta, taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Seda protsessi toetab intensiivsem koostöö peamiste sidusrühmadega (riiklikud ametiasutused, seadusandjad, ametid).

Tehakse tööd ka vastastikku kasuliku ELi ja partnerite ühendatud ja mitmekesise energiaturu loomiseks keskmises perspektiivis. Selleks on vaja töötada välja idapartnerluse energeetika infrastruktuuri tegevuskava, võttes arvesse teist strateegilist energiaülevaadet ja ELi võrkude ühendamise prioriteetplaani [20]. Parandada tuleks ka partnerite nafta- ja gaasiladustusvõimsust, sealhulgas ühiste ladustussüsteemide stimuleerimise kaudu. Kõrgendatud mittekaubanduslike riskidega põhiliste infrastruktuuride puhul võib väga tähtsaks osutuda ELi ja idapartnerluse riikide avaliku ja erasektori partnerluse arendamine.

ELi ja partnerite energiavarustuse kindlus nõuab varustus- ja transiitmarsruutide tugevat mitmekesistamist. Seda saaks paremini saavutada, kaasates kolmandaid riike, sealhulgas Kesk-Aasia omi. Seega peaks idapartnerlus aitama tugevdada Bakuu protsessi kui tõelist energiapartnerlust, milles osalevad täiel määral Kesk-Aasia kui peamise energiat tootva piirkonna riigid ja mille käigus arendatakse lõunapoolset energiakoridori, sealhulgas selle Kaspia merd läbivat osa.

Inimestevahelised kontaktid

ELi ja partnerriikide kodanike, eriti noorte ühistegevust on vaja edendada ja tunnustada kui muutuste edendajat ja tunnismärki. EL on eraldi tunnistanud, et kultuurialane koostöö ja kultuuridevaheline dialoog on kõigi asjaomaste välispoliitikate lahutamatu osana väärtuslikud, ning rõhutanud, kui tähtis on kultuurialane koostöö poliitiliste protsesside ja kitsaskohtade käsitlemisel [21]. Koostöö saab tugineda ka reale populaarsetele ühenduse ja välisabi programmidele, eriti hariduse, kaasa arvatud keeleõppe, noorsoo ja teadusuuringute valdkonnas. Toetada tuleb ka infoühiskonna arengut ja meedia rolli inimestevaheliste kontaktide lihtsustamises.

4.3. Peamised algatused

Idapartnerluse eesmärkide saavutamiseks võib kasutada ka valitud algatusi, mis muudavad mitmepoolse koostöö nähtavamaks ja tõmbavad sellele tähelepanu. Sellised algatused peaksid püüdma kaasata paljusid rahastajaid nii erinevate rahvusvaheliste finantsasutuste kui ka erasektori hulgast. Komisjon on seisukohal, et nende algatuste hulka võiksid kuuluda integreeritud piirihaldusprogramm, VKE rahastamisvahend, piirkondlike elektriturgude, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate edendamine, [22] lõunapoolse energiakoridori arendamine ning koostöö loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste vältimisel, nendeks valmisoleku tagamisel ja neile reageerimisel.

Temaatiliste platvormide ja komisjonide võimalikud tööteemad ja väljapakutud peamiste algatuste kirjeldused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.

4.4. Osalemine

Töös osaleb peale valitsuste esindajate ja Euroopa Komisjoni ka muid ELi institutsioone, rahvusvahelisi organisatsioone (näiteks OSCE ja Euroopa Nõukogu), rahvusvahelisi finantsorganisatsioone, parlamente, äriringkondade esindajaid, kohalikke ametiasutusi ja temaatiliste platvormide teemavaldkondadega kaetud laia sidusrühmade ringi.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kodanikuühiskonna kaasamisele. Komisjon teeb ettepaneku toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide arendamist ja luua idapartnerluse kodanikuühiskonna foorum, et arendada kontakte kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ja hõlbustada nende dialoogi riiklike ametiasutustega.

Temaatilise platvormi või komisjoni töös või algatuses võiksid osaleda ka kolmandad riigid, mis otsustataks iga juhtumi korral eraldi ning juhul, kui ollakse ühisel seisukohal, et selle muudaks kasulikuks ühist huvi pakkuv teema, geograafiline lähedus või olemasolevad majandussidemed.

Komisjon on valmis tervitama Euroopa Parlamendi iga algatust muuta tema väljatöötatud parlamentaarne koostöökava „EuroNest” idapartnerluse lahutamatuks osaks. Lisaks võiks idapartnerluse mitmepoolseid aspekte toetada Euroopa Parlamendist, OSCEst ja Euroopa Nõukogu parlamentaarsest assambleest koosnev parlamentaarne kolmik.

Komisjon kutsub Regioonide Komiteed ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed osalema eriti demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsuse ning inimestevaheliste kontaktide temaatiliste platvormide töös. Komisjon kutsub Regioonide Komiteed üles looma Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia kohaliku ja piirkondliku assamblee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed osalema kodanikuühiskonna foorumi töös.

5. Vahendid

Üks selgemaid signaale, mida EL võib anda oma partnerite ees võetud konkreetsetest kohustustest, on viia rahastamise tasemed kooskõlla partnerluse poliitiliste ambitsioonide tasemega. Selles ettepanekus püstitatud eesmärkide saavutamiseks on vaja oluliselt suuremaid rahalisi vahendeid.

Nimetatud vahendeid kasutataks idapartnerluse reformikava edendamiseks, rakendades terviklikke institutsioonide väljaarendamise programme, mis pakuksid avaliku halduse organitele nõu ja väljaõpet (näiteks mestimise ja TAIEXi kaudu) ning neile tööks vajalikke seadmeid ja infrastruktuuri (näiteks laboratooriume). Suurendatud vahenditest rahastataks ka platvormide tööd ja toetataks mitmeid peamisi algatusi. Lisaks toetaksid need partnerite regionaalpoliitika kujundamist, aidates tugevdada stabiilsust partnerlusesisese ühtekuuluvuse edendamise kaudu ja vähendades sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust.

Praegu saavad partnerriigid Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist umbes 450 miljonit eurot aastas. Komisjon kavatseb teha ettepaneku suurendada seda summat aastaks 2013 järk-järgult umbes 785 miljoni euroni. See nõuab praeguse Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi 2010.–2013. aastaks kavandatud vahendite suurendamist 350 miljoni euro võrra. Lisaks kaalutakse eelarve läbivaatamisel abi taseme edasist tõstmist tasemele, mis peegeldaks poliitiliste ambitsioonide taset nende partnerite suhtes.

Kõige esmasemate vajaduste rahuldamiseks muudetakse Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi idapoolse piirkondliku programmi rõhuasetust nii, et see toetaks idapartnerluse mitmepoolset mõõdet. 2009. aasta vahendeid saab kasutada pakiliste algatuste käivitamiseks ja umbes 250 miljon eurot praegu kasutada olevat Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi raha saab 2010.–2013. aastaks ümber kavandada.

Nimetatud täiendavate ja ümberkavandatud vahendite kombinatsioon tõstab käesolevas teatises käsitletavate, uutele algatustele eraldatavate vahendite kogusumma 600 miljonile eurole.

Energiline idapartnerlus vajab peale ühenduse toetuste suurendamise ka praktilisi meetmeid, et tagada selle tulemuslik elluviimine ja rahastajate parem koordineerimine ning ergutada investeeringute rahastamist, eriti Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu. Euroopa Investeerimispanga välislaenumandaadi vahekokkuvõte võimaldab kaaluda idapartneritele kehtestatud soovitusliku ülemmäära tõstmist ja välislaenumandaadi kasutusala laiendamist. Suurte infrastruktuuriprojektide puhul tuleks kaaluda riiklike ja erainvesteeringute toetamist, kattes mittekaubanduslikud riskid. ELi toetusvahendite suunamiseks selliste projektide puhul saab kasutada naabruspoliitika investeerimisrahastut ning komisjon kutsub liikmesriike üles andma idapartnerlusse oma rahaline panus, sealhulgas suuremate sissemaksetena naabruskonna investeerimisvahendisse. Täiendavat teavet selle teema kohta leiate käesoleva teatisega kaasas olevast komisjoni talituste töödokumendist.

Idapartnerluse rakendamiseks on vaja eraldada ka piisav inimressurss komisjoni asjaomastele talitustele. Eriti tuleb täiendada Euroopa Komisjoni delegatsioone partnerriikides.

6. Kokkuvõte

ENP põhjendus, et liidu elulistes huvides on edendada oma piiridel paremat valitsemistava ja majanduslikku arengut sihipärase tegelemise läbi oma naabrusega, kehtib praegu enam kui kunagi varem. Suhete süvendamine partneritega idapartnerluse kaudu on ELi jaoks seega nii strateegiline imperatiiv kui ka poliitiline investeering, mis toodab intressi Euroopa kodanikele.

Idapartnerlus aitab kaasa reformide ergutamisele, turgude ja ühiskondade integreerimisele, ta suurendab stabiilsust ja pärsib uute piiride tekkimise ohtu meie kontinendil. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles idapartnerlust poliitiliselt ja finantsiliselt toetama.

Komisjon teeb ettepaneku käivitada idapartnerlus 2009. aasta kevadel toimuval ELi liikmesriikide ja partnerite riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel. Sellel „idapartnerluse tippkohtumisel” võetakse vastu partnerlusele aluse panev poliitiline deklaratsioon, milles on väljendatud partnerluse peamised eesmärgid ja põhimõtted ning määratletud sellest tuleneva koostöö peamised tunnusjooned.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Idapartnerlus

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Peatükk 19 08 – Euroopa naabruspoliitika ja suhted Venemaaga

3. EELARVEREAD

3.1 Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised eelarveread)), sh järgmised rubriigid:

Rubriik 4 – Välissuhted

Eelarverida 19 01 04 02 Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend (ENPI) — Halduskorralduskulud

Eelarverida 19 08 01 03 Finantskoostöö Ida-Euroopa riikidega ENP raames

3.2 Meetme ja finantsmõju kestus:

Idapartnerlus täiendab Euroopa naabruspoliitikat. Käesolevas finantsselgituses käsitletakse finantsmõju 2009.–2013. aastal lisaks 2007.–2013. aastaks juba ettenähtud eraldistele.

3.3 Eelarve tunnusjooned:

19.01.04.02 | Mittekohust. | Liigendamata | EI | EI | EI | Nr 4 |

19.08.01.03 | Mittekohust. | Liigen-datud | EI | EI | EI | Nr 4 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1 Rahalised vahendid4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Kokku |

Tegevuskulud (Eelarverida 19 08 01 03) |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a(97 %) | 0 | 24,25 | 51,41 | 109,61 | 154,23 | 339,5 |

Maksete assigneeringud | | b [23] | 0 | 4,25 | 14,41 | 46,61 | 85,23 | 150,5 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud (Eelarverida 19 01 04 02) |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) [24] | 8.2.4 | c(3 %) | 0 | 0,75 | 1,59 | 3,9 | 4,77 | 10,5 |

Kulukohustuste assigneeringud | | a+c | 0 | 25 | 53 | 113 | 159 | 350 |

Maksete assigneeringud | | b+c | 0 | 5 | 16 | 50 | 90 | 161 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0 | 2,35 | 2,838 | 2,838 | 2,838 | 10,864 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0 | 0,193 | 0,229 | 0,229 | 0,229 | 0,880 |

Sekkumise soovituslik finantskulu kokku

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | | a+c+d+e | 0 | 27,543 | 56,067 | 116,067 | 162,067 | 361,744 |

MAKSETE ASSIGNEERNGUD (sh personalikulud) KOKKU | | b+c+d+e | 0 | 7,543 | 19,067 | 56,067 | 93,067 | 172,744 |

4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

X Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjaomase rubriigi ümberplaneerimine (marginaali kasutamine)

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe [25] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrument)

Täiendavalt tuleb eraldada 350 miljonit eurot rubriigi 4 varust, milles on vastavalt viimasele finantsplaneeringule (EEP 2009) kasutada 998 miljonit eurot.

4.1.3 Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

(Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2 Täistööajale taandatud personal (sealhulgas ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1 ja 8.2.2.

Aastane vajadus | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 jj |

Kogu vajalik inimressurss aasta kohta [26] | 0 | 18 | 27 | 40 | 50 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Käesolevas teatises on esitatud komisjoni ettepanekud ELi ja Ida-Euroopa naaberriikide suhete süvendamiseks, [27] milleks on vaja kasutusele võtta täiendavaid ühenduse vahendeid.

Komisjon kavatseb suurendada Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist idapoolsetele partneritele eraldatavaid vahendeid 2013. aastaks järk-järgult 2008. aasta tasemelt (450 miljonit eurot) 785 miljonile eurole. See nõuab Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi praeguste, 2010.–2013. aastaks juba kavandatud assigneeringute [28] suurendamist 350 miljoni euro võrra. See summa võetakse rubriigi 4 varust, kus kõnealuse perioodi jaoks on olemas 998 miljonit eurot.

Lisaks kaalutakse eelarve läbivaatamisel abi taseme edasist tõstmist tasemele, mis peegeldaks poliitiliste ambitsioonide taset partnerite suhtes.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ettepaneku sisuks on Euroopa integratsioonikogemuste jagamine Ida-Euroopa naaberriikidega ja nende riikide järkjärguline kaasamine ELi poliitikasse. Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi õigusraamistikul on kõik eeldused toetada idapartnerluse osaks olevaid koostöömeetmeid. Kuid et seda teha, säilitades samal ajal muude (Vahemereäärsete) ENP riikide jaoks kavandatud abi taset, on vaja suurendada rahastamisvahendi ressursse rubriigi 4 varu arvel. Pakutud suurendamine peaks olema võimalik Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi määrust muutmata, sest see jääb finantsperspektiivi käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 37 lubatud 5 % paindlikkuse [29] raamesse.

Idapartnerluse rakendamisele aitavad oma tegevusalasse kuuluvate erimeetmetega kaasa ka muud rahastamisvahendid.

5.3 Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärgid

Idapartnerluse üldine eesmärk on luua tihedamad suhted ELi ja tema naabrite vahel ja edendada viimaste reformikavasid, järgides järgmisi rakenduslikke eesmärke:

(1) partnerriikide reformide toetamine tervikliku institutsioonide väljaarendamise programmi kaudu, mis käsitleb kõiki asjaomaseid koostöövaldkondi;

(2) idapartnerluse mitmepoolne mõõde, kaasa arvatud piiratud arvu peamiste algatuste toetamine;

(3) piirkondadevahelise majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse kõrvaldamine partnerriikides ja nende sisemise ühtekuuluvuse suurendamine majandus- ja sotsiaalarengu toetamise kaudu.

Tulemused

– Edu kokkulepitud reformide rakendamisel;

– Õigusaktid ELi õigustikuga rohkem kooskõlas;

– Partnerlusesisese majandusliku ebavõrdsuse vähendamine;

– Suurem partnerlusesisene stabiilsus;

– Toimiv mitmepoolne raamistik;

– Peamised algatused rakendatud.

Näitajad

– Rida assotsieerimislepingute sõlmimise eeltingimusi täidetud;

– Vähenenud korruptsioonitase;

– Peamiste algatuste rakendamise tempo;

– Platvormide kohtumiste arv ja töötulemused;

– Majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähenenud tase;

– Partnerlusesiseste konfliktide vähenenud tase.

5.4 Rakendusmeetod (soovituslik)

Täiendavaid rahalisi vahendeid suunatakse Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi riigikohaste ja piirkondlike programmide kaudu, kooskõlas finantsmääruse sätetega.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1 Järelevalvekord

Komisjon teostab oma väliskoostöö järelevalvet kõigil tasanditel:

– sisend (eriti rahavood: kulukohustused, lepingud ja maksed);

– tegevus/väljundid (projektide ja programmide täitmine, koha peal komisjoni delegatsioonide poolt teostatav sisejärelevalve) ning

– edu/tulemus (tulemustele orienteeritud välisseiresüsteem – ROM [30]) ja mõju.

Sihtprogrammidel on iga koostöövaldkonna puhul konkreetsed eesmärgid ja eeldatavad tulemused.

Partnerriikidele ja -piirkondadele antava pikaajalise välisabi kavandamine toimub strateegiadokumentide (kuni 7 aastat) ja sihtprogrammide (3–4 aastat) koostamise raames. Nimetatud programmdokumentide kohta tehakse vahekokkuvõtteid, mis pakub programmi prioriteetide kohandamiseks vajalikku paindlikkust.

6.2 Hindamine

Praeguste eeskirjade kohaselt ja arvestades kavandatavate meetmete tohutut rakendusala, on loodud sekkumise eri tasandeid hõlmav hindamissüsteem.

Finantsmäärus nõuab kõigi (suuremate) meetmete regulaarset hindamist [31]. Vajalik on ka hinnata laiemaid õiguslikke kohustusi, näiteks nn kolm Cd [32], ning seda ka tehakse.

7. Pettusevastased meetmed

Ühenduse finantshuvide kaitsmine ja võitlus eeskirjade eiramise ja pettuse vastu moodustavad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi määruse lahutamatu osa.

Haldusjärelevalve teostamise eest lepingute ja maksete üle vastutavad Euroopa Komisjoni delegatsioonid abi saavates riikides.

Iga Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi määruse alusel rahastatava meetme suhtes tehakse delegatsioonide kaudu [33] järelevalvet projektitsükli kõigis etappides.

Erilist tähelepanu pööratakse kulu liigile (kulu abikõlblikkus), eelarve järgimisele (tegelik kulu) ning toetava teabe ja asjakohase dokumentatsiooni kontrollimisele (kulutõendid).

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1 Ettepaneku eesmärgid vastavalt nende finantskulule, mis lisandub praegustele eraldistele:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

TEGEVUSEESMÄRK nr 1:Terviklik institutsioonide väljaarendamise programm | 18,25 | 36,41 | 67,61 | 64,23 | 186,5 |

TEGEVUSEESMÄRK nr 2:Mitmepoolne mõõde | 6 | 15 | 30 | 30 | 81 |

TEGEVUSEESMÄRK nr 3:Majanduslik ja sotsiaalne areng | 0 | 0 | 12 | 60 | 72 |

| | | | | |

KOKKU | 24,25 | 51,41 | 109,61 | 154,23 | 339,5 |

8.2 Halduskulud

8.2.1 Ametikohtade arv ja liigid

Meetme haldamiseks vajalik täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

Ametikoha liik | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud või ajutine personal [34] (XX0101) | A*/AD | Peakorter [35] | 0 | 2+3 | 3+5 | 3+5 | 3+5 |

| | Delegatsioonid | 0 | 6 | 6 | 6 | 6 |

| B*, C*/AST | 0 | 1 | 1 | 1 | 1 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal [36] | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Endiselt eelarverealt 19 01 04 02 rahastatav muu personal [37] | 0 | 6 | 12 | 25 | 35 |

Kogu vajalik täiendav personal aasta kohta | 0 | 18 | 27 | 40 | 50 |

8.2.2 Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Komisjoni peakorteris luuakse väike töörühm (3 AD ja 1 AST), mis hakkab jälgima komisjoni talituste töödokumendis kirjeldatud nelja mitmepoolse temaatilise platvormi loomist ja kooskõlastama nende tööd. Töörühm aitab platvormide koordinaatoreid kohtumiste kavandamisel, korraldamisel ja läbiviimisel. Samuti tagab ta piisava aruandluse ja teabe levitamise.

Olulisematele talitustele eraldatakse kokku viis täiendavat ametikohta (AD), et tulla toime täiendava töökoormusega, mida soovitatud kahe- ja mitmepoolsed meetmed peakorteris põhjustavad. Euroopa Komisjoni kõiki kuut delegatsiooni partnerriikides täiendatakse ühe AD ametniku võrra (kokku 6).

Peamiselt delegatsioonides vajatakse täiendavaid lepingulisi (ja/või kohalikke) töötajaid ning muud ajutist personali (planeeritav arv 61) töömahukate koostöömeetmete jaoks, [38] mida rakendatakse idapartnerlusele eraldatava täiendava rahaga.

8.2.3 Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

X Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada

Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames (2009. aastaks) ette nähtud

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse vahendite piires, mis võidakse eraldada haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

1 Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | | | | | | | |

Kõnealuste algatuste rakendamise toetamiseks vajalikuks halduskulude tasemeks on määratud 3 % kogu kulukohustuste assigneeringute summast. Peale selle on püütud kindlaks määrata täiendavate vahendite haldamiseks vajaliku personali suurus, keda rahastatakse nimetatud summast. Praeguses etapis on raske teha enamat, mistõttu on ülaltoodud tabel täitmata. Haldus- ja tehnilist abi taotletakse käesolevas finantsselgituses kindlaksmääratud halduskulude ülemmäära piires siis, kui on vaja algatusi rakendada.

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0 | 2,350 | 2,838 | 2,838 | 2,838 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal, k.a abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0 | 2,350 | 2,838 | 2,838 | 2,838 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

(Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.)

Aastaks 2010:

5 (peakorteri ametnikud) x 122 000 eurot (eelarveline standardmaksumus) = 610 000

6 (delegatsiooni ametnikud) x 290 000 eurot (eeldatav maksumus) = 1 740 000

610 000+ 1 740 000= 2 350 000

Aastateks 2011–2013:

9 (peakorteri ametnikud) x 122 000 eurot (eelarveline standardmaksumus) = 1 098 000

6 (delegatsiooni ametnikud) x 290 000 eurot (eeldatav maksumus) = 1 740 000

1 098 000 + 1 740 000= 2 838 000

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | | 0,93 | 0,129 | 0,129 | 0,129 | 0,48 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | | 0,10 | 0,10 | 0,10 | 0,10 | 0,4 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | | | | | | |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | | | | | | |

Kokku halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (EI SISALDU viitesummas) | 0 | 0,193 | 0,229 | 0,229 | 0,229 | 0,88 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Lähetused

Aastaks 2010:

6 delegatsiooni ametnikku x 8000 (standardkulu aasta kohta) = 48 000

5 peakorteri ametnikku x 6 lähetust x 1500 eurot lähetuse kohta = 45 000

Aastateks 2010–2013:

9 peakorteri ametnikku x 6 lähetust x 1500 eurot lähetuse kohta = 81 000

12 delegatsiooni ametnikku x 8000 (standardkulu aasta kohta) = 96 000

81 000 + 96 000 = 177 000

Konverentsid

Alates 2010. aastast 1 rahvusvaheline konverents aastas Brüsselis – kulu 100 000

[1] http://ec.europa.eu/world/enp/index_en.htm

[2] Idapoolsete partnerite (või „partnerite”) all mõeldakse käesolevas teatises Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia riike, kellele on Euroopa naabruspoliitika suunatud: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1638/2006.

[4] Komisjon kirjeldas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala olemust ja eeliseid oma 4. detsembri 2006. aasta teatises ENP arendamise kohta (KOM(2006) 726) ja 5. detsembri 2007. aasta teatises tõhusa ENP kohta (KOM(2007) 774) ning eriti oma mitteametlikus dokumendis „ENP – tee majandusintegratsiooni süvendamise suunas“, vt http://ec.europa.eu/world/enp/pdf/non-paper_economic-integration_en.pdf.

[5] Praeguseks ei ole WTOga ühinemise läbirääkimisi lõpule viidud vaid Aserbaidžaani ja Valgevenega.

[6] See tähendab ka täielikust liberaliseerimisest välja jäetud põllumajandustoodete arvu piiramist, vrd „Tõhus ENP”, 5.12.2007, KOM(2007) 774.

[7] Kestavad läbirääkimised Ukraina ja Gruusiaga ning ettepanek läbirääkimiste alustamiseks on tehtud Moldovale. Läbirääkimiste tulemusel sõlmitavad lepingud kaasatakse hiljem põhjalikesse ja laiaulatuslikesse vabakaubandusalade lepingutesse.

[8] KOM(2007) 774.

[9] Tuginedes 2007. aasta statistilistele andmetele ja eeldades, et viisaavalduste arv ei muutu, läheks viisalõivust loobumine kõigi kuue partnerriigi puhul kõigile Schengeni alasse kuuluvatele liikmesriikidele maksma umbes 75 miljonit eurot. Schengeni alasse mittekuuluvaid liikmesriike kutsutaks samuti üles kaaluma viisalõivust loobumist.

[10] 2008. aasta septembris toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumisel otsustati pikemas perspektiivis käivitada dialoog vastastikuse viisavaba reisimise korra kohta.

[11] Uuring tugineb komisjoni peatsele teatisele „Uued kutseoskused uute töökohtade jaoks” ning täiendab seda.

[12] Jätkuvalt tekitab muret peamiste nafta ja gaasi transiittorujuhtmete lähedus konfliktipiirkondadele. Rahutu olukord Lõuna-Kaukaasias võib ohustada ka piirkonna energiavarustuse kindlust. Abhaasia piiril asub väga suur Gruusia hüdroelektrijaam. Gruusia müüb elektrit Armeeniale ja Aserbaidžaanile. Venemaa gaasitarned jõuavad Armeeniasse läbi Gruusia. Peamine gaasitorustik Vene Föderatsioonist Balkani riikidesse läbib Transnistria piirkonda Moldovas. Nimetatud tegurid mõjutavad investorite usaldust läbi Kaukaasia toimuva jätkusuutliku energiatransiidi väljavaadete vastu ja ELi strateegiat uute tarnijate leidmiseks Kesk-Aasias.

[13] ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas, KOM(2008) 744.

[14] Käesolevas teatises nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumid ei ole õiguslikult siduvad dokumendid.

[15] Vt komisjoni 2007. aasta kevadel avaldatud mitteametlik dokument „Euroopa naabruspoliitika – temaatiline mõõde”, http://ec.europa.eu/world/enp/pdf/non-paper_thematic-dimension_en.pdf.

[16] ELi õiguse ja standardite esitlemine ja arutelu jätkuks ka kahepoolsetes temaatilistes allkomiteedes.

[17] Komisjoni talitused kirjeldasid vajalike jõupingutuste ulatust 2007. aasta kevadel avaldatud mitteametlikus dokumendis „ENP – tee majandusintegratsiooni süvendamise suunas”, http://ec.europa.eu/world/enp/pdf/non-paper_economic-integration_en.pdf.

[18] Island, Liechtenstein, Norra ja ELi liikmesriigid.

[19] Eriti TRACECA (Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor) raames.

[20] KOM(2006) 846 (lõplik/2), 23.2.2007.

[21] Eesistujariigi järeldused, Euroopa Ülemkogu, 2008. aasta juuni, punkt 78.

[22] Töö selles valdkonnas on juba alanud INOGATE programmi all.

[23] Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi 2006. aasta maksete assigneeringute arvutuste alusel.

[24] Halduskorralduskulud (eelarverida) sisaldab muu hulgas programmi eesmärgi saavutamisega otseselt seotud kulusid delegatsioonide lepingulisele personalile, samuti uuringutele, ekspertide kohtumistele, teavitamisele ja väljaannetele.

[25] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[26] See hõlmab nii peakorteri ametnikke kui ka lepingulist personali 6 delegatsiooni finantstoetuse jaoks. Vt üksikasjalikku liigendust punktis 8.2.1 Ametikohtade arv ja liigid.

[27] Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina.

[28] Need arvud ei sisalda komisjoni hiljuti võetud kohustust abistada Gruusiat.

[29] Eeldatakse, et (näiteks Palestiina okupeeritud alade ja Gruusia) kriisiolukordade lahendamiseks rakendatud täiendavaid vahendeid ei võeta 5 % suhtes arvesse, sest need on „vastus objektiivsetele pikaajalistele asjaoludele, mis on täpselt põhjendatud…” ning komisjon, nõukogu ja parlament on nende suhtes iga-aastase eelarvemenetluse käigus kokkuleppele jõudnud.

[30] Tulemustele orienteeritud seiresüsteem (ROM) võimaldab kiiresti hinnata projekti või programmi täitmist ja selle laiemat mõju ning pakub komisjonile sõltumatut nõustamist komisjoni projektiportfelli kohta. Üks järjekindel lähenemisviis tagab komisjonile võrreldavad andmed kõigi piirkondade kohta, kus ta välisabi annab.

[31] See tähendab üksikmeetmete (näiteks arenguprojektide), programmide (näiteks riigikohaste strateegiate) ja poliitikavaldkondade või teemade (näiteks transpordi või soolise võrdõiguslikkuse küsimuste) hindamist.

[32] Sidusus, vastastikune täiendavus, kooskõlastatus (Coherence, Complementarity, Coordination).

[33] Nad volitavad ka selgesõnaliselt komisjoni (OLAF) läbi viima kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/1996.

[34] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[35] Hõlmab välissuhete peadirektoraadi ametnikke ja ajutist personali ning talituste 5 ametnikku.

[36] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[37] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas. See käib lepingulise ja ajutise personali kohta (endine eelarverida 19 01 04 02).

[38] Tsentraliseeritult rakendatavate piirkondlike koostöömeetmete jaoks on ka peakorteris vaja täiendavat lepingulist personali.

[39] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

--------------------------------------------------

52008DC0823