Ettepanek: Nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007-2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö“ /* KOM/2005/0440 lõplik - CNS 2005/0185 */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 21.9.2005 KOM(2005) 440 lõplik 2005/0185 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö“ (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI (EÜ ASUTAMISLEPING) 1. ETTEPANEKUTE TAUST Ettepanekud viie eriprogrammi kohta on järg komisjoni 6. aprillil 2005. aastal vastu võetud ettepanekule 7. raamprogrammi (2007–2013)[1] kohta. Struktuur esitati nelja eriprogrammina – „Koostöö”, „Ideed”, „Inimesed” ja „Võimekus” – vastavalt Euroopa teaduspoliitika neljale põhieesmärgile; veel üks eriprogramm on Teadusuuringute Ühiskeskuse otseste meetmete jaoks. Komisjon esitab ettepanekud „Osalemise ja levitamise eeskirjade” kohta, mida kohaldatakse 7. raamprogrammi suhtes. Poliitiline kontekst ja eesmärgid on sätestatud teatises „Majanduskasvu soodustava Euroopa teadusruumi loomine”.[2] Nende eesmärkide täitmiseks ja eriprogrammide täies ulatuses rakendamiseks on vaja eelarvet kahekordistada vastavalt komisjoni ettepanekule. Teadusuuringud, tehnoloogia, haridus ja uuendustegevus on oluline võimalus luua töökohti pikaajaliselt ja säästval viisil. Need on olulised ka majanduskasvu, konkurentsivõime, tervise, elukvaliteedi ja keskkonna seisukohalt. Teadusuuringute raamprogramm koos ühenduse programmidega hariduse ja uuendustegevuse valdkonnas on seetõttu suunatud edasiminekule teadmistel põhineva majanduse ja ühiskonna suunas. 7. raamprogrammi eriprogrammid koos vajalike siseriiklike ja erasektori jõupingutustega on kavandatud peamiste nõrkade kohtade kõrvaldamiseks Euroopa teadusuuringute tasemes, kvaliteedis ja mõjus. Teadmiste levitamine ja edasiandmine on Euroopa teadusuuringute oluline lisandväärtus ning võetakse meetmeid, et suurendada tulemuste kasutamist tööstuses, poliitiliste otsuste tegemisel ja ühiskonnas. Euroopal tuleb teadusuuringutesse rohkem investeerida ning vajalik on uus rõhuasetus, kui Euroopa Liit tahab liikuda eesmärgi suunas investeerida aastaks 2010 teadusuuringutesse 3% oma sisemajanduse kogutoodangust. 7. raamprogramm toetab seda nii otsese rahastamise kaudu kui ka teadusuuringutesse tehtavate täiendavate riiklike ja erainvesteeringute abil. Euroopa vajab oma teadusuuringute mahu suurendamiseks ja taseme tõstmiseks rohkem teadlasi. Muude meetmete kõrval, nagu Euroopa teadlaste harta ja siseriiklikud poliitilised meetmed, on 7. raamprogramm kavandatud selleks, et ergutada rohkem inimesi alustama ja jätkama teadlaskarjääri ning veel kord meelitada juhtivaid andekaid teadlasi Euroopasse. Rahaline toetus Euroopa tasandil pakub võimalusi tõsta teadusuuringute taset ja tõhusust, mida pole võimalik saavutada siseriiklikul tasandil. 7. raamprogrammi eriprogrammid kujutavad endast Euroopa teadusruumi edasist konsolideerimist, teadusuuringute uutes valdkondades uute vahendite abil kriitilise massi ja struktuuride saavutamist ning ideede, teadmiste ja teadlaste vaba liikumise edasist toetamist. Eriprogrammide rakendamise jooksul kasutatakse teadusuuringute taseme tõstmiseks Euroopa tasandil võetavate meetmete potentsiaali maksimaalselt, eriti kogu ELi hõlmavate konkursside kaudu, mida toetab ettepanekute range ja sõltumatu hindamine. See kätkeb endas olemasoleva pädevuse kindlaksmääramist ja toetamist kõikjal Euroopa Liidus, aga ka võimaluste loomist tulevasteks tipptasemel uuringuteks. Eriprogrammide mõju suurendatakse vastastikuse täiendavuse abil teiste ühenduse poliitikavaldkondade ja programmidega, eriti struktuurifondide, haridusprogrammide ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmiga. 2. EELNEV KONSULTEERIMINE Eriprogrammide ettepanekute koostamisel on arvesse võetud ELi institutsioonide, eriti Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu, aga ka teiste sidusrühmade, kaasa arvatud teadlaste ja teadusuuringute kasutajate seisukohti. See hõlmab jätkuvaid arutelusid ja teavet seoses ettepanekutega 7. raamprogrammi otsuste kohta, ulatuslikke arutelusid ja teavet, mis on kogutud ettepaneku ettevalmistamise ajal, ning edasist tööd tulevaste teadusuuringute prioriteetide kindlaksmääramisel, näiteks Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööd. Eriprogrammi ettepanek tugineb 7. raamprogrammi ettepaneku[3] jaoks ette võetud põhjalikule mõjude hinnangule, mis näitas iga kavandatud eriprogrammi tugevat ja konkreetset lisandväärtust. Lisaks sellele võetakse ettepanekute puhul arvesse raamprogrammi viie aasta hinnangu tulemusi.[4] 3. ÕIGUSLIKUD ASPEKTID Ettepanek eriprogrammide kohta põhineb asutamislepingu XVIII jaotise artiklitel 163–173 ning eriti artikli 166 lõikel 3, mis käsitleb raamprogrammi rakendamist eriprogrammide kaudu. 4. EELARVE TÄITMINE Igale otsust käsitlevale ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning inim- ja haldusressursid. Komisjon kavatseb luua rakendusasutuse, kellele usaldatakse teatavad eriprogrammide „Koostöö”, „Inimesed” ja „Võimekus” rakendamiseks vajalikud ülesanded. Seda lähenemisviisi kasutatakse ka eriprogrammi „Ideed” rakendamise puhul (vt punkti 7.2). 5. ÜHTNE JA PAINDLIK RAKENDAMINE 5.1. Uute vajaduste ja võimalustega kohanemine On oluline, et eriprogrammide rakendamine oleks piisavalt paindlik, et jääda teaduslike ja tehnoloogiliste arengute esirinda ning vastata tekkivatele teadusalastele, tööstuslikele, poliitilistele ja ühiskondlikele vajadustele. Sellised meetmed, mis lubavad teadlastel endil kindlaks määrata teemasid, on siinkohal eriti olulised. Teiste meetmete puhul saavutatakse see peamiselt tööprogrammide kaudu, mida ajakohastatakse igal aastal. Seda tehakse koos liikmesriikide esindajatest koosnevate komiteede abiga, mille puhul on ette nähtud, et komiteede tähelepanu on suunatud tööprogrammidele. Parandusi võidakse teha kiiremini juhul, kui uued prioriteedid vajavad kohest reageerimist, eriti ettenägematutest poliitilistest vajadustest tulenevate prioriteetide puhul. Kõnealuse mitmeaastase programmitöö puhul saadakse teavet suurest hulgast allikatest tagamaks, et toetatavad tegevused säilitavad otsese seotuse tööstuse ja ELi poliitikavaldkondade tekkivate vajadustega. Küsitakse nõuandeid väljaspoolt, sealhulgas iga „Koostöö” eriprogrammis sisalduva teema jaoks, kusjuures esindatud on eri valdkonnad ning akadeemilised ja tööstuslikud vaated on tasakaalus. Programmi „Ideed” jaoks kasutatakse täiesti uut lähenemisviisi, mille puhul iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamine usaldatakse sõltumatule teadusnõukogule Euroopa teadusnõukogu asutamise raames (vt punkt 7.2 ). Täiendavat välist tagasisidet, eriti „Koostöö” programmi jaoks, hõlbustavad eri valdkondades loodud Euroopa tehnoloogiaplatvormid , mis peaksid mängima olulist ja dünaamilist rolli tööstusliku asjakohasuse tagamisel. Platvormide määratletud strateegilistes teadusuuringute programmides kindlaksmääratud teadusuuringute prioriteedid on eriprogrammi ettepanekutes hästi kajastatud ning annavad mitmeaastasesse programmitöösse olulise panuse. Teised foorumid ja rühmad võivad komisjonile anda ajakohaseid nõuandeid uute prioriteetide kohta kindlates valdkondades, nagu teadusuuringute infrastruktuure käsitlev Euroopa strateegiafoorum (ESFRI) ning platvormid, mis on loodud, et võtta arvesse sotsiaal- või keskkonnapoliitikat käsitlevaid strateegilisi teadusuuringute programme. Raamprogrammi pakutav oluline uus võimalus on uuenduslik rahastamismehhanism, riskijagamisrahastu , mille eesmärk on erasektori investeeringute soodustamine teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses, parandades seeläbi juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudele suurte Euroopa meetmete jaoks, mille puhul tuleb kombineerida mitmeid rahastamisallikaid, sealhulgas laene. Need suured Euroopa meetmed on raamprogrammi poolt „Koostöö” programmi raames otseselt rahastatavad ühised tehnoloogiaalgatused ja suured ühisprojektid ning uued teadustöö infrastruktuuri projektid „Võimekuse” programmi raames. Kaaluda võib ka teisi suuri Euroopa koostööprojekte, nagu Eureka projektid, vastavalt kõlblikkuskriteeriumidele. Eriprogrammidest EIP-le kavandatud panus parandab märkimisväärselt juurdepääsu laenurahale ning seeläbi on sellel märkimisväärne võimendav mõju erainvesteeringutele teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses. 5.2. Valdkondadevahelised küsimused Komisjon tagab ühtsuse 7. raamprogrammi rakendamisel, võttes täielikult arvesse Euroopa teadusnõukogule „Ideede” programmis tagatud autonoomsust ja sõltumatust. Teiste eriprogrammide tööprogrammid vaadatakse läbi koordineeritult, et võimaldada täielikult arvesse võtta valdkondadevahelisi küsimusi. Liikmesriikide esindajate komiteedel on samuti oluline ülesanne abistada komisjoni rakendamise efektiivsel ühtlustamisel ja koordineerimisel nende eriprogrammide vahel ja piires. See eeldab tugevat koordineeritust liikmesriikides ning eri komiteede koosseisude esindajate vahel. Kui toetatavad meetmed on väga olulised eriprogrammide „Koostöö”, „Inimesed” ja „Võimekus” eri osade jaoks, kasutatakse 6. raamprogrammis saadud kogemustele tuginedes ühiseid projektikonkursse. See on eriti oluline uuringuteemade puhul, mis käsitlevad mitmeid „Koostöö” programmi teemasid, ning sellised projektikonkursid identifitseeritakse tööprogrammis selgelt. Järgmised eriprogrammides „Koostöö”, „Inimesed” ja „Võimekus” käsitletavad küsimused on erilise tähtsusega ning nende puhul nähakse ette erikord koordineeritud lähenemiseks: - Rahvusvaheline koostöö: kõik nimetatud eriprogrammid on avatud rahvusvahelisele koostööle ning hõlmavad sellekohaseid erimeetmeid. Kogu raamprogrammi ulatuses kasutatakse strateegilist lähenemisviisi, et edendada Euroopa teadusuuringute taset ja konkurentsivõimet ning tegelda spetsiifiliste ülemaailmsete või piirkondlike küsimustega, kui on tegemist vastastikuse huvi ja kasuga. Tagatakse ühtne lähenemisviis eriprogrammide ulatuses kooskõlas käesoleva strateegiaga ning programmil „Võimekus” on selles osas oluline roll. - Teadustöö infrastruktuurid: peamine toetus teadustöö infrastruktuuridele rakendatakse programmis „Võimekus” ning nimetatud programm tagab koordineeritud lähenemisviisi koos asjakohaste teadustöö meetmetega teistes programmides, eriti programmis „Koostöö”. - Valdkondadevaheline teadustöö: kehtestatakse kord efektiivseks koordineerimiseks komisjoni talituste piires, eriti selleks, et tagada meetmete vastavus arenguvajadustele ELi poliitikavaldkondades. Sel eesmärgil võib mitmeaastase kavandamise puhul kasutada asjakohaste poliitikavaldkondadega seotud komisjoni talituste kasutajarühmade abi ning selles kontekstis luuakse sisemine struktuur, mille eesmärk on tagada mereteaduse ja –tehnoloogia kooskõlastamine asjakohastes teemavaldkondades. - Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalus: VKEde osalus optimeeritakse eriprogrammide ulatuses. Lisaks VKEdele suunatud tugevdatud erimeetmetele programmis „Võimekus” on VKEde teadusuuringute huvid hõlmatud kogu programmis „Koostöö” ning VKEdele erilist huvi pakkuvad teemad identifitseeritakse lisaks tööprogrammides ning pakkumiskutsetes; programmi „Inimesed” tegevuses pannakse erilist rõhku VKEde kaasamisele ning VKEd võivad samuti osaleda programmis „Ideed”. Kavandatud lihtsustamismeetmed ja suurendatud paindlikkus sobiva rahastamisskeemi valikul aitavad kaasa eriti VKEde osalusele. - Levitamine ja teadmiste edasiandmine: teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmise edendamise vajadus on kõikide eriprogrammide puhul oluline ning erilist rõhku pannakse teadmiste edasiandmisele riikide vahel, eri valdkondade vahel ning akadeemilistelt ringkondadelt tööstusele, sealhulgas teadlaste liikuvuse kaudu. Siinkohal on oluline potentsiaalsete kasutajate kaasamine prioriteetide kindlaksmääramisel (eriti Euroopa tehnoloogiaplatvormide kaudu). Täiendavad meetmed konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi alusel soodusavad samuti teadusuuringute tulemuste kasutamist, kõrvaldades uuendustegevuse teel seisvaid takistusi ning parandades uuendusalast võimekust. - Teadus ühiskonnas: see meede programmis „Võimekus” mängib rolli ka tagamaks, et ühiskondlikke aspekte arvestatakse kõikides eriprogrammides nõuetekohaselt ning et süvendatakse teadlaste ja laiema avalikkuse omavahelist suhtlemist. 6. LIHTSUSTAMINE JA JUHTIMISMEETODID 7. raamprogrammi rakendamisel saavutatakse märkimisväärne lihtsustamine, järgides komisjoni 6. aprilli 2005. aasta töödokumendis esitatud ideesid ning selle dokumendi põhjal tekkinud laiaulatuslikku arutelu liikmesriikide ja sidusrühmadega. Mitmed kavandatud meetmed on esitatud osalemise ja levitamise eeskirjades, et eelkõige vähendada märkimisväärselt bürokraatiat ning lihtsustada rahastamisskeeme ja aruandlusnõudeid. Eriprogrammide piires hõlmavad parendusettepanekud järgmist: - Rakendamise suurem efektiivsus ja järjepidevus haldusülesannete hajutamise kaudu rakendusasutusele. - Rahastamisskeemide ratsionaliseerimine, misläbi iga eriprogrammi rakendamisel kasutatakse vahendeid, mis on programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud. - Hindamiskriteeriumide selgem esitamine: sisalduvad tööprogrammides vastavalt igas eriprogrammis sätestatud põhimõtetele. - Selgelt esitatud tööprogrammid, et potentsiaalsetel osalejatel oleks piisavalt teavet olemasolevate võimaluste kohta, mis vastavad nende kindlatele vajadustele ja huvidele. Näiteks tuuakse tööprogrammides ja pakkumiskutsetes vajadusel esile teemad, mis pakuvad erilist huvi VKEdele või kus on kasulik koostöö kolmandate riikidega. - Lihtsustamine muudes aspektides, nagu projektide heakskiitmise ratsionaliseerimine, uued rahastamis- ja toetusskeemid ning andmebaaside ja teabevahendite edasine kasutamine, et pakkuda paremat teabevahetust. 7. ERIPROGRAMMIDE SISU 7.1. Koostöö Eriprogramm „Koostöö” on kavandatud teaduse ja tehnoloogia võtmevaldkondades juhtpositsiooni saavutamiseks koostöö toetamisega ülikoolide, tööstuse, uuringukeskuste ja ametiasutuste vahel nii Euroopa Liidus kui ka ülejäänud maailmas. Varasemad raamprogrammid näitavad selliste meetmete mõju teadustöö restruktureerimisel Euroopas ning ressursside ühendamisel ja võimendamisel. 7. raamprogramm jaotab need mõjud laiemalt ning üheksa kavandatud teemat vastavad teadmiste ja tehnoloogia edusammudele peamistes valdkondades, kus teadusuuringute taset tuleks toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, tervishoiu-, keskkonna- ja tööstusalaseid väljakutseid. Programm sisaldab tugevaid elemente, mis seovad seda eelmiste raamprogrammidega, ning toetub seda tüüpi Euroopa toetuse tõestatud lisandväärtusele. Käesolevas eriprogrammis on lisaks olulised uuendused, mis nõuavad rakendamisel erilist arvestamist: - Ambitsioonikale üleeuroopalisele avaliku ja erasektori partnerlusvajadusele reageerimine, et kiirendada peamiste tehnoloogiate arengut ühiste tehnoloogiaalgatuste käivitamise kaudu.[5] Esimene algatuste kogum on identifitseeritud selgete eesmärkide ja tulemustega järgmistes valdkondades: uuenduslikud ravimid, nanoelektroonika, manussüsteemid, vesiniku- ja kütuseelemendid, lennundus ja õhutransport ning üleilmne keskkonna- ja turvaseire. Neid käsitletakse eraldi ettepanekutes (nt vastavalt asutamislepingu artiklile 171). 7. raamprogrammi käigus võib teha kindlaks muid ühiseid tehnoloogiaalgatusi, näiteks saastevaba energia tootmise ja taastuva energia valdkonnas. - Tõhusam lähenemine koordineerivatele siseriiklikele teadusuuringute programmidele. Edukat kava ERA-NET jätkatakse ja rakendatakse teemade ulatuses. Olemasolevad ERA-NET-võrgustikud 6. raamprogrammist võivad esitada järgnevaid ettepanekuid nende koostöö süvendamiseks või konsortsiumide laiendamiseks uutele osalejatele, samuti toetatakse uusi ERA-NET-võrgustikke uute teemadega tegelemiseks. Kava on avatud ka avalik-õiguslikele asutustele, kes kavandavad teadusuuringute programmi, mis ei ole veel käigus. Lisaks sellele viiakse sisse kava ERA-NET PLUS, et pakkuda ajendit riikidevaheliste teadusuuringute projektide ühiskonkurssidele, mida korraldatakse mitmete riikide vahel. - Tuginedes kogemustele, mis on saadud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse (EDCTP) algatuse käigus vastavalt artiklile 169, on tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks määratud veel neli artikli 169 algatust . Ettepanekud selliste algatuste kohta, mis käsitlevad intelligentset elukeskkonda, Läänemere teadusuuringuid ja metroloogiat, on loetletud programmis „Koostöö” ning artikli 169 algatus siseriiklike VKEdega seotud programme hõlmavate teadusuuringute koondamiseks on kirjas programmis „Võimekus”. 7. raamprogrammi käigus võib teha kindlaks muid algatusi. - Sihipärasem lähenemine rahvusvahelisele koostööle iga teema raames ning teemade vahel nähakse ette koostöö erimeetmetega, mis identifitseeritakse tööprogrammides vastavalt ettenähtud strateegilisele lähenemisviisile rahvusvahelise koostöö puhul ning poliitiliste dialoogide ja võrgustike kaudu partnerriikide eri piirkondadega. - Iga teema raames toetatakse komponenti, lubamaks paindlikku reageerimist uutele vajadustele ja ettenägematutele poliitilistele vajadustele, ning rakendamine tugineb 6. raamprogrammis esitletud poliitika teadusliku toetamise ning uue ja kujunemisjärgus teaduse ja tehnoloogia kavade kogemustele, aga ka uue ja kujunemisjärgus tehnoloogia kavale info- ja sidetehnoloogia valdkonnas. 7.2. Ideed Euroopa saavutused väljapaistva teadustöö valdkonnas või uute kiiresti kasvavate teadusvaldkondade omandamisel ei ole head. Programm „Ideed” pakub üleeuroopalise mehhanismi selliste tõeliselt loominguliste teadlaste, inseneride ja õpetlaste toetamiseks, kelle uudishimu ja teadmistejanu tooks kõige tõenäolisemalt kaasa ettearvamatuid suurepäraseid avastusi, mis võivad muuta inimeste arusaamu ning luua uusi võimalusi tehnoloogia arenguks ning püsivate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks. Alusuuringute kvaliteedi tõstmine üleeuroopaliste konkursside kaudu toob märkimisväärset sotsiaalset ja majanduslikku kasu.[6] Programmis „Ideed” võetakse kasutusele mõiste „eesliiniuuringud”, mis kajastab uut arusaama alusuuringutest. Olles uute teadmiste loomise eesrinnas, on „eesliiniuuringud” olemuselt riskantne ettevõtmine, mis hõlmab teaduses, tehnoloogias ja tehnikas põhjapanevate edasiminekute poolt pürgimist, arvestamata valdkonna- ega riigipiire. Programm järgib „uurijapõhist” lähenemisviisi, lubades teadlastel teha ettepanekuid omaenda teemade kohta. Toetust antakse üksikutele meeskondadele ning jäetakse osalejatele vabadus moodustada meeskond mis tahes teadlaste rühmast, kes on sobivad projektide läbiviimiseks, ühest või mitmest institutsioonist, ühest või mitmest riigist. Igal juhul peaks meeskondade moodustamine sõltuma teadusalasest pädevusest, mitte haldusnõuetest. Programmiga tagatakse eristumine siseriiklikest alusuuringute rahastamise meetmetest oma strateegiliste eesmärkide ja Euroopa mõõtme poolest. Euroopa teadusnõukogu (ERC) loomine „Ideede” programmi rakendamiseks viitab uuele ajajärgule. Kehtestatakse kaks Euroopa teadusnõukogu struktuurilist võtmekomponenti, sõltumatu teadusnõukogu ning konkreetne rakendamise struktuur, mis tegutsevad vastavalt usalduse, usaldusväärsuse ja efektiivsuse põhimõtetele; see peaks looma piisavad rahalised vahendid ja töötama kõrge efektiivsusega ning pakkuma kõrget autonoomsuse ja terviklikkuse taset, järgides samal ajal vastutustundlikkuse nõudeid. Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõrgeima tasandi esindajatest, kes tegutsevad isiklikult, sõltumata poliitilistest või muudest huvidest. Selle liikmed nimetab ametisse komisjon pärast nende valimist sõltumatu menetluse käigus. Teadusnõukogu mandaat hõlmab järgmist: 1. Teadusalane strateegia: Üldise teadusstrateegia kehtestamine programmi jaoks, võttes arvesse teadusalaseid võimalusi ja Euroopa teadusalaseid vajadusi. Tööprogrammi ja selle vajalike muudatuste pidev koostamine vastavalt teadusstrateegiale, sealhulgas konkursikutsed ja kriteeriumid, mille alusel ettepanekuid rahastatakse, ning vajadusel kindlate teemade või sihtrühmade määratlemine (näiteks noored/tekkivad meeskonnad). 2. Järelevalve ja kvaliteedikontroll: Vastavalt vajadusele teadusalasest vaatepunktist lähtudes seisukohtade kehtestamine järgmistes küsimustes: projektikonkursside läbiviimine ja juhtimine, hindamiskriteeriumid, eksperdihinnangu andmine, sealhulgas ekspertide valimine ja eksperdihinnangu ja ettepanekute hindamise meetodid, mille alusel määratakse kindlaks rahastatav ettepanek, aga ka mis tahes muud küsimused, mis mõjutavad eriprogrammi saavutusi ja mõju ning teostatavate teadusuuringute kvaliteeti. Toimingute kvaliteedi järelevalve ning programmi rakendamise ja saavutuste hindamine ning soovitused paranduslikeks või tulevasteks meetmeteks. 3. Teabevahetus ja levitamine: Teabevahetus teadusringkondadega ja peamiste sidusrühmadega programmi tegevuste ja saavutuste ning Euroopa teadusnõukogu nõupidamiste teemal. Regulaarsed aruanded komisjonile oma tegevuse kohta. Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab programmi rakendamise eest, nagu on sätestatud aasta tööprogrammis. Struktuur rakendab eelkõige hindamisprotseduure, eksperdihinnangut ja valikumenetlust vastavalt teadusnõukogu kehtestatud põhimõtetele ning kindlustab toetuste rahalise ja teadusliku haldamise. Selles osas kavatseb komisjon esmajärjekorras asutada rakendusasutuse, kellele delegeerida täidesaatvad ülesanded. Rakendusstruktuur säilitab jätkuva tiheda koostöö teadusnõukoguga kõikides programmi rakendamise aspektides. Tulevikus ja sõltuvalt Euroopa teadusnõukogu struktuuride ja mehhanismide efektiivsuse sõltumatust hindamisest võidakse kehtestada alternatiivne struktuur, näiteks asutamislepingu artikli 171 sätete alusel. Euroopa Komisjon tagab Euroopa teadusnõukogu täieliku sõltumatuse ja usaldusväärsuse. See tähendab, et komisjoni ülesanne seoses programmi rakendamisega on tagada, et pannakse paika Euroopa teadusnõukogu rakendusstruktuur ning et Euroopa teadusnõukogu rakendab programmi vastavalt sätestatud eesmärkidele, järgides teadusalaseid orientatsioone ning teadustööalase pädevuse nõudeid, nagu need on kindlaks määranud teadusnõukogu, tegutsedes sõltumatult. Komisjon vastutab „Ideede“ programmi tööprogrammi ametliku vastuvõtmise eest. Komisjon teeb seda kooskõlas eespool sätestatud lähenemisviisiga. Reeglina võtab komisjon tööprogrammi vastu vastavalt teadusnõukogu poolt esitatud ettepanekule. Kui komisjon ei saa tööprogrammi ettepaneku kohaselt vastu võtta, näiteks seetõttu, et tööprogramm ei vasta programmi eesmärkidele või ei ole vastavuses ühenduse õigusaktidega, peab komisjon oma põhjendused avaldama. See menetlus on kavandatud tagamaks, et Euroopa teadusnõukogu tegevust vastavalt sõltumatuse ja usaldusväärsuse põhimõtetele arvestatakse täielikult ja läbipaistvalt. 7.3. Inimesed Eriprogramm “Inimesed” moodustab osa laiast ja integreeritud strateegiast, mille eesmärk on tugevdada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt Euroopa uurimis- ja arendustegevuse inimressursse. Programmiga stimuleeritakse inimesi alustama ja jätkama teadlaskarjääri, julgustatakse teadlasi jääma Euroopasse ning meelitatakse parimaid teadlasi Euroopasse. Euroopa meetmetel on unikaalne lisandväärtus ühtlustatud vahendite kaudu, tugevam struktureeriv mõju ja suurem tõhusus kui liikmesriikide kahepoolsetel kokkulepetel. Tegevus tugineb Marie Curie nimeliste meetmete pikaajalisele ja edukale kogemusele, vastates teadlaste koolituse, liikuvuse ja karjääri kujundamise vajadustele. Järjepidevus on siinkohal oluline, samas pööratakse suuremat tähelepanu järgmistele aspektidele: - Tugevam struktureeriv mõju , näiteks piirkondlike, siseriiklike ja rahvusvaheliste programmide kaasrahastamise kehtestamise kaudu meetme „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine” puhul. Kaasrahastamise meetod ei asenda meetodit, mille puhul taotletakse ja antakse Euroopa tasandil individuaalseid doktorikraadijärgseid teadusstipendiume, nagu on praegu 6. raamprogrammis ainus võimalus. Siiski on individuaalsed teadusstipendiumid Euroopas jõudnud küpsusstaadiumi. Samal ajal jäävad siseriiklikud pakkumised selles valdkonnas killustatuks nii eesmärkide, hindamismeetodite kui töötingimuste poolest ning need on tihti endiselt piiratud rahvusvahelist või Euroopa mõõtme osas. Seetõttu tehakse ettepanek kaasrahastada avatud projektikonkursside põhjal teatud hulka nimetatud programmidest, mis vastavad raamprogrammi eesmärkidele. Hindamine ja valik toimuvad saavutuste põhjal, ilma piiranguteta valitud stipendiaatide päritolu suhtes ning kohaldades vastuvõetavaid töölevõtu- ja töötingimusi (näiteks palk, sotsiaalkindlustus, juhendamine, professionaalne areng). - Tööstuse osalemine: samal ajal kui säilitatakse Marie Curie nimeliste meetmete alt-üles suunatud olemus, osutatakse suuremat tähelepanu koolitusele ja karjääri kujundamisele erinevates sektorites ja nende jaoks, eriti erasektoris. Selleks pannakse rõhku täiendavate oskuste ja pädevuste arendamisele, mis on üliolulised teadusuuringutest paremaks arusaamiseks ettevõttes ning teadusuuringute kvaliteedi jaoks. Seda tõhustatakse valdkondadevaheliste kogemuste stimuleerimisega tööstuse aktiivse osalemise kaudu kõikides meetmetes ning konkreetse kava kehtestamisega teadmiste vahetamiseks partnerlustes avaliku ja erasektori vahel, hõlmates eelkõige VKEsid. - Tugevdatakse rahvusvahelist mõõdet . Lisaks väljapoole suunatud stipendiumidele koos naasmise kohustusega, mille eesmärgiks on ELi teadlaste elukestvasse õppesse ja karjääri kujundamisse panustamine, laiendatakse rahvusvahelist koostööd veelgi kolmandate riikide teadlaste kaudu. Lisaks antakse uued mõõtmed koostööle ELi naabritega ja riikidega, kellega EL on sõlminud teadus- ja tehnoloogiakokkuleppe. Lisaks toetatakse Euroopa teadlaste „teadusdiasporaasid” välismaal ning välismaa teadlasi Euroopas. 7.4. Võimekus Eriprogrammiga „Võimekus” suurendatakse teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas. Programm on kombinatsioon varasemate raamprogrammide meetmete jätkamisest ja tugevdamisest ning lisaks sellele olulistest uuendustest. Olulise uue elemendina nähakse ette strateegiline lähenemisviis uue teadusuuringute infrastruktuuri ülesehitamise toetamisele, mis täiendab jätkuvat toetust olemasoleva teadusuuringute infrastruktuuri optimaalsele kasutamisele. Uue infrastruktuuri ehitamise toetust rakendatakse kaheastmelise lähenemisviisi kaudu: ettevalmistav faas ja ülesehitamise faas. Tuginedes teadusuuringute infrastruktuure käsitleva Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tööle seoses Euroopa teekaardi loomisega uue teadusuuringute infrastruktuuri jaoks, määrab komisjon kindlaks prioriteetsed projektid, millele on 7. raamprogrammi raames võimalik anda EÜ toetust. Nende projektide puhul tegutseb komisjon hõlbustajana, hõlbustades eelkõige rahastamismehhanisme ülesehitamise faasi jaoks, sealhulgas juurdepääsu EIP laenudele riskijagamisrahastu kaudu. I lisas on esitatud ESFRI „võimaluste loetelu“, mis hõlmab konkreetseid näiteid uutest suuremõõtmelistest teadusuuringute infrastruktuuridest, mida Euroopa teadusringkonnad järgmise kümne aasta jooksul vajavad. Kaks kava VKEde ning VKEde ühenduste huvides läbiviidavate teadusuuringute toetuseks viiakse ellu suurendatud eelarvega, et tulla vastu VKEde kasvavale vajadusele teadusuuringuid tellida. Teadmiste piirkondade meetmed tuginevad edukale katsemeetmele. Eesmärk on võimaldada piirkondade riikidevahelistel võrgustikel kasutada täies ulatuses ära nende teadustöö tugevaid külgi, võimaldada neil omandada teadusuuringutest tulenevaid uusi teadmisi ning soodustada teadusklastrite tekkimist, mis seovad ülikoole, uurimiskeskusi, ettevõtjaid ja piirkondlikke ametiasutusi. Oluline uus element on kogu teadusuuringute potentsiaali vallandamise meede ELi ühtluspiirkondades. Teadmistel põhineva majanduse ja ühiskonna elluviimine tugineb Euroopa teadusuuringute taseme tõstmisele, aga ka kõikjal ELis leiduva seni kasutamata kõrge teadustöö potentsiaali ärakasutamisele. Meetmed lubavad teadlaste palkamist teistest ELi riikidest, teadus- ja juhtivtöötajate lähetusi, hindamisvõimaluste organiseerimist ning uurimisseadmete hankimist ja arendamist. Sellised meetmed aitavad täiendada vajadusi ja võimalusi ühtluspiirkondades tekkivate ja olemasolevate pädevuskeskuste võimekuse tõstmiseks, mida on võimalik katta struktuurifondidest. „Teadus ühiskonnas“ märgib eelmises raamprogramis tehtud töö olulist laienemist. Selle tulemuseks on kasu teadusele, parem ELi poliitika ning paremini kaasatud ja teavitatud üldsus. 7. raamprogrammi oluline eesmärk on ehitada üles tugev ja ühtne rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiapoliitika ning meetmed „Võimekuse“ programmis toetavad nimetatud lähenemisviisi, eriti aidates identifitseerida koostöö prioriteete. Poliitikavaldkondade ühtse arendamisega pannakse suuremat rõhku siseriikliku ja piirkondliku teaduspoliitika koordineerimisele kindla toetuskava kaudu, mis on suunatud liikmesriikide ja piirkondade riikidevahelistele poliitilise koostöö algatustele. Sellega tugevdatakse avatud koordineerimismeetodi rakendamist teaduspoliitika suhtes ning edendatakse kooskõlastatud või ühiseid algatusi riikide ja piirkondade rühmade vahel tugeva rahvusvahelise mõõtmega valdkondades. 7.5. Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus Teadusuuringute Ühiskeskus tugevdab veelgi oma kliendikeskset hoiakut ja oma tugevat võrgustikku teadusringkondadega, pakkudes samal ajal jätkuvalt teaduslikku ja tehnilist tuge ELi poliitiliste otsuste tegemisel. Ühiskeskus arendab oma tegevust kasvu, jätkusuutliku arengu ja turvalisuse kontekstis. Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed vastavad ka Lissaboni tegevuskava parema õigusliku reguleerimise üleskutsele. Uutele väljakutsetele, mis on seotud kriisidele, hädaolukordadele ja tungivatele poliitilistele kohustustele reageerimise kasvava vajadusega, vastatakse võimekuse ja vahendite ülesehitamisega valitud valdkondades, et pakkuda ELi kontekstis nõuetekohast tuge. Integreeritud lähenemisviis poliitikavaldkondadele teadusliku ja tehnilise toe pakkumisele on ka käesoleva eriprogrammi oluline element. 8. MAJANDUSKASVU SOODUSTAVA EUROOPA TEADUSRUUMI LOOMINE Vajaliku kiire edasimineku saavutamine teadmistel põhineva majanduse ja ühiskonna suunas eeldab uut eesmärki ja tõhusust Euroopa teadustegevuses. Kõikidel osalejatel kogu Euroopa Liidus – riikide valitsused, teadusasutused, tööstus – on selles püüdluses oma roll. 7. raamprogrammi rakendamise eriprogrammid on kavandatud Euroopa tasandi teadusuuringute mõju maksimeerimiseks olemasoleva eelarve piires. Olulised elemendid on keskendumine neljale eesmärgile vastavates eriprogrammides, koos nende eesmärkide täitmiseks kavandatud rakendusmeetmete ja -vahenditega, tugev järjepidevuse element koos oluliste uute lähenemisviisidega, ühtne keskendumine olemasoleva pädevuse toetamisele ning tulevase teadustöö pädevuseks vajaliku võimekuse loomisele, tõhus ratsionaalne ja lihtsustatud juhtimine kasutajasõbralikkuse ja kulutasuvuse tagamiseks ning sisseehitatud paindlikkus, et raamprogramm saaks vastata uutele vajadustele ja võimalustele. 1. lisa ESFRI „VÕIMALUSTE LOETELU“[7] - Antiprootonite ja ioonide uurimisasutus (Facility for Antiproton and Ion Research, FAIR) - Ebastabiilsete isotoopide intensiivsete teiseste kiirte ruum (SPIRAL II) - Euroopa süvamere neutriino-teleskoop (KMS3NeT) - Äärmiselt suur teleskoop (Extremely Large Telescope, ELT) optiliseks astronoomiaks - Üleeuroopaline nanostruktuuride teadusuuringute infrastruktuur (Pan-European Research Infrastructure for Nano-Structures, PRINS) - Euroopa lõhestumisallikas (Europan Spallation Source, ESS) – neutroniallikas - Euroopa XEFL – kõvad röntgenikiired - IRUVX FELi võrgustik – infrapunakiirtest pehmete röntgenikiiteni - ESRFi ajakohastamine – sünkrotron - Kõrgetasemeline arvutid Euroopa jaoks (High Performance Computer for Europe, HPCEUR) - Laev ranniku-uuringuteks – eelkõige Läänemeri - Uurimislaev-jäälõhkuja Aurora Borealis - Euroopa multidistsiplinaarne merepõhja vaatlusjaam (European Multidisciplinary Seafloor Observatory, EMSO) - Euroopa infrastruktuur bioloogilise mitmekesisuse teadusuuringuteks ja kaitseks - Kõrgetasemeline infrastruktuur aju ja kogu keha ülesvõttetehnikaks - Euroopa bioinformaatika infrastruktuur - Euroopa kõrgetasemeliste kliiniliste uuringute keskuste võrgustik - Euroopa biopankade ja genoomiressursside võrgustik - Kõrge turvalisusega laborid uute haiguste ja rahvatervise ohtude uurimiseks - Infrastruktuur kogu imetajate genoomi funktsionaalseks analüüsiks - Biomeditsiiniliste teadusuuringute katseruumide mudel - Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduste teadusuuringute vaatlusjaam (European Research Observatory for the Humanities and Social Sciences, EROHS) - Euroopa ühiskonnauuring (European Social Survey, ESS) „Üleilmsed projektid“ - ITER - Rahvusvaheline kosmosejaam (International Space Station, ISS) - Rahvusvaheline lineaarpõrkuja (International Linear Collider, ILC) - Ruutkilomeeter-rida (Square Kilometer Array, SKA) – raadioteleskoop - Rahvusvaheline termotuumasünteesimaterjalide kiiritusasutus (International Fusion Materials Irradiation Facility, IFMIF) 2005/0185 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö“ (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 166, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[8] võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[9] võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[10] ning arvestades järgmist: (1) Vastavalt asutamislepingu artikli 166 lõikele 3 tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr /EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „raamprogramm“), rakendada eriprogrammide abil, milles määratakse kindlaks nende rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid. (2) Raamprogramm hõlmab nelja liiki tegevust: riikidevaheline koostöö poliitika valdkonnas („Koostöö“), ühenduse teadusuuringutest lähtuvad teadlaste algatatud uuringud („Ideed“), teadlaste koolitamise ja karjääriedenduse toetamine („Inimesed“) ning teadusuuringute suutlikkuse toetamine („Võimekus“). Teema „Koostöö“ alla kuuluvaid kaudseid meetmeid tuleks rakendada käesoleva eriprogrammiga. (3) Käesoleva programmi suhtes tuleks kohaldada raamprogrammi eeskirju, mis käsitlevad ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist ning teadustöö tulemuste levitamist (edaspidi „osalemise ja levitamise eeskirjad“). (4) Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikku liikmesriikides läbiviidavat tegevust ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tervishoiu, tarbijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega. (5) Raamprogrammiga toetatav innovatsioon ning VKEdega seotud tegevus peaks täiendama konkurentsivõimet ja innovatsiooni käsitleva raamprogrammi alusel läbiviidud tegevust. (6) Raamprogrammi rakendamine võib tähendada ainult teatavate liikmesriikide osalusega lisaprogramme, ühenduse osalemist mitme liikmesriigi läbiviidavates programmides, ühisettevõtete loomist või muid asutamislepingu artiklites 168, 169 ja 171 sätestatud ettevõtmist. (7) Käesolev eriprogramm peaks kaasa aitama rahastamisele „riskijagamisrahastust“, et parandada juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga laenudele. (8) Vastavalt asutamislepingu artiklile 170 on ühendus sõlminud mitmeid rahvusvahelisi teadusuuringu alaseid lepinguid ning tuleks teha jõupingutusi rahvusvahelise teadusuuringu alase koostöö tugevdamiseks, et integreerida ühendust veelgi rohkem ülemaailmsesse teadusringkonda. Seepärast peaks kõnealune eriprogramm olema osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased lepingud, ning see tuleks projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avada ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele. (9) Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. (10) Raamprogramm peaks kaasa aitama säästva arengu edendamisele. (11) Raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine, samuti lihtne juurdepääs kõigi osalejate jaoks tuleks tagada võimalikult tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende edasistele muudatustele . (12) Asjakohased meetmed tuleks võtta ka eeskirjade eiramiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende edasistele muudatustele, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[11] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/95, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest,[12] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.[13] (13) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[14] (14) Igal teemavaldkonnal peaks Euroopa ühenduste üldeelarves olema oma eelarverida. (15) Käesoleva programmi rakendamisel tuleb pöörata piisavat tähelepanu nii soolisele võrdõiguslikkusele kui ka muu hulgas selliste teadlaste töötingimustele, töölevõtmise läbipaistvusele ja edutamisele, kes võetakse tööle käesoleva programmi meetmete raames rahastatavate projektide ja programmide juurde, ning selleks on sätestatud raamistik komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta,[15] ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Koostöö“ (edaspidi „eriprogramm“) võetakse vastu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Artikkel 2 Eriprogrammiga toetatakse tegevust „Koostöö“ valdkonnas, toetades kõikide riikidevahelise koostöö raames läbiviidud teadusuuringuid järgmistes valdkondades: 4. tervishoid; 5. toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia; 6. info- ja sidetehnoloogia; 7. nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad; 8. energeetika; 9. keskkond (sealhulgas kliimamuutused); 10. transport (sealhulgas lennundus); 11. sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused; 12. julgeolek ja kosmos. Käesoleva eriprogrammi rakendamine võib tähendada ainult teatavate liikmesriikide osalusega lisaprogramme, ühenduse osalemist mitme liikmesriigi läbiviidavates programmides, ühisettevõtete loomist või muid asutamislepingu artiklites 168, 169 ja 171 sätestatud ettevõtmist. Kõnealuse tegevuse eesmärgid ja põhisuunad on määratletud I lisas. Artikkel 3 Vastavalt raamprogrammi II lisale on eriprogrammi elluviimiseks vajalik summa 44 432 miljonit eurot, millest vähem kui 6% moodustavad komisjoni halduskulud. Selle summa suunav jaotus on esitatud II lisas. Artikkel 4 1. Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid. 2. Käesoleva programmi raames ei rahastata järgmisi teadusuuringute valdkondi: - inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine, - inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad kõnealused muudatused päritavaks muuta,[16] - teadusuuringud, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil. 3. Käesoleva programmi raames ei rahastata järgmisi teadusuuringuid: - kõigis liikmesriikides keelatud teadustegevus, - teadusuuringud, mis viiakse läbi liikmesriigis, kus kõnealused teadusuuringud on keelatud. Artikkel 5 1. Eriprogrammi rakendatakse raamprogrammi III lisas kehtestatud rahastamiskavade abil. 2. Käesoleva eriprogrammi III lisas sätestatakse esimesed ühised tehnoloogiaalgatused, mille kohta võetakse vastu eraldi otsused, näiteks asutamislepingu artikli 171 alusel otsused, ning abi andmise kord Euroopa Investeerimispangale riskijagamisrahastu moodustamiseks. 3. IV lisas sätestatakse siseriiklike uurimisprogrammide ühise rakendamise algatused, mille kohta võidakse teha eraldi otsus vastavalt asutamislepingu artiklile 169. 4. Käesoleva eriprogrammi suhtes kohaldatakse osalemise ja levitamise eeskirju. Artikkel 6 1. Komisjon koostab eriprogrammi rakendamise tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks I lisaga ettenähtud eesmärgid ning teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid, rahastamiskava seoses teemaga, mille kohta ettepanekuid oodatakse, ning rakendamise ajakava. 2. Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid. Vajaduse korral seda ajakohastatakse. 3. Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Kriteeriumideks on pädevus, programmi mõju ja rakendamine ning hiljem võib lisanõudeid, koefitsiente ja lävendeid kõnealuse tööprogrammi raames täpsustada või täiendada. 4. Tööprogrammiga võib täpsustada: 13. organisatsioonid, kes saavad toetust liikmemaksuna; 14. tugimeetmed teatavate õigussubjektide tegevuseks. Artikkel 7 1. Eriprogrammi rakendamise eest vastutab komisjon. 2. Artikli 8 lõikes 2 sätestatud korda kohaldatakse järgmiste meetmete vastuvõtmiseks: 15. artikli 6 lõikes 1 osutatud tööprogramm; 16. II lisas sätestatud summa suunava jaotuse võimalikud korrigeerimised. 3. Artikli 8 lõikes 3 sätestatud korda kohaldatakse inimembrüo ja inimembrüo tüvirakkude kasutamisega seotud TTA meetmete vastuvõtmiseks. Artikkel 8 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3. 3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EU artikleid 5 ja 7. 4. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud. 5. Komisjon teavitab korrapäraselt komiteed eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja eelkõige kõikide selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetega seotud edusammudest. Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, […] Nõukogu nimel eesistuja I LISA TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID, TEEMADE JA TEGEVUSE PÕHISUUNAD Käesolevas eriprogrammis toetatakse rahvusvahelist koostööd kogu Euroopa Liidus ja väljaspool igal tasandil ja mitmetes valdkondades, mis vastavad teadmiste ja tehnoloogia arengu peamistele valdkondadele, kus teadusuuringuid tuleb toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, tervishoiu-, keskkonna- ja tööstusalaseid küsimusi. Üldeesmärk on aidata tipptasemel teadusuuringute edendamisega kaasa jätkusuutlikule arengule. ELi meetmete üheksa kindlaksmääratud teemat on järgmised: 17. tervishoid; 18. toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia; 19. info- ja sidetehnoloogia; 20. nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad; 21. energeetika; 22. keskkond (sealhulgas kliimamuutused); 23. transport (sealhulgas lennundus); 24. sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused; 25. julgeolek ja kosmos. Iga teema kirjelduses käsitletakse selle eesmärki, lähenemisviisi rakendamisele ja tegevusi, sealhulgas neid, mis on seotud laiaulatuslike algatustega (nagu on sätestatud III ja IV lisas), rahvusvahelise koostöö, esilekerkivate vajaduste ja ettenägematute poliitikast tulenevate vajadustega. Nõuetekohaselt võetakse arvesse ka säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Lisaks sellele moodustab kavandatavate teadusuuringute ja nende võimalike rakenduste eetiliste, sotsiaalsete, õiguslike ja laiemate kultuuriaspektide, samuti teaduse ja tehnika arengu sotsiaalmajandusliku mõju ja prognooside käsitlus vajaduse korral osa käesoleva eriprogrammi raames toimuvatest tegevustest. Multidistsiplinaarsed ja mitut teemat läbivad teadusuuringud, sealhulgas ühised projektikonkursid Erilist tähelepanu pööratakse olulistele teadusvaldkondadele, mis läbivad mitut teemat, näiteks mereteadustele ja -tehnoloogiatele. Multidistsiplinaarsust soodustatakse mitut teemat läbivate ühiste lähenemisviisidega, mis on seotud enam kui ühte teemat käsitlevate teadus- ja tehnoloogiavaldkondadega. Selliseid mitut teemat läbivaid lähenemisviise rakendatakse muu hulgas järgmiselt: - teemasid läbivate ühiste projektikonkursside kasutamine, kui mõni uurimisteema on selgelt seotud iga vastava teema raames toimuvate tegevustega; - eriline rõhk mitut valdkonda hõlmavate teadusuuringute „esilekerkivate vajaduste” piires; - tööprogrammi kehtestamiseks mitmesugustest valdkondadest ja taustadest pärit välise abi kasutamine; - poliitikaga seotud teadustegevuse puhul sidususe tagamine ELi poliitikavaldkondadega. Euroopa Komisjon tagab käesoleva eriprogrammi teemade ja seitsmenda raamprogrammi teiste eriprogrammide alusel võetavate meetmete kooskõlastamise, näiteks nende, mis käsitlevad teadusuuringute infrastruktuure eriprogrammis „Võimekus”. Kohandamine muutuvate vajaduste ja võimalustega Teemade jätkuv tööstuslik asjakohasus tagatakse muude allikate seas mitmete Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööle tuginedes. Seega aitab käesolev eriprogramm kaasa Euroopa tehnoloogiaplatvormide kehtestatud ja väljatöötatud strateegiliste uuringute kavade rakendamisele, kui need sisaldavad endas tõelist Euroopa lisandväärtust. Olemasolevates strateegiliste uuringute kavades paikapandud laiemad uurimisvajadused kajastuvad igati juba allpool nimetatud üheksas teemas. Nende tehnilise sisu üksikasjalikumat kaasamist kajastatakse edaspidi konkreetsete projektikonkursside detailse tööprogrammi väljatöötamisel. Samuti tagatakse teemade asjakohasus seoses ELi poliitikasuundade ja eeskirjade väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega. See käsitleb niisuguseid poliitikavaldkondi nagu tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, energeetika, keskkond, arenguabi, kalandus, merendus, põllumajandus, loomade tervishoid ja heaolu, transport, haridus ja koolitus, infoühiskond ja meedia, tööhõive, sotsiaalküsimused, ühtekuuluvus ning justiits- ja siseküsimused, samuti normide määramisele eelnevad ja samaaegsed standardite ja nende rakendamise parandamisega seotud teadusuuringud. Selles kontekstis võivad teatud rolli mängida platvormid, mis viivad sidusrühmi kokku teadusringkondadega, et kaaluda sotsiaal-, keskkonna või muude poliitikavaldkondadega seotud strateegiliste teadusuuringute programme. Iga teema all rakendatakse avatud ja paindlikul viisil lisaks määratletud tegevusele erimeetmeid, mis on vastuseks „esilekerkivatele vajadustele” ja „ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele.” Nende meetmete rakendamine tagab lihtsa, sidusa ja kooskõlastatud lähenemisviisi kogu eriprogrammi raames ja mitut teemat läbivate või teemadest väljapoole jäävate valdkondadevaheliste teadusuuringute rahastamise. - Esilekerkivad vajadused : eritoetuse abil uurimisettepanekute puhul eesmärgiga teha kindlaks või uurida põhjalikumalt konkreetses valdkonnas ja/või mitme teadusharu kokkupuutepunktis uusi teaduslikke ja tehnilisi võimalusi, eelkõige neid, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse läbimurde. Seda rakendatakse järgmiselt: - avatud teadustegevus põhimõttel „alt ülespoole” teadlaste endi poolt määratletud teemadel, et luua uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi võimalusi („julged meetmed“) või et hinnata uusi avastusi või alles hiljuti täheldama hakatud nähtusi, mis võivad tähendada ühiskonda ähvardavaid riske või probleeme („sissevaatemeetmed“); - algatused, mis on keskendunud konkreetsetele, raskesti saavutatavatele eesmärkidele esilekerkivates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, mis lubavad arvestatavaid edasiminekuid ja suurt potentsiaalset mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele arengutele ning võivad hõlmata täiendavate projektide rühmi („rajaleidja meetmed“). - Ettenägematud poliitikast tulenevad vajadused : reageerida paindlikult raamprogrammi käigus ilmnevatele uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, näiteks ettenägematud arengutendentsid või sündmused, mille puhul tuleb kiiresti reageerida (nt uued epideemiad, probleemid seoses toidu ohutusega või loodusõnnetused või solidaarsusmeetmed). Selle rakendamine toimub tihedas seoses Euroopa Liidu vastava poliitikaga. Aasta tööprogrammi võib kiireloomulisema uurimisvajaduse korral muuta. - Levitamine, teadmiste edasiandmine ja laiem osalus Et tugevdada ELi teadustegevuse väljundite hajutatust ja kasutamist, toetatakse kõigis teemavaldkondades teadmiste levitamist ja tulemuste edastamist, kaasa arvatud poliitikakujundajad,[17] sealhulgas võrgu-/vahendusalgatuste, seminaride ja ürituste, välisekspertide abi ja elektrooniliste teabeteenuste rahastamise kaudu. Seda rakendatakse igas teemavaldkonnas järgmisel viisil: - levitamise ja teadmiste edasiandmise meetmete integreerimine projektidesse ja konsortsiumidesse sobivate sätete kaudu finantseerimiskavades ja aruandlusnõuetes; - eesmärgipärase abi pakkumine projektidele ja konsortsiumidele, et teha neile kättesaadavaks tulemuste optimaalseks kasutamiseks vajalikud oskused; - konkreetsed levitamismeetmed, milles rakendatakse ennetavat lähenemisviisi terve rea projektide, sealhulgas eelmiste raamprogrammide ja muude uurimisprogrammide alla kuuluvate projektide tulemuste levitamisele, mille potentsiaalsete kasutajatena loodetakse näha konkreetseid sektoreid või sidusrühmade kogumeid; - levitamine poliitikakujundajatele, sealhulgas standardimisasutustele, et hõlbustada poliitikasse puutuvate tulemuste kasutamist asjakohaste asutuste poolt rahvusvahelisel, Euroopa, siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil; - CORDIS teenused, mis soodustavad teadmiste levitamist ja uurimistulemuste kasutamist; - algatused, mis soodustavad teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat dialoogi ja arutelu laiema avalikkusega väljaspool teadusringkondi. Tagatakse levitamise ja teadmiste edasiandmise kooskõlastamine kogu raamprogrammi piires. Konkurentsivõime ja innovatsiooni programmiga rakendatakse innovatsiooni toetamiseks täiendavaid meetmeid. Kasutatakse ära potentsiaalset koostoimet hariduse ja teadustegevuse vahel ning selgitatakse välja head tavad, eelkõige selleks, et edendada karjäärivõimalusi teadustegevuses. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemine Läbi teemavaldkondade soodustatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) optimaalset osalemist, eelkõige parema finants- ja halduskorra sisseseadmise ning suurema paindlikkuse kaudu sobiva rahastamiskava valikul. Lisaks sellele võetakse selle eriprogrammi teemavaldkondade sisu väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse VKEde uurimisvajadusi ja -potentsiaali ning tööprogrammis tuuakse välja VKEdele erilist huvi pakkuvad valdkonnad. Erimeetmed teadusuuringute toetamiseks VKEde või VKEde ühenduste huvides on lisatud eriprogrammi „Võimekus”, ning meetmeid, millega edendatakse VKEde osalemist kogu raamprogrammis, rahastatakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi raames. Eetilised aspektid Käesoleva eriprogrammi rakendamise ja sellest tuleneva teadustegevuse käigus tuleb austada elementaarseid eetilisi põhimõtteid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ELi põhiõiguste harta põhimõtted, mis hõlmavad järgmist: inimväärikuse ja -elu kaitse, isikuandmete ja eraelu puutumatuse ning loomade ja keskkonna kaitse kooskõlas ühenduse õiguse ning vastavate rahvusvaheliste konventsioonide ja tegevusjuhendite viimaste redaktsioonidega, näiteks Helsingi deklaratsioon, Oviedos 4. aprillil 1997 allkirjastatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ja selle lisaprotokoll, ÜRO lapse õiguste konventsioon, UNESCO poolt vastuvõetud inimgenoomi ja inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC), taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvaheline leping ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vastavad resolutsioonid. Arvesse võetakse ka biotehnoloogia eetika nõustajate Euroopa töörühma (1991–1997) ning teaduse ja uute tehnoloogiate eetika töörühma (alates aastast 1998). Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ja Euroopa lähenemisviiside mitmekesisuse tõttu peavad teadusprojektides osalejad täitma nende riikide kehtivaid õigusnorme ja eetikareegleid, kus teadustöö toimub. Igal juhul kohaldatakse siseriiklikke sätteid ja ühenduse rahadega ei toetata üheski vastavas liikmesriigis ega muus riigis seal keelatud uurimistegevust. Vajaduse korral peavad uurimisprojektide läbiviijad taotlema enne teadus- ja arendustegevuse alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu. Komisjon vaatab eetika seisukohast lähtudes korrapäraselt läbi ka delikaatseid küsimusi käsitlevad ettepanekud või juhtumid, mille puhul eetilistele aspektidele pole piisavalt tähelepanu pööratud. Erijuhtudel võib projekti rakendamise käigus toimuda eetilise hinnangu ülevaatamine. Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 4 lõikele 3 ei rahastata teadusuuringuid, mis on keelatud kõikides liikmesriikides. Asutamislepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta on sätestatud nõue, et ühenduse poliitika, sealhulgas teaduspoliitika kavandamisel ning rakendamisel pöörab ühendus täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele. Nõukogu direktiiviga 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) nõutakse, et kõik katsed on kavandatud nii, et välditakse katseloomadele stressi, tarbetute piinade ja kannatuste tekitamist; et katsetes kasutatakse miinimumarv ja neurofüsioloogiliselt kõige madalama tundlikkusega loomi, ning et need põhjustavad kõige vähem valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi. Loomade genotüübi muutmine ja loomade kloonimine võivad kõne alla tulla ainult sel juhul, kui nende eesmärgid on eetiliselt põhjendatud, loomade heaolu on tagatud ja järgitakse bioloogilise mitmekesisuse põhimõtteid. Käesoleva programmi rakendamise ajal jälgib komisjon korrapäraselt teaduslikke edusamme ning siseriiklikke ja rahvusvahelisi sätteid, et võtta arvesse võimalikke arenguid. Eriprogrammi „Võimekus” osas „Teadus ühiskonnas” viiakse läbi uuring teaduslike ja tehniliste edusammudega seotud eetika alal. Koostöö teadusuuringute valdkonnas Teadusuuringute valdkonnas tehtav koostöö on ELi teadusuuringute rahastamise aluseks. Eesmärk on teha teadmiste edendamise põhivaldkondades kindlaks parimad uurimisprojektid ja võrgustikud, mis pakuvad huvi Euroopa ja kogu maailma teadlastele ja investeerijatele, tugevdades ELi tööstuslikku ja tehnoloogilist baasi ja toetades ELi poliitikat. Seda on võimalik saavutada tööstuse aktiivsel osalusel toimuva teadusalase koostöö toetamisega mitme rahastamiskava raames: koostööprojektid, tipptasemel võrgustikud ja kooskõlastamis-/toetusmeetmed. Ühised tehnoloogiaalgatused Vähestel juhtudel õigustavad teadusuuringute ja tehnoloogia arengu eesmärgid ning vajalikud vahendid pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse loomist ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis. Need algatused, mis on peamiselt Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemuseks ja hõlmavad üht või väikest hulka nende valdkonna aspektidest, ühendavad erasektori investeeringuid ning siseriikliku ja Euroopa avaliku sektori finantseeringuid, sealhulgas toetuste rahastamine teadusuuringute raamprogrammi raames ja laenude rahastamine Euroopa Investeerimispanga poolt. Ühiseid tehnoloogiaalgatusi võib otsustada eraldi ettepanekute alusel (vastavalt asutamislepingu artiklile 171). Ühised tehnoloogiaalgatused määratakse kindlaks mitmete kriteeriumide, sealhulgas järgmiste alusel: - Euroopa tasandil võetavate meetmete lisandväärtus; - taotletava eesmärgi kindlaksmääramise tase ja selgus; - tööstusvaldkonna rahalise ja materiaalse panuse osakaal; - mõju tööstusalasele konkurentsivõimele ja majanduskasvule; - ulatuslikumate poliitikaeesmärkide saavutamiseks antava panuse olulisus; - võime hankida täiendavat riiklikku toetust ja vahendeid praeguse või tulevase tööstussektori rahastamise jaoks; - suutmatus saavutada eesmärki olemasolevate vahendite abil. Erilist tähelepanu pööratakse üldisele vastavusele ja kooskõlale samasse valdkonda kuuluvate ühiste tehnoloogiaalgatuste ning riiklike programmide ja projektide vahel. Vajaduse korral soodustatakse ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamist. Esimene ühiste tehnoloogiaalaste algatuste kogum on ära toodud III lisas ja nende suhtes võidakse teha eraldi ettepanekud vastavalt asutamislepingu artiklile 171. Edasisi ühiseid tehnoloogiaalaseid algatusi võib määratleda eespool toodud kriteeriumide alusel ning kavandada seitsmenda raamprogrammi rakendamise ajal. Muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine Selles valdkonnas võetud meetmed põhinevad kahel põhivahendil: ERA-NET-süsteem ja ühenduse osalemine ühiselt rakendatavates siseriiklikes uurimisprogrammides (asutamislepingu artikkel 169). Meetmeid kasutatakse ka täiendavuse ja koostoime edendamiseks raamprogrammi ja selliste valitsustevaheliste struktuuride raames toimunud tegevuste vahel nagu EUREKA, EIRO foorum ja COST. COSTi haldamiseks ja kooskõlastamiseks antakse rahalist toetust, et COST saaks jätkuvalt aidata kaasa siseriiklikul tasandil rahastatavate uurimisrühmade töö kooskõlastamisele ja ressursside vahetamisele. Kui meetmed on neist teemadest ühe kohaldamisalas, toetatakse neid kõnealuse teema alla kuuluvate tegevuste ühtse osana. Kui tegemist on horisontaalsete meetmetega, toetatakse neid vastavate teemade raames ühiselt. Kui meetmed on mõne teise seitsmendat raamprogrammi rakendava eriprogrammi kohaldamisalas, toetatakse neid kõnealuse eriprogrammi raames. ERA-NET-süsteemiga arendatakse ja tugevdatakse riiklike ja piirkondlike teadusuuringute kooskõlastamist: - luues raamistiku osalejatele, kes rakendavad avalikke uurimisprogramme, et tõhustada nende tegevuse kooskõlastamist. See hõlmab toetust uutele ERA-NET-süsteemidele, samuti olemasolevate ERA-NET-süsteemide ulatuse laiendamisele ja süvendamisele, näiteks muutes nende partnerluse ulatuslikumaks, ning nende programmide vastastikusele avamisele; - pakkudes täiendavat ELi rahalist toetust osalejatele, kes loovad lepingulise fondi ühiste projektikonkursside jaoks vastavate riiklike ja piirkondlike programmide vahel („ERA-NET PLUS“). Ühenduse osalus siseriiklikes uurimisprogrammides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel, on eriti oluline Euroopa koostöö jaoks „muutuva geomeetria“ ulatuslikul skaalal liikmesriikide vahel, kellel on ühised vajadused ja/või huvid. Sellised artikli 169 kohased algatused käivitatakse valdkondades, mis määratakse kindlaks liikmesriikide tihedas koostöös, kaasa arvatud võimalikus koostöös valitsustevaheliste programmidega, seitsmenda raamprogrammi otsuses määratletud kriteeriumide alusel. IV lisas toodud kirjelduses on esitatud mitmeid algatusi siseriiklike teadusprogrammide ühtseks rakendamiseks ja nende suhtes tehakse eraldi otsus vastavalt asutamislepingu artiklile 169. Edasisi algatusi võib kavandada ja esitada seitsmenda raamprogrammi rakendamise ajal. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvahelised koostöömeetmed toetavad rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiaalast poliitikat, millel on kaks teineteisest sõltuvat eesmärki: - toetada ja edendada Euroopa konkurentsivõimet strateegiliste teadust ja tehnoloogiat hõlmavate teadusalaste partnerlussuhete kaudu kolmandate riikidega, sealhulgas kõrgelt arenenud tööstusriikide ja esilekerkivate majanduskeskkondadega, kaasates kolmandate riikide parimaid teadlasi töötama koos Euroopa teadlastega ja Euroopas. - käsitleda kolmandate riikide ees seisvaid või ülemaailmseid konkreetseid probleeme, lähtudes ühisest huvist ja kasust. ELi rahvusvahelise teaduskoostöö poliitika rõhutab ja arendab koostööd, et luua, jagada ja kasutada teadmisi võrdõiguslike teadusalaste partnerlussuhete kaudu, võttes arvesse riigi, piirkonna ja sotsiaalmajanduslikku tausta ja partnerriikide teadmistebaasi. Strateegiline lähenemisviis on tugevdada ELi ja kolmandate riikide sedalaadi vastastikusel huvil ja kasul põhinevate kahepoolsete, piirkondliku ja ülemaailmse tasandi partnerlussuhete kaudu ELi konkurentsivõimet ja ülemaailmset säästvat arengut. Selleks tuleb mitmepoolsete rahvusvaheliste uurimisprogrammide kaudu edendada ka ELi rolli globaalse tegutsejana. Toetatavad rahvusvahelised koostöömeetmed ühendatakse üldise poliitikaga, et toetada ELi rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning aidata kaasa Euroopa väärtushinnangute, konkurentsivõime, sotsiaalmajandusliku progressi, keskkonnakaitse ja heaolu jagamisele ülemaailmse säästva arengu egiidi all. Käesolevas eriprogrammis rakendatakse rahvusvahelist koostööd igas valdkonnas ja valdkondade vahel järgmiselt: - Kõnealustes valdkondades toimuva tegevuse avamine kõikide rahvusvaheliste partner- ja tööstusriikide teadlastele ja teadusasutustele.[18] Lisaks pannakse erilist rõhku kolmandate riikide osalemise kannustamisele kindlaks tehtud vastastikust huvi pakkuvates valdkondades. - Igas valdkonnas kolmandatele riikidele mõeldud teadusliku koostöö meetmed , kui on vastastikune huvi koostöö vastu konkreetsetel teemadel. Konkreetsete vajaduste ja prioriteetide väljaselgitamine on tihedalt seotud asjaomaste kahepoolse koostöö lepingutega ning käimasolevate mitmepoolsete, ka kahe regiooni vaheliste dialoogidega ELi ja nende riikide või riikide rühmade vahel. Prioriteedid selgitatakse välja konkreetsete vajaduste, potentsiaali ja majanduse arengutaseme põhjal vastavas piirkonnas või riigis. Selleks töötatakse välja rahvusvaheline koostööstrateegia ja rakenduskava ühe teema piiresse kuuluvate või teemasid läbivate konkreetsete suunatud meetmetega, nt tervishoiu, põllumajanduse, kanalisatsiooni, veemajanduse, toiduohutuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse, energiamajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja loodusvarade, jätkusuutliku majanduspoliitika ning info- ja sidetehnoloogia vallas. Kõnealused meetmed kujutavad endast erivahendeid koostöö rakendamiseks ELi ja nende riikide vahel. Sellised meetmed on eelkõige meetmed, mille eesmärk on tugevdada kandidaat- ja naaberriikide ning arengu- ja reformijärgus riikide teadustöö suutlikkust ja koostöövõimet, mida rakendatakse nende vajadustele kohandatud finantstingimustes. Kõnealused meetmed võetakse pakkumiskutsete alusel ning erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis lihtsustavad juurdepääsu asjakohastele kolmandatele riikidele, eriti arengumaadele. Kõnealuseid meetmeid rakendatakse kooskõlas rahvusvaheliste koostöömeetmetega eriprogrammide „Inimesed” ja „Võimekus” alusel. TEEMAD 1. Tervishoid Eesmärk Parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada tervishoiuga seotud Euroopa tööstusharude ja äriühingute konkurentsivõimet, tegeldes globaalsete tervishoiuküsimustega, sealhulgas puhkevate epideemiate küsimusega. Erilist tähelepanu pööratakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, tervise edendamise ja haiguste ennetamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile. Lähenemisviis Kõnealused teadusuuringud laiendavad meie teadmisi, kuidas propageerida tõhusamalt head tervist, vältida ja ravida tõsiseid haigusi ning pakkuda tervishoiuteenuseid. See aitab integreerida tohutut hulka genoomikaandmeid, et luua uusi teadmisi ja rakendusi meditsiinis ja biotehnoloogias. See soodustab translatiivseid terviseuuringuid, mis on vajalikud selleks, et tagada praktilise kasu saamine biomeditsiinilistest uuringutest. See võimaldab Euroopal aidata tõhusamalt kaasa rahvusvahelistele jõupingutustele ülemaailmselt oluliste haiguste vastu võitlemisel, mida näitab käimasolev „Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse” (EDCTP) programm võitluseks HIV/AIDS-i, malaaria ja tuberkuloosi vastu (artikkel 169).[19] See tugevdab tervishoiupoliitikast tingitud teadustegevust Euroopa tasandil ning eriti siseriiklike andmebaaside mudelite, süsteemide ja andmete võrdlemist. Kõnealused teadusuuringud aitavad parandada Euroopa tervishoiualase biotehnoloogia ja meditsiinitehnoloogia sektorite, kus peamiseks majanduslikuks liikumapanevaks jõuks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ning farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet. Eelkõige on see mõeldud Euroopa tehnoloogiaplatvormi[20] toetamiseks innovatiivsete ravimite alal, et saada üle ravimite väljatöötamise protsessis esinevatest kitsaskohtadest. Erilist tähelepanu pööratakse teadustegevuse ja selle tulemuste kasutamise vahel laiuva lõhe ületamisele, toetades kontseptsioonide tõestamist ja kliinilist valideerimist. Kõnealused teadusuuringud aitavad kaasa ka normide ja standardite väljatöötamisele uute täiustatud raviviiside tarbeks (nt regeneratiivne meditsiin), mis on vajalikud, et aidata ELi tööstusel pidada sammu ülemaailmse konkurentsiga. Vajaduse korral kaalutakse ja kaasatakse projektidesse ka soolisi aspekte.[21] Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemuste teatavakstegemisele ja dialoogi pidamisele kodanikuühiskonnaga, eelkõige patsiendirühmadega, biomeditsiini- ja geneetikauuringute tulemusena toimuvate uute arengute võimalikult varajases järgus. Samuti kindlustatakse tulemuste laialdane levitamine ja kasutamine. Kahte strateegilist küsimust – laste suremus[22] ja vananeva elanikkonna tervis – käsitletakse allpool sätestatud kolme põhilise tegevussuuna raames, järgides tööprogrammis välja toodud prioriteete. Lisaks hõlmatakse ka muid valdkondi. See tagab nähtava ja sidusa lähenemisviisi neile küsimustele kogu teema raames, vältides samas dubleerimist. Tegevus - Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia Selle tegevuse eesmärk on töötada välja ja valideerida vajalikke töövahendeid ja tehnoloogiaid, mis teevad võimalikuks uute teadmiste tootmise ja nende teisendamise praktilisteks rakendusteks tervishoiu- ja meditsiinivallas. - Suure tootlikkusega teadustegevus : töötada kaasaegse bioloogia tarbeks välja uusi uurimisvahendeid, mis tugevdavad märkimisväärselt andmete saamist ning parandavad andmete ja preparaatide (biopangad) standardimist, saamist ja analüüsimist. Tähelepanu keskmes saab olema: genoomika, proteoomika; geeniekspressiooni, genotüüpide ja fenotüüpide määramise, strukturaalgenoomika, bioinformaatika ja süsteemibioloogia ning muud „oomikad“. - Avastamine, diagnostika ja jälgimine : töötada välja visualiseerimis-, kuvamis-, avastamis- ja analüüsivahendeid ja -tehnoloogiaid biomeditsiinilisteks uurimusteks, haiguste avastamiseks, diagnoosimiseks, jälgimiseks ja prognoosimiseks ning raviprotseduuride toetamiseks ja suunamiseks. Rõhk on multidistsiplinaarsel lähenemisviisil, mis ühendab selliseid valdkondi nagu molekulaar- ja rakubioloogia, füsioloogia, geneetika, füüsika, keemia, nanotehnoloogia, mikrosüsteemid, seadmed ja infotehnoloogia. Rõhutatakse mitteinvasiivseid või minimaalselt invasiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ja kvaliteedi tagamise aspekte. - Uudsed raviviisid ja -protseduurid : täiustatud raviviiside ja tehnoloogia edasise arengu tagamine koos võimaliku laialdase kasutuselevõtuga. Tähelepanu keskmes on geeni- ja rakuteraapia, regeneratiivne meditsiin, siirdamine, immunoteraapia ja vaktsiinid ning muud ravimid. Samuti käsitletakse sellega seonduvaid tehnoloogiaid, nagu progressiivsed sihipärased manustamise süsteemid, täiustatud implantaadid ja proteesid, ning mitteinvasiivsed või minimaalselt invasiivsed tehnoloogilise toega protseduurid. - Ravi sobivuse, ohutuse ja tõhususe prognoosimine : töötada välja ja valideerida parameetreid, vahendeid, meetodeid ja standardeid, mis on vajalikud uute ohutute ja tõhusate bioravimite toomiseks patsiendini (tavaravimite[23] puhul käsitletakse neid küsimusi kavandatud innovatiivse meditsiini ühise tehnoloogiaalgatuse kaudu). Rõhk on sellistel lähenemisviisidel nagu farmakogenoomika, in silico , in vitro (sealhulgas alternatiivid loomkatsetele) ja in vivo meetodid ja mudelid. - Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt Selle tegevuse eesmärk on õppida paremini tundma normaalse tervisliku seisundi ja haiguslike olukordade puhul toimivaid bioloogilisi protsesse ja mehhanisme, teisendada need teadmised kliinilisteks rakendusteks ning tagada edasises teadustegevuses juhindumine kliinilistest andmetest. - Bioloogiliste andmete ja protsesside ühendamine: ulatuslik andmete kogumine, süsteemibioloogia. - Laiaulatuslik andmete kogumine : kasutada suure tootlikkusega tehnoloogiaid andmete saamiseks, et selgitada välja geenide ja geeniproduktide funktsioone ning nende vastastikust mõju komplekssetes võrgustikes. Tähelepanu keskmes on: genoomika, proteoomika, populatsioonigeneetika, võrdlev ja funktsionaalne genoomika. - Süsteemibioloogia : rõhk on multidistsiplinaarsetel teadusuuringutel, mis hõlmavad laialdasi bioloogilisi andmeid ning töötavad välja ja rakendavad süsteemseid lähenemisviise bioloogiliste protsesside mõistmiseks ja modelleerimiseks. - Aju-uuringud ja seonduvad haigused, inimeste areng ja vananemine. - Aju ja ajuga seonduvad haigused: õppida paremini tundma aju ühtset struktuuri ja dünaamikat ning uurida ajuhaigusi ja otsida uusi raviviise. Rõhk on sellel, et uurida aju talitlust alates molekulidest ja lõpetades tunnetusega, ning käsitleda neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi haigusi ja häireid, sealhulgas regeneratiivseid ja taastavaid raviviise. - Inimeste areng ja vananemine : õppida paremini tundma elukestva arengu ja normaalse vananemise protsessi. Rõhk on inim- ja mudelsüsteemide uurimisel, sealhulgas uuritakse interaktsiooni selliste teguritega nagu keskkond, käitumine ja sugu. - Nakkushaigusi käsitlevad translatiivsed uuringud: võidelda tõsiste terviseohtude vastu. - Resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes : rõhk on resistentsuse molekulaarseid mehhanisme, mikrobioloogilist ökoloogiat ja peremeesorganismi-patogeeni interaktsioone käsitlevate alusuuringute kombineerimisel kliiniliste uuringutega, et leida uusi meetodeid mitmetele ravimitele resistentsete infektsioonide väljakujunemise ja leviku vähendamiseks. - HIV/AIDS, malaaria ja tuberkuloos : rõhk on uute raviviiside, diagnostikavahendite, preventiivsete vaktsiinide ja keemiliste ülekandebarjääride, näiteks HIV-vastaste mikroobitõrjevahendite väljatöötamisel. Teadusuuringutealased jõupingutused on suunatud neile kolmele haigusele ülemaailmsel tasandil, kuid käsitletakse ka Euroopale omaseid aspekte. Rõhku pannakse prekliinilisele ja varajasele kliinilisele teadustegevusele ning vajaduse korral (nt HIV-/AIDSi vaktsiinide puhul) nähakse ette koostöö ülemaailmsete algatustega. - Puhkeda võivad epideemiad : rõhk on pandeemilise potentsiaaliga tärkavate patogeenide, sealhulgas zoonooside (nt SARS ja väga patogeenne gripp) vastu võitlemisel. Vajaduse korral nähakse ette kiire teaduskoostöö algatamine, et kiirendada uue diagnostika, ravimite ja vaktsiinide väljatöötamist nakkushaiguste hädajuhtumite tõhusaks ennetamiseks, ravimiseks ja kontrolli all hoidmiseks. - Translatiivsed teadusuuringud muude raskemate haiguste korral. - Vähkkasvaja: rõhk on haiguse etioloogial, ravimite sihtmärkide ja bioloogiliste markerite tuvastamisel ja valideerimisel, mis on abiks ennetamisel, varajasel diagnoosimisel ja ravimisel; ning prognostiliste, diagnostiliste ja ravivõtete tõhususe hindamisel. - Südame-veresoonkonnahaigused : rõhk on südame- ja veresoontehaiguste (sealhulgas infarkti veresooni puudutavate aspektide) diagnoosimisel, ennetamisel, ravimisel ja jälgimisel, kasutades laialdasi valdkondadevahelisi lähenemisviise. - Diabeet ja ülekaalulisus : esimese puhul on rõhk diabeedi eri tüüpide etioloogial ning nende ennetamisel ja ravil. Viimase puhul on tähelepanu keskmes valdkondadevahelised lähenemisviisid, mis hõlmavad geneetikat, elustiili ja epidemioloogiat. - Haruldased haigused : rõhk on üleeuroopalistel loodusloo- ja patofüsioloogiaalastel uuringutel ning ennetavate, diagnostiliste ja raviprotseduuride väljatöötamisel. Sellesse sektorisse kuuluvad levinud haiguste harvaesinevad Mendeli fenotüübid. - Muud kroonilised haigused : rõhk on mitteletaalsetel haigustel, mis avaldavad tugevat mõju elukvaliteedile vanemas eas, näiteks talitlust ja meelte teravust kahjustavad häired ning muud kroonilised haigused (nt reumaatilised haigused). - Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine Selle tegevuse eesmärk on luua vajalik alus nii tervishoiusüsteeme käsitlevate põhjendatud poliitiliste otsuste tegemiseks kui ka tõhusamatele strateegiatele tervishoiu edendamiseks, haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks. - Tõhus terviseedendus ja haiguste ennetamine : esitada tõendeid kõige paremate tervishoiumeetmete kohta elustiilide ja ravivõtete suhtes eri tasanditel ja kontekstides. Rõhk on tervise laiematel teguritel ja nende koostoimimisel nii üksikisiku kui ühenduse tasandil (nt toitumine, stress, tubakas ja muud ained, kehaline tegevus, kultuurikontekst, sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnategurid). Eelkõige käsitletakse vaimset tervist elukäigu perspektiivis. - Kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse , sealhulgas ravimite otstarbekam kasutamine ning tööviiside ja organisatsioonilise korralduse ning terviseravi ja -tehnoloogiate asjakohane kasutamine. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendi ohutusele: selgitada välja parimad kliinilised tavad; mõista otsuste tegemise mehhanisme esmatasandi ja eriarstiabi kliinilistes oludes; ning soodustada tõenditel põhineva meditsiini rakendamist ja patsiendi õiguste suurendamist. Rõhk on strateegiate võrdlusuuringutel; erinevate raviprotseduuridega, sealhulgas ravimitega saavutatavatel tulemustel, võttes arvesse ravimiohutuse järelevalvealaseid andmeid, patsiendi eripära (nt geneetiline vastuvõtlikkus, vanus, sugu ja ettekirjutuste järgimine) ja kulude kokkuhoiu eeliseid. - Tervishoiusüsteemide kvaliteet, solidaarsus ja jätkusuutlikkus: Tervishoiusüsteemide kvaliteet, solidaarsus ja jätkusuutlikkus: anda riikidele alus oma tervishoiusüsteemide kohandamiseks teiste kogemustest lähtuvalt, võttes arvesse siseriikliku konteksti ja rahvastikunäitajate (vananemine, liikuvus, migratsioon, haridus, sotsiaalmajanduslik staatus ja muutuv töömaailm jne) tähtsust. Rõhk on tervishoiusüsteemide organisatsioonilistel, finants- ja regulatiivsetel aspektidel, nende rakendamisel ja tulemustel efektiivsuse, tõhususe ja õigluse seisukohast. Erilist tähelepanu pööratakse investeerimisküsimustele ja inimressurssidele. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline koostöö on teema ühtne osa ning eriti tähtis on see valdkondades, mis käsitlevad ülemaailmseid tervishoiuprobleeme nagu resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes, HIV/AIDS, malaaria, tuberkuloos ja puhkeda võivad pandeemiad. Selle alla võib kuuluda ka prioriteetide seadmine rahvusvaheliste algatuste raames, näiteks ülemaailmne võrgustik HIV vaktsiini väljatöötamiseks ( Global HIV Vaccine Enterprise ). Euroopa ja arengumaade pikaajalise jätkusuutliku partnerluse konsolideerimiseks kliiniliste uuringute vallas toetatakse[24] täiendavalt Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlust (EDCTP), et reageerida nende saavutustele ja edasistele vajadustele. EDCTP programmi rõhuasetus jääb sellekohaselt progressiivsetele kliinilistele katsetustele uute vaktsiinide, mikroobivastaste ainete ja Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas leviva kolme haiguse vastu mõjuvate ravimite väljatöötamiseks. Konkreetseid koostöömeetmeid rakendatakse kahe piirkonna vaheliste dialoogide käigus kolmandates riikides/piirkondades ja rahvusvahelisel areenil ning aastatuhande arengueesmärkidega seoses formuleeritud valdkondades. Selliste kohalikele vajadustele kohandatud ja partnerlusi hõlmavate prioriteetvaldkondade hulka võivad kuuluda tervishoiupoliitikaga seotud teadustegevus, tervishoiusüsteemide ja tervishoiuteenustega seotud teadustegevus, ema ja lapse tervis, reproduktiivtervis, hooletusse jäetud nakkushaiguste kontroll ja järelevalve ning esilekerkivad poliitikast tulenevad vajadused neis piirkondades. Koos „Info- ja sidetehnoloogia” teemaga antakse iga-aastast toetust rahvusvahelisele organisatsioonile HFSPO ( Human Frontier Science Programme Organisation ).[25] See võimaldab ELi liikmesriikidel, kes ei kuulu G8-sse, saada täiel määral kasu teadusprogrammist HFSP ( Human Frontier Science Programme ) ja anda Euroopa teadustegevusele suurema nähtavuse. Reageerimine esilekerkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele Laiaulatusliku ja valdkondadevahelise uurimisportfelliga rakendatakse „alt ülespoole” ja „suunatud” algatuste alusel uute vajaduste uurimist, mida kooskõlastatakse teiste teemadega. Toetus Euroopa Liidu ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele võib käsitleda näiteks töötervishoidu ja -ohutust, tervisemõju hindamist, riskide hindamist, statistilisi näitajaid, juhtimist ja teabevahetust tervishoiu vallas, samuti rahvusvahelistest tervishoiukokkulepetest, sealhulgas tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevast raamkonventsioonist[26] ja rahvusvahelistest meditsiinilistest sanitaareeskirjadest[27] tulenevaid kohustusi. See on täienduseks eespool toetatud, tervishoiupoliitikast ajendatud teadusuuringutele. 2. Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia Eesmärk Euroopa teadmistepõhise biomajanduse[28] loomine, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad, et kasutada uusi ja esilekerkivaid uurimisvõimalusi, mis käsitlevad järgmisi sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid: kasvav nõudlus ohutumate, tervislikemate ja kvaliteetsemate toiduainete järele, võttes arvesse loomade heaolu ja maaeluga seonduvat; taastuvate bioressursside säästlikuma tootmise ja kasutamise järele; episootiliste ja zoonootiliste haiguste ning toiduainetega seotud tervisehäirete suurenev oht; eelkõige kliimamuutusest tulenevad ohud põllumajandus- ja kalandussektori tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele. Lähenemisviis Kõnealune teema tugevdab teadmistebaasi, teeb teoks uuendused ja pakub poliitilist tuge Euroopa teadmistepõhise biomajanduse (KBBE) loomiseks ja arendamiseks. Teadusuuringutes keskendutakse bioloogiliste ressursside säästvale majandamisele, tootmisele ja kasutamisele, seda eelkõige bioteaduste ja biotehnoloogia ning teiste tehnoloogiatega toimuva lähenemise kaudu, et luua Euroopa põllumajanduses, kalanduses, vesiviljeluses, toiduainetööstuses,[29] tervishoius, metsatööstuses ja nendega seotud tööstusaladel uusi, ökoloogiliselt tõhusaid ja konkurentsivõimelisi tooteid. Teadusuuringud aitavad oluliselt kaasa ELi poliitikasuundade ja eeskirjade rakendamisele ja väljatöötamisele ning käsitlevad või toetavad konkreetselt ühist põllumajanduspoliitikat; põllumajandus- ja kaubandusküsimusi, toidu ohutust käsitlevaid eeskirju, loomade tervishoidu, haiguste tõrjet ja heaolu käsitlevaid ühenduse norme, keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust, ELi metsandusstrateegiat, samuti ühist kalanduspoliitikat, mille eesmärk on tagada kalanduse ja vesiviljeluse jätkusuutlik areng. Samuti on teadustöö eesmärgiks töötada välja uusi ja arendada olemasolevaid indikaatoreid, mis toetavad nimetatud poliitika analüüsi, arengut ja järelevalvet. Eriti just põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtted, millest 90% on VKEd, saavad kasu paljudest teadusuuringutest, sealhulgas sihipärasest levitamisest ja tehnosiirdetegevusest, eelkõige seoses progressiivsete ökoloogiliste tehnoloogiate, metoodikate ja protsesside integreerimise ja kasutuselevõtmisega ning standardite väljatöötamisega. Bio-, nano- ning info- ja sidetehnoloogia valdkonnas tegevust alustavad kõrgtehnoloogilised ettevõtted peaksid aitama oluliselt kaasa sordiaretusele ning põllukultuuride ja taimede paremale kaitsele, progressiivsetele avastamis- ja jälgimistehnoloogiatele toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks ning uutele tööstuslikele bioprotsessidele. Mitmed Euroopa tehnoloogiaplatvormid, mis hõlmavad taimegenoomika ja biotehnoloogia, metsanduse ja metsatööstuse, ülemaailmse loomade tervishoiu, põllumajandusloomade kasvatamise, toiduainetööstuse ja tööstusliku biotehnoloogia valdkondi, aitavad seada selle teema ühiseid teadustöö prioriteete, selgitades välja võimalikud tulevased laiaulatuslikud algatused nagu näidisprojektid kemikaalide tootmiseks biomassist (taimede rakukestad, biokütused, biopolümeerid) ja aitavad tagada kõigi sidusrühmade laialdase osalemise ja kaasamise. Vajadusel rakendatakse meetmeid siseriiklike uurimisprogrammide kooskõlastatuse tugevdamiseks tihedas koostöös ERA-Neti projektide, tehnoloogiaplatvormide ja teiste asjaomaste osalistega, nagu põllumajandussuuringute alaline komitee (SCAR) või mõni tulevane Euroopa struktuuriüksus merendusuuringute koordineerimiseks Vajaduse korral hõlmab tegevus teaduse ja tehnika arengu sotsiaalseid, eetilisi, soolisi, õiguslikke, keskkonnaalaseid, majanduslikke ja üldkultuurilisi aspekte ning võimalikke ohte ja tagajärgi (prognoos). Tegevus - Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine[30] - Teadusuuringute võimaldamine bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva tootmise ja majandamise põhiliste pikaajaliste faktorite alal, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja uudsete bioaktiivsete molekulide ärakasutamist neis bioloogilistes süsteemides. Teadusuuringud hõlmavad „oomika”-tehnoloogiad, nagu genoomika, proteoomika, metaboloomika, ja lähenevaid tehnoloogiad ning nende integreerimist süsteemibioloogia lähenemisviisidesse, samuti elementaarsete töövahendite ja tehnoloogiate väljatöötamist, sealhulgas bioinformaatika ja asjakohased andmebaasid, ning metoodikad liikide määratlemiseks liigirühmades. - Suurem jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime, vähendades samas keskkonnamõju põllumajanduses, metsanduses, kalanduses ja akvakultuuris uute tehnoloogiate, seadmete, järelevalvesüsteemide, uudsete taimede ja tootmissüsteemide väljatöötamisega, nagu ka eri süsteemide (põllumajandus ja metsandus; kalandus ja akvakultuur) interaktsiooni parema tundmaõppimisega kogu ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi baasil. Bioloogiliste maaressursside puhul pannakse erilist rõhku madala ressursivajadusega ja orgaanilistele tootmissüsteemidele, ressursside täiustatud haldamisele ja uudsetele söötadele, ning uudsetele, parema koostisega, parema stressitaluvusega, tõhusama toitainete omastamisega ja parema struktuuriga taimedele (põllukultuurid ja puud). Seda toetatakse uudsete taimede ja toodete bioloogilist ohutust, kaaseksisteerimist ja jälgitavust käsitlevate uuringutega. Taimede tervist parandatakse ökoloogia, kahjuri bioloogia, haiguste ja muude ohtude parema tundmaõppimisega ning haigusepuhangute kontrolli all hoidmise toetamise ja säästvate kahjuritõrjevahendite ja -võtete täiustamisega. Veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside puhul pööratakse rõhku olulistele bioloogilistele funktsioonidele, viljeldavate liikide ohututele ja keskkonnasõbralikele tootmissüsteemidele ja söötadele, samuti kalandusbioloogiale, mitme liigiga püügipiirkondade dünaamikale, püügitegevuse ja mere ökosüsteemi vahelisele koostoimele ning püügilaevade piirkondlikele ja mitmeaastastele haldamissüsteemidele. - Optimeeritud loomakasvatus ja loomade heaolu põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas, kasutades muu hulgas ära geneetikaalaseid teadmisi ja uusi aretusmeetodeid, õppides paremini tundma loomade füsioloogiat ja käitumist ning õppides paremini tundma loomade nakkushaigusi (sh zoonoosid) ja nende vastu võitlemist. Viimase käsitlemiseks töötakse lisaks välja vahendeid järelevalve, ennetamise ja tõrje tarbeks, toetades vaktsiinide ja diagnostika rakenduslikke uuringuid, uurides tuntud ja tärkavate nakkusetekitajate ökoloogiat ning muid ohte, sealhulgas pahatahtlikke tegusid ning erinevate põllumajandussüsteemide ja kliima mõju. Samuti arendatakse teadmiste omandamist loomsete jäätmete ohutuks kõrvaldamiseks ja kõrvalsaaduste paremaks majandamiseks. - Hoolitseda töövahendite eest, mis on poliitiliste otsuste tegijatele ja teistele osalistele vajalikud, et toetada asjaomaste strateegiate, poliitikasuundade ja õigusaktide rakendamist, ning eriti selleks, et toetada Euroopa teadmistepõhise biomajanduse (KBBE) ülesehitamist ning maaelu ja rannikuvööndi arenguga seotud vajadusi. Ühist kalanduspoliitikat toetatakse kohanduva lähenemisviisi arendamisega, mis toetab kogu ökosüsteemi lähenemisviisi mereressursside kasutamiseks. Teadusuuringud hõlmavad sotsiaalmajanduslikke uuringuid, erinevate põllumajandussüsteemide võrdlevaid uuringuid, tõhusat kalavarude majandamist, loomade kasvatamist muuks kui toiduks, vastastikuseid mõjusid metsandusega ja uuringuid elatusvahendite parandamiseks maapiirkondades. - Toidulaualt tallu: toit, tervis ja heaolu - Õppida tundma tarbijate käitumist toiduainetööstuse konkurentsivõimet mõjutava olulise tegurina ja toidu mõju Euroopa kodaniku tervisele ja heaolule. Rõhk on tarbijate arvamustel ja hoiakutel toidu suhtes, ühiskonnas valitsevate suundumuste mõistmisel ning toiduvalikut ja toidu tarbijatele kättesaadavust määravate tegurite väljaselgitamisel. - Toiduvalikuga seotud tegurite ja harjumuste tundmaõppimine olulise kontrollitava tegurina toitumisega seotud haiguste ja tervisehäirete väljakujunemisel ja esinemissageduse vähendamisel. See hõlmab nutrigenoomika ja süsteemibioloogia arendamist ja rakendamist ning toitumise, füsioloogiliste ja psühholoogiliste funktsioonide vastastikuste mõjude uurimist. See võib viia töödeldud toiduainete ümberkujundamiseni ning uudsete toiduainete, dieettoitude ning väärtuslikke toitaineid sisaldavate tervisetoitude väljatöötamiseni. Tähtis võib olla ka traditsiooniliste, kohalike ja hooajaliste toitude uurimine, et tuua välja teatavate toitude mõju tervisele ja töötada välja ühised toitumisjuhised. - Innovatsiooni optimeerimine Euroopa toiduainetööstuses progressiivsete tehnoloogiate, näiteks toidu funktsionaalsust tõstvate töötlemistehnoloogiate põimimise kaudu traditsioonilisse toiduainetootmisse, kõrgtehnoloogiliste ökoloogiliselt efektiivsete töötlemis- ja pakendamisviiside väljatöötamise ja demonstreerimise, intelligentsete juhtimisrakenduste ning kõrvalsaaduste, jäätmete ja energia tõhusama majandamise kaudu. Uute teadusuuringute käigus töötatakse ühtlasi välja säästvaid ja uudseid tehnoloogiaid loomasööda valmistamiseks, sealhulgas sööda ohutuks töötlemiseks, ning sööda kvaliteedikontrolliks. - Euroopa toiduvarude keemilise ja mikrobioloogilise ohutuse tagamine ning kvaliteedi parandamine. Selle hulka kuulub ka mikroobide ökoloogia ja toiduohutuse seoste tundmaõppimine; toiduga varustamise ahelate terviklikkusele suunatud meetodite ja mudelite väljatöötamine; uued tuvastamismeetodid ning tehnoloogiad ja vahendid riskide hindamiseks, juhtimiseks ja nendest teavitamiseks, ning riskide märkamise tõhustamine. - Nii inimeste tervise kui keskkonna kaitsmine läbi keskkonnamõjude mõistmise inimeste/loomade toiduahelale ja selle poolt avaldatud mõju suhtes. Sellega kaasneb toidu saasteainete ja nende mõju uurimine tervisele, täiustatud vahendite ja meetodite väljatöötamine, et hinnata inimeste/loomade toiduahela mõju keskkonnale. Toiduahela kvaliteedi ja terviklikkuse kindlustamine nõuab uusi mudeleid kaubaartiklite analüüsimiseks ja kogu toiduahela majandamiskontseptsioone, sealhulgas tarbijaid käsitlevate aspektide osas. - Bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks - Teadmistebaasi tugevdamiseks ja progressiivsete tehnoloogiate väljatöötamiseks maismaa- ja veeorganismide biomassi tootmiseks energia- ja tööstussfääris kasutamise tarbeks. Selle hulka kuulub taime-, looma- ja mikroobigenoomika ja metaboloomika, et parandada toorainete ja biomassi lähteainete tootlikkust ja koostist nende optimeeritud muundamiseks suure lisandväärtusega toodeteks, kasutades samas uudsete allikatena ära looduslikke või aretatud maismaa- ja veeorganisme. Selle hulka kuulub täiel määral biotoodete viljelustavade elutsükli analüüs, transport, säilitamine ja turuleviimine. Seetõttu käsitletakse tööstuslike biotehnoloogiate rakendamist terves põllukultuuride ahelas, et realiseerida biorafineerimisel põhineva lähenemisviisi kogu potentsiaal, sealhulgas sotsiaalmajanduslikke, põllumajanduslikke ning ökoloogilisi ja tarbijatega seotud aspekte. Seda tugevdatakse taimede ja mikroobide ainevahetuse parema tundmaõppimise ja juhtimisega rakkude ja rakualusel tasandil, suure väärtusega toodete valmistamisel, milles kasutatakse ära bioprotsesse, sealhulgas biokatalüütilisi protsesse, mis parandaksid muundatud produktide saagikust, kvaliteeti ja puhtust. Lisaks sellele kasutatakse või töötatakse välja biotehnoloogiaid uudsete ja täiustatud kvaliteetsete, suure lisandväärtusega ja taastuvate metsatööstustoodete ja protsesside jaoks, et tõsta metsa ja metsatootmise, sealhulgas puidu- ja taastuvate bioenergiavarude jätkusuutlikkust. Lõpuks käsitletakse biotehnoloogia potentsiaali avastada, jälgida, ennetada, menetleda ja kõrvaldada reostust rõhuasetusega jäätmete ja kõrvalsaaduste majandusliku väärtuse maksimaalsel suurendamisel uute bioprotsesside kaudu üksikult või kombineerituna taimesüsteemide ja/või keemiliste katalüsaatoritega. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline koostöö on toidu-, põllumajandus- ja biotehnoloogiaalase teadustegevuse prioriteetne aspekt ning seda soodustakse tugevalt kogu valdkonna piires. Eelkõige toetatakse arengumaadele huvipakkuvaid teadusuuringuid, võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke ja juba käimasolevat tegevust. Võetakse erimeetmeid, et soodustada koostööd prioriteetsete partnerpiirkondade ja -riikidega – eriti nendega, mis on seotud kahe piirkonna vaheliste dialoogide ja kahepoolsete teadus- ja tehnoloogiakokkulepetega, samuti naabruses asuvate riikide ja esilekerkivate majandusriikide ning arengumaadega. Lisaks sellele toimub mitmepoolne koostöö, et käsitleda kas laialdasi rahvusvahelisi jõupingutusi nõudvaid probleeme, näiteks taimede ja mikroorganismide süsteemibioloogia mõõtmeid ja keerukust, või siis ülemaailmseid probleeme ja ELi rahvusvahelisi kohustusi (toidu ja joogivee turvalisus ja ohutus, loomataudide ülemaailmne levik, bioloogilise mitmekesisuse õiglane kasutamine, maailma kalavarude taastamine maksimaalse säästliku saagikuseni aastaks 2015 ning kliimamuutusest tingitud ja sellele avaldatav mõju). Reageerimine esilekerkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele Esilekerkivaid vajadusi puudutav teadustegevus võib käsitleda näiteks uute kontseptsioonide ja tehnoloogiate väljatöötamist, näiteks seoses kriisijuhtimissüsteemide ja toiduahela terviklikkusega. Paindliku lahenduse leidmiseks poliitikast tulenevate ettenägematute vajaduste korral võetakse eriti arvesse vastavat poliitikat Euroopa teadmistepõhise biomajanduse loomiseks. 3. Info- ja sidetehnoloogia Eesmärk Parandada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopal info- ja sidetehnoloogia edasise arenguga kursis olla ja seda kujundada, et ühiskonna ja majanduse nõudmised oleksid täidetud. Tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja tagatakse ülemaailmne liidripositsioon info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja sidetehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja sidetehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa kodanikele, äriühingutele, tööstusele ja riikidele. Sissejuhatus Info- ja sidetehnoloogia mängib kõigi tööstus- ja teenindussektorite innovatsiooni, loovuse ja konkurentsivõime soodustamisel ainulaadset ja tõestatud rolli. Need on olulised põhiliste ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks ja avalike teenuste kaasajastamiseks ning toetavad progressi kõigis teaduse ja tehnoloogia valdkondades. Seepärast peab Euroopa valitsema ja kujundama info- ja sidetehnoloogia edasist arengut ning tagama info- ja sidetehnoloogial põhinevate teenuste ja toodete omaksvõtmise ja kasutamise kodanikele ja ettevõtetele võimalikult suure kasu toomiseks. Need on liidu infoühiskonna poliitika sihid, mis on välja toodud algatuses i2010, olles suunatud konkurentsivõimelisele lähenevale infomajandusele Euroopas ja sellele, et tagada oluline kasv Euroopa investeeringutes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alasesse innovatsiooni ja teadusuuringutesse ning saavutada infoühiskonnale juurdepääsu väga kõrge tase. Uued info- ja sidetehnoloogiad avavad palju uusi võimalusi suurema väärtusega toodetele ja teenustele, neist paljud valdkondades, kus Euroopa asub tööstuse ja tehnoloogia osas juba liidripositsioonil. Partnerlussuhete loomine Euroopa tasandil on optimaalne lähenemisviis info- ja sidetehnoloogiasse tehtavatele investeeringutele. Selliseid jõupingutusi on tarvis rohkem kui kunagi varem, et pidada ülemaailmse konkurentsi ajastul sammu kõrgustesse kerkivate uurimiskuludega ning üha keerukamate ja üksteisest üha enam sõltuvate tehnoloogiatega. Info- ja sidetehnoloogia teema seab prioriteediks tehnoloogia põhiliste tugisammaste ümber koondunud strateegilised teadusuuringud, tagab tehnoloogiate läbiva integreerimise ning annab teadmisi ja vahendeid mitmesuguste uuenduslike info- ja sidetehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks. Tegevus tugevdab tööstuslikke ja tehnoloogilisi edusamme info- ja sidetehnoloogia sektoris ning parandab tähtsate, info- ja sidetehnoloogiast tugevalt sõltuvate sektorite konkurentsivõimet – seda nii uuenduslike väärtuslike info- ja sidetehnoloogial põhinevate toodete ja teenuste kaudu kui ka tänu organisatsiooniliste protsesside täiustamisele ühtmoodi nii äriettevõtetes kui valitsusasutustes. See teema toetab ka teisi Euroopa Liidu poliitikasuundi, mobiliseerides info- ja sidetehnoloogia, et täita riiklike ja ühiskondlike nõudmisi. Tegevus hõlmab koostööd ja võrkude loomist, toetab ühiseid tehnoloogiaalgatusi – sealhulgas nanoelektroonikatehnoloogia ja sardsüsteemide valdkondi käsitlevate teadusuuringute valitud aspekte – ja riiklike programmide kooskõlastusalgatusi – sealhulgas algatuse “ Ambient Assisted Living ” vallas. Tegevusprioriteetide hulka kuuluvad teemad, mis tuginevad muude allikate seas Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööle. Temaatilist sünergiat arendatakse ka teiste eriprogrammide alla kuuluvate vastavate tegevustega. Oluline on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja teiste väiksemate üksuste aktiivne osalemine tegevuses, kui arvestada nende rolli innovatsiooni edendamisel. Nad mängivad elutähtsat rolli uute info- ja sidetehnoloogia visioonide ja rakenduste väljatöötamisel ja arendamisel ning nende teisendamisel ärieelisteks. Tegevus - Info- ja sidetehnoloogia alused: - Nanoelektroonika, fotoonika ja integreeritud mikro-/nanosüsteemid: protsessi-, seadme- ja konstruktsioonitehnoloogiad komponentide, kiibisüsteemide ( systems-on-a-chip ), paketisüsteemide ( systems-in-a-package ) ja integreeritud süsteemide suuruse, tiheduse, sooritusnäitajate, energiatõhususe, tootmise ja majandusliku tasuvuse parandamiseks; elementaarsed footonkomponendid mitmesugusteks rakendusteks; suure jõudlusega/tihedusega andmesalvestussüsteemid; väga suure pindalaga / sügavalt integreeritud ekraanilahendused; tajumis-, aktiveerimis-, nägemis- ja ülesvõtteseadmed; ülisäästlikud energiasüsteemid, alternatiivsed energiaallikad või -salvestus, heterogeensete tehnoloogiate/süsteemide integreerimine, mitmefunktsioonilised integreeritud mikro-nano-bio-infosüsteemid, mastaapelektroonika ( large-area electronics ); integratsioon mitmesugustesse materjalidesse/objektidesse; liidestamine elusorganismidega, molekulide või aatomite (ise-)koondumine stabiilseteks struktuurideks. - Asukohast sõltumatud ja piiramatu võimsusega sidevõrgud : majanduslikult tasuvad mobiili- ja lairibavõrkude tehnoloogiad ja süsteemid, mis sisaldavad maismaa- ja satelliitvõrke; erinevate personaalvõrgust piirkondlikku ja ülemaailmsesse võrku ulatuvate paiksete, mobiil-, traadita- ja ringhäälinguvõrkude lähendamine; traadiga ja traadita sideteenuste ja -rakenduste koostalitlusvõime, võrgustatud ressursside haldamine, teenuste ümberkonfigureeritavus; sihtotstarbeliste intelligentsete multimeediaseadmete, andurite ja mikrokiipide komplekssed võrgud. - Manussüsteemid, andmetöötlus ja kontroll : võimsamad, turvalisemad, hajutatumad, usaldusväärsemad ja tõhusamad riist- ja tarkvarasüsteemid, mis suudavad oma ümbrust tajuda, valitseda ja sellega kohaneda, tagades samas ressursside optimaalse kasutamise; keerukaid struktuure valitsevad meetodid ja vahendid süsteemide modelleerimiseks, konstrueerimiseks ja projekteerimiseks; avatud komponeeritavad struktuurid ja korrapäratud ( scale-free ) platvormid, vahetarkvarasüsteemid ja hajusad operatsioonisüsteemid, mis võimaldavad luua tõeliselt sujuvaid koostöö- ja tehisintellektikeskkondi tajumis-, aktiveerimis-, andmetöötlus-, infoedastus-, talletus- ja teenusepakkumislahenduste tarbeks; andmetöötlusarhitektuurid, mis hõlmavad heterogeenseid, võrgustatud ja ümberkonfigureeritavaid komponente, sealhulgas kompilatsioon, programmeerimine ja käitusaegne toetus; suuremõõduliste, hajutatud ja ebakindlate süsteemide juhtimine. - Tarkvara, võrgud, turvalisus ja töökindlus : tehnoloogiad, vahendid ja meetodid dünaamilise ja usaldusväärse tarkvara, arhitektuuri ja vahetarkvarasüsteemide jaoks, mis toetavad teadmistemahukaid teenuseid, sealhulgas nende osutamist kommunaalteenustena; teenustele orienteeritud, koostalitlusvõimelised ja korrapäratud ( scale-free ) infrastruktuurid, ressursside võrkjas virtualiseerimine, võrgukesksed operatsioonisüsteemid; avatud platvormid ja koostööl põhinevad lähenemisviisid tarkvara, teenuste ja süsteemide väljatöötamiseks; kompositsioonivahendid; komplekssete süsteemide uute käitumismudelite valitsemine; suuremõõduliste, hajutatud ja katkendlikult ühendatud süsteemide ja teenuste töökindluse ja vastupidavuse tõstmine; kindlad ja usaldusväärsed süsteemid ja teenused, sealhulgas privaatsuskaitset arvestava juurdepääsu kontroll ja autentimine, dünaamiline turbe- ja usalduspoliitika, usaldusväärsed ja usaldatavad metamudelid. - Teadmised, kognitiivsed ja õpitavad süsteemid : meetodid ja võtted teadmiste omandamiseks ja tõlgendamiseks, väljendamiseks ja isikustamiseks, navigeerimiseks ja väljaotsimiseks, jagamiseks ja edasiandmiseks, inimestele ja masinatele mõeldud infosisu semantiliste seoste äratundmine; tehissüsteemid, mis tajuvad, tõlgendavad ja hindavad teavet ning suudavad teha koostööd, toimida autonoomselt ja õppida; teooriad ja eksperimendid, mis lähevad kaugemale järkjärgulistest edusammudest, kasutades ära loomuliku taju, eelkõige õppimise ja mälu olemuse tundmist, samuti inimeste õppimissüsteemide edasiarendamise otstarbel. - Simulatsioon, visualiseerimine, interaktsioon ja virtuaalsusega põimunud tegelikkus : vahendid modelleerimiseks, simuleerimiseks, visualiseerimiseks, interaktsiooniks, virtuaalseks, laiendatud ja virtuaalsusega põimunud tegelikkuseks ning nende kaasamiseks läbivatesse keskkondadesse; toodete, teenuste ja digitaalse audiovisuaalse meedia uuendusliku ülesehituse ja loovuse teenistuses olevad vahendid; loomulikumad, intuitiivsemad ja kergemini kasutatavad liidesed ja uued moodused interaktsiooniks tehnoloogia, masinate, seadmete ja muude tehistoodetega; mitmekeelsed ja automaatsed masintõlkesüsteemid. Kogu info- ja sidetehnoloogia teema ulatuses nähakse ette info- ja sidetehnoloogia uued väljavaated, mis põhinevad teistel teadus- ja tehnoloogiaharudel (füüsika, materjaliteadus, biotehnoloogia, bioteadused, kognitiiv- ja sotsiaalteadused jne). Nendega kaasneb läbimurdeid, mis viivad info- ja sidetehnoloogia valdkonna uuenemiseni ja täiesti uute tööstus- ja teenindussektorite loomiseni. Need ulatuvad info- ja sidetehnoloogiliste seadmete miniaturiseerimisest elusorganismidega ühilduvate mõõtmeteni, toimides koos nendega (näiteks sünteetilistel biomolekulaarsetel struktuuridel põhinevad uudsed info- ja sidetehnoloogilised komponendid ja andmetöötlussüsteemid), reaalsest maailmast inspireeritud uute andmetöötlus- ja sidealadeni, looduslikest süsteemist inspireeritud täielikult keskkonnasäästlike info- ja sidetehnoloogiliste seadmeteni ning elava looduse modelleerimise ja simuleerimiseni (näiteks inimfüsioloogia simuleerimine läbi mitme bioloogilise tasandi). - Tehnoloogiate integreerimine : - Personaalne keskkond : multimodaalsete liideste, tajumistehnikate ja mikrosüsteemide integreerimine, personaalsed side- ja arvutiseadmed, isiklikesse aksessuaaridesse integreeritud info- ja sidetehnoloogia süsteemid, kantavad süsteemid ja implantaadid ning nende ühendamine teenuste ja ressurssidega, pannes rõhku isiku kohaloleku ja identiteedi kõigi aspektide integreerimisele. - Kodukeskkond: side, seire, kontroll ja abi kodus, ehitistes ja avalikes kohtades; kõigi seadmete sujuv koostalitlusvõime ja kasutamine, võttes arvesse majanduslikku tasuvust, soodsat hinda ja kasutatavust; uued teenused ja uued interaktiivse digitaalse infosisu ja digitaalteenuste vormid; teabe kättesaadavus ja teadmiste haldamine. - Robotsüsteemid : paindlikud ja töökindlad robotsüsteemid, mis töötavad inim- ja struktureerimata keskkonnas ja teevad koostööd inimestega; võrgustatud ja koostöövalmis robotid; miniatuursed robotid; integreeritud robotsüsteemide moodulkonstruktsioon ja modelleerimine. - Intelligentsed infrastruktuurid : info- ja sidetehnoloogia vahendid, millega muudetakse igapäevaelus olulised infrastruktuurid tõhusamaks, lihtsamini kohandatavaks ja hooldatavaks, vastupidavamaks nii kasutuse kui ka rikete seisukohalt; andmete integratsiooni vahendid; info- ja sidetehnoloogia riskide süsteemseks hindamiseks, varajaseks hoiatamiseks ja automatiseeritud hoiatuste puhul. - Rakendustealane teadustegevus: - Ühiskondlike küsimuste lahendamisel kasutatav info- ja sidetehnoloogia : tagada, et kõik Euroopa kodanikud saavad maksimaalset kasu info- ja sidetehnoloogia toodetest ja -teenustest, parandada avalikku huvi pakkuvate teenuste kaasahaaratust, sujuvat kättesaadavust ja interaktiivsust ning tugevdada avaliku sektori teenuste uuenduslikku rolli, parandades nende tõhusust ja tulemuslikkust. - tervishoiu heaks : märkamatuks jäävad isiklikud süsteemid, mis võimaldavad kodanikel tagada oma heaolu, näiteks kantavad või implanteeritavad jälgimisseadmed ja autonoomsed süsteemid tervisliku seisundi toetamiseks; uued tehnikad, näiteks molekulaarsed ülesvõtted paremaks ennetamiseks ja ravimite individualiseerimiseks; uute tervisealaste teadmiste kogumine ja rakendamine kliinilises praktikas; organite funktsioonide modelleerimine ja simuleerimine; mikro- ja nano-robotseadmed minimaalselt invasiivseteks kirurgilisteks ja raviprotseduurideks. - valitsuste heaks : info- ja sidetehnoloogia kasutamine avalikus halduses rakendatavas valdkondadevahelises lähenemisviisis koos organisatsiooniliste muudatustega ja uute oskustega, et pakkuda kõigile uuenduslikke, kodanikukeskseid teenuseid; täiustatud info- ja sidetehnoloogial põhinevad teadusuuringud ja lahendused demokraatlike ja osalusprotsesside, avaliku sektori teenuste osutamise ja selle kvaliteedi ning haldusasutuste ja valituste vahelise koostoimimise parandamiseks ning seadusandlike ja poliitika arendamise protsesside toetamiseks kõigis demokraatia faasides. - hõlvamiseks : toetada üksikisikuid ja nende kogukondi ning parandada kõigi kodanike võrdset osalemist infoühiskonnas, takistades samas digitaalsete lõhede tekkimist puude, väheste oskuste, vaesuse, geograafilise isolatsiooni, kultuuri, soo või vanuse tõttu, toetades seepärast tugitehnoloogiat, edendades sõltumatut eluviisi, suurendades e-oskusi ning töötades välja universaaldisainiga tooteid ja teenuseid. - mobiilsuse jaoks : sõidukitele mõeldud integreeritud info- ja sidetehnoloogial põhinevad ohutussüsteemid, mis põhinevad avatud, turvalistel ja töökindlatel arhitektuurlahendustel ja liidestel; koostalitlusvõimelised koostöösüsteemid transpordi tõhususe ja ohutuse tagamiseks, mis põhinevad sõidukite omavahel ja transpordi infrastruktuuriga toimuval teabevahetusel ning kätkevad endas täpseid ja vastupidavaid asukohamääramistehnoloogiaid; personaliseeritud, asukohateadlikud info liikumisega seotud ja multimodaalsed teenused, sealhulgas intelligentsed teenustelahendused turismi tarbeks. - keskkonna ja jätkusuutliku arengu toetuseks : riski ja hädaolukordade juhtimine; intelligentsed andurivõrgud, et parandada ohtude prognoosimist ja loodusvarade majandamist, sealhulgas süsteemid saasteainete vähendamiseks; energiatõhususe suurendamine; inimeste reaktsiooni juhtimine keskkonnastressidele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine; hoiatussüsteemid ning õigeaegne ja usaldusväärne teabevahetus avaliku julgeoleku küsimustes; tugitehnoloogiad ja tugisüsteemid tegutsemiseks karmides, ohtlikes või riskantsetes tingimustes; ökoloogiliselt tõhus ja säästev info- ja sidetehnoloogia tootmine: täiustatud andmed ja teabe haldamine keskkonna seireks ja riski hindamiseks, toetades INSPIRE, GMES ja GEOSS projekte. - Info- ja sidetehnoloogia infosisu loovuse ja isikliku arengu jaoks : - interaktiivse, mittelineaarse ja isekohanduva infosisu uudsed vormid; loovus ja rikkam kasutajakogemus; infosisu kohandamine ja edastamine eri meediavahendites; täisdigitaalse infosisu tootmise ja haldamise kombineerimine uute semantiliste tehnoloogiatega; infosisu kasutajale orienteeritud kasutamine, kättesaadavus ja loomine. - tehnoloogiliselt täiustatud õpisüsteemid , -vahendid ja -teenused, mis on kohandatud eri kontekstide tarbeks; inimeste õppimisega seotud küsimused, kui protsess toimub info- ja sidetehnoloogia vahendusel; inimeste aktiivseks õppijaks saamise võimaluste parandamine. - intelligentsed teenused juurdepääsu võimaldamiseks kultuuripärandile digitaalsel kujul; ühiskonnale mõeldud vahendid uue kultuurimälu loomiseks elava pärandi alusel; meetodid ja vahendid digitaalse infosisu säilitamiseks; digitaalobjektide muutmine kasutavaks tulevastele kasutajatele, säilitades samas nende algse loomuse ja kasutuskonteksti autentsuse ja terviklikkuse. - Äriühinguid ja tööstust toetav info- ja sidetehnoloogia : - dünaamilised võrgule orienteeritud ettevõtlus süsteemid toodete ja teenuste loomiseks ning tarbijani viimiseks; intelligentsete kaubaartiklite detsentraliseeritud juhtimine ja haldus; digitaalsed majandustegevusega seotud ökosüsteemid, eelkõige tarkvaralahendused, mis on kohandatavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele; koostööteenused hajutatud töö kohtade jaoks; paremad osalemisvõimalused rühmatöös, rühma haldamine ja ühiskasutuse tugi. - tootmine : võrgustatud intelligentsed juhtimisssüsteemid ülitäpseks tootmiseks ja ressursside säästvaks kasutamiseks; traadita automaatika ja logistika tootmisrajatiste kiireks ümberkonfigureerimiseks; integreeritud keskkonnad modelleerimiseks, simuleerimiseks, esitlemiseks ja virtuaalseks tootmiseks; tootmistehnoloogiad miniatuursete info- ja sidetehnoloogia süsteemide ja igat liiki materjalide ja objektidega läbipõimunud süsteemide tarbeks. - Info- ja sidetehnoloogia usalduse ja kindluse edendamiseks : - vahendid, mis toetavad info- ja sidetehnoloogia ja selle rakenduste usaldusväärsust ja kindlust; mitmekordsed ja üksteisega seotud süsteemid kasutaja tuvastamiseks; autentimine ja autentimistehnikad; uutest tehnoloogilistest edusammudest tingitud privaatsusvajadusi rahuldavad süsteemid; õiguste ja varade haldamine; vahendid kaitseks küberohtude eest. Rahvusvaheline koostöö Info- ja sidetehnoloogia teema vallas soodustatakse rahvusvahelist koostööd, mis käsitleks ühist huvi pakkuvaid küsimusi, mis on suunatud strateegiliste partneritega palju vastastikust kasu toovatele koostalitlusvõimelistele lahendustele, et aidata kaasa infoühiskonna levikule esilekerkivates majanduskeskkondades ja arengumaades. Määratakse kindlaks erimeetmed riikide või piirkondade osas, millega seoses Euroopal on tarvis keskenduda koostööle, kusjuures eriline rõhk on koostööl esilekerkivate majandusriikide ja arengumaade ning naabermaadega. Toetus tehakse ühiselt teemaga 1 „Tervishoid” kättesaadavaks rahvusvahelisele teadusprogrammile Human Frontier Science Programme (HFSP), et edendada valdkondadevahelisi uuringuid ja uudseid koostööalgatusi eri valdkondade teadlaste vahel ning anda G8 riikide hulka mittekuuluvatele liikmesriikidele võimalus programmist täiel määral kasu saada. Selle teema tegevusalad toetavad arukate tootmissüsteemide (IMS) kava, mis võimaldab liikmesriikide piirkondadevahelist koostööd teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse vallas.[31] Reageerimine esilekerkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele Uutele ja esilekerkivatele tehnoloogiatele pühendatud tegevus meelitab ligi ja soodustab tipptasemel valdkondadeüleseid uuringuid esilekerkivates info- ja sidetehnoloogiaga seotud uurimisvaldkondades. Rõhuasetused on järgmised: uute miniatuurseks muutmise ja andmetöötlemisvõimaluste uurimine, sealhulgas näiteks kvantefekti ärakasutamine; võrguarvuti- ja sidesüsteemide komplekssuse rakendamine; arukate süsteemide uute kontseptsioonide uurimine ja nendega eksperimenteerimine uute personaliseeritud toodete ja teenuste loomiseks. Teadusuuringud, mille eesmärgiks on õppida paremini tundma suundumusi ja mõju , mida info- ja sidetehnoloogia avaldab ühiskonnale ja majandusele, võivad käsitleda näiteks info- ja sidetehnoloogia mõju tootlikkusele, tööhõivele, oskustele ja palkadele; info- ja sidetehnoloogiat innovatsiooni liikumapaneva jõuna avalike ja ettevõtlusteenuste vallas; info- ja sidetehnoloogia laiemat ja kiiremat uuendamist ja kasutamist takistavaid tõkkeid; uusi ettevõtlusmudeleid ja rakendusviise; info- ja sidetehnoloogial põhinevate lahenduste kasutatavust, praktilisust ja vastuvõetavust; info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuride privaatsust, turvalisust ja usaldusväärsust; info- ja sidetehnoloogia arengu eetilisi küsimusi; seoseid info- ja sidetehnoloogiaga seotud õiguslike, reguleerivate ja halduslike raamistikega; info- ja sidetehnoloogiast ELi poliitikale tuleneva mõju ja toetuse analüüsimist. 4. Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad Eesmärk Parandada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja tagada selle ümberkujundamine ressursimahukast teadmistepõhiseks, luues läbimurdelisi teadmisi uute rakenduste jaoks eri tehnoloogiate ja teadusharude piirialal. Lähenemisviis Euroopa tööstus vajab oma konkurentsivõime suurendamiseks radikaalseid uuendusi. Ta peab koondama oma võimalused suure lisandväärtusega toodetele ja tehnoloogiatele, et täita tarbijate nõudmisi ning keskkonnaalaseid, tervishoiualaseid ja muid ühiskondlikke ootusi. Teadusuuringud on olulised nende võistlevate väljakutsetega toimetulekuks. Selle teema põhielemendid on nanotehnoloogia, materjaliteaduste ja uute tootmismeetodite tõhus integreerimine, et saavutada ja viia maksimumini mõjud tööstuse ümberkujundamiseks, ning samas säästva tootmise ja tarbimise toetamine. See teema toetab kogu tööstustegevust koostoimes teiste teemadega. Rakendusi toetatakse kõigis sektorites ja valdkondades ning see hõlmab materjaliteadusi, kõrgtehnoloogilist tootmist ja tootmistehnoloogiaid, nanobiotehnoloogiat ja nanoelektroonikat. Keskmise tähtajaga lähenemisviis on keskendumine rakendusjuhitavaid teaduslikke ja tehnoloogilisi koostoimeid kasutavatest eri teadusharudest saadud teadmiste ja oskuste lähenemisele. Pikemas perspektiivis on selle teema eesmärk saada kasu nanoteaduste ja nanotehnoloogiate tohututest väljavaadetest tõelise teadmispõhise tööstuse ja majanduse loomiseks. Mõlemal juhul on hädavajalik tagada tulemuste tõhusa levitamise ja kasutamise teel saadud teadmiste kasutuselevõtt. Tööstuslike vajaduste rahuldamise ja vastastikuse täiendavuse toetamine algatuste ja rahastatud projektidega tagatakse eelkõige Euroopa tehnoloogiaplatvormide kaudu (näiteks säästva keemiatööstuse võimalikes valdkondades, uues tootmises, tööstusohutuses, nanomeditsiinis, terasetööstuse, metsandussektoris jne) ning ühiste tehnoloogiaalgatuste toetamise kaudu. See teema on eriti asjakohane VKEdele nende vajaduste ja rolli tõttu tehnoloogiate arendamisel ja kasutamisel. Need asjakohased valdkonnad hõlmavad nano-instrumente, -vahendeid ja –seadmeid (suure kasvuga kõrgtehnoloogiliste VKEde kontsentratsiooni tõttu selles sektoris); tehnilisi tekstiilimaterjale (iseloomulik traditsioonilisele sektorile, mis on läbimas kiiret ümberkujundamisprotsessi, mis mõjutab paljusid VKEsid); kosmosesüsteeme; mehaanikatööstust (näiteks tööpingid, milles Euroopa VKEd on maailmas juhtpositsioonil) ning muid sektoreid, kuhu kuuluvad paljud VKEd, kes saavad kasu uute ärimudelite, materjalide ja toodete kasutuselevõtust. ERA-NET ja ERA-NET+ süsteemide kaudu võetakse konkreetseid meetmeid siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil läbiviidavate programmide ja ühistegevuse koordineerimiseks, et soodustada teadusuuringute programmide lähenemist ning tugevdada kriitilist massi ja koostoimet Euroopa tehnoloogiaplatvormides. Tööstusuuringud saavad kasu ka tegevuse koordineerimisest sellistes valdkondades nagu metroloogia, toksikoloogia, standardid ja nomenklatuur. Tegevus - Nanoteadused ja nanotehnoloogiad Eesmärk on luua eelnevalt määratletud omaduste ja käitumisega materjale ja süsteeme, tuginedes täiustatud teadmistele ja kogemustele ainest nanomastaabis. See viib suure lisandväärtusega konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste uue põlvkonnani, millel on suurepärased omadused paljudes rakendustes, viies miinimumini võimalik kahjulik mõju keskkonnale ja tervisele. Edendatakse teoreetilist ja eksperimentaalset lähenemisviisi ühendavat interdistsiplinaarsust. Kesksel kohal on uued teadmised vastastikuste mõjude kohta, mida avaldavad aatomid, molekulid ja nende kogumid nii looduslike kui tehisvormidega. Teadusuuringud on suunatud ka asjakohastele instrumentidele, vahenditele, katseliinidele ja tegevuste tutvustamisele, mida on vaja väga uudseteks lähenemisviisideks nanotehnoloogiapõhisele valmistamisele kõige paljulubavamates tööstussektorites. Lisaks sellele keskendutakse tegevuses seotud väljakutsetele ning ühiskondlikule taustale ja nanotehnoloogia aktsepteeritavusele. See hõlmab riski hindamise kõigi aspektide uurimist (näiteks nanotoksikoloogiat ja ökotoksikoloogiat) ning ohutust, nomenklatuuri, metroloogiat ja standardeid, mis muutuvad üha olulisemaks, et sillutada teed tööstuslikele rakendustele. Samuti võetakse konkreetsed meetmed, et luua spetsiaalsed teadmiste ja ekspertide keskused ning teabekeskus, et rakendada komisjoni integreeritud ja vastutustundlik lähenemisviis nanotehnoloogiale, nagu vastavas tegevuskavas[32] on kirjeldatud. - Materjalid Uued kõrgtehnoloogilised materjalid, mis sisaldavad rohkem teadmisi ning millel on uus funktsionaalsus ja täiustatud omadused, on üha olulisemad tööstuse konkurentsivõimele ja säästvale arengule. Tootva tööstuse uute mudelite kohaselt on esimeseks sammuks toodete ja nende omaduste väärtuse suurendamisel pigem materjalid ise kui tootmisetapid. Teadusuuringutes keskendutakse teadmispõhiste täiustatud omadustega uute materjalide väljatöötamisele. See nõuab nende oluliste omaduste, töötlemise ja tootmise arukat juhtimist ning arvestamist võimalike mõjudega tervisele ja keskkonnale kogu nende elutsükli jooksul. Rõhk asetatakse uutele kõrgtehnoloogilistele materjalidele, mis saadakse nanotehnoloogiate ning biotehnoloogiate ja/või „loodusest õppimise”, eriti paremate omadustega nanomaterjalide, biomaterjalide ja hübriidmaterjalide potentsiaali kasutades. Soodustatakse valdkondadevahelist lähenemisviisi, hõlmates keemiat, füüsikat ja üha rohkem ka bioloogiateadusi. Materjalide iseloomustus, ehitus ja simulatsioon on samuti hädavajalikud, et paremini mõista materjalide nähtusi, eriti struktuuri ja omaduste suhteid eri tasanditel; täiustada materjalide hindamist ja usaldusväärsust ning laiendada virtuaalsete materjalide mõistet materjalide ehituse suhtes. Uute mõistete ja protsesside arendamiseks, näiteks katalüüsis, ning protsesside intensiivistamiseks ja optimeerimiseks toetatakse integratsiooni nano-, molekulaar- ja makrotasandil. - Uued tootmistehnoloogiad ELi tööstuse ümberkujundamiseks ressursimahukast tööstuskeskkonnast teadmispõhiseks on vaja valmistamisele uut lähenemisviisi, mis oleneb täiesti uute hoiakute võtmisest uute teadmiste jätkuva omandamise, levitamise, kaitsmise, rahastamise ja kasutamise suhtes, sealhulgas säästlike tootmis- ja tarbimisviiside suhtes. Sellega kaasneb õigete tingimuste loomine pidevaks uuendamiseks (tööstustegevuses ja tootmissüsteemides, sealhulgas ehituses, seadmetes ja teenustes) ning üldise „tootmisvara” (tehnoloogiate, organisatsiooni ja tootmisrajatiste) arendamiseks ning järgides ühtlasi ohutus- ja keskkonnanõudeid. Teadusuuringutes keskendutakse mitmele harule: toote ja protsessi elutsükli kõiki aspekte hõlmavate uute tööstusmudelite ja strateegiate arendamisele ja valideerimisele; kohanduvatele tootmissüsteemidele, mis ületavad olemasolevaid protsesside piiranguid ning võimaldavad uusi tootmis- ja töötlusmeetodeid; võrgustatud tootmisele, et arendada vahendeid ja meetodeid ühestoimivate ja lisandväärtusega globaalsete operatsioonide jaoks; vahenditele uute tehnoloogiate edastamiseks ja integreerimiseks tootmisprotsesside kavandamisse ja kasutamisse ning nano-, bio-, info- ja kognitiivtehnoloogiate lähenemise kasutamisele, et arendada uute toodete ja inseneriteaduse mõistete ning uute tööstusharude võimalust. - Tehnoloogiate integreerimine tööstuslike rakenduste jaoks Teadusuuringute eespool osutatud kolme valdkonna teadmiste ja tehnoloogiate integreerimine on hädavajalik, et kiirendada Euroopa, tööstuse ja majanduse ümberkujundamist, kohandades ühtlasi ohutut, sotsiaalselt vastutustundlikku ja säästvat lähenemisviisi. Teadusuuringutes keskendutakse uutele rakendustele ja uudsetele, astmelistele lahendustele, mis vastavad põhilistele väljakutsetele ning rahuldavad eri Euroopa tehnoloogiaplatvormides kindlaksmääratud TTA vajadusi. Uute teadmiste ja nano-, materjali- ja tootmistehnoloogiate integreerimist toetatakse valdkondlikes ja valdkonnaülestes rakendustes, nagu tervishoid, ehitus, kosmosetööstus, transport, energia, keemiatööstus, keskkond, tekstiili- ja rõivatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, masinatööstus, samuti tööstusohutus üldises tähenduses. Rahvusvaheline koostöö Tööstusuuringute üha rahvusvahelisem ulatus nõuab hästi koordineeritud lähenemisviisi koostööle kolmandate riikidega. Seepärast on rahvusvaheline koostöö oluline kogu teema ulatuses. Konkreetsed meetmed võivad sisaldada tegevust tööstusriikidega ning riikidega, kes on allkirjastanud teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu kõnealuse teema valdkondades; konkreetseid algatusi seoses esilekerkivate majandussüsteemide ja arengumaadega, et kindlustada nende juurdepääsu teadmistele; dialoogi suurriikidega tegevusjuhendi suhtes nanotehnoloogia vastutustundlikuks, ohutuks ja säästvaks arenguks; ja arukate tootmissüsteemide (IMS) kava, mis võimaldab TTA-alast koostööd oma liikmespiirkondade vahel.[33] Soodustatakse algatusi teadusuuringute andmete kooskõlastamiseks ja vahetamiseks (näiteks nanotehnoloogia keskkonna- ja tervishoiualastes ohutusküsimustes), sillutades teed reguleerimisvajaduste ühtseks mõistmiseks poliitika eest vastutavate isikute poolt kogu maailmas. Reageerimine esilekerkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele Tekkivaid vajadusi uuritakse märkimisväärselt, et arendada ja konsolideerida Euroopa võimekus konkreetsete esilekerkivate ja valdkondadevaheliste teadusuuringute raames, millel on suur tulevikupotentsiaal. Kõiki ettenägematuid poliitikast tulenevaid vajadusi käsitletakse paindlikult ning need võivad olla seotud näiteks standardimisega, et toetada ohutut ümberkujundamist teadmispõhiseks tööstuseks, või nanotehnoloogiate võimalike keskkonna- ja tervishoiumõjudega. 5. Energeetika Eesmärk Praeguse fossiilkütusel põhineva energiasüsteemi ümberkujundamine säästvamaks süsteemiks, mis põhineb erinevatel energiaallikatel ja -kandjatel koos tõhusama energiakasutusega, et lahendada varustuskindluse ja kliimamuutustega seotud pakilisi ülesandeid, suurendades samas Euroopa energiatööstuse konkurentsivõimet. Lähenemisviis Käesoleva hetke väljavaated näitavad, et ELis ja veelgi rohkem ülejäänud maailmas liigub enamik olulistest energiaindikaatoritest (näiteks energiatarbimine, sõltuvus fossiilkütustest, sõltuvus impordist, CO2 heide ja energiahinnad) vales suunas. Energeetikaalased teadusuuringud hõlbustavad nende suundumuste ümberpööramist, andes tõuke olemasolevate tehnoloogiate ja energiaallikate tõhususe, taskukohasuse, aktsepteeritavuse ja kindluse suurendamiseks, seades samaaegselt eesmärgiks pikema tähtajaga paradigmamuutuse Euroopa energiatootmise ja -tarbimise viisis. Seega toetavad energeetikaalased teadusuuringud otseselt ELi poliitika edu ning eelkõige praeguste ja tulevaste ELi energeetika ja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide saavutamist. Järgides ulatusliku tehnoloogia lähenemisviisi vastavalt rohelise raamatu „Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia”[34] järeldustele, keskenduvad teadusuuringud majanduslikult tasuvate tehnoloogiate arendamisele säästvama energiamajanduse jaoks Euroopas (ja kogu maailmas) ning võimaldavad Euroopa tööstusel kogu maailmas edukalt konkureerida. Tegevus on suunatud kõigile tähtaegadele ning hõlmab kogu ahelat alus- ja rakendusuuringutest ning tehnoloogiaarendusest ulatusliku tehnoloogia tutvustamiseni (“ lighthouse projects ” – „majakaprojektid”) ning selle alustoeks on valdkondadevahelised ja sotsiaalmajanduslikud teadusuuringud, et valideerida teadusuuringute tulemused ning luua ratsionaalne alus poliitilistele otsustele ja tururaamistiku arengule. Võimaluse korral võetakse vastu integreeritud lähenemisviis, aidates kaasa vajalikule tagasisidele ja koostööle eri asjaomaste sidusrühmade vahel. Soodustatakse integreeritud meetmeid, mis käsitlevad või kasutavad ära erinevate teadusuuringute valdkondade vahelist koostoimet. Euroopa energeetikasektori konkurentsivõime tugevdamine tihedas ülemaailmses konkurentsis on selle teema oluline eesmärk, mis võimaldab Euroopa tööstusel saavutada ja säilitada maailmas juhtpositsiooni põhilistes energeetikatehnoloogiates. Energeetikasektori „keskseks jõuks” on eelkõige VKEd, kes etendavad elulist rolli energiaahelas ning on võtmetähtsusega uuenduste edendamisel. Nende suur osalus teadus- ja tutvustustegevuses on hädavajalik ning seda soodustatakse aktiivselt. Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames koostatud strateegilised teadusuuringute kavad ja kasutuselevõtustrateegiad on oluline panus teema teadusuuringute prioriteetidele. Sellised platvormid põhinevad vesiniku- ja kütuseelementidel ning fotogalvaanikal ning seda mõistet laiendatakse muudele valdkondadele, nagu biokütused, saastevaba energia tootmine ja tuleviku elektrivõrgud. Vesiniku- ja kütuseelementide Euroopa tehnoloogiaplatvorm loob aluse ühisele tehnoloogiaalgatusele ning muudes valdkondades oleks võimalik ette näha sarnaseid algatusi, nagu saastevaba energia tootmine ja taastuvad energiaallikad. Kui see on asjakohane, nähakse ette meetmed siseriiklike programmide koordineerimise edendamiseks. Teadusuuringute tulemuste levimise ja kasutamise soodustamiseks toetatakse kõigis valdkondades teadmiste levitamist ja tulemuste edasiandmist, sealhulgas poliitikakujundajatele. See täiendab programmi „Arukas energeetika – Euroopa“ meetmeid, mis on konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi osa, et toetada uuendusi ja kõrvaldada tutvustatud energeetikatehnoloogiate laialdase turuleviimise tehnoloogiavälised takistused. Tegevus - Vesiniku- ja kütuseelemendid Euroopa vesiniku- ja kütuseelementide platvormi raames koostatud integreeritud teadusuuringute ja kasutuselevõtu strateegia paneb aluse transpordi-, statsionaarsete ja portatiivsete rakenduste strateegilisele integreeritud programmile, mille eesmärk on rajada tugev tehnoloogiline vundament konkurentsivõimelise ELi kütuse- ja vesinikuelemente tarniva ja seadmeid tootva tööstuse ehitamiseks. Programm hõlmab: alus- ja rakendusuurimist ning tehnoloogiaarendust; ulatuslikke tutvustusprojekte („majakaprojektid”) teadusuuringute tulemuste valideerimiseks ja tagasiside andmiseks edasiste teadusuuringute jaoks; valdkondadevahelist ja sotsiaalmajanduslikku teadustegevust eeskujulike üleminekustrateegiate toetamiseks ning ratsionaalse aluse loomiseks poliitilistele otsustele ja tururaamistiku arengule. Programmi tööstuslikud rakendusuuringud, tutvustamine ja valdkondadevahelised meetmed rakendatakse eelistatavalt ühise tehnoloogiaalgatuse kaudu. Seda strateegiliselt juhitavat sihiteadlikku tegevust täiendatakse ja koordineeritakse vahetult esialgsemate koostöös läbiviidavate teadusuuringutega, mille eesmärk on saavutada läbimurre kriitilistes materjalides, protsessides ja esilekerkivates tehnoloogiates. - Taastuva elektrienergia tootmine Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks ettenähtud integreeritud tehnoloogiate arendamine ja tutvustamine vastavalt erinevatele piirkondlikele tingimustele, et luua vahendid taastuva elektrienergia tootmise osakaalu oluliseks suurendamiseks ELis. Teadusuuringud peaksid suurendama üldist muundamise kasutegurit, vähendama märkimisväärselt elektrienergia maksumust, suurendama protsessi usaldusväärsust ning vähendama keskkonnamõju. Rõhk asetatakse fotogalvaanikale, tuulele ja biomassile (sealhulgas jäätmete bioloogiliselt lagunevale fraktsioonile). Lisaks sellele on teadusuuringute eesmärk realiseerida muude taastuvate energiaallikate kogu potentsiaali: geotermaal-, soojus-, päikese- ning ookeani- ja väikehüdroenergia. - Taastuva kütuse tootmine Biomassist (sealhulgas jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist) saadava tahke-, vedel- ja gaaskütuste, eelkõige transpordi biokütuste, säästvate tootmis- ja varustusahelate jaoks ettenähtud täiustatud muundamistehnoloogiate arendamine ja tutvustamine. Rõhk tuleks asetada uutele biokütuse tüüpidele ning olemasolevate biokütuste uutele tootmis- ja levitamiskanalitele, sealhulgas energia ja muude lisandväärtusega toodete integreeritud tootmisele biorafineerimisseadmete abil. Et saada süsivesinikust täielikku kasu, keskendutakse teadusuuringutes energia tõhususe suurendamisele, tehnoloogia integreerimise edendamisele ja lähteaine kasutamisele. Teadusuuringutesse kaasatakse küsimused nagu lähteaine logistika, prenormatiivsed teadusuuringud ning standardimine ohutuks ja usaldusväärseks kasutamiseks transpordis ja statsionaarsetes rakendustes. Taastuva vesiniku tootmise potentsiaali kasutamiseks toetatakse biomassi, taastuva elektrienergia ja päikeseenergiaga juhitavaid protsesse. - Taastuvad energiaallikad kütmise ja jahutamise jaoks Tehnoloogiapagasi arendamine ja tutvustamine, et suurendada taastuvate energiaallikatega kütmise ja jahutamise potentsiaali säästva energeetika toetamiseks. Eesmärk on saavutada oluline kulude vähenemine, tõhususe suurenemine, keskkonnamõjude vähenemine ning erinevates piirkondlikes tingimustes tehnoloogiate kasutamise optimeerimine. Teadus- ja tutvustustegevus peaksid hõlmama uusi süsteeme ja komponente tööstuslike rakenduste (sealhulgas merevee termilise magestamise), kaug- ja/või erikütte ja -jahutuse, ehituse integratsiooni ning energia säilitamise jaoks. - Saastevaba energia tootmiseks vajalik süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogia Fossiilkütused moodustavad paratamatult märkimisväärse osa energiakasutusest veel mitmel aastakümnel. Et muuta see võimalus keskkonnale vastuvõetavaks, eriti seoses kliimamuutustega, on vaja drastiliselt vähendada fossiilkütuste kasutamise kahjulikke keskkonnamõjusid, püüdes saavutada väga tõhusat, peaaegu saastevaba energia tootmist. Tõhusate ja usaldusväärsete süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogiate arendamine ja tutvustamine on oluline ning nende eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise maksumust vähem kui 20 eurole tonni kohta, nii et sidumisaste ületab 90%, ning tõestada süsinikdioksiidi kõrvaldamise pikaajaline stabiilsus, ohutus ja usaldusväärsus. - Kahjulike gaaside vabad söepõletustehnoloogiad Sütt kütusena kasutavad elektrijaamad jäävad kogu maailmas peamisteks elektrienergia tootjateks, kuid neil on märkimisväärne potentsiaal tõhususe suurendamiseks ja heite, eelkõige süsinidioksiidi vähendamiseks. Konkurentsivõime säilitamiseks ja süsinikdioksiidi heite ohjeldamisele kaasa aitamiseks toetatakse kahjulike gaaside vabade söepõletustehnoloogiate arendamist ja tutvustamist, et suurendada märkimisväärselt jaamade tõhusust ja usaldusväärsust, viia miinimumini saasteainete heide ning vähendada üldkulusid eri tegutsemistingimustes. Pidades silmas tulevast kahjulike gaaside vaba energiatootmist, peaksid need meetmed valmistama ette süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogiate edusamme, neid täiendama ning olema nendega seotud. - Intelligentsed energiavõrgud Et hõlbustada üleminekut säästvamale energiasüsteemile, on vaja ulatuslikke uurimis- ja arendustegevuse jõupingutusi Euroopa elektri- ja gaasisüsteemide ja -võrkude tõhususe, paindlikkuse, ohutuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks. Eesmärk muuta käesoleva hetke elektrivõrgud paindlikuks ja interaktiivseks (kliendid/operaatorid) teenustevõrguks ning kõrvaldada takistused ulatusliku taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja tõhusa integreerimise ning detsentraliseeritud tootmise eest (näiteks kütuseelemendid, mikroturbiinid ja kolbmootorid) muudab elektrivõrkudele vajalikuks ka põhiliste võimaldavate tehnoloogiate (näiteks uuenduslike info- ja sidetehnoloogia lahenduste, RES-säilitustehnoloogiate, jõuelektroonika ja HTS-seadmete) arendamise ja tutvustamise. Gaasivõrkude eesmärk on tutvustada intelligentsemaid ja tõhusamaid protsesse ja süsteeme gaasi transportimiseks ja levitamiseks, sealhulgas taastuvate energiaallikate tõhus integreerimine. - Energiatõhusus ja energiasäästlikkus Energiasäästlikkuse suurt potentsiaali ja edusamme energiatõhususe[35] suurendamisel on vaja rakendada, optimeerides, valideerides ja tutvustades uusi mõisteid ja tehnoloogiaid hoonete, teenuste ja tööstuse jaoks. See hõlmab jätkusuutlike strateegiate ja tehnoloogiate kombineerimist energiatõhususe suurendamiseks, taastuvenergia ja „energia mitmiktootmise” kasutamist ning nõudluse reguleerimise süsteemide ulatuslikku integreerimist linnades ja valdades. Neid ulatuslikke meetmeid võib toetada uuenduslik uurimis- ja arendustegevus, mis on suunatud konkreetsetele komponentidele või tehnoloogiatele, näiteks „energia mitmiktootmise” ja ökohoonete jaoks. Põhieesmärk on kohaliku kogukonna energiasüsteemi optimeerimine, tasakaalustades energianõudluse märkimisväärset vähendamist kõige taskukohasema ja säästvama varustuslahendusega, sealhulgas uute kütuste kasutamisega erisõidukiparkides.[36] - Energiapoliitiliste otsuste tegemiseks vajalikud teadmised Vahendite, meetodite ja mudelite arendamine, et hinnata olulisemaid energiatehnoloogiatega seotud majandus- ja sotsiaalküsimusi. Tegevus hõlmab andmebaaside ja stsenaariumide loomist laienenud ELi jaoks ning energia- ja energiaga seotud poliitika mõju hindamine varustuskindlusele, keskkonnale, ühiskonnale ja energiatööstuse konkurentsivõimele. Eriti oluline on tehnoloogilise progressi mõju ELi poliitikale. Rahvusvaheline koostöö Võttes arvesse väljakutsete, ohtude ja võimaluste ülemaailmset iseloomu, on rahvusvaheline kootöö energiaalaste teadusuuringute üha olulisem osa. Konkreetsete meetmetega toetatakse strateegiliselt olulisi mitmepoolseid koostööalgatusi, nagu vesinikumajanduse rahvusvaheline koostöö (IPHE), süsiniku sidumise juhtimisfoorum (CSLF) ja Johannesburgi taastuvenergiakoalitsioon (JREC). Toetatakse ka muid konkreetseid meetmeid, mis on suunatud küsimustele nagu energiapoliitika keskkonnamõjud, energiavarustuse vastastikune sõltuvus, tehnosiire ja suutlikkuse suurendamine. Rahvusvaheline teaduskoostöö energeetika valdkonnas toetab ka ELi energeetikaalgatust „Vaesuse likvideerimise ja säästva arengu energeetikaalgatus“ (EUEI), mis käivitati ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel (WSSD), et aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide (MDG) saavutamisele, võimaldades vaestele usaldusväärse ja taskukohase juurdepääsu säästvale energiale. Reageerimine esilekerkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele Esilekerkivate vajaduste väljaselgitamine aitab kindlaks teha ja uurida uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi võimalusi energiavarustuse, muundamise kasutuse ja säästvuse valdkonnas, sageli kombineerituna teiste valdkondade ja teadusharudega, nagu biotehnoloogia ning uued materjalid ja tootmisprotsessid. Ettenägematud poliitikast tulenevad vajadused, mille rahuldamine võib nõuda kiiret reageerimist, hõlmavad näiteks rahvusvaheliste meetmete arengut seoses kliimamuutustega ning vastust energiavarustuse tõsisele katkemisele või energiahinna tugevale ebastabiilsusele. 6. Keskkond (sealhulgas kliimamuutused) Eesmärk Soodustada loodus- ja elukeskkonna ning selle ressursside säästvat majandamist, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Keskendutakse kliima, ökosüsteemide ning maismaa ja ookeani süsteemide muutuste prognoosimisele ning vahenditele ja tehnoloogiatele, mis võimaldavad kontrollida, vältida või leevendada survet ja ohtu keskkonnale, kaasa arvatud ohtu tervisele, ning loodus- ja kultuurkeskkonna jätkusuutlikkusele. Lähenemisviis Keskkonnakaitse on oluline nii käesoleva ja tulevaste põlvede elukvaliteedi kui ka majanduskasvu seisukohalt. Silmas pidades survet, mida Maa loodusressursside ja kultuurkeskkonnale avaldavad kasvav rahvaarv, linnastumine, põllumajandus-, transpordi ja energiasektorite pidev laienemine ning kliima muutumine ja soojenemine kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasemel, seisab ELi ees ülesanne tagada pidev ja jätkusuutlik majanduskasv, vähendades samaaegselt kahjulikke keskkonnamõjusid. Kogu Euroopa Liitu hõlmav koostöö on põhjendatav sellega, et liikmesriikidel, regioonidel ja linnadel on ühised keskkonnaprobleemid ja keskkonnauuringute ulatuse, temaatika ning komplekssuse tõttu on vajalik nende uuringute teatav kriitiline maht. Koostöö soodustab ka ühiste kavade koostamist, ühendatud ja koostalitlusvõimeliste andmebaaside kasutamist ning ühiste näitajate, hindamismeetodite ja ühtsete täismõõduliste vaatlus- ja prognoosisüsteemide väljaarendamist. Täieliku teabe saamiseks ja parema majandamise soodustamiseks ülemaailmsel tasemel on vajalik edasine rahvusvaheline koostöö. Kõnealuse teema alusel tehtavad teadusuuringud[37] aitavad kaasa Euroopa Liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmisele seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto ja Montreali protokollide, pärast Kyoto protokolli vastuvõetud algatuste, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning 2002. aasta ülemaailmse jätkusuutliku arengu tippkohtumisega, sealhulgas ELi veemajandusalane algatus (ja säästva tootmise ja tarbimise soodustamine). Kõnealused teadusuuringud peavad toetama ka valitsustevahelise kliimamuutuste rühma, maapinna kaugseire grupi algatust ning arvestama aastatuhande ökosüsteemi hinnangut. Lisaks sellele peavad nad andma abimaterjali teadusuuringuteks, mis tulenevad olemasolevatest ja uutest ELi õigusaktidest ning poliitikasuundadest, kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamisest, nendega seotud temaatilistest ja muudest uutest strateegiatest (nt elavhõbedastrateegia) ning keskkonnatehnoloogia ja keskkonna ning tervise alastest tegevusplaanidest. Uuenduslike keskkonnatehnoloogiate edendamine aitab kaasa ressursside säästvale kasutamisele, kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning ökosüsteemide ja kultuurkeskkonna kaitsele. Teadusuuringud aitavad kaasa ka tehnoloogia arengule, mis parandab Euroopa ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seisundit keskkonnatehnoloogiate turul. Euroopa tehnoloogiaplatvormid, nagu veevarustuse ja tervisekaitsetehnika platvorm, säästva keemia platvorm, ehitusplatvorm ning metsandusplatvorm kinnitavad vajadust võtta meetmeid ELi tasemel, kusjuures järgnevalt esitatud tegevusega toetatakse nende platvormidega seotud uuringukavade asjakohaste osade rakendamist. Tõhustatakse siseriiklike programmide kooskõlastamist, laiendades ja süvendades olemasolevate Euroopa teadusruumi võrgustike ulatust keskkonnauuringute alal, kaasa arvatud Läänemere uurimisprogrammide ja uute Euroopa teadusruumi võrgustike ühine rakendamine. Eri tähelepanu tuleb pöörata Euroopa Liidu uuringutulemuste levitamise tõhustamisele, kasutades ära Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasemel toimuva täiendava finantseerimise mehhanismidest tulenevat sünergiat, ning nende uurimistulemuste rakendamisele asjakohaste lõppkasutajate poolt, käsitledes sihtgrupina eelkõige poliitikakujundajaid. Tegevus - Kliimamuutused, reostus ja ohud - Surve keskkonnale ja kliimale Selleks et jälgida ja analüüsida kliima ja Maa süsteemide arengut ning prognoosida nende edasist evolutsiooni, on vaja uurida nende süsteemide funktsioneerimist integreeritult. See võimaldab välja töötada tõhusaid meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjudega kohanemiseks ning nende leevendamiseks. Arendatakse välja kliimamuutuste täiustatud mudelid globaalses kuni subregionaalses ulatuses ja neid mudeleid rakendatakse muutuste, võimalike mõjude ning kriitiliste piirmäärade hindamiseks. Uuritakse atmosfääri koostise ja veeringluse muutusi ning arendatakse välja riskipõhised lähenemisviisid, võttes arvesse põudade, tormide ja üleujutuste iseloomu muutumist. Uuritakse survet, mida õhu, vee ja pinnase saastamine avaldab keskkonna kvaliteedile ja kliimale, samuti atmosfääri, stratosfääri osoonikihi, maapinna, jää ja ookeanide vastastikust mõju. Võetakse arvesse tagasisidemehhanisme ja järske muutusi (nt ookeaniringlus) ning mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele. - Keskkond ja tervis Keskkonna ja tervishoiu alase tegevuskava toetamiseks ja uute keskkonnaohtudega seotud rahva tervise huvide ühendamiseks ja haiguste iseloomustamiseks on vajalikud keskkonnariskitegurite ja rahva tervise vastastikuste mõjude multidistsiplinaarsed uuringud. Teadusuuringutes keskendutakse mitmekordsetele erinevatel viisidel toimuvatele kokkupuutumistele, saasteallikate identifitseerimisele ja uutele keskkonnastressoritele (nt sise- ja välisõhk, elektromagnetväljad, müra ja kokkupuutumine mürgiste ainetega) ning võimalikule mõjule, mida nad avaldavad tervisele. Teadusuuringute eesmärk on ka inimese biomonitooringu alase uurimistöö integreerimine teaduslike aspektide, meetodite ja vahendite seisukohalt, et arendada kooskõlastatud ja ühtset lähenemisviisi. Need hõlmavad Euroopa kohortuuringuid, mille puhul pööratakse tähelepanu ohustatud populatsioonirühmadele, meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad riske paremini iseloomustada, ohtude ja tervisemõjude hindamist ning võrdlemist. Uuringute käigus arendatakse välja biomarkerid ja modelleerimisabinõud, arvestades kokkupuutumisi mitme teguriga, haavatavuse muutumist ja määramatust. Nende uuringute tulemusena saadakse meetodid ja otsuste tegemisele kaasaaitavad abinõud (näitajad, tasuvusanalüüsid, mitme kriteeriumi põhised analüüsid, tervisel avalduva mõju hinnangud, haiguste esinemise analüüsid, keskkonnasäästlikkuse analüüsid), mis on vajalikud riskide analüüsimiseks, kontrollimiseks ja teabevahetuseks ning poliitika väljatöötamiseks ja analüüsimiseks. - Looduslikud riskitegurid Loodusõnnetuste kontrollimine nõuab mitut ohtu arvestavat lähenemisviisi. Riskitegurite, haavatavuse ja ohtude hindamiseks on vaja täielikumaid andmeid, paremaid meetodeid ja integreeritud võrgustikku. Lisaks on vaja välja arendada kaardistamise, ennetamise ja leevendamise strateegiad, mille puhul võetakse arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid. Uuritakse kliimaga seotud loodusõnnetusi (tormid, põuad, metsapõlengud, maalihked ja üleujutused) ja geoloogilisi katastroofe (maavärinad, vulkaanipursked ja tsunamid). Need uuringud võimaldavad paremini aru saada alusprotsessidest ja tõhustada tõenäosusepõhiseid prognoosimeetodeid. Nad aitavad kaasa ka varase hoiatamise ja informeerimise süsteemide väljaarendamisele. Kvantifitseeritakse peamiste looduslike ohtudega seotud ühiskondlikud mõjud. - Ressursside säästev majandamine - Loodus- ja tehisressursside kaitse ning säästev majandamine Uurimise eesmärk on ressursside säästvaks majandamiseks ja säästvate tarbimisviiside kujundamiseks vajalike alusteadmiste täiendamine ning täiustatud mudelite ja abinõude arendamine. See võimaldab prognoosida ökosüsteemide käitumist ja taastumist ning leevendada ökosüsteemide oluliste struktuuri- ja funktsionaalsete elementide lagunemine ning kadumist (seoses bioloogilise mitmekesisusega ning vee-, mulla- ja mereressurssidega). Ökosüsteemide modelleerimise alastes uuringutes arvestatakse looduskaitse kogemusi. Edendatakse uuenduslikke lähenemisviise ökosüsteemide teenustega seotud majandustegevuse arendamisel. Arendatakse välja meetodid kõrbestumise, maa kahjustamise ja erosiooni ning bioloogilise mitmekesisuse kadumise vältimiseks. Teadusuuringute eesmärk on ka metsade ja linnakeskkonna säästev majandamine, kaasa arvatud planeerimine ja jäätmekäitlus. Teadusuuringud aitavad kaasa loodusressursside ja nende kasutamisega seotud hinnangutele, prognoosidele ja teenustele ning neid soodustab avatud hajusate koostalitlusvõimeliste andmehaldus- ja infosüsteemide väljaarendamine, mida toetavad ka kõnesolevad teadusuuringud. - Merekeskkonna areng Selleks et parandada meie arusaamist inimtegevuse mõjust ookeanile ja merele ning merekeskkonna ressurssidele, sealhulgas piirkondlike merevete ja rannikualade saastumine ning eutrofeerumine, on vajalikud eriuuringud. Veekeskkonda, süvamereökosüsteeme ja merepõhja uuritakse selleks, et jälgida, kontrollida ja prognoosida nende keskkondade käitumist ja täiendada arusaamist merest ning ookeaniressursside säästvast kasutamisest. Selleks et hinnata inimtegevuse mõju ookeanile, kasutatakse integreeritud lähenemisviisi, arvestades mere bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteemide protsesse ja funktsioone, ookeaniringlust ja merepõhja geoloogiat. - Keskkonnatehnoloogia - Loodus- ja kultuurkeskkonna säästvaks majandamiseks ning kaitsmiseks vajalikud keskkonnatehnoloogiad Selleks et vähendada inimtegevuse keskkonnamõju, kaitsta keskkonda, majandada ressursse efektiivsemalt ning arendada uusi tooteid, protsesse ja teenuseid, mis oleksid keskkonnale soodsamad kui olemasolevad alternatiivid, on vaja uusi või täiustatud keskkonnatehnoloogiaid. Uuritakse eelkõige tehnoloogiaid, mis võimaldavad vältida või vähendada keskkonnariske, leevendada ohte ja õnnetusi, vähendada kliimamuutusi ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist; tehnoloogiad, mis soodustavad säästvat tootmist ja tarbimist; tehnoloogiaid, mis võimaldavad tõhusamalt majandada ressursse ja töödelda seoses vee, pinnase, õhu, mere ja muude looduslike ressursside ning jäätmetega tekkinud reostust; tehnoloogiad inimese elukeskkonna (sealhulgas tehiskeskkond, linnapiirkonnad, maastikud) keskkonnaohutuks ja säästvaks majandamiseks ning kultuuripärandi taastamise ja kaitse tehnoloogiaid. - Tehnoloogiate hindamine, kontrollimine ja katsetamine Teadusuuringutes keskendutakse tehnoloogiatega seotud riski ja tehnoloogiate tõhususe hindamisele, kaasa arvatud protsesside ja toodete hindamine, ning sellega seotud meetodite edasiarendamine (nt olelustsükli analüüs). Keskendutakse ka keskkonnatehnoloogiate pikaajalisele mõjule, turupotentsiaalile ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele, keemilise ohu hindamisele, arukatele katsetamisstrateegiatele, loomkatsete minimeerimisega seotud meetoditele ning teadustöö alane toetus Euroopa keskkonnatehnoloogiate kontrollimise ja katsetamise süsteemi arendamisele. - Maapinna kaugseire ja hindamise vahendid - Maapinna kaugseire GEO algatuse[38] raames uuritakse keskkonna ja säästva arengu küsimustega tegelevate süsteemide hulka kuuluva maapinna kaugseire globaalse süsteemi (GEOSS) arengut ja integratsiooni. Käsitletakse seiresüsteemide koostalitlusvõimelisust, andmehaldust, andmete ühiskasutust ja informatsiooni optimeerimist selleks, et võimaldada keskkonnanähtuste mõistmist, modelleerimist ja prognoosimist. Nende tegevuste puhul keskendutakse looduslikele ohtudele, kliimamuutustele, ilmastikule, ökosüsteemidele, loodusressurssidele, veele, maakasutusele ning keskkonnale ja tervisele ja bioloogilisele mitmekesisusele (sealhulgas riski hindamise, prognoosimismeetodid ja hindamisvahendid) selleks, et edendada sotsiaalselt soodustatud GEOSSi valdkondi ja aidata kaasa üleilmsele keskkonna- ja turvaseirele. - Säästva arengu hindamise abinõud Vaja on abinõusid, mis võimaldaksid kvantitatiivselt hinnata keskkonna- ja teaduspoliitika panust konkurentsivõimesse ja säästvasse arengusse, sealhulgas hinnata turupõhiseid ja regulatiivseid lähenemisviise, samuti olemasolevate tootmis- ja tarbimistendentside mõju. Nende abinõude hulka kuuluvad mudelid, mis arvestavad majanduse, keskkonna ja ühiskonna seoseid ja seega kasulikke ning efektiivseid kohanemis- ja ennetusstrateegiaid. Uuringutega taotletakse ka olemasolevate näitajate tõhustamist ja uute näitajate arendamist selleks, et hinnata säästva arengu poliitika prioriteete ja analüüsida nendevahelisi seoseid, võttes arvesse olemasolevat Euroopa Liidu säästva arengu näitajate süsteemi. Siia kuuluvad ka tehnoloogia, sotsiaalmajanduslike tõukejõudude, väliste mõjude ja haldamise analüüsid ning prognoosuuringud. Rakendusvaldkondade hulka kuuluvad maakasutuse ja merepoliitika ning kliimamuutustega seotud majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed konfliktid. Rahvusvaheline koostöö Keskkonnaprobleemidel on püsivalt piiriülene, regionaalne või globaalne dimensioon ning sellepärast on käesoleva teema oluline aspekt rahvusvaheline koostöö. Konkreetsed valdkonnad on seotud Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega seoses kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse ning kemikaalide ja jäätmete konventsioonidega, samuti Johannesburgi tippkohtumise otsustega säästva arengu kohta ning muude regionaalsete kokkulepetega. Tähelepanu pööratakse ka asjakohastele teadusuuringutele, mis tulenevad ELi keskkonnastrateegiatest ja tegevuskavadest.[39] Teadus- ja tehnoloogiaalane partnerlus arenguriikidega aitab kaasa aastatuhande arengueesmärkidele reas valdkondades (nt keskkonnaressursside kao protsesside tagasipööramine, veemajanduse ja -varustuse ning tervisekaitsetehnika parandamine, ja keskkonnalased küsimused seoses linnastumisprobleemidega); need on valdkonnad, kus tähtsat osa võivad etendada ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Eeskätt pööratakse tähelepanu globaalsete keskkonnaprobleemide seosele regionaalse ja kohaliku arengu küsimustega loodusressursside, bioloogilise mitmekesisuse, maakasutuse, looduslike ja kultuurkeskkonna ohtude ja riskide, kliimamuutuste, keskkonnatehnoloogiate, keskkonna ja tervise ning poliitika analüüsimise vahendite valdkonnas. Koostöö tööstusriikidega soodustab juurdepääsu ülemaailmsetele tipptasemeuuringutele. GEOSS rajamine soodustab rahvusvahelist koostööd Maa süsteemide ja jätkusuutlikkuse küsimuste selgitamisel ja kooskõlastatud andmete kogumist teaduslikel ja poliitilistel eesmärkidel. Reageerimine esilekerkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele Käesoleva teema alusel tehtavate uutele vajadustele vastavate teadusuuringute puhul käsitletakse selliseid küsimusi nagu inimeste, ökosüsteemide ja biosfääri vastastikused mõjud või loodusõnnetuste, inimese poolt põhjustatud ja tehnoloogiliste õnnetustega seotud uued ohud. Reageerimise toetamine ootamatute keskkonnapoliitiliste vajaduste korral võib seisneda näiteks keskkonnasäästlikkusele avaldatavate mõjude hindamises uute Euroopa Liidu keskkonna-, mere-, standardi- ja reguleerimispoliitikate puhul. 7. Transport (sealhulgas lennundus) Eesmärk Arendada tehnoloogiliste edusammude alusel välja keskkonnasäästlikum, arukam ja turvalisem kogu Euroopat hõlmav integreeritud transpordisüsteem, mis teeniks kodanike ja ühiskonna huve ning oleks säästev keskkonna ja loodusressursside suhtes; tugevdada Euroopa majandussektorite olemasolevat konkurentsivõimet ja juhtivat positsiooni ülemaailmsel turul ning neid edasi arendada. Lähenemisviis Euroopa transpordisüsteem on Euroopa majanduse ja sotsiaalse heaolu elutähtis element. See etendab tähtsat osa inimeste ja kaupade kohalikel, regionaalsetel, riigisisestel, üleeuroopalistel ja rahvusvahelistel vedudel. Kõnealuse teema puhul keskendutakse teatavatele olemasolevatele transpordipoliitikat käsitlevas valges raamatus[40] märgitud ülesannetele, mis on seotud panuse tõhustamisega, mida transpordisüsteemid annavad ühiskonnale ja tööstuse konkurentsivõimelisusesse laienenud Euroopa Liidus, kusjuures peetakse silmas transpordi negatiivsete mõjude ja tagajärgede minimeerimist keskkonna, energiakasutuse, turvalisuse ja rahva tervise aspektist. Tuleb kasutada uut integreeritud lähenemisviisi, mis ühendab kõik transpordiliigid ja mille puhul peetakse silmas uurimistöö ja teabearenduse sotsiaalmajanduslikku ning tehnoloogilist mõõdet ja hõlmatakse nii innovatsiooni kui ka poliitilist raamistikku. Mitmesugused selles valdkonnas väljatöötatud tehnoloogilised platvormid (ACARE lennunduse ja õhutranspordi puhul, ERRAC raudteetranspordi puhul, ERTRAC autotranspordi puhul, WATERBORNE veetranspordi puhul, vesinik ja kütuseelemendid) on võimaldanud välja töötada pikaajalisi perspektiive ja strateegiliste teadusuuringute programme, mis aitavad määratleda kõnealust teemat ning täiendavad poliitikakujundajate vajadusi ja ühiskonna ootusi. Strateegiliste teadusuuringute programmide valitud aspektid võivad õigustada ühiste tehnoloogiaalgatuste väljatöötamist. Euroopa teadusruumi võrgustiku tegevus annab võimaluse hõlbustada transpordisektori eriteemade edasist riikidevahelist kooskõlastamist ning seda tegevust tuleb vajaduse korral jätkata. Tegevuste hulka, mis on eelkõige olulised väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kuuluvad jõupingutused stabiilsel tehnoloogial põhinevate turustusahelate tagamiseks mitmesugustes sektorites, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele juurdepääsu võimaldamine teadusuuringute algatamisele, kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osakaalu edendamine ja nende rajamise soodustamine eelkõige arenenud transporditehnoloogiate ja transporditeenustega seotud tegevuste puhul, süsteemide ja rakenduste arendamine satelliitnavigatsiooni valdkonnas. Olemasolev poliitika vajab ka uute poliitikate (nt merepoliitika) arendamist, hindamist ja rakendamist ning sellega tuleb tegelda nii erinevates tegevussuundades kui nende suundade vahealadel. Need tööd hõlmavad uuringuid, mudeleid ja vahendeid, mille puhul tegeletakse strateegilise järelevalve ja prognoosimisega ning integreeritud teadmistega peamistes transpordi majandus-, sotsiaal-, ohutus- ja keskkonnaküsimustes. Tegevused, mis toetavad valdkondadevahelisi teemasid, keskenduvad transpordi eriküsimustele, näiteks ohutuse aspektidele kui transpordisüsteemi põhimõtteline nõue, alternatiivsete energiaallikate rakendamisele transpordis ja transpordi keskkonnamõjude, kaasa arvatud kliimamuutuste seire. Toetatakse ka uurimistulemuste levitamist, nende kasutamisele suunatud tegevusi ning mõjude hindamist, pidades silmas eelkõige eri kasutajate ning poliitikast tulenevaid vajadusi transpordisektoris. Tegevus Lennundus ja õhutransport Asjakohased tegevused peavad kaasa aitama olulistele ühenduse poliitikatele ja ACARE strateegilise uurimiskava rakendamisele. Kvantitatiivsed eesmärgid vastavad selle uurimiskava 2020. aasta perspektiivile. Uurimisvaldkond hõlmab kõiki õhutranspordi süsteemi lennukitega, reisijate veoga ja lennuvälja kinnise alaga seotud aspekte. Õhutranspordi muutmine keskkonnasäästlikumaks . Tehnoloogiate arendamine, mis võimaldavad vähendada lennunduse keskkonnamõju, eesmärgiga vähendada poole võrra süsinikdioksiidi (CO2) heidet ja 80% võrra lämmastikoksiidide (NOx) eriheiteid ning vähendada poole võrra kuuldavat müra. Teadusuuringutes keskendutakse roheliste mootoritehnoloogiate edendamisele, sealhulgas alternatiivsete kütuste tehnoloogia, ning lennukite ja tiivikõhusõidukite efektiivsuse suurendamisele, uutele arukatele kergkonstruktsioonidele ja aerodünaamika täiustamisele. Siia kuuluvad ka sellised küsimused nagu tõhusam õhusõiduki käitamine lennuvälja lennu- ja avatud alal, õhuliikluse haldamine ning valmistamis-, hooldus- ja ringlussevõtuprotsessid. Ajakasutuse tõhustamine . Astmeliste muudatuste rakendamine lennunduses selleks, et tagada õhusõidukite liikumissageduse kavandatud kolmekordne suurendamine, parandades liikumistäpsust kõikides ilmastikutingimustes ja vähendades märkimisväärselt lennujaamades reisiga seotud protseduuridele kulutatud aega. Uuringute käigus töötatakse välja ja rakendatakse uuenduslik lennuliikluse korraldamise süsteem SESAME[41] algatuse kontekstis, kusjuures integreeritakse õhu, maa ja maailmaruumiga seotud komponendid, liiklusvoogude haldus ja suurem õhusõiduki autonoomia. Käsitletakse ka õhusõidukite konstruktsiooni aspekte parema reisijate kohtlemise ja lasti käsitsemise seisukohast, uusi lennujaama efektiivse kasutamise lahendusi ja õhutranspordi ühendamist üldise transpordisüsteemiga. SESAME algatusega[42] tagatakse lennuliikluse juhtimissüsteemide arendamise kõige tõhusam koordineerimine. Kliendi rahulolu ja ohutuse tagamine . Reisijate valikuvõimaluste ja lennugraafiku paindlikkuse hüppeline suurendamine, samas kui õnnetusjuhtumite sagedust püütakse vähendada viiekordselt. Uued tehnoloogiad võimaldavad õhusõidukite/mootorite kuju suuremat valikut alates laia kerega sõidukitest kuni väikesõidukiteni ja kõikide süsteemi elementide (sealhulgas juhtimiselemendid) kõrget automatiseerimistaset. Keskendutakse ka reisijate mugavuse ja heaolu parandamisele, uutele teenustele ning aktiivsetele ja passiivsetele ohutusmeetmetele, rõhutades eelkõige inimtegurit. Teadusuuringud hõlmavad lennuvälja ja lennuliikluse operatsioonide kohandamist eri liiki sõidukitele ja selle 24tunnilist kasutamist vastuvõetaval antropogeense müra tasemel. Tasuvuse parandamine. Konkurentsivõimelise turustusahela edendamine, mis võimaldab poole võrra vähendada kaupade turule toomise aega ning alandada tootearenduse ja tegevuskulusid, mille tulemusena muutub transport kodanikele taskukohasemaks. Teadusuuringutes keskendutakse kogu äritegevuse tõhustamisele alates ideekavandist kuni tootearenduse, valmistamise ja ettevõttesiseste operatsioonideni, sealhulgas turustusahela integreerimine. See hõlmab modelleerimisvõimaluste ja automatiseerimise täiustamist, tehnoloogiaid ja meetodeid, mis võimaldavad valmistada nullhooldusega ja ökonoomseid õhusõidukeid, ning lennuvälja ja lennuliikluse haldustegevust. Õhusõiduki ja reisijate turvamine . Mistahes vaenuliku tegevuse tõkestamine, kui selle tegevuse eesmärk on vigastada või kahjustada reisijaid või kodanikke või katkestada reis õhusõiduki väärkasutamise teel. Teadusuuringutes keskendutakse õhutranspordi süsteemide asjakohastele elementidele, kaasa arvatud turvameetmed salongi ja piloodikabiini projekteerimisel, automaatjuhtimine ja -maandamine õhusõiduki lubamatu kasutamise juhtumil, kaitse välise ründe juhtumil, õhuruumihalduse ja lennuväljaoperatsioonide turbeaspektid. Tee rajamine tulevasele õhutranspordile . Radikaalsete ökoloogiliselt tõhusate uuenduslike tehnoloogiate väljaselgitamine, mis võivad soodustada etapiviisilisi muudatusi, mis on vajalikud käesoleva sajandi teise poole ja kaugema tuleviku õhusõidukite loomiseks. Teadusuuringud käsitlevad selliseid aspekte nagu uued jõuseadme- ja tõstekontseptsioonid, uued õhusõidukite interjööri ideed, uued lennuväljakontseptsioonid, uued õhusõiduki navigeerimise ja juhtimise meetodid, alternatiivsed kontseptsioonid, mis käsitlevad õhutranspordi süsteemi tööd ja selle integreerimist muude transpordiliikidega. Pinnatransport (raudtee-, maantee- ja veetransport) Pinnatranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine . Tehnoloogiate ja teadmiste arendamine, mis võimaldavad vähendada õhu, vee ja pinnase saastamist ja keskkonnamõjusid, nagu kliimamuutused, mõju tervisele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning müra. Uuringute tulemusena parandatakse jõuseadmete ökoloogilist puhtust ja energiatõhusust ning edendatakse alternatiivsete kütuste kasutamist, kaasa arvatud vesinik ja kütuseelemendid. Tegevus hõlmab infrastruktuuri, sõidukeid, laevu ja komponenttehnoloogiaid, sealhulgas kogu süsteemi optimeerimine. Transpordispetsiifilised arendusuuringud hõlmavad tootmist, ehitamist, tööoperatsioone, hooldust, remonti, kontrolli, ringlussevõttu, olelustsükli lõpu strateegiaid ja sekkumist merel õnnetusjuhtumi puhul. Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine .[43] Katkestusteta ukselt-uksele inimeste ja kaupade veo arendamine ja tutvustamine ning tõhusate ühendveotehnoloogiate väljatöötamine, sealjuures raudteetranspordi konkurentsivõimet arvestades. Siia kuuluvad tegevused, mis on seotud Euroopa kohalike, regionaalsete ja siseriiklike transpordivõrgustike, süsteemide ja teenistuste koostalitlusvõimelisuse ning töö optimeerimisega ja nende veoliikidevahelise integreerimisega. Tegevuse eesmärk on infrastruktuuri (sealhulgas terminalid ja spetsialiseeritud võrgustikud) optimaalne kasutamine, tõhustatud transpordi, liikluse ja informatsiooni haldamine, tõhusam kaubalogistika ja reisijate ühendvedu. Arendatakse välja arukad süsteemid ning uued sõiduki- ja/või laevakontseptsioonid ning tehnoloogiad, kaasa arvatud uued peale- ja mahalaadimisoperatsioonid. Poliitikakujundajatele mõeldud teadmised hõlmavad infrastruktuuri hinnakujundust ja maksustamist, Euroopa Liidu transpordimeetmete hindamist, ning üleeuroopalist võrgustikku käsitlevat poliitikat ja projekte. Säästva liikluse tagamine linnades . Keskendutakse inimeste ja kaupade liikuvusele, kusjuures uuritakse uue põlvkonna sõidukeid ja nende turuleviimist, milles ühendatakse kõik energiatõhusa puhta ohutu ja mõistliku autotranspordi elemendid. Uute liikluskontseptsioonide, organisatsiooni ja liikluse haldamise uuenduslike kavade ja kõrgekvaliteedilise ühistranspordi alaste teadusuuringute eesmärk on tagada juurdepääs kõikidele transpordiliikidele ja saavutada transpordiliikide integreerimise kõrge tase. Arendatakse ja katsetatakse uuenduslikke puhta linnatranspordi[44] strateegiaid. Eelkõige pööratakse tähelepanu keskkonda mittesaastavatele transpordimudelitele, energiatarbe reguleerimisele, eratranspordi ratsionaliseerimisele ning teabe- ja kommunikatsioonistrateegiatele, teenustele ja infrastruktuuridele. Poliitika kujundamisele ja rakendamisele kaasaaitavate abinõude hulka kuulub transpordi ja maakasutuse planeerimine. Ohutuse ja töökindluse parandamine . Tehnoloogiate ja arukate süsteemide arendamine ohustatud isikute, nagu sõidukijuhid, reisijad, sõiduki meeskonnaliikmed ja jalakäijad, kaitsmiseks. Töötatakse välja täiustatud tehnilised süsteemid ja riskianalüüsi meetodid sõidukite, laevade ja infrastruktuuride konstrueerimiseks. Rõhutatakse integreeritud lähenemisviise, mille puhul seostatakse inimtegur, ehituse terviklikkus, preventiivne, passiivne ja aktiivne ohutus ning päästekorraldus ja kriisireguleerimine. Ohutust käsitletakse kogu transpordisüsteemi põhimõttelise komponendina, mis hõlmab infrastruktuure, kaupu ja konteinereid, transpordi kasutajaid ja operaatoreid, sõidukeid ja laevu ning meetmeid poliitilisel ja seadusandlikul tasemel, sealhulgas otsustetegemise ja valideerimise abivahendid; turvalisust käsitletakse transpordisüsteemi lahutamatu osana. Konkurentsivõime suurendamine . Transpordisektori konkurentsivõime suurendamine, säästvate, tõhusate ja taskukohaste transporditeenuste tagamine ja uute kutsealade ja töövõimaluste loomine uurimis- ja arendustegevuse abil. Täiustatud tööstusprotsesside tehnoloogiad hõlmavad projekteerimist, tootmist, koostamist, ehitamist ja hooldamist ning nende puhul on eesmärk olelustsükli maksumuse ja arendusaja vähendamine. Rõhutatakse uuenduslikke tootekontseptsioone ja paremaid transporditeenuseid, mis tagavad kliendi suurema rahulolu. Arendatakse välja uus tootmisorganisatsioon, sealhulgas turustusahela halduse ja müügi süsteemid. Euroopa globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemi (Galileo) toetamine Euroopa globaalne satelliitnavigatsioon hõlmab EGNOSi ja Galileod ning tagab ülemaailmse positsioneerimise ja ajastamise infrastruktuuri.[45] Kogu potentsiaali kasutamine. Teenusekasutuse soodustamine, sealhulgas vaba juurdepääsuga teenused, äri eesmärgil juurdepääsetavad teenused, teenused inimelu ohutuse tagamiseks, teenused otsingu ja päästetööde eesmärgil ja avalikud reguleeritavad teenused; kaubavedude juhtimine; kõrvalteenuste kasutamine; satelliitnavigatsiooni kasu ja efektiivsuse demonstreerimine. Abinõude arendamine ja vajaliku keskkonna loomine . Teenusekasutuse ohutuse tagamine peamiselt tähtsamate kasutusvaldkondade sertifitseerimise abil; teenuste ja nende rakendamise ettevalmistamine ning uuele poliitikale ja õigusaktidele vastavuse kinnitamine; avalike reguleeritavate teenuste käsitlemine kooskõlas heakskiidetud juurdepääsupoliitikaga; oluliste digitaaltopoloogia, kartograafia ja geodeesia alaste andmete ning süsteemide arendamine navigatsioonialaseks kasutamiseks; ohutuse ja töökindluse alaste vajaduste ning nõuete käsitlemine. Vastuvõtjate kohandamine nõuetele ja põhitehnoloogiate täiustamine . Vastuvõtjate tõhususe suurendamine, vähese energiatarbe ja miniatuurtehnoloogiate integreerimine, sisenavigatsiooni kattealaarenduse lõpuleviimine, sidestamine raadiosageduslike identifitseerimisseadmetega, tarkvaravastuvõtu tehnoloogia kasutamine, kombineerimine muude funktsioonidega nagu telekommunikatsioon, kaasaaitamine peamiste maapealsete navigatsiooni infrastruktuuride tehnoloogia arendamisele häirekindluse ja paindlikkuse tagamiseks. Infrastruktuuri arengu toetamine . Teise generatsiooni süsteemide ettevalmistamine, süsteemide kohandamine muutuvatele kasutaja vajadustele ja turuprognoosidele, rahvusvahelise infrastruktuuri kasutamine ülemaailmsete turgude käsitlemisel ja rahvusvaheliste standardite arendamisel. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline koostöö on kõnealuse valdkonna teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse oluline komponent ning seda soodustatakse, kui sellest on huvitatud asjakohane majandussektor ja poliitikakujundajad. Turu huvi olemasolu korral võib koostöö hõlmata eri tegevustele vastavat laia teemaderingi (näiteks ülemaailmse turu areng ning võrgustike ja teenuste ühendamine kontinendi ja kontinentide vahelisel tasemel), vastastikku kasulikke võimalusi hinnata ja omandada teadust ja tehnoloogiat, mis täiendab olemasolevaid Euroopa teadmisi; ja kui Euroopa arvestab ülemaailmseid huve (nt kliimamuutused) või aitab kaasa rahvusvaheliste standardite ja globaalsete süsteemide arendamisele (nt rakenduslogistika ja satelliitnavigatsiooni infrastruktuur). Esilekerkivad vajadused ja ettenägematud poliitikast tulenevad vajadused Uute vajaduste kohased algatused toetavad uuringuid, mis vastavad tuleviku transpordisüsteemidega seotud kriitilistele juhtumitele ja ülesannetele, näiteks uued transpordi- ja sõidukikontseptsioonid, automatiseerimine, liikuvus ja organisatsioon. Ettenägematud poliitikast tulenevad vajadused, mis võivad nõuda transpordiga seotud eriuuringuid, võivad olla seotud laiade ühiskonnaprobleemidega nagu demograafilised muutused, eluviisi muutused, ühiskonna ootuste muutumine transpordi suhtes, uued ohud ja Euroopa ühiskonnale olulised probleemid. 8. Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused Eesmärk Põhjaliku, ühise arusaama loomine keerukatest ja omavahel seotud sotsiaal-majanduslikest väljakutsetest, millega Euroopa seisab silmitsi, nagu majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime, sotsiaalne ühtekuuluvus ja säästvus, elukvaliteet, haridus, kultuuriküsimused ja globaalne sõltumatus, eelkõige paremate teadmiste baasi pakkumiseks asjaomaste valdkondade poliitika jaoks. Lähenemisviis Teadusuuringute prioriteedid käsitlevad peamisi, praegu ja tulevikus Euroopa ja kogu maailma ees seisvaid ühiskondlikke, majanduslikke ja kultuurialaseid väljakutseid. Kavandatav uurimiskava kujutab endast sidusat lähenemisviisi nendele väljakutsetele. Sotsiaal-majanduslike ja humanitaarteadmiste baasi arendamine nende peamiste väljakutsete osas annab märkimisväärse panuse ühise mõistmise edendamiseks kõikjal Euroopas ning suuremate rahvusvaheliste probleemide lahendamiseks. Teadusuuringute prioriteedid aitavad parandada poliitika väljatöötamist, rakendamist, mõju ja hindamist praktiliselt kõigis ühenduse poliitikavaldkondades Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil ning enamik teadusuuringutest sisaldab olulist rahvusvahelist perspektiivi. Lisaks sotsiaalmajanduslikele uuringutele ja prognoosidele pannakse rõhku humanitaarteaduste uuringutele, mis esitavad teistsuguse väljavaate ja annavad teemasse olulise panuse näiteks ajaloolisest, kultuurilisest ja filosoofilisest aspektist, sealhulgas asjakohastes keele-, identiteedi- ja väärtusküsimustes. Töö rajaneb samuti asjakohastel siseriiklikel teadusuuringute programmidel, mis täiendavad allpool toodud teadusuuringuid ning kasutavad ära ERA-NET-süsteeme ning artikli 169 võimalikku kasutamist. Teatud küsimustes võib tuleviku uurimiskavade aruteludes kasutada ka sotsiaalseid platvorme; need hõlmaksid teadusringkondi ja ühiskonna sidusrühmi. Teadusuuringuid hõlbustavad teadusuuringute infrastruktuurid, mis loovad uusi uurimisandmeid, sealhulgas uurimise kaudu, ning teevad rahvusvaheliste võrdlevate teadusuuringute jaoks kättesaadavaks olemasolevad andmed ning võimaldavad juurdepääsu algmaterjalidele ja täiustatud uurimisvahenditele ning paljudel aladel käimasolevate teadusuuringute tulemustele. Mõned nendest meetmetest viiakse ellu võimekuse programmi ja teiste kõnealuse teemavaldkonna kohaste kõrvalprojektide infrastruktuurielemendi kaudu. Teadusuuringud tuginevad ametliku statistika kättesaadavusele ja kasutamisele. Võetakse ette teatavatele gruppidele ja avalikkusele suunatud konkreetne levitamistegevus, mille hulka kuuluvad seminarid ja konverentsid, kus teadlastel on võimalik poliitiliste otsuste tegijate ning teiste sidusrühmadega nõu pidada, ning tulemuste levitamine eri massiteabevahendite kaudu. Koostöö programmis ja kõigis eriprogrammides tagatakse sotsiaalmajanduslike ja humanitaarteaduste uuringute ning prognoosielementide asjakohane koordineerimine. Tegevus Majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime teadmisteühiskonnas Selle eesmärk on teadusuuringute arendamine ja integreerimine küsimustes, mis mõjutavad majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet, et teadmisteühiskonna jätkuvaks arenguks kindlustada nende küsimuste paremat ja integreeritud mõistmist. See toob kasu poliitikale ja toetab arengut nende eesmärkide saavutamisel. Teadusuuringud ühendavad küsimuse järgmisi aspekte: - Teadmiste muutuv roll kogu majanduses, sealhulgas erinevat liiki teadmiste ja pädevuse, hariduse ja elukestva õppe ning immateriaalsesse varasse investeeringute roll. - Majandusstruktuurid, struktuurilised muudatused ja tootlikkusküsimused, sealhulgas teenindussektori, rahanduse, demograafia, nõudluse ja pikaajaliste muutusprotsesside roll. - Institutsioonilised ja poliitilised küsimused, sealhulgas makromajanduspoliitika, tööjõuturud, institutsioonid ning poliitika ühtsus ja koordineerimine. See sisaldab suurenenud globaliseerumise, tekkivate majandussüsteemide, ümberpaigutuste ja ELi laienemise poolt loodud uusi olulisi väljakutseid ja võimalusi. Tööhõive küsimused sisaldavad tööpuudust ja vaeghõivet. Majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide ühendamine Euroopas See on ette nähtud ühiskondliku eesmärgi toetamiseks, ühendades majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning on seega säästva arengu aluste parandamiseks. Sellealased teadusuuringud käsitlevad kahte omavahel seotud küsimust: - Kuidas Euroopa ja mitte-Euroopa sotsiaal-majandusmudelitel on õnnestunud ühendada eesmärgid, tingimused, milles need arenesid, sealhulgas dialoogi, sotsiaalse partnerluse, institutsiooniliste muudatuste roll ning nende võime seista silmitsi uute väljakutsetega. - Piirkondadevaheline majanduslik ühtekuuluvus ning piirkondlik areng laienenud Euroopa Liidus; sotsiaalne ühtekuuluvus, sealhulgas ebavõrdsus, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalkindlustus, maksupoliitika, rahvussuhted, haridus ning sotsiaalne tõrjutus ja tervishoid, samuti selle seos sotsiaalsete probleemidega, nagu vaesus, eluase, kuritegevus, õigusrikkumised ja narkomaania. Nende küsimuste käsitlemisel võetakse arvesse kompromissivõimalusi ja koostoimeid majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste eesmärkide vahel ülemaailmses kontekstis, ruumilisi aspekte, pikaajalist säästlikkust ning arengumaadega seotud küsimusi. Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju Eesmärgiks on mõista ja hinnata Euroopa ühiskonna teatavate põhisuundumuste mõju, millel on olulised tagajärjed kodanike, nende elukvaliteedi, samuti poliitika jaoks, ning mis seega pakuvad tuge paljudele poliitikavaldkondadele. Empiirilised ja teoreetilised teadusuuringud käsitlevad esialgu kolme peamist suundumust: - Demograafilised muudatused, sealhulgas vananemine, sündivus ja ränne. - Muudatused eluviisi, perekonna, töö, tarbimise, tervise ja elukvaliteediga seotud aspektides, sealhulgas laste, noorsoo ja puuetega inimeste probleemid. - Kultuuriline vastasmõju rahvusvahelises kontekstis, kaasa arvatud erinevate ühiskondade tavad, rahvastiku mitmekesisus, diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia ja sallimatus. Lisatud on ka soolise võrdõiguslikkuse küsimused ja muutuvad väärtused. Lisaks sellele uuritakse kuritegevuse muutumist ja kuritegude tajumist, samuti ettevõtete sotsiaalse vastutuse muutumist. Euroopa maailmas Eesmärgiks on mõista maailma eri piirkondade vahelisi muutuvaid vastasmõjusid ja vastastikust sõltuvust ning nende mõju asjaomastele piirkondadele, eriti Euroopas, ning sellega seotud küsimusi ähvardavate ohtude ja riskide vastu võitlemisel maailmas ning nende seotust inimõiguste, -vabaduste ja heaoluga. Teadusuuringud hõlmavad kahte omavahel seotud valdkonda: - Kaubavood, rahandus, investeeringud, migratsioon ja nende mõju; ebaühtlane areng, vaesus ja säästvus; majandus- ja poliitilised suhted ning globaalne valitsemine. Siin uuritakse kultuurilist vastasmõju, kaasa arvatud meedia ja religioon, ning selgepiiriliselt mitteeuroopalikke lähenemisviise. - Konfliktid, nende põhjused ja lahendused; suhe julgeoleku ja destabiliseerivate faktorite vahel, nagu vaesus, kuritegevus, keskkonnaseisundi halvenemine ja ressursside nappus; terrorism, nende põhjused ja tagajärjed; julgeolekuga seotud poliitika, ebakindluse ja tsiviil-sõjaväeliste suhete tajumine. Mõlemas käsitletakse Euroopa rolli maailmas, mitmepoolsuse ja rahvusvahelise õiguse arengut, demokraatia ja põhiõiguste edendamist, sealhulgas erinevat arusaama nendest, samuti Euroopat sellisena, nagu seda nähakse väljastpoolt. Euroopa Liidu kodanik Euroopa Liidu edasise arengu kontekstis on eesmärgiks mõistmise arendamine, esiteks, demokraatliku omanikutunde tekke ja kodanike aktiivse osaluse saavutamise, samuti tõhusa ja demokraatliku valitsemistava küsimustes, ning teiseks, Euroopa kultuuriliste, institutsiooniliste, õiguslike, ajalooliste, keeleliste ja väärtuseliste erinevuste ja sarnasuste küsimustes. Teadusuuringutes käsitletakse: - Osalust (sealhulgas noorte osalus), esindatust, vastutust ja seaduslikkust; Euroopa avalikkust, massiteabevahendeid ja demokraatiat; erinevaid valitsemisvorme ELis ja poliitilisi protsesse; kodanikuühiskonna rolli; kodakondsust ja kodanikuõigusi; elanikkonna seotud väärtusi. - Euroopa erinevusi ja sarnasusi, sealhulgas nende ajaloolisi juuri ja arengut; institutsioonidevahelisi erinevusi (sealhulgas normid, tavad, seadused); kultuuripärandit; mitmesuguseid visioone ja vaatekohti Euroopa integratsioonist, sealhulgas elanikkonna arvamust; identiteeti; lähenemisviise mitmete kultuuride kooseksisteerimisele; keele, kunstide ja religiooni rolli; hoiakuid ja väärtusi. Sotsiaalmajanduslikud ja teaduslikud näitajad Näitajate kasutamise parandamiseks poliitikas on eesmärgiks arendada nende kasutamise sügavamat mõistmist poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning kavandada näitajate ja meetodite parandamine nende kasutamiseks. Teadusuuringutes käsitletakse: - Kuidas näitajaid kasutatakse poliitiliste eesmärkide juures, poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel mitmesugustes valdkondades makrotasandist mikrotasandini, olemasolevate näitajate adekvaatsust ja nende kasutamist ning ettepanekuid uute näitajate ja näitajate kogumite kohta. - Kuidas näitajad ja nende kasutamise meetodid saavad tõenditel põhinevat poliitikat paremini toetada; näitajaid mitme eesmärgiga poliitika jaoks, poliitikate koordineerimise ning reguleerimise jaoks; selliste näitajate toetamist ametliku statistika poolt. - Näitajate ja seotud lähenemiste kasutamist uurimisprogrammide hindamiseks, kaasa arvatud mõju hindamiseks. Visiooniuuringud Eesmärgiks on varustada riikide, piirkondade ja ühenduse poliitiliste otsuste tegijaid teadmistega prognooside kohta selleks, et nad saaksid varakult määratleda pikaajalised väljakutsed ja ühist huvi pakkuvad valdkonnad, mis aitaksid neil poliitikat formuleerida. Käsitletakse nelja liiki tegevusi: - Laialdane sotsiaalmajanduslik prognoos piiratud arvu Euroopa Liidu peamiste väljakutsete ja võimaluste kohta, kusjuures vaadeldakse selliseid küsimusi nagu vananemise, migratsiooni, teadmiste globaliseerumise mõju, muutusi kuritegevuses ja peamisi ohte. - Üksikasjalikum temaatiline prognoos tekkivate uurimisvaldkondade või valdkondadevaheliste uuringute arengu, samuti teadusharude tuleviku kohta. - Prognoos Euroopa uurimissüsteemide ja -poliitika ning kaasatud võtmeosaliste tuleviku kohta. - Vastastikune õpe ja koostöö siseriiklike ja/või piirkondlike prognoosimisalgatuste vahel; Euroopa Liidu, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste prognoosimisalgatuste vahel. Rahvusvaheline koostöö Võttes arvesse teadusuuringute rahvusvahelist mõõdet, arendatakse kõigis teemavaldkondades rahvusvahelist koostööd. Terves reas valitud valdkondades võetakse mitme- ja kahepoolsel alusel konkreetsed rahvusvahelised koostöömeetmed, mis on määratletud partnerriikide ning Euroopa riikide vajaduste põhjal. Esilekerkivad vajadused ja ettenägematud poliitikast tulenevad vajadused Esilekerkivaid vajadusi käsitlevad uuringud annavad uurijatele võimaluse määratleda ja käsitleda eespool nimetamata uurimisalaseid väljakutseid. See soodustab uuenduslikku mõtlemist Euroopa ees seisvatest väljakutsetest, mida siiani ei ole laiemalt arutatud, või teistest asjakohastest küsimustest, vaatekohtadest ja teadusharudest. Samuti viiakse läbi uuringud ettenägematutele poliitikast tulenevatele vastamiseks, konsulteerides tihedalt nendega, kes on poliitikaga seotud. 9. Julgeolek ja kosmos Eesmärk Arendada tehnoloogiaid ja teadmisi võimaluste rajamiseks rõhuasetusega tsiviilrakendustele, mida on vaja kodanike julgeoleku tagamiseks selliste ohtude suhtes nagu terrorism ja kuritegevus, samuti ettekavatsematute juhtumite suhtes, nagu looduskatastroofid või tööstuslikud suurõnnetused; tagada olemasolevate ja arenevate tehnoloogiate optimaalne ja kooskõlastatud kasutamine Euroopa julgeoleku huvides, samas järgides põhilisi inimõigusi; ning soodustada teenusepakkujate ja kasutajate koostööd julgeolekuküsimustele lahenduste leidmisel, samaaegselt meetmete abil tugevdada Euroopa julgeolekutööstuse tehnoloogiabaasi ning konkurentsivõimet. Toetada Euroopa Kosmoseprogrammi kodanike huvides ja Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime tõstmiseks, keskendudes rakendustele nagu GMES. See aitab kaasa Euroopa Kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja muude peamiste tegijate, sh Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi. 9.1 Julgeolek Lähenemisviis Julgeolek Euroopa Liidus on õitsengu ja vabaduse eeltingimus. Turvalisusuuringute teema on keskendunud tsiviilrakendustele ning see ei toeta mitte üksnes ELi julgeolekuga seotud poliitika ja algatuste rakendamist, nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika või Haagi programm, eesmärgiga luua kogu Euroopa Liitu hõlmav õigluse, vabaduse ja julgeoleku piirkond, vaid ka transporti, tervishoidu (sealhulgas ELi terviseohutuse kava),[46] kodanikukaitset (sealhulgas loodus- ja tööstuskatastroofide puhul), energeetikat ja keskkonda. Selle kaudu aitab see teema kaasa ka majanduskasvule ja tööhõivele ning Euroopa julgeolekutööstuse konkurentsivõimele. See hõlbustab erinevate siseriiklike ja rahvusvaheliste osaliste koostööd ja kooskõlastamist, et vältida asjatut kordamist ning igal võimalusel uurida koostoimet. Eraelu puutumatuse ja kodanikuõiguste austamine on teemavaldkonna puhul läbivaks juhtpõhimõtteks. Tegevus ühenduse tasandil käsitleb nelja julgeolekumissiooni valdkonda, mis on määratletud vastuseks konkreetsele olulise poliitilise tähtsusega väljakutsetele ning Euroopa lisaväärtusele ohtude ja võimalike julgeolekuintsidentide suhtes, ning kolme valdkondadevahelist huvi pakkuvat küsimust. Iga missioonivaldkond hõlmab kuut etappi, mis erinevad ajaliselt ja rõhuasetuselt. Need kuus etappi on: määratle (seotud juhtumiga), välista (seotud ohuga), kaitse (seotud sihtgrupiga), valmistu (seotud operatsiooniga), reageeri (seotud kriisiolukorraga) ja taasta (seotud tagajärgedega); need kirjeldavad igas vastavas etapis vajalikku tegevust. Esimesed neli etappi osutavad intsidendi ärahoidmiseks ja selle võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks tehtud jõupingutustele, kaks viimast osutavad olukorra ja pikaajaliste tagajärgedega toimetulekule suunatud jõupingutustele. Iga üksiku missioonivaldkonna igas etapis muutub vajalikuks spetsiifiliste võimete kombinatsioon, mida vajavad kodanike julgeoleku eest vastutajad, et ohtude ja intsidentidega tõhusalt hakkama saada. Need võimed osutavad sellele, kuidas tuleks jõupingutusi teha ning paljudel juhtudel toetavad need enam kui üht etappi ja/või missioonivaldkonda. Võimete omandamine põhineb teadmiste, tehnoloogia ja organisatsiooniliste meetmete kombinatsioonil. Viimane väljub siiski teadusuuringute programmi piirest; turvalisusuuringud Euroopa tasandil aitavad kaasa teadmistele ja tehnoloogiale, et luua vajalikke võimeid. Teadustegevus hõlmab mitut valdkonda ja on ülesandepõhine, see ulatub tehnoloogia ja metodoloogia arengust tehnoloogia integratsiooni, tutvustamise ja valideerimiseni. Soodustatakse tehnoloogiate mitmeotstarbelisust, et suurendada nende rakendusala ning edendada vastastikust rikastamist ja olemasolevate tehnoloogiate kasutuselevõttu tsiviiljulgeoleku sektoris. Turvalisusuuringute teema täiendab ja integreerib tehnoloogiale ja süsteemidele suunatud, julgeolekuga seotud uuringuid, mis viiakse läbi teiste teemavaldkondade raames. Teadusuuringutes keskendutakse tsiviiljulgeoleku rakendustele. Tõdedes, et on olemas kahese kasutusega tehnoloogiavaldkondi, mis on seotud nii tsiviil- kui sõjaliste rakendustega, luuakse sobiv raamistik tegevuse kooskõlastamiseks Euroopa Kaitseagentuuriga. Tugevalt soodustatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde), samuti kodanike julgeoleku eest vastutavate ametite ja organisatsioonide kaasatust tegevusse. Euroopa turvalisusuuringute nõukogu (ESRAB)[47] poolt läbitöötatud pikemaajaline uurimiskava toetab käesoleva teemavaldkonna teadusuuringute sisu ja struktuuri määratlust. Tegevus Tegevus on suunatud järgmistele missiooni valdkondadele: - Kaitse terrorismi ja kuritegevuse eest. Tegevus keskendub võimalike intsidentide sellistele ohuaspektidele nagu seaduserikkujad, nende poolt rünnakumehhanismina kasutatavad vahendid ja ressursid. Selle ülesandevaldkonnaga toimetulekuks on nõutav terve rida võimeid, millest paljud on eelkõige seotud etappidega „määratle“, „välista“ ja „valmistu“ ja „reageeri“. Taotluseks on nii intsidendi vältimine kui ka selle võimalike tagajärgede leevendamine. Vajalike võimete loomiseks on rõhuasetus sellistel küsimustel nagu oht (nt keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht), teadlikkus (nt operatiivse teabe kogumine, koondamine, kasutamine, jagamine; alarmeerimine), avastamine (nt ohtlikud ained, üksikisikud või grupid, kahtlane käitumine), tuvastamine (nt isikud, ainete liik ja kogus), ennetamine (nt rahaliste vahendite puhul juurdepääsu ja liikumise kontroll, finantsstruktuuride kontrollimine), valmisolek (nt riskide hindamine; bioloogiliste ja keemiliste mõjurite tahtliku kasutamise kontrollimine; strateegiliste reservide, nagu inimtööjõu, oskuste, vahendite, tarbekaupade taseme hindamine; ulatuslike sündmuste puhul jne), terrorirünnakute ja kuritegevuse mõju neutraliseerimine ja ohjeldamine, õiguskaitsealaste andmete töötlus. - Infrastruktuuride ja teenuste julgeolek. Tegevus keskendub intsidendi sihtmärkidele, infrastruktuuride hulka kuuluvad näiteks suurürituste korralduspaigad, olulise poliitilise (nt parlamendihooned) või sümboolse (nt mõned konkreetsed mälestusmärgid) väärtusega paigad ning energia- (sealhulgas nafta-, elektri-, gaasi-), vee-, transpordi- (sealhulgas lennu-, mere-, maismaa-), side- (sealhulgas ringhäälingu-), finants-, haldus- jms võrgud. Selle ülesandevaldkonnaga toimetulemiseks on nõutav terve rida võimeid, millest paljud on seotud „kaitse”, aga ka „valmistu” etapiga. Taotluseks on nii intsidendi vältimine kui ka selle võimalike tagajärgede leevendamine. Vajalike võimete loomiseks on rõhuasetus sellistel küsimustel nagu füüsilise infrastruktuuri ja selle toimimise nõrkade kohtade analüüs ja hindamine; olemasolevate ja tulevaste riiklike ja erasektori infrastruktuurivõrgustike, süsteemide ja teenuste kindlustamine nende füüsilises ja funktsionaalses osas; kontrolli- ja häiresüsteemid, mis intsidendi korral võimaldavad kiiret reageerimist; kaitse intsidendi kuhjuvate tagajärgede eest. - Julgeolek piiridel . Tegevus käsitleb kaht liiki küsimusi: (organiseeritud või ettenägematu) juurdepääsuga seotud julgeolekuküsimused seal, kus ELi piire loetakse äärepoolseimateks, kaitsmaks ELi territooriumi (roheline ja sinine piir), samuti piiriületuspunktid kui (transpordi-) infrastruktuuri osad ning seega võimalikud julgeolekuohtude sihtmärgid. Selle ülesandevaldkonnaga toimetulekuks on nõutav terve rida võimeid, millest paljud on eelkõige seotud etappidega „määratle“, „välista“ ja „kaitse“. Taotluseks on nii intsidendi vältimine kui ka selle võimalike tagajärgede leevendamine. Vajalike võimete loomiseks on rõhuasetus sellistel küsimustel nagu kõikide piiriületuspunktides kasutatavate, julgeolekuga seotud süsteemide, varustuse, töövahendite ja protsesside tõhususe ja efektiivsuse parandamine (nt juurdepääsu omavate isikute identifitseerimine, mitteinvasiivne inimeste ja kaupade tuvastamine, ainete jälgimine, proovide võtmine, ruumiline tuvastamine, sealhulgas andmete hankimine ja analüüs jne); Euroopa maa- ja rannikupiiride julgeoleku parandamine (nt mitteinvasiivne ja veealune sõidukite avastamine, sõidukite jälgimine, ruumiline tuvastamine, sealhulgas andmete hankimine ja analüüs, järelvalve, kaugjuhtimine jne); (ebaseaduslike) rändevoogude hindamine ja juhtimine. - Julgeoleku taastamine kriisiolukorra puhul . Tegevus keskendub hädaolukordade ohjamise toimingutele, nagu kodanikukaitse (sealhulgas loodus- ja tööstuskatastroofide puhul), humanitaarabi ja päästeülesanded ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) toetamisele. Selle missioonivaldkonnaga toimetulekuks on nõutav terve rida võimed, millest paljud on eelkõige seotud etappidega „valmistu“, „reageeri“ ja „taasta“. Taotluseks on intsidendi tagajärgede leevendamine. Vajalike võimete loomiseks on rõhuasetus sellistel küsimustel nagu üldine organisatsiooniline ja operatiivne valmisolek julgeolekuintsidentidega toimetulekuks (nt organisatsioonidevaheline kooskõlastamine ja side hädaolukordades, strateegiliste reservide, strateegilise inventari hindamine jne), kriisireguleerimine (nt intsidendi ja prioriteetsete nõuete hindamine, evakueerimine ja isoleerimine, terrorirünnakute ja kuritegevuse mõju neutraliseerimine ja ohjeldamine jne), kriisiabi ning julgeolekuintsidendi tagajärgede ja kuhjuva mõju reguleerimine (nt avaliku tervishoiusüsteemi toimimine, äri järjepidevus, usalduse võitmise meetmed, ühiskonna katkenud või hävinud funktsioonide taastamine jne). Eespool nimetatud valdkondi toetavad järgmised valdkondadevahelised tegevused: - Julgeolekusüsteemide integratsioon ja koostalitusvõime . Tegevused muudavad võimalikuks eespool loetletud võimete loomiseks vajaliku tehnoloogia ja/või aitavad kaasa selle tulemuslikkusele , keskendudes seega valdkondadevahelist huvi pakkuvatele küsimustele, nagu süsteemide, vahendite, teenuste ja protsesside vahelise koostalitusvõime ja vastastikuse teabevahetuse parandamine, tagades samas nende usaldusväärsuse, konfidentsiaalsuse kaitse ja info sidususe, kõigi tehingute jälgitavuse ja töötlemise jne. Tegevused käsitlevad ka standardiseerimis- ja koolitusküsimusi (sealhulgas kultuurilise, inimestevahelise ja organisatsioonilise koostalitusvõime seisukohast). - Julgeolek ja ühiskond . Tegevused on valdkondadevahelised ning need tuleks läbi viia loodusteaduste, tehnoloogia ning teiste teaduste, eelkõige poliitika-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste omavahelises koostöös. Keskendutakse eesmärgipäraste kultuurialastele ja sotsiaalmajanduslikele analüüsidele, stsenaariumide loomisele ja muudele teemadega seotud uurimistegevustele, nagu julgeolek kui arenev kontseptsioon (julgeolekuga seotud vajaduste ulatuslikud analüüsid, määratlemaks muutliku julgeolekumaastiku käsitlemiseks vajalikke peamisi funktsionaalseid nõudeid; nõrgad kohad ja uued ohud (nt terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vallas); kodanike hoiakud kriisisituatsioonis (nt terrorismi ja kuritegevuse tajumine, masside käitumine, avalikkuse poolne julgeoleku (ja ohutus-) kontrollide mõistmine ja aktsepteerimine; kodanike valmisolek ja valmidus terrorirünnakuteks; haldusasutuste ja kodanike vahelise kommunikatsiooniga seotud küsimused kriisisituatsioonides; üldise teadlikkuse tõstmine ohtudest; kodanike nõustamine sisejulgeoleku nõuande- ja abisüsteemide osas liikmesriikides ja ELi tasandil; terroristlike õigusrikkujate käitumuslikud, psühholoogilised ja muud asjakohased analüüsid; isikuandmete kaitset ja info sidusust puudutavad eetilised küsimused. Teadusuuringud on suunatud ka kuritegevuse statistiliste näitajate arendamiseks, et hinnata paremini kuritegevusega seotud muutusi. - Turvalisusuuringute kooskõlastamine ja struktureerimine . See valdkond annab meetmetele ühise platvormi siseriiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste turvalisusuuringute kooskõlastamiseks ja struktureerimiseks, tsiviil-, turvalisus- ja kaitsealaste uuringute vahelise koostoimimise arendamiseks, samuti turvalisusuuringute nõudluse ja pakkumise kooskõlastamine. Samuti keskenduvad meetmed asjakohaste õiguslike tingimuste ja menetluste parandamisele. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvahelist koostööd turvalisusuuringute valdkonnas teostatakse kooskõlas ELi julgeolekupoliitika siseste ja väliste aspektidega. Rahvusvahelise koostöö konkreetsed nõudeid ja kriteeriume võib täpsustada tööprogrammis. Konkreetseid rahvusvahelisi koostöömeetmeid kaalutakse siis, kui on sellest tõuseb ELi julgeolekupoliitikale vastav mõlemapoolne kasu, näiteks ülemaailmse kohaldatavusega julgeolekumeetmetega seotud uuringute puhul. Reageerimine esilekerkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele Turvalisusuuringute teemavaldkond on oma olemuselt ja ülesehituselt paindlik. Meetmed võimaldavad seni teadmata tuleviku julgeolekuohtude ja võimalike tekkivate seotud poliitikast tulenevate vajaduste omavahelist kohandamist. Paindlikkus täiendab eespool esitatud uurimismeetmete missioonile orienteeritud laadi. 9.2 Kosmos Lähenemisviis Selles valdkonnas aitab EL kaasa kasutajate nõudmistel ja Euroopa poliitilistel eesmärkidel põhinevate ühiseesmärkide määratlemisele, meetmete kooskõlastamisele, kordamiste vältimisele ja koostalitusvõime parandamisele; samuti aitab EL kaasa standardite määratlemisele. Euroopa kosmosepoliitika[48] teenib riiklike ametiasutuste ja otsustajatega ühiseid eesmärke, tugevdades samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Seda rakendatakse Euroopa kosmoseprogrammi kaudu, ning seitsmes raamprogramm aitab kaasa Euroopa teiste riigi- ja erasektori sidusrühmade poolt teostatud teadusuuringute ja tehnoloogiaarengu meetmete toetamisele või täiendamisele. Selle teemavaldkonna meetmed toetavad ELi poliitilisi eesmärke sellistes valdkondades nagu põllumajandus, kalandus, keskkonnakaitse, telekommunikatsioon, julgeolek, areng, tervishoid, humanitaarabi, transport, teadus, tagades samas Euroopa kaasatuse piirkondlikku ja rahvusvahelisse koostöösse. Kosmoseseadmed on samuti ette nähtud kaasaaitamiseks seaduste rakendamisele mõnedes nendest valdkondadest. Selles prioriteedis sätestatud meetmete eesmärk on kosmosevarade kasutamine rakenduste, eriti GMESi (üleilmne keskkonna- ja turvaseire) elluviimine; kosmoseuuringud; Euroopa Liidu strateegilist rolli toetavate meetmete võimaldamine. Kasutamisele suunatud meetmetelt oodatakse teiste eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondade raames läbiviidavate tegevuste (eriti maapinna kaugseiresüsteemide süsteemiga (GEOSS) seotud „keskkonna” ja „info- ja sidetehnoloogiasüsteemide” raames läbiviidavate tegevuste) täiendamist. Samuti arendatakse teemakohast koostoimimist sarnaste tegevustega teiste eriprogrammide raames. Täiendavad meetmed on ette nähtud konkurentsivõime ja uuenduste raamprogrammi ning haridus- ja koolitusprogrammiga. Teemavaldkonna teadusuuringute ja tehnoloogiasiirdemeetmed võivad erilist huvi pakkuda uuenduslikku tehnoloogiat arendavatele VKEdele, mis vajavad uue kosmosetehnoloogia võimaluste tutvustamist või mis arendavad oma kosmosetehnoloogia rakendusi teiste turgude jaoks. Kosmosealase tegevuse mõne valdkonna juhtimine tuleks usaldada olemasolevatele välisüksustele, nagu Euroopa Kosmoseagentuur.[49] Üleilmse keskkonna- ja turvaseire puhul rakendatakse teadusuuringuid ühiste tehnoloogiaalgatuse kaudu (vt III lisa). Tegevus - Kosmosepõhised rakendused Euroopa ühiskonna teenistuses - Üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): Eesmärk on unikaalsete ja ülemaailmselt kättesaadavate andmebaasidena arendada sobivaid satelliidipõhiseid järelvalve- ja varajase hoiatamise süsteeme ning toetada ja stimuleerida nende operatiivkasutamise arengut. Samuti toetab programm operatiivsete GMES teenuste arengut, mis võimaldavad otsustajatel kriisiolukordi paremini ette näha või leevendada, ning keskkonna ja julgeoleku reguleerimisega seotud küsimusi. Teadusuuringud peaksid eelkõige kaasa aitama kosmosest kogutud GMES andmete kasutamise viimine maksimumini, ning nende integreerimine teistelt vaatlussüsteemidelt pärinevate andmetega kompleksseteks toodeteks, mis on mõeldud info ja kohandatud teenuste edastamiseks lõpptarbijatele tõhusa andmeintegratsiooni ja infojuhtimise kaudu. Samuti peaksid teadusuuringud kaasa aitama seiretehnika ja lisaseadmete tehnoloogia parandamisele, vajaduse korral uute kosmosepõhiste süsteemide väljatöötamisele või olemasolevate süsteemide koostalitusvõime täiustamisele, ning nende kasutamise võimaldamisele konkreetset liiki nõudlusele vastavates (eel)operatiivteenustes. - Keskkonnakaitse valdkonnas kuuluvad nõudluse hulka sõltumatute teadmiste omandamine taastusvarude (näiteks taimede ja metsade), märgalade olukorra ja arengu, säästva kasutamise, taimkatte ja maakasutuse, toiduga varustamise, põllumajanduskeskkonna ja kalapüügi, süsiniku neeldumise ja varude; atmosfääriprotsessi ja -keemia; ning ookeanide olukorra kohta. Kaalutakse Euroopa Liidu kuuendat keskkonnaalast tegevuskava kliimamuutusi, õhu, pinnase ja vee kvaliteeti jälgiva keskkonnapoliitika kohta. - Julgeoleku valdkonnas kuuluvad nõuete hulka hädaolukorra ja kriisiohjamise puhul vajalike andmete ja info hankimise, kättesaadavuse ja vahetamise parandamine. Toetada tuleb kodanikukaitset ennetamise/leevendamise, järelevalve, riskijuhtimise ning looduslike ja tehnoloogiliste ohtude hindamise osas, samuti humanitaarabi seoses esmavajaduste hindamise ja hädaolukorraks valmistumisega loodusõnnetuste ja humanitaarkriiside korral (pagulased, riigi sees ümberasustatud isikud jne). Samuti tuleb kaaluda ELi poliitika rakendamise toetamist nimelt konflikti ennetamise ja piirivalve valdkonnas. - Julgeolekualased aspektid (täiendusena turvalisusuuringutele ja GMES tegevusele) EÜ SPASEC[50] aruandes rõhutatakse, et kosmoseteenused mängivad Euroopa ühiskonna heaolus niivõrd olulist rolli, et kriitilise infrastruktuuri kaitse kosmosesektoris on prioriteet. Siin võib vaja minna kosmosepõhiste varade järelevalveteenuseid ja -võimeid, samuti maapealse infrastruktuuri kaitset. Kosmoseseire süsteem võib anda infot näiteks satelliitide peamistest omadustest (nt orbitaalparameetrid, tegevusala), potentsiaalselt ohtlike jäätmete peamistest omadustest (nt trajektoor, füüsikalised parameetrid) ning asjakohast infot ilma kohta kosmoses ja maalähedaste objektide kohta. Selles valdkonnas võib ette näha teostatavusuuringud ja näidisprojektide rahastamise. - Satelliitside rakendused Eesmärk on toetada uuenduslikke satelliitside rakendusi ja teenuseid, mis on sujuvalt integreeritud ülemaailmsetesse elektroonilistesse sidevõrkudesse, kodanike ja ettevõtete jaoks rakendussektorites, mis hõlmavad kodanikukaitset, julgeolekut, e-valitsust, telemeditsiini, teleharidust, otsingu- ja päästetöid, turismi ja vaba aja harrastusi, personaalnavigatsiooni, veokite haldamist, põllumajandust ja metsandust. Teadusuuringutes on rõhuasetus uute rakenduste arendamisel ning näidisülesannete ja ekspluatatsioonieelsete süsteemide arendamisel, kus satelliitside vastab tõhusalt nendele vajadustele. - Kosmoseuuringud - Eesmärk on aidata kaasa kosmoseuuringutele (robotite või inimeste poolt), sealhulgas tehnoloogiasiirde osalusele, ning võimaldada teadusringkondadele juurdepääs Euroopa kosmoseprogrammi raames teostatud uurimismissioonide käigus saadud tulemustele/andmetele. Teadusuuringud viiakse läbi eelkõige toetavate meetmete, teostatavusuuringute ja operatsioonieelsete projektide abil. Täiendava mõõtmena tuleb kaaluda: olulisi rahvusvahelise koostöö võimalusi ning teadlikkus hoidmise ja tulemuste levitamise tähtsust - Teadusuuringud ja tehnoloogia arendus kosmoserajatiste tugevdamiseks - Kosmosetehnoloogia Üldine eesmärk on toetada Euroopa kosmosetehnoloogia sektori konkurentsivõime tugevdamist tervikuna. Eelkõige võiks kosmosetranspordi tehnoloogiale kaasa aidata teadustegevus, hinnates pikaajalisi vajadusi, aidates kaasa süsteemiuuringutele, mis võtavad arvesse lõpptarbija nõudmisi ja aidates kaasa varustavale tehnoloogilisele uurimistööle järgmise põlvkonna kanderakettide jaoks. - Kosmoseteadused Eesmärk on aidata kaasa kosmoseteadustes kasutatavate kõrgtehnoloogiate arengule. Kosmoseteadused ei paku üksnes põhjalikku ülevaadet universumi struktuurist, planeedi Maa täiustatud mõistmist ning uut lähenemisviisi elule ja füüsikale, vaid on ka tugevaks tõukejõuks uutele tehnoloogilistele arengutele koos paljude hilisemate rakendustega ühiskonna hüvanguks. Seitsmes raamprogramm peaks täiendama jätkuvaid teadusprogramme, kus tehakse kindlaks puudused, ning toetama teadustegevust rahvusvahelise kosmosejaama pardal. Samuti on ette nähtud toetavad meetmed, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu teaduslikele andmetele. Rahvusvaheline koostöö Kosmose kasutamine ja uurimine on oma olemuselt ülemaailmsed ettevõtted. Tõhus rahvusvaheline kosmosekoostöö aitab tõsta ühenduse poliitilist mainet maailmas, tugevdada selle majanduse konkurentsivõimet ja parandada selle teadussaavutuste mainet. Koostöö kosmosesektoris toetab ka ELi välispoliitilisi eesmärke (nt toetus arenguriikidele, naaberriikidele). Seepärast tuleb kosmost lugeda rahvusvaheliste meetmete arendamisel eelistatud sektoriks, eelkõige koostöös peamiste ja tekkivate kosmosejõududega, nagu Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Hiina, India, Kanada, Jaapan, Ukraina ja teised kosmosetegevust teostavad riigid. Jõupingutusi tehakse kosmosepõhiste lahenduste kasutamise edendamisele säästva arengu toetuseks, eelkõige Aafrikas. See seondub GMESi poolt omaks võetud ülemaailmse lähenemisega keskkonnaseire osas.[51] Pakkumaks paremaid võimalusi efektiivseks koostööks ja tagamaks, et Euroopa kosmoseprogrammi integreeritakse parimad rahvusvahelised kogemused kosmosevallas, kasutatakse erimeetmeid koostööks kahe- ja mitmepoolsetel projektidel, rahvusvahelistel ja ülemaailmsetel algatustel ning koostöös tekkivate majandussüsteemide ja arengumaadega. Reageerimine esilekerkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele Teadusuuringud esilekerkivate vajaduste vallas võimaldab tehnoloogiaarengu uuenduslikke lahendusi kosmoseuurimise valdkonnas, ning võimalikke kohandusi ja rakendusi teistes valdkondades (nt ressursside majandamine, bioloogilised protsessid ja uued materjalid). Ettenägematute poliitikast tulenevate vajadustega seotud teadusuuringute puhul võib käsitleda selliseid teemasid nagu kosmosepõhiste lahenduste pakkumine arengumaade toetuseks, uute kosmoseseire- ja sidevahendite ja meetodite väljatöötamine, mis on seotud asjakohase ühenduse poliitikaga ja selle panusega sotsiaalsesse hõlvamisse. II LISA SUMMA SUUNAV JAOTUS Suunav jaotus on järgmine (miljonites eurodes): Tervishoid | 8317 | Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia | 2455 | Info- ja sidetehnoloogia | 12670 | Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad | 4832 | Energeetika | 2931 | Keskkond (sealhulgas kliimamuutused) | 2535 | Transport (sealhulgas lennundus) | 5940 | Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused | 792 | Julgeolek ja kosmos | 3960 | KOKKU | 44432[52],[53] | * Sealhulgas toetus Euroopa Investeerimispangale, nagu on osutatud III lisas. Intressitulu kõnealuselt toetuselt lisatakse Euroopa Investeerimispangale antavale toetusele. Kõnealune summa ei sisalda vahendeid sotsiaalmajandus- ja humanitaarteaduse teemast. III LISA Ühised tehnoloogiaalgatused ja riskijagamisrahastu Ühised tehnoloogiaalgatused Esimese ühiste tehnoloogialagatuste kogumi teadustöö valdkonnad on allpool kindlaks määratud, tuginedes I lisas sätestatud kriteeriumidele. Need ühised tehnoloogiaalgatused käsitlevad mitmesuguseid väljakutseid. Seega tuleb struktuurid kindlaks määrata vastavalt igale üksikjuhtumile, et need arvestaksid asjakohase teadusuuringute valdkonna eriomadustega. Iga juhtumi korral määratakse kindlaks konkreetne struktuur, et rakendada kokkulepitud ühiste tehnoloogiaalgatuste uurimisprogrammi ja tuua kokku vajalikud riiklikud ja erainvesteeringud ja kogu Euroopat hõlmavate jõupingutuste kooskõlastamine. Komisjon annab toetust teadusuuringute programmi rakendamiseks eraldi ettepanekute alusel (vastavalt asutamislepingu artiklile 171). Võimalik on edasiste ühiste tehnoloogiaalgatuste kindlakstegemine I lisas täpsustatud kriteeriumide alusel ja nende esitamine seitsmenda raamprogrammi rakendamise kestel. - Innovaatilise meditsiini algatus Innovaatilise meditsiini ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärk on Euroopa farmaatsiavaldkonna konkurentsivõime suurendamine, pakkudes kooskõlastatud lähenemisviisi uurimistöö kitsaskohtade ületamiseks ravimiarenduse protsessis, vähendades ravimiarenduse aega ja kliinilise väljapraakimise määra uute ravimite puhul. See võimaldab kiiremini ligi pääseda rohkem suunatud meditsiinile ja teadusinvesteeringute kiiremat tasuvust ning seega juurde saada rohkem erainvesteeringuid edasiseks teadustööks. Konkurentsieelne uurimistegevus, nagu see on määratletud innovaatilise meditsiini algatuse strateegilises teadusuuringute programmis, hõlmab vahendite ja meetodite arendamist ravimite sobivuse, ohutuse ja tõhususe paremaks prognoosimiseks, intelligentseid infrastruktuure andmete integreerimiseks ja teadmiste haldamist tihedas koostöös tööstusharudega, akadeemiate ja kliinikumidega kõigis vajalikes etappides. See käsitleb ka haridust ja koolitust kindlustamaks, et Euroopal oleksid vajalikud teadmised uurimistulemuste muutmiseks patsiendile kasutoovateks. Tagatakse tihe koostöö Euroopa Ühenduse ning tööstusharude ja teiste sidusrühmade vahel, nagu regulatiivasutused, patsiendid, akadeemia, klinitsistid jne, samuti tagatakse riikliku ja erakapitali kaasamine. Strateegilise teadusuuringute programmi rakendamisel kasutatakse innovaatilise meditsiini algatust, mis on sobiv just selleks otstarbeks loodud avaliku ja erasektori koostöö struktuur. - Nanoelektroonika tehnoloogiad 2020 Nanoelektroonika on Euroopa konkurentsivõime jaoks suure strateegilise tähtsusega, kuna need tooted on võtmetähtsusega, võimaldamaks innovaatilisust teistes majandusharudes (multimeedia, telekommunikatsioon, transport, tervishoid, keskkond, töötlev tööstus jne). See eeldab, et uurimis- ja arendustegevus ja pingutused uuendusteks oleksid paremini struktureeritud, optimeeritud ja integreeritud laiemasse protsessi, mis hõlmab kõiki selles valdkonnas edu saavutamiseks olulisi osalisi. See algatus tegeleb vajadusega ränipõhise tehnoloogia järele neljas tehnoloogiavaldkonnas: i) loogiliste ja mäluseadmete kahandamine, et suurendada võimsust ja vähendada kulusid, ii) lisandväärtuse funktsioonide arendamine, sealhulgas tajumis-, aktiveerimis- ja pakkimisfunktsioon, ning nende manustamine loogika ja mäluga, et moodustada keerukaid kiibisüsteemide ( systems-on-a-chip ) ja paketisüsteemide ( systems-in-a-package ) lahendusi, iii) seadmed ja materjal ning iv) konstrueerimise automatiseerimine. - Manussüsteemid Manussüsteemid – nähtamatu elektroonika ja tarkvara, mis edastavad teavet toodetele ja protsessidele – on Euroopa oluliste tööstusharude, nagu autotööstus, lennuelektroonika, tarbeelektroonika, telekommunikatsioon, meditsiinisüsteemid ja töötlev tööstus, konkurentsivõime seisukohalt strateegilise tähtsusega. Lisaks loob seadmete suurenev ühilduvus võimalusi täiesti uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste jaoks, kus Euroopa peab olema hea positsiooniga, et neist kasu saada. Manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus ühendab ja koondab teadustöö jõupingutused, kasutades riigi- ja erainvesteeringuid suure riski jagamiseks ja kõrgete ambitsioonide säilitamiseks. Algatus on suunatud asukohast sõltumatute, koostalitusvõimeliste ja majanduslikult tasuvate, kuid siiski võimsate, turvaliste ja kindlate elektrooniliste ja tarkvarasüsteemide konstrueerimisele, arendamisele ja levitamisele. Selles pakutakse välja eeskuju, mis pakub antud rakendustele standardseid arhitektuurilisi lähenemisi, vahetarkvara, mis võimaldab takistusteta ühenduvust ja koostalitusvõimet, integreeritud projekteerimistarkvara vahendeid ja meetodeid kiireks arenguks ja prototüüpimiseks, samuti uusi lähenemisviise suhtlusele arvutite ja pärismaailma vahel. - Vesiniku- ja kütuseelementide algatus Vesiniku- ja kütuseelemendid on energiatehnoloogiad, mis võivad tuua paradigma muutuse sellesse, kuidas Euroopa energiat tarbib ja toodab, pakkudes suurt arengupotentsiaali pikaajalise sõltumatu säästva energiavarustuse suunas ja andes Euroopale olulise konkurentsieelise. Üleminek vesinikupõhisele majandusele eeldab laiaulatuslikku teadustegevust ja investeeringuid uute tööstusharude, varustuskettide ning infrastruktuuride loomisse ja inimressursside koolitamisse. Ühistes tehnoloogialgatuses määratletakse ja viiakse ellu eesmärgile suunatud Euroopa tööstusuuringute, tehnoloogilise arengu ja tutvustustegevuse programm, et töötada välja töökindlad vesiniku- ja kütuseelemenditehnoloogiad kuni äritegevuse alustamiseni. Ühiste tehnoloogiaalgatuse peamine uurimisprogramm on kütuseelementide arendamine kõigile rakendussektoritele ja valdkondadele; stabiilne vesinikupakkumine, sealhulgas tootmine, levitamine, ladustamine ja kättetoimetamine; integreeritud, mastaapne valmiva ja areneva tehnoloogia demonstreerimine tõelises tegevuskontekstis; ja tururaamistikku ettevalmistavad tegevused. Seda kohaldatakse kindla ja pidevalt areneva ELi tehnoloogia arenguteede ja tegevuskava alusel, täpsustades üleminekustrateegiad ja pikaajalised eesmärgid ning rakendamise pöördepunktid. - Lennundus ja õhutransport Euroopa peab jääma võtmetehnoloogiate eesliinile ning omama tulevikus jätkusuutlikku, uuenduslikku ja konkurentsivõimelist lennundust ja õhutranspordi tööstust. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusmahuka tööstusena on Euroopa lennunduse ja õhutranspordi ettevõtete praegune konkurentsivõime maailmaturul olnud aastakümnete vältel rajatud olulistele erasektori teadusinvesteeringutele (tavaliselt 13 kuni 15% käibest). Arvestades sektori eripära sõltuvad uued arengud sageli tõhusast koostööst riigi- ja avaliku sektori vahel. Mõned ACARE strateegilise teadusuuringute programmi aspektid nõuavad eesmärgi laiaulatuslikkust ja pidevust, mistõttu tuleb ühine tehnoloogialagatus koondada järjepidevale ja pühendunud uurimisprogrammile arenenud tehnoloogiate alal ja soodustavatele teguritele, nagu integratsioon, laiaulatuslik valideerimine ja demonstratsioon. Lennunduse ja õhutranspordi valdkonnas tuleks ühtse Euroopa õhuruumi poliitika ja SESAME algatuse toetuseks suunata erinevaid valdkondi, nagu keskkonnasõbralik ja kulusäästlik õhusõiduk („roheline õhusõiduk“) ja lennuliikluse korraldamine. - Üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) Euroopa vajab autonoomset võimekust, mis põhineks üleilmse seire Euroopa standardil. See aitab märkimisväärselt Euroopat ja selle tööstusharusid selles valdkonnas, kus konkurendid üleilmse seire süsteemide arendamisse palju investeerivad. GMES peab arvestama 2001. aasta juunis toimunud Göteborgi tippkohtumisele järgnenud GMESi[54] käsitlevas nõukogu resolutsioonis väljenduva poliitilise mandaadiga, 2004. aasta veebruaris esitletud GMESi tegevusplaaniga[55] ja selle lisamisega „kasvualgatuse“ ja „kiire stardi“ nimekirja. GMESi tulevik sõltub nii kasutajate kui infrastruktuuriteenuste pakkujate (nii avaliku kui erasektori) olulistest pikaajalistest investeeringutest. Selleks on hädavajalik, et GMES esitaks endast selge ja sidusa pildi, mis oleks kasutajate, ametiasutuste ja tööstuse poolt lihtsasti äratuntav. Sõltumatult konkreetsetest GMES rakendusvaldkondadest hõlmab see ühe poliitilise vastutuse all hulka aktsepteeritud standardeid, kehtestamismehhanisme ja strateegiaid. Sellel eesmärgil võiks ühise tehnoloogiaalgatuse vormis luua GMES juhtimisstruktuuri, et tuua kokku kõik asjaosalised koos oma vahenditega, eriti kasutajaorganisatsioonid nii siseriiklikul kui Euroopa tasandil. Ühine tehnoloogiaalgatus GMESi jaoks peaks kindlustama GMESiga seotud tegevuste tugeva koordineerimise, sealhulgas järgmiste funktsioonide kaudu: - iga GMES rakendusvaldkonna kasutajanõudmiste ühendamine, - GMESi operatiivteenuste, lisavõimekuste ja infrastruktuuride arengu ülevaatamine ja toetamine, - vajaduse korral teenuste hindamine, - andmetele pikaajalist juurdepääsu kindlustavate mehhanismide arendamine (andmete ostmine). GMESi ühine tehnoloogiaalgatus oleks samuti tõhus vahend edendamaks erasektori aktiivset osalust, toimides koordineeriva ja finantseeriva vahendajana tööstusele (sh VKEd) ja teistele sobilike konkurentsivõimeliste protsesside kaudu GMESi rakendamisse panustada soovivatele võimalikele lepingupartneritele. GMES annab Euroopale liidripositsiooni suurte infrastruktuuride juhtimise ja kasutamise, sealhulgas strateegiliste kosmosevõimekuste valdkonnas. Samuti võib see luua võimalused piiratud loodusvarade tõhusaks kasutamiseks nii avalikus kui erasektoris. Seega aitab see parandada tootlikkust paljudes sektorites, mis vajavad olemasolevate vahendite kohta sidusat ja ajakohast teavet. Riskijagamisrahastu Vastavalt II lisale annab komisjon Euroopa Investeerimispangale toetust (kooskõlastus- ja toetusmeede). Kõnealune toetus aitab kaasa ühenduse eesmärgile, edendades erasektori investeeringuid teadusuuringutesse, võimaldades pangal riske paremini juhtida ning lubades i) Euroopa Investeerimispanga laenude suuremat mahtu teatud riskitasemel ja ii) Euroopa riskantsemate teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tegevuste rahastamist, mis ei oleks võimalik ilma ühenduse sellise toetuseta. Euroopa Investeerimispank annab laenu vahenditest, mis on saadud rahvusvahelistelt finantsturgudelt vastavalt standardeeskirjadele, määrustele ja korrale. Kõnealust toetust kasutatakse koos omavahenditega, nagu reserv ja kapitali assigneeringud, et katta osaliselt panga riske seoses laenudega Euroopa laiaulatuslikele teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmetele. Tuginedes oma finantshinnangule teeb Euroopa Investeerimispank otsuse reservi ja kapitali assigneeringute väärtuse kohta. Riskianalüüs ja hindamine ning nendel põhinev otsustamine reservi loomise ja kapitali assigneeringute kohta on panga standardtoimingud, mis on heakskiidetud ja kontrollitavad tema aktsionäride poolt ja mida ei muudeta komisjoni toetuse andmise tõttu. Ühendusele ei tekitata lisakohustusi. Kõnealune toetus makstakse välja kord aastas. Iga-aastane summa määratakse kindlaks tööprogrammides, võttes arvesse iga-aastast tegevusaruannet ja prognoose, mille Euroopa Investeerimispank peab ühendusele esitama. Euroopa Investeerimispangaga sõlmitavas toetuslepingus sätestatakse tingimused, mille alusel võib Euroopa Investeerimispank kasutada ühenduse toetust. See hõlmab muu hulgas järgmisi tingimusi: - Abikõlblikud teemad ja tegevus. Tasakaalu säilitamiseks toetust saavate eriprogrammide ning nende teemavaldkondade ja tegevuse vahel võib ühendus lepinguga kohandada mõne teema või tegevusega seotud abikõlblikkuse tingimusi, ilma et see kahjustaks võimalust teha muudatusi vastavalt artiklile 7.2. - Laiaulatuslike TTA meetmete abikõlblikkus. Ühised tehnoloogiaalgatused ja suured koostööprojektid, mida rahastatakse ühenduse poolt toetust saavate eriprogrammi teemade ja tegevuse alusel, on automaatselt abikõlblikud. Ka muid suuri Euroopa koostööprojekte, nt EUREKA võetakse arvesse. Vastavalt asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud korraldusele sätestatakse toetuslepingus ka menetlussätted ja kindlustatakse ühendusele võimalus panna teatud tingimustel veto Euroopa Investeerimispanga poolt pakutud laenu kasutamisele. - Euroopa Investeerimispangaga sõlmitavas toetuslepingus sätestatakse ühenduse toetusest kaetava finantsriski jagamise põhimõte ja riskitase, millest kõrgemal võib Euroopa Investeerimispank kasutada ühenduse toetust. - Ühendus jälgib Euroopa Investeerimispanga laenutegevust seoses toetusega. IV LISA Muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine Allpool on välja toodud rida algatusi siseriiklike uurimisprogrammide ühiseks rakendamiseks ning nende kohta võetakse vastu eraldi otsus vastavalt asutamislepingu artiklile 169. Edasisi algatusi võib kavandada ja esitada seitsmenda raamprogrammi rakendamise ajal. Iga otsuse puhul koostatakse meetme rakendamiseks konkreetne rakendusstruktuur koos tegevuse elluviimiseks vajaliku korraldusstruktuuri ja sobivate juhtorganitega. Vastavalt II lisale pakub ühendus algatustele rahalist abi ja osaleb aktiivselt konkreetse tegevuse rakendamisel kõige sobivamate vahendite abil. - Artikli 169 kohane algatus Läänemere uuringute valdkonnas Eesmärk on algatada ja rakendada ühine uurimis- ja arendustegevuse programm, mis hõlmab hulka siseriiklikke programme mereteaduse ja Läänemere säästva arengu valdkonnas. Kooskõlas paljude rahvusvaheliste, Euroopa ja piirkondlike Läänemerd käsitlevate kokkulepetega võimaldab kõnealune algatus luua platvormi selle valdkonna tulemuste sünteesimiseks ja levitamiseks ja loob vajaliku uurimis- ja arendustegevuse Läänemere säästva arengu toetamiseks. - Artikli 169 kohane algatus „ Ambient Assisted Living ” Ühise uurimis- ja arendustegevuse programmi “ Ambient Assisted Living ” eesmärk on tuua kokku siseriikliku teadustegevuse pingutused tegelemaks küsimusega, kuidas side- ja infotehnoloogia abil saab parandada vanemate inimeste elukvaliteeti ja pikendada aega, mil nad saavad elada iseseisvalt oma kodukeskkonnas. See hõlmab näiteks abi igapäevategevustes, sotsiaalsete kontaktide lihtsustamist, tervise- ja tegevuse kontrolli ning turvalisuse ja ohutuse suurendamist. Keskendutakse seadmete, süsteemide ja teenuste integreerimisele kulutõhusateks, kindlateks ja usaldusväärseteks lahendusteks. Selle algatuse eesmärk on laiaulatuslik üleeuroopaline koostöö piisava kriitilise massiga ja pikaajalise kohustuse võtmisega. - Artikli 169 kohane algatus metroloogia valdkonnas Eesmärk on algatada ja rakendada ühine metroloogiaalane uurimis- ja arendustegevuse programm, mis hõlmab hulka siseriiklikke programme ja võimaldab Euroopal vastata kasvavale nõudmisele eriti nüüdisaegse metroloogia järele, toetades teadusuuringuid ja -poliitikat. Algatusega toetatakse eelkõige Euroopa siseriiklike mõõtesüsteemide eesmärke siseriiklike metroloogialaboratooriumide võrgustiku kaudu. FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU NIMETUS: Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE kohta, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm: „Koostöö” (2007–2013) 2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE / TEGEVUSPÕHISE EELARVESTAMISE RAAMISTIK TEADUSUURINGUD. 3. EELARVEREAD 3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read), sh järgmised rubriigid: 02 04 01 Kosmos; 02 04 02 Ettevalmistavad meetmed Euroopa julgeolekualaste uuringute edendamiseks ; 08 02 01 Tervishoiualane genoomika ja biotehnoloogia; 08 05 01 Toidu kvaliteet ja -ohutus; 09 04 01 Infoühiskonna tehnoloogiad; 08 03 01 Nanotehnoloogia, arukad materjalid, uued tootmisprotsessid ja -vahendid; 08 06 01 01 Säästvad energiasüsteemid; 06 06 02 01 Säästvad energiasüsteemid; 08 06 01 03 Ülemaailmsed kliimamuutused ja ökosüsteemid; 08 04 01 Lennundus; 08 06 01 02 Säästev maismaa- ja meretransport; 06 06 01 Lennundus ja kosmoseuuringud; 06 06 02 02 Säästev maismaa- ja meretransport; 08 07 01 Kodanikud ja valitsemine teadmistepõhises ühiskonnas; 08 08 01 01 – 06 06 03 – 09 04 02 – 11 05 01 – Tegevussuundade toetamine ja eeldatavate teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste rahuldamine (Seitsmenda raamprogrammi eelarve lõplik liigendus esitatakse õigeaegselt) 3.2. Meetme kestus ja finantsmõju: 2007–2013 eeldusel, et kinnitatakse uus finantsperspektiivide raamistik 3.3. Eelarve tunnusjooned: Eelarverida | Kulu liik | Uus | Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) osamakse | Taotlejariikide osamaksed | Finantsperspektiivi rubriik | 02, 06, 08, 09, ja 11 | Mittekohustuslik | Liigendatud[56] | JAH | JAH | JAH | Nr [1a] | XX.01 | Mittekohustuslik | Liigendamata[57] | JAH | EI | EI | Nr [ 1a…] | XX.01.05 | Mittekohustuslik | Liigendamata | JAH | JAH | JAH | Nr [ 1a…] | 4. ÜLEVAADE VAHENDITEST 4.1. Rahalised vahendid 4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest[58] Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 d | 11,633 | 11,866 | 12,103 | 12,345 | 12,592 | 12,844 | 13,101 | 86,483 | Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 e | 0,807 | 0,824 | 0,840 | 0,857 | 0,874 | 0,891 | 0,909 | 6,002 | Sekkumise soovituslik finantskulu kokku KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 5674,377 | 7183,791 | 8677,340 | 10316,316 | 11981,867 | 13605,871 | 15378,756 | 72818,319 | MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 2701,204 | 4800,186 | 6845,974 | 8748,741 | 10356,602 | 11983,321 | 27382,292 | 72818,319 | Kaasfinantseerimise andmed Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (täpsustada) kaasfinantseerimist, tuleb allpool esitatud tabelisse märkida kaasfinantseerimise hinnanguline osakaal (kui kaasfinantseerijateks on erinevad asutused, võib lisada täiendavaid ridu): Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Kaasfinantseeriv asutus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 ja järgmised aastad | Kokku | …………………… | f | KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f | 4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga ( Ettepanek vastab järgmisele rahastamisprogrammile (komisjoni 2004. aasta veebruari teatis 2007.–2013. aasta finantsperspektiivide kohta, KOM (2004) 101). ( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine. ( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[64] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine. 4.1.3. Finantsmõju tuludele ( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele ( Ettepanekul on finantsmõju – mõju tuludele on järgmine: Teatavad assotsieerunud riigid võivad osaleda raamprogrammide finantseerimises. Vastavalt finantsmääruse artiklile 161 võib Teadusuuringute Ühiskeskus saada kasu eri liiki konkurentsitegevuse ning teiste välisasutustele osutatavate teenustega kaasnevast tulust. Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib teatavat tulu kasutada konkreetsete punktide finantseerimiseks. Miljonites eurodes (üks koht pärast koma) Enne meedet [Aasta n–1] | Olukord pärast meetme rakendamist | Personali arv kokku[65] | 1848 | 1848 | 1848 | 1848 | 1848 | 1848 | 1848 | 5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID 5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus Eriprogramm „Koostöö” on suunatud vajadusele tugevdada konkurentsivõimet ja toetada EL poliitikat teaduse ja tehnika võtmevaldkondades juhtpositsiooni saavutamise kaudu. See vajadus rahuldatakse kõrgetasemelise teadusuuringutealase koostöö toetamisega ülikoolide, tööstuse, teadusuuringute keskuste ja ametivõimude vahel kogu Euroopa Liidu ulatuses, aga ka ülejäänud maailmas. 5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime Käesolevas eriprogrammis „Koostöö” sätestatav toetuse lisandväärtus on ühendada ressursid, distsipliinid ja kõrgetasemeline teadustöö ning saavutades sedasi kriitilise massi, teadmised ja koostoime, mida siseriiklikul tasandil pole võimalik saavutada. Euroopa uurimis- ja arendustegevust on võimalik paremini integreerida siseriiklike poliitikavaldkondade parema koordineerimisega, kogu Euroopa Liitu hõlmava tulemuste levitamisega, üleeuroopaliste uurimismeeskondade ja -võrgustike loomisega ning üleeuroopalistele poliitilistele probleemidele tähelepanu pööramisega. 5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames Üldeesmärk on toetada jätkusuutlikku arengut kõrgeimal tasemel uurimistegevuse edendamise kontekstis. Eesmärk on toetada riikidevahelist koostööd mitmes teemavaldkonnas vastavalt teadmiste ja tehnoloogia edusammudele peamistel aladel, kus tuleks teadusuuringuid toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tööstusalaseid probleeme. EL meetmete üheksa kindlaksmääratud teemat on järgmised: 26. tervishoid; 27. toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia; 28. side- ja infotehnoloogia; 29. nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad; 30. energeetika; 31. keskkond (sealhulgas kliimamuutused); 32. transport (sealhulgas lennundus); 33. sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused; 34. julgeolek ja kosmos. Iga nimetatud teema üksikasjalikumad eesmärgid on sätestatud õigusakti ettepaneku I lisas. Tulemusnäitajad töötatakse välja kolmel tasandil: - kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad teaduse ja tehnika arengu tee või suuna näitamiseks, näiteks uued standardid ja töövahendid, teaduslikud võtted, patenditaotlused ja litsentsilepingud, uued tooted, protsessid ja teenused; - juhtimisnäitajad tulemuslikkuse sisemiseks jälgimiseks ja tipptasemel otsuste tegemise toetamiseks. Need võivad sisaldada eelarve täitmise taset, lepingu aega ja maksmise aega; - lõpptulemuse (mõju) näitajad uurimistöö üldise efektiivsuse hindamiseks kõrgetasemeliste eesmärkide suhtes. Need võivad sisaldada hinnangut raamprogrammi koondtasemel (näiteks mõju Lissaboni, Göteborgi, Barcelona ja teiste eesmärkide saavutamisele) ja hinnangut eriprogrammi tasemel (näiteks EL teadusele ja tehnikale ning majanduslikule suutlikkusele antud panus). 5.4. Rakendamismeetod (soovituslik) Märkida allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id). ( Tsentraliseeritud haldamine ( otse, haldajaks on komisjon ( kaudselt, volitades: ( täitevasutusi ( ühenduste loodud asutusi, millele on viidatud finantsmääruse artiklis 185 ( siseriiklikke avalik-õiguslikke asutusi / avalikke teenuseid osutavaid asutusi ٱ Haldamine detsentraliseeritult või koostöös ٱ liikmesriikidega ٱ kolmandate riikidega ٱ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustada) Asjakohased märkused: Komisjon teeb ettepaneku käesoleva programmi tsentraliseeritud haldamiseks nii vahetult komisjoni poolt kui ka kaudselt, volitades täitevasutust, või mitmetes liikmesriikides uurimis- ja arendusprogrammide täitmiseks loodud struktuure (asutamislepingu artikkel 169) või ühisettevõtteid või muid struktuure (asutamislepingu artikkel 171). Artiklitest 169 ja 171 tulenevate meetmete jaoks otsustatakse juhtimisstruktuurid igal üksikjuhul eraldi vastavalt asjassepuutuva tegevuse eriomadustele. Need meetmed hõlmavad juhtimist väljaspool komisjoni talitusi. Programmi teiste osade puhul, kus seos tegelikult rahastatavate projektide üksikasjaliku kulude kontrolli ning teaduse ja tehnika poliitika arengu vahel on selge, usaldatakse maksenõuete ja hindamiste haldamine täitevasutusele, mis täidab selliseid ülesandeid nagu esitatud ettepanekute vastuvõtmine ja haldusjuhtimine, ekspertidest hindajate (valinud komisjon) kutsumine ja neile maksmine, ettepaneku hindamisele ja võimalikele edasistele ülesannetele logistilise toe pakkumine, näiteks elujõulisuse kontrollimine ja statistika kogumine. Ei välistata ka jätkuvat võimalust eriülesannete allhankeks eraettevõtetelt (näiteks infotehnoloogia vahendite arendamine, toimimine ja toetamine). Projektide hindavad, tellivad ja juhivad üldiselt komisjoni talitused, et säilitada tihe seos sellise tegevuse ja poliitika sõnastamise vahel. Siiski võidakse programmi mõnes valdkonnas usaldada need ülesanded täitevasutusele. 6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE Järelevalve ja hindamise aspektid on sätestatud seitsmenda raamprogrammi ettepanekule lisatavas finantsselgituses, KOM(2005) 119 (lõplik). 7. PETTUSEVASTASED MEETMED Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[66] komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,[67] nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[68] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[69] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.[70] 8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA 8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 8.2.2. Meetmetest tulenevate ülesannete kirjeldus Raamprogrammi rakendamine 8.2.3. Personali allikad (kohustuslik) (Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkida ametikohtade arv iga allika puhul) ( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud ( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2006. aastaks ette nähtud ( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus ( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused) ( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud 8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 05 – Halduskorralduskulud) [76] Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud[77] Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) | 2007. aasta | 2008. aasta | 2009. aasta | 2010. aasta | 2011. aasta | 2007. aasta 2012. ja 2013. aasta | KOKKU | XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,320 | 0,326 | 0,333 | 0,339 | 0,346 | 0,713 | 2,376 | XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,010 | 0,010 | 0,011 | 0,011 | 0,011 | 0,023 | 0,076 | XX 01 02 11 03 – Komiteed[78] | 0,478 | 0,487 | 0,497 | 0,507 | 0,517 | 1,065 | 3,550 | XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid | 2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustada koos viitega eelarvereale) | (Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,807 | 0,824 | 0,840 | 0,857 | 0,874 | 1,801 | 6,002 | - Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud Käesolevad näitajad on arvestatud teadusuuringute peadirektoraadi 2006. aasta taotluste põhjal, suurendatuna 2% aastase prognoositud inflatsiooni võrra. (Fiche 1 REV) Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse juhtivale peadirektoraadile tehtud eraldise piires iga-aastase eraldamisprotseduuri raames. Ametikohtade jaotamisel tuleks arvesse võtta nende hilisemat ümberjaotamist osakondade vahel vastavalt uutele finantsperspektiividele. [1] KOM(2005) 119. [2] KOM(2005) 118. [3] SEK(2005) 430. [4] KOM(2005) 387. [5] Nagu on sätestatud komisjoni personali töödokumendis „Report on European Technology Platforms and Joint Technology Initiatives: Fostering Public-Private R&D Partnerships to Boost Europe’s Industrial Competitiveness“, SEK(2005) 800, 10.6.2005. [6] Frontier Research: the European Challenge. Kõrgetasemelise ekspertide rühma aruanne, Euroopa Komisjon, mai 2005. [7] Towards New Research Infrastructures for Europe: the ESFRI “List of Opportunities”, märts 2005, http://www.cordis.lu/esfri/ [8] ELT C [...], [...], lk [...]. [9] ELT C [...], [...], lk [...]. [10] ELT C [...], [...], lk [...]. [11] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1. [12] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2. [13] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. [14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. [15] K(2005) 576 (lõplik) [16] Sugunäärmevähi raviga seotud teadusuuringuid võib rahastada. [17] Mõnedel juhtudel võivad julgeolekualaste uuringute suhtes kehtida teatavad piirangud kooskõlas osalemis- ja levitamiseeskirjadega. [18] Nagu on määratletud osalemise ja levitamise eeskirjades. Julgeolekualaste teadusuuringute suhtes võivad kehtida erinõuded. [19] Vajadusel võib toetada muid olulisi algatusi seoses siseriiklike uurimisprogrammide kooskõlastamisega. [20] Teiste Euroopa tehnoloogiaplatvormide strateegiliste teadusuuringute põhipunkte võidakse toetada juhul, kui need on tervishoiusfäärile olulise tähtsusega. [21] Haiguste ja tervisehäirete riskitegurid, bioloogilised mehhanismid, põhjused, kliinilised nähud, tagajärjed ja ravi on naiste ja meeste puhul sageli erinevad. Seepärast peavad kõik selle teema raames rahastatavad tegevused kajastama oma uurimisprotokollides, -meetodites ja tulemuste analüüsides nimetatud erinevuste võimalust. [22] Eelkõige toetatakse konkreetseid kliinilisi uuringuid, et saada tõendeid hetkel lapspatsientidel ametlikult registreerimata kasutatavate patenteerimata toodete kohase kasutamise kohta. [23] Farmatseutikumid ja biofarmatseutikumid. [24] Nt abi EDCTP Euroopa Majandushuviühingule. [25] Euroopa Ühendus on HFSP organisatsiooni (HFSPO) liige ja on rahastanud HFSPd seoses eelmiste raamprogrammidega. [26] Tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlev raamkonventsioon, 2004/513/EÜ [27] Rahvusvahelised meditsiinilised sanitaareeskirjad 2005 – 58. Maailma Tervishoiuassamblee (23. mai 2005) resolutsioon 58.3 [28] Termin „biomajandus” hõlmab kõiki tööstus- ja majandussektoreid, mis toodavad, majandavad ja kasutavad muul viisil bioloogilisi ressursse (ja seonduvaid teenuseid, ning tarnivaid ja tarbivaid tööstussektoreid), näiteks põllumajandust, toiduainetööstust, kalandust, metsandust jne. [29] Toiduainetööstus hõlmab ka mereande. [30] Säästva majandamise ja säilitamisega seotud täiendavaid teadusuuringuid käsitletakse teema „Keskkond, sealhulgas kliimamuutused” all. Muude säästvat tootmist ja majandamist toetavate vahendite ja tehnoloogiate uurimine toimub vastavate teemade raames. [31] Kokkulepe teadus- ja tehnikaalase koostöö kohta arukate tootmissüsteemide valdkonnas on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Austraalia, Kanada, Korea ning EFTA riikide Norra ja Šveitsi vahel. [32] Komisjoni teatis „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava aastateks 2005–2009.“ KOM(2005) 243. [33] Teadus- ja tehnikaalase koostöö leping arukate tootmissüsteemide valdkonnas on sõlmitud Euroopa Ühenduse ning Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Austraalia, Kanada, Korea Vabariigi ning EFTA riikide Norra ja Šveitsi vahel. [34] KOM(2002) 279. [35] Vastavalt energiatõhusust käsitlevale rohelisele raamatule „Vähem on rohkem”, KOM(2005)265, 22. juuni 2005. [36] Tuginedes kuuenda raamprogrammiga toetatud algatustest CONCERTO ja CIVITAS saadud kogemustele. [37] Bioloogiliste ressursside tootmise ja kasutamisega seotud täiendavaid teadusuuringuid käsitletakse teema „Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia“ all. [38] Sealhulgas rahaline toetus GEO sekretariaadile. [39] Näiteks Killarney soovitused bioloogilise mitmekesisuse teadusuuringute prioriteetide kohta aastaks 2010 (Malahide'i konverents 2004), ELi kliimamuutust käsitlev tegevusplaan koos sellealase koostöö arendamisega (2004), UNCCD teaduse ja tehnoloogia komitee poolt määratletud prioriteetsed meetmed, ELi ja üleilmsed kemikaalide ja pestitsiidide ohutut käitlemist käsitlevad strateegiad. [40] „Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada” KOM (2001) 370 (lõplik). [41] Üleeuroopalise lennujuhtimissüsteemi ajakohastamine seoses ühtse Euroopa õhuruumi rakendamisega. [42] Sel eesmärgil kavandatakse lennuliikluse juhtimissüsteemide koordineerimiseks luua ühisettevõte. [43] Pidades silmas eesmärki taastada 1998. aasta transpordiliikide jaotus, keskendutakse üheliigilisi vedusid käsitlevate tegevuste puhul raudtee- ja veetranspordile. [44] Tuginedes algatuse CIVITAS puhul saadud kogemustele. [45] Teadusuuringuid korraldab Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveamet. [46] Eesmärgiga parandada valmisolekut ja bioloogiliste ja/või keemiliste mõjurite tahtliku levitamise vastu võitlemist. [47] Kehtestatud kolmeaastase ettevalmistava töö jooksul turvalisusuuringuteks (PASR 2004—2006) [48] KOM(2005)208 „Euroopa kosmosepoliitika: sissejuhatavad elemendid” [49] Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele raamkokkuleppele KOM(2004)85. [50] Kosmose- ja julgeolekuekspertide rühma aruanne (märts 2005) [51] Näiteks Kyoto protokoll, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, mis käsitleb kõrbestumise vastu võitlemist, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 2002. aasta säästva arengu tippkohtumise järeldused ja 2005. aasta G8 tippkohtumise järeldused. [52] Sealhulgas toetus ühistele tehnoloogiaalgatustele (vt III lisa) ja muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine (vt IV lisa), mida võib otsustada eraldi ettepanekute alusel (vastavalt asutamislepingu artiklile 171). [53] Sealhulgas summa kolmandate riikide organisatsioonide teemades osalemise rahastamiseks, sealhulgas „avamine” ja „konkreetsed koostöömeetmed”. [54] Nõukogu resolutsioon 2001/K 350/02 (13.11.2001). [55] „Üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): GMESi suutlikkuse loomine 2008. aastaks – (tegevusplaan (2004–2008)”: KOM(2004)65 (lõplik) (3.2.2004). [56] Liigendatud assigneeringud [57] Liigendamata assigneeringud [58] Need näitajad osutavad kogu EÜ raamprogrammiga seotud kuludele (vt KOM(2005)119 (lõplik)) [59] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx 01 peatüki alla. [60] Maksete assigneeringud on seotud 2013. ja sellele järgnevate aastatega. [61] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 05 artikli alla. [62] Maksete assigneeringud on seotud 2013. ja sellele järgnevate aastatega. [63] Kulud, mis kuuluvad xx 01 peatüki alla , v.a artikkel xx 01 05. [64] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [65] Tabelis esitatud arvud osutavad ainult teadusuuringute, infoühiskonna, transpordi ja energeetika, ettevõtluse ja tööstuse ning kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadi vastutusalasse kuuluvaid kaudseid meetmeid käsitlevate ametikohtade loetelu alusel rahastatavale personalile. Seetõttu ei hõlma kõnealused arvud tegevuseelarvest tulenevas ametikohtade loetelus esitatud ametikohti ega Teadusuuringute Ühiskeskuse ametikohtade loetelus esitatud ametikohti (vt dokumendid KOM(2005) 439 ja 445 (lõplik)). [66] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. [67] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. [68] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1. [69] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2. [70] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. [71] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule. [72] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast. [73] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast. [74] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas. [75] Tabelis esitatud näitajad osutavad ainult teadusuuringute, infoühiskonna, transpordi ja energeetika, ettevõtluse ja tööstuse ning kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadi vastusalasse kuuluvaid kaudseid meetmeid käsitlevate ametikohtade loetelu alusel rahastatavale personalile. Seetõttu ei hõlma kõnealused arvud tegevuseelarvest tulenevas ametikohtade loetelus esitatud ametikohti ega Teadusuuringute Ühiskeskuse ametikohtade loetelus esitatud ametikohti (vt dokumendid KOM(2005) 439 ja 445 (lõplik)). [76] Need näitajad osutavad kogu EÜ raamprogrammiga seotud kuludele (vt KOM(2005)119 (lõplik)). [77] Need näitajad osutavad kogu EÜ raamprogrammiga seotud kuludele (vt KOM(2005)119 (lõplik)). [78] EURAB komitee.