ET Brüssel 3.3.2008 KOM(2008) 124 lõplik 2008/0050 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS sööda turuleviimise ja kasutamise kohta {SEK(2008) 275} {SEK(2008) 276} (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI 1. Ettepaneku taust Üldine taust Loomakasvatustoodang moodustab ligikaudu poole ELi põllumajandustoodangust. Ühenduse viie miljoni loomakasvataja jaoks on sööt peamine kulutegur. Sööda turustamistingimused avaldavad suurt mõju loomakasvatussektori konkurentsivõimele. Teine oluline söödakategooria on lemmikloomatoit, mida ostab ELis korrapäraselt enam kui 60 miljonit lemmikloomapidajat. ELi segajõusöödatööstuse, mis toodab ka lemmikloomatoitu, aastakäive on ligikaudu 50 miljardit eurot, mis ei hõlma söödatoorainetööstust. Etiketi ülesanne on tagada ühest küljest jõustamine, jälgitavus ja kontroll ning teisest küljest anda kasutajale teavet. Etikett kui müüja ja ostja vaheline peamine suhtlemisvahend peaks olema nii lihtne ja selge kui võimalik. Kohustuslikud nõuded peavad lähtuma sellest, mida on vaja keskmisele kasutajale teadliku otsuse tegemiseks. Sööda märgistamist tuleb vaadelda laiemas kasutajale antava teabe kontekstis. Tänapäeval on põllumajandusloomade jaoks sööda ostmine ettevõtete vaheline tehing. Ettepaneku eesmärgid Eelnõu on osa komisjoni käimasolevast lihtsustamise programmist. Seega, eeldusel et säilib ühenduses saavutatud sööda- ja toiduohutuse kõrge tase, on ettepaneku üldiseks eesmärgiks konsolideerida, läbi vaadata ja uuendada direktiivid, mis käsitlevad söödatooraine ja segajõusööda ringlust ja märgistamist. Olemasolevate eeskirjade lihtsustamine ei ohusta loomade tervise kaitse kõrget taset. Ettepank toob kaasa õigusliku selguse, ühtlustatud rakendamise ja lihtsustab siseturu sujuvat toimimist. ELi sööda- ja põllumajandussektori konkurentsivõime parandamiseks lihtsustatakse tehnilisi nõudeid ja kõrvaldatakse tarbetu halduskoormus. Lisaks annab see sööda kasutajatele võimaluse teha teadlik valik teda eksitamata. Konkreetsemalt on söödatoorainete loetelu koostamise eesmärk siseturu sujuv toimimine selgete nimetuste ja kliendi korrektse teavitamise kaudu. Lubade andmise korra eesmärk on tagada, et turuleviimise-eelsed load oleksid proportsionaalsed ohuga ning et uued söödatoorained oleksid märgitud piisava täpsusega, võimaldamaks nende korrektset kasutamist. Segajõusööda suurem uuenduslikkus ja parem konkurentsivõime saavutatakse tarbetute märgistamisnõuete vähendamisega. Lemmikloomatoidu puhul on eesmärgiks parandada lemmikloomatoidu etikettide asjakohasust, et aidata lemmikloomatoidu ostjal vältida eksitavat märgistust. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu direktiivis 79/373/EMÜ on kehtestatud segasööda ringluse eeskirjad. Erilise segajõusööda tüübi, eritoitmiseks ette nähtud söötade („dieetsöötade”), põhimõtted on kehtestatud nõukogu direktiivis 93/74/EMÜ. Nõukogu direktiiv 96/25/EÜ sisaldab söödatooraine ringluse ja kasutamise üldeeskirju. Nõukogu direktiivis 82/471/EMÜ on kehtestatud söödatooraine kategooriasse kuuluvate nn „biovalkude” (teatavad loomasöödana kasutatavad tooted) turustamistingimused. Lisaks on nõukogu direktiivis 93/113/EÜ sätestatud ensüümide, mikroorganismide ja neid sisaldavate valmististe loomasöödas kasutamise ja turustamise eeskirjad ning kehtetuks tunnistatud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ jätkuvalt kehtiva artikliga 16 on kehtestatud segajõusöödas sisalduvate söödalisandite märgistamine. Nende õigusnormide rakendusaktideks on komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ, millega lubatakse teatavatel juhtudel turustada segasööta pitseerimata pakendites või mahutites, komisjoni direktiiv 82/475/EMÜ, millega sätestatakse koostisosade kategooriad, mida lubatakse kasutada lemmikloomade segatoidu märgistamisel, komisjoni direktiiv 94/39/EÜ, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ, millega võetakse vastu materjalide nimekiri, mille ringlus või kasutamine loomasöödaks on keelatud („negatiivne nimekiri”). Ettepanekuga ühtlustatakse, lihtsustatakse, ajakohastatakse ja uuendatakse eespool nimetatud sätteid. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ettepanek on kooskõlas komisjoni parema õigusloome poliitika ja Lissaboni tegevuskavaga. Põhirõhk on reguleerimisprotsessi lihtsustamisel, mis vähendab halduskoormust ja parandab Euroopa toiduainetööstuse konkurentsivõimet, tagades samas toiduohutuse, säilitades rahva tervise kaitse kõrge taseme ja arvestades üleilmsete aspektidega. 2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine Konsulteerimine huvitatud isikutega Liikmesriikide, kolmandate riikide esindajate ja sidusrühmade arvamust on alates 2002. aastast järjest sagedamini küsitud konsultatsioonide, nõupidamiste või kahepoolsete kontaktide kaudu. 2003. aastal määras komisjon välisele teenuseosutajale ülesandeks korraldada söödaalaste õigusaktide teatavate osade läbivaatamist käsitlev uuring. Lõpparuanne pealkirjaga „Assessment of the possible adoption of a new proposal recasting legislation on feed labelling and amending the authorisation/withdrawal procedure for some categories of feed materials” (Hinnang sellise uue ettepaneku võimaliku vastuvõtmise kohta, millega kujundataks ümber sööda märgistamist käsitlevad õigusaktid ning muudetaks söödatoorainete mõnede kategooriate lubamise/tühistamise korda) esitati juunis 2004. 2005. aasta novembris käivitas komisjon avaliku interaktiivse poliitika kujundamise konsultatsiooni, et koguda teavet olulisemate asjaomaste küsimuste võimaliku mõju kohta seoses kehtivate õigusaktide läbivaatamisega. 2007. aasta jaanuaris ja veebruaris korraldati paneeldiskussioonid liikmesriikidega alalise toitumisahela ja loomatervishoiu komitee raames, Euroopa Toiduohutusametiga ja toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühmas esindatud sidusrühmadega. Õigusakti ettepaneku eelnõu elemente on liikmesriikidega arutatud kahel ühepäevasel töörühma kogunemisel 2007. aasta juunis ja juulis. Mõju hindamine Määruse eelnõus soovitatud iga olulise poliitikameetme puhul uuriti mitut võimalust alates kehtetuks tunnistamise tingimustest (õigusliku reguleerimise piiramine), senise olukorra säilitamisest ja uute kohustuslike meetmete lisamisest kuni vastutuse delegeerimiseni sidusrühmadele (ühisreguleerimine), et selgitada välja, millist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju need avaldavad erinevatele sidusrühmadele ja ametiasutustele. Komisjon korraldas mõju hindamise, mille aruanne esitatakse ühel ajal käesoleva ettepanekuga komisjoni talituste töödokumendi vormis. Nimetatud dokument on kättesaadav ka veebilehel: http://ec.europa.eu/food/food/animalnutrition/labelling/index_en.htm. 3. Ettepaneku õiguslik külg Kavandatud meetmete kokkuvõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (sööda turuleviimise ja kasutamise kohta) vastuvõtmine. Nimetatud määrusega asendatakse teatava sööda turuleviimise ja kasutamise valdkonnas kehtivad õigusaktid, lihtsustatakse ja ajakohastatakse õigusnorme, et tagada kasutajate ja tarbijate piisav teavitamine, tagades samas siseturu rahva tervise kaitsel põhineva tõhusa toimimise. Õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikkel 37 ja artikli 152 lõige 4. Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. Liikmesriikidel ei ole võimalik ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel. Ühenduse meetme eesmärk on kehtestada ühisturu sujuvaks toimimiseks need sööda ringluse ja kasutamise tingimused ELis, mida liikmesriigid ise ei saa piisava asjakohasusega kehtestada; kogemused näitavad, et erinevused direktiivide ülevõtmisel liikmesriikides takistavad ühtlustatud ühisturu toimimist, st sööda vaba liikumist. Lisaks on ühendusel õigus võtta meetmeid ühtlustatud tootmistingimuste kaudu Euroopa põllumajanduse tootlikkuse parandamiseks ja tulu suurendamiseks. Liikmesriikide iseseisvate meetmetega võib kaasneda sööda või toidu ohutuse erinev tase, mis võib tarbijaid eksitada. Näiteks teevad sööda ringlust käsitlevad täielikult ühtlustatud õigusaktid ohu avastamisel sööda turult kõrvaldamise lihtsamaks. ELi meetmed on õigustatud, et parandada sööda ringluse ja kasutamise siseturu sujuvat toimimist Euroopa söödakäitlemisettevõtjate ja loomakasvatuse konkurentsivõime suurendamiseks. Lisaks teenivad ühtlustatud eeskirjad ka Euroopa söödakasutajate huve, tagades neile asjakohase teabe andmise. Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. Ettepanekuga ühtlustatakse teatava sööda turuleviimise ja kasutamise õiguslik raamistik ja toetatakse seega ELi söödasektori toimimist. Tingimusel, et sööda ja toidu ohutus oleks tagatud, on õigusloome suhtes tehtud ettepanekuid hoolega uuritud, võrreldes võimalikke eeliseid ja puudusi. Lisaks on iga valdkonda põhjalikult uuritud ka sellest seisukohast lähtudes, et kõnealused meetmed ei põhjustaks liigset või põhjendamatut koormust. Ilma ühtlustamiseta jääksid jõusse riiklikud turustamis- ja tootmistingimused. Halduskoormus väheneb. Õigusakti valik Kavandatud õigusakt: määrus. Arvestades, et ettepaneku keskseks elemendiks on lihtsustamine, peetakse määruste kasutamist üldiselt lihtsustamist toetavaks, sest sellega tagatakse, et kõikide asjaomaste isikute suhtes kehtivad samal ajal samad eeskirjad (komisjoni lihtsustamise teatis KOM(2005) 535). Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel. Ühendus on sööda ringluse ja kasutamise kohta töötanud välja palju nõudeid. Need on sätestatud erinevates direktiivides, mille vahel on palju ristviiteid ja mis kattuvad omavahel. Kõnealused nõuded on võetud vastu kas lähtuvalt siseturu hetkevajadustest või ühenduse eesmärgist parandada sööda ja toidu ohutust. Selle tulemusel on tekkinud hulgaliselt erinevaid kordasid, mida õigustavad vaid ajaloolised põhjused. Lisaks kaasnevad direktiivide riikliku rakendamisega ebaühtlased turustamistingimused, mis takistavad ühendusesisest kaubandust, nagu nähtub mitmetest Euroopa Kohtu kohtuasjadest. Teatavatele söötadele kehtestatud erinevad kvaliteedinõuded koormavad pidevalt nii ettevõtjaid, riigiasutusi kui ka ELi asutusi, sealhulgas kohtuid. Ühtne klassifitseerimine on takistatud seni, kuni ühenduse eeskirjad on kehtestatud direktiividega. Pealegi koostati asjaomastesse direktiividesse tehtud erinevad muudatused nii, et tegelikult ei jäetud liikmesriikidele ülevõtmisel manööverdamisruumi, mistõttu kõnealused direktiivid on pigem määruselaadsed kui direktiivi olemusele vastavad. Eesmärk oligi vältida liikmesriikides rakendamisel ette tulla võivaid lahknevusi. Loomasöötade valdkonda käsitlevaid ühenduse õigusakte on juba aastaid selle põhimõtte järgi koostatud, et tagada õiguskindlus, mida soovivad käitlejad ning sageli ka liikmesriigid. Kokkuvõttes tooks uus terviklik määrus kaasa järjepidevuse ja selguse kogu ELi söödasektoris. 4. Mõju eelarvele Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. 5. Lisateave Lihtsustamine Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide, (ELi või riiklike) asutuste halduskorra ja eraõiguslike isikute halduskorra lihtsustamine. Liikmesriikide jaoks mittevajalike üldsätetest riikliku erandi tegemise võimaluste kehtetuks tunnistamine ja kasulike erandite kaasamine Euroopa tasandi kohustuslikku õigusakti ühtlustab õigusnorme ja suurendab läbipaistvust asjaomaste isikute jaoks. Sõnastust ajakohastatakse ja tehakse selgemaks. Ettepanek on võetud jooksvasse komisjoni lihtsustamise programmi ning komisjoni 2007. aasta töö- ja seadusandlusprogrammi viitega 2007/SANCO/004. Euroopa Majanduspiirkond Kavandatav õiguslik vahend käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu peaks see kehtima ka Euroopa Majanduspiirkonna suhtes. Ettepaneku üksikasjalik selgitus 1. peatükk – Sissejuhatavad sätted Söödatooraine ja segajõusööda ringlust ja kasutamist käsitlevate õigusnormidega tagatakse sööda ja toidu ohutuse tase ning sidusrühmade jaoks ajakohane turukeskkond. Seda tehes tuleb järgida seotud valdkondades kehtivaid horisontaalseid ja eriõigusakte. Ettepaneku eesmärkide saavutamisel mängivad olulist osa erinevate sööda tüüpide selged määratlused ja väljendused. 2. peatükk – Üldnõuded Kõigi söötade kohta kehtestatakse üldised ohutus- ja turustamisnõuded. Korralike kontrollimeetmete ja söödaohutuse meetmete tagamiseks kehtestatakse erikohustused valmistajate ja muude ettevõtjate suhtes. Komisjonile antakse volitus pidada ja ajakohastada nende ainete loetelu, mille turuleviimine on keelatud. 3. peatükk – Eri tüüpi söötade turuleviimine Kehtestatakse kriteeriumid söödatoorainetes sisalduvate lisandite kohta ning komisjonil on õigus väljastada suunised söödatoorainete eristamiseks muudest sööda tüüpidest. Eriti oluline on selgitada täiendsöödas sisalduva söödalisandi suurimat lubatud sisaldust. Eritoitmiseks ette nähtud söötade (dieetsöötade) sätted säilitatakse ning vajadusel on pärast Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist võimalik komiteemenetlusega lubade loetelu täiendada. 4. peatükk – Märgistus, esitusviis ja pakendamine Söödatoorainete ja segajõusööda märgistamise üldsätetega tagatakse täpsus ja asjakohasus. Selgitada tuleb vastutust toiduahelas märgistamise õigsuse eest. Kontrolliasutuse palvel tuleb väiteid teaduslikult põhjendada. Söödatooraine ja segajõusööda suhtes kehtivad samad kohustuslikud märgistusnõuded. Söödalisandid märgitakse vastavalt ohutuse klassifikatsioonile. Lemmikloomatoitude märgistamine on paindlik, et vältida tarbija eksitamist lisandite märgistamisega. Söödatooraine, segajõusööda ja dieetsööda märgistamiseks kehtestatakse asjakohased kohustuslikud märgistuse erinõuded. Sööda kasutajal on õigus saada oma algatusel muud teavet lisaks kohustuslike märgistusnõuete kohaselt esitatud andmetele. Saastunud sööda märgistamiseks kehtestatakse erinõuded. Erandid märgistamise põhi- ja erinõuetest nähakse ette positiivsete kogemuste põhjal. Kehtestatakse toiduloomade ja lemmikloomade segajõusööda vabatahtliku märgistamise raamistik. Selle nõude puhul, et sööta võib turule viia üksnes pitseeritud pakendis, võidakse teatavatel tingimustel teha erand. Märgistamise põhimõtteid kohaldatakse ka sööda esitusviisi ja reklaamimise suhtes. 5. peatükk – Ühenduse söödatoorainete kataloog ja hea märgistamistava eeskirjad Turu läbipaistvusele aitaks kaasa täielikum söödatoorainete loetelu koos toote nõuetekohase identimisega. Arvestades, et söödatoorainete täpsustav loetelu ei mõjuta kuidagi söödaohutust ning et sidusrühmad teavad kõige paremini milliseid prioriteete milliste toodete puhul kõigepealt käsitleda, samuti loetelude täpsusastet, on otstarbekas delegeerida see ülesanne sidusrühmadele. Tuginedes tööstusharu suuniste alusel heade söödahügieeni tavade väljatöötamisest saadud positiivsetele kogemustele ning sidusrühmade põhjendatud huvile selle valdkonnaga tegelda, julgustatakse sidusrühmi töötama ühenduse eeskirjade alusel välja vabatahtliku märgistamise raames hea märgistamistava eeskirjad. Komisjon on kaasatud ühenduse vabatahtliku kataloogi ja eeskirjade väljatöötamisse nõuandja ja lõpliku kinnitajana. Tagatakse, et kõik asjaomased sidusrühmad on kaasatud nende vahendite väljatöötamisse. 6. peatükk – Üld- ja lõppsätted Komisjon võtab määruses kavandatud meetmete rakendamise vastu nõukogu otsusega 1999/468/EÜ sätestatud korras. Mõnede vastuolude kõrvaldamiseks muudetakse määruse 1831/2003 artiklis 16 sätestatud eelsegude märgistamise nõudeid. Lisad: vajalike kirjelduste esitamiseks kehtestatakse sööda märgistamise tehnilised normid. See hõlmab söödatooraine ja segajõusööda etiketil nõutud kohustuslikku ja vabatahtlikku teavet. Lisaks tuleb kehtestada lubatud kõikumised etiketil märgitava teabe kontrollimisel. 2008/0050 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS sööda turuleviimise ja kasutamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 ning artikli 152 lõike 4 punkti b, võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1], võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [2], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [3], toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4] ning arvestades järgmist: (1) Inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge taseme saavutamine on toidualaste õigusnormide üks peamisi eesmärke, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused [5]. Selles määruses on kehtestatud ka põhimõte „talust toidulauale” ning nimetatud sööta toiduahela alguse tundlikuks etapiks. (2) Sööda võib jagada kategooriateks: söödatoorained, segajõusööt, söödalisandid ja ravimsööt. Söödalisandite turustamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta [6] ning ravimsöötade turustamise eeskirjad nõukogu 26. märtsi 1990. aasta direktiivis 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused. [7] (3) Ajakohastada tuleb järgmiseid kehtivaid õigusakte söödatooraine ja segajõusööda (sealhulgas lemmikloomatoidu) ringluse ja kasutamise kohta: nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/373/EMÜ segasööda turustamise kohta, [8] nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiiv 93/74/EMÜ eritoitmiseks mõeldud söötade (dieetsööt) kohta, [9] nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/25/EÜ, mis käsitleb söödatoorainete ringlust ja kasutamist [10] ning nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete (biovalgud) kohta. [11] Nimetatud direktiivide asendamine toob kaasa vajaduse asendada komisjoni 2. mai 1980. aasta direktiiv 80/511/EMÜ, millega lubatakse teatavatel juhtudel turustada segasööta pitseerimata pakendites või mahutites [12]. (4) Direktiivi 79/373/EMÜ asendamise tõttu tuleb asendada ka nõukogu 14. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/113/EÜ, mis käsitleb ensüümide, mikroorganismide ja neid sisaldavate valmististe loomasöötades kasutamist ja turustamist. [13] Lisaks tähendab direktiivi 79/373/EMÜ kehtetuks tunnistamine seda, et nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ artikkel 16, mis jäi jõusse pärast direktiivi 70/524/EMÜ kehtetuks tunnistamist määrusega (EÜ) nr 1831/2003, tuleb asendada segajõusöödas sisalduvate söödalisandite märgistamise sätetega. (5) Kuna vesi ei kuulu ühenduse toidu- ja söödaalaste õigusnormide kohaselt sööda mõiste alla ning seda ei turustata loomasöödana, siis ei peaks käesolev määrus hõlmama tingimusi loomasöödana kasutatava vee kohta. Vee kasutamine söödakäitlemisettevõtetes on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded [14]. (6) Lisaks määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 15 ja 16 ning määruse 183/2005 artiklis 4 sööda suhtes kehtestatud nõuetele on asjakohane kehtestada ohutus- ja turustamisnõuded, mida kohaldatakse ka muude kui toiduloomade sööda suhtes. (7) Söödakäitlejate kohustused on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 17, 18 ja 20. Need artiklid ei hõlma muude kui toiduloomade sööta. Hiljutised kogemused on näidanud, et muude kui toiduloomade sööt võib sööda ja toidu ohutust vähendada. Seepärast tuleb nende artiklite kohaldamisala laiendada ka muude kui toiduloomade sööda suhtes. (8) Käesoleva määruse täitmise tagamiseks tuleb liikmesriikides viia läbi ametlikke kontrolle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks [15]. Nende kontrollide käigus tuleks lisaks etiketil nõutud teabele kontrollida ka etiketil vabatahtlikult märgitud teavet. Koostisosade andmete kontrollimise võimaldamiseks tuleb määrata etiketil märgitud väärtuste lubatud kõikumised. (9) Sööda ohutusega seotud riskide maandamiseks peab kehtima jääma komisjoni otsuses 2004/217/EÜ [16] sätestatud loetelu nende toodete kohta, mille turuleviimine loomasöödana on keelatud. Sellise loetelu olemasolu ei peaks tähendama, et kõik loetlemata tooted oleksid ohutud. (10) Vahetegemine söödatooraine, söödalisandite ja veterinaarravimite vahel avaldab mõju turuleviimise tingimustele. Söödatoorained on eelkõige ette nähtud loomade vajaduste rahuldamiseks, näiteks energia, toitainete, mineraaltoitainete või toidu kiudainete vajadus. Harilikult ei ole need keemiliselt täpselt määratletud, välja arvatud peamised toidu koostisosad. Söödatooraine objektiivsest kasutusest tuleks välja jätta teaduslike hinnangutega põhjendatud ja üksnes söödalisandite või veterinaarravimite puhul lubatud mõjud. Toodete tüüpide eristamiseks on asjakohane töötada välja suunised. (11) Direktiivis 79/373/EMÜ kehtestatud täiendsööda määratlus põhjustas mitmetes liikmesriikides kohaldamise käigus probleeme. Õigusakti ühetaolise kohaldamise võimaldamiseks ei tohiks täiendsööt sisaldada söödalisandeid üle teatava taseme. (12) Direktiiviga 82/471/EMÜ püüti parandada valgurikaste söötade tarnimist ühenduses. Selle direktiiviga nõutakse turuleviimise-eelseid lubasid kõikvõimalikele biovalkudele. Välja on antud väga vähe uusi lubasid ja valgurikaste söötade puudus on jätkuvalt ilmne. Seega osutus üldine turuleviimise-eelne loa nõue takistavaks ja ohutusealaseid riske sai turujärelevalve alusel maandada pigem ohtlike toodete keelamise teel. Kui biovalgu riskianalüüs oli või on negatiivne, tuleb selle ringlus või kasutamine keelata. Seepärast tuleks kaotada biovalkude üldine turuleviimise-eelne loa erinõue, mille tulemusel oleks nende toodete ohutussüsteem samasugune nagu kõigil teistel söödatoorainetel. (13) Komisjoni direktiiviga 94/39/EÜ (milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri) [17] rakendatud direktiivi 93/74/EÜ sätted on osutunud hästi toimivaks ning need tuleks uuendatud vormis säilitada. Kui teadusliku ja tehnilise teabe põhjal on alust uskuda, et erisööda kasutamine ei pruugi vastata eritoitmiseks ette nähtud sihtkasutusele või kui sellel võib olla kahjulik mõju loomade tervisele, inimeste tervisele, keskkonnale ja loomade heaolule, tuleb selliste söötade tõhususe ja ohutuse suhtes konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet”). (14) Märgistamine täidab jõustamise, jälgitavuse ja kontrolli eesmärke. Lisaks peaks märgistus andma klientidele vajalikku teavet, et neil oleks võimalik teha oma vajadustest lähtuv optimaalne valik, ning see peaks olema järjekindel, sidus, läbipaistev ja arusaadav. Kuna kliendid, eelkõige karjakasvatajad, teevad oma valikuid ka mujal kui müügikohas, kus neil on võimalik sööda pakendit lähedalt silmitseda, ei pea nõuded märgitusel antava teabe kohta kehtima mitte üksnes toote etikettide, vaid ka muu müüja ja kliendi vahelise suhtluse suhtes. Lisaks tuleks neid põhimõtteid kohaldada ka sööda esitamisviisi ja reklaamimise suhtes. (15) Märgistus hõlmab kohustuslikku, vabatahtlikku ja lisateavet. Kohustuslik teave peaks hõlmama vastavalt söödatooraine või segajõusööda märgistamise põhi- ja erinõudeid ning dieetsööda puhul lisanõudeid. (16) Hästi on toiminud kehtiv põhimõte, et märgistada tuleb üksnes teatavaid söödalisandeid, kui neid kasutatakse söödatooraines ja segajõusöödas. Ajakohastamise ja uuendamise nõue tuleneb nii määrusest EÜ (nr) 1831/2003 tulenevast liigitusest kui ka asjaolust, et eriti lemmikloomapidajaid võib mõnede söödalisandite märgistus eksitada. (17) Veiste spongioosse entsefalopaatia ja dioksiini kriisi tõttu kehtestati 2002. aastal nõue märkida kõigi segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsent. Samal ajal on määruste (EÜ) nr 178/2002 ja nr 183/2005 ja nende rakendusmeetmete tulemusel oluliselt paranenud sööda- ja toiduohutus, rohkem on pööratud tähelepanu sööda- ja toidukäitlejate vastutusele, parandatud jälgitavuse süsteemi, kehtestatud enesekontrollisüsteemi (HACCP) põhimõte söödakäitlemisettevõtetes ja söödakäitlemisettevõtete heade hügieenitavade suunised. Need positiivsed saavutused, mida on näha toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemile riskist teatamisel, annavad alust kõigi segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsendi märkimise kohustuse lõpetamisele. Täpse protsendi võib märkida vabatahtlikult. (18) Kui söödatoorainet on segajõusööda etiketil rõhutatud, siis tuleb kliendi nõuetekohase teavitamise ja eksitamise vältimise huvides nõuda tooraine täpse kaaluprotsendi märkimist. (19) Teatavatel juhtudel, kui valmistajal ei ole kohustust teavet etiketile märkida, peaks kliendil olema võimalus saada lisateavet. Samas annab juba segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete esitamine kaalu järgi kahanevas järjestuses olulist teavet koostisosade kohta. Arvestades hiljutisi arenguid ühenduse õigusaktides, millega antakse kindlam tagatis eelkõige HACCP, jälgitavuse, rangete hügieeninõuete ning ühenduse hügieenitavade osas, peaks valmistajal olema õigus lükata taotlus tagasi, kui ta peab taotletud avalikustamist enda intellektuaalse omandi õiguste rikkumiseks. See ei ohustaks toidu ja sööda ohutust, sest pädevatel asutustel on alati õigus saada kõigi söödatoorainete täpsed protsendid. (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiviga 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta [18] ei reguleerita ülemäärases koguses soovimatuid aineid sisaldava sööda märgistamist. Seetõttu tuleb kehtestada asjakohased sätted. (21) Üldistest märgistamise nõuetest tuleb ette näha erandid siis, kui nende nõuete kohaldamine ei ole vajalik inimeste või loomade tervise või tarbijate huvide kaitsmiseks ega koorma liigselt valmistajat või etiketil märgitava teabe eest vastutavaid söödakäitlejaid. Vastavalt senisele kogemusele tuleks sellised erandid näha ette selle sööda puhul, mida üks põllumajandustootja tarnib teisele põllumajandustootjale kasutamiseks tema põllumajandusettevõttes, samuti väiksemate koguste, segajõusööda, milles ei ole üle kolme söödatooraine, ning tervetest taimedest tehtud graanulite segude puhul. (22) Üldjuhul tuleb segajõusööta turustada pitseeritud mahutites, kuid sätestada tuleb asjakohased erandid. (23) Direktiivi 96/25/EÜ lisa B osas ja direktiivi 82/471/EMÜ lisas on esitatud loetelu teatavate söödatoorainete nimetuste, kirjelduste ja märgistamise nõuetega. Nimetatud loetelud lihtsustavad valmistaja ja ostja vahelist teabevahetust toote omaduste kohta. Tegemist ei ole siiski ammendavate loeteludega. See tähendab, et turustada võib ka loetlemata söödatooraineid. Pealegi ei ole juba aastaid loetellu uusi söödatooraineid lisatud, mis tähendab, et loetelus sisalduvate söödatoorainete osa turul on vähenenud. Eelkõige tuleks neid loetelusid täiendada uute söödatoorainetega, pidades silmas nende sidusrühmade huve, kes saavad kasu nõuetekohasest tootekirjeldustest. (24) Sidusrühmade kaasamise kogemus standardite kehtestamisel on ühenduse söödahügieeni suuniste puhul olnud igas mõttes positiivne. Kui sidusrühmad koostavad pikema loetelu, võib see osutuda paindlikumaks ja rahuldada paremini kasutajate teabevajadust, kui seda teeks seadusandja. Sidusrühmad saavad otsustada oma panuse suuruse üle, lähtudes söödatooraine loetelu väärtusest. Ühenduse söödatoorainete kataloogi esialgse versiooni aluseks peaksid olema praegused direktiivide 96/25/EÜ ja 82/471/EMÜ söödatoorainete loetelud, mida sidusrühmad täiendavad oma huvidest lähtudes. Kataloogi kasutamine peaks olema vabatahtlik, kuid et vältida ostja eksitamist toote tegeliku sisu suhtes, peaks valmistaja märkima, kas ta kasutab kataloogis loetletud nimetusi, isegi kui ta kataloogi ei kohalda. (25) Tänapäevane märgistamine soodustab konkurentsile rajatud turukeskkonda, kus dünaamilised, tõhusad ja uuenduslikud ettevõtjad saavad märgistamise võimalusi oma toodete müügiks täiel määral ära kasutada. Võttes arvesse ettevõtete vahelist suhet kariloomade sööda turustamisel ning lemmikloomatoidu valmistaja ja selle ostja vahelist suhet, oleksid hea märgistamise eeskirjad nendes kahes valdkonnas kasulikud vahendid tänapäevase märgistamise eesmärkide saavutamiseks. Kõnealustes eeskirjades võib tõlgendada vabatahtliku märgistamise raamistikku. (26) Kataloogi ja hea märgistamise eeskirjade kvaliteedi ja asjakohasuse tagab kõigi seotud isikute kaasamine. Et parandada kasutajate õigust saada nõuetekohast teavet, tuleb arvestada eelkõige nende huvidega. Komisjon saab sellele kaasa aidata kataloogi ja eeskirjade heakskiitmisega. (27) Kuna sööda ja toidu ohutust ning söödasektori siseturu sujuvat toimimist käsitlevaid eesmärke ei suuda liikmesriigid ise piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (28) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [19]. (29) Komisjonile tuleks anda volitus otsustada eriti loomasöödana keelatud toodete üle, heaks kiita eritoitmiseks ette nähtud sööta, kehtestada muude kui toiduloomade söödatooraine märgistamise kategooriate loetelu, muuta vabatahtlike märgistusandmete loetelu ning kohandada lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule. Kuna kõnealused meetmed on üldise ulatusega ja ette nähtud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, muuhulgas seda täiendades, siis tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 a ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. (30) Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 16 nähakse ette söödalisandite ja eelsegude märgistamine ja pakendamine. Tööstusharu ja pädevate asutuste jaoks on rakendamisel põhjustanud praktilisi probleeme eelkõige eelsegude kohta käivad eeskirjad. Eelsegude ühetaolisema märgistamise võimaldamiseks tuleb seda artiklit muuta. (31) Direktiivid 79/373/EMÜ, 80/511/EMÜ, 82/471/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks. (32) Liikmesriikidel tuleks kehtestada eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtta kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: 1. peatükk Sissejuhatavad sätted Artikkel 1 Sisu Käesoleva määruse otstarve on ühtlustada sööda turuleviimise ja kasutamise tingimused kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud üldpõhimõtetega, et tagada kasutajate ja tarbijate piisav teavitamine ning siseturu tõhus toimimine. Artikkel 2 Reguleerimisala 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sööda turuleviimise ja kasutamise eeskirjad ühenduses, sealhulgas nõuded märgistamise, pakendamise ja esitusviisi kohta. 2. Määruse kohaldamine ei piira ühenduse loomasöötade valdkonna muude õigusaktide kohaldamist: a) direktiiv 90/167/EMÜ; b) direktiiv 2002/32/EÜ; (c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad [20]; d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad [21]; e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta [22] ning f) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ [23]. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata vee suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on loomade joogiveega või on seda tahtlikult lisatud söödale. Artikkel 3 Mõisted 1. Käesolevas määruses kasutatakse määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud „sööda”, „söödakäitlemisettevõtja”, „söödakäitleja”, „turuleviimise” ja „jälgitavuse” mõisteid ning määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud „söödalisandite”, „eelsegude”, „abiainete” ja „päevaratsiooni” mõisteid. 2. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid: a) toiduloomad – kõik loomad, keda peetakse inimtoiduks ettenähtud toiduainete tootmiseks, sealhulgas loomad, kelle saadusi ei tarvitata, kuid kes kuuluvad liiki, mille saadusi tavaliselt ühenduses tarvitatakse; b) muud kui toiduloomad – loomad, keda peetakse või kasvatatakse, kuid keda ei kasutata inimtoiduks, näiteks karusloomad, lemmikloomad ning laborites, loomaaedades või tsirkuses peetavad loomad; c) karusloomad – loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks; d) lemmikloomad – loomad, kes kuuluvad liiki, mida inimene tavaliselt peab, kasvatab ja toidab, kuid kelle saadusi inimesed ühenduses tavaliselt ei tarvita; e) söödatoorained – peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata, värske või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstusliku töötlemise abil saadud tooted ning eraldi või segudena kasutatavad orgaanilised või anorgaanilised ained, söödalisanditega või ilma, söötmiseks loomadele kas töötlemata kujul, töötlemise abil saadud segasöötade koostises või eelsegude kandjatena; f) segajõusööt – täissöödana või täiendsöödana loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või söödalisanditeta söödatoorainete segu; g) täissööt – segajõusööt, mis on oma koostiselt piisav päevaratsiooni rahuldamiseks; h) täiendsööt – segajõusööt, milles on vähemalt üks rohkesti teatavaid aineid sisaldav söödatooraine, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega; i) mineraalsööt – täiendsööt, mille toortuha sisaldus on vähemalt 40 %; j) piimaasendaja – kuivalt või kindlas koguses vedelikus lahjendatuna noortele loomadele antav segajõusööt pärast ternespiima antava piima täiendamiseks või asendamiseks või tapamajja minevate vasikate, lambatallede või kitsetallede toitmiseks; k) kandja – aine, mida kasutatakse söödalisandi lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks selle tehnoloogilist funktsiooni muutmata (ning mis ise ei avalda mingit tehnoloogilist mõju), et hõlbustada selle käitlemist, rakendamist või kasutamist; l) eritoitmise eesmärk – eesmärk rahuldada teatavate selliste loomade konkreetsed toitumisvajadused, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda ajutiselt või pöördumatult ja kellel seetõttu võib olla kasu nende tervisliku olukorraga sobiva sööda manustamisest; m) eritoitmiseks ette nähtud sööt – sööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava eritoitmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Eritoitmiseks ette nähtud sööt ei hõlma ravimsöötasid direktiivi 90/167/EMÜ tähenduses; n) minimaalne kõlblikkusaeg – kuupäev, milleni tootja tagab, et nõuetekohastes ladustamistingimustes säilivad asjaomase sööda eriomadused; o) partii – toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud järjest ja koos ladustatud. Partii koosneb identifitseeritavast sööda kogusest, millel on ühised tunnused, näiteks päritolu, sort, pakendi tüüp, pakendaja, kaubasaatja või märgistus; p) märgistus – kõik sellise söödaga kaasnevad või kõnealusele söödale viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid mis tahes pakenditel, mahutitel, sedelitel, etikettidel, dokumentidel, rõngastel, kaelaetikettidel või Internetis; q) etikett – sööda mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, kohrutatud, tembeldatud või külge kinnitatud mis tahes silt, märk, tähis, kujundus- või muu kirjeldav element; r) esitusviis – kuju, välimus või pakend ja sööda pakendamiseks kasutatud materjalid, samuti selle esitamise viis ja keskkond. 2. peatükk Üldnõuded Artikkel 4 Ohutus- ja turustamisnõuded 1. Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 15 ja 16 ning määruse 183/2005 artiklit 4 mutatis mutandis muude kui toiduloomade sööda suhtes. 2. Sööta võib turule viia ja kasutada üksnes juhul, kui: a) see on laitmatu, ehtne, eesmärgiks sobiv ja turustamiskõlbliku kvaliteediga; b) sellel ei ole otsest kahjulikku mõju keskkonnale ega loomade heaolule; c) see on märgistatud, pakendatud ja esitatud käesoleva määruse, direktiivi 90/167/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1831/2003 sätete kohaselt. 3. Sööt peab vastama I lisas lisandite kohta kehtestatud tehnilistele normidele ja muudele keemilistele näitajatele. Artikkel 5 Söödakäitlemisettevõtjate vastutus ja kohustused 1. Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 17, 18 ja 20 mutatis mutandis muude kui toiduloomade sööda suhtes. 2. Sööda valmistajad kohustuvad avaldama ametiasutustele, kes vastutavad ametliku kontrolli teostamise eest, kogu teabe turuleviidavate söötade koostise või märgitud omaduste kohta, mis võimaldab kontrollida märgistusel esitatud teabe täpsust. Artikkel 6 Keeld 1. Sööt ei tohi sisaldada tooraineid, mille turuleviimine või kasutamine loomasöödana on keelatud. 2. Arvestades eelkõige teaduslike tõenditega, tehnoloogia arenguga, toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemi kaudu esitatud teadetega või määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaste ametlike kontrollide tulemustega, võtab komisjon vastu nende toorainete loetelu, mille turuleviimine või kasutamine loomasöödaks on keelatud. Nimetatud meetmed, mis on kavandatud käesoleva määruse vähemoluliste elementide muutmiseks selle täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 3. peatükk Eri tüüpi sööda turuleviimine Artikkel 7 Sööda tüüpide omadused Söödatooraine, söödalisandite ja veterinaarravimite eristamise selgitamiseks võib komisjon võtta vastu suunised artikli 29 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt. Artikkel 8 Täiendsöödas sisalduvad söödalisandid Ilma et see piiraks määruse, millega lubatakse asjaomase söödalisandi kasutamine, tingimuste kohaldamist, ei tohi täiendsööt sisaldada söödalisandeid, mille sisaldus ületab täissöödas lubatud suurimat sisaldust enam kui 100 korda ning koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul viis korda. Artikkel 9 Eritoitmiseks ette nähtud sööda turustamine Eritoitmiseks ette nähtud sööta võib sellise nimetusega turustada üksnes siis, kui sööda põhilised toiteomadused vastavad eritoitmise eesmärgile, mis vastab heakskiidetud kavandatud kasutusele, ning see on võetud vastavalt artiklile 10 kehtestatud loetellu. Artikkel 10 Kavandatud kasutuse luba 1. Kavandatud kasutuse loa võib anda ühenduses asutatud isiku või liikmesriigi taotluse alusel. Selline taotlus esitatakse komisjonile. 2. Taotleja esitatud avalduse toimikus tuleb näidata, et erisööda kasutamine vastab kavandatud eritoitmiseks ette nähtud kasutusele ja et sellel ei ole kahjulikku mõju loomade tervisele, inimeste tervisele, keskkonnale ega loomade heaolule. 3. Komisjon edastab avalduse toimiku liikmesriikidele. 4. Kui teadusliku ja tehnilise teabe põhjal on komisjonil alust uskuda, et erisööda kasutamine ei pruugi vastata kavandatud eritoitmiseks ette nähtud kasutusele või kui sellel võib olla kahjulik mõju loomade tervisele, inimeste tervisele, keskkonnale ja loomade heaolule, edastab komisjon kolme kuu jooksul taotluse koos toimikuga Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet annab arvamuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist. Seda tähtaega pikendatakse, kui toiduohutusamet nõuab taotlejalt lisateavet. 5. Kuue kuu jooksul pärast toimiku edastamist liikmesriikidele või vajaduse korral toiduohutusametilt arvamuse saamist, võtab komisjon vastu määruse asjaomase loa andmise või andmisest keeldumise kohta ja kehtestab artiklis 9 nimetatud loetelu. Need meetmed, mis on kavandatud käesoleva määruse vähemoluliste elementide muutmiseks selle täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 6. Loetelusse lisatud kavandatud kasutuse tühistamist võib taotleda algse taotluse esitanud isik või liikmesriik. Taotlusele lisatakse toimik tühistamise põhjendusega. Tühistamise menetluse võib algatada ka komisjon, kui tal on olulist teavet vastava toimiku koostamiseks. 7. Komisjon edastab toimiku liikmesriikidele ja algse taotluse esitajale märkuste tegemiseks. Lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud korda kohaldatakse mutatis mutandis. 4. peatükk Märgistus, esitusviis ja pakendamine Artikkel 11 Üldpõhimõtted 1. Sööda märgistus ja esitusviis ei tohi kasutajat eksitada: a) selles osas, milline on sööda kavandatud kasutus või tunnused, eriti liigi, tootmis- või valmistamismeetodi, identsuse, omaduste, koostise, koguse, vastupidavusega seoses ja selle loomade liigi või kategooria osas, kellele see on ette nähtud; b) omistades söödale toimeid või omadusi, mida sellel ei ole, või osutades, et söödal on eriomadused, kui tegelikult on asjaomased omadused kõigil sarnastel söötadel; c) selles suhtes, kas märgistus vastab artiklites 25 ja 26 viidatud ühenduse kataloogile ja ühenduse eeskirjadele. 2. Lahtiselt või pitseerimata pakendites või mahutites kooskõlas artikli 23 lõikega 2 turustatavatele söödatoorainetele või segajõusöödale tuleb lisada käesoleva määruse kohaselt dokument, mis sisaldab kõiki kohustuslikke märgistusandmeid. 3. Kui sööta pakutakse müügiks sidevahendite kaudu, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ [24] artiklis 2, tuleb käesoleva määrusega nõutud kohustuslikud märgistusandmed esitada kaugmüügi kaaskirjas. 4. Muud märgistamise üldsätted on kehtestatud II lisas. 5. Lubatud kõikumised etiketil märgitud söödatoorainete või segajõusööda koostisosade väärtuste ja määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaste ametlike kontrollide käigus analüüsitud väärtuste vahel on loetletud käesoleva määruse III lisas. Artikkel 12 Vastutus 1. Sööda valmistaja vastutab märgistusandmete eest, tagab selle esitamise ja sisulise õigsuse. 2. Kui sööda turustamine ei toimu valmistaja nime või ärinime all, vastutab märgistusandmete eest söödakäitleja. 3. Kui söödakäitlejate tegevus mõjutab märgistamist nende kontrollitavas ettevõttes, tuleb neil tagada, et mis tahes vahendi kaudu esitatud teave oleks kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. 4. Söödakäitlejad, kes tegelevad sellise jaemüügi või turustamisega, mis märgistamist ei mõjuta, näitavad üles asjakohast hoolsust, et aidata tagada märgistamise nõuete täitmine, eriti selle kaudu, et nad ei müü sööta, mille kohta nad teavad või oleksid pidanud nende käsutuses oleva teabe alusel ja professionaalidena eeldama, et see kõnealustele tingimustele ei vasta. 5. Nende kontrollitavas ettevõttes tuleb söödakäitlejatel tagada, et kohustuslikud märgistusandmed oleks esitatud kogu toiduahelas, et teave jõuaks lõpptarbijani käesoleva määruse kohaselt. Artikkel 13 Väited 1. Sööda märgistuse ja esitamisviisiga võib spetsiaalselt juhtida tähelepanu mõne aine esinemisele või puudumisele söödas, konkreetsele toiteomadusele või protsessile või mõne eespool esitatud omadusega seotud konkreetsele funktsioonile, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused: a) väide on objektiivne, pädevate asutuste poolt tõestatav ja sööda kasutajale arusaadav ning b) märgistamise eest vastutav isik esitab pädeva asutuse palvel teadusliku põhjenduse väite tõepärasuse kohta, kas avalikult kättesaadavate teaduslike tõendite näol või ettevõtte teostatud dokumenteeritud teadusuuringu näol. Teaduslik põhjendus peab olema kättesaadav turuleviimise ajal. 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on lubatud toitumise optimeerimise ja füsioloogiliste seisundite toetamise või kaitsmisega seotud väited, kui need ei põhine farmakoloogilisel või immunoloogilisel mõjul. 3. Sööda märgistuse ja esitusviisiga ei tohi väita, et: a) sööt aitab ära hoida, ravida või parandada haigusi või b) et sel on teatavad toitumisalased eesmärgid ja omadused peale artiklis 9 nimetatud loetelus sätestatute. Artikkel 14 Kohustuslike märgistusandmete esitusviis 1. Kohustuslikud märgistusandmed esitatakse tervikuna silmapaistval kohal pakendil, mahutil või selle külge kinnitatud etiketil nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult ning vähemalt selle turustamise liikmesriigi riigikeeles või ühes riigikeeltest. 2. Kohustuslikud märgistusandmed peavad olema kergesti eristatavad ega tohi jääda mõne muu teabe varju. Need tuleb esitada sellise värvi, kirja ja suurusega, mis ei rõhuta ega jäta ühtki osa andmetest varju, välja arvatud juhul, kui erinevus on ette nähtud selleks, et juhtida tähelepanu hoiatuslausetele. 3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid võib täpsustada artiklis 26 viidatud ühenduse eeskirjades. Artikkel 15 Üldised kohustuslikud märgistusnõuded Söödatooraine või segajõusööda võib turule viia üksnes siis, kui märgistusega esitatakse järgmised andmed: a) sööda tüüp: „söödatooraine”, „täissööt” või „täiendsööt”, vastavalt vajadusele; „täiendsööda” puhul võib vastavalt asjaoludele kasutada järgmisi nimetusi: „mineraalsööt”, „täispiimaasendaja” või „täiendav piimaasendaja”; teiste lemmikloomade puhul peale kasside ja koerte võib „täissööda” või „täiendsööda” asendada „segajõusöödaga”; b) märgistusandmete eest vastutava söödakäitleja nimi või ärinimi ja aadress; c) määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 17 või määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 kohaselt antud ettevõtte loanumber, kui see on olemas. Kui valmistajal on mitu loanumbrit, tuleb kasutada määruse 183/2005 alusel antud numbrit; d) partii viitenumber; e) netokogus, mida tahkete toodete puhul väljendatakse massiühikutes ja vedelate toodete puhul massi- või mahuühikutes; f) söödalisandite loetelu, mis on esitatud nime ja sisu järgi, kas vastavalt V lisa I peatükile või VI lisa I peatükile, ilma et see piiraks sätteid märgistamise kohta, mis on esitatud asjaomase söödalisandi kasutamist lubavas määruses; g) niiskusesisaldus I lisa punkti 6 kohaselt. Artikkel 16 Söödatooraine märgistuse kohustuslikud erinõuded 1. Lisaks artiklis 15 sätestatud nõuetele, peab söödatoorainete märgistus sisaldama ka söödalisandi nime koos kohustusliku viitega asjaomasele kategooriale vastavalt IV lisas esitatud loetelule. 2. Lõikes 1 nimetatud andmed võib asendada artiklis 25 nimetatud ühenduse kataloogis sätestatud andmetega. 3. Kui kasutatud söödatooraine nimetus vastab mõnele artiklis 25 nimetatud ühenduse kataloogis sisalduvale nimetusele, kuid märgistamise eest vastutav isik ei kohalda kataloogi, tuleb seda etiketil selgelt märkida. Artikkel 17 Segajõusööda märgistuse kohustuslikud erinõuded 1. Lisaks artiklis 15 sätestatud nõuetele, peab segajõusööda märgistus sisaldama ka järgmist: a) loomade liik või kategooria, kellele segasööt on ette nähtud; b) õige kasutamise juhised, milles on märgitud sööda otstarve; c) kui valmistaja ei ole isik, kes vastutab märgistusandmete eest, tuleb märkida järgmised andmed: – valmistaja nimi või ärinimi ja aadress või – määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 19 kohaselt antud tunnusnumber; kui sellist tunnusnumbrit ei ole, siis valmistaja taotlusele antud registreerimisnumber, mis vastab määruse (EÜ) nr 183/2005 V lisa II peatükis esitatud vormile; d) minimaalne kõlblikkusaeg järgmiste nõuete kohaselt: – lagunemisprotsessi tõttu kergesti riknevate söötade korral: „kasutada enne …”, millele järgneb asjakohane kuupäev; – muude söötade korral: „parim enne …”, millele järgneb asjakohane kuu. Kui valmistamiskuupäev on märgitud etiketile, võib kuupäeva märkida ka kujul: „… (ajavahemik päevades või kuudes) pärast valmistamiskuupäeva”; e) sööda koostises olevate söödatoorainete loetelu, mis on märgistatud pealkirjaga „Koostis” ja kus on loetletud kõigi söödatoorainete nimetused kahanevas järjekorras kaalu järgi; loetelus võib olla märgitud kaaluprotsent; f) V või VI lisa II peatükis sätestatud kohustuslik teave. 2. Lõike 1 punktis e sätestatud loetelu kohta kehtivad järgmised nõuded: a) söödatooraine nimi ja kaaluprotsent märgitakse, kui selle aine protsenti on märgistusel sõnades, pildina või graafiliselt nimetatud või rõhutatud; b) kui toiduloomade segajõusöödas sisalduvate söödatoorainete kaaluprotsendid ei ole etiketil märgitud, esitab valmistaja taotluse korral teabe sööda kvantitatiivse koostise kohta vahemikus +/- 15 % väärtusest vastavalt sööda valemile, välja arvatud, kui ta peab seda tundlikuks äriteabeks, mille avaldamine võib kahjustada tema intellektuaalse omandi õigusi; c) muudele kui toiduloomadele ette nähtud segasöötade puhul võib segasöödas sisalduva söödatooraine nimetuse asendada söödatooraine kategooria nimetusega. 3. Lõike 2 punkti c kohaldamiseks koostab komisjon nende söödatoorainete kategooriate loetelu, mida võib muude kui toiduloomade sööda märgistamisel kasutada konkreetsete söödatoorainete asemel. Need meetmed, mis on kavandatud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks selle täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Artikkel 18 Lisanõuded eritoitmiseks ette nähtud sööda märgistamiseks Lisaks vastavat artiklites 15 ja 16 või artiklis 17 kehtestatud üldistele kohustuslikele nõuetele peab eritoitmiseks ette nähtud sööda märgistus sisaldama ka järgmist: a) täpsustav väljend „dieettoode”, mida tohib kasutada üksnes eritoitmiseks ette nähtud söötade puhul artikli 15 lõikes a sätestatud sööda nimetuse kõrval; b) artiklis 9 nimetatud loetelu veergudes 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 ettenähtud teave asjaomase kavandatava kasutuse puhul; c) märge, et enne sööda kasutamist või kasutusaja pikendamist tuleb küsida toitumiseksperdi arvamust. Artikkel 19 Lisanõuded lemmikloomatoidu märgistamiseks Lemmikloomatoidu etiketile tuleb märkida tasuta telefoninumber, kust klient saab küsida teavet lisaks kohustuslikule teabele: a) lemmikloomatoidule lisatud söödalisandite ja b) lisatud söödatoorainete kohta, mille kategooria on määratud vastavalt artikli 17 lõike 2 punktile c. Artikkel 20 Lisanõuded saastunud sööda märgistamiseks 1. Lisaks artiklites 15, 16, 17 ja 18 sätestatud nõuetele tuleb sööt, mis sisaldab soovimatuid aineid direktiivi 2002/32/EÜ alusel lubatust suuremas koguses, märgistada kirjaga „Sööt sisaldab ülemäärases koguses (soovimatu(te) aine(te) nimetus(ed) vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ I lisale), kasutamiseks üksnes tunnustatud detoksifitseerimisettevõtetes.”. Selliste ettevõtete tunnustamine toimub määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 lõike 2 või 3 alusel. 2. Kui saastet kavatsetakse vähendada või eemaldada puhastamise teel, tuleb saastunud söödale kanda täiendav märgistus: „Sööt sisaldab ülemäärases koguses (soovimatu(te) aine(te) nimetus(ed) vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ I lisale), kasutamiseks söödana üksnes pärast piisavat puhastamist.”. Artikkel 21 Erandid 1. Artikli 15 lõigetes c, d ja e ning artikli 16 lõikes 2 nimetaud andmeid ei nõuta juhul, kui ostja on enne igat tehingut kirjalikult kinnitanud, et ta seda teavet ei soovi. Tehing võib koosneda mitmest saadetisest. 2. Pakendatud söödal võib artikli 15 lõigetes c, d ja e ning artikli 17 lõike 1 punktides c, d ja e nimetatud teavet esitada pakendil väljaspool etiketti vastavalt artikli 14 lõikele 1. Sellistel juhtudel tuleb näidata, kus need andmed on esitatud. 3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 183/2005 I lisa kohaldamist, ei nõuta käesoleva määruse artikli 15 lõigetes c, d ja e ning artikli 16 lõikes 2 nimetatud andmeid nende söödatoorainete kohta, mis ei sisalda söödalisandeid (välja arvatud säilitusained või silokonservandid) ja mille, söödakäitleja on valmistanud ja tarninud kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikega 1 esmatootjast sööda kasutajale kasutamiseks oma põllumajandusettevõttes. 4. Artikli 17 lõike 1 punktis f nimetatud kohustuslikku teavet ei nõuta tervetest taimedest tehtud graanulite segude kohta. 5. Artikli 17 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmeid ei nõuta kuni kolmest söödatoorainest koosnevate segajõusöötade puhul, kui kasutatud söödatoorained on sööda kirjelduses selgelt esitatud. 6. Lõpptarbijale ettenähtud ja lahtiselt müüdavate söödatoorainete või segajõusööda koguste puhul, mis ei ületa 20 kg, võib ostjale artiklites 15, 16 ja 17 nimetatud andmed esitada müügikohas asjakohase teate abil. Sel juhul trükitakse artikli 15 lõikes a ja artikli 16 lõikes 1 või artikli 17 lõike 1 punktides a ja b nimetatud andmed kliendi jaoks välja hiljemalt arve peal. 7. Lemmikloomatoidu kogused, mis ei ületa asjaomase loomaliigi päevaratsiooni ning mida müüakse mitmes mahutis olevate pakenditena, võib artikli 15 lõigetes b, c ja f ning artikli 17 lõike 1 punktides c, e ja f nimetatud andmed esitada üksnes pakendil, selle asemel, et esitada need igal mahutil. 8. Erandina käesoleva määruse sätetest võivad liikmesriigid kohaldada riiklikke sätteid sööda suhtes, mis on ette nähtud teaduslikel eesmärkidel või katseteks peetavatele loomadele, tingimusel et etiketil on see eesmärk selgelt märgitud. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile viivitamata. Artikkel 22 Vabatahtlik märgistamine 1. Lisaks kohustuslikele märgistusnõuetele, võib segajõusööda märgistus sisaldada ka vabatahtlikke märgistusandmeid, eeldusel et järgitakse artiklis 11 sätestatud üldpõhimõtteid. 2. Vabatahtlik lisamärgistus võib hõlmata üksnes järgmist: a) V ja VI lisas sätestatud vabatahtlikud teated; b) tootja- või valmistajariik; c) toote nimetus või kaubanimi; d) märge sööda füüsilise kuju kohta või eritöötlemise kohta, mille sööt on läbinud; e) niiskusesisaldus; f) valmistamiskuupäev; g) ladustamise eritingimused; h) toote hind. 3. Komisjon võib lõikes 2 esitatud andmete loetelu muuta. Need meetmed, mis on kavandatud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, võetakse vastu artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Artikkel 23 Pakendamine 1. Sööta võib turule viia üksnes pitseeritud pakendites või mahutites. Pakendid või mahutid peavad olema pitseeritud nii, et pakendit või mahutit avades plomm rikutakse ja seda ei ole võimalik uuesti kasutada. 2. Erandina lõikest 1 võib sööta viia turule lahtiselt või pitseerimata pakendites või mahutites, kui on tegemist: a) söödatoorainetega; b) segajõusöödaga, mis koosneb üksnes teraviljasegust või tervete viljade segust; c) segajõusööda tootjate vaheliste tarnetega; d) segasöödaga, mis tarnitakse otse sööda kasutajale; e) segajõusöödaga, mis tarnitakse tootjalt pakkimisettevõttesse; f) kuni 50 kg kaaluvate lõpptarbijale ettenähtud segajõusöödakogustega, mis võetakse kasutusele otse pitseeritud pakendist või mahutist; g) söödabriketiga või lakukiviga. Artikkel 24 Pakendi muutmine 1. Sööda partii jagamisel korratakse partii iga osa pakendil, mahutil või saatedokumendil käesolevas määruses sätestatud kohustuslikke märgistusandmeid koos viitega esialgsele partiile. 2. Kui sööda koostist muudetakse pärast turuleviimist, muudetakse vastavalt kohustuslike märgistusandmeid, mille eest vastutab sööda muutmise eest vastutav söödakäitleja. 5. peatükk Ühenduse söödatoorainete kataloog ja märgistamise head tava käsitlevad ühenduse eeskirjad Artikkel 25 Ühenduse söödatoorainete kataloog 1. Koostatakse ühenduse söödatoorainete kataloog (edaspidi „kataloog”) abivahendina söödatooraine märgistamise parandamiseks. Sellesse märgitakse iga söödatooraine kohta: a) nimetus; b) identifitseerimisnumber; c) söödatooraine ja vajadusel valmistamisprotsessi kirjeldus; d) eriteave sööda koostise kohta, mis märgitakse etiketile vastavalt artikli 16 lõikele 2; e) sõnastik erinevate mainitud protsesside ja tehniliste mõistete määratlustega. 2. Esimeste andmetena kantakse artikli 29 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt kataloogi direktiivi 96/25/EÜ lisa B osas ja direktiivi 82/471/EMÜ lisas loetletud andmed. 3. Kataloogi muutmise korral kohaldatakse artiklis 27 sätestatud menetlust. 4. Käesoleva artikli sätete kohaldamine ei piira käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud ohutusnõuete kohaldamist. Artikkel 26 Hea märgistamise tava käsitlevad ühenduse eeskirjad 1. Komisjon toetab kahe ühenduse hea märgistamise tava eeskirja (edaspidi „eeskirjad”) koostamist, üks lemmikloomatoidu ja teine toiduloomade sööda kohta. Nendes käsitletakse artiklis 22 sätestatud vabatahtliku märgistamise ulatust ja toetatakse asjakohasemat märgistamist. 2. Eeskirjade koostamisel ja muutmisel kohaldatakse artiklis 27 sätestatud menetlust. Artikkel 27 Kataloogi ja eeskirjade koostamine 1. Kui kataloog ja eeskirjad koostatakse, töötavad need vastavalt vajadusele välja ja muudavad neid kõik Euroopa söödasektori asjaomased esindajad: a) konsulteerides teiste huvitatud isikutega, näiteks sööda kasutajatega; b) koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ja vajadusel toiduohutusametiga; c) võttes arvesse toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnika arengut. 2. Komisjon kinnitab kataloogi, eeskirjade eelnõud ja nende muutmise eelnõud artikli 29 lõikes 2 osutatud korras, kui on täidetud järgmised tingimused: a) need on välja töötatud kooskõlas lõikega 1; b) nende sisu on kogu ühenduses asjaomaste sektorite jaoks teostatav; ja c) need on asjaomaste eesmärkide saavutamiseks sobivad. 3. Komisjon avaldab kataloogide ja eeskirjade pealkirjad ja viited Euroopa Liidu Teataja C-seerias. 6. peatükk Üld- ja lõppsätted Artikkel 28 Lisade muutmine ja rakendusmeetmed 1. Komisjon võib I–VI lisa muuta, et kohandada neid vastavalt teaduse ja tehnika arengule. Need meetmed, mis on kavandatud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, võetakse vastu artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 2. Käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks vajalikud rakendusmeetmed võib võtta vastu artikli 29 lõikes 3 osutatud korras. Artikkel 29 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee, edaspidi „komitee”. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid. Artikkel 30 Määruse (EÜ) nr 1831/2003 muutmine Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklit 16 muudetakse järgmiselt: (1) lõiget 1 muudetakse järgmiselt: a) punkt d asendatakse järgmisega: „d) vajaduse korral söödalisandi või eelsegu valmistaja või turuleviija ettevõttele või vahendajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 183/2005* artikli 10 alusel antud loanumber; ---------------------------------------- * ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.”; b) lisatakse järgmine lõik: „Eelsegude puhul ei kohaldata koostises olevate söödalisandite suhtes punkte b, d, e ja g.” (2) Lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lisaks lõikes 1 sätestatud teabele peab III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandi või III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandit sisaldava eelsegu pakendil või mahutil olema esitatud nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult kõnealuses lisas ette nähtud teave.” (3) Lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Eelsegude puhul tuleb etiketile selgelt trükitähtedega kirjutada sõna „eelsegu” ning söödatoorainete puhul märkida kandjad, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr .../… [sööda turuleviimise ja kasutamise kohta]* artikli 17 lõikega e. ---------------------------------------- * ELT L ….”. Artikkel 31 Kehtetuks tunnistamine Direktiivid 79/373/EMÜ, 80/511/EMÜ, 82/471/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse VII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt. Artikkel 32 Karistused Liikmesriigid kehtestavad rahalisi karistusi käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt [kohaldamiskuupäev] ja teavitavad teda viivitamatult kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest. Artikkel 33 Üleminekumeetmed Üleminekumeetmed võetakse vastu artikli 29 lõikes 3 viidatud korras. Artikkel 34 Jõustumine Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal päeval] pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust hakatakse kohaldama 12 kuud pärast selle avaldamise kuupäeva. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, […] Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja I LISA tehnilised normid artiklis 4 nimetatud lisandite, piimaasendaja, sidUVATE või denatureerivate söödatoorainete, tuha sisalduse ja niiskusesisalduse kohta 1. Vastavalt määruses (EÜ) 183/2005 kehtestatud heale valmistamise tavale ei tohi söödatoorained sisaldada valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud kui artiklis 25 nimetaud kataloogis on määratud suurim lubatud sisaldus. 2. Söödatoorainete botaaniline puhtusaste peab olema vähemalt 95 %, välja arvatud juhul, kui artiklis 25 nimetatud kataloogis on kehtestatud teistsugune puhtusaste. Botaanilised lisandid on taimsest materjalist pärinevad lisandid, millel ei ole loomadele kahjulikku mõju, nt õled ja muude kultuurliikide või umbrohu seemned. Muude õliseemnete või õliviljade botaanilised lisandite, mis pärinevad eelmisest tootmistsüklist, sisaldus ei ületa 0,5 %, iga õliseemne või õlivilja tüübi kohta. 3. Kuni 70 kg eluskaaluga vasikatele ettenähtud piimaasendajate rauasisaldus peab olema vähemalt 30 milligrammi täissööda kilogrammi kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %. 4. Kui söödatooraineid kasutatakse muude söödatoorainete denatureerimiseks või sideainena, võib toodet siiski pidada söödatooraineks. Etiketile tuleb märkida sideaine või denatureeriva söödatooraine nimetus, laad ja kogus. Kui söödatooraine sideainena kasutatakse teist söödatoorainet, ei tohi viimase protsent ületada 3 % kogukaalust. 5. Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus ei tohi ületada 2,2 % kuivaine massist. 2,2 % sisaldust võib siiski ületada, kui tegemist on: – söödatoorainetega; – lubatud mineraalseid sideaineid sisaldavate segajõusöötadega; – mineraalsöödaseguga; – segajõusöödaga, mis sisaldab üle 50 % riisi- või suhkrupeedi kõrvalsaadusi; – tehistingimustes peetavatele kaladele ette nähtud segajõusöödaga, mille kalajahusisaldus on üle 15 %, eeldusel, et sisaldus on etiketil märgitud. 6. Kui III lisas või artiklis 25 nimetatud kataloogis ei ole kehtestatud teistsugust sisaldust, tuleb sööda niiskusesisaldus märkida, kui see ületab: – 5 % mineraalsöötade puhul, mis ei sisalda orgaanilisi aineid; – 7 % piimaasendajate ja muude segajõusöötade puhul, mille piimatootesisaldus ületab 40 %; – 10 % mineraalsöötade puhul, mis sisaldavad orgaanilisi aineid; – 14 % muude söötade puhul. II LISA ARTIKLI 11 LÕIKES 4 NIMETATUD MÄRGISTAMISE ÜLDSÄTTED 1. Märgitud või märgitavad sisaldused või tasemed väljendatakse sööda massi suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti. 2. Söödalisandite loetelu pealkirjaks märgitakse „Söödalisandid kg kohta”. 3. Kuupäevad märgitakse numbritega järjestuses päev, kuu ja aasta, kui märgistuses ei ole sätestatud teisiti. 4. Sünonüümsed väljendid teatavates keeltes; a) saksakeelse nimetuse „Futtermittel-Ausgangserzeugnis” võib asendada sõnaga „Einzelfuttermittel”, kreekakeelse „πρώτη ύλη ζωοτροφών” võib asendada sõnaga „απλή ζωοτροφή” ja itaaliakeelse „materie prime per alimenti degli animali” võib asendada sõnaga „mangime semplice”; b) lemmikloomatoidu nimetustes on lubatud järgmised väljendid: hollandi keeles „samengesteld voeder”, inglise keeles „pet food”, ungari keeles „állateledel”, itaalia keeles „alimento”, poola keeles „karma”, sloveenia keeles „hrane za hišne živali”, hispaania keeles „alimento”. 5. Täiendsööda, mille söödalisandite sisaldus ületab täissöödale kehtestatud piirnormi, eesmärgipärase kasutamise juhistes tuleb märkida loomale päevas lubatud maksimaalne täiendsööda kogus grammides või kilogrammides. 6. Ilma et see kahjustaks analüüsimeetodeid, võib väljendi „toorvalk” asendada sõnaga „valk”, väljendi „toorõlid ja -rasvad” võib asendada sõnaga „rasvasisaldus” ning väljendi „toortuhk” võib asendada väljendiga „tuhastunud jäägid” või „anorgaaniline aine”. III LISA söödatoorainete ja segajõusööda etiketil märgitud koostisosade artikli 11 lõikes 5 sätestaud lubatud kõikumised 1. Käesolevas lisas sätestatud lubatud kõikumised sisaldavad tehnilisi ja analüütilisi hälbeid. Pärast analüütiliste hälvete, mis hõlmab mõõtmise ebatäpsusi ja protseduurilisi erinevusi, kinnitamist ühenduse tasandil, tuleb lõikes 2 kehtestatud väärtusi kohandada nii, et need hõlmaksid üksnes tehnilisi kõikumisi. 2. Kui leitakse, et söödatooraine või segajõusööda koostis ei vasta märgitud koostisele, sest selle väärtus on näidatud väiksemana, on lubatud järgmised kõikumised: a) toorvalk, suhkrud, tärklis ja inuliin: – 3 ühikut, kui märgitud sisaldus on vähemalt 30 %, – 10 % märgitud sisaldusest, kui märgitud sisaldus on vähemalt 10 %, kuid alla 30 %, – 1 ühik, kui märgitud sisaldus on alla 10 %; b) toorkiud, toorõli ja -rasv: – 2,2 ühikut, kui märgitud sisaldus on vähemalt 15 %, – 15 % märgitud sisaldusest, kui märgitud sisaldus on vähemalt 5 %, kuid alla 15 %, – 0,8 ühikut, kui märgitud sisaldus on alla 5 %; c) niiskus, toortuhk, soolhappes lahustumatu tuhk ja NaCl kloriidid, üldfosfor, naatrium, kaltsiumkarbonaat, kaltsium, magneesium, happearv ja petrooleetris lahustumatud ained: – 1,5 ühikut, kui märgitud sisaldus (arv) on vähemalt 15 % (15), – 10 % märgitud sisaldusest (arvust), kui märgitud sisaldus (arv) on vähemalt 2 % (2), kuid alla 15 % (15), – 0,2 ühikut, kui märgitud sisaldus (arv) on alla 2 % (2); d) energiasisaldus 5 % ja valgusisaldus 10 %; e) söödalisandid: [25] – 10 %, kui märgitud sisaldus on 1000 ühikut või rohkem, – 100 ühikut, kui märgitud sisaldus on vähemalt 500 ühikut, kuid alla 1000 ühiku, – 20 % märgitud sisaldusest, kui märgitud sisaldus on vähemalt 1 ühik, kuid alla 500 ühiku, – 0,2 ühikut, kui märgitud sisaldus on vähemalt 0,5 ühikut, kuid alla 1 ühiku, – 40 % märgitud sisaldusest, kui märgitud sisaldus on alla 0,5 ühiku. Samu kõikumisi kohaldatakse ka segajõusöödas sisalduvate söödalisandite maksimaalse koguse suhtes. 3. Kui jäädakse söödalisandile kehtestatud lubatud ülemmäära piiresse, on lubatud kõikumine kuni kolm lõikes 2 sätestatud normi. 4. Mikroorganismide rühma kuuluvate söödalisandite puhul on lubatud ülemmääraks kehtestatud piirnorm. IV LISA ARTIKLI 16 LÕIKE 1 KOHASED SÖÖDATOORAINE KOHUSTUSLIKUD MÄRGISTUSANDMED | Söödatooraine koostis | Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik | 1. | Loomasööt ja koresööt | Toorvalk, kui > 10 %Toorkiud | 2. | Teravili | | 3. | Teraviljatooted ja kõrvalsaadused | Tärklis, kui > 20 %Toorvalk, kui > 10 %Toorõlid ja -rasvad, kui > 5 %Toorkiud | 4. | Õliseemned ja õliviljad | | 5. | Tooted õliseemnetest ja õliviljadest ning kõrvalsaadused | Toorvalk, kui > 10 %Toorõlid ja -rasvad, kui > 5 %Toorkiud | 6. | Kaunviljade seemned | | 7. | Tooted kaunviljade seemnetest ja kõrvalsaadused | Toorvalk, kui > 10 %Toorkiud | 8. | Mugulad ja juured | | 9. | Tooted kaunviljade mugulatest ja juurtest ning kõrvalsaadused | TärklisToorkiudSoolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % | 10. | Suhkrupeedi töötlemisel saadud tooted ja kõrvalsaadused | Toorkiud, kui > 15 %Üldsuhkur, väljendatud sahharoosinaSoolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % | 11. | Suhkruroo töötlemisel saadud tooted ja kõrvalsaadused | Toorkiud, kui > 15 %Üldsuhkur väljendatud sahharoosina | 12. | Muud seemned ja viljad, tooted nendest ja kõrvalsaadused | ToorvalkToorkiudToorõlid ja -rasvad, kui > 10 % | 13. | Muud taimed, tooted nendest ja kõrvalsaadused | Toorvalk, kui > 10 %Toorkiud | 14. | Piimatooted ja kõrvalsaadused | ToorvalkNiiskus, kui > 5 %Laktoos, kui > 10 % | 15. | Maismaaloomadest saadud tooted ja kõrvalsaadused | Toorvalk, kui > 10 %Toorõlid ja -rasvad, kui > 5 %Niiskus, kui > 8 % | 16. | Kala, muud mereloomad, tooted nendest ja kõrvalsaadused | Toorvalk, kui > 10 %Toorrasv, kui > 5 %Niiskus, kui > 8 % | 17. | Mineraaltoitained | Kaltsium Naatrium Fosfor Muud asjakohased mineraaltoitained | 18. | Muu | Toorvalk, kui > 10 %ToorkiudToorõlid ja -rasvad, kui > 10 %Tärklis, kui > 30 %Üldsuhkur, sahharoosina, kui > 10 %Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % | V LISA toiduloomade SÖÖDA MÄRGISTUSANDMED I peatükk: Artikli 15 punktis f ja artikli 22 lõikes 2 nimetatud söödalisandid 1. Järgmiste söödalisandite kohta tuleb märkida nimetus, lisatud kogus, identifitseerimisnumber ja funktsionaalrühma asjaomane nimetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale või koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul kategooria: a) söödalisandid, mille kohta on kehtestatud suurim lubatud sisaldus; b) kategooriatesse „zootehnilised söödalisandid” ja „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” kuuluvad söödalisandid; c) kategooria „toitainelised lisandid” funktsionaalsesse rühma „uurea ja selle derivaadid” kuuluvad söödalisandid vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale. 2. Lõikes 1 nimetamata söödalisandid võib märkida vabatahtlikult kas täielikus vormis või osaliselt. 3. Kliendi asjaomase taotluse korral tuleb sööda turule viinud söödakäitlejal avaldada lõikes 1 nimetamata söödalisandite nimetused. 4. Kui määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisa kohaselt on söödalisand vabatahtlikult etiketile märgitud, tuleb märkida ka selle sisaldus. 5. Kui söödalisand kuulub rohkem kui ühte funktsionaalsesse rühma, märgitakse kõnealuse sööda põhifunktsioonile vastav rühm. II peatükk: Artikli 17 lõike 1 punktis f ja artikli 22 lõikes 2 nimetatud analüütilised koostisosad Sööt | Analüütilised koostisosad ja sisaldused | Toidulooma liik või kategooria | | | Kohustuslik märkimine | Vabatahtlik märkimine | Täissööt | - Toorvalk- Toorkiud- Toorõlid ja -rasvad- Toortuhk- Tärklis- Üldsuhkur (sahharoosina)- Üldsuhkur tärklisega- Energiasisaldus*- Valgusisaldus*- Kiudainefraktsioonid- Lüsiin- Metioniin- Muud aminohapped- Vitamiinid- Mikroelemendid- Kaltsium- Naatrium- Fosfor- Kaalium- Magneesium | Kõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidSead ja kodulinnudSead ja kodulinnud | Kõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidMäletsejalisedMuud liigid peale sigade ja kodulindudeMuud liigid peale sigade ja kodulindudeKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigid Kõik liigidKõik liigid | Mineraalne täiendsööt | - Toorvalk- Toorkiud- Toorõlid ja -rasvad- Toortuhk- Tärklis- Üldsuhkur (sahharoosina)- Üldsuhkur tärklisega- Energiasisaldus*- Valgusisaldus*- Kiudainefraktsioonid- Lüsiin- Metioniin- Muud aminohapped- Vitamiinid- Mikroelemendid- Kaltsium- Naatrium- Fosfor- Kaalium- Magneesium | Sead ja kodulinnudSead ja kodulinnudKõik liigidKõik liigidKõik liigidMäletsejalised | Kõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidMäletsejalisedMuud liigid peale sigade ja kodulindudeMuud liigid peale sigade ja kodulindudeKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidMuud liigid peale mäletsejaliste | Muu täiendsööt | - Toorvalk- Toorkiud- Toorõlid ja -rasvad- Toortuhk- Tärklis- Üldsuhkur (sahharoosina)- Üldsuhkur tärklisega- Energiasisaldus*- Valgusisaldus*- Kiudainefraktsioonid- Lüsiin- Metioniin - Muud aminohapped- Vitamiinid- Mikroelemendid - Kaltsium ≥ 5 % < 5 %- Naatrium - Fosfor ≥ 2 % < 2 %- Kaalium- Magneesium | Kõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidSead ja kodulinnudSead ja kodulinnudKõik liigidKõik liigidMäletsejalised | Kõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidMäletsejalisedMuud liigid peale sigade ja kodulindudeMuud liigid peale sigade ja kodulindudeKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik muud liigid peale mäletsejaliste | * Väärtus tuleb märkida vastavalt EÜ-meetodile (kui see on olemas) või selle liikmesriigi asjaomasele ametlikule riigisisesele meetodile, kus sööt turule viiakse (kui see on olemas). VI LISA MUUDE KUI toiduloomade sööda MÄRGISTUSANDMED I peatükk: Artikli 15 punktis f ja artikli 22 lõikes 2 nimetatud söödalisandid 1. Järgmiste söödalisandite kohta tuleb märkida nimetus ja/või identifitseerimisnumber, lisatud kogus ja funktsionaalrühma asjaomane nimetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale või koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul kategooria: a) söödalisandid, mille kohta on kehtestatud suurim lubatud sisaldus; b) kategooriatesse „zootehnilised söödalisandid” ja „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” kuuluvad söödalisandid; c) kategooria „toitainelised lisandid” funktsionaalsesse rühma „uurea ja selle derivaadid” kuuluvad söödalisandid vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale. 2. Lõikes 1 nimetamata söödalisandid võib märkida vabatahtlikult kas täielikus vormis või osaliselt. 3. Kui (EÜ) nr 1831/2003 I lisas nimetatud söödalisand on vabatahtlikult etiketile märgitud, tuleb märkida selle sisaldus. 4. Kui söödalisand kuulub rohkem kui ühte funktsionaalsesse rühma, märgitakse kõnealuse sööda põhifunktsioonile vastav rühm. II peatükk: Artikli 17 lõike 1 punktis f ja artikli 22 lõikes 2 nimetatud analüütilised koostisosad Sööt | Analüütilised koostisosad ja sisaldused | Muu kui toidulooma liik või kategooria | | | Kohustuslik märkimine | Vabatahtlik märkimine | Täissööt | - Valk- Toidu kiudained- Toorõlid ja -rasvad- Toortuhk- Tärklis- Üldsuhkur (sahharoosina)- Üldsuhkur tärklisega- Energiasisaldus*- Aminohapped- Vitamiinid- Mikroelemendid- Kaltsium- Naatrium- Fosfor- Kaalium- Magneesium | Kassid ja koeradKassid ja koeradKassid ja koeradKassid ja koerad | Muud liigid peale kasside ja koerteMuud liigid peale kasside ja koerteMuud liigid peale kasside ja koerteMuud liigid peale kasside ja koerteKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigid Kõik liigidKõik liigid | Mineraalne täiendsööt | - Valk- Toidu kiudained- Toorõlid ja -rasvad- Toortuhk- Tärklis- Üldsuhkur (sahharoosina)- Üldsuhkur tärklisega- Energiasisaldus*- Aminohapped- Vitamiinid- Mikroelemendid- Kaltsium- Naatrium- Fosfor- Kaalium- Magneesium | Kõik liigidKõik liigidKõik liigid | Kõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigid | Muu täiendsööt | - Valk- Toidu kiudained- Toorõlid ja -rasvad- Toortuhk- Tärklis- Üldsuhkur (sahharoosina)- Üldsuhkur tärklisega- Energiasisaldus*- Aminohapped- Vitamiinid- Mikroelemendid- Kaltsium- Naatrium- Fosfor- Kaalium- Magneesium | Kassid ja koeradKassid ja koeradKassid ja koeradKassid ja koerad | Muud liigid peale kasside ja koerteMuud liigid peale kasside ja koerteMuud liigid peale kasside ja koerteMuud liigid peale kasside ja koerteKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigidKõik liigid | VII LISA VASTAVUSTABEL Direktiiv 79/373/EMÜ | Direktiiv 96/25/EÜ | Muud õigusaktid: direktiivid 80/511/EMÜ (1), 82/471/EMÜ (2), 93/74/EMÜ (3) või 93/113 EÜ (4) | Käesolev määrus | - | - | - | artikkel 1 | artikkel 1 | artikkel 1 | (2), (4): artikkel 1 (3): artikkel 4 | artikkel 2 | artikkel 2 | artikkel 2 | (2), (3): artikkel 2 | artikkel 3 | - | - | - | artikli 4 lõige 1 | artikkel 3 | artikkel 3 | (3): artikli 1 lõige 2 | artikli 4 lõige 2 | | artikkel 4 | | artikli 4 lõige 3 | - | - | - | artikli 5 lõige 1 | artikkel 12 | | (3): artikli 10 lõige 2 | artikli 5 lõige 2 | artikli 10a lõige 3 | artikli 11 punkt b | (2): artikkel 8 | artikkel 6 | - | - | - | artikkel 7 | - | - | - | artikkel 8 | | | (3): artikkel 3 | artikkel 9 | | | (3): artikkel 6 | artikkel 10 | artikkel 5e | | | artikli 11 lõige 1 | artikli 5 lõige 2 | artikli 5 lõige 1 | (2): artikli 5 lõige 2 | artikli 11 lõige 2 | - | - | - | artikli 11 lõige 3 | artikli 5 lõige 6 | artikkel 4 ja artikli 6 lõige 4 | | artikli 11 lõige 4 | artikkel 6 | artikkel 4 | | artikli 11 lõige 5 | artikli 5 lõige 1 | artikli 5 lõige 1 | | artikkel 12 | artikkel 5e | artikli 5 lõige 2 | (3): artikli 5 lõige 6 | artikkel 13 | artikli 5 lõige 1, artikkel 11 | artikli 5 lõige 1, artikkel 9 | | artikkel 14 | artikli 5 lõige 1 ja artikli 5 lõike 5 punkt c | artikli 5 lõige 1 | (4): artikli 7 lõike 1 punkt E ja direktiivi 70/524/EMÜ artikkel 16 | artikkel 15 | | artikli 5 lõike 1 punktid c ja d ning artikkel 7 | | artikkel 16 | artikli 5 lõige 1, artikkel 5c ja artikkel 5d | | | artikli 17 lõige 1 | - | - | - | artikli 17 lõige 2 | artikli 5c lõige 3 | | | artikli 17 lõige 3 | | | (3): artikli 5 lõiked 1, 4, 7 ja artikli 6 punkt a | artikkel 18 | - | - | - | artikkel 19 | | artikkel 8 | | artikkel 20 | | artikli 6 lõike 1 punkt a | | artikli 21 lõige 1 | artikli 5 lõike 5 punkt d | | | artikli 21 lõige 2 | | artikli 6 lõike 3 punkt a | | artikli 21 lõige 3 | artikli 5 lõike 5 punkt b | | | artikli 21 lõige 4 | artikli 5 lõike 5 punkt a | | | artikli 21 lõige 5 | artikli 5 lõige 2 | artikli 5 lõige 3, artikli 6 lõike 1 punkt b | | artikli 21 lõige 6 | - | - | - | artikli 21 lõige 7 | artikli 14 punkt c | | | artikli 21 lõige 8 | artikli 5 lõige 3, artikli 5c lõige 4 ja artikkel 5e | artikli 5 lõige 2 | | artikkel 22 | artikli 4 lõige 1 | | (1): artikkel 1 | artikkel 23 | | artikli 5 lõige 4 | | artikkel 24 | - | - | - | artikkel 25 | - | - | - | artikkel 26 | - | - | - | artikkel 27 | artikkel 10 | artikkel 11 | | artikkel 28 | artikkel 13 | artikkel 13 | (2): artiklid 13 ja 14 (3): artikkel 9 | artikkel 29 | - | - | - | artikkel 30 | - | - | - | artikkel 31 | - | - | - | artikkel 32 | - | - | - | artikkel 33 | - | - | - | artikkel 34 | lisa A osa punktid 2, 3 ja 4 | lisa A osa II ja VI jagu | | I lisa | lisa A osa punkt 1 artikli 5 lõige 6 | artikli 6 lõige 4 | | II lisa | lisa A osa punktid 5 ja 6 | lisa A osa VII jagu | | III lisa | | lisa C osa | | IV lisa | lisa B osa | | | V lisa | lisa B osa | | | VI lisa | [1] ELT C […], […], lk […]. [2] ELT C […], […], lk […]. [3] ELT C […], […], lk […]. [4] ELT C […], […], lk […]. [5] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3). [6] ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8). [7] EÜT L 92, 7.4.1990, lk. 42. [8] EÜT L 86, 6.4.1979, lk. 30. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk. 36). [9] EÜT L 237, 22.9.1993, lk. 23. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk. 1). [10] EÜT L 125, 23.5.1996, lk. 35. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003. [11] EÜT L 213, 21.7.1982, lk. 8. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/116/EÜ (ELT L 379, 24.12.2004, lk. 81). [12] EÜT L 126, 21.5.1980, lk. 14. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/67/EÜ (EÜT L 261, 24.9.1998, lk. 10). [13] EÜT L 334, 31.12.1993, lk. 17. Direktiivi on muudetud direktiiviga 97/40/EÜ (EÜT L 180, 9.7.1997, lk. 21). [14] ELT L 35, 8.2.2005, lk. 1. [15] ELT L 165, 30.4.2004, lk. 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk. 1). [16] ELT L 67, 5.3.2004, lk. 31. [17] EÜT L 207, 10.8.1994, lk. 20. [18] EÜT L 140, 30.5.2002, lk. 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/77/EÜ (ELT L 271, 30.9.2006, lk. 53). [19] EÜT L 184, 17.7.1999, lk. 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk. 11). [20] EÜT L 147, 31.5.2001, lk. 1 [21] EÜT L 273, 10.10.2002, lk. 1. [22] ELT L 268, 18.10.2003, lk. 1. [23] ELT L 268, 18.10.2003, lk. 24. [24] EÜT L 144, 4.6.1997, lk. 19. [25] Käesolevas lõikes tähendab 1 ühik asjaomase söödalisandi 1 mg, 1000 IU, 1x109 kolooniaid moodustavat osakest või 100 ensüümi toimeühikut. --------------------------------------------------