[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.2.2008

KOM(2008) 100 lõplik

2008/0044 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV .../…/EÜ,

[…],

mootorsõidukite ja nende haagiste Ö tehnoülevaatuse Õ kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(komisjoni esitatud)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV .../…/EÜ,

[…],

mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

(uuesti sõnastamine)

SELETUSKIRI

1. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et ühenduse õiguse arusaadavuse ja selguse jaoks tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

2. Komisjon on esitanud ettepaneku kodifitseerida nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[2]. Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[3].

3. Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[4] muudeti vahepeal otsusega 2006/512/EÜ, millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus; seda menetlust kasutatakse üldmeetmete puhul, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähem olulisi sätteid, sealhulgas selliseid sätteid välja jättes või lisades.

4. Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele otsuse 2006/512/EÜ kohta[5] tuleks artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud ja juba jõustunud õigusaktide suhtes kõnealuse menetluse kohaldamiseks neid õigusakte kohandada kooskõlas kehtivate menetlustega.

5. Seetõttu on kohane direktiivi 96/96/EÜ kodifitseerimine muuta uuestisõnastamiseks, et kohandada see kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 96/96/EÜ (kohandatud)

2008/0044 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV .../…/EÜ,

[…],

mootorsõidukite ja nende haagiste Ö tehnoülevaatuse Õ kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit Ö 71 Õ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[6],

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[7],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[8],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[9]

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[10] on korduvalt oluliselt muudetud[11]. Kuna kõnealusesse direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, on see selguse huvides soovitatav uuesti sõnastada.

ê 96/96/EÜ põhjendus 2

(2) Ühise transpordipoliitika raames peaks mõningat liiki ühendusesisese maanteeliikluse tingimused nii kohaldatavate ohutus- kui ka konkurentsitingimuste osas olema liikmesriikidest pärit vedajatele kõige soodsamad.

ê 96/96/EÜ põhjendus 3

(3) Maanteeliikluse tihenemine ning sellest tulenevad ohud ja saaste toovad kõikides liikmesriikides kaasa samalaadseid tõsiseid ohutusprobleeme.

ê 96/96/EÜ põhjendus 6

(4) Testimine sõiduki tööea jooksul peaks olema suhteliselt lihtne, kiire ning odav.

ê 96/96/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(5) Ühenduse miinimumstandardid ja Ö käesolevas direktiivis Õ loetletud sõlmede testimiseks kasutatavad meetodid tuleks seepärast ette näha üksikdirektiividega.

ê 96/96/EÜ põhjendus 9

(6) Üksikdirektiividega ettenähtud standardeid ja meetodeid on tarvis kiiresti kohandada tehnika arenguga ning selleks vajalike meetmete hõlbustamiseks tuleb ette näha protseduur liikmesriikide ja komisjoni tihedaks koostööks tehnoülevaatuse tehnika arenguga kooskõlla viimise komitees.

ê 96/96/EÜ põhjendus 10 (kohandatud)

(7) Võttes arvesse varustuse ja meetodite erinevusi ühenduses, oleks Ö keeruline Õ kindlaks määrata pidurisüsteemide õhusurvemääranguid, rakendusaegasid jm.

ê 96/96/EÜ põhjendus 15

(8) Kõik sõidukite testimisega seotud pooled on ühel meelel, et testimismeetod ning eriti asjaolu, kas sõidukit testitakse laadituna, osaliselt laadituna või tühjalt, võivad mõjutada testijate veendumust pidurisüsteemi kasutuskõlblikkuses.

ê 96/96/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

(9) Seda veendumust aitaks tugevdada erineval määral koormatud sõiduki pidurdusjõu kontrollväärtuste kindlaksmääramine iga sõidukimudeli puhul. Käesolev direktiiv Ö peaks võimaldama Õ nimetatud viisil testimist alternatiivina testimisele iga sõidukiliigi minimaalsete kontrollväärtuste alusel.

ê 96/96/EÜ põhjendus 17 (kohandatud)

(10) Pidurisüsteemide osas Ö peaks Õ käesolev direktiiv Ö seonduma Õ peamiselt sõidukitega, millele on vastavalt Ö [nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivile 71/320/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta Õ[12]] antud osa tüübikinnitustunnistus, ehkki on teada, et teatavat liiki sõidukitele on nimetatud tunnistused välja antud siseriiklike standardite alusel, mis võivad Ö selle Õ direktiivi nõuetest erineda.

ê 96/96/EÜ põhjendus 18

(11) Liikmesriigid võivad pidurisüsteemi testi laiendada ka käesolevas direktiivis sätestamata sõidukitele või testitavatele sõlmedele.

ê 96/96/EÜ põhjendus 19

(12) Liikmesriigid võivad pidurdustesti karmistada või suurendada testimissagedust.

ê 96/96/EÜ põhjendus 20

(13) Käesoleva direktiivi eesmärk on korrapäraste heitgaasiülevaatuste abiga säilitada saasteainete madal tase sõiduki kogu tööea jooksul ning tagada, et enim saastavad sõidukid kõrvaldatakse kasutusest, kuni nende seisund on viidud nõuetekohasele tasemele.

ê 96/96/EÜ põhjendus 21

(14) Vale seadistus ja ebapiisav hooldus kahjustab lisaks mootorile ka keskkonda, põhjustades suuremat saastet ja kütusekulu. Oluline on arendada keskkonnasõbralikku transporti.

ê 96/96/EÜ põhjendus 22

(15) Survesüütemootoritel (diiselmootoritel) loetakse heitgaaside opaaksust piisavaks näitajaks, et teha kindlaks sõiduki mootori hooldusseisund heitgaaside osas.

ê 96/96/EÜ põhjendus 23

(16) Ottomootoritel (bensiinimootoritel) loetakse mootori tühikäigul summutitorust väljapaisatavat süsinikmonooksiidi piisavaks näitajaks, et teha kindlaks sõiduki mootori hooldusseisund heitgaaside osas.

ê 96/96/EÜ põhjendus 24

(17) Korrapäraselt hooldamata sõidukite heitgaasiülevaatuste puhul võib läbikukkumiste protsent olla kõrge.

ê 96/96/EÜ põhjendus 25

(18) Bensiinimootoriga sõidukite korral, mille tüübikinnitusnõuetega on ette nähtud tõhustatud heitgaasi kontrollsüsteem, nt lambda-anduriga kolmeastmeline katalüsaator, peavad korrapäraste heitgaasiülevaatuste nõuded olema harilikest sõidukitest rangemad.

ê 2001/9/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta[13] nõutakse alates 2000. aastast diagnostikasüsteemide (OBD-süsteemide) paigaldamist bensiinimootoriga autodele ning tarbesõidukitele, et jälgida sõiduki heitgaasi kontrollsüsteemi tööd kasutamise käigus. Ka uutel diiselmootoriga autodel peavad OBD-süsteemid olema alates aastast 2003.

ê 96/96/EÜ põhjendus 26

(20) Liikmesriigid võivad vajaduse korral käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta teatavad ajaloolist huvi pakkuvad sõidukid. Ka võivad nad selliste sõidukite testimiseks ette näha oma nõuded. Selline õigus ei tohi siiski kaasa tuua rangemaid nõudeid kui need, millest lähtudes nimetatud sõidukid algselt on projekteeritud.

ê 2001/11/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

(21) Lihtsad ja üldlevinud diagnostikasüsteemid Ö on kättesaadavad Õ, mida ülevaatust tegevad organisatsioonid saavad kasutada suurema osa paigaldatud kiiruspiirikute testimiseks. Sõidukite puhul, millele nende hõlpsasti kättesaadavate diagnostikariistadega ligi ei pääse, peavad ametivõimud kasutama kas sõiduki tootja käest saadavaid seadmeid või ette nägema, et tunnustatakse sõiduki tootja või tema agentorganisatsiooni poolt väljaantud ülevaatustunnistusi.

ê 2001/11/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

(22) Kiiruspiiriku nõuetekohase toimivuse korrapärane kontroll Ö tuleks muuta Õ hõlpsamaks sõidukite suhtes, millele paigaldatakse uued salvestusseadmed (digitaaltahhograaf), Ö vastavuses Õ nõukogu 24. septembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2135/98, millega muudetakse määrust (EMÜ) 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ja direktiivi 88/599/EMÜ, mis käsitleb määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamist[14]. Uutele sõidukitele Ö on paigaldatud Õ nimetatud seadmed alates aastast 2003.

ê 96/96/EÜ põhjendus 32

(23) Taksode ja kiirabiautode tehnilised nõuded on samad mis sõiduautodel. Kontrollitavate sõlmede loetelu võib seega olla sama, kuigi testimissagedus on teine.

ê 96/96/EÜ põhjendus 13

(24) Iga liikmesriik peab oma haldusalas tagama, et tehnoülevaatus teostataks metoodiliselt ning kõrgel tasemel.

ê 96/96/EÜ põhjendus 14

(25) Komisjon peaks kontrollima käesoleva direktiivi ellurakendamist.

ê 96/96/EÜ põhjendus 33 (kohandatud)

(26) Ö Kuna ettenähtud tegevuse eesmärke, nimelt tehnoülevaatust käsitlevate normide ühtlustamist, maanteeveo ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste vältimist ning sõidukite nõuetekohase kontrolli ja hoolduse tagamist, ei suuda liikmesriigid üksinda saavutada ning mis seetõttu on kavandatava meetme ulatuse tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Õ

ò uus

(27) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[15].

(28) Komisjonile tuleks anda volitus üksikdirektiivides sätestatud sõlmede ülevaatuse miinimumnõuete ja meetodite kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva nende direktiivide vähem olulisi sätteid , tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(29) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ê 96/96/EÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Igas liikmesriigis läbivad selles riigis registreeritud mootorsõidukid ja nende haagised ning poolhaagised korrapärased tehnoülevaatused vastavalt käesolevale direktiivile.

2. Tehnoülevaatusega hõlmatud sõidukiliigid, tehnoülevaatuse sagedus ning testitavad sõlmed on loetletud I ja II lisas.

Artikkel 2

Käesoleva direktiiviga ettenähtud tehnoülevaatused viib läbi riik või riigi poolt selleks volitatud avalik-õiguslik asutus või riigi poolt määratud ning tema otsejärelevalve alla kuuluvad asutused või institutsioonid, sealhulgas nõuetekohaselt volitatud eraõiguslikud organisatsioonid. Eelkõige juhul, kui sõidukite testimiskeskusteks määratud institutsioonid teostavad ka mootorsõidukite remonti, peavad liikmesriigid võtma kõik meetmed, et tagada sõidukite ülevaatuse objektiivsus ja kõrge kvaliteet.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikuks peetavad meetmed selle tõendamiseks, et sõiduk on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse.

Need meetmed tehakse teatavaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2. Teise liikmesriigi poolt väljaantud tõendit selle kohta, et selle riigi territooriumil registreeritud mootorsõiduk koos haagise või poolhaagisega on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse, tunnustab iga liikmesriik samadel alustel kui tema enda väljaantud tõendeid.

3. Liikmesriigid kohaldavad vajalikke protseduure, et võimaluste piires veenduda nende territooriumil registreeritud sõidukite pidurdusvõime vastavuses käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuetele.

II PEATÜKK

Erandid

Artikkel 4

1. Liikmesriikidel on õigus jätta võivad käesoleva direktiivi rakendusalast välja relvajõududele, korrakaitsejõududele ja tuletõrjele kuuluvad sõidukid.

2. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist käesoleva direktiivi rakendusalast välja jätta teatavad eritingimustes kasutatavad sõidukid ning sõidukid, mida avalikel teedel kunagi ei kasutata või kasutatakse väga harva, sealhulgas enne 1. jaanuari 1960 valmistatud või ajutiselt kasutusest kõrvaldatud ajaloolise väärtusega sõidukid, või kohaldada nende suhtes erisätteid.

3. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist kehtestada oma testimisnõuded sõidukitele, millel loetakse olevat ajalooline väärtus.

Artikkel 5

Olenemata I ja II lisa sätetest võivad liikmesriigid:

a) nihutada esimese kohustusliku tehnoülevaatuse tähtaega ettepoole ning vajaduse korral saata sõidukid testimisele enne registreerimist;

b) lühendada kahe järjestikuse kohustusliku ülevaatuse ajavahemikku;

c) teha kohustuslikuks lisaseadmete ülevaatuse;

d) suurendada testitavate sõlmede arvu;

e) laiendada korrapärase ülevaatuse nõuet teistele sõidukiliikidele;

f) näha ette täiendavaid eriteste;

g) nõuda oma territooriumil registreeritud sõidukitelt vastavust kõrgematele pidurdustõhususe standarditele, kui II lisas on sätestatud, ning sätestada lisatesti raskemate koormatega autodele, kui nimetatud nõuded ei ületa sõiduki algse tüübikinnituse tingimusi.

III PEATÜKK

Lõppsätted

ê 96/96/EÜ art 7

ð uus

Artikkel 6

1. Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu II lisas loetletud sõlmede ülevaatuse miinimumnõuete ja meetodite määratlemiseks vajalikud üksikdirektiivid.

2. ð Komisjon võtab vastu ï üksikdirektiivides sätestatud sõlmede ülevaatuse nõuete ja meetodite kohandamiseks tehnika arenguga vajalikud muudatused.

ð Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ï, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud ð kontrolliga regulatiivmenetlusele ï.

ê 1882/2003 art 3 ja III lisa p 68 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitee, edaspidi „komitee”.

2. Käesolevale Ö lõikele Õ viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ð artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja ï artiklit 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

ê 96/96/EÜ art 9

Artikkel 8

Hiljemalt kolm aastat pärast kiiruspiirikute korrapäraste ülevaatuste alustamist kontrollib komisjon, kas saadud kogemustest lähtudes on ettenähtud ülevaatused piisavad vigaste või ümbertehtud kiiruspiirikute tuvastamiseks või on norme tarvis muuta.

ê 96/96/EÜ art 11

Artikkel 9

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid.

ê

Artikkel 10

Direktiiv 96/96/EÜ mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

ê 96/96/EÜ art 12

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

ê 96/96/EÜ art 13

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

ê 96/96/EÜ

I LISA

TEHNOÜLEVAATUSEGA HÕLMATUD SÕIDUKILIIGID JA ÜLEVAATUSTE SAGEDUS

Sõidukiliigid | Ülevaatuste sagedus |

1. Reisijateveoks ettenähtud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta | Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |

2. Kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukid, mille registrimass ületab 3 500 kg | Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |

3. Haagised ja poolhaagised, mille registrimass ületab 3 500 kg | Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |

4. Taksod, kiirabiautod | Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |

5. Üldjuhul kaupade maanteeveoks kasutatavad vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, mille registrimass ei ületa 3 500 kg, v.a põllumajandustraktorid ja -masinad | Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel |

6. Reisijateveoks kasutatavad vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta | Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel |

____________

ê 96/96/EÜ (kohandatud)

è1 2003/27/EÜ art 1 ja lisa

II LISA

SÕLMED, MILLE TESTIMINE ON KOHUSTUSLIK

Test peab hõlmama vähemalt allpool loetletud sõlmi tingimusel, et need seonduvad asjaomases liikmesriigis testitava sõiduki kohustusliku varustusega.

Käesolevas lisas sätestatud teste võib läbi viia vaatluse teel, sõiduki osi demonteerimata.

Kui sõiduk leitakse olevat mõne allpool loetletud testitava sõlme osas vigane, peavad liikmesriigi pädevad võimuorganid vastu võtma protseduuri, mille alusel määratakse kindlaks sõiduki kasutustingimused kuni uue tehnoülevaatuse sooritamiseni.

KATEGOORIATE 1, 2, 3, 4, 5 JA 6 SÕIDUKID

1. Pidurisüsteemid Sõidukite pidurisüsteemide tehnoülevaatus peab hõlmama allpool loetletud sõlmi. Pidurisüsteemide kontrolli tulemused peavad võimaluste piires vastama Ö [nõukogu Õ direktiivi 71/320/EMÜ] tehnilistele nõuetele. |

Kontrollitavad/testitavad sõlmed | Läbikukkumise põhjused |

1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine |

1.1.1. Sõidupiduri pedaali šarniir | liiga tihke laager kulunud ülemäärane kulumine/vabakäik |

1.1.2. Pedaali seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara | liigne või ebapiisav käigutagavara pidurdusseadis ei vabane korralikult piduripedaali libisemisvastane osa puudub, lahtine või siledaks kulunud |

1.1.3. Vaakumpump või kompressor ja mahutid | pidurite tõhusaks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg on liiga pikk ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadme töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu) märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldav õhuleke |

1.1.4. Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur | alarõhu hoiatusmärgutuli/õhurõhumõõtur ei tööta või on rikkis |

1.1.5. Seisupidurikraan | pragunenud või kahjustatud käepide, liigne kulumine juhtventiili rike käepide ebakindel või klapivõll või klapp ebakindlad ühendused lahti või süsteem lekib mitterahuldav toimimine |

1.1.6. Seisupidur, pidurikang, piduri lukustus | piduri lukustus ei pea kindlalt kangiliigend või lukustusmehhanism ülemäära kulunud kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele |

1.1.7. Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid jne) | kahjustatud, õhku lekib liigselt kompressorist lekib liiga palju õli ebakindel/ebapiisav kinnitus hüdraulilist pidurivedelikku lekib |

1.1.8. Haagisepidurite liitmikud | defektsed isolatsioonikraanid või isetihenev ventiil ebakindel/ebapiisav kinnitus ülemäärased lekked |

1.1.9. Energiavaru survepaak | kahjustatud, roostes, lekkiv äravooluseade ei tööta ebakindel/ebapiisav kinnitus |

1.1.10. Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel) | võimendi on defektne või ebatõhus peasilinder defektne või lekib peasilinder ebakindel pidurivedelikku ebapiisavas koguses peasilindri paagi kork puudu pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult |

1.1.11. Jäigad piduritorud | purunemise või pragunemise oht lekked torudest või liitmike ühenduskohtadest kahjustunud või ülemäära roostes vales kohas |

1.1.12. Elastsed pidurivoolikud | purunemise või pragunemise oht kahjustunud, mässitud, pidurivoolikud liiga lühikesed, väändunud lekked voolikutest või liitmikest voolik paisub rõhu all poorsus |

1.1.13. Piduriklotsikatted | ülemäärane kulumine määrdunud (õli, määre jne) |

1.1.14. Piduritrumlid, pidurikettad | ülemäärane kulumine, ülemäärane kriimustumine, praod, ebakindlad või mõranenud määrdunud (õli, määre jne) alusplaat ebakindel |

1.1.15. Piduritrossid, pidurihoovastik | trossid kahjustunud, sõlmes ülemäära kulunud või roostes trossi- või hoovaliitmikud ebakindlad trossijuhik defektne pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud hoovad/vardad/liitmikud liiguvad ebaõigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele |

1.1.16. Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised rattasilindrid) | mõranenud või kahjustunud lekkivad ebakindel/ebapiisav kinnitus ülemäära roostes survekolvi või -membraani ülemäärane vabakäik tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud |

1.1.17. Koormuse regulaator | defektsed ühendused ebaõige reguleerimine kinni kiilunud, ei tööta puuduvad |

1.1.18. Automaatsed kulumise kompensaatorid | kinni kiilunud või liiguvad ebapiisavalt, ülemäärane kulumine või vale reguleerimine defektsed |

1.1.19. Inertspidur (kui see on olemas või nõutav) | ebakindlad ühendused või kinnitused defektne |

1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus |

1.2.1. Toimimine (järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni) | ühe või enama ratta pidurdus ebapiisav ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70% sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Pidurite maanteel kontrollimisel kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine) mõne ratta pidur rakendub ülemäära vara või hilja pidurdusjõu ülemäärane kõikumine väändunud ketaste või ovaalsete trumlite tõttu |

1.2.2. Efektiivsus | pidurdustegur, mis suhestub võimalusel registrimassi või poolhaagise puhul lubatud teljekoormuste summaga, on väiksem kui: minimaalne pidurdusefektiivsus kategooria 1: 50 %[16] kategooria 2: 43 %[17] kategooria 3: 40 %[18] kategooria 4: 50 % kategooria 5: 45%[19] kategooria 6: 50 % või pidurdusjõud on väiksem, kui sõiduki tootja poolt sõiduki teljele ette on nähtud[20] |

1.3. Varu/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga) |

1.3.1. Toimimine | ühel küljel pidur ei tööta ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine) haagiste automaatne pidurdussüsteem ei tööta |

1.3.2. Efektiivsus | kõik sõidukikategooriad: pidurdusjõud on väiksem kui 50 %6 punktis 1.2.2 määratletud sõidupiduri pidurdusjõust, mis suhestub registrimassi või poolhaagise puhul lubatud teljekoormuste summaga |

1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus |

1.4.1. Toimimine | ühel küljel pidur ei tööta |

1.4.2. Efektiivsus | kõik sõidukikategooriad: pidurdusjõud on alla 16 % registrimassi järgi arvutatuna või, mootorsõidukitel, alla 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat |

1.5. Kestuspiduri või mootorpiduri toimimine | pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (kestuspidur) defektne |

1.6. Mitteblokeeruvad pidurid | blokeerumisvastase süsteemi hoiatusseadise rike defektne |

KATEGOORIATE 1, 2 ja 3 SÕIDUKID | KATEGOORIATE 4, 5 ja 6 SÕIDUKID |

2. Rooliseade ja rooliratas | 2. Rooliseade |

2.1. Mehaaniline seisund | 2.1. Mehaaniline seisund |

2.2. Rooliratas | 2.2. Rooli vabakäik |

2.3. Rooli vabakäik | 2.3. Roolimehhanismi kinnitus |

2.4. Rooliratta laagrid |

3. Nähtavus | 3. Nähtavus |

3.1. Vaateväli | 3.1. Vaateväli |

3.2. Klaasi seisund | 3.2. Klaasi seisund |

3.3. Tahavaatepeeglid | 3.3. Tahavaatepeeglid |

3.4. Klaasipuhastid | 3.4. Klaasipuhastid |

3.5. Klaasipesurid | 3.5. Klaasipesurid |

4. Tuled, helkurid ja elektriseadmed | 4. Valgustusseadmed |

4.1. Kaugtuled ja lähituled | 4.1. Kaugtuled ja lähituled |

4.1.1. Seisund ja toimimine | 4.1.1. Seisund ja toimimine |

4.1.2. Reguleeritus | 4.1.2. Reguleeritus |

4.1.3. Lülitid | 4.1.3. Lülitid |

4.1.4. Optiline tõhusus |

4.2. Gabariidituled ja ülemised ääretuled | 4.2. Seisund ja toimimine, läätsede seisund, värv ja optiline tõhusus järgmistel tuledel: |

4.2.1. Seisund ja toimimine | 4.2.1. Gabariidituled ja tagumised ääretuled |

4.2.2. Värv ja optiline tõhusus | 4.2.2. Pidurituled |

4.2.3. Suunatuled |

4.2.4. Tagurdustuled |

4.2.5. Udutuled |

4.2.6. Numbrituled |

4.2.7. Helkurid |

4.2.8. Ohutuled |

4.3. Pidurituled |

4.3.1. Seisund ja toimimine |

4.3.2. Värv ja optiline tõhusus |

4.4. Suunatuled |

4.4.1. Seisund ja toimimine |

4.4.2. Värv ja optiline tõhusus |

4.4.3. Lülitid |

4.4.4. Vilkumissagedus |

4.5. Eesmised ja tagumised udutuled |

4.5.1. Asend |

4.5.2. Seisund ja toimimine |

4.5.3. Värv ja optiline tõhusus |

4.6. Tagurdustuled |

4.6.1. Seisund ja toimimine |

4.6.2. Värv ja optiline tõhusus |

4.7. Numbrituli |

4.8. Helkurid seisund ja värv |

4.9. Märgutuled |

4.10. Veoki ja haagise või poolhaagise elektriühendused |

4.11. Elektripaigaldised |

5. Teljed, veljed, rehvid, vedrustus | 5. Teljed, veljed, rehvid, vedrustus |

5.1. Teljed | 5.1. Teljed |

5.2. Veljed ja rehvid | 5.2. Veljed ja rehvid |

5.3. Vedrustus | 5.3. Vedrustus |

6. Šassii ja selle kinnitused | 6. Šassii ja selle kinnitused |

6.1. Šassii või raam ja selle kinnitused | 6.1. Šassii või raam ja selle kinnitused |

6.1.1. Üldine seisund | 6.1.1. Üldine seisund |

6.1.2. Väljalasketorud ja summutid | 6.1.2. Väljalasketorud ja summutid |

6.1.3. Kütusepaak või -torud | 6.1.3. Kütusepaak või -torud |

6.1.4. Tagumise allasõidutõkke geomeetrilised omadused ja seisund, raskeveokitel | 6.1.4. Varuratta kandur |

6.1.5. Haakeseadme turvalisus (kui see on olemas) |

6.1.5. Varuratta kandur |

6.1.6. Veokite, haagiste ja poolhaagiste haakeseadmed |

6.2. Kabiin ja kere | 6.2. Kere |

6.2.1. Üldine seisund | 6.2.1. Ehituslik seisund |

6.2.2. Kinnitus | 6.2.2. Uksed ja lukud |

6.2.3. Uksed ja lukud |

6.2.4. Põrand |

6.2.5. Juhiiste |

6.2.6. Astmelauad |

7. Muud seadmed | 7. Muud seadmed |

7.1. Turvavööd | 7.1. Juhiistme kinnitus |

7.2. Tulekustuti | 7.2. Aku kinnitus |

7.3. Lukud ja kasutamistõkis | 7.3. Helisignaalseade |

7.4. Ohukolmnurk | 7.4. Ohukolmnurk |

7.5. Käsiapteek | 7.5. Turvavööd |

7.5.1. Kinnituste turvalisus | 7.5.2. Vööde seisund |

7.5.3. Toimimine |

7.6. Ratta tõkisking(ad) |

7.7. Helisignaalseade |

7.8. Kiirusmõõdik |

7.9. Tahhomeeter (olemasolu, kas plommid on rikkumata) kontrollida tahhomeetri märki, kui see on nõutud Ö nõukogu Õ määrusega (EMÜ) nr 3821/8517 kahtlusel korral kontrollida, kas rehvi nominaalümbermõõt või suurus vastab tahhomeetri märgil esitatud andmetele kui võimalik, kontrollida, kas tahhomeetri plommid ja muud ühenduste kuritahtliku muutmise vastased vahendid, kui need on olemas, on terved |

7.10. Kiiruspiirik võimaluse korral kontrollida, kas kiiruspiirik on paigaldatud, nagu on ette nähtud direktiiviga 92/6/EMÜ kontrollida kiiruspiiriku silti kui võimalik, kontrollida, kas kiiruspiiriku plommid ja muud ühenduste kuritahtliku muutmise vastased vahendid, kui need on olemas, on terved è1 võimaluse korral kontrollida, kas kiiruspiirik takistab direktiivi 92/6/EMÜ artiklites 2 ja 3 nimetatud sõidukeid neid kindlaksmääratud väärtusi ületamast. ç |

8. Saasted | 8. Saasted |

8.1. Müra | 8.1. Müra |

- KATEGOORIATE 1, 2, 3, 4, 5 JA 6 SÕIDUKID

ê 2003/27/EÜ art 1 ja lisa (kohandatud)

8.2. Heitgaasid

8.2.1. Ottomootoriga (sädesüütega) mootorsõidukid

a) Kui heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis tuleb:

1. kontrollida visuaalselt heitgaasisüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras ning avastada võimalikud lekked;

2. kontrollida visuaalselt tootja poolt paigaldatud heitgaaside kontrollsüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras ning avastada võimalikud lekked.

Pärast asjakohast mootori soojendusaega (vastavalt sõiduki tootja soovitustele) mõõdetakse heitgaaside süsinikmonooksiidi (CO) sisaldust tühikäigul (ilma koormuseta).

Heitgaaside maksimaalne lubatud CO-sisaldus on ette nähtud sõiduki tootja poolt. Kui see teave ei ole kättesaadav või kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad seda kontrollväärtusena mitte kasutada, ei tohi CO-sisaldus ületada järgmisi näitajaid:

i) sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud selle kuupäeva, millest alates liikmesriigid nõuavad Ö nõukogu Õ direktiiviga 70/220/EMÜ8 sõidukitele kehtestatud nõuete täitmist, ja 1. oktoobri 1986 vahelisel ajal: CO - 4,5 mahuprotsenti;

ii) sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast 1. oktoobrit 1986 — 3,5 mahuprotsenti.

b) Kui heitgaasi kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis tuleb:

1. kontrollida visuaalselt heitgaasisüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras ning avastada võimalikud lekked;

2. kontrollida visuaalselt tootja poolt paigaldatud heitgaaside kontrollsüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras ning avastada võimalikud lekked;

3. teha kindlaks sõiduki heitgaaside kontrollsüsteemi tõhusus lambdaväärtuse ja heitgaaside CO-sisalduse mõõtmise teel vastavalt punktile 4 või kooskõlas tootja poolt ettenähtud protseduuriga, mis on tüübikinnituse käigus heaks kiidetud. Kõikide testide korral tuleb mootorit kasutada vastavalt sõiduki tootja soovitustele.

4. Heitgaasitorustikust paisatavad heitgaasid — piirväärtused

Heitgaaside maksimaalne lubatud CO-sisaldus on ette nähtud sõiduki tootja poolt.

Kui see teave ei ole kättesaadav, ei tohi CO-sisaldus ületada järgmisi näitajaid:

i) Mõõtmine mootori tühikäigul:

heitgaaside maksimaalne lubatud CO-sisaldus ei tohi ületada 0,5 mahuprotsenti ning sõidukite puhul, mis on tüübikinnituse saanud piirväärtuste kohaselt, mis on esitatud direktiivi 70/220/EMÜ (muudetud Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu Õ direktiiviga 98/69/EÜ9 või hilisemate muudatustega) I lisa punktis 5.3.1.4. sisalduva tabeli A või B reas, ei tohi maksimaalne CO-sisaldus olla üle 0,3 mahuprotsendi. Kui vastavus direktiivile 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) ei ole võimalik, kohaldatakse eespool nimetatud piirväärtusi sõidukite suhtes, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002;

ii) mõõtmine mootori kõrgendatud pööretel (ilma koormuseta), mis peavad olema vähemalt 2 000 min−1:

CO-sisaldus: maksimaalselt 0,3 mahuprotsenti ning sõidukite puhul, mis on tüübikinnituse saanud piirväärtuste kohaselt, mis on esitatud direktiivi 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ või hilisemate muudatustega) I lisa punktis 5.3.1.4. sisalduva tabeli A või B reas, ei tohi maksimaalne CO-sisaldus olla üle 0,2 mahuprotsendi. Kui vastavus direktiivile 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) ei ole võimalik, kohaldatakse eespool nimetatud piirväärtusi sõidukite suhtes, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002.

Lambda: 1 ± 0,03 või vastavalt tootja spetsifikatsioonidele;

iii) mootorsõidukite puhul, mis on vastavalt direktiivile 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ ja hilisemate muudatustega) varustatud pardadiagnostika (OBD) seadmetega, võivad liikmesriigid alapunktis i nimetatud testimise asemel teha heitgaasisüsteemi nõuetekohase toimivuse kindlaks OBD-seadme vastava näidu põhjal, kontrollides samas OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust.

8.2.2. Survesüütemootoriga (diiselmootoriga) mootorsõidukid

a) Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud.

b) Sõiduki ettevalmistus:

1. Sõidukit võib testida ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleb kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras.

2. Välja arvatud punkti d alapunktis 5 nimetatud juhtudel ei loeta ühtki sõidukit tehnoülevaatust mitteläbinuks, kui see ei ole ette valmistatud vastavalt järgmistele nõuetele:

i) mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda torus sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või, kui see on madalam, vastama normaalsele töötemperatuurile või peab infrapunase kiirguse alusel mõõdetud mootorisilindrite temperatuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt samaväärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori normaalse töötemperatuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal;

ii) heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga.

c) Testimismenetlus:

1. Kontrollida visuaalselt tootja poolt paigaldatud heitgaaside kontrollsüsteemi, et välja selgitada, kas see on täielik ja rahuldavas seisukorras ning avastada võimalikud lekked.

2. Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt 10 sekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist.

3. Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, saavutamaks maksimaalse sissepritse pritsepumbast.

4. Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või automaatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis I lisa kategooriatesse 1 ja 2 kuuluvate sõidukite puhul on vähemalt kaks sekundit.

d) Piirväärtused:

1. Kontsentratsioonitase ei tohi ületada vastavalt Ö nõukogu Õ direktiivile 72/306/EMÜ10 registreerimismärgil esitatud taset.

2. Kui see teave ei ole kättesaadav või kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad seda võrdlemiseks mitte kasutada, ei tohi kontsentratsioonitase ületada tootja poolt kindlaksmääratud taset või neeldumisteguri piirväärtusi, mis on järgmised:

maksimaalne neeldumistegur:

- ülelaadeta diiselmootorite puhul 2,5 m−1;

- turbodiiselmootorite puhul 3,0 m−1;

- piirnorm 1,5 m−1, mis kehtib sõidukite suhtes, mis on tüübikinnituse saanud piirväärtuste kohaselt, mis on esitatud:

a) direktiivi 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) I lisa punktis 5.3.1.4. sisalduva tabeli B reas (diiselmootoriga väikesõiduk — Euro 4);

b) nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ11 (muudetud Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu Õ direktiiviga 1999/96/EÜ)12 I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B1 reas (diiselmootoriga raskeveok — Euro 4);

c) direktiivi 88/77/EMÜ (muudetud direktiiviga 1999/96/EÜ) I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B2 reas (diiselmootoriga raskeveok — Euro 5);

d) direktiivi 88/77/EMÜ (muudetud direktiiviga 1999/96/EÜ) I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli C reas (raskeveok - EEV),

või piirväärtused, mis vastavad hilisematele muudatustele direktiivis 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) või piirväärtused, mis vastavad hilisematele muudatustele direktiivis 88/77/EMÜ (muudetud direktiiviga 1999/96/EÜ) või samaväärsed piirväärtused, kui kasutatakse EÜ tüübikinnitamisel kasutatavatest seadmetest erinevaid seadmeliike.

Kui vastavus direktiivi 70/220/EMÜ (muudetud direktiiviga 98/69/EÜ) I lisa punktile 5.3.1.4 või direktiivi 88/77/EMÜ (muudetud direktiiviga 1999/96/EÜ) I lisa punktile 6.2.1 ei ole võimalik, kohaldatakse eespool nimetatud piirnorme sõidukite suhtes, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008.

3. Nende nõuete täitmisest on vabastatud sõidukid, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuari 1980.

4. Sõiduk loetakse ülevaatust mitteläbinuks ainult siis, kui vähemalt viimase kolme vabakiirendustsükli aritmeetiline keskmine ületab piirväärtust. Seda võib arvutada, jättes kõrvale mis tahes mõõtmised, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud keskmisest, või kasutades mis tahes statistilist arvutusmeetodit, mis võtab arvesse mõõtmiste hajuvust. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu testimistsüklite arvule.

5. Mittevajaliku testimise vältimiseks võivad liikmesriigid erandina punkti 8.2.2 alapunkti d alapunkti 4 sätetest kuulutada need sõidukid ülevaatuse mitteläbinuks, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või punkti 8.2.2 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii määratletud puhastamistsükli (või sellele samaväärse) läbimist ületavad märkimisväärselt piirväärtuse. Samuti võivad liikmesriigid mittevajaliku testimise vältimiseks erandina punkti 8.2.2 alapunkti d alapunkti 4 sätetest kuulutada need sõidukid ülevaatuse läbinuks, mille mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või punkti 8.2.2 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii määratletud puhastamistsükli (või sellele samaväärse) läbimist jäävad märkimisväärselt piirväärtusele alla.

8.2.3. Katseseadmed

Sõidukite heitgaase kontrollitakse seadmetega, mille abil saab täpselt kindlaks määrata vastavuse tootja poolt ettenähtud või soovitatud piirväärtustele.

8.2.4. Kui EÜ tüübikinnituse käigus on leitud, et sõidukiliik ei vasta käesoleva direktiiviga ettenähtud piirväärtustele, võivad liikmesriigid asjasse puutuva sõidukitüübi jaoks ette näha kõrgemad piirväärtused lähtuvalt sõiduki tootja esitatud tõendusmaterjalist. Nad peavad sellest viivitamata komisjonile teatama, kes omakorda teavitab teisi liikmesriike.

ê 96/96/EÜ

KATEGOORIATE 1, 2 JA 3 SÕIDUKID | KATEGOORIATE 4, 5 JA 6 SÕIDUKID |

8.3. Raadiohäirete summutamine |

9. Täiendavad ülevaatused ühissõidukitele |

9.1. Avariiväljapääs(ud) (sh haamrid akende purustamiseks), avariiväljapääsu(de) tähis(ed) |

9.2. Küttesüsteem |

9.3. Ventilatsioonisüsteem |

9.4. Istmete paigutus |

9.5. Sisevalgustus |

10. Sõiduki tehasetähis | 10. Sõiduki tehasetähis |

10.1. Registreerimismärk | 10.1. Registreerimismärk |

10.2. Šassii number | 10.2. Šassii number |

__________

é

LISA III

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega(viidatud artiklis 10)

Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ (EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1) |

Komisjoni direktiiv 1999/52/EÜ (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 26) |

Komisjoni direktiiv 2001/9/EÜ (EÜT L 48, 17.2.2001, lk 18) |

Komisjoni direktiiv 2001/11/EÜ (EÜT L 48, 17.2.2001, lk 20) |

Komisjoni direktiiv 2003/27/EÜ (ELT L 90, 8.4.2003, lk 41) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) | ainult III lisa punkt 68 |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad (viidatud artiklis 10)

Direktiivid | ülevõtmise tähtaeg |

96/96/EÜ | 9. märts 1998 |

1999/52/EÜ | 30. september 2000 |

2001/9/EÜ | 9. märts 2002 |

2001/11/EÜ | 9. märts 2003 |

2003/27/EÜ | 1. jaanuar 2004 |

_____________

LISA IV

Vastavustabel

Direktiiv 96/96/EÜ | Käesolev direktiiv |

Artiklid 1 - 4 | Artiklid 1 - 4 |

Artikkel 5 sissejuhatav lause | Artikkel 5 sissejuhatav lause |

Artikkel 5 esimene kuni seitsmes taane | Artikkel 5 punktid a - g |

Artikkel 6 | _ |

Artikkel 7 lõige 1 | Artikkel 6 lõige 1 |

Artikkel 7 lõige 2 | Artikkel 6 lõige 2 esimene lõik |

_ | Artikkel 6 lõige 2 teine lõik |

Artikkel 8 lõige 1 | Artikkel 7 lõige 1 |

Artikkel 8 lõige 2 esimene lõik | Artikkel 7 lõige 2 |

Artikkel 8 lõige 2 teine lõik | _ |

Artikkel 8 lõige 3 | _ |

Artikkel 9 lõige 1 | _ |

Artikkel 9 lõige 2 | Artikkel 8 |

Artikkel 10 | _ |

Artikkel 11 lõige 1 | _ |

Artikkel 11 lõige 2 | Artikkel 9 |

Artikkel 11 lõige 3 | _ |

_ | Artikkel 10 |

Artikkel 12 | Artikkel 11 |

Artikkel 13 | Artikkel 12 |

Lisad I - II | Lisad I - II |

Lisad III – IV | _ |

_ | Lisa III |

_ | Lisa IV |

___________

[1] KOM(87) 868 PV.

[2] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest KOM(2001) 645 lõplik.

[3] Vt käesoleva ettepaneku III lisa A osa.

[4] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[5] ELT C 255, 21.10.2006, lk 1.

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] ELT C […], […], lk […].

[10] EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[11] Vt III lisa A osa.

[12] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363 20.12.2006, lk 81).

[13] EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1. Ö Direktiiv tühistati alates 2. jaanuarist 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega EÜ nr 715/2007 (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1). Õ

[14] EÜT L 274, 9.10.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 516/2006 (ELT L 102, 11.4.2006. lk 1).

[15] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[16] 48 % kategooria 1 sõidukite puhul, millel puudub ABS, või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991 (kuupäev, millest alates keelustati esmane kasutuselevõtt EÜ osa tüübikinnituseta). (Direktiiv [71/320/EMÜ, muudetud komisjoni direktiiviga 88/194/EMÜ, EÜT L 92, 9.4.1988, lk 47]).

[17] 45 % sõidukite puhul, mis on liikmesriikide siseriiklike õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi [71/320/EMÜ jõustumist, nagu seda on muudetud komisjoni direktiiviga 85/647/EMÜ (EÜT L 380, 31.12.1985, lk 1)], kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.

[18] 43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on liikmesriikide siseriiklike õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi [71/320/EMÜ jõustumist, nagu seda on muudetud komisjoni direktiiviga 85/647/EMÜ], kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.

[19] 50 % kategooria 5 sõidukite puhul, mis on liikmesriikide siseriiklike õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi [71/320/EMÜ jõustumist, nagu seda on muudetud komisjoni direktiiviga 85/647/EMÜ], kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.

[20] Sõiduki telje kontrollväärtus on pidurdusimpulss (njuutonites), mis on vajalik minimaalse ettenähtud pidurdusjõu saavutamiseks selle massi puhul, milles sõiduk esitatakse.

6 Kategooriate 2 ja *H5 sõidukitel peab varupiduri minimaalne toimimistase olema 2,2 m/s2 (kuna varupiduri toimimist ei reguleerita direktiiviga [71/320/EMÜ, nagu seda on muudetud komisjoni direktiiviga 85/647/EMÜ]).

7 EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.

8 EÜT L 76, 9.3.1970, lk 1.

9 EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1.

10 EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1.

11 EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33.

12 EÜT L 44, 16.2.2000, lk 1.