[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.1.2008

KOM(2008) 23 lõplik

2008/0019 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV .../…/EÜ,

arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (kodifitseeritud versioon)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks ühenduse õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse talle antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline ühenduse õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et ühenduse õiguse arusaadavuse ja selguse jaoks tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3. Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida ühenduse tavapärast seadusloomemenetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiiv 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta[3]. Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4]; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused .

5. Kodifitseerimise ettepanek on koostatud direktiivi 91/250/EMÜ ja selle muutmisakti eelneva konsolideerimise alusel kõikides ametlikes keeltes, mis on teostatud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud direktiivi II lisas.

ê 91/250/EMÜ (kohandatud)

2008/0019 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV .../…/EÜ,

[…],

arvutiprogrammide õiguskaitse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit Ö 95 Õ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[6]

ning arvestades järgmist:

ê

1. Nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta[7] on oluliselt muudetud[8]. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 2

2. Arvutiprogrammide väljatöötamine eeldab märkimisväärseid inimressursse ning tehnilisi ja rahalisi vahendeid, kuid samas on arvutiprogrammide kopeerimise kulud vaid murdosa nende sõltumatuks väljatöötamiseks vajalikest kuludest.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 3

3. Arvutiprogrammid etendavad paljudes tööstusvaldkondades järjest tähtsamat osa ja seega on arvutiprogrammide tehnoloogia ühenduse tööstuslikule arengule eluliselt tähtis.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 4 (kohandatud)

4. Erinevused arvutiprogrammide õiguskaitset käsitlevate eri liikmesriikide õigusaktide vahel mõjutavad otseselt ja negatiivselt Ö sise Õturu toimimist seoses arvutiprogrammidega.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 5 (kohandatud)

5. Kõnealust mõju omavad olemasolevad erinevused tuleb kaotada ja uute selliste erinevuste teke tuleb välistada, kuid erinevusi, mis ei kahjusta Ö sise Õturu toimimist märkimisväärselt, ei tuleks kõrvaldada ega takistada nende kehtestamist.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 6

6. Sellele vastavalt võib arvutiprogrammide õiguskaitset käsitlev ühenduse õiguslik raamistik piirduda esmajoones sellega, et liikmesriikidele nähakse ette kohustus pakkuda arvutiprogrammidele autoriõiguse alusel kaitset kui kirjandusteostele ning seejärel määrata kindlaks, keda ja mida kaitstakse, millistele ainuõigustele võib kaitstud isik toetuda teatava toimingu lubamisel või keelamisel ning kui kaua tuleks kaitset kohaldada.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 7

7. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab termin „arvutiprogramm” kõiki programme olenemata nende vormist, sealhulgas tarkvaras sisalduvaid programme. Nimetatud termin hõlmab ka arvutiprogrammi väljatöötamisele eelnevat projekteerimist tingimusel, et ettevalmistav töö on oma olemuselt selline, et selle tulemuseks võib hilisemas etapis olla arvutiprogramm.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 8

8. Kriteeriumid, mille põhjal otsustatakse, kas arvutiprogramm on algupärane töö, ei tohiks sisaldada programmi kvalitatiivseid või esteetilisi omadusi hindavaid katseid.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 9

9. Ühendus peab rahvusvaheliste standardite toetamist äärmiselt oluliseks.

ê 91/250/EMÜ põhjendused 10, 11 ja 12

10. Arvutiprogramm peab suhtlema ja tegema tööd koos muude arvutisüsteemi osadega ja kasutajatega ning see eeldab loogilist ja vajaduse korral ka füüsilist vastastikust sidumist ja interaktsiooni, et tarkvara ja riistvara kõik osad funktsioneeriksid ülejäänud tarkvara ja riistvaraga ning toimiksid kasutajate käes selliselt, nagu see on kavandatud. Programmi osi, mis võimaldavad sellist vastastikust sidumist ja suhtlust tarkvara ja riistvara elementide vahel, nimetatakse tavaliselt liidesteks. Funktsionaalset vastastikkust sidumist ja interaktsiooni nimetatakse tavaliselt koostalitusvõimeks; sellist koostalitusvõimet võib defineerida kui võimet vahetada teavet ja kasutada vastastikku teavet, mida on vahetatud.

ê 91/250/EMÜ põhjendused 13, 14 ja 15

11. Kahtluste vältimiseks tuleb selgitada, et kaitstud on ainult arvutiprogrammile antud kuju ning käesoleva direktiivi kohase autoriõigusega ei ole kaitstud programmi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Vastavalt sellisele autoriõiguse põhimõttele ja kuivõrd loogika, algoritmide ja programmeerimiskeele puhul on tegemist ideede ja põhimõtetega, ei ole need ideed ja põhimõtted käesoleva direktiivi alusel kaitstud. Liikmesriikide õigusnormide ja kohtuotsuste kohaselt ja vastavalt rahvusvahelistele autoriõigusekonventsioonidele tuleb selliste ideede ja põhimõtete väljendumist kaitsta autoriõigusega.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 16

12. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mõiste „laenutamine” arvutiprogrammi või selle koopia kasutada andmist piiratud ajaks ja kasu saamise eesmärgil: Nimetatud termin ei hõlma avalikku laenutamist, mis jääb väljapoole käesoleva direktiivi reguleerimisala.

ê 91/250/EMÜ põhjendused 17 ja 18 (kohandatud)

13. Autori ainuõigusel takistada tema töö loata reprodutseerimist Ö peaksid Õ olema arvutiprogrammide puhul piiratud erandid, mis võimaldaksid kõnealuse programmi õiguslikult omandanud isikul teostada selle kasutamiseks tehniliselt vajalikku reprodutseerimist. See tähendab, et õiguspäraselt omandatud programmi koopia kasutamiseks vajalikku laadimist ja käivitamist ning programmi vigade parandamist ei või lepinguga keelata. Konkreetsete lepingusätete puudumise korral, kaasa arvatud juhul, kui müüdud on programmi koopia, võib kõnealuse koopia õiguspäraselt omandanud isik teostada muid koopia või programmi kasutamiseks vajalikke toiminguid vastavalt programmi kavandatud otstarbele.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 19

14. Kui isikul on õigus kasutada arvutiprogrammi, ei tohiks teda takistada teostamast toiminguid, mis on vajalikud selleks, et jälgida, uurida või katsetada programmi toimimist tingimusel, et sellised toimingud ei piira programmi autoriõigust.

ê 91/250/EMÜ põhjendused 20, 21, 22, 23 ja 24 (kohandatud)

15. Arvutiprogrammi koodi kuju loata reprodutseerimise, tõlkimise, kohandamise või muutmise puhul on tegemist autori ainuõiguste rikkumisega. Vaatamata sellele võib tekkida olukord, mille puhul on koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks. Seepärast tuleb võtta arvesse, et reprodutseerimine ja tõlkimine programmi koopia kasutamise õigust omava isiku poolt või tema nimel on õiguspärane ja kooskõlas õiglase tavaga ainult neil piiritletud juhtudel ja seega ei ole selleks vaja õiguste omaniku luba. Sellise erandi eesmärk on võimaldada ühendada kõik arvutisüsteemi komponendid, sealhulgas need, mille on valmistanud eri tootjad, et nad saaksid koos funktsioneerida. Sellist erandit autori ainuõigustest ei või kasutada viisil, mis kahjustaks õiguste omaniku õigustatud huve või oleks vastuolus programmi tavapärase kasutamisega.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 25 (kohandatud)

16. Vastavalt Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta[9] Õ sätetele peaks kaitse tähtaja kestuseks olema autori eluaeg ja veel Ö seitsekümmend Õ aastat alates tema surmaaastale järgneva aasta esimesest jaanuarist ning anonüümse või pseudonüümi all avaldatud teose puhul Ö seitsekümmend Õ aastat alates teose Ö ametlikult avalikkusele kättesaadavaks tegemise Õ aastale järgneva aasta esimesest jaanuarist.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 26 (kohandatud)

17. Autoriõiguse alusel arvutiprogrammidele antav kaitse ei piira vajaduse korral muude kaitse liikide kohaldamist. Kõik lepingutingimused, mis on vastuolus Ö käesoleva direktiivi dekomplimeerimist käsitlevate Õ sätetega või Ö võttes arvesse käesoleva direktiivi sätetes tagavarakoopia tegemise või programmi funktsioneerimise jälgimise, uurimise ja katsetamise kohta Õ sätestatud eranditega, peaksid siiski olema õigustühised.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 27 (kohandatud)

18. Käesoleva direktiivi sätted ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist asutamislepingu artiklite Ö 81 Õ ja Ö 82 Õ alusel, kui valitsevat positsiooni omav tarnija keeldub andmast informatsiooni, mis on vajalik käesolevas direktiivis määratletud koostalitusvõime jaoks.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 28

19. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata juba jõustatud ühenduse õigusaktides sätestatud erinõuete kohaldamist liideste avaldamise suhtes telekommunikatsioonisektoris ega infotehnoloogiat ja telekommunikatsiooni valdkonna standardimist käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist.

ê 91/250/EMÜ põhjendus 29

20. Käesolev direktiiv ei mõjuta Berni konventsiooni kohaselt siseriiklikes õigusaktides sätestatud erandeid küsimustes, mida käesolev direktiiv ei reguleeri.

ê

21. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ê 91/250/EMÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Kaitse eesmärk

1. Vastavalt käesoleva direktiivi sätetele kaitsevad liikmesriigid arvutiprogramme autoriõigusega kui kirjandusteoseid Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni tähenduses. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab termin „arvutiprogrammid” nende väljatöötamisele eelnevaid materjale.

2. Käesoleva direktiivi kohast kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes. Arvutiprogrammi kõigi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevad ideed ja põhimõtted ei ole kaitstud autoriõigusega käesoleva direktiivi alusel.

3. Arvutiprogramm on kaitstud, kui see on algupärane selles mõttes, et tegemist on autori enda intellektuaalse loominguga. Kaitse kohaldamise otsuse tegemisel ei kohaldata muid kriteeriume.

ê 91/250/EMÜ (kohandatud)

Ö 4. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka enne 1. jaanuari 1993 loodud programmide suhtes, ilma et see piiraks enne nimetatud kuupäeva sooritatud toiminguid või omandatud õigusi. Õ

ê 91/250/EMÜ

Artikkel 2

Arvutiprogrammide autorsus

1. Arvutiprogrammi autor on programmi loonud füüsiline isik või füüsiliste isikute rühm või, kui liikmesriigi õigusnormid seda lubavad, selliste õigusnormidega õiguste omanikuks määratud juriidiline isik.

Kui liikmesriigi õigusnormid tunnistavad kollektiivseid teoseid, loetakse teose autoriks isik, keda peetakse liikmesriigi õigusaktide kohaselt selle teose loojaks.

2. Kui arvutiprogrammi on loonud füüsiliste isikute rühm ühiselt, kuuluvad ainuõigused asjaomaste isikute ühisomandisse.

3. Kui arvutiprogrammi on loonud töötaja oma tööülesannete täitmise käigus või tööandja juhtnööre järgides, on tööandjal ainuõigus kasutada kõiki selliselt loodud programmiga seotud majanduslikke õigusi, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 3

Isikud, kellel on õigus kaitsele

Kaitse tagatakse kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on selleks õigus kirjandusteoste suhtes kohaldatavate siseriiklike autoriõigust käsitlevate õigusnormide alusel.

Artikkel 4

Piiratud toimingud

1. Arvestades artiklite 5 ja 6 sätteid, hõlmavad õiguste omaniku ainuõigused artikli 2 tähenduses õigust teostada või keelata järgmisi toiminguid:

a) arvutiprogrammi osaline või täielik ajutine või alaline reprodutseerimine mistahes vahendite abil ja mistahes vormis. Kui selline reprodutseerimine on vajalik arvutiprogrammi laadimiseks, kuvamiseks, käivitamiseks, edastamiseks või salvestamiseks, on nendeks toiminguteks vaja õiguste omaniku luba;

b) arvutiprogrammide tõlkimine, kohandamine, korrastamine või muul moel muutmine ja nende toimingute tulemuste reprodutseerimine, ilma et see piiraks programmi muutva isiku õigusi;

c) algupärase arvutiprogrammi või selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas laenutamine.

2. Programmi koopia esmamüük ühenduses õiguse valdaja poolt või tema nõusolekul ammendab kõnealuse koopia levitamisõiguse ühenduses, välja arvatud õiguse kontrollida programmi või selle koopia edasist laenutamist.

Artikkel 5

Erandid piiratud toimingutest

1. Konkreetsete lepingutingimuste puudumisel ei ole artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguste omaniku luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt tema otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.

2. Arvutiprogrammi kasutamise õigust omavat isikut ei tohi lepinguga takistada tagavarakoopiat tegemast, kui see on vajalik kõnealuse programmi kasutamiseks.

3. Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguste omaniku loata jälgida, uurida ja katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui ta teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on.

Artikkel 6

Dekompileerimine

1. Õiguste omaniku luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 4 lõike 1 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a) neid toiminguid teostab litsentsi omanik või mõni muu isik, kellel on õigus kasutada programmi koopiat, või seda teeb nende nimel vastavat luba omav isik;

b) koostalitusvõime saavutamiseks vajalik teave ei olnud punktis a nimetatud isikutele varem vabalt kättesaadav ja

c) selliste toimingute puhul piirdutakse selliste algupärase programmi osadega, mis on koostalitusvõime saavutamiseks vajalikud.

2. Lõike 1 sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:

a) kasutada muul otstarbel, kui sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitusvõime saavutamiseks;

b) anda teistele, kui see ei ole vajalik sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitusvõime saavutamiseks ega

c) kasutada oma väljundilt märkimisväärselt sarnase arvutiprogrammi väljatöötamiseks, tootmiseks või turustamiseks ega muudeks autoriõigusi rikkuvateks toiminguteks.

3. Vastavalt Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni sätetele ei või käesoleva artikli sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaks seda kohaldada nii, et see kahjustaks põhjendamatult õiguste omaniku õigustatud huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega.

Artikkel 7

Kaitse erisätted

ê 91/250/EMÜ (kohandatud)

1. Ilma et see piiraks artiklite 4, 5 ja 6 sätete kohaldamist, näevad liikmesriigid oma siseriiklike õigusnormide kohaselt ette vajalikud abinõud, mida võtta isikute suhtes, kes on sooritanud Ö järgnevaid Õ toiminguid:

ê 91/250/EMÜ

a) sellise arvutiprogrammi koopia ringlusselaskmine, mille kohta on teada või on alust uskuda, et tegemist on piraatkoopiaga;

b) sellise arvutiprogrammi koopia valdamine kaubanduslikel eesmärkidel, mille kohta on teada või on alust uskuda, et tegemist on piraatkoopiaga;

c) selliste vahendite ringlusselaskmine või valdamine kaubanduslikel eesmärkidel, mille ainus kavandatud otstarve on soodustada arvutiprogrammi kaitsmiseks kasutatud tehniliste vahendite loata kõrvaldamist või nendest kõrvalehoidmist.

2. Kõik arvutiprogrammi piraatkoopiad konfiskeeritakse kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusnormidega.

3. Liikmesriigid võivad ette näha ka kõigi lõike 1 punktis c osutatud vahendite konfiskeerimise.

Artikkel 8

Muude sätete edasine kohaldamine

ê 91/250/EMÜ (kohandatud)

Käesoleva direktiivi sätted ei piira muude õigusaktide sätete, näiteks patendiõigust, kaubamärke, kõlvatut konkurentsi, ametisaladusi, pooljuhttoodete kaitset ja lepinguõigust käsitlevate sätete kohaldamist.

Kõik lepingutingimused, mis on vastuolus artikli 6 sätetega või artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditega, on õigustühised.

Artikkel 9

Ö Teavitamine Õ

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt Ö vastuvõetud Õ siseriiklike õigusnormide tekstid.

ê

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 91/250/EMÜ mida on muudetud I lisa A osas loetletud direktiiviga tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

ê 91/250/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 12

Ö Adressaadid Õ

ê 91/250/EMÜ

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

é

I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega(artikkel 10)

Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ (EÜT L 122, 17.5.1991, lk 42) |

Nõukogu direktiiv 93/98/EMÜ (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 9) | Ainult artikkel 11 lõige 1 |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad (artikkel 10)

Direktiiv | ülevõtmise tähtaeg |

91/250/EMÜ | 31. detsember 1992 |

93/98/EMÜ | 30. juuni 1995 |

_____________

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 91/250/EMÜ | Käesolev direktiiv |

Artikkel 1, lõige 1, 2 ja 3 | Artikkel 1, lõige 1, 2 ja 3 |

Artikkel 2, lõige 1, esimene lause | Artikkel 2, lõige 1, esimene alalõik |

Artikkel 2, lõige 1, teine lause | Artikkel 2, lõige 1, teine alalõik |

Artikkel 2, lõige 2 ja 3 | Artikkel 2, lõige 2 ja 3 |

Artikkel 3 | Artikkel 3 |

Artikkel 4, sissejuhatus | Artikkel 4, lõige 1, sissejuhatus |

Artikkel 4, punkt a | Artikkel 4, lõige 1, punkt a |

Artikkel 4, punkt b | Artikkel 4, lõige 1, punkt b |

Artikkel 4, punkt c, esimene lause | Artikkel 4, lõige 1, punkt c |

Artikkel 4 punkt c, teine lause | Artikkel 4, lõige 2 |

Artiklid 5, 6 ja 7 | Artiklid 5, 6 ja 7 |

Artikkel 9, lõige 1, esimene lause | Artikkel 8, lõige 1 |

Artikkel 9, lõige 1, teine lause | Artikkel 8, lõige 2 |

Artikkel 9, lõige 2 | Artikkel 1, lõige 4 |

Artikkel 10, lõige 1 | - |

Artikkel 10, lõige 2 | Artikkel 9 |

- | Artikkel 10 |

- | Artikkel 11 |

Artikkel 11 | Artikkel 12 |

- | I lisa |

- | II lisa |

_____________

[1] KOM(87) 868 PV.

[2] Vt järelduste A osa 3. lisa.

[3] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest KOM(2001) 645 lõplik.

[4] Vt käesoleva ettepaneku I lisa A osa.

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] EÜT L 122, 17.5.1991, lk 42. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/98/EMÜ (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 9).

[8] Vt I lisa A osa.

[9] ELT L 372, 27.12.2006, lk 12.