Ettepanek Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr …/…, aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjade kohta (uuesti sõnastamine) /* KOM/2007/0848 lõplik - COD 2007/0287 */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 20.12.2007 KOM(2007) 848 lõplik 2007/0287 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr …/…, aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjade kohta (uuesti sõnastamine) (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI 1. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et ühenduse õiguse arusaadavuse ja selguse jaoks tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini. 2. Komisjon on esitanud ettepaneku kodifitseerida nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1601/91 millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad[2]. Uus määrus asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[3]. 3. Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[4] muudeti vahepeal otsusega 2006/512/EÜ, millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus; seda menetlust kasutatakse üldmeetmete puhul, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähem olulisi sätteid, sealhulgas selliseid sätteid välja jättes või lisades. 4. Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele otsuse 2006/512/EÜ kohta[5] tuleks artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud ja juba jõustunud õigusaktide suhtes kõnealuse menetluse kohaldamiseks neid õigusakte kohandada kooskõlas kehtivate menetlustega. 5. Seetõttu on kohane muuta määruse (EMÜ) nr 1601/91 kodifitseerimine uuestisõnastamiseks, et kohandada see kontrolliga regulatiivmenetlusele. ê 1601/91 (kohandatud) 2007/0287 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr …/…, aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise Ö üldeeskirjade kohta Õ (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid Ö 37 Õ ja Ö 95 Õ, võttes arvesse komisjoni ettepanekut[6], võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[7], toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[8] ning arvestades järgmist: ò uus 1. Nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 1601/91 millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad[9] on korduvalt oluliselt muudetud[10]. Kuna kõnealusesse määrusesse tuleb teha uusi muudatusi, on see selguse huvides soovitatav uuesti sõnastada. ê 1601/91 põhjendus 1 (kohandatud) 2. Arvestades Ö aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide, edaspidi „aromatiseeritud joogid”, Õ majanduslikku tähtsust, tuleb Ö siseturu paremale Õ toimimisele kaasaaitamiseks sätestada kõnealust valdkonda käsitlevad ühised sätted Ö , eelkõige selliste jookide määratlemise ning nende kirjeldamise ja esitlemise nõuete kohta Õ. ê 1601/91 põhjendus 2 (kohandatud) 3. Aromatiseeritud joogid on ühenduse põllumajanduse oluline turuväljund. See tuleneb peamiselt teatavate kõnealuste jookide mainest ühenduses ja maailmaturul. Saavutatud maine aluseks on kõnealuste jookide kvaliteet. Seetõttu, kui tahetakse turuväljundit säilitada, tuleb kõnealuste jookide puhul järgida kindlat kvaliteedistandardit. Kvaliteedistandardi järgimiseks on otstarbekas määratleda nimetatud joogid, arvestades traditsioone, millel nende maine põhineb. Saavutatud maine languse ärahoidmiseks tuleks selliselt määratletud mõisteid kasutada ainult jookide puhul, mis on samasuguse kvaliteediga kui traditsioonilised joogid. ê 1601/91 põhjendus 3 4. Põhiliselt veinist või veinivirdest koosnevatele aromatiseeritud jookidele on otstarbekas luua asjakohane raamistik, võimaldades samas selliseid jooke arendada ja uuendada. Seda on lihtsam saavutada, kui määratletakse kolm jookide liiki lähtuvalt nende veinisisaldusest, alkoholisisaldusest ja sellest, kas neisse on lisatud alkoholi. ê 1601/91 põhjendus 4 5. On vaja, et ühenduse eeskirjad säilitaksid teatud territooriumide jaoks neile viitavate geograafiliste märgistuste kasutamise õiguse, tingimusel et need tootmisetapid, mille jooksul valmistoode saavutab oma iseloomulikud ja määravad omadused, viiakse lõpule kõnealuses geograafilises piirkonnas. ê 1601/91 põhjendus 5 (kohandatud) 6. Tarbija tavapärane teavitamisviis on etiketile kantud teave. Aromatiseeritud joogid etiketitakse vastavalt üldeeskirjadele, mis on sätestatud Ö Euroopa Parlamendi ja Õ nõukogu Ö 20. märtsi 2000. Õ aasta direktiivis Ö 2000/13/EÜ Õ (toiduainete märgistust, esitlemist ja reklaami käsitlevate ühenduse seaduste ühtlustamise kohta)[11]. Pidades silmas kõnealuste toodete laadi ning tarbijale täielikuma teabe andmiseks tuleks lisaks üldeeskirjadele vastu võtta erisätted. ê 1601/91 põhjendus 6 7. Tarbija jaoks seostub teatud aromatiseeritud joogi maine tihedalt selle tavapärase päritoluga. Tarbijate asjakohase teavitamise tagamiseks ja selliste erijuhtude arvessevõtmiseks on otstarbekas muuta kohustuslikuks päritolu tähistamine juhul, kui jook ei pärine traditsioonilisest tootmispiirkonnast. ê 1601/91 põhjendus 7 8. Võimaldamaks anda asjakohast teavet joogi koostise kohta tuleks vastu võtta teatavad etikettimiseeskirjad joogis sisalduva alkoholi tähistamiseks. ê 1601/91 põhjendus 8 (kohandatud) 9. Nõukogu Ö 3. novembri 1998. Õ aasta direktiiv Ö 98/83/EÜ Õ (Ö olmevee kvaliteedi kohta Õ)[12] ja [nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/777/EMÜ (loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)[13],] sätestavad toiduainetes kasutada lubatud vee omadused. Viidata tuleks nimetatud direktiividele. ê 1601/91 põhjendus 9 (kohandatud) 10. Nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiv 88/388/EMÜ (toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)[14] esitab mitmesuguste maitsestamisega seotud mõistete määratlused. Käesolevas määruses tuleb kasutada sama terminoloogiat. ê 1601/91 põhjendus 10 11. Pidades silmas ühenduse kohustusi suhetes kolmandate riikidega, tuleks vastu võtta aromatiseeritud importjookide kirjeldamise ja esitlemise erisätted. ê 1601/91 põhjendus 11 12. Ühenduse aromatiseeritud jookide maine kaitsmiseks maailmaturul peaksid samasugused eeskirjad laienema ka eksporditavatele jookidele, välja arvatud juhul, kui traditsioonilisi harjumusi ja tavasid arvestades on vastupidi sätestatud. ò uus 13. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[15]. 14. Komisjonile tuleks anda volitus anda luba teatavatel juhtudel ja teatavatel tingimustel kasutada teatavaid ühendeid ja preparaate, võtta otsuseid konkreetsete kirjelduste kohta, võtta vastu muid määratlusi lisaks käesolevas määruses ette nähtutele, kehtestada käesolevas määruses osutatud valmistoodete saamiseks kasutatavate toodete töötlemise viise, võtta vastu sätteid, mis reguleerivad toote teatavale omadusele viitavate mõistete kasutamist ja selliste mahutites aromatiseeritud jookide etikettimist, mis ei ole mõeldud lõpptarbijale ning kehtestada erandeid ekspordiks mõeldud aromatiseeritud jookide kohta. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ê 1601/91 (kohandatud) ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Käesolevas määruses sätestatakse aromatiseeritud veinide, veini baasil valmistatud aromatiseeritud jookide ja aromatiseeritud veinikokteilide Ö , edaspidi „aromatiseeritud joogid”, Õ määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad. ê 1601/91 Artikkel 2 1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) aromatiseeritud vein: jook: ê 2061/96 art 1 punkt 1 alapunkt i (kohandatud) i) mis on saadud Ö nõukogu Õ määruse (EÜ) nr Ö 1493/1999[16] Õ I lisa punktides 5 ja 12–18 määratletud ühest või mitmest veinitootest, sealhulgas määruse artikli Ö 54 lõigetes 1 ja Õ 2 defineeritud määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinidest, välja arvatud retsina lauavein, ja millele võib olla lisatud viinamarjavirret ja/või käärivat viinamarjavirret; ê 1601/91 (kohandatud) ii) millele on lisatud alkoholi, nagu on määratletud Ö käesoleva määruse Õ artikli 3 punktis d, ja ê 1601/91 iii) mis on maitsestatud: ê 1601/91 (kohandatud) ð uus - looduslike maitseühendite ja/või looduslike maitsepreparaatidega, nii nagu on määratletud direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja punktis c. Ilma et see piiraks Ö käesoleva artikli Õ lõikes 2 sätestatud piirangutest kitsendavamate kohaldamist, ð võib komisjon lubada ï on artiklis 14 ettenähtud korras lubatud teatavatel juhtudel ja teatavatel tingimustel kasutada ühendeid ja preparaate, mis on identsed kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis ii määratletud looduslike ühendite ja preparaatidega, ja/või ê 1601/91 - maitsetaimede ja/või vürtside ja/või maitsestavate toiduainetega, ê 1601/91 (kohandatud) iv) mis on üldjuhul magustatud ja kui Ö käesoleva artikli Õ lõikes 2 sätestatud eranditest ei tulene teisiti, võib olla karamelliga värvitud; v) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 14,5 mahuprotsenti, kuid mitte üle 22 mahuprotsendi, ja üldalkoholisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti; nende toodete puhul, mis vastavalt Ö käesoleva artikli Õ lõikele 5 kannavad kirjeldust „kuiv” või „väga kuiv”, on üldalkoholisisaldus vastavalt vähemalt 16 mahuprotsenti ja 15 mahuprotsenti. ê 2061/96 art 1 punkt 1 alapunkt ii (kohandatud) Aromatiseeritud veini valmistamiseks kasutatud vein ja/või värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, peab moodustuma valmistootest vähemalt 75 %. Olenemata Ö käesoleva määruse Õ artiklist 5, on kasutatavate toodete väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides sätestatud määruse (EÜ) nr Ö 1493/1999 V lisa punkti C alapunktis 2 Õ. ê 1601/91 Kirjelduse „aromatiseeritud vein” võib asendada kirjeldusega „veiniaperitiiv”. Mõiste „aperitiiv” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle mõiste kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks; b) aromatiseeritud veinijook: jook: ê 2061/96 art 1 p 2 (kohandatud) i) mis on saadud määruse (EÜ) nr Ö 1493/1999 Õ I lisa punktides 11–13 ja 15–18 määratletud ühest või mitmest veinist, sealhulgas Ö selle Õ määruse artikli Ö 54 lõigetes 1 ja Õ 2 defineeritud määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinidest, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina lauavein, ning millele võib olla lisatud viinamarjavirret ja/või osaliselt kääritatud viinamarjavirret; ê 1601/91 ii) mis on maitsestatud: ê 1601/91 (kohandatud) ð uus - looduslike maitseühendite ja/või looduslike maitsepreparaatidega ja/või nendega identsete ühendite ja/või ainetega, nii nagu on määratletud direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii ja punktis c; ð komisjon ï võib lubada teatavatel juhtudel ja teatavatel tingimustel artiklis 14 ettenähtud korras kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis iii määratletud sünteetilisi aineid , ja/või ê 1601/91 - maitsetaimede ja/või vürtside ja/või maitsestavate toiduainetega, iii) mis võib olla magustatud; ê 1601/91 (kohandatud) ð uus iv) millele, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud tootekirjeldustes nimetatud või ð komisjoni ï käesoleva määruse artiklis 14 ettenähtud korras otsustatud erandite puhul, ei ole lisatud alkoholi; ê 1601/91 v) mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 7 mahuprotsendi ega üle 14,5 mahuprotsendi. ê 1601/91 (kohandatud) Aromatiseeritud veinijoogi valmistamiseks kasutatud veini peab lõpptootes olema vähemalt 50 %. Ilma et see piiraks Ö käesoleva määruse Õ artikli 5 kohaldamist, on kasutatud toodete minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides selline, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr Ö 1493/1999 V lisa punkti C alapunktis 2 Õ; ê 1601/91 c) aromatiseeritud veinikokteil: jook: i) mis on saadud veinist ja/või viinamarjavirdest; ii) mis on maitsestatud: ê 1601/91 (kohandatud) ð uus - looduslike maitseühendite ja/või looduslike maitsepreparaatidega ja/või nendega identsete ühendite ja/või ainetega, nii nagu on määratletud direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii ja punktis c; ð komisjon ï artiklis 14 ettenähtud korras võib teatavatel juhtudel ja teatavatel tingimustel lubada kasutada kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis iii määratletud sünteetilisi aineid , ja/või ê 1601/91 - maitsetaimede ja/või vürtside ja/või maitsestavate toiduainetega, iii) mis võib olla magustatud ja värvitud; iv) millele pole lisatud alkoholi; v) mille tegelik alkoholisisaldus on alla 7 mahuprotsendi. ê 1601/91 (kohandatud) ð uus Aromatiseeritud veinikokteili valmistamiseks kasutatud veini ja/või viinamarjavirret peab lõpptootes olema vähemalt 50 %. Ilma et see piiraks Ö käesoleva määruse Õ artikli 5 kohaldamist, on kasutatud toodete minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides selline, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr Ö 1493/1999 V lisa punkti C alapunktis 2 Õ. ð Komisjon ï artiklis 14 ettenähtud korras võib teha otsuse konkreetsete kirjelduste kohta. Mõiste „kokteil” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle mõiste kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks. ò uus Punkti a esimese lõike esimeses taandes, punkti b esimese lõigu esimeses taandes, punkti b esimese lõigu alapunktis iv, punkti c esimese lõigu teises taandes ja punkti c kolmandas taandes ette nähtud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ê 1601/91 2. Aromatiseeritud veinid, mille nimetus võib asendada kirjeldust „aromatiseeritud vein”: a) vermut: aromatiseeritud vein, mis on valmistatud lõike 1 punktis a osutatud veinist ja mille iseloomulik maitse saadakse vajalikke aineid lisades — tingimata peab lisama pujust saadud aineid; seda jooki võib magustada ainult karamellsuhkru, sahharoosi, viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja kontsentreeritud viinamarjavirdega; b) mõru aromatiseeritud vein: iseloomuliku mõru maitsega aromatiseeritud vein. Kirjeldusele „mõru aromatiseeritud vein” järgneb põhilise mõruaine nimi, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 3 kohaldamist. Nimetatud kirjeldust võib täiendada või selle asendada järgmiste väljenditega või samaväärsete väljenditega teistes ühenduse ametlikes keeltes: - „Quinquina wine”, kui veini põhiliseks maitsekomponendiks on looduslik hiniin, - „Bitter vino”, kui veini põhiliseks maitsekomponendiks on looduslik emajuur ja see on värvitud lubatud kollase ja/või punase värvainega; sõna „bitter” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle sõna kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks, - „Americano”, kui veinile annavad maitse looduslikud koirohu- ja emajuurepõhised maitseühendid ja kui see on värvitud lubatud kollase ja/või punase värvainega; c) aromatiseeritud munavein: aromatiseeritud vein, millele on lisatud kvaliteetset munarebu või selle koostisosi ja mille lõpptoode sisaldab vähemalt 200 grammi suhkrut invertsuhkrus väljendatuna ja 10 grammi munakollast liitri kohta. Mõistega „aromatiseeritud munavein” võib kaasneda mõiste „cremovo”, kui selline vein sisaldab vähemalt 80 % Marsala veini. Mõistega „aromatiseeritud munavein” võib kaasneda mõiste „cremovo zabaione”, kui selline vein sisaldab vähemalt 80 % Marsala veini ja vähemalt 60 grammi munakollast liitri kohta; ê 1994. aasta ühinemisakt art 29 ja lisa I lk 127 d) väkevä viiniglögi/Starkvinsglögg: Aromatiseeritud vein, mis on valmistatud lõike 1 punktis a osutatud veinist ja millele iseloomulik maitse on saadud nelgi ja/või kaneeli abil, mida tuleb alati kasutada koos teiste vürtsidega; kõnealust jooki võidakse magustada kooskõlas artikli 3 punktiga a. ê 1601/91 (kohandatud) 3. Aromatiseeritud veinijoogid, mille nimetus võib tootjaliikmesriigis asendada kirjeldust „aromatiseeritud veinijook”, Ö või Õ nimetusega võib teistes liikmesriikides täiendada kirjeldust „aromatiseeritud veinijook”: ê 3279/92 art 1 p 1 a) Sangria: veinist valmistatud jook: i) mida on aromatiseeritud tsitrusviljade looduslike ekstraktide või essentsidega; ii) mis võib, kuid ei pruugi sisaldada nende puuviljade mahla; iii) mis võib olla: - maitsestatud vürtsidega, - magustatud, - gaseeritud, iv) ja mille alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 12 %. ê 1601/91 Jook võib sisaldada tsitrusviljade viljaliha- või kooretükke ja joogi värv peab tulenema eranditult üksnes kasutatud toorainest. Kirjeldusega „Sangria” peavad kaasnema sõnad „toodetud …”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või kitsamalt määratletud piirkonna nimi, välja arvatud juhul, kui toode on valmistatud Hispaanias või Portugalis. Kirjelduse „aromatiseeritud veinijook” võib asendada nimetusega „Sangria” ainult siis, kui jook on toodetud Hispaanias või Portugalis; b) Clarea: valgest veinist punktis a kirjeldatud tingimuste kohaselt valmistatud jook. Kirjeldusega „Clarea” peavad kaasnema sõnad „toodetud…”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või kitsamalt määratletud piirkonna nimi, välja arvatud juhul, kui toode on valmistatud Hispaanias. Kirjelduse „aromatiseeritud veinijook” võib asendada nimetusega „Clarea” ainult siis, kui jook on toodetud Hispaanias; c) Zurra: ê 1601/91 (kohandatud) jook, mille valmistamiseks lisatakse punktides a ja b määratletud jookidele Ö nõukogu Õ määruses (EMÜ) nr 1576/89[17] määratletud brändit või veinipiiritust ja millele võib lisada puuviljatükke. Tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt 9 mahuprotsenti ja alla 14 mahuprotsendi; ê 1601/91 d) Bitter soda: aromatiseeritud jook, mis on valmistatud joogist „bitter vino”, mida peab lõpptootes olema vähemalt 50 mahuprotsenti, ja mis on gaseeritud või millele on lisatud karboniseeritud vett ja millele võib lisada samu värvaineid kui joogile „bitter vino”. Tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt 8 mahuprotsenti ja alla 10,5 mahuprotsendi. Sõna „bitter” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle sõna kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks; ê 3279/92 art 1 p 2 e) Kalte Ente: aromatiseeritud veinijook, mille valmistamisel on vein, poolvahuvein või gaseeritud poolvahuvein segatud vahuveini või gaseeritud vahuveiniga ja millele on lisatud looduslikke sidruniaineid või sidruniekstrakte, mille maitse peab olema selgelt tajutav. Vahuveini või gaseeritud vahuveini peab lõpptootes olema vähemalt 25 %; ê 1601/91 è1 2061/96 art 1 punkt 4 alapunkt ii f) Glühwein: è1 aromatiseeritud jook, mis on valmistatud eranditult punasest või valgest veinist ning maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga; ilma et see piiraks artikli 3 punkti a rakendamisest lähtuvate veekoguste kasutamist, on vee lisamine keelatud. ç Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust „Glühwein” täiendada sõnadega „valge vein”; ê 1994. aasta ühinemisakt art 29 ja lisa I lk 127 è1 2061/96 art 1 punkt 4 alapunkt iii g) Viiniglögi/Vinglögg: è1 aromatiseeritud jook, mis on valmistatud eranditult punasest või valgest veinist ning maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga. ç Kui kõnealune jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetusele „Viiniglögi/Vinglögg” lisada sõnad „valge vein”; ê 1601/91 h) Maiwein: aromatiseeritud jook, mis on valmistatud veinist, millele on lisatud lõhnava varjulille (Asperula odorata) taimi või nende ekstrakti, et tagada lõhnava varjulille domineeriv maitse; i) Maitrank: aromatiseeritud jook, mis on valmistatud kuivast valgest veinist, milles on leotatud lõhnava varjulille (Asperula odorata) taimi või millele on lisatud nende ekstrakti, samuti lisatud apelsine ja/või muid puuvilju, ka mahla, kontsentraadi või ekstraktina, ja mis sisaldab magusainena kõige enam 5 % suhkrut. ê 2005. aasta ühinemisakt art 16 ja lisa III punkt 2.2 lk 234 j) Pelin: aromatiseeritud veinijook, mida valmistatakse valgest või punasest veinist, kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjamahlast (või peedisuhkrust) ja erilisest maitsetaimetinktuurist ning mille alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 8,5 %, suhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 45— 50 grammi liitri kohta ning üldhappesus, väljendatud viinhappena, vähemalt 3 grammi liitri kohta. ê 1601/91 (kohandatud) ð uus ð Komisjon ï võtab vastu muid määratlusi artiklis 14 ettenähtud korras. ð Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ï 4. Aromatiseeritud veinikokteilid, mille nimetus võib tootjaliikmesriigis asendada kirjeldust „aromatiseeritud veinikokteil” Ö või Õ nimetusega võib teistes liikmesriikides täiendada kirjeldust „aromatiseeritud veinikokteil”: ê 1601/91 a) veinikokteil: aromatiseeritud jook: i) milles kontsentreeritud viinamarjavirde osakaal ei ületa 10 % lõpptoote kogumahust; ii) mille suhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on väiksem kui 80 grammi liitri kohta; b) viinamarjade baasil valmistatud aromatiseeritud poolvahuveinikokteil: jook: i) mis on valmistatud eranditult viinamarjavirdest; ii) mille tegelik alkoholisisaldus on alla 4 mahuprotsendi; iii) mis sisaldab eranditult ainult kasutatud toodete kääritamisel tekkinud süsinikdioksiidi. ê 1601/91 (kohandatud) ð uus ð Komisjon ï võtab vastu muud määratlused artiklis 14 ettenähtud korras. ð Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ï ê 1601/91 5. Lõike 1 punktides a ja b ja lõigetes 2 ja 3 osutatud kirjeldused võivad sisaldada ka järgmisi üksikasju, kusjuures igas lõigus märgitud suhkrusisaldus on väljendatud invertsuhkrus: a) „väga kuiv”: kui toote suhkrusisaldus on alla 30 grammi liitri kohta; b) „kuiv”: kui toote suhkrusisaldus on alla 50 grammi liitri kohta; c) „poolkuiv”: kui toote suhkrusisaldus on 50–90 grammi liitri kohta; d) „poolmagus”: kui toote suhkrusisaldus on 90–130 grammi liitri kohta; e) „magus”: kui toote suhkrusisaldus on üle 130 grammi liitri kohta. Mõisted „poolmagus” ja „magus” võib asendada märkusega suhkrusisalduse kohta, mis väljendatakse invertsuhkru grammides liitri kohta. 6. Kui aromatiseeritud veinijoogi müügikirjeldus sisaldab mõistet „vahuvein”, ei tohi kasutatud vahuveini kogus olla väiksem kui 95 %. ê 1601/91 (kohandatud) 7. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu Ö artikli 13 lõikes 3 ettenähtud Õ korras. ê 1601/91 Artikkel 3 Täiendavad mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) magustamine: ê 1601/91 (kohandatud) aromatiseeritud jookide valmistamisel ühe või mitme järgmise saaduse Ö või teised süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samasuguse toime Õ kasutamine: ê 1601/91 - poolvalge suhkur, - valge suhkur, - rafineeritud valge suhkur, - dekstroos, - fruktoos, - glükoosisiirup, - vedel suhkur, - vedel invertsuhkur, - invertsuhkrusiirup, - puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre, - kontsentreeritud viinamarjavirre, - värske viinamarjavirre, ê 1601/91 (kohandatud) - kõrvetatud suhkur, Ö toode, mis on saadud ainult sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta, Õ ê 1601/91 - mesi, - jaanileivapuusiirup; b) maitsestamine: ê 1601/91 (kohandatud) direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud ühe või enama maitseühendi ja/või maitsetaime ja/või vürtsi ja/või maitsestava toiduaine Ö , mille lisamine annab lõpptootele organoleptilised omadused, mis erinevad veini omadest, Õ kasutamine aromatiseeritud jookide valmistamisel; ê 1601/91 c) värvimine: aromatiseeritud veinide või aromatiseeritud veinikokteilide valmistamisel ühe või mitme värvaine kasutamine; d) alkoholi lisamine: ê 1601/91 (kohandatud) aromatiseeritud veinide ja vajaduse korral aromatiseeritud veinijookide valmistamisel ühe või mitme järgmise saaduse Ö , mis vastavad ühenduse sätetega kehtestatud näitajatele, Õ kasutamine: - viinamarjadest valmistatud etüülalkohol Ö vastavalt I lisas sätestatud näitajatele Õ, ê 1601/91 - veinialkohol või kuivatatud viinamarjadest valmistatud alkohol, ê 1601/91 (kohandatud) - põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol Ö vastavalt I lisas sätestatud näitajatele Õ, ê 1601/91 - veinidestillaat või kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud destillaat, - põllumajanduslikku päritolu destillaat, - veinipiiritus või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook, - kuivatatud viinamarjadest valmistatud piiritusjook; e) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides: mahuprotsentides väljendatud puhta alkoholi sisaldus 20 °C juures toote 100 mahuühiku kohta mõõdetuna samal temperatuuril; f) võimalik alkoholisisaldus mahuprotsentides: mahuprotsentides väljendatud puhta alkoholi sisaldus 20 °C juures, mis võiks tekkida toote 100 mahuühikus sisalduva suhkru täielikul kääritamisel mõõdetuna samal temperatuuril; g) üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: tegeliku ja võimaliku alkoholisisalduse summa mahuprotsentides; h) naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: toote üldalkoholisisaldus mahuprotsentides enne võimalikku rikastamist. Artikkel 4 ê 1601/91 (kohandatud) 1. Käesolevas määruses osutatud Ö aromatiseeritud Õ jookide puhul määratakse lubatud lisaained, nende kasutamise juhised ja asjaomased ained kindlaks Ö nõukogu Õ direktiivis 89/107/EMÜ sätestatud korras[18]. 2. Kõnealuste Ö aromatiseeritud Õ jookide valmistamisel on lubatud lisada ka vett, mis on võimaluse korral destilleeritud või demineraliseeritud, tingimusel et vee kvaliteet on kooskõlas direktiivide [80/777/EMÜ] ja Ö 98/83/EÜ Õ kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusaktidega ega muuda toote laadi. 3. Etüülalkohol, mida kasutatakse Ö aromatiseeritud jookide Õ valmistamisel vajalike värvilisandite, maitseainete ja kõigi teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peab olema põllumajanduslikku päritolu ja seda võib kasutada täpselt nii palju, kui on vaja värvilisandite, maitseainete ja kõigi teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks. 4. Üksikasjalikud eeskirjad, kaasa arvatud käesoleva määrusega hõlmatud toodete analüüsimise meetodid, võetakse vastu artikli 13 Ö lõikes 2 ettenähtud Õ korras. ê 2061/96 art 1 p 6 (kohandatud) ð uus Artikkel 5 1. Kooskõlas määrusega (EÜ) nr Ö 1493/1999 Õ sätestatud veinivalmistusviise ja -tavasid kohaldatakse veinide ja viinamarjavirrete suhtes, mis on Ö aromatiseeritud jookide Õ koostiseks. 2. ð Komisjon kehtestab ï kehtestatakse artiklis 14 ettenähtud korras käesolevas määruses osutatud valmistoodete saamiseks kasutatavate toodete töötlemise viisi. ð Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ï ê 1601/91 Artikkel 6 1. Artiklis 2 ja käesolevas artiklis osutatud nimetusi kasutatakse ainult seoses neis määratletud jookidega, võttes arvesse artiklitega 2 ja 4 kehtestatud nõudeid. Ühenduses tuleb kõnealuseid jooke kirjeldades kasutada kõnealuseid kirjeldusi. Jookide puhul, mis ei vasta artiklis 2 määratletud jookidele esitatavatele nõuetele, ei või kasutada selles artiklis määratud nimetusi. 2. II lisas loetletud geograafilised märgistused võivad asendada lõikes 1 osutatud nimetusi või neid täiendada, moodustades seega liitnimetuse. Kõnealuseid geograafilisi märgistusi võib kasutada selliste jookide puhul, mis saavad iseloomulikud tunnused ja määravad omadused tootmisetapil, mis toimub nimetatud geograafilises piirkonnas, tingimuse et selle tulemusena ei eksitata tarbijat kasutatud tooraine suhtes. 3. Lõikes 1 osutatud müügikirjelduse täiendamiseks ei või kasutada veinitoodete puhul lubatud geograafilisi märgistusi. 4. Liikmesriigid võivad oma territooriumil valmistatud II lisas nimetatud jookide tootmise, liikmesriigi piires liikumise, kirjeldamise ja esitlemise suhtes kohaldada konkreetseid siseriiklikke eeskirju, kuivõrd sellised eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusega. Artikkel 7 1. Juhul kui veinitooteid ja maitseaineid sisaldavad aromatiseeritud joogid alkoholisisaldusega vähemalt 1,2 mahuprotsenti ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei või nende müügikirjeldus sisaldada mingeid viiteid veinisektori toodetele. 2. Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate aromatiseeritud jookide joogiks turustamisel ei või kasutada sõnu „sarnane”, „liiki”, „tüüpi”, „marki”, „maitsega” ega muid samalaadseid väljendeid koos käesolevas määruses nimetatud kirjeldustega. ê 1601/91 (kohandatud) 3. Komisjon esitab nõukogule hiljemalt Ö 17. detsembriks 1991 Õ vajaliku ettepaneku käesoleva määrusega hõlmamata aromatiseeritud jookide kohta, mis sisaldavad veinisektori tooteid ja millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi. ê 1601/91 Seni kuni nõukogu võtab eespool nimetatud ettepaneku põhjal vastu otsuse, on selliste jookide puhul on lubatud kasutada boolina tuntud jookide kirjeldamiseks kasutatud sõnu. Artikkel 8 ê 1601/91 (kohandatud) 1. Lisaks direktiivi Ö 2000/13/EÜ Õ kohaselt vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele peab artiklis 2 osutatud Ö aromatiseeritud Õ jookide etikettimine, esitlemine ja reklaam olema vastavuses ka käesoleva artikliga. 2. Artiklis 2 osutatud Ö aromatiseeritud Õ jookide müüginimetus on üks artikli 6 alusel eranditult selliste jookide puhul kasutatavatest nimetustest. ê 1601/91 3. Artiklis 2 esitatud nimetusi võib täiendada viitega põhilisele maitseainele. ê 1601/91 (kohandatud) 4. Kui käesoleva määrusega hõlmatud Ö aromatiseeritud Õ jookide valmistamisel kasutatud alkohol on saadud ühest toorainest (näiteks kui kasutatud on ainult veinialkoholi, melassi baasil valmistatud alkoholi või teraviljapõhist piiritusjooki), võib alkoholi laad olla märgitud etiketile. ê 1601/91 Kui alkohol on saadud mitmest toorainest, ei tehta etiketile eraldi märget alkoholi laadi kohta. Käesoleva määrusega hõlmatud jookide valmistamisel värvilisandite, maitseainete ja kõigi teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks kasutatud etüülalkoholi ei käsitleta koostisosana. ê 3279/92 art 1 p 3 (kohandatud) 5. Ö Käesoleva Õ määruse reguleerimisalasse kuuluvaid Ö aromatiseeritud jooke Õ, mis on villitud pliid sisaldavate kapslite või fooliumiga kaetud sulguritega pudelitesse Ö , ei tohi omada müügiks ega turuleviimiseks Õ. Pliid sisaldavate kapslite või fooliumiga kaetud sulguritega pudelitesse villitud Ö aromatiseeritud jookide Õ müük enne Ö 1. jaanuarit 1993 Õ on siiski lubatud kuni varude lõppemiseni. ê 1601/91 6. II lisas loetletud geograafilisi märgistusi ei tõlgita. 7. Käesoleva määrusega ettenähtud üksikasjad esitatakse ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles viisil, mis võimaldab lõpptarbijal iga kirjet hõlpsasti mõista juhul, kui ostjaid ei teavitata muul moel. 8. Kolmandatest riikidest pärit jookide puhul on lubatud kasutada valmistajariigi riigikeelt, kui käesoleva määrusega ettenähtud üksikasjad esitatakse ka ühes ühenduse ametlikus keeles viisil, mis võimaldab lõpptarbijal iga kirjet hõlpsasti mõista. 9. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, võib ühendusest pärit ekspordiks mõeldud kaupade puhul käesolevas määruses sätestatud üksikasju korrata mõnes muus keeles; seda ei rakendata lõikes 6 osutatud märgistuste suhtes. ê 1601/91 (kohandatud) ð uus 10. ð Komisjon ï artiklis 14 ettenähtud korras võib artiklis 2 osutatud jookide puhul kindlaks määrata järgmist: ê 1601/91 a) toote teatavale omadusele, näiteks ajaloole või valmistusviisile viitavate mõistete kasutamist reguleerivad erisätted; ê 1601/91 (kohandatud) b) eeskirjad, mis reguleerivad selliste mahutites Ö aromatiseeritud jookide Õ etikettimist, mis ei ole mõeldud lõpptarbijale. ò uus Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ê 1601/91 (kohandatud) Artikkel 9 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada aromatiseeritud jookide seotud ühenduse sätete järgimine. Selleks nimetavad nad ametisse ühe või mitu esindajat, kes kontrollivad nende sätete järgimist. II lisas loetletud toodete puhul võib vastavalt artikli 13 Ö lõikes 2 ettenähtud Õ korrale otsustada, et nende liikumiseks ühenduse piires tagatakse selline järelevalve ja kaitse juhtkonna kinnitatud äridokumentidega ning asjakohaste registrite pidamisega. 2. II lisas loetletud eksporditavatele jookidele võib vastavalt artikli 13 Ö lõikes 2 ettenähtud Õ korrale kehtestada jookide ehtsust tõendavate dokumentide süsteemi, et kõrvaldada pettused ja võltsingud. ê 1601/91 Kui lõikes 1 osutatud süsteemi ei kehtestata, rakendavad liikmesriigid oma dokumentide ehtsuse tõestamise süsteeme tingimusel, et need vastavad ühenduse eeskirjadele. ê 1601/91 (kohandatud) 3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed aromatiseeritud jooke käsitlevate ühenduse sätete ühtseks kohaldamiseks, eelkõige liikmesriikide pädevate asutuste omavaheliste suhete ja kontrolli alal. 4. Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet. Sellise teabe edastamise ja levitamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 13 Ö lõikes 2 ettenähtud Õ korras. ê 1601/91 Artikkel 10 Käesolevas määruses määratletud importjooke, millel on geograafiline märgistus, võib nende ühenduses turustamiseks lugeda vastastikuste kokkulepete põhjal artikli 9 lõike 1 teises lõigus nimetatud järelevalve ja kaitse alla kuuluvaks. ê 1601/91 (kohandatud) Esimest lõiku rakendatakse läbirääkimistel saavutatud kokkulepete alusel, mis sõlmitakse kolmandate riikidega asutamislepingu artiklis Ö 133 Õ sätestatud korras. Rakenduseeskirjad ja esimeses lõigus nimetatud toodete loend võetakse vastu artikli Ö 13 lõikes 3 ettenähtud Õ korras. ê 3378/94 art 1 lg 2 (kohandatud) Artikkel 11 1. Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud meetmed selleks, et võimaldada asjaosalistel intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu Ö [19] Õ artiklites 23 ja 24 Ö kehtestatud Õ tingimustel takistada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele viitavate geograafiliste märgistuste kasutamist ühenduse territooriumil nende toodete puhul, mis kõnealuse geograafilise märgistusega viidatud kohast ei pärine, kaasa arvatud ka neil juhtudel, kui on viidatud toote tegelikule päritolule või kui geograafiline märgistus on esitatud tõlgitud kujul või kui sellega kaasnevad mõisted „sarnane”, „tüüpi”, „laadi”, „imitatsioon” vms. ê 3378/94 art 1 lg 2 Käesolevas artiklis kasutatakse mõistet „geograafiline märgistus” kõikide tähistuste puhul, mis seostavad toote päritolu mõne Maailmakaubanduse Organisatsiooni kolmanda liikmesriigi territooriumiga või mõne selle piir- või paikkonnaga, juhul kui selle toote kvaliteeti, mainet või muid eriomadusi võib kindlalt seostada nimetatud geograafilise päritoluga. ê 3378/94 art 1 lg 2 (kohandatud) 2. Lõiget 1 kohaldatakse sõltumata artiklist 10 ja ühenduse õigusaktide muudest sätetest, millega kehtestatakse selle määrusega hõlmatud toodete kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad. 3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajadusel vastu artikli Ö 13 lõikes 3 ettenähtud Õ korras. ê 1601/91 (kohandatud) ð uus Artikkel 12 Ekspordiks mõeldud aromatiseeritud joogid peavad vastama käesoleva määruse sätetele, välja arvatud ð komisjoni ï artiklis 14 ettenähtud korras otsustatud erandid. ð Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ï ê 1882/2003 art 2 ja lisa II p 6 (kohandatud) Artikkel 13 1. Ö Komisjoni abistab Õ käesolevas määruses osutatud jookide rakenduskomitee, edaspidi „komitee”. 2. Komitee võtab vastu oma töökorra. 2. Kui viidatakse käesolevale Ö lõikele Õ, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid. ê 1882/2003 art 2 ja lisa II p 6 Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud ajavahemik on üks kuu. ê 1882/2003 art 3 ja lisa III p 23 (kohandatud) 3. Kui viidatakse käesolevale Ö lõikele Õ, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid. ê 1882/2003 art 3 ja III lisa p 23 Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. ò uus 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. ê 1601/91 (kohandatud) Ö 5. Õ Komitee võib omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral käsitleda kõiki eesistujalt talle suunatud küsimusi. Ö Artikkel 14 Õ Ö Enne 17. detsembrit 1991 toodetud ja märgistatud aromatiseeritud jookide müük on lubatud kuni varude lõppemiseni. Õ ê Artikkel 15 Määrus (EMÜ) nr 1601/91 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga. ê 1601/91 (kohandatud) Artikkel 16 Käesolev määrus jõustub Ö kahekümnendal Õ päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas. ê 1601/91 Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, [...] Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja [...] [...] ê 1601/91 I LISA Artikli 3 punktis d nimetatud etüülalkoholi omadused 1. Organoleptilised omadused: | Peale toorainest tuleneva maitse muud maitset ei esine | 2. Minimaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: | 96,0 % mahust | 3. Jääkainete maksimumtase | üldine happesus 100 % alkoholi hektoliitri kohta äädikhappe grammides: | 1,5 | estrite sisaldus 100 % alkoholi hektoliitri kohta etüülatsetaadi grammides: | 1,3 | aldehüüdide sisaldus 100 % alkoholi hektoliitri kohta atseetaldehüüdi grammides: | 0,5 | kõrgemate alkoholide sisaldus 100 % alkoholi hektoliitri kohta isobutüülalkoholi grammides: | 0,5 | metanoolisisaldus grammides 100 % alkoholi hektoliitri kohta: | 50 | kuivekstrakti sisaldus grammides 100 % alkoholi hektoliitri kohta: | 1,5 | lämmastikku sisaldavate lenduvate aluste sisaldus 100 % alkoholi hektoliitri kohta lämmastikku grammides: | 0,1 | furfuroolisisaldus: | Ei esine | ______________ II LISA Veinitoodete baasil valmistatud aromatiseeritud jookide geograafilised tähistused, millele on viidatud artikli 6 lõikes 2 Nürnberger Glühwein ê 2061/96 art 1 p 7 Thüringer Glühwein ê 1601/91 Vermouth de Chambéry Vermouth di Torino ______________ é III LISA Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91 (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1) | Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3279/92 (EÜT L 327, 13.11.1992, lk 1) | 1994. aasta ühinemisakt lisa I punkt V.B.VII.8 (EÜT L 241, 29.8.1994, lk 125) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 3378/94 (EÜT L 366, 31.12.1994, lk 1) | ainult artikkel 1 lõige 2 | Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2061/96 (EÜT L 277, 30.10.1996, lk 1) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) | ainult lisa II punkt 6 ja lisa III punkt 23 | 2005. aasta ühinemisakt lisa III punkt 2.2 (ELT L 157, 21.6.2005, lk 234) | ______________ LISA IV Vastavustabel Määrus (EMÜ) nr 1601/91 | Käesolev määrus | Artikkel 1 | Artikkel 1 | Artikkel 2 lõige 1 sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 1 sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 1 punkt a sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 1 punkt a sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 1 punkt a esimene taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt a alapunkt i | Artikkel 2 lõige 1 punkt a teine taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt a alapunkt ii | Artikkel 2 lõige 1 punkt a kolmas taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt a alapunkt iii | Artikkel 2 lõige 1 punkt a neljas taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt a alapunkt iv | Artikkel 2 lõige 1 punkt a viies taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt a alapunkt v | Artikkel 2 lõige 1 punkt a lõpuosa | Artikkel 2 lõige 1 punkt a lõpuosa | Artikkel 2 lõige 1 punkt b sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 1 punkt b sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 1 punkt b esimene taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt b alapunkt i | Artikkel 2 lõige 1 punkt b teine taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt b alapunkt ii | Artikkel 2 lõige 1 punkt b kolmas taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt b alapunkt iii | Artikkel 2 lõige 1 punkt b neljas taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt b alapunkt iv | Artikkel 2 lõige 1 punkt b viies taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt b alapunkt v | Artikkel 2 lõige 1 punkt b lõpuosa | Artikkel 2 lõige 1 punkt b lõpuosa | Artikkel 2 lõige 1 punkt c sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 1 punkt c sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 1 punkt c esimene taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt c alapunkt i | Artikkel 2 lõige 1 punkt c teine taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt c alapunkt ii | Artikkel 2 lõige 1 punkt c kolmas taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt c alapunkt iii | Artikkel 2 lõige 1 punkt c neljas taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt c alapunkt iv | Artikkel 2 lõige 1 punkt c viies taane | Artikkel 2 lõige 1 punkt c alapunkt v | Artikkel 2 lõige 1 punkt c lõpuosa | Artikkel 2 lõige 1 punkt c lõpuosa | Artikkel 2 lõige 2 | Artikkel 2 lõige 2 | Artikkel 2 lõige 3 sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 3 punkt a sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt a sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 3 punkt a esimene taane | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt a alapunkt i | Artikkel 2 lõige 3 punkt a teine taane | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt a alapunkt ii | Artikkel 2 lõige 3 punkt a kolmas taane | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt a alapunkt iii | Artikkel 2 lõige 3 punkt a neljas taane | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt a alapunkt iv | Artikkel 2 lõige 3 punkt a lõpuosa | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt a lõpuosa | Artikkel 2 lõige 3 punktid b kuni f | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punktid b kuni f | Artikkel 2 lõige 3 punkt f a | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt g | Artikkel 2 lõige 3 punkt g | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt h | Artikkel 2 lõige 3 punkt h | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt i | Artikkel 2 lõige 3 punkt i | Artikkel 2 lõige 3 esimene lõik punkt j | Artikkel 2 lõige 3 punkt j | Artikkel 2 lõige 3 teine ja kolmas lõik | Artikkel 2 lõige 4 sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 4 esimene lõik sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 4 punkt a sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 4 esimene lõik punkt a sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 4 punkt a esimene taane | Artikkel 2 lõige 4 esimene lõik punkt a alapunkt i | Artikkel 2 lõige 4 punkt a teine taane | Artikkel 2 lõige 4 esimene lõik punkt a alapunkt ii | Artikkel 2 lõige 4 punkt b sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 4 esimene lõik punkt b sissejuhatavad sõnad | Artikkel 2 lõige 4 punkt b esimene taane | Artikkel 2 lõige 4 esimene lõik punkt b alapunkt i | Artikkel 2 lõige 4 punkt b teine taane | Artikkel 2 lõige 4 esimene lõik punkt b alapunkt ii | Artikkel 2 lõige 4 punkt b kolmas taane | Artikkel 2 lõige 4 esimene lõik punkt b alapunkt iii | Artikkel 2 lõige 4 punkt c | Artikkel 2 lõige 4 teine ja kolmas lõik | Artikkel 2 lõiked 5, 6 ja 7 | Artikkel 2 lõiked 5, 6 ja 7 | Artiklid 3, 4 ja 5 | Artiklid 3, 4 ja 5 | Artikkel 6 lõige 1 | Artikkel 6 lõige 1 | Artikkel 6 lõige 2 punkt a | Artikkel 6 lõige 2 esimene lõik | Artikkel 6 lõige 2 punkt b | Artikkel 6 lõige 2 teine lõik | Artikkel 6 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 6 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 7 | Artikkel 7 | Artikkel 8 lõiked 1 kuni 4 | Artikkel 8 lõiked 1 kuni 4 | Artikkel 8 lõige 4a | Artikkel 8 lõige 5 | Artikkel 8 lõige 5 | Artikkel 8 lõige 6 | Artikkel 8 lõige 6 | Artikkel 8 lõige 7 | Artikkel 8 lõige 7 | Artikkel 8 lõige 8 | Artikkel 8 lõige 8 | Artikkel 8 lõige 9 | Artikkel 8 lõige 9 | Artikkel 8 lõige 10 | Artikkel 9 | Artikkel 9 | Artikkel 10 | Artikkel 10 | Artikkel 10a | Artikkel 11 | Artikkel 11 | Artikkel 12 | Artikkel 12 lõige 1 | Artikkel 13 lõige 1 | Artikkel 12 lõige 2 | _ | Artikkel 13 | Artikkel 13 lõige 2 | Artikkel 14 | Artikkel 13 lõige 3 | _ | Artikkel 13 lõige 4 | Artikkel 15 | Artikkel 13 lõige 5 | Artikkel 16 | _ | _ | Artikkel 15 | Artikkel 17 esimene lõik | Artikkel 16 | Artikkel 17 teine lõik esimene lause | _ | Artikkel 17 teine lõik teine lause | Artikkel 14 | Lisa I | Lisa I | Lisa II | Lisa II | _ | Lisa III | _ | Lisa IV | ___________________ [1] KOM(87) 868 PV. [2] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest KOM(2001) 645 lõplik. [3] Vt käesoleva ettepaneku III lisa. [4] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). [5] ELT C 255, 21.10.2006, lk 1. [6] ELT C [...], [...], lk [...]. [7] ELT C [...], [...], lk [...]. [8] ELT C [...], [...], lk [...]. [9] EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga. [10] Vt lisa III. [11] Ö EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/142/EÜ (ELT L 368, 23.12.2006, lk 110) Õ. [12] Ö EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) Õ. [13] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1. Ö Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003. Õ [14] EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61. Ö Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003. Õ [15] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). [16] EÜT L 179, 14.7.1999. lk 1. [17] EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. [18] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. [19] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 219.