Ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 648/2004 eesmärgiga kohandada see määrusega (EÜ) nr … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta {SEK(2007)1337} {SEK(2007)1338} /* KOM/2007/0613 lõplik - COD 2007/0213 */

Brüssel 17.10.2007

KOM(2007) 613 lõplik

2007/0213 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 648/2004 eesmärgiga kohandada see määrusega (EÜ) nr … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta

(komisjoni esitatud)

{SEK(2007)1337}

{SEK(2007)1338}

SISUKORD

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 648/2004 eesmärgiga kohandada see määrusega (EÜ) nr … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta (...)1

SELETUSKIRI (...)3

Ettepaneku taust (...)3

Põhjused ja eesmärgid (...)3

Seos muude tegevuspõhimõtetega (...)3

Avalike arutelude ja mõju hindamise tulemused (...)4

Avalik arutelu sidusrühmadega (...)4

Veebiarutelu (...)4

Tõstatatud küsimused ja nende lahendamine (...)4

Mõju hindamine (...)4

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine (...)4

Ettepaneku õiguslik külg (...)5

Õiguslik alus (...)5

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus (...)5

Subsidiaarsus (...)5

Proportsionaalsus (...)5

Õigusakti valik (...)5

Ettepaneku sissejuhatus (...)6

1. Põhjused ja eesmärgid (...)6

2. Üksikasjalikud sätted (...)6

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS 10

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust

Põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek kuulub kokku komisjoni ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta [1]. Viimatinimetatud ettepanek tugineb olemasolevatele kemikaaliõigusaktidele ja sellega kehtestatakse uus ohtlike ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise süsteem, millega Euroopa Liidus rakendatakse ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus (ECOSOC) kokkulepitud rahvusvahelisi kriteeriume ohtlike ainete ja segude klassifitseerimiseks ja märgistamiseks, mida nimetatakse ühtseks ülemaailmseks kemikaalide klassifitseerimis- ja märgistamissüsteemiks (Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals – GHS).

Ainete ja valmististe klassifitseerimine praegu kehtivate direktiivide 67/548/EMÜ and 1999/45/EÜ alusel toob kaasa muud kohustused ELi järgmiste tasandite õigusaktides.

Komisjoni talitused on hinnanud GHSi kriteeriumide rakendamise võimalikku mõju järgmiste tasandite õigusaktidele. Nende analüüsi tulemuste kohaselt on mõju minimaalne või minimeeritav asjakohaste muudatuste tegemisega teatavates järgmiste tasandite õigusaktides. Käesoleva kavandatava määruse eesmärk on muuta üht järgmise tasandi õigusakti, et võtta arvesse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ettepaneku mõju. See esitatakse koos ettepanekuga võtta vastu otsus, mille eesmärk on teha muudatused vastavalt mõjule, mida klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlev ettepanek avaldab kuuele olemasolevale direktiivile.

Seos muude tegevuspõhimõtetega

Analüüsides GHSi kriteeriumide rakendamise võimalikku mõju järgmise tasandi õigusaktidele, jõuti järeldusele, et mõju on minimaalne või minimeeritav asjakohaste muudatuste tegemisega teatavates järgmiste tasandite õigusaktides. Käesolevas määruse eelnõus esitatakse ettepanek teha sellised muudatused määruses (EÜ) nr 648/2004.

Ettepanek, mis käsitleb määrust taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, on praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutamisel. Kui see ettepanek vastu võetakse, tuleb käesolev ettepanek ELi järgmise tasandi õigusakte muutva määruse kohta läbi vaadata, et hõlmata ka taimekaitsevahendite määrust; vajaduse korral võib esitada eraldi muudatusettepaneku.

Kui ettepanekut ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse vastuvõtmiseks arutati sidusrühmadega, kusjuures käsitleti ka võimalikke mõjusid järgmiste tasandite õigusaktidele, märkisid mõned osalejad, et ELi klassifitseerimiskriteeriumidele viitavaid riiklikke õigusakte ei ole analüüsitud. Niivõrd, kui käesolevas ettepanekus käsitletakse olemasolevat määrust, ei nõuta selles ülevõtmist liikmesriigi tasandil.

Avalike arutelude ja mõju hindamise tulemused

Avalik arutelu sidusrühmadega

Veebiarutelu

Komisjon korraldas 2006. aasta 21. augustist 21. oktoobrini ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ettepaneku teemal avaliku veebiarutelu sidusrühmadega. Kõik vastused avaldati veebis. Laekus ligikaudu 370 vastust. 82 % vastustest laekus ettevõtjatelt – äriühingutelt või nende liitudelt; äriühingutelt saabunud 254 vastusest tuli 45 % alla 250 töötajaga ettevõtetelt. Vastuseid laekus kümnelt valitsusväliselt organisatsioonilt. Vastas üks ametiühing.

Märkusi laekus ka 18 liikmesriigi valitsus- ja/või ametiasutuselt. Neid saatsid ka ELi väliste riikide (Island, Norra, Šveits, Rumeenia) ametiasutused. Rahvusvahelistelt organisatsioonidelt märkusi ei laekunud. 97 % vastustest toetab GHSi rakendamist Euroopa Liidus. Liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad andsid komisjoni talituste ettepanekute eelnõudele üldiselt hea hinnangu.

Tõstatatud küsimused ja nende lahendamine

Reguleerimisala: Enamik vastajatest (59 %) ei toetanud kaitsetaseme laiendamist ega vähendamist, võrreldes ELi kehtiva süsteemiga, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada vastavus transpordiõigusaktide või GHSiga. 5 % vastajaist, sealhulgas enamik valitsusvälistest organisatsioonidest, arvamust ei avaldanud. 36 % pooldas teistsugust lähenemisviisi. Neist üks rühm (Taani, Rootsi, Norra ja Islandi valitsusasutused) soovis kehtiva süsteemi reguleerimisala laiendada; teine rühm (liidud ja äriühingud) tegi ettepaneku hõlmata kõiki GHSi kategooriaid, kuid jätta välja need ELi süsteemi osad, mis veel GHSi ei kuulu.

Mõju hindamine

Ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ettepaneku ja sellega seoses järgmise tasandi õigusaktide muutmise üldise mõju hindamisel kasutas komisjon RPA ja London Economics'i konsultantide koostatud aruandeid ning veebiarutelul laekunud vastuseid. Lähtudes äriühingute vastustest kulude kohta, püüti täpsemalt määratleda oluliste kuluartiklite suurus. Üldine analüüs näitab, et rakenduskulud tuleb kontrolli all hoida, et GHSi kasutamisest lähitulevikus netokasu saada.

Käesolevas ettepanekus esitatud meetmetega nähakse ette klassifitseerimiseeskirjade viidete ja mõistete kohandamine kavandatava määrusega ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. Määruses (EÜ) 648/2004 ei esitata mingeid täiendavaid kohustusi ainete ja segude klassifitseerimise suhtes. Seepärast ei ole vaja täiendavat analüüsi lisaks sellele, mis on tehtud eespool nimetatud üldise mõju hindamise käigus.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

GHSi on välja töötanud rahvusvahelised organisatsioonid mitmesuguste sidusrühmade osavõtul. Euroopa Liidus on viimastel aastatel toimunud ka pidevad tehnilised arutelud liikmesriikide ja muude sidusrühmadega. Pärast valge raamatu „Tuleviku kemikaalipoliitika strateegia” avaldamist konsulteeris komisjon paljude ekspertidega. Käesoleva ettepaneku koostamisel on arvesse võetud komisjoni poolt REACH-määruse ettevalmistamiseks kokku kutsutud klassifikatsiooni ja märgistuse tehnilise töörühma tulemusi [2]. On tehtud edasised uuringud [3] ja 18. novembril 2005. aastal toimus sidusrühmadega mitteametlik arutelu GHSi rakendamise üle Euroopa Liidus.

Ettepaneku õiguslik külg

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 95. Nimetatud õiguslik alus on käesoleva kavandatud määruse jaoks sobiv, sest sellega kohandatakse olemasolevat määrust, mis põhineb samuti asutamislepingu artiklil 95, et viia see vastavusse kavandatava määrusega ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Subsidiaarsus

Detergentide valdkonda käsitlevas olemasolevas määruses on juba esitatud olulised õigussätted. Kavandatud määrusega muudetakse olemasolevat määrust nii, et kohandada see klassifitseerimiseeskirjadega, mis on sätestatud kavandatavas määruses ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. Need muudatused peavad olema kõikides liikmesriikides täpselt ühesugused, mistõttu neid on vaja reguleerida ühenduse tasandil.

Proportsionaalsus

Ainete ja segude ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumid ning ohtlike ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise eeskirjad on esitatud kavandatavas määruses ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. Asjaomastele ettevõtjatele õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleks määrust (EÜ) 648/2004 muuta, et see kajastaks uut olukorda. See on väga oluline, sest määrused on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja ettevõtjatel ei tohiks tekkida segadust neid puudutavate kohustuste suhtes.

Selle tagamiseks on käesolev määruse ettepanek proportsionaalne.

Õigusakti valik

Määruse valik on õigustatud, sest sellega muudetakse olemasolevat määrust.

Ettepaneku sissejuhatus

Käesoleva kavandatava määrusega muudetakse olemasolevat määrust nii, et see oleks kooskõlas ettepanekuga, mis käsitleb määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kehtetuks tunnistamise ja asendamise kohta.

1. Põhjused ja eesmärgid

Käesoleva määruse eesmärk on võtta arvesse uue ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse kasutuselevõttu ning uute mõistete kasutamist määruses, kus viidatakse ainete või segude klassifitseerimisele. Vastavalt ettepanekule ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise kohta võetakse mõiste „valmistis” asemel kasutusele mõiste „segu”.

2. Üksikasjalikud sätted

Artiklis 1 esitatakse muudatused, mis on vaja teha määruses (EÜ) nr 648/2004 ja mis vastavad selle analüüsi tulemustele, mis käsitles ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ettepaneku võimalikku mõju ELi järgmiste tasandite õigusaktidele; need muudatused on kooskõlas eelmises punktis kirjeldatud eesmärkidega. Arvestades, et määruses (EÜ) nr 648/2004 esinevad üldviited direktiividele 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ, mis tunnistatakse kehtetuks määrusega ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta, on vaja seda ajakohastada, et viidataks kõnealusele määrusele.

Muudatuste järgustatud jõustumistähtajad on seotud eespool nimetatud määruse ettepaneku etapiviisilise jõustumisega.

2007/0213 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [5],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [6]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta [7] nähakse ette ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise ühtlustamine ühenduses. Nimetatud määrusega asendatakse nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, [8] samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta [9].

(2) Määrus (EÜ) nr … tugineb direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohaldamisest saadud kogemustele ja hõlmab ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriume, mis on ette nähtud ÜRO raames rahvusvahelisel tasandil vastu võetud ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimis- ja märgistamissüsteemiga (Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals – GHS).

(3) Direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ teatavad klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevad sätted on võetud aluseks ka muude ühenduse õigusaktide kohaldamisel; selline õigusakt on näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta [10] .

(4) Direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ asendamise ja GHSi kriteeriumide kasutuselevõtu võimaliku mõju analüüs on viinud järelduseni, et määruses (EÜ) nr 648/2004 tuleks muuta viited nimetatud direktiividele ja kõnealuse õigusakti reguleerimisala säilitada.

(5) Üleminek direktiivides 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ esitatud klassifitseerimiskriteeriumidelt viiakse lõpule 1. juunil 2015. Detergentide tootjad on tootjad, importijad või järgmise etapi kasutajad määruse (EÜ) nr … tähenduses ja neile tuleb käesoleva määrusega anda võimalus uutele kriteeriumidele üle minna määruses (EÜ) nr .... sätestatud ajakava kohaselt.

(6) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 648/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 648/2004 muutmine

Määrust (EÜ) nr 648/2004 muudetakse järgmiselt:

(1) sõna „valmistis” või „valmistised” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 1907/2006 [11] (30. detsembri 2006 redaktsioonis) artikli 3 lõike 2 tähenduses asendatakse kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

(2) artikli 9 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr …* artikli 45 kohaldamist, peavad käesoleva määrusega hõlmatud aineid ja/või segusid turule laskvad tootjad omama esitamiseks liikmesriikide pädevatele asutustele: ”

_________________________________________________________________ * ELT L …”;

(3) artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Lõiked 2–6 ei piira määrusega (EÜ) nr …ette nähtud klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamissätete kohaldamist”.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 2 ja 3 kohaldatakse alates 1. juunist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

Poliitikavaldkond (-valdkonnad): 02 – ETTEVÕTLUS Meede (meetmed): 04 – SISETURU VEELGI TÕHUSAMAKS MUUTMINE |

Meetme nimetus: ETTEPANEK ÜHTSE ÜLEMAAILMSE KEMIKAALIDE KLASSIFITSEERIMIS- JA MÄRGISTUSSÜSTEEMI KOHTA |

1. 1. osa: Eelarveread

1.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B...A read)), sh järgmised rubriigid:

Ei kohaldata.

1.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Ei kohaldata.

Käesoleva dokumendi punktis 3.1 selgitatud põhjustel käesolev seadusandlik ettepanek ühenduse eelarvesse otseseid lisakulusid ei tekita.

Kulud, mis on seotud käesoleva õigusaktiga ette nähtud tehnikakomiteede tööga, kannab Euroopa Kemikaaliamet (eelarverida 02 03 03), mis moodustatakse vastavalt komisjoni ettepanekule KOM (2003) 644.

Need kulud ei erine siiski kehtivate ainete ja valmististe klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevate õigusaktide haldamisega seotud kuludest. Käesolev määrus asendab kahte õigusakti [12] ega tekita ühenduse eelarvesse lisakulutusi.

1.3. Eelarve tunnusjooned (vajaduse korral lisada ridu)

Ei kohaldata |

2. 2. osa: Ülevaade vahenditest

2.1. Rahalised vahendid

2.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Kulukohustuste assigneeringud | 6.1 | a | Ei kohaldata |

Maksete assigneeringud | | b | |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 6.2.4 | c | Ei kohaldata |

Kulukohustuste assigneeringud | | a+c | Ei kohaldata |

Maksete assigneeringud | | b+c | |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud | | |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 6.2.5 | d | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 2.106 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 6.2.6 | e | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) kokku | | a+c+d+e | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 2.106 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) kokku | | b+c+d+e | -- | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab kaasrahastamist liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolt, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

| f | | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | Ei kohaldata |

2.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine (s.t kasutatakse paindlikkusinstrumenti või vaadatakse finantsperspektiiv läbi).

2.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Eelarverida | Tulud | | | [aasta n] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5] [13] |

(Kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga, täpsustage palun kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu.)

2.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 6.2.1.

Aastane vajadus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj |

Personal kokku | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse juhtivatele peadirektoraatidele (ettevõtluse peadirektoraadi ja keskkonna peadirektoraadi ühisvastutus) tehtud eraldise piires iga-aastase eraldamisprotseduuri raames.

3. 3. osa: Tunnusjooned ja eesmärgid

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

3.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Nagu allpool punktis 3.2 on selgitatud, asendab käesolev ettepanek seni kehtivad õigusaktid enam-vähem sama reguleerimisala piires.

Praegu kehtivate ohtlike ainete klassifitseerimise õigusaktide eest vastutab keskkonna peadirektoraat; seda ülesannet täidab erikokkuleppel keskkonna peadirektoraadiga peamiselt Euroopa Kemikaalide Büroo Ispras; ohtlike valmististe alal seni kehtiva õiguse haldamine on aga ettevõtluse peadirektoraadi ülesanne. Euroopa Kemikaalide Büroo on korraldanud ja juhtinud ettevalmistava töö eest vastutavate tehniliste komiteede tööd, kuid komisjoni ülesanne on olnud ettepanekud tehnilistelt komiteedelt vastu võtta ning asjakohane komiteemenetlus läbi viia. Seda tööd on teinud nii keskkonna kui ettevõtluse peadirektoraadis selleks määratud töötajad.

Uue ettepaneku kohaselt annab Euroopa Kemikaalide Büroo oma tehniliste komiteedega seotud ülesanded üle uuele Helsingis tööd alustavale Euroopa Kemikaaliametile. Kemikaaliameti komiteede koostatavad arvamused edastatakse komisjonile, kes viib läbi nendega seotud komiteemenetluse.

Prognooside kohaselt uued õigusaktid komisjoni personalivajadust ei muuda. Seega ei tekita käesolev seadusandlik ettepanek (võrreldes seniste õigusaktidega) täiendavaid kulusid ressursside osas.

3.2. Ühenduse meetme lisandväärtus ja ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Praegu kehtib maailma erinevate jurisdiktsioonide alluvuses (nt Euroopa Liit, USA, Kanada, Jaapan, Hiina, Korea, Austraalia) palju erinevaid kemikaalide (ainete ning valmististe ehk GHSi mõistet kasutades segude) klassifitseerimise ja märgistamise süsteeme. Seetõttu on ka klassifitseerimise ja märgistamise süsteemid erinevad ning sellest tulenevalt on erinev ka eri riikidest pärinevate sama liiki ainete ja segude tervishoiu- ja ohutusteave.

1992. aastal Rio de Jaineros peetud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil (UNCED) määrati ühe tegevussuunana kindlaks klassifitseerimise ja märgistamise süsteemide ühtlustamine.

Sellest tulenevalt on nüüd koostöös mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega välja töötatud uus süsteem. Arendustöös on ulatuslikult oalenud ELi liikmesriigid, komisjon ja sidusrühmad.

2002. aasta detsembris jõudis ÜRO ohtlike kaupade veo ning ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimis- ja märgistussüsteemi eksperdikomitee (CETDG/GHS) Genfis uue süsteemi osas (ühtne ülemaailmne kemikaalide klassifitseerimis- ja märgistussüsteem – GHS) kokkuleppele. 2003. aasta juulis kiitis GHSi ametlikult heaks ÜRO ECOSOC [14] ning seejärel oli võimalik seda rakendama hakata.

Kuigi sõlmitud kokkulepe ei olnud oma olemuselt siduv, on uus süsteem GHS nüüd de facto rahvusvaheline standard. Lisaks sellele, et komisjon osales GHSi koostamises ÜRO tasandil, on ta ka mitmel korral teatanud oma kavatsusest rakendada GHSi ühenduse õiguses. 2003. aasta 29. oktoobril märkis komisjon direktiivi 67/548/EÜ muutmisakti (mis võeti vastu samaaegselt REACH-määruse ettepanekuga) seletuskirjas järgmist:

„komisjon kavatseb teha ettepaneku lülitada rahvusvaheliselt kokkulepitud GHS ühenduse õigusesse nii kiiresti kui võimalik,”

täpsustades sealjuures, et:

„komisjon teeb vajalikud ettepanekud, mis võimaldaksid nimetatud dokumendi vastu võtta samaaegselt REACH-määruse vastuvõtmisega”.

Käesolev ettepanek asendab kaht kehtivat Euroopa direktiivi, [15] mida on muudetud rohkem kui 10 korral ja tehnika arenguga kohandatud 30 korral. Kuna kõnesolev valdkond oli Euroopa tasandil õigusaktidega juba reguleeritud ning tegemist on rahvusvahelise standardi kasutuselevõtuga suurema ühtlustatuse saavutamise eesmärgil, on ühenduse osalemine õigustatud.

3.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ning nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Ettepaneku eesmärk ei ole mitte üksnes toetada rahvusvahelise turu ühtlustamist, vaid parandada ka inimeste tervise ja keskkonna kaitset, edendades samal ajal säästvat arengut ja lihtsustades rahvusvahelist kaubandust.

Selles kontekstis tuleb märkida, et praegune olukord, kus sama aine kohta kehtivad erinevad ohukirjeldused, ei toeta inimeste tervise kaitset ega lihtsusta rahvusvahelist kaubandust, sest tööstus peab kasutama ühe ja sama aine puhul erinevaid märgistusi, olenevalt piirkonnast, kuhu ainet soovitakse eksportida.

Ettepaneku oodatavaid tulemusi vt käesoleva ettepaneku mõju hindamise lõpparuandest, kus on ulatuslikult kasutatud RPA ja London Economics’i üksikasjalikke uuringuid ning sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel antud vastuseid. Konkreetsemalt on äriühingutelt kulude kohta saadud vastused viinud olulisemate kuluartiklite edasiste kvantifitseerimispüüeteni. Üldanalüüsist ilmneb, et selleks, et GHS hakkaks lähemas tulevikus puhaskasu andma, tuleb rakenduskulusid piirata. See nõuab sobiva pikkusega üleminekuperioodi, nimelt ainete puhul 3 aastat, arvestades klassifitseerimis- ja märgistusloendi tähtaega, ning segude puhul umbes 4,5 aastat, et vältida kulusid ja riske, mis võivad tekkida liiga lühikesest või liiga pikast perioodist tulenevatest töötõrgetest.

Täiendavaid uuringuid, mis käsitlevad baasolukorra stsenaariumi koostamist või näitajate väljatöötamist, millega mõõta kavandatud õigusaktide mõju, ei ole peetud proportsionaalseks ja seetõttu ei ole neid läbi viidud. Põhjused, miks uuringuid ei ole proportsionaalseks peetud, on järgmised:

– Käesolev seadusandlik ettepanek on seotud rahvusvahelise lepingu täitmisega. Isegi eelhindamise negatiivsed tulemused ei sunni komisjoni nimetatud seadusandlikust ettepanekust loobuma, kuna muud poliitilised valikuvõimalused puuduvad.

– Järelhindamise negatiivsed tulemused ei sunni komisjoni loobuma endale võetud kohustusest rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud klassifitseerimis- ja märgistussüsteemi.

3.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon (koostöös Euroopa Kemikaaliametiga, vt allpool)

ٱ kaudselt, haldamine on delegeeritud:

ٱ täitevasutustele

X ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185 (Euroopa Kemikaaliamet, mis moodustatakse komisjoni ettepanekuga KOM (2003) 644)

ٱ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

ٱ Haldamine detsentraliseeritult või koostöös:

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

ٱ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

4. 4. osa: Järelevalve ja hindamine

4.1. Järelevalvekord

Komisjoni talitused viivad käesoleva määrusega seotud järelevalve- ja hindamistoimingud vastavusse samalaadse tegevusega ÜRO tasandil ja REACH-määruse raames.

UNITAR ja OECD kontrollivad, mil määral on GHSi kasutuselevõtt ühtlustanud kogu maailmas kasutatavaid klassifitseerimis- ja märgistamissüsteeme, et teha kõigepealt kindlaks, kas ühtlustamisest saadakse loodetud kasu, ja kavandada järgmisi asjakohaseid toiminguid, millega klassifitseerimis- ja märgistamisnõudeid veelgi ühtsemaks muuta. Komisjoni talitused osalevad selles järelevalvetegevuses oma eksperdikogemustega, mis põhinevad REACHi klassifitseerimis- ja märgistusloendis registreeritud GHS-klassifikatsioonidel.

4.2. Hindamine

4.2.1. Eelhindamine

Liikmesriikidelt iga viie aasta järel (vastavalt määruse artiklile 46) saadud aruannete põhjal hindab komisjon, kas määrust on kohaldatud nõuetekohaselt ning kas kohaldamisel esineb kitsaskohti.

Selline esmane hindamine (mis toimub iga viie aasta järel) keskendub ainete klassifitseerimisel GHSile üleminekule ja seejärel edaspidisele segude klassifitseerimise üleminekule ning teavitab REACH-määruse läbivaatamisest, mis peab toimuma pärast jõustumist iga seitsme aasta järel.

Teise hindamise puhul (s.o kümne aasta möödumisel) on võimalik hinnata kogu üleminekuperioodi. Mõlema hindamise puhul võib kemikaalide valimit vaadelda nende „vana” ja „uue” klassifikatsiooni kaudu, et teha kindlaks, kas on esinenud olulist muudatust reguleerimisalas, ning hinnata klassifitseerimise ja märgistamise kvaliteeti (kvaliteedi muutust).

4.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata.

4.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Ei ole kohaldatav punktis 4.2.1 selgitatud põhjustel.

5. 5. osa: Pettusevastased meetmed

Kuna käesolev ettepanek ei näe ette ega too kaasa rahaliste vahendite haldamist, ei ole käesolev punkt kohaldatav.

6. 6. osa: Andmed vahendite kohta

6.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Meede 1 | | | Ei kohaldata |

- 1. väljund | | | |

- 2. väljund | | | |

Meede 2 | | | |

- 1. väljund | | | |

1. eesmärk kokku | | | |

TEGEVUSEESMÄRK nr 2 1 ……… | | | |

Meede 1 | | | |

- 1. väljund | | | |

2. eesmärk kokku | | | |

TEGEVUSEESMÄRK nr n 1 | | | |

n. eesmärk kokku | | | |

KULUD KOKKU | | | |

6.2. Halduskulud

6.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

Ametnikud või ajutine personal [17] (XX 01 01) | A*/AD | 3* | 3* | 3* | 3* | 3* | 3* |

| B*, C*/AST | Ei kohaldata |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav [18] personal | |

Art. XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal [19] | |

KOKKU | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

* Praegu on üks töötaja keskkonna peadirektoraadis ja kaks töötajat ettevõtluse peadirektoraadis.

6.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Uue õigusakti kohaselt edastatakse Euroopa Kemikaaliameti komiteede arvamused klassifitseerimise ja märgistamise kohta komisjonile. Komisjoni ülesanne on viia läbi nendega seotud komiteemenetlus.

Ühtlasi jätkab komisjon osalemist GHSi arendustöös ÜRO tasandil.

6.2.3. Ametikohtade jaotus (kohustuslik)

Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

Ametikohad, mida tuleb taotleda järgmise poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

X Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

Ametikohad, mis on aastal n vajalikud, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

6.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | | | | | | | |

Täitevasutused [20] | Ei kohaldata |

Muu tehniline ja haldusabi | |

- talitusesisene | |

- väline | |

6.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne)(täpsustada eelarverida) | -- | -- | -- | -- | -- | -- |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 | 0.351 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personalVajaduse korral tuleb viidata punktile 6.2.1.Eeldatakse, et keskmine kulu AD kategooria ametniku või ajutise töötaja kohta aastas on 100 000 eurot. |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personalVajaduse korral tuleb viidata punktile 6.2.1. |

6.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskuludmiljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | Ei kohaldata |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | |

XX 01 02 11 03 – Komiteed* | |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid | |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | | | | | | | |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA | | | | | | | |

* Käesoleva seadusandliku ettepaneku jaoks vajalikud tehnilised komiteed on uue Euroopa Kemikaaliameti tasandil moodustatud komiteed. Nende ülesannete hulka kuulub lisaks muule ka klassifitseerimise ja märgistamisega soetud töö. Kõik nimetatud komiteede kulud tasutakse Euroopa Kemikaaliameti eelarvest.

* Uute õigusaktide haldamiseks vajalik komitoloogiakomitee on tõenäoliselt sama komitee, mis on ette nähtud REACHi õigusaktide jaoks. Seetõttu ei teki komitee tegevuse tõttu lisakulusid.

* Personali- ja haldusressursivajadused kaetakse haldavatele peadirektoraatidele (ettevõtluse ja keskkonna peadirektoraatide jagatud vastutus) jaotatud vahenditest iga-aastase jaotusprotseduuri raames.

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

[1] KOM(2007) 355 lõplik.

[2] ECBI/03/02: klassifikatsiooni ja märgistusega tegelev valge raamatu töörühm: ülesannetega 1 ja 2 tegeleva tehnilise töörühma esitatud soovituste kokkuvõte.

[3] Lõpparuanne: ”Technical Assistance to the Commission on the implementation of the GHS“. Ökopol Institute for Environmental Strategies, juuli 2004. Lõpparuanne: Technical support for the preparation of Annexes for the draft legislation implementing the Globally Harmonised System for Classification and Labelling of Chemicals (GHS). Milieu Environmental Law & Policy, jaanuar 2006.

[4] ELT C

[5] ELT C

[6] ELT C

[7] ELT L

[8] ELT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/121/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 850).

[9] EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

[10] ELT L 104, 8.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 907/2006 (ELT L 168, 21.6.2006, lk 5).

[11] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[12] Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud [EÜT 196, 16.8.1967, lk 1], ja nõukogu direktiiv 1999/45/EMÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud [EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1].

[13] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[14] ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu

[15] Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud [EÜT 196, 16.8.1967, lk 1] ja nõukogu direktiiv 1999/45/EMÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud [EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1].

[16] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[17] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[18] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[19] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[20] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

--------------------------------------------------

52007PC0613