[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 7.6.2007 KOM(2007) 303 lõplik 2007/0113 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajaliste puhkusetoodete, edasimüügi ja vahetuse teatavate aspektidega (komisjoni esitatud) {SEK(2007) 743}{SEK(2007) 744} SELETUSKIRI ETTEPANEKU TAUST | 110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ettepanek on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1994. aasta direktiivi 94/47/EÜ (ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostulepingute teatavaid aspekte) läbivaatamise tulemusena. Alates direktiivi 94/47/EÜ vastuvõtmisest on turul toimunud uusi arenguid, millest olulisim on uute toodete pakkumine, mida turustatakse samamoodi kui osaajalise kasutamise õigusi ja mis on ka majanduslikult suures osas sarnased, kui arvestada seda, et alguses tehakse suur ettemakse, millele järgnevad hiljem puhkusemajutuse tegeliku kasutamisega seotud maksed (kas siis eraldi või koos reisiteenusega). Need tooted jäävad direktiivi 94/47/EÜ kohaldamisalast välja. Direktiivi sätetest kõrvalehoidmine nende toodete puhul on põhjustanud teravaid probleeme tarbijatele ja ausatele ettevõtjatele, nagu võib järeldada Euroopa tarbijakeskusele, tarbijaorganisatsioonidele ja teistele ametiasutustele laekunud kaebuste arvu põhjal. Andmed näitavad, et osaajalise kasutamise õigusega seotud kaebused vähenevad. See näitab, et mitmed probleemid, mis tarbijatel olid enne direktiivi vastuvõtmist, on nüüd lahendatud. Vaatamata sellele esitatavad tarbijad ikka veel palju kaebusi, millest enamus on seotud uute toodete (nt puhkuseklubide) ja edasimüügilepingutega. | 120 | Üldine taust 13. aprillil 2000 võttis nõukogu vastu järeldused direktiivi 94/47/EÜ rakendamise kohta. Komisjoni abistamiseks direktiivi muudatusettepaneku tegemisel oli järeldustes välja toodud mitmeid elemente, mida võiks direktiivi läbivaatamisel arvesse võtta. 4. juuli 2002. aasta resolutsioonis soovitas Euroopa Parlament komisjonil võtta meetmed osaajalise kasutamise toodete tarbijate probleemide lahendamiseks, tagades samas kõrgetasemelise tarbijakaitse. Järeldusi ja resolutsiooni on ettepanekus arvesse võetud. Komisjon nägi oma teatises „Tarbijapoliitika strateegia 2002–2006“ ette direktiivi 94/47/EÜ läbivaatamise. Ettepanek on osa komisjoni käimasolevast kavast ühenduse õigustiku ajakohastamiseks ja lihtsustamiseks ning komisjoni töö- ja õigusloomekavast (KOM (2006)629 (lõplik)) viitega 2006/SANCO/038. | 130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1994. aasta direktiiv 94/47/EÜ ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostulepingute teatavaid aspekte. Käesolev ettepanek täiendab olemasolevaid ELi õigusakte, eelkõige ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ), mida kohaldatakse alates 12. detsembrist 2007. Ebaausate kaubandustavade direktiivi abil loodetakse ohjeldada agressiivsete või eksitavate kaubandustavadega seotud probleeme. Siiski ei sätestata ebaausate kaubandustavade direktiivis lepingust taganemise õigust või ettemaksete keelustamist, mis on direktiiviga 94/47/EÜ ette nähtud kaitse põhielemendid. Selliseid lepingulisi õigusi saab tarbijatele anda ainult direktiivi 94/47/EÜ kohaldamisala laiendamisega. | 140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Komisjon algatas kaheksat direktiivi hõlmava (kaasa arvatud direktiiv 94/47/EÜ) tarbijakaitset käsitleva ühenduse õigustiku põhjaliku läbivaatamise. Roheline raamat võeti vastu 8. veebruaril 2007. Rohelises raamatus nähakse ette mitu võimalust tarbijakaitset käsitleva ühenduse õigustiku reformimiseks. Need võimalused hõlmavad ühendatud lähenemisviisi, mis põhineb ühelt poolt horisontaalsetel meetmetel, mille abil süstemaatiliselt ajakohastatakse ühenduse õigustiku ühiseid aspekte (nt mõisted), ning teiselt poolt direktiivide teatavate valdkonnapõhiste aspektide vertikaalsel läbivaatamisel. Osaajalise kasutamise puhul tähendab vertikaalne läbivaatamine eelkõige direktiivi 94/47/EÜ mõistete ja kohaldamisala muutmist, et võtta arvesse ka uusi puhkusetooteid ning muuta selgemaks ja ajakohastada tarbijate teavitamisele ning lepingute sisule ja keelele esitatavaid nõudeid. Arvestades tarbijate probleemide pakilisust, eelkõige seoses edasimüügi ja uute toodetega, on direktiivi 94/47/EÜ läbivaatamine prioriteet ning käesoleva ettepaneku teema. | KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE | Konsulteerimine huvitatud isikutega | 211 | Konsulteerimismeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Peamiste huvirühmadega konsulteeriti ajavahemikus 2004–2006 peetud kohtumiste ning kolme kirjaliku konsultatsiooni käigus 2006.aastal. 2006. aasta veebruaris esitati liikmesriikidele ja huvirühmadele küsimustik korralduslike ja andmetega seotud küsimuste kohta. Konsulteerimist vajavaid küsimusi arutati ka ühenduse õigustiku läbivaatamiseks kokku kutsutud liikmesriikide ekspertide alalise töögrupi kohtumisel 2006. aasta märtsis. Komisjon avaldas konsultatiivdokumendi oma veebilehel 1. juunil 2006 ning kutsus huvitatud isikuid üles avaldama arvamust 15. augustiks 2006. Komisjon sai üle 100 vastuse kõikidelt asjaomastelt isikutelt, sealhulgas 14 liikmesriigilt, ühelt EMP ja EFTA riigilt, tootmisharu ja tarbijate sidusrühmadelt, täitevasutustelt ja juristidelt. Vastused on kättesaadavad veebisaidil: http://ec.europa.eu/consumers/cons_int/safe_shop/price_ind/index_en.htm 19. juulil 2006 korraldas komisjon liikmesriike ja suurt hulka huvirühmi kaasava seminari. Juulis 2006 avaldati SANCO veebisaidil teine küsimustik, seekord võimaliku vertikaalse läbivaatamise mõju ja halduskoormust käsitlevate andmete kohta. Kogu konsultatsiooni vältel järgiti komisjoni miinimumstandardid sidusrühmadega konsulteerimiseks. | 212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvestamine Konsultatsioon kinnitas, et tarbijatel esineb suuri probleeme seoses pikaajaliste puhkusetoodete ja edasimüügi vahendamisega ning vähemal määral ka vahetuse ja osaajalise kasutamisega. Arvamused probleemide ulatuse ja nende lahendamise viiside kohta on aga väga erinevad. Enamik liikmesriike, tarbijaid ja teisi huvirühmi on läbivaatamise poolt. Seevastu on enamik kõnealuse majandusharu organiseerunud esindajatest Euroopas osaajalise kasutamise direktiivi 94/47/EÜ läbivaatamise vastu, väites, et nimetatud direktiiv ei ole õige vahend uute toodete reguleerimiseks ning et neid probleeme aitavad lahendada õigusaktide parem jõustamine, isereguleerimine ja tarbija teavitamine. Komisjon on seisukohal, et üldiselt kinnitas konsulteerimine probleemide lahendamise vajadust ning et direktiivi kohaldamisala laiendamine on asjakohane. Enamik huvirühmi oli teavitamisnõuete ajakohastamise poolt müügiteates ja lepingutes ning selliste sätete sisseviimise poolt, mis tagaksid, et tarbija tähelepanu juhitakse taganemisõigusele. Ettepanekus on sellised sätted olemas. Direktiivi artikliga 6 on taganemisperioodil ettemaksed keelatud. Liikmesriigid on kõnealuse sätte üle võtnud, kuid selle sätte rikkumisest tulenevad tagajärjed on riigiti erinevad ning mõnes liikmesriigis on lubatud teataval määral teha ettemakseid kolmandatele isikutele. Direktiivi sätte erinev tõlgendamine on põhjustanud lahknevusi riiklikes õigusaktides seoses taganemisõiguse tähtaja pikendamisega. Mõnes liikmesriigis kohaldatakse keeldu ainult tavapärase taganemistähtaja puhul. Osaajalise kasutamise valdkonna ettevõtjad toetavad keelu kaotamist, väites, et see takistab äritegevust, vähendab rahvusvaheliselt tuntud hotellikettide soovi osaajalise kasutamise õigusse investeerida ning õhutab looma ja müüma selliseid tooteid, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse. Valdkonna ettevõtjad usuvad, et ettemaksu tegemine seob tarbijat kindlamalt lepinguga, st tarbija ei tagane lepingust nii kergekäeliselt. Mida vähem tarbijaid lepingust taganeb, seda paremini saavad ettevõtjad osaajalise kasutamisega seotud äritegevust korraldada. Majandusharu esindajad pakkusid tarbijate raha kaitseks keelu alternatiivina kolmandal osapoolel põhinevaid mehhanisme, nagu tingdeponeerimiskontod, usalduskontod, kolmanda osapoole tagatised, akreditiivid jne. Muud sidusrühmad väitsid, et ettemaksete keelu leevendamine piiraks tegelikkuses taganemisõigust. Sissemakse tagasisaamine võib osutuda keeruliseks sellega seotud haldusmenetluse tõttu või seetõttu, et tarbija ei ole tuttav liikmesriigis kehtivate kolmandal osapoolel põhinevate mehhanismidega või lihtsalt seetõttu, et lepingu allakirjutamise hetkel on tarbija talle võõras keskkonnas. Ettemakse tagasisaamine on pea võimatu, kui tegemist on petturitest kauplejatega. Samad huvirühmad väitsid ka, et väga raske on kindlaks teha, kas kolmas osapool on osaajalise kasutamise ettevõttest tõepoolest sõltumatu ning tagada, et kõikjal ELis on kasutusele võetud ühesugused kolmandat osapoolt käsitlevad meetmed (nt võivad mõned liikmesriigid kasutada süsteemi, kus maksed tehakse notari kaudu, teistes toimub see läbi finantsinstitutsioonide jne). Tarbijaorganisatsioonid on pidevalt olnud seisukohal, et igasuguste ettemaksete keelamine on tõhus viis anda tarbijale võimalus taganemisõiguse kasutamiseks. Nende arvates takistaks ettemaksete tegemine tarbija jaoks lepingust taganemist. Tarbija võib otsustada mitte taganeda – mitte seepärast, et ta on tehingus kindel, vaid raha tagasisaamiseks vajalike dokumentide ja menetluste hulga pärast. Ettemaksete keeld on selge reegel, mis on tarbijale kergesti mõistetav, samas selliste alternatiivide puhul, mis lubavad ettemaksete tegemist kolmandale osapoolele, on tarbijal raske otsustada, kas kolmas osapool on usaldusväärne ja müüjast sõltumatu. Seepärast säilitatakse kõikide ettemaksete tegemise keeld taganemistähtaja jooksul. Keelu säilitamine põhineb kaalukatel tõenditel, mille kohaselt vajavad tarbijad lisaaega, et mõelda, kas nad soovivad alla kirjutada lepingule, mille sõlmimist nad enamikel juhtudel ei olnud kavandanud. Kõnealuste toodete iseloom ning see, et neid müüakse tihti agressiivse müügitehnika toel, õigustavad kõnealuses situatsioonis asjakohast tarbijakaitse taset. Uues ettepanekus selgitatakse keeldu tagamaks, et kõik tasud ettevõtjale ja kolmandale osapoolele on keelatud ning et keeld ei kehti ainult tavapärase taganemistähtaja jooksul, vaid ka juhul, kui tähtaega on pikendatud seetõttu, et lepingus ei ole esitatud kogu nõutavat teavet. Tarbijate huvirühmad toetasid kriminaalvastutuse sisseviimist. Liikmesriigid ja majandusharu olid üldiselt selle vastu, väites, et sobilik karistamise kord ja viis peaks jääma liikmesriikide otsustada. Määrusega 2006/2004/EÜ loodud tarbijakaitse järelevalve koostöövõrgustik alustas tööd 31. detsembril 2006. Komisjon loodab, et nimetatud määrus tugevdab piiriülest tegevust rikkumiste puhul tarbijakaitse valdkonnas.Enne kui ELi tasandil sätestatakse nõue, et liikmesriigid peavad sisse viima kriminaalvastutuse, tuleks kõnealuse uue vahendi tõhusust hinnata. | 213 | Ajavahemikus 01.06.2006–15.08.2005 toimus Internetis avalik arutelu. Komisjon sai 100 vastust. Vastused on kättesaadavad veebisaidil: http://ec.europa.eu/consumers/cons_int/safe_shop/timeshare/index_en.htm | Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine | 229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada, sest küsimustike ja avalike konsultatsioonide kaudu saadi liikmesriikidelt, huvirühmadelt ja Euroopa tarbijakeskustelt põhjalikud andmed. Saadud teavet analüüsiti ning vajadusel taotleti lisateavet. | 230 | Mõju hindamine Mõju hindamises võrreldi aruteluprotsessi tulemusi konkreetsete küsimuste kohta kolme kõige tõenäolisema meetmega. Analüüsist selgub, et praeguse olukorra säilitamisel (1. võimalus) oleksid negatiivsed tagajärjed enamikule huvirühmadest ning vaid vähesed huvirühmad saaksid kasu direktiivi 94/47/EÜ praeguse kuju säilitamisest. Sama kehtib ka mitteseadusandliku võimaluse kohta (3. võimalus). Direktiivi 94/47/EÜ vertikaalse läbivaatamise võimaluse (2. võimalus) mõju hindamise analüüs näitas, et see variant parandaks enamike huvirühmade seisukorda turul. Kõnealuse võimaluse eelis seisneb selles, et see laiendab osaajalise kasutamise toodete tarbijate kaitset teiste pikaajaliste puhkusetoodete tarbijatele, edasimüügivahendusele ja vahetusele; annab rohkem mänguruumi ettevõtjatele ja tagab õigusliku läbipaistvuse tänu ajakohastatud ja paindlikele tootemääratlustele ja lepingust taganemise ühtlustatud tähtajale – 14 päeva – kogu ELi piires. 2. võimalust peetakse seega täheldatud probleemide kõige sobivamaks lahenduseks. | ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG | 305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Direktiivi läbivaatamise peaeesmärk tagada tarbijate kaitse seoses edasimüügi ja turule tulnud uute toodetega (nt puhkuseklubid). Ettepanekuga asendatakse direktiiv 94/47/EÜ osaajalist kasutamist, pikaajalisi puhkusetooteid ning samuti vahetust ja edasimüüki hõlmava tänapäevase, lihtsustatud ja ühtse raamistikuga. | 310 | Õiguslik alus Asutamislepingu artikkel 95. | 320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse, sest ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. | Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel. | 321 | Ettepaneku eesmärk on parandada tarbijakaitset ning aidata tarbijatel ja ettevõtjatel saada maksimaalset kasu siseturust majandusvaldkonnas, kus lepingud on tihti piiriülesed. Nimetatud eesmärki ei suuda liikmesriigid üksi saavutada. Erinevused riiklikes õigusaktides takistavad siseturu tõrgeteta toimimist, moonutavad konkurentsi ja loovad õiguslikku ebakindlust. | Ühenduse tasandi meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmis(t)el põhjus(t)el. | 324 | Ühenduse õigusakt kehtib kõikides liikmesriikides, see hõlmab aspekte, mis pole kaetud riiklikes õigusaktides ja see tagab kõrgetasemelise kaitse tarbijale piiriüleste lepingute puhul. | 325 | Suurem osa tarbijakaebusi käsitlevad piiriüleseid probleeme. | 327 | Ettepanekuga reguleeritakse küsimust, mida on juba ühenduse tasandil reguleeritud. Sellega asendatakse direktiiv 94/47/EÜ. Kuna tehingud on tihti piiriülesed, on vaja ka piiriüleseid eeskirju, mis tähendab, et õigusakt peaks kehtima kogu ühenduses. Riiklikes õigusaktides tuleks reguleerida riigisiseseid aspekte, millel on juba kindel koht liikmesriikide õigusaktides ja traditsioonides. Nii ei nähta ettepanekus ette osaajalise kasutamise õiguste ühtset õiguslikku iseloomu, vaid vastupidi, liikmesriikide seisukohti võetakse täielikult arvesse, nagu näiteks kinnisvara haldamise ja hoolduse puhul. Ettepanekus käsitletakse ainult neid aspekte, mida tuleks reguleerida ühenduse tasandil. | Seepärast on kõnealune ettepanek subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. | Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. | 331 | Sarnaselt direktiivile 94/47/EÜ ei käsitleta ka ettepanekus kõiki osaajalise kasutamisega seotud aspekte, vaid ainult kõige probleemsemaid küsimusi, mis vajavad ühenduse sekkumist. Ülejäänud aspekte käsitletakse riiklikes õigusaktides. Näiteks kehtivad üldine riiklik lepinguõigus ning riiklikud lubade andmise ja litsentseerimise eeskirjad. Sellepärast on direktiiv sobiv vahend ning seega on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. | 332 | Õigusakti valik | 341 | Kavandatud õigusakt(id): direktiiv. | 342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el: Ettepanekus käsitletud probleeme saab lahendada vaid ühenduse tasandil. Komisjon on seisukohal, et riigisiseseid aspekte, millel on juba kindel koht liikmesriikide õigusaktides ja traditsioonides, tuleks käsitleda riiklikes õigusaktides. Järelikult on sobiv vahend direktiiv. Määrus oleks liiga jäik ega jätaks liikmesriikidele vajalikku vabadust probleemi nõuetekohaseks lahendamiseks ega käesolevas direktiivis käsitletud lepingutega seotud õiguste õigusliku iseloomu määramiseks. Otsus ei hõlmaks kõiki liikmesriike ning soovitusel ei ole selle probleemi tõhusaks lahendamiseks vajalikku õiguslikku siduvust. | MÕJU EELARVELE | 409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. | LISATEAVE | 510 | Lihtsustamine | 511 | Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide lihtsustamine. | 512 | Ettepanek aitab kaasa lihtsustamisele, sest selle sõnastus on selgem ja läbipaistvam; selles selgitatakse mõisteid ja direktiivi kohaldamisala, mis annab huvirühmadele õiguskindluse; ajakohastatakse ja lihtsustatakse teavitamisnõudeid, et tagada tõhusus ja vähendada halduskulusid ja see sisaldab läbivaatamisklauslit, mis takistab direktiivi aegumist ja tagab selle ajakohasuse ka tulevikus. Ettepanek on osa komisjoni käimasolevast kavast ühenduse õigustiku ajakohastamiseks ja lihtsustamiseks ning komisjoni töö- ja õigusloomekavast viitega 2006/SANCO/038. | 515 | 520 | Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmise korral tunnistatakse kehtetuks praegu kehtiv õigusakt. | Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel | 531 | Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit. | 550 | Vastavustabel Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli. | 560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada EMPle. | 570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus Artikkel 1 „Kohaldamisala“ Ettepanekuga asendatakse direktiiv 94/47/EÜ osaajalist kasutamist, pikaajalisi puhkusetooteid ning samuti vahetust ja edasimüügi vahendamist hõlmava tänapäevase, lihtsustatud ja ühtse raamistikuga. Direktiivi sätted kehtivad kõikide artiklis 2 nimetatud toodete suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti. Nimekiri nendest punktidest, mis peavad sisalduma müügiteates ja lepingus, on koostatud nii, et see sobiks erinevate toodete puhul. Horisontaalseid küsimusi käsitletakse õigustiku üldise läbivaatamise käigus. Sellepärast sisaldab artikli 1 lõige 2 nende küsimuste jaoks erandit täieliku ühtlustamise põhimõttest. Lisaks sellele selgitatakse sättes, et direktiiv ei piira lepingu lõpetamise õigust sätestavate riiklike õigusaktide kohaldamist. See tähendab näiteks, et riiklikud sätted, milles lubatakse lepingu ennetähtaegset lõpetamist või lepingu lõpetamist juhul, kui tarbijat on eksitatud, võivad jõusse jääda. Artikkel 2 „Mõisted“ Artikli 2 lõike 1 punktis a määratletakse mõiste „osaajalise kasutamise õigus“. Lisaks direktiiviga 94/47/EÜ kaetud toodetele hõlmab ettepanek tooteid, mis on osaajalise kasutamise õigusega sarnased, kuid mille puhul praeguse mõiste üks või mitu tingimust ei ole täidetud (rohkem kui kolmeks aastaks sõlmitud leping, mis on seotud „kinnisvaraga“). Kuna mõiste ei ole enam seotud ainult kinnisvaraga, hõlmatakse ka kanalilaevadel, haagiselamutes või kruiisilaevadel majutamise lepingud. Hõlmatud ei ole lepingud, milles ei käsitleta majutamist, nagu haagiselamukohtade, lõbusõidulaevade ankrupaikade jne rentimine. Ei hõlmata ka näiteks kindlate istekohtade korraldust spordiüritustel, sest mõiste „majutus” eeldab ööbimist. Mõiste hõlmab rohkem kui üheks aastaks sõlmitud lepinguid, kaasa arvatud 35 kuu pikkuseid puhkuse proovipakette. Hõlmatud ei ole ettemakstud hotellitoad kaheks ööbimiskorraks aastas, sest lepingu kestvus on lühem kui aasta. Hõlmatud ei ole ka mitmeaastased hotellitoa broneeringud, eeldusel, et tegemist ei ole lepingu, vaid broneeringuga, mis ei ole tarbijale siduv. Kuna majutusleping peab olema sõlmitud rohkem kui üheks kasutuskorraks, ei võeta arvesse tavalisi üürilepinguid, isegi kui nende kestus on pikem kui aasta. Mõiste kohaselt eeldatakse, et õigus on saadud tasu eest, tegemist võib olla sularahamakse, kaardimakse või osaajalise kasutamise õiguse vahetusega. Puudub nõue selle kohta, et kogu tasu tuleb maksta lepingu algusetapil, et leping oleks mõistega hõlmatud. Mõiste hõlmab ka lepinguid, mille puhul tarbija maksab õiguse saamiseks esialgse summa ning seejärel lisasumma majutuse iga kasutuskorra eest. Mõiste „pikaajaline puhkusetoode“ artikli 2 lõike 1 punktis b hõlmab tooteid nagu puhkuseklubid. Toode seisneb selles, et tarbijale antakse „õiguse saada hinnaalandust või muid soodustusi majutuskoha kasutamisel kas siis eraldi või koos reisi- või muude teenustega“. Hõlmatud on ainult lepingud, milles nimetatud õigus saadakse tasu eest. Tavalist püsikliendisüsteemi, mille alusel antakse allahindlusi järgmiste ööbimiste puhul hotelliketi hotellides, ei ole arvesse võetud. Hõlmatud ei ole ka ühekordsed või lühema ajavahemiku jooksul tehtavad allahindlused: näiteks kui hotellikett müüb suviseid sooduspakette, mille puhul tarbija maksab 100 eurot kaardi eest, mis annab talle suvehooajal õiguse saada 10 % allahindlust hotelliketi hotellides. Lepinguid, mille eesmärk ei ole allahindluste või soodustuste andmine, ei ole hõlmatud. See tähendab, et näiteks krediitkaart ei ole pikaajaline puhkusetoode, isegi kui kaardi väljastanud ettevõte pakub soodustusi hotellides ning tarbija peab kaardi saamiseks maksma teatud summa ning lisaks veel aastamaksu, sest allahindluste pakkumine ei ole lepingu põhieesmärk. „Edasimüük“ on määratletud artikli 2 lõike 1 punktis c, tähistamaks osaajalise kasutamise/pikaajalist puhkusetoodet müüa või osta sooviva tarbija ja edasimüügiagendi vahel sõlmitud vahenduslepinguid. Kahe tarbija vahelisi müügilepinguid ei käsitleta, sest ettepanekus reguleeritakse ainult ettevõtja ja tarbija vahelisi tehinguid. Kui aga ettevõtja ei toimi vahendajana, vaid ostab osaajalise kasutamise õiguse ja müüb selle seejärel tarbijale edasi, siis on tegemist punktile a vastava osaajalise kasutamise õiguse müügilepinguga, mida mõiste hõlmab, sest kohaldamisala ei piirdu ainult omandi esmakordse müügiga. Mõiste „vahetus“ artikli 2 lõike i punktis d katab vahetussüsteemi liikmelisuse lepinguid. See ei viita üksikutele vahetustehingutele lepingu raames. Leping peaks ka siis selle mõiste sisse jääma, kui on ette nähtud tasuta tutvustusperiood või kui tasu esimese perioodi eest maksab kolmas isik, näiteks ettevõtja, kes müüb osaajalise kasutamise õigust, millega vahetus seotud on. Mõisted „ettevõtja“ ja „tarbija“ artikli 2 lõike 1 punktides e ja f asendavad direktiivist esitatud mõisteid „müüja“ ja „ostja“. „Ostja“ ei ole sobiv mõiste oma osaajalise kasutamise õigust müüva (edasimüügi puhul) tarbija tähistamiseks. Mõisted vastavad ebaausate kaubandustavade direktiivi mõistetele. Mõiste „lisaleping“ artikli 2 lõike 1 punktis g tähendab lepingut, mis on sõlmitud mõne teise lepingu raames – näiteks on vahetusleping sõlmitud osaajalise kasutamise lepingu raames. Artikkel 3 „Lepingueelne teavitamine ja reklaam“ ja artikkel 4 „Leping“ vastavad suures osas direktiivi 94/47/EÜ vastavatele artiklitele. Artikliga 3 tagatakse, et tarbija saab teavet, mis võimaldab teha teadlikku valikut. Ettevõtja on kohustatud – nagu ka kehtiva direktiivi puhul – andma teavet, kui tarbija on tootest huvitatud ning küsib selle kohta teavet. Sealjuures sisaldab artikkel 4 sätet, millega tagatakse tarbija tähelepanu juhtimine taganemisõigusele ning samuti on lihtsustatud keelenõudeid. Välja on jäetud liikmesriikidele direktiiviga 94/47/EÜ ettenähtud võimalus nõuda lepingu koostamist veel ühes lisakeeles. Artikkel 5 „Taganemisõigus“ vastab suures osas direktiivi 94/47/EÜ sätetele, kuid taganemistähtaega on pikendatud 14 päevani ning see on ELi piires ühtne. Selgemaks on muudetud ka artikli 5 lõike 2 sätet taganemistähtaja pikendamise kohta artiklis 4 sätestatud nõuete täitmata jätmise korral; taganemistähtaeg algab alles pärast lisateabe kirjalikku esitamist. Artikkel 6 „Ettemakse“ Artikli 6 lõikes 1 esitatud ettepanek tagatismakse keelu kohta taganemistähtaja jooksul on suures osas samasugune kui direktiivi 94/47/EÜ vastavas artiklis. Siiski püütakse siin keeldu täpsemalt selgitada. Keeld ei hõlma ainult makseid, vaid kõiki tarbija makstavaid tasusid nii ettevõtjale kui ka mis tahes muudele kolmandatele isikutele. Keeld kehtib taganemistähtaja lõpuni. Kui taganemistähtaega on pikendatud teavitamisnõude täitmatajätmise tõttu, pikeneb ka keeld. Nimetatud asjaolu on ettepanekus ka selgitatud. Artikli 6 lõikes 2 keelatakse ettemaksed edasimüügi puhul. Nimetatud keeld kehtib taganemisperioodist kauem, nimelt kuni müügi tegeliku toimumiseni või edasimüügilepingu muul viisil lõpetamiseni. Artikkel 7 „Lisalepingute lõpetamine“ Artikli 7 lõikes 1 nähakse ette kõikide lisalepingute lõpetamine, kui tarbija taganeb põhilepingust. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on lisaleping leping, mis on sõlmitud mõne teise lepingu raames – näiteks on vahetusleping sõlmitud osaajalise kasutamise lepingu raames. Artikli 7 lõiget 2, kohaldatakse teatavate põhilepinguga seotud laenukokkulepete suhtes . Artiklil 5 põhinev taganemisõigus vahetuslepingute suhtes kehtib ka siis, kui põhilepingu taganemistähtaeg läbi on. Artikli 7 lõikes 2 korratakse direktiivi 94/47/EÜ sätet, milles nähakse ette põhilepinguga seotud laenulepingute lõpetamine, kui tarbija taganeb põhilepingust. Artikli 7 lõikes 3 liikmesriikidele esitatud nõue kehtestada laenulepingute lõpetamise eeskirjad kordab direktiivi 94/47/EÜ sätet, kuid on laiendatud ka lisalepingutele. Artikkel 8 vastab suure osas direktiivi 94/47/EÜ vastavale sättele. Artiklites 9–11 on sätestatud sanktsioonid, jõustamine, tarbija teavitamine ja õiguskaitse sarnaselt hiljutistele tarbijakaitsedirektiividele. Euroopa tarbijakeskused aitavad edastada piiriüleseid kaebusi asjaomastele alternatiivsetele vaidluste lahendamise organitele, kui sellised organid on olemas. Artikli 10 üks eesmärke on julgustada selliste organite moodustamist. Artiklid 12–16 sisaldavad tehnilisi muudatusi või standardsätteid ja -sõnastusi, mis ei vaja täiendavaid selgitusi. | 1. 2007/0113 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajaliste puhkusetoodete, edasimüügi ja vahetuse teatavate aspektidega (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1] võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[3] ning arvestades järgmist: 2. Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1994. aasta direktiivi 94/47/EÜ (ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostulepingute teatavaid aspekte)[4] vastuvõtmisest on nimetatud majandusvaldkond muutunud ning turule on tulnud osaajalise kasutamisega sarnased uued puhkusetooted. Need uued puhkusetooted ja osaajalise kasutamise õigusega seotud teatavad tehingud, nagu edasimüük ja vahetus, ei ole direktiiviga 94/47/EÜ kaetud. Lisaks sellele näitab direktiivi 94/47/EÜ rakendamise kogemus, et mõned direktiivis käsitletud punktid vajavad ajakohastamist või selgitamist. 3. Olemasolevad lüngad eeskirjades moonutavalt tuntavalt konkurentsi ja põhjustavad tõsiseid probleeme tarbijatele ning takistavad seega siseturu tõrgeteta toimimist. Seepärast tuleks direktiiv 94/47/EÜ asendada uue ajakohastatud direktiiviga. 4. Suurema õiguskindluse loomiseks ning selleks, et tarbijad ja ettevõtjad saaksid siseturu võimalusi täielikult ära kasutada, tuleks liikmesriikide asjakohaseid õigusakte veelgi ühtlustada. Siiski peaks liikmesriikidele jääma võimalus kohaldada teatud aspektides ka edaspidi rangemaid eeskirju. 5. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata kinnis- ja vallasvara registreerimist, asutamistingimusi, lubade andmise ja litsentseerimise korda käsitlevate riiklike eeskirjade kohaldamist ega selliste õiguste õigusliku iseloomu määramist, mis on seotud käesolevas direktiivis käsitletud lepingutega. 6. Käesoleva direktiiviga hõlmatud erinevad tooted tuleks selgelt määratleda ning lepingueelset teavitamist ja lepingut käsitlevaid sätteid tuleks selgitada ning ajakohastada. 7. Tarbijal peaks olema õigus valida, millises keeles esitatakse lepingueelne teave ja koostatakse leping. 8. Võimaldamaks tarbijal täielikult aru saada oma lepingulistest õigustest ja kohustustest, tuleks talle jätta teatud aeg, mille jooksul ta võib lepingust taganeda ilma, et ta peaks oma otsust põhjendama. Praegu on see tähtaeg erinevates liikmesriikides erinev ning kogemus näitab, et direktiivis 94/47/EÜ ettenähtud ajavahemik on liiga lühike. Sellepärast tuleks tähtaega pikendada ning ühtlustada. 9. Tarbija paremaks kaitsmiseks tuleks selgemini sõnastada ettemaksete tegemise keeld ettevõtjale või kolmandale isikule enne lepingust taganemise tähtaega. Edasimüügi korral ei tohiks ettemakse tegemist lubada enne kui müük on tegelikult toimunud või edasimüügileping lõpetatud. 10. Kui tarbija taganeb lepingust juhul, kus hind on täielikult või osaliselt kaetud laenuga, mille talle on andnud ettevõtja või kolmas isik ettevõtja või kolmanda isikuga seotud lepingu alusel, tuleb laenuleping lõpetada ilma lepingutrahvita. Sama peaks kehtima lisalepingute puhul, nagu vahetussüsteemide liikmelisuse lepingud. 11. Tarbija ei tohiks ilma jääda käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitsest. See peaks kehtima ka juhtudel, kui lepingu puhul kohaldatakse muu kui mõne liikmesriigi õigust. 12. Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi rikkumise korral rakendama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone. 13. Tuleb tagada, et isikutel või organisatsioonidel, kellel on riiklike õigusaktide kohaselt küsimuse vastu õigustatud huvi, oleksid õiguskaitsevahendid, et algatada menetlus käesoleva direktiivi rikkumise korral. 14. Liikmesriikides tuleb välja töötada sobiv ja tõhus apellatsioonimenetlus tarbijate ja ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamiseks. Liikmesriigid peaksid selleks rohkem kaasama vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud avalik- või eraõiguslikke asutusi. 15. Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijaid teavitatakse tõhusalt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riiklikest õigusaktidest ja julgustama ettevõtjaid teavitama selles valdkonnas kehtivatest toimimistavadest. 16. Kuna liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesoleva direktiivi meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik siseturutõkete kõrvaldamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamiseks. 17. Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Kohaldamisala 1. Direktiivi kohaldatakse tarbijate kaitsmiseks seoses osaajalise kasutamise õiguse ja pikaajaliste puhkusetoodete turustamise ja müügi teatavate aspektidega. Direktiivi kohaldatakse ka osaajalise kasutamise õiguse ja pikaajaliste puhkusetoodete edasimüügi ning kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse vahetamise suhtes. Direktiivi kohaldatakse ettevõtjate ja tarbijate vaheliste tehingute suhtes. Käesolev direktiiv ei piira üldist riiklikku lepinguõigust käsitlevate riiklike õigusaktide kohaldamist, millega antakse tarbijale õigus leping lõpetada. 2. Kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks võivad liikmesriigid jätkata käesoleva direktiiviga ühtlustatud valdkonnas rangemate riiklike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad: a) lepingust taganemise õiguse algusaega; b) taganemisõiguse kasutamise korda; c) taganemisõiguse kasutamise õiguslikke tagajärgi; Artikkel 2 Mõisted 1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „osaajalise kasutamise õigus“ – leping, mille kestus on rohkem kui üks aasta ja millega tarbija saab tasu eest õiguse kasutada üht või mitut majutuskohta üks või enam kasutuskorda; b) „pikaajaline puhkusetoode“ – leping, mille kestus on rohkem kui üks aasta ja millega tarbija saab tasu eest eelkõige õiguse saada hinnaalandust või muid soodustusi majutuskoha kasutamisel kas eraldi või siis koos reisi- või muude teenustega; c) „edasimüük“ – leping, mille alusel ettevõtja aitab tarbijal tasu eest müüa või osta osaajalise kasutamise õigust või pikaajalist puhkusetoodet; d) „vahetus“ –leping, mille alusel tarbija ühineb tasu eest skeemiga, mis võimaldab tal vahetuse teel muuta osaajalise kasutamise asukohta ja/või aega. e) „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega, ning ka iga isik, kes tegutseb ettevõtja nimel või huvides; f) „tarbija“ - iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk pole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega; g) „lisaleping“ – iga leping, mis sõlmitakse mõne teise lepingu raames. 2. Lõike 1 punktides a ja b nimetatud lepingu pikkuse arvutamiseks võetakse arvesse iga lepingu automaatne pikenemine või muu pikendamine. Artikkel 3 Lepingueelne teavitamine ja reklaam 1. Liikmesriigid peavad tagama, et igas reklaamis viidataks lõikes 2 nimetatud kirjaliku teabe saamise võimalusele ja kohale. 2. Ettevõtja peab esitama tarbijale soovitud teabe kirjalikult ning see peab lisaks üldisele tootekirjeldusele sisaldama vajadusel vähemalt lühikest ja täpset teavet järgmiste punktide kohta: a) osaajalise kasutamise puhul I lisas ning juhul kui leping sõlmitakse ehitusjärgus majutuskoha kohta, II lisas esitatud teave; b) pikaajalise puhkusetoote puhul III lisas esitatud teave; c) edasimüügi puhul IV lisas esitatud teave; d) Vahetuse puhul V lisas esitatud teave. 3. Edasimüügi puhul kehtib ettevõtja kohustus esitada lõike 2 kohane teave tarbija suhtes, kes võib edasimüügilepinguga liituda. 4. Lõikes 2 nimetatud teave koostatakse tarbija valitud ühes ühenduse ametlikus keeles. Artikkel 4 Leping 1. Liikmesriigid tagavad, et leping on kirjalik ning koostatud ühes tarbija valitud ühenduse ametlikus keeles. 2. Artikli 3 lõikes 2 nimetatud kirjalik teave moodustab lepingu lahutamatu osa, mida võib muuta ainult juhul, kui pooled on otseselt nii kokku leppinud või kui muudatused tulenevad ettevõtjast sõltumatutest asjaoludest. Ettevõtjast sõltumatutest asjaoludest tingitud muudatustest teavitatakse tarbijat enne lepingu sõlmimist. Lepingus peavad kõik sellised muudatused olema selgesõnaliselt nimetatud. 3. Enne lepingule alla kirjutamist juhib ettevõtja selgesõnaliselt tarbija tähelepanu artiklis 5 osutatud taganemisõigusele ning taganemistähtaja pikkusele ning artiklis 6 osutatud ettemakse keelule taganemistähtaja jooksul. Vastavatele lepingutingimustele kirjutab tarbija eraldi alla. Artikkel 5 Taganemisõigus 1. Liikmesriigid tagavad, et pärast lepingu sõlmimist on tarbijal 14 päeva jooksul alates mõlema osapoole lepingule või siduvale eellepingule allakirjutamisest õigus lepingust taganeda otsust põhjendamata. Kui 14. päev on riigipüha, pikendatakse kõnealust ajavahemikku esimese järgneva tööpäevani, 2. Kui leping ei sisalda kogu I lisa punktides a–p ja II lisa punktides a–b osutatud teavet, kuid nimetatud teave esitatakse kirjalikult kolme kuu jooksul alates lepingule allakirjutamisest, algab taganemistähtaeg teabe tarbijale esitamise päevast. 3. Kui I lisa punktides a–p ja II lisa punktides a–b osutatud teavet ei ole kolme kuu jooksul alates lepingu allakirjutamisest kirjalikult esitatud, aegub taganemisõigus kolme kuu ja 14 päeva jooksul alates lepingule allakirjutamisest. 4. Kui tarbija tahab enne taganemisperioodi lõppu lepingust taganeda, teavitab ta sellest isikut, kelle nimi ja aadress on vastavalt I lisa punktile p lepingus selleks otstarbeks esitatud. Tähtajast on kinni peetud, kui kirjalik teade on saadetud enne tähtaja möödumist. 5. Kui tarbija taganeb lepingust, peab ta hüvitama ainult need kulud, mis on tekkinud vastavalt siseriiklikule õigusele lepingu sõlmimise ja lepingust taganemisega seotud õigustoimingutest, mis tuleb sooritada enne punktis 1 nimetatud tähtaja lõppu. Selliseid kulusid nimetatakse lepingus selgesõnaliselt. 6. Kui tarbija kasutab lõikes 3 sätestatud taganemisõigust, ei ole ta kohustatud hüvitist maksma. Artikkel 6 Ettemakse 1. Liikmesriigid tagavad, et tarbija mis tahes ettemaksed, tagatised, krediitkaardil raha broneerimine, laenu selgesõnaline kviteerin või muud tasud ettevõtjale või kolmandale isikule on enne artikli 5 lõigetes 1 ja 3 nimetatud taganemistähtaja lõppu keelatud. 2. Kõik tarbija maksed, ettemaksed, tagatised, krediitkaardil raha broneerimine, laenu kviteerin või muud tasud ettevõtjale või kolmandale isikule edasimüügi korraldamiseks, on enne müügi tegelikku toimumist või edasimüügilepingu lõpetamist keelatud. Artikkel 7 Lisalepingute lõpetamine 1. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija kasutab kinnisvara osaajalise kasutamise või pikaajalise puhkusetoote puhul lepingust taganemise õigust, lõpetatakse automaatselt ka kõik lisalepingud ilma mingite sanktsioonideta. 2. Kui hind on täielikult või osaliselt kaetud laenuga, mille on andnud tarbijale ettevõtja või kolmas isik kolmanda isiku ja ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel, lõpetatakse laenuleping ilma mingite sanktsioonideta, kui tarbija kasutab artiklis 5 nimetatud lepingust taganemise õigust ja taganeb põhilepingust. 3. Liikmesriigid sätestavad selliste lepingute lõpetamise üksikasjalikud eeskirjad. Artikkel 8 Direktiivi imperatiivsus 1. Liikmesriigid tagavad, et juhul kui lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, ei ole lepingutingimused, millega tarbija loobub talle käesoleva direktiivi alusel antud õigustest, siduvad. 2. Olenemata kohaldatavast õigusest ei tohi tarbija ilma jääda käesoleva direktiiviga antud kaitsest, kui kinnisvara asub liikmesriigi territooriumil või kui leping on sõlmitud liikmesriigis. Artikkel 9 Kohtu või haldusasutuse antav õigusabi 1. Liikmesriigid tagavad sobivad ja tõhusad vahendid, millega kindlustada käesoleva direktiivi täitmine tarbijate huvides. 2. Lõikes 1 nimetatud vahendite hulka kuuluvad sätted, mille kohaselt üks või mitu järgmistest riigisisese õigusega määratud asutustest või organisatsioonidest võib kooskõlas riigisisese õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud riiklike sätete kohaldamine: a) avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad; b) tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta; c) kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi meetmeid võtta. Artikkel 10 Tarbija teavitamine ja kohtuväline õiguskaitse 1. Liikmesriigid peaksid võtma sobivad meetmed, et teavitada tõhusalt tarbijaid käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riiklikest õigusaktidest ja innustama vajadusel ettevõtjaid teavitama tarbijaid oma toimimistavadest. 2. Liikmesriigid toetavad sobivate ja tõhusate kohtuvälise vaidluste lahendamise ning õiguskaitse menetluste väljatöötamist ja arendamist käesoleva direktiivi alusel tekkivate tarbijavaidluste lahendamiseks. Artikkel 11 Sanktsioonid 1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased sanktsioonid juhuks, kui ettevõtja ei täida käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud riiklikke sätteid. 2. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Artikkel 12 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt […]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates […]. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 13 Läbivaatamine Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi ja esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusaktide jõustumist. Vajadusel esitab komisjon ettepanekud direktiivi kohandamiseks kõnealuses valdkonnas toimunud arengutele. Komisjon võib nõuda teavet liikmesriikidelt ja riigi reguleerivatelt asutustelt. Artikkel 14 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 94/47/EMÜ tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt. Artikkel 15 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 16 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, […] Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president president I LISA (osaajalise kasutamise õigus) Artikli 3 lõikes 2 nimetatud teave a) Lepinguosaliste nimi ja aadress, sealhulgas täpne teave ettevõtja õigusliku seisundi kohta lepingu sõlmimise ajal, lepinguosaliste allkirjad ning lepingu sõlmimise kuupäev ja koht. b) lepingu objektiks oleva õiguse täpne olemus ja klausel, millega sätestatakse kõnealuse õiguse kasutamise tingimused selle liikmesriigi (liikmesriikide) territooriumil, kus asjaomane omand asub või asjaomased omandid asuvad, samuti andmed selle kohta, kas need tingimused on täidetud või kui ei ole, siis millised tingimused tuleb veel täita; c) kui lepingus käsitletakse konkreetset kinnisasja, siis selle asja täpne kirjeldus ja asukoht; kui lepingus käsitletakse mitut kinnisasja (erinevad puhkekohad), siis nende nõuetekohane kirjeldus ja asukoht; kui lepingus käsitletakse majutuskohta, mis ei ole kinnisasi, siis majutuskoha ja selle juurde kuuluvate rajatiste nõuetekohane kirjeldus; d) kommunaalteenused (nt valgustus, vesi, hooldus, jäätmete kogumine), mis on või muutuvad tarbijale kättesaadavaks, ja kasutustingimused; e) üldkasutatavad rajatised, nagu ujumisbassein, saun jne, mis on või võivad olla tarbijale kättesaadavad, ja vajadusel kasutustingimused; f) kuidas on korraldatud majutuskoha hooldus ja remont ning selle haldus ja juhtimine, kaasa arvatud teave selle kohta, kas ja kuidas on tarbijal võimalik mõjutada ja kaasa rääkida nimetatud küsimusi käsitlevates otsustes; g) täpne teave selle kohta, kuidas kulud tarbijate vahel jagatakse ning kuidas ja millal need kulud võivad tõusta; vajadusel teave selle kohta, kas majutuskoha omandi suhtes on registreeritud makse, hüpoteeke või pante; h) lepingu objektiks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral ka selle kestus; kuupäev, millal ostja võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata; i) tarbija makstav hind, hinnanguline summa, mis tarbijal tuleb maksta üldkasutatavate rajatiste ja teenuste kasutamise eest; omandi kasutamise, seadusega ettenähtud rahaliste kohustuste (näiteks maksud ja lõivud) ja üldiste halduskuludega (näiteks juhtimine, hooldus ja remont) seotud maksesummade arvutamise alus; j) klausel, millega sätestatakse, et tarbijal ei tule kanda muid kulusid ega kohustusi peale nende, mida on täpsustatud lepingus; k) teave selle kohta, kas on võimalik liituda skeemiga lepinguliste õiguste vahetamiseks või edasimüümiseks, teave asjaomaste skeemide kohta ning andmed nende skeemide kaudu edasimüümise või vahetamisega seotud kulude kohta; l) teave selle kohta, millises/millistes keeles/keeltes saab esitada müügijärgsed lepinguga seotud arupärimised, näiteks seoses juhatuse otsuste, kulude suurenemise ning järelpärimiste ja kaebuste haldamise kohta; m) teave lepingust taganemise õiguse ning selle kasutamise õiguslike tagajärgede kohta, sealhulgas nende kulude täpne suurus ja olemus, mis tarbijal tuleb kooskõlas artikli 5 lõikega 5 lepingust taganemise korral hüvitada; vajadusel teave lepinguga seotud laenulepingute ja lisalepingute tühistamise korra kohta, juhul kui tarbija lepingust taganeb: teave lepingust taganemise õiguslike tagajärgede kohta; n) teave ettemaksete keelustamise kohta artikli 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud taganemistähtaja jooksul o) andmed selle kohta, kellele ja kuidas tuleb taganemisteatis saata; p) toimimistavade olemus, sisu, kontroll ja jõustamine; q) kohtuväline vaidluste lahendamise võimalus. II LISA (osaajalise kasutamise õigus) Ehitusjärgus majutuskohale esitatavad lisanõuded vastavalt artiklile 3 a) Majutuskoha valmimisjärk ning majutuskoha kasutamiseks vajalike kommunaalteenuste (gaasi-, elektri-, vee- ja telefoniühendused) väljakujundamise seis; b) majutuse valmimise ning majutuse kasutamiseks vajalike kommunaalteenuste (gaasi-, elektri-, vee- ja telefoniühendused) väljakujundamise tähtaja reaalne hinnang; c) konkreetse kinnisvara puhul ehitusloa number ning pädeva(te) ametiasutus(t)e nimi (nimed) ja täisaadress(id); d) majutuskoha valmimise tagatis või kõigi tehtud maksete tagasimaksmise tagatis juhul, kui majutuskoht ei saa valmis, ja vajaduse korral nende tagatiste kohaldamist reguleerivad tingimused. III LISA (pikaajalised puhkusetooted)Artikli 3 lõikes 2 nimetatud teave a) Lepinguosaliste nimi ja aadress, sealhulgas täpne teave ettevõtja õigusliku seisundi kohta lepingu sõlmimise ajal, lepinguosaliste allkirjad ning lepingu sõlmimise kuupäev ja koht. b) lepingu objektiks oleva õiguse täpne olemus; c) lepingu objektiks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral ka selle kestus; kuupäev, millal ostja võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata; d) hind, mida tarbija peab maksma; e) klausel, millega sätestatakse, et tarbijal ei tule kanda muid kulusid ega kohustusi peale nende, mida on täpsustatud lepingus; f) teave selle kohta, millises/millistes keeles/keeltes saab esitada müügijärgseid lepinguga seotud arupärimisi, näiteks järelepärimiste ja kaebuste haldamise kohta; g) teave lepingust taganemise õiguse ning selle kasutamise õiguslike tagajärgede kohta, sealhulgas nende kulude täpne suurus ja olemus, mis tarbijal tuleb kooskõlas artikli 5 lõikega 5 lepingust taganemise korral hüvitada; vajadusel teave lepinguga seotud laenulepingute ja lisalepingute tühistamise korra kohta, juhul kui tarbija lepingust taganeb: teave lepingust taganemise õiguslike tagajärgede kohta; h) teave ettemaksete keelustamise kohta artikli 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud taganemistähtaja jooksul; i) andmed selle kohta, kellele ja kuidas tuleb taganemisteatis saata; j) toimimistavade olemus, sisu, kontroll ja jõustamine; k) kohtuväline vaidluste lahendamise võimalus. IV LISA (edasimüük)Artikli 3 lõikes 2 nimetatud teave a) Lepinguosaliste nimi ja aadress, sealhulgas täpne teave ettevõtja õigusliku seisundi kohta lepingu sõlmimise ajal, lepinguosaliste allkirjad ning lepingu sõlmimise kuupäev ja koht. b) hind, mida tarbija peab edasimüügiga seotud teenuste eest maksma; c) klausel, millega sätestatakse, et tarbijal ei tule kanda muid kulusid ega kohustusi peale nende, mida on täpsustatud lepingus; d) teave selle kohta, millises/millistes keeles/keeltes saab ettevõtjale esitada arupärimisi, näiteks järelepärimiste ja kaebuste haldamise kohta; e) teave lepingust taganemise õiguse ning selle kasutamise õiguslike tagajärgede kohta, sealhulgas nende kulude täpne suurus ja olemus, mis tarbijal tuleb kooskõlas artikli 5 lõikega 5 lepingust taganemise korral hüvitada; f) teave ettemaksete keelustamise kohta kuni müügi tegeliku toimumiseni või edasimüügilepingu muul viisil lõpetamiseni; g) andmed selle kohta, kellele ja kuidas tuleb taganemisteatis saata; h) toimimistavade olemus, sisu, kontroll ja jõustamine; i) kohtuväline vaidluste lahendamise võimalus. V LISA (vahetus)Artikli 3 lõikes 2 nimetatud teave a) Lepinguosaliste nimi ja aadress, sealhulgas täpne teave ettevõtja õigusliku seisundi kohta lepingu sõlmimise ajal, lepinguosaliste allkirjad ning lepingu sõlmimise kuupäev ja koht. b) lepingu objektiks oleva õiguse täpne olemus; c) kinnisasja nõuetekohane kirjeldus ja asukoht; kui lepingus käsitletakse majutuskohta, mis ei ole kinnisasi, siis majutuskoha ja selle juurde kuuluvate rajatiste nõuetekohane kirjeldus; d) lepingu objektiks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral ka selle kestus; kuupäev, millal ostja võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata; e) tarbija makstav hind, hinnanguline summa, mis tarbijal tuleb maksta üldkasutatavate rajatiste ja teenuste kasutamise eest; omandi kasutamise, seadusega ettenähtud rahaliste kohustuste (näiteks maksud ja lõivud) ja üldiste halduskuludega (näiteks juhtimine, hooldus ja remont) seotud maksesummade arvutamise alus; f) klausel, millega sätestatakse, et tarbijal ei tule kanda muid kulusid ega kohustusi peale nende, mida on täpsustatud lepingus; g) teave selle kohta, millises/millistes keeles/keeltes saab ettevõtjale esitada arupärimisi, näiteks järelepärimiste ja kaebuste haldamise kohta; h) vahetussüsteemi toimimise selgitus; Vahetamise võimalused ja viisid, samuti andmed olemasolevate puhkekohtade asukohtade ja vahetussüsteemi liikmete arvu kohta ning konkreetsete vahetusvõimaluste näited; i) teave lepingust taganemise õiguse ning selle kasutamise õiguslike tagajärgede kohta, sealhulgas nende kulude täpne suurus ja olemus, mis tarbijal tuleb kooskõlas artikli 5 lõikega 5 lepingust taganemise korral hüvitada; vajadusel teave lepinguga seotud laenulepingute ja lisalepingute tühistamise korra kohta, juhul kui tarbija lepingust taganeb: teave lepingust taganemise õiguslike tagajärgede kohta; j) teave ettemaksete keelustamise kohta artikli 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud taganemistähtaja jooksul k) andmed selle kohta, kellele ja kuidas tuleb taganemisteatis saata; l) toimimistavade olemus, sisu, kontroll ja jõustamine; m) kohtuväline vaidluste lahendamise võimalus. VI LISA VASTAVUSTABEL Direktiiv 94/47/EÜ | Käesolev direktiiv | Artikli 1 esimene lõige | Artikli 1 lõike 1 esimene ja teine lõik | Artikli 1 teine lõik | Artikli 1 kolmas lõik | Artikli 1 lõike 1 kolmas lõik Artikli 1 lõige 2 | Artikli 2 esimene taane | Artikli 2 lõike 1 punkt a | - | Artikli 2 lõike 1 punkt b (uus) | - | Artikli 2 lõike 1 punkt c (uus) | - | Artikli 2 lõike 1 punkt d (uus) | Artikli 2 teine taane | Artikli 2 kolmas taane | Artikli 2 lõike 1 punkt e | Artikli 2 neljas taane | Artikli 2 lõike 1 punkt f | - | Artikli 2 lõike 1 punkt g (uus) | - | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõige 2 | Artikli 4 lõige 2 | Artikli 3 lõige 3 | Artikli 3 lõige 1 | Artikli 4 esimene taane | Artikli 4 lõige 1, artikli 4 lõige 2 | Artikli 4 teine taane | Artikli 4 lõige 1 | - | Artikli 4 lõige 3 (uus) | Artikli 5 lõike 1 sissejuhatav lause | Artikli 1 lõike 1 kolmas lõik | Artikli 5 lõike 1 esimene taane | Artikli 5 lõige 1 | Artikli 5lõike 1 teine taane | Artikli 5 lõige 2 | Artikkel lõike 1 kolmas taane | Artikli 5 lõige 3 | Artikli 5 lõige 2 | Artikli 5 lõige 4 | Artikli 5 lõige 3 | Artikli 5 lõige 5 | Artikli 5 lõige 4 | Artikli 5 lõige 6 | Artikkel 6 | Artikli 6 lõige 1 | - | Artikli 6 lõige 2 (uus) | - | Artikli 7 lõige 1 (uus) | Artikli 7 esimene lõige | Artikli 7 lõige 2 | Artikli 7 teine lõik | Artikli 7 lõige 3 | Artikkel 8 | Artikli 8 lõige 1 | Artikkel 9 | Artikli 8 lõige 2 | Artikkel 10 | Artiklid 9 ja 11 | Artikkel 11 | Artikli 1 lõige 2 | - | Artikli 10 lõige 1 (uus) | - | Artikli 10 lõige 2 (uus) | Artikkel 12 | Artikkel 12 | - | Artikkel 13 (uus) | - | Artikkel 14 (uus) | - | Artikkel 15 (uus) | Artikkel 13 | Artikkel 16 | I lisa | I ja II lisa | Lisa punkt a) | I lisa punkt a | Lisa punkt b) | I lisa punkt b) | Lisa punkt c) | I lisa punkt c) | Lisa punkti d alapunkt 1 | II lisa punkt a | Lisa punkti d alapunkt 2 | II lisa punkt b) | Lisa punkti d alapunkt 3 | II lisa punkt c) | Lisa punkti d alapunkt 4 | II lisa punkt a | Lisa punkti d alapunkt 5 | II lisa punkt d) | Lisa punkt e | I lisa punkt d | Lisa punkt f | I lisa punkt e | Lisa punkt g | I lisa punkt f | Lisa punkt h | I lisa punkt h | - | I lisa punkt g (uus) | Lisa punkt i | I lisa punkt i | Lisa punkt j | I lisa punkt j | Lisa punkt k | I lisa punkt k | - | I lisa punkt l (uus) | - | Lisa punkt l) | I lisa punktid m ja o | Lisa punkt m | I lisa punkt a | - | I lisa punkt o (uus) | - | I lisa punkt p (uus) | - | I lisa punkt q (uus) | - | III–V lisa (uus) | [1] ELT C […], […], lk […]. [2] ELT C […], […], lk […]. [3] ELT C […], […], lk […]. [4] EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83.