[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 9.2.2007

KOM(2007) 51 lõplik

2007/0022 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(komisjoni esitatud) {SEK(2007) 160}{SEK(2007) 161}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Keskkonna kaitstuse kõrge taseme tagamiseks vastavalt EÜ asutamislepingule (artikli 174 lõige 2), tuleb võtta meetmeid keskkonnakuritegude kasvutendentsi pidurdamiseks. Käesoleva ettepanekuga asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (2001/0076(KOD)), muudetud Euroopa Parlamendi esimese lugemise järgselt, et rakendada Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuses (C-176/03, komisjon v. nõukogu), millega tühistati nõukogu raamotsus 2003/80/JSK keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu, toodud järeldusi. Vastavalt nimetatud kohtuotsusele võib ühendus võtta liikmesriikide kriminaalõigusega seonduvaid meetmeid juhul, kui need on vajalikud, et tagada keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud õigusaktide täielik tõhusus. Kuigi ühendus ja liikmesriigid on vastu võtnud mitmeid keskkonnakaitsealaseid õigusakte, on paljud uuringud näidanud,[1] et liikmesriikides kehtivad sanktsioonid ei ole alati piisavad, et tõhusalt ellu viia ühenduse keskkonnakaitsepoliitikat. Kõikides liikmesriikides ei rakendata kõikide tõsiste keskkonnaõiguse rikkumiste korral kriminaalsanktsioone, kuigi üksnes kriminaalkaristustel on mitmetel põhjustel piisavalt hoiatav mõju. Esiteks, kriminaalsankstsioonide määramisel on haldussanktsioonide või tsiviilõiguslike kompensatsioonimehhanismidega võrreldes kvalitatiivselt erinev ühiskondlik hukkamõist. Teiseks, selliste juhtumite puhul, kus õigusrikkuja on varatu või just vastupidi, rahaliselt heas seisus, ei pruugi haldus- või muud rahalised sanktsioonid olla piisavalt hoiatava mõjuga. Selliste juhtumite puhul võib vajalikuks osutuda vabadusekaotus. Lisaks on eeluurimise algatamine ja süüdistuse esitamine (ning liikmesriikide vaheline vastastikune õigusabi) palju mõjusamad kui haldus- või tsiviilõiguslikud vahendid ja võivad isegi parandada kõnealuste meetmete tõhusust. Lõpetuseks, kriminaalsanktsioonidega kaasneb ka erapooletuse garantii, kuna kriminaaljuurdluse korral viivad uurimist läbi asutused, kes ei ole seotud kasutuslitsentside või heitelubade määramisega. Lisaks sellele, et nimetatud rikkumiste korral kohaldatavad sanktsioonid erinevad liikmesriigiti, esineb märkimisväärseid erinevusi ka sanktsioonide määra osas sarnaste või identsete rikkumiste korral. Keskkonnakuritegudel on sageli piire ületav iseloom või mõju. Seega on õigusrikkujatel praegu võimalus oma huvides ära kasutada erisusi liikmesriikide õigusaktides ja seetõttu tuleb sellele probleemile leida lahendus ühenduse tasandil. Üldine taust 1998. aastal võttis Euroopa Nõukogu vastu konventsiooni keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu. 1999. aasta oktoobris Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu istungil juhiti tähelepanu vajadusele kindlaks määrata ühtsed terminid, süüteos süüdistamise alused ja sanktsioonid piiratud arvule eriti olulistele kuritegevuse valdkondadele, sh keskkonnakuriteod. 2000. aastal esitas Taani Kuningriik raamotsuse eelnõu tõsiste keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks. 28. septembri 2000. aasta otsusega toetas justiits- ja siseküsimuste nõukogu vajadust luua ühenduse õigustik keskkonnaõiguse rikkumiste valdkonnas. 13. märtsil 2001. aastal võttis komisjon vastu direktiivi ettepaneku keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu. Nimetatud ettepaneku eesmärk oli tagada ühenduse keskkonnakaitsealaste õigusaktide tõhusam kohaldamine, kehtestades kogu ühenduses õigusrikkumiste miinimumloetelu. Euroopa Parlament võttis nimetatud ettepaneku aruande vastu esimesel lugemisel 8. aprillil 2002. aastal. 30. septembril 2002. aastal võttis komisjon vastu muudetud ettepaneku, mis sisaldas ka mitmeid Euroopa Parlamendi tehtud muudatusi. Nõukogu ei arutanud komisjoni ettepanekut, kuid võttis Taani algatusel 27. jaanuaril 2003. aastal vastu raamotsuse 2003/80/JSK keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu. Euroopa Kohus tühistas nimetatud raamotsuse 13. septembri 2005. aasta otsusega (C-176/03), kuna sellega rikuti EÜ asutamislepingu artiklit 47. Kohus leidis, et raamotsuse artiklite 1−7 põhieesmärgiks on lähtuvalt nii nende eesmärgist kui ka sisust keskkonna kaitsmine ning need oleks seetõttu saanud õiguspäraselt vastu võtta asutamislepingu artikli 175 alusel. 30. novembril 2005. aastal võttis komisjon vastu teatise, milles anti ülevaade seisukohtadest seoses Euroopa Kohtu aasta otsuse (C-176/03) tagajärgedega, tuues seejuures esile vajaduse vastu võtta uus keskkonnakuritegusid käsitlev seadusandlik ettepanek. Euroopa Kohtu otsust arvestades on vajalik tagasi võtta 2001. aastal esitatud direktiivi ettepanek keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ning esitada uus ettepanek, mis hõlmaks tühistatud raamotsuse artiklite 1−7 sisu. Lähtuvalt arengutest ühenduse keskkonnaõiguses on tarvis muuta teatavate õigusrikkumiste määratlust. Lisaks peeti vajalikuks lisada mõningad osi, mis tagaksid tõhusa keskkonnakaitse, nt kohaldatavate sanktsioonide ühtlustamine eriti tõsiste keskkonnakuritegude korral. Euroopa Kohtu kohtuasja 176/03 järelmeetmena kavatseb komisjon 2007. aasta lõpupoole esitada ettepaneku direktivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Kuigi ühenduse keskkonnaalased õigusaktid kohustavad keskkonnaõiguse rikkumiste erinevatel juhtudel liikmesriike kohaldama hoiatavaid, tõhusaid ja proportsionaalseid sanktsioone, puuduvad sätted, mis kohustaksid liikmesriike kehtestama just kriminaalsanktsioone tõsiste keskkonnaõiguse rikkumiste korral. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Käesolevas ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle VI peatükis sätestatud õigluse põhimõtet. Ettepaneku eesmärk on toetada keskkonna kaitstuse kõrge taseme integreerimist ühenduse poliitikavaldkondadesse kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud säästva arengu põhimõttega. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Keskkonnakuritegude problemaatika on juba mitmeid aastaid teemaks olnud erinevatel rahvusvahelistel ja Euroopa Liidu foorumitel. 2003. aasta novembris korraldas komisjon avaliku konverentsi, mis käsitles keskkonnakuritegusid ning toetas 2002. aastal toimunud Londoni Kuningliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi samateemalise seminari läbiviimist. Lisaks toimusid 2001. aastal Frankfurdis ja 2004. aastal Budapestis täiendavad ekspertide kohtumised, kus käsitleti põhjalikumalt kaubitsemist ohustatud liikidega. Edasisi konsultatsioone huvitatud isikutega ei peetud vajalikuks ega teostatavaks. Pärast seda, kui Euroopa Kohus oli 13. septembril 2005. aastal tühistanud raamotsuse 2003/80/JSK, valitses keskkonnakuritegude valdkonnas õiguslik tühimik, mis vajas kiiremas korras täitmist. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Viimastel aastatel on kõnealusel teemal korraldatud mitmeid seminare, konverentse ja ekspertide kohtumisi, mis on pakkunud vajalikku teavet ja olnud aluseks käesoleva ettepaneku koostamisel. |

Mõju hindamine Mõju hindamisel kaaluti mitmeid alternatiive: mitte tegutseda ELi tasandil, võimalus parandada liikmesriikide vahelist koostööd vabatahtlike algatuste kaudu, võimalus ühtlustada keskkonnalast kriminaalõigust kogu ulatuses ja lõpuks keskkonnakuritegusid käsitlevate riiklike õigusaktide ühtlustamine piiratud ulatuses. Ühenduse seadusandja tegevusetus või mittekohustav tegevus ei mõjutaks positiivselt keskkonna kaitsmise taset ega lahendaks olemasolevaid probleeme keskkonnakuritegude valdkonnas, st probleeme, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide õigusaktide erinevusest. Keskkonnaalase kriminaalõiguse täielik ühtlustamine läheks vajalikust kaugemale ja eiraks asjaolu, et riiklik kriminaalõigus sõltub endiselt suurel määral asjaomase liikmesriigi kultuurilistest väärtustest, mistõttu on kõnealuste normide kohaldamisel teatav paindlikkus vajalik. Õigusaktide piiratud ulatuses ühtlustamise puhul kaaluti kolme erinevat võimalust: tõsiste õigusrikkumiste loetelu ühtlustamine, juriidiliste isikute vastutusulatuse ühtlustamine, raskendavatel asjaoludel toime pandud õigusrikkumiste sanktsioonide määrade ühtlustamine. Kõigi kolme võimaluse kohta arvati, et nad mõjutavad positiivselt keskkonnakaitse taset ning samuti politsei- ja õigusalast koostööd, samas kui kulud ettevõtete jaoks ja avaliku sektori koormus ei oleks märkimisväärsed. |

Mõju hindamise aruanne on kättesaadav http://ec.europa.eu/governance/impact/index_en.htm. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Ettepanek määrab kindlaks tõsiste keskkonnaõiguse rikkumiste miinimumloetelu, mida tuleks käsitleda kuritegudena kogu ühenduses, juhul kui need on korda saadetud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel. Sellisele tegevusele kaasaaitamist ja õhutamist tuleks samamoodi käsitada õigusrikkumisena. Juriidiliste isikute vastutusulatus peaks olema üksikasjalikult kindlaks määratud. Füüsiliste isikute toime pandud rikkumiste korral kohaldatavad sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, samas kui juriidiliste isikute puhul tuleks kohaldada kriminaal- või muid sanktsioone. Füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate maksimaalsete sanktsioonide miinimumtaset on vajalik ühtlustada ka teatavatel raskendavatel asjaoludel toime pandud õigusrikkumiste puhul (nt millel on eriti tõsised tagajärjed või milles on osalenud kuritegelik ühendus). |

Õiguslik alus Käesoleva direktiivi sätted on seotud keskkonnakaitsega ja sellest tulenevalt on direktiivi õiguslikuks aluseks EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1. |

Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriikidel ei ole võimalik ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel. Rangemate sanktsioonidega üksikutes liikmesriikides ei saaks seda probleemi tõhusalt lahendada, kuna õigusrikkujad saaksid hõlpsalt nende liikmesriikide seadustest mööda hiilida ja tegutseda riikides, kus kehtivad leebemad nõuded. |

Ühenduse tegevus aitab ettepaneku eesmärke paremini saavutada järgmistel põhjustel. |

Ettepanek tagab ühenduse tasandil miinimumstandardi tõsiste keskkonnakuritegude koosseisu kohta, samalaadse ulatusega vastutuse juriidilistele isikutele ning samuti eriti tõsiste keskkonnakuritegude karistusmäärad. See tagab, et tõsiseid keskkonnakuritegusid käsitletakse kõikides liikmesriikides samadel alustel ja et õigusrikkujatel ei ole enam võimalik ära kasutada erinevusi liikmesriikide õigusaktide vahel. Lisaks aitab see kaasa koostööle liikmesriikide vahel piiriülese mõjuga juhtumite puhul. |

Ühenduse keskkonnakaitsepoliitika põhimõtteid on vaja täies ulatuses kohaldada kogu ühenduses ning sel eesmärgil on vajalik ühtlustada kohaldatavaid sanktsioone. |

Keskkonnakuriteod on sageli seotud piiriülese tegevusega, millel on laialdane piiriülene mõju, nt keskkonnasaaste. |

Kuritegudena käsitletavate tegevuste osas sätestab ettepanek vaid ühtlustamise miinimumtaseme ning ühtlustab nende karistuste miinimumtasemeid, mida tuleks kohaldada kõige tõsisemate juhtumite korral, st kui rikkumisega kaasneb eriti tõsine tagajärg või kui see on toime pandud raskendavatel asjaoludel. |

Seetõttu on käesolev ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Kavandatud õigusaktiks on direktiiv, mis annab liikmesriikidele selle kohaldamisel suurema paindlikkuse. Vastavalt asutamislepingu artiklile 176 on liikmesriikidel õigus säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Näiteks võivad liikmesriigid suurendada õigusrikkumiste hulka, arvestada kuritegeliku süü hulka ka hooletust ja/või kohaldada erinevat tüüpi ja kõrgemate määradega karistusi. |

Direktiivi rakendamisega ei kaasne olulist rahalist ega halduskoormust, kuna kriminaalõiguse ja kohtustruktuurid on liikmesriikidel juba olemas. Süüdistuste esitamise ja kohtumenetluse arvu võimalik suurenemine võib liikmesriikide jaoks kaasa tuua mõningast lisakoormust, kuid rangemate karistusmäärade hoiatav mõju peaks viima õigusrikkumiste ning pikemas perspektiivis ka kriminaalmenetluste arvu vähenemiseni. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: direktiiv. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel. |

Direktiiv on asjakohane õigusakt, sest see määrab kindlaks kohustuslikud miinimumstandardid keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu, säilitades liikmesriikidele samas ka paindlikkuse direktiivi ülevõtmisel oma õigusesse. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

Vastavustabel |

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi riiklikku õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli. |

Euroopa Majanduspiirkond |

Kavandatav õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimusi ja seetõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale. |

Ettepaneku üksikasjalik kirjeldus |

1. Õigusrikkumiste määratlemine |

Õigusrikkumiste määratlused vastavad üldjoontes raamotsuses 2003/80/JSK toodule, võttes lisaks arvesse esialgsele direktiivi ettepanekule tehtud Euroopa Parlamendi muudatusi, mille komisjon võttis vastu pärast esimest lugemist. |

Suurem osa tegevusi on õigusrikkumistena määratletud sõltuvalt tegevuse tagajärgedest, st mille tagajärjeks on või mis tõenäoliselt põhjustavad olulist kahju inimestele või keskkonnale. |

Kõik õigusrikkumised peale ühe peavad määratluse kohaselt olema toime pandud „õigusvastaselt”. Termin „õigusvastane” tähistab siinkohal ühenduse või liikmesriikide keskkonnakaitsealase seaduse, haldusakti või pädeva asutuse otsuse rikkumist. Ainsaks erisuseks on artikli 3 punktis a toodud õigusrikkumine, st mille tagajärjeks on inimese surm või olulised kehavigastused, mis on niivõrd tõsise iseloomuga, et tegevuse kuriteoks tunnistamiseks ei ole vaja õigusvastasuse nõuet. |

Vastupidiselt raamotsusele kasutatakse ingliskeelses versioonis õigusrikkumiste puhul terminit material termini substance asemel (artikkel 3 punktid a ja b), kuna tegu on laiahaardelisema terminiga (eesti keeles „aine”). Sellest tulenevalt lükkas komisjon esialgse direktiivi ettepaneku puhul tagasi Euroopa Parlamendi samasisulise muudatusettepaneku. |

Sarnaselt esialgsele ettepanekule lisati loetelusse õigusrikkumisena kaitsealuse elupaiga seisundi õigusvastane kahjustamine olulisel määral. Uutest ühenduse õigusaktidest lähtuvalt lisati loetelusse eririkkumine, mis käsitleb ebaseaduslikku jäätmevedu. Ebaseaduslikku jäätmevedu käsitletakse kuriteona vaid tõsisematel juhtudel, nt kui seda tehakse märkimisväärses koguses ja kasumi teenimise eesmärgil. |

Mitme õigusrikkumise määratlused sisaldavad selliseid võrdlemisi ebamääraseid termineid nagu „oluline kahju” või „tõsised kehavigastused”. Neid termineid ei ole üksikasjalikumalt lahti seletatud ja nende kindlaksmääramine on jäetud iga liikmesriigi tavade ja õigussüsteemi raamistikus tõlgendamiseks. |

Kirjeldatud käitumist käsitletakse kuriteona, kui see on tahtlik või vähemalt raske hooletuse tagajärg, sh õigusrikkumise toimepanek kaasaaitajana või kuriteole õhutamine. |

2. Juriidiliste isikute vastutus |

Sarnaselt raamotsusega on ettepanekus ette nähtud, et liikmesriigid peavad tagama juriidiliste isikute vastutusele võtmise, juhul kui õigusrikkumise panevad toime nende huvides tegutsevad isikud või kui järelevalve või kontrolli puudumine on võimaldanud nendel isikutel õigusvastaselt tegutseda. |

Ettepanekus ei ole täpsustatud, kas juriidilisi isikuid peaks võtma kriminaalvastutusele. Seetõttu ei pea need liikmesriigid, kelle õigusaktid ei näe ette juriidiliste isikute kriminaalvastutusele võtmist, muutma oma süsteeme. |

3. Sanktsioonid |

Keskkonnaõiguse rikkumiste puhul kohaldatavad sanktsioonid peavad nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. |

Arvestades märkimisväärseid erisusi liikmesriikide õigusaktides ette nähtud sanktsioonide osas on lisaks eeltoodud nõudele vajalik ette näha karistusmäärade ühtlustamine vastavalt õigusrikkumise raskusastmele, vähemalt eriti tõsiste juhtumite korral. Ilma ühtlustamiseta võivad õigusrikkujad kasutada ära liikmesriikide õigusaktides olemasolevaid võimalusi seadustest möödahiilimiseks. |

Raskendavateks asjaoludeks, mille puhul on ette nähtud karistusmäärade ühtlustamine, on õigusrikkumise eriti tõsine tagajärg (nt isiku surm või tõsine kehavigastus või olulise kahju tekitamine keskkonnale) või õigusrikkumise toimepanek kuritegeliku ühenduse raames. Nimetatud asjaolusid peetakse liikmesriikide õigusaktides üldjuhul eriti tõsisteks ja need kuuluvad teiste ELi õigusaktide vastutusalasse. |

Vabadusekaotuse puhul on ettepanekus välja pakutud kolmeastmeline ühtlustamine, mis on vastavuses justiits- ja siseküsimuste nõukogu 25.−26.aprillil 2005. aastal tehtud järeldustega. Kolmeastmelise skaala aluseks on õigusrikkumise tahtlikkuse aste (raske hooletus või kavatsus) ja vastav raskendav asjaolu. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatav trahvisüsteem järgib samuti kolmeastmelist ühtlustamist, mis on vastavuses justiits- ja siseküsimuste nõukogu väljatöötatud skaalaga vabadusekaotuse kohta. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatav trahvimäärade astmestik on sarnane nõukogu raamotsuses 2005/667/JSK toodud laevade põhjustatud merereostuse trahvimäärade astmestikule. |

Füüsilistele ja juriidilistele isikutele on ette nähtud ka alternatiivsed sanktsioonid. Sellised sanktsioonid võivad paljudel juhtudel osutuda tõhusamaks kui vabadusekaotus või trahv ning sinna alla kuuluvad keskkonna seisundi taastamise kohustus, kohtuliku järelevalve alla võtmine, kaubandustegevuse keeld või kohtuotsuste avaldamine. |

Kuigi paljudel juhtudel on peamiseks vahendiks kuritegevusega seotud esemete konfiskeerimine, ei peetud erisätte lisamist vajalikuks, kuna suurem osa keskkonnaõiguse rikkumistest jäävad kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist käsitleva raamotsuse 2005/212/JSK rakendusalasse. |

4. Rakendusperiood |

Lähtuvalt asjaolust, et artiklid 3, 4, ja 6 on suures osas üle võtnud tühistatud raamotsuse 2003/80/JSK artiklite 2−6 sisu, on liikmesriikidele kehtestatud [18]kuuline rakendusperiood. Nimetatud raamotsuse rakendusperiood lõppes 27. jaanuaril 2005. aastal, mistõttu liikmesriigid on juba jõudnud kohaldada suurt osa käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikest nõuetest. |

1. 2007/0022 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[3]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[4]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[5]

ning arvestades järgmist:

(1) Lähtuvalt ühenduse asutamislepingu artikli 174 lõikest 2, on ühenduse keskkonnapoliitika eesmärk tagada kaitstuse kõrge tase.

(2) Ühendusele teeb muret keskkonnaõiguse rikkumiste arvu kasv ning samuti nende mõju, mis ulatub üha sagedamini üle nende riikide piiride, kus kõnealused õigusrikkumised toime pandi. Sellised õigusrikkumised ohustavad keskkonda ja seetõttu on vaja võtta asjakohaseid meetmeid.

(3) Kogemused on näidanud, et praegused karistussüsteemid ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, et tagada täielikku vastavust keskkonnakaitsealaste õigusaktidega. Seda vastavust saab ja tuleb toetada kriminaalsanktsioonide kohaldamise kaudu, mis kujutavad endast haldussanktsioonide ja tsiviilõiguslike kompensatsioonimehhanismidega võrreldes kvalitatiivselt erinevat ühiskondlikku hukkamõistu.

(4) Võrreldes halduskoostööga võimaldavad ühisreeglid kriminaalsanktsioonide kohaldamise osas kasutada tõhusamaid uurimis- ja abi osutamise meetodeid nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide vahelistes suhetes.

(5) Usaldades sanktsioonide määramise ülesande haldusasutuste asemel õigusasutustele, langeb keskkonnaalaste õigusaktide täitmise järelevalve ja järgimise tagamine sõltumatute asutuste ülesandeks, kes ei ole seotud kasutuslitsentside ja heitelubade väljastamisega.

(6) Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on eriline vajadus hoiatava iseloomuga sanktsioonide järele keskkonda kahjustavate tegevuste korral, mis tavaliselt tekitavad või võivad tõenäoliselt tekitada olulist kahju õhu (sh stratosfäär), pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele ja taimedele, sh liikide säilitamisele.

(7) Õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmisel võivad olla samad tagajärjed kui aktiivsel tegevusel ja seetõttu tuleks sellisel juhul kohaldada vastavaid sanktsioone.

(8) Seetõttu tuleks kogu ühenduses käsitleda sellist käitumist kriminaalkuriteona, juhul kui see on toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

(9) Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks tuleks kriminaalkuriteona käsitleda nii sellisele tegevusele kaasaaitamist kui ka sellisele tegevusele õhutamist.

(10) Keskkonda kahjustavate tegevuste korral tuleb kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalsanktsioone, mis peaksid kehtima kogu ühenduses ka juriidilistele isikutele, kuna keskkonnaõiguse rikkumisi pannakse suuresti toime juriidiliste isikute huvides või nende kasuks.

(11) Lisaks on olulised erinevused liikmesriikide sanktsioonide määrades tekitanud vajaduse teatavatel juhtudel kindlaks määrata karistusmäärade ühtlustamise lähtuvalt õigusrikkumise raskusastmest.

(12) Selline ühtlustamine on eriti oluline tõsiste tagajärgedega õigusrikkumiste puhul või juhtudel, kus rikkumised pannakse toime kuritegeliku ühenduse raames, mis moodustavad suure osa keskkonnakuritegudest.

(13) Kuna käesoleva direktiiviga sätestatakse miinimumeeskirjad, võib iga liikmesriik võtta vastu või säilitada rangemaid sätteid, et tagada tõhusam keskkonnakaitse kriminaalõiguse kaudu.

(14) Selleks, et komisjon saaks hinnata käesoleva direktiivi mõju, peavad liikmesriigid esitama komisjonile teavet käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

(15) Kuna rakendatavate meetmete eesmärk, täpsemalt tõhusama keskkonnakaitse tagamine, on paremini saavutatav ühenduse kui liikmesriigi tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16) Käesolevas õigusaktis austatakse põhiõigusi ja teisi Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kriminaalõigusega seotud meetmed, mille eesmärk on tõhusam keskkonnakaitse.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „õigusvastane” – ühenduse keskkonnakaitsealase õigusakti või seaduse, haldusakti või liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsuse rikkumine;

b) „juriidiline isik” –iga üksus, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

Artikkel 3 Õigusrikkumised

Liikmesriigid tagavad, et järgmist käitumist käsitatakse kriminaalkuriteona, kui see pannakse toime tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel:

a) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi;

b) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse õigusvastane juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;

c) jäätmete, kaasa arvatud ohtlike jäätmete õigusvastane käitlemine, kaasa arvatud lõppladustamine ja ladustamine, vedamine, eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;

d) käitise õigusvastane käitamine, milles toimub ohtlik tegevus või kus hoitakse või kasutatakse ohtlikke aineid või preparaate ja mis põhjustab või võib põhjustada väljaspool käitist inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;

e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006[6] artikli 2 lõikes 35 määratletud jäätmete õigusvastane vedu kasumi teenimise eesmärgil ja arvestatavas koguses, olenemata asjaolust kas tegu on ühekordse toiminguga või mitme omavahel seotud toiminguga;

f) tuumamaterjali või muude ohtlike radioaktiivsete ainete õigusvastane tootmine, töötlemine, ladustamine, kasutamine, vedamine, eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase, vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;

g) kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide või nende osade või neist saadu õigusvastane omamine, äravõtmine, kahjustamine, tapmine või nendega kauplemine;

h) kaitsealuse elupaiga seisundi märkimisväärne õigusvastane kahjustamine;

i) õigusvastane kauplemine osooni kahandavate ainetega või nende õigusvastane kasutamine.

Artikkel 4 Õigusrikkumisele kaasaaitamine ja sellele õhutamine

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 kirjeldatud käitumisele kaasaaitamist või sellele õhutamist käsitataks kriminaalkuriteona.

Artikkel 5 Sanktsioonid

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalsanktsioonide kohaldamine.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktides b–h kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt ühe- kuni kolmeaastane vabadusekaotus, juhul kui õigusrikkumine on raske hooletuse tagajärg ja põhjustab olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele.

3. Liikmesriigid tagavad, et järgmistele õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt kahe- kuni viieaastane vabadusekaotus:

a) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on raske hooletuse tagajärg;

b) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on raske hooletuse tagajärg ja põhjustavad inimese surma või tõsiseid kehavigastusi;

c) artikli 3 punktides b–h osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud tahtlikult ja tekitavad olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;

d) artiklis 3 osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse [….organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta][7] tähenduses.

4. Liikmesriigid tagavad, et järgmistele õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt viie- kuni kümneaastane vabadusekaotus:

a) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine, juhul kui rikkumine on toime pandud tahtlikult;

b) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad inimese surma või tõsiseid kehavigastusi.

5. Käesolevas artiklis sätestatud kriminaalsanktsioonidega võivad kaasneda muud sanktsioonid või meetmed, eriti aga:

a) füüsilisele isikule pandud keeld tegutseda alal, mis nõuab ametlikku luba või heakskiitu, või asutada ja juhtida äriühingut või fondi, kui tema süüdimõistmise põhjustanud asjaoludest nähtub selgesti oht, et samasugune kuritegelik tegevus võib jätkuda;

b) süüdimõistmist või kohaldatavaid sanktsioone või meetmeid käsitleva kohtuotsuse avaldamine;

c) kohustus taastada keskkonna seisund.

Artikkel 6 Juriidiliste isikute vastutus

1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilised isikud võetaks vastutusele artiklis 3 osutatud õigusrikkumiste eest, mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb:

a) õigusel esindada juriidilist isikut või

b) õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c) õigusel kontrollida juriidilist isikut.

Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et juriidilisi isikuid saaks vastutusele võtta artiklis 3 osutatud õigusrikkumiste kaasaaitajana või rikkumisele õhutajana.

2. Lisaks tagavad liikmesriigid, et juriidilisi isikuid saaks vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik on juriidilise isiku kasuks pannud toime artiklis 3 osutatud õigusrikkumise.

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud artiklis 3 osutatud õigusrikkumiste toimepanijad, kaasaaitajad või õhutajad.

Artikkel 7 Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad sanktsioonid

1. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt artiklile 6 õigusrikkumise eest vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldataks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid.

2. Lõikes 1 ettenähtud trahvid on järgmised:

a) maksimaalselt vähemalt 300 000 kuni 500 000 eurot, juhul kui artikli 3 puntides b–h loetletud õigusrikkumised on raske hooletuse tagajärg ja on põhjustanud olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;

b) maksimaalselt vähemalt 500 000 kuni 750 000 eurot, kui:

i) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine on raske hooletuse tagajärg või

ii) artikli 3 punktides b–h osutatud õigusrikkumine on:

- raske hooletuse tagajärg ja põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või

- toime pandud tahtlikult ja tekitab olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele või

iii) artiklis 3 osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse [….organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta] tähenduses;

c) maksimaalselt vähemalt 750 000 kuni 1 500 000 eurot, kui:

i) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult või

ii) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult ja põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi.

Liikmesriigid võivad rahatrahvide määramisel kohaldada süsteemi, mille kohaselt on trahv proportsionaalne juriidilise isiku käibega, süüteo toimepanekuga saadud või kavandatud rahalise kasuga või mis tahes muu väärtusega, mis näitab juriidilise isiku finantsseisundit, eeldusel et selline süsteem võimaldab määrata maksimumtrahve, mis võrduvad vähemalt maksimumtrahvidele kehtestatud miinimumiga. Liikmesriigid, kes rakendavad direktiivi vastavalt kõnesolevale süsteemile, teavitavad komisjoni oma sellekohasest kavatsusest.

3. Liikmesriikides, kus euro ei ole veel kasutusele võetud, lähtutakse Euroopa Liidu Teatajas […] avaldatud euro ja liikmesriikide omavääringu vahelisest vahetuskursist.

4. Käesolevas artiklis sätestatud sanktsioonide määramisega võib kaasneda ka muud sanktsioonid või meetmed, eelkõige:

a) kohustus taastada keskkonna seisund;

b) riiklike hüvitiste või riigiabi saamise õigusest ilmajätmine;

c) tootmis- või äritegevuse ajutine või alaline keeld;

d) kohtuliku järelevalve alla võtmine;

e) sundlõpetamine;

f) kohustus võtta vastu erimeetmeid selleks, et kõrvaldada tagajärjed, mis põhjustasid kriminaalvastutusele võtmise;

g) süüdimõistmist või kohaldatavaid sanktsioone või meetmeid käsitleva kohtuotsuse avaldamine.

Artikkel 8 Aruandlus

Hiljemalt … ja seejärel iga kolme aasta tagant peavad liikmesriigid esitama komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Nimetatud aruannete alusel koostab komisjon aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 9 Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 10 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11 Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

[1] Olulisimad uuringud on kättesaadavad keskkonna peadirektoraadi keskkonnakuritegude veebileheküljel aadressil http://ec.europa.eu/environment/crime/index.htm#studies.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

[7] ELT L […], […], lk […].