Ettepanek: Nõukogu direktiiv puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (uuesti sõnastatud versioon) {SEK(2007)93} {SEK(2007)94} /* KOM/2007/0031 lõplik - CNS 2007/0014 */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 29.1.2007 KOM(2007) 31 lõplik 2007/0014 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (uuesti sõnastatud versioon){SEK(2007)93}{SEK(2007)94} (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI ETTEPANEKU TAUST ( Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ühenduse õigusnormid puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta võeti vastu 1992. aastal. Nende eesmärk oli kehtestada ühenduse tasandil ühtlustatud tingimused, et ostjad ühenduse kõigis osades saaksid tervet ja hea kvaliteediga paljundusmaterjali ja viljapuid. Need on osutunud lihtsaks ja tõhusaks siseturu ühtlustamist toetavaks meetmeks. 2003. aasta juunis ja 2004. aasta aprillis läbi viidud ühise põllumajanduspoliitika reform tõi kaasa suured muutused, millel on tõenäoliselt märkimisväärne majanduslik mõju kõigi ühenduse maapiirkondade põllumajandustootmise viisidele, maakasutusmeetoditele, tööhõivele ning maapiirkondade üldistele sotsiaalsetele ja majanduslikele tingimustele. Uue lähenemisviisi toetamiseks võeti vastu asjakohased meetmed. Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 loodi õiguslik alus maaelu arengu strateegiat suunavate meetmete ja ühenduse strateegiliste suuniste väljatöötamiseks. Seoses maaelu arengu määruses seatud eesmärkidega keskenduvad strateegilised suunised väiksemale arvule prioriteetidele, mis on kooskõlas ühenduse eesmärkidega, eelkõige majanduskasvu, töökohtade loomise ja jätkusuutlikkuse edendamisega. Seepärast on vaja läbi vaadata seemnete ja paljundusmaterjali, eelkõige viljapuude paljundusmaterjali turustamist käsitlevad õigusaktid. Läbivaatamisel on kaks eesmärki: a) Muuta ettevõtete tegutsemiskeskkonda reguleeriv raamistik selgemaks ja lihtsamaks . Kodanike Euroopa kontekstis peab komisjon oluliseks muuta ühenduse õigus lihtsamaks ja selgemaks, nii et see oleks tavakodanikele mõistetavam ja kättesaadavam; see avab kodanikele uusi võimalusi ja võimaldab kasutada õigusaktidega tagatud konkreetseid õigusi. See eesmärk on saavutatav üksnes siis, kui viljapuude paljundusmaterjali turustamist käsitlevad õigusnormid põhjalikult läbi vaadatakse; erilist tähelepanu tuleb pöörata direktiivis kasutatavatele mõistetele, kehtestatavatele nõuetele, materjali identifitseerimisele ja eranditele, nt tuleb uuesti määratleda turustamise mõiste, nii et see hõlmaks kõiki paljundusmaterjali ja viljapuude ärieesmärgil kasutamise viise. b) Kooskõlas uue ühise põllumajanduspoliitikaga kohandada õigusaktid vastavaiks tehnika ja teaduse arengule ning uuele turustuskeskkonnale . Selleks, et sammu pidada tarbijate ja tööstuse uute vajadustega, tuleb direktiivis kooskõlas tehnika ja teaduse arenguga selgelt määratleda, mille suhtes seda kohaldatakse (kategooria, materjali liik) ja millised nõuded peavad olema täidetud. Seeläbi on võimalik ühtlustada käesolevat ja teisi paljundusmaterjali turustamist käsitlevaid direktiive, mida on hiljuti uue ühise põllumajanduspoliitika raames muudetud. Lisaks ei ole praeguses olukorras võimalik kehtestada selgeid ja hõlpsasti rakendatavaid eeskirju võrdväärsete tingimuste tagamiseks kaubavahetuses kolmandate riikidega. Hetkel kasutatakse importimisel ajutiste erandite tegemist, millega ei ole rahul ei liikmesriikide asjaomased asutused ega ka ettevõtjad. Tegelikult tekitavad mõned paljundusmaterjali ja tarnijate akrediteerimist reguleerivad eeskirjad tarbetuid lisakohustusi ega anna piisavat garantiid materjali kvaliteedi suhtes (nt sordiehtsus ja taimetervis). ( Üldine taust Varem vastu võetud õigusaktid viinapuude, metsataimede, viljapuude ja dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta[1] põhinevad ühtlustatud põhimõtetel ja toonastel teadmistel. Vahepeal on teaduse ja tehnika alaste teadmiste tase märkimisväärselt tõusnud. Seepärast on dekoratiivtaimede, metsataimede ja viinapuude paljundusmaterjali turustamist käsitlevaid direktiive viimasel ajal muudetud ja ühtlustatud.[2] Viljapuude paljundusmaterjali turustamist käsitlevaid sätteid on mitmel korral ning sageli üsna põhjalikult muudetud; neid sätteid ei ole kokku kogutud, mõned neist on algses õigusaktis, mõned hilisemates muutvates aktides. Viimaste aastate uuem aretuse ja vegetatiivse paljundamise tehnoloogia ei kajastu olemasolevates õigusaktides. Uued tehnoloogilised lahendused võimaldavad täpsemat ja odavamat kvaliteedikontrolli, nt sordiehtsuse ja taimetervise osas. Sortide määratluste ja ühtse kataloogi puudumisel on võimalik turustada ühte ja sama materjali erinevate sordinimede all. Madalaima kategooria materjali (CAC-materjal) määratlused ja selle suhtes kehtivad nõuded on vananenud ja see võimaldab turustada taimi, mis ei anna oodatud saaki ega vasta taimetervise nõuetele. ( Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Praegu reguleerib viljapuude paljundusmaterjali turustamist üks õigusakt: Nõukogu direktiiv 92/34/EMÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta. ( Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et ei esineks kattumist ühenduse muude õigusaktide ja tegevuspõhimõtete kohaste meetmetega, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika raames võetavate meetmetega. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine ( Konsulteerimine huvitatud isikutega Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel pidas komisjon avaliku arutelu raames nõu liikmesriikidega ning muude sidusrühmadega. Internetis avaldati aruteludokument ja küsimustik ning toimus konsultatiivnõupidamine. Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Arutelu käigus selgus, et seatud üldeesmärk täiustada ja ajakohastada olemasolevaid õigusakte leidis laialdast toetust. Vastajad olid üldiselt nõus aruteludokumendis määratletud eesmärkidega ning toetasid komisjoni seisukohta, mis uute õigusaktide vastuvõtmise asemel näeb ette toetuda olemasolevatele õigusnormidele. Samas esines ka kahtlusi, kas komisjoni soovitatud direktiiv on kõige asjakohasem või peaks valima määruse. Mõned vastajad tõstsid esile vajadust täiustada tehnilisi nõudeid. Teised keskendusid vajadusele järgida subsidiaarsuse põhimõtet ning maksimeerida lisaväärtust ELi tasandil. Mõned liikmesriigid rõhutasid ka vajadust tagada teaduse ja tehnika arengu ja ühenduse eeskirjade vaheline kooskõla. Kõiki neid arvamusi võeti arvesse. Interneti kaudu toimus avalik arutelu ajavahemikus 21. veebruarist kuni 21. aprillini 2006. Tulemused on esitatud esialgse mõjuhinnangu IV-III lisas. ( Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada Ettepanekus kajastub ka liikmesriikidega peetud nõupidamiste (alalised komiteed ja töörühmad) kogemus. ( Mõju hindamine Käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus kaaluti nelja võimalust. Võimalus A – olemasolevate õigusnormide kehtetuks tunnistamine. Hetkel ei ole see soovitav, sest liikmesriigid võivad rakendada erinevaid meetmeid, mis tekitaks vastuolusid siseturul. Võimalus B – jäädakse olemasolevate õigusnormide juurde. Praeguse kogemuse põhjal ei ole see soovitav tehnilistel põhjustel: mitmed määratlused ja nõuded on vananenud ning ekspertide ja liikmesriikide nimetatud puudused jääksid kõrvaldamata. Võimalus C – muud regulatiivsed meetmed. Teoreetiliselt on see lahendus vastuvõetav. Tegelikkuses ei ole see muude regulatiivsete meetmete / iseregulatsiooni ettepanek siiski teostatav asjaomase turu toimemehhanismi tõttu: tuhanded tarnijad on jagunenud kutseorganisatsioonidesse või nendega seotud, vähe on suuri viljapuude paljundusmaterjalile, [3] aretusele või paljundamisele spetsialiseerunud ettevõtteid; enamus ettevõtteid on kas väikesed või tegelevad viljapuude paljundusmaterjali tootmisega kõrvaltegevusena. Võimalus D – olemasolevate õigusnormide lihtsustamine. Selleks, et muuta viljapuude paljundusmaterjali siseturg tõhusamaks ja läbipaistvamaks, on vaja direktiiv 92/34/EMÜ uuesti sõnastada. Raamdirektiivi kasuks otsustati seepärast, et seda on lihtne siseriiklikku õigusse üle võtta, vajaduse korral saab vastu võtta rakendusmeetmeid ja mõnel puhul rakendada ka muid meetmeid. Eesmärkide saavutamiseks nähakse põhiliselt ette järgmist: - Paljundusmaterjali sertifitseerimise ühtlustatud metoodika vastuvõtmine (uued mõistete määratlused, uued nõuded). - Õigusliku aluse loomine kõrgemate garantiinõuete esitamiseks turustatava materjali sordiehtsusele, geneetilistele ressurssidele ja bioloogilisele mitmekesisusele. - Kõikide üksikasjalike eeskirjade koondamine rakendusmeetmetesse nende ühtlustamise ja haldamise parandamiseks (nt tehniliste nõuete kiire ajakohastamine). ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG ( Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ uuesti sõnastamist vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika kohta. Ettepaneku kohaselt koondatakse ühte teksti nii nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ tehtavad sisulised muudatused kui ka selle muutmata sätted. Käesoleva ettepanekuga asendatakse kõnealune direktiiv ning tunnistatakse see kehtetuks. See aitab muuta ühenduse õigusaktid kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. ( Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 37 kohaselt peab ühenduse tegevus hõlmama ühise põllumajanduspoliitika rakendusmeetmeid. Selle õigusliku alusega on sätestatud nõuandemenetlus, st komisjoni ettepaneku vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamuse alusel pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. ( Subsidiaarsuse põhimõte Käesolevas ettepanekus sisalduvad meetmed põhinevad asutamislepingu artiklil 37 ja seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata. ( Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. Käesolev ettepanek kehtib üksnes selles ulatuses, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks. Selles käsitletakse varasemate meetmete vajakajäämisi ning see põhineb Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi antud järjestikustel volitustel. Ühenduse ja riiklike ametiasutuste halduskoormus ei suurene oluliselt ega hõlma rohkem, kui on vaja ühenduse tõhusa siseturu tagamiseks. ( Õigusakti valik Kavandatud õigusakt: nõukogu direktiiv Muud õigusaktid ei ole piisavad järgmis(t)el põhjus(t)el: Nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ uuesti sõnastamine on võimalik vaid nõukogu direktiivi vastuvõtmise kaudu. Mõju eelarvele Käesolev ettepanek käsitleb olemasolevate õigusnormide uuesti sõnastamist. Ettepanekul ei ole ELi eelarvele olulist mõju. Lisaks ei kaasne ettepanekuga ka uusi eelarvet mõjutavaid asjaolusid. Lisateave ( Lihtsustamine Ettepanekuga nähakse ette õigusnormide lihtsustamine. Uuestisõnastamistehnika kasutamine võimaldab ühendusel ühte teksti koondada nii nõukogu direktiivi lisatavad kavandatud sisulised muudatused kui ka selle muutmata sätted. Lisaks sellele on direktiivi algset teksti parema õigusliku reguleerimise huvides täiustatud ning selgemaks muudetud. Selle tulemusena on välja jäetud sätteid ja tehtud muudatusi, mis ei mõjuta kõnealuse direktiivi sisu. ( Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmise tulemusena tunnistatakse kehtetuks praegu kehtivad õigusnormid. ( Uuesti sõnastamine Käesolev ettepanek käsitleb uuesti sõnastamist. ( Ettepaneku üksikasjalik selgitus Peamiste ettepanekute kokkuvõte on järgmine. 1. Turustamise ja tarnija mõistete määratlemine ning nende suhtes kohaldatud nõuded a) Praegune olukord 1992. aastal vastu võetud turustamise määratluses on loetletud tegevusalad, mida asjaomase toote puhul sobivaks peeti. Arvati, et need tegevusalad on olulised ja neist piisab, et määratleda turustamise mõiste ulatust. Tehnika arengu tulemusel äritegevuse vallas on toimingud, mida praegu turustamiseks peetakse, lahutamatult seotud selliste uute tegevusaladega, nagu „müük ja müügi eesmärgil valdamine”. Tarnijat määratletakse kui isikut, kes professionaalselt ja tavapäraselt tegeleb kas tootmise, paljundamise, säilitamise ja/või materjali töötlemise ning turustamisega, kuid määratlus ei hõlma importimist. Samas on importimise tähtsus järjest kasvanud ning importida võib nii tarnija (nagu on määratletud direktiivis 92/34/EMÜ) kui ka muu isik. Esimesel puhul ei teki õigusaktide kohaldamisel probleeme, teisel puhul aga küll: sõltuvalt riiklikust õigusest võidakse importijat mõnes liikmesriigis pidada tarnijaks, mõnes aga mitte. 1992. aastal peeti vajalikuks nõuda tarnijate akrediteerimist ühtse korra järgi, et otsustavalt tõsta siseturu ühtlustamise tempot. Nüüd, kus viljapuude paljundusmaterjali tootvad ettevõtted on valdavalt hakanud rakendama kvaliteedistandardeid, on see kulukas akrediteerimisnõue osutunud tarbetuks. b) Ettepanekud Võetakse vastu uus turustamise määratlus (artikli 2 lõige 10), mis hõlmab kogu viljapuude ja paljundusmaterjaliga seotud äritegevust. Importimise lisamisega tarnija tegevusalade hulka tagatakse õigusnormide edukam ühtlustamine ja läbipaistvus. Tarnijate registreerimisega vähendatakse nii liikmesriikide ametiasutuste kui ka sidusrühmade (tarnijad ja kasutajad) halduskoormust ja kulusid ning säilitatakse tarbijate usaldus (artiklid 5 ja 6). Nende muudatustega viiakse kõnealused õigusnormid vastavusse muude hiljuti muudetud õigusaktidega metsataimede, dekoratiivtaimede ja viinapuude paljundusmaterjali kohta. 2. Kategooriate identifitseerimine ja nõuded a) Praegune olukord Mõned mõistete määratlused ja seonduvad nõuded on muutunud tarbetuks. Nende rakendamise kulud kaaluvad üles neist saadava tulu (nt materjali jaotamine kategooriatesse „viirusvaba” ja „viiruskontrolli läbinud”). Mõnede mõistete määratlemata jätmise tõttu (direktiivi vastu võtmise ajal ei peetud vajalikuks) tekivad tõlgenduslikud arusaamatused ehk nn pettused. See toob kaasa nii tarnijate kui ka tarbijate suuremad kulutused ning umbusalduse turu suhtes. Suurenevad ka kulutused riskiennetusele, sest tuleb kasutada õiguskaitset, hallata juriidilisi kokkuleppeid või maksta „ohutu” paljundusmaterjali eest kõrgemat hinda. b) Ettepanekud Kõik peamiste olemasolevate õigusnormidega kehtestatud tehnilised meetmed võetakse üle konkreetsetesse rakendusmeetmetesse. Need võetakse vastu pärast seda, kui on hinnatud nende tõhusust ja vastavust teaduse ja tehnika arengule (artikkel 4). Nii ametiasutustelt kui ka tarnijatelt oodatakse suuremat paindlikkust tehniliste rakendusmeetmete elluviimisel. Materjalikategooriate uuesti määratlemine peab põhinema teaduse ja tehnika arengul, eelkõige rahvusvahelistel sertifitseerimiskavadel (Euroopa taimekaitseorganisatsiooni EPPO standardid) (artikli 2 lõiked 3 kuni 8). Tuleb vastu võtta õiguslik alus konkreetsete nõuete kehtestamiseks igale materjalikategooriale (artikkel 4). Selge sertifitseerimis- ja sortide identifitseerimissüsteemiga (kõikehõlmav ja arusaadav märgistus) tagatakse suurem konkurentsivõime, sujuvam äritegevus ühenduses ning võrdväärsed ja vastastikused impordivood (artikkel 9). Tagatakse parem aretustegevuse kaitse ja põllumajandustootjad võivad olla kindlad, et paljundusmaterjal on ehtne ja selle kvaliteet ühetaoline. Paraneb tegevuse planeerimine, sest säästetakse ressurssi, mis praegu kulub tootmisprotsessi kohandamisele ühtlustamata turutingimustega. 3. Materjali kvaliteet (eristatavus, ühtlikkus ja püsivus ning pomoloogilised omadused), sordiehtsuse mõiste ning seonduvad nõuded a) Praegune olukord Praegu kehtiv loetelu sortide eristamiseks ja identifitseerimiseks nõutavatest tunnustest on ebaselge ja puudulik ning tekitab põllumajandustootjatele raskusi vajalike sortide identifitseerimisel. Ühenduse puuviljaturu ühise korraldusega on kehtestatud nõue, et tootjad peavad konkreetse puuvilja turule viimisel esitama selle sordinime. Kõnealused tunnused on järjest olulisema tähtsusega, arvestades nõudluse spetsiifilisust nii värskete kui ka töötlemiseks ettenähtud puuviljade turul. Praegu on nii, et põllumajandustootjad kannavad kulutusi lisaks ka veel siis, kui neil tuleb asendada paljundusmaterjal, mille nõuetele mittevastavus ilmneb alles siis, kui puud hakkavad vilja kandma (enamiku sortide puhul 3–5 aastat pärast istutamist). b) Ettepanekud Uued rahvusvahelised eeskirjad, nagu Ühenduse Sordiameti ja Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu suunised, võimaldavad sorte hõlpsasti identifitseerida. Sortide kirjeldamise ja sertifitseerimise nõuded tuleb koostada lähtudes nimetatud rahvusvahelistest juhistest (artikkel 7). Seepärast tuleb direktiivi lisada sordi ja klooni mõistete määratlus (artikli 2 lõiked 3 ja 4), tuleb luua õiguslik alus kõrgemate garantiinõuete esitamiseks turustatava materjali sordiehtsusele, geneetilistele ressurssidele ja bioloogilisele mitmekesisusele (artikkel 3) ning sätestada rakendusmeetmed, millega võetakse üle kõik üksikasjalikud tehnilised eeskirjad, et tagada nende parem ühtlustamine ja haldamine (nt tehniliste tingimuste kiire ajakohastamine) (artikkel 4). Nende muudatuste tulemusel peaks suurenema turutoimingute läbipaistvus ja vähenema paljundusmaterjali identifitseerimiseks tehtavad kulutused. Direktiiv peab sisaldama ka pomoloogiliste omaduste kirjeldust (taimede saagikus ja viljade kvaliteet), nt otsetarbimiseks või töötlemiseks ettenähtud viljade bioloogilise väärtuse kirjeldust, et tarbija oleks paremini teavitatud. 4. Taimetervisliku seisundi määratlemine ja seonduvad nõuded a) Praegune olukord Praegu on kehtestatud terve rida nõudeid (nt täiesti viirusevaba paljundusmaterjal), mis ei too kasu ei põllumajandustootjatele ega lõpptarbijatele ning mille täitmine on tarnijatele väga raske ja kulukas. Madalaima tootekategooria alla kuuluva paljundusmaterjali (moodustab ligikaudu 30% ELi viljapuude toodangust, mõnedes maades võib ulatuda üle 80%) taimetervisliku seisundi nõuded on vananenud nii kontrollkatsete läbiviimise kui ka kahjulike organismide kontrollnimekirjadesse kandmise poolest. b) Ettepanekud Paljundusmaterjali taimetervisliku seisundi parandamiseks on oluline, et uute sortide kirjeldamine ja vegetatiivse paljundusmaterjali sertifitseerimine oleks selges vastavuses kategooriatesse jaotamise tingimustega (artikkel 4). Tänu teaduse ja tehnika arengule on loodud rahvusvahelised sertifitseerimissüsteemid (Euroopa taimekaitseorganisatsiooni EPPO standardid). Kvaliteetsema paljundusmaterjali olemasolu on esimene samm ühise põllumajanduspoliitika uue lähenemisviisi täieliku rakendamise suunas, selleks et vähendada pestitsiidide kasutamist. Keskpikas perspektiivis on oodata läbipaistvamat hinnakujundust, mis põhineb otseselt paljundusmaterjali kvaliteedi ja hinna suhtel. 5. Muud märkused Direktiivi 92/34/EMÜ muudes sätetes tehtud muudatuste tagajärjel on muudetud ka järgmisi artikleid: artikli 1 lõiked 2, 3, ja 4, artikli 2 lõiked 11 ja 13, artikli 8 lõige 3, artiklid 11 ja 13, artikli 16 lõige 2, artikli 17 lõige 2 ning artiklid 18, 21, 22 ja 23. Nimetatud muudatused ei ole sisulist laadi. 6. Muutmata sätted Muutmata jäävad: artikli 1 lõige 1, artikli 2 lõiked 1, 2, 12 ja 14, artikli 8 lõiked 1 ja 2, artiklid 10, 12, 14 ja 15, artikli 16 lõiked 1, 3 ja 4, artikli 17 lõige 1 ning artiklid 19, 20 ja 24. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) 2007/0014 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (uuesti sõnastatud) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa MajandusüÜhenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit √ 37 ∏ 43, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4] ning arvestades järgmist: ∫uus 1. Nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta[5] on mitu korda oluliselt muudetud.[6] Kuna direktiivi tehakse veel muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 1 2. Puuviljade tootmisel on ühenduse põllumajanduses tähtis koht. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 2 (kohandatud) 3. Rahuldavate tulemuste saavutamine puuviljade tootmises sõltub oluliselt viljapuude nende paljundamisel kasutatavate materjalide ja puuviljade tootmiseks ette nähtud viljapuude kvaliteedist ja tervisest. teatavad liikmesriigid on seetõttu kehtestanud eeskirjad turule viidavate puuviljade paljundusmaterjali ja viljapuude kvaliteedi ja taimetervise tagamiseks; ⎢92/34/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud) (4) erinev paljundusmaterjali ja viljapuude käsitlemine erinevates liikmesriikides võib põhjustada kaubandustõkkeid ja seega takistada nende kaupade vaba liikumist ühenduse piires; siseturu loomist silmas pidades tuleb need tõkked kõrvaldada, võttes vastu ühenduse õigusnormid liikmesriikide kehtestatud normide asemel; ⎢92/34/EMÜ põhjendus 4 (kohandatud) 4. Ühtlustatud tingimusedte kehtestamine ühenduse tasandil tagavadb, et ostjad ühenduse kõigis osades saavad tervet ja hea kvaliteediga paljundusmaterjali ja viljapuid. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 5 (kohandatud) 5. Taimetervise osas peavad nimetatud ühtlustatud tingimused vastama nõukogu √ 8. mai 2000. ∏ 21. detsembri 1976. aasta direktiivile √ 2000/29/EÜ ∏ 77/93/EMÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise √ ja ühenduses levitamise ∏ kohta.[7] ⎢92/34/EMÜ põhjendus 6 (kohandatud) ?uus 6. kõigepealt Tuleks kehtestada ühenduse eeskirjad nende viljapuude perekondade ja liikide kohta, mis omavad ühenduses olulist majanduslikku tähtsust, kehtestades samas ühenduse korra, mille alusel edaspidi lisada uusite perekondiade ja liikeide lisamise korra ð käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvasse perekondade ja liikide loetelusse. Loetelusse kantakse perekonnad ja liigid, mida liikmesriikides laialdaselt kasvatatakse ja mille paljundusmaterjalil on turgu rohkem kui ühes liikmesriigis. ï ⎢92/34/EMÜ põhjendus 7 (kohandatud) 7. Ilma et see piiraks direktiivi √ 2000/29/EC ∏ 77/93/EMÜ taimetervist käsitlevate sätete kohaldamist, ei ole asjakohane rakendada ühenduse eeskirju paljundusmaterjali ja viljapuude turustamisel, kui tooted on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, sest seal kohaldatavad eeskirjad võivad olla erinevad käesolevas direktiivis sätestatust. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 8 (kohandatud) (8) igale viljapuude perekonnale ja liigile kehtestatavate taimetervise- ja kvaliteedinõuete määramine nõuab aega ja üksikasjalikku tehnilist ja teaduslikku kaalutlemist; seetõttu tuleks kehtestada nende nõuete määramise kord; ∫uus 8. Selguse huvides tuleb määratleda vajalikud mõisted. Mõistete määratlemisel tuleb lähtuda teaduse ja tehnika arengust ja kirjeldada mõistet täielikult ja selgesõnaliselt, et aidata kaasa siseturu ühtlustamisele, võttes arvesse kõiki uusi turuvõimalusi ja paljundusmaterjali tootmisel kasutatud menetlusi. Need määratlused tuleb viia vastavusse juba vastuvõetud ühenduse õigusaktidega muu paljundusmaterjali turustamise kohta. 9. Igale viljapuude perekonnale ja liigile on soovitav on kehtestada taimetervise- ja kvaliteedinõuded .rahvusvaheliste sertifitseerimiskavade alusel. Seepärast on asjakohane kehtestada turule viidava paljundusmaterjali ja viljapuude eri kategooriate sertifitseerimissüsteem, viidates asjaomastele rahvusvahelistele standarditele, kui need on olemas. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 13 (kohandatud) ?uus 10. Kehtiva põllumajandustava kohaselt nõutakse, et teatud paljundusmaterjal ja viljapuud oleksid kas ametlikult kontrollitud või tunnistatud viirusvabaks, mis tähendab, et nad on tunnistatud vabaks kõikidest tuntud viirustest ja viirusetaolistest haigustekitajatest või läbinud viirusekontrolli, mis tähendab, et nad on tunnistatud vabaks teatud paljundusmaterjali ja viljapuude kasutusväärtust vähendavatest viirustest ja viirusetaolistest haigustekitajatest ð uuritud ametliku järelevalve raames, mis on ette nähtud muude ühenduse õigusaktidega reguleeritud liikide puhul. ⎪ ∫uus 11. Enne geneetiliselt muundatud viljapuude registreerimist kataloogis tuleb tagada, et on võetud kõik meetmed inimeste tervise või keskkonna ohustamise vältimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivile 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta[8] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta.[9] 12. On soovitav, et tagatakse geneetilise mitmekesisuse säilimine. Olemasolevate sortide säilimiseks vajalikud bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise meetmed tuleb võtta kooskõlas ühenduse muude asjaomaste õigusaktidega. Uute turuvajadustega edukama kohanemise huvides peaks komisjon pöörama tähelepanu mitte üksnes sordi vaid ka genotüübi ja klooni mõistetele. 13. On vaja kehtestada nõuded sellise materjali turustamiseks, mis on ette nähtud katsete, teadusuuringute või aretustöö jaoks ning ei vasta seetõttu tavapärastele taimetervise ja kvaliteedistandarditele. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 9 ?uus 14. Paljundusmaterjali ja/või viljapuude tarnijad peavad eelkõige vastutama selle eest, et nende tooted vastavad käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetele. ?On vaja määratleda tarnija ülesanded ning nõuded, mida ta peab täitma. Selleks, et luua läbipaistev ja majanduslikult põhjendatud paljundusmaterjali ja viljapuude sertifitseerimismenetlus, tuleb tarnijad ametlikult registreerida. ⎪ ∫uus 15. Tarnijad, kes turustavad viljapuid ja paljundusmaterjali ainult isikutele, kes ei tegele viljapuude või paljundusmaterjali tootmise või müügiga ametialaselt, tuleb registreerimiskohustusest vabastada. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 14 ?uus 16. Paljundusmaterjali ja viljapuude ostjate huvides on, et oleksid teada sortide nimed ning et nende ehtsus oleks tagatud; ð see võimaldab süsteemi jälgida ja tõsta turu usaldusväärsust. ï ⎢92/34/EMÜ põhjendus 15 (kohandatud) ?uus 17. √See ∏eespool nimetatud eesmärk on kõige paremini saavutatav sordi üldise tuntuse kaudu ð , eriti vanemate sortide puhul, ï või tarnija poolt koostatud jasäilitatudkättesaadava sordikirjelduse kaudu,viimasel juhul ei pääse paljundusmaterjal ja viljapuud siiski kategooriatesse, mis kuuluvad ametlikult sertifitseerimisele; ð mis põhineb Ühenduse Sordiameti (CPVO) juhistel või juhul, kui neid ei ole, muudel rahvusvahelistel või riiklikel eeskirjadel. ï ⎢92/34/EMÜ põhjendus 16 (kohandatud) 18. on hädavajalik kehtestada paljundusmaterjali ja viljapuude kategooriad, mille puhul tuleb nimetatud materjali ja taimi ametlikult sertifitseerida; Paljundusmaterjali ja viljapuude ehtsuse ja nõuetekohase turustamise tagamiseks tuleb kehtestada ühenduse eeskirjad reeglid partiide eraldamise ja markeerimise osas kohta; etiketid peaksid edastama teavet, mis on vajalik nii ametlikuks kontrolliks kui ka tarbija informeerimiseks. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 10 ?uus 19. Liikmesriikide pädevad asutused peavad kontrollimise ja inspekteerimise käigus tagama, ettarnija järgib CAC (Conformitas Agraria Communitatis) kategooriasse kuuluvale paljundusmaterjalile ja viljapuudelekehtestatud tingimusi; ð paljundusmaterjalile või viljapuudele ja tarnijatele kehtestatud nõuded oleksid täidetud. ï ⎢92/34/EMÜ põhjendus 11 (kohandatud) 20. on hädavajalik kehtestada paljundusmaterjali ja viljapuude kategooriad, mille puhul tuleb nimetatud materjali ja taimi ametlikult sertifitseerida; ⎢92/34/EMÜ põhjendus 12 21. Tuleks kehtestada ühenduse kontrollimeetmed, et tagada käesolevas direktiivigas kehtestatud nõuete ühtene kohaldamine kõigis liikmesriikides. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 17 ?uus 22. Selliste ajutiste tarnimisraskuste puhuksð , mis on tingitud loodusõnnetustest – nagu tulekahju, torm ja õite hävimine – või ettenägematutest asjaoludest,ï tuleks kehtestada eeskirjad, mis lubaksid ð teatavatel eritingimustel ja piiratud aja jooksul. ïturustada käesolevas direktiivis sätestatust leebematele vähem rangetele nõuetele vastavat paljundusmaterjali ja viljapuid. ∫uus 23. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleb lisada säte, mis lubab liikmesriikidel vabastada etikettidega seotud nõuetest ning kontrollimisest ja ametlikust inspekteerimisest väiketootjad, kes toodavad ja turustavad paljundusmaterjali ja viljapuid lõpptoodanguna kohalikul turul isikutele, kes ei tegele taimede tootmisega ametialaselt („kohalik ringlus”). ⎢92/34/EMÜ põhjendus 18 (kohandatud) 24. esimese sammuna tingimuste ühtlustamise suunas Liikmesriikidel peaks olema keelatud tuleks keelata liikmesriikidel I II lisas esitatud perekondade ja liikide osas, mille jaoks koostatakse juhend, kehtestada uusi, käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid tingimusi või piiranguid. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 19 25. Tuleks ette näha kolmandates riikides toodetud paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise lubamine ühenduses tingimusel, et nendega kaasnevad alati samad tagatised kui ühenduse piires toodetud paljundusmaterjali ja viljapuudega ning et need vastavad ühenduse eeskirjadele. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 20 26. Liikmesriikides kasutatavate tehniliste kontrollimeetodite ühtlustamiseks ning ühenduses toodetud paljundusmaterjali ja viljapuude võrdlemise võimaldamiseks kolmandates riikides toodetutega tuleb läbi viia võrdluskatsed, et kontrollida sellise toodangu vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. ∫uus 27. Turuhäirete vältimiseks tuleb liikmesriikidele ette näha võimalus lubada teatava üleminekuperioodi vältel enda territooriumil turustada sertifitseeritud ja CAC-materjali, mis on võetud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva seisuga olemasolevatelt ema- ja isataimedelt, isegi kui see materjal ei vasta uutele nõuetele. ⎢92/34/EMÜ põhjendus 21 (kohandatud) 28. käesoleva direktiivi tõhusa toimimise hõlbustamiseks tuleks komisjonile usaldada selle rakendusmeetmete kohaldamine ja selle lisa muutmine, samuti kehtestada kord, mis näeb alalise puuviljade botaanilistesse perekondadesse ja liikidesse kuuluva paljundusmaterjali ja taimede komitee raames ette tihedat koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel, √ Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[10] ∏ ∫uus 29. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustust võtta ettenähtud aja jooksul riiklikku õigusse üle ja kohaldada II lisa B osas loetletud direktiive, ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: √1. PEATÜKK ∏ √ REGULEERIMISALA JA MÕISTED ∏ Artikkel 1 √ Reguleerimisala ∏ 1. Käesolev direktiiv kehtib puuviljade tootmiseks ettenähtud paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta ühenduse piires. 2. Artikleid 2—20 ja 234 kohaldatakse II lisas loetletud perekondade ja liikide ning nende hübriidide puhul. Teiste perekondade ja liikide või nende hübriidide pookealuste või muude taimeosade puhul kohaldatakse eespool nimetatud artikleid, kui mõni nimetatud perekonna või liigi või nende hübriidide materjal on neile poogitud või ette nähtud neile pookimiseks. 3. Muudatused II lisas esitatud perekondade ja liikide loetelus võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras. ∫uus 2. Direktiivi kohaldatakse I lisas loetletud perekondade ja liikide ning nende hübriidide suhtes. Direktiivi kohaldatakse ka muude, I lisas nimetamata perekondade ja liikide või nende hübriidide pookealuste või muude taimeosade suhtes, kui mõni sellise perekonna või liigi või nende hübriidide materjal on poogitud või ette nähtud pookimiseks mõnele I lisas nimetatud perekonda või liiki kuuluvale taimele või selle hübriidile. 3. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta direktiiviga 2000/29/EÜ kehtestatud taimetervise eeskirjade kohaldamist. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) Artikkel 2 4. Ilma et see piiraks direktiivi 77/93/EMÜ taimetervist käsitlevate eeskirjade kohaldamist, Käesolevat direktiivi ei kohaldata käesolevat direktiivi paljundusmaterjali või viljapuude suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kui see paljundusmaterjal või need viljapuud on nõuetekohaselt sellisena identifitseeritud ja piisavalt isoleeritud. Esimese lõigu rakendamiseks vajalikud meetmed, eelkõige need, mis käsitlevad identifitseerimist ja isoleerimist, kehtestatakse artiklis √ 19 lõikes 2 ∏ 21 √ osutatud ∏ sätestatud korras. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) Artikkel 23 √ Mõisted ∏ Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisieid mõisteid: a) 1) paljundusmaterjal – seemned, taime osad ja kogu taimne materjal, kaasa arvatud pookealused, mis on ette nähtud viljapuude paljundamiseks ja tootmiseks; b) 2) viljapuud – taimed, mis on mõeldud pärast turustamist istutamiseks või ümberistutamiseks; ∫uus 3) sort – ühte madalamasse tuntud botaanilisse taksonisse kuuluv taimerühm, mida saab: a) määratleda teatavast genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist tulenevate tunnuste põhjal; b) eristada mis tahes muust taimerühmast vähemalt ühe nimetatud tunnuse põhjal ja c) käsitada tervikuna selle põhjal, et seda võib paljundada, ilma et taimerühm muutuks; 4) kloon – sordiehtsuse, fenotüüpiliste omaduste ja tervisliku seisundi põhjal valitud viljapuusordi vegetatiivselt paljundatud järglane; ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus (c)5) supereliitmaterjal – paljundusmaterjal, mis: a ) i) on toodetud üldtunnustatud meetodeid järgides ð ja tarnija vastutusel (niivõrd kuivõrd tarnija on seotud selle materjali tootmise ja paljundamisega) ï toodetud sordiehtsuse ð ja vajaduse korral klooni omaduste ï säilitamiseks, kaasa arvatud selle teatavate pomoloogiliste omaduste säilimise tagamiseks, mis võivad olla kehtestatud artiklis 21 sätestatud korras, ja haiguste vältimiseks; b) ii) on ette nähtud eliitmaterjali ð või sertifitseeritud materjali (välja arvatud viljapuud)ï tootmiseks; c) iii) vastab artikli 4 alusel supereliitmaterjali suhtes kehtestatud juhendis kõnealuste liikide supereliitmaterjalile sätestatud √ eri ∏tingimustele; ja d) iv) on ametliku kontrolli tulemusena tunnistatud vastavaks eespool nimetatud tingimustele √ on ametliku kontrolli inspekteerimise tulemusena tunnistatud vastavaks punktides a, b ja c nimetatud tingimustele ∏ ; 6) d) eliitmaterjal – paljundusmaterjal, mis: a) i) on kas otse või teatava arvu vegetatiivsel teel paljundamise astmete tulemusena toodetud üldtunnustatud meetodeid järgides ð ja tarnija vastutusel (niivõrd kuivõrd tarnija on seotud selle materjali tootmise ja paljundamisega) ï toodetud kas otse või teatava arvu vegetatiivsel teel paljundamise astmete tulemusena sordiehtsuse ð ja vajaduse korral klooni omaduste ï säilitamiseks, kaasa arvatud selle teatavate pomoloogiliste omaduste säilimise tagamiseks, mis võivad olla kehtestatud artiklis 21 sätestatud korras, ja haiguste vältimiseks; b) ii) mis on ette nähtud sertifitseeritud materjali tootmiseks; c) iii) vastab artikli 4 alusel supereliitmaterjali suhtes kehtestatud juhendis kõnealuste liikide supereliitmaterjalile sätestatud √ eri ∏tingimustele; ja d) iv) on ametliku kontrolli tulemusena tunnistatud vastavaks eespool nimetatud tingimustele √ on ametliku inspekteerimise kontrolli tulemusena tunnistatud vastavaks punktides a, b ja c nimetatud tingimustele ∏ ; 7) c) sertifitseeritud materjalid – paljundusmaterjal ja viljapuud, mis: a) i) on toodetud ð tarnija vastutusel (niivõrd kuivõrd tarnija on seotud selle materjali tootmise ja paljundamisega) ï kas otse või teatava arvu vegetatiivsel teel paljundamise astmete tulemusena on toodetud eliitpaljundusmaterjalist ð või supereliitpaljundusmaterjalist ï ; ∫uus b) on ette nähtud: - paljundusmaterjali tootmiseks, - viljapuude tootmiseks ja/või - puuviljade tootmiseks; ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) c) ii) vastab artikli 4 alusel sertifitseeritud materjali suhtes kehtestatud juhendis kõnealuste liikide sertifitseeritud materjalile kehtestatud √ eri ∏tingimustele; ja d) iii) on ametliku kontrolli tulemusena tunnistatud vastavaks eespool nimetatud tingimustele √ on ametliku inspekteerimise kontrolli tulemusena tunnistatud vastavaks punktides a, b ja c nimetatud tingimustele ∏ ; 8) f) CAC (Conformitas Agraria Communitatis) materjal – paljundusmaterjal ja viljapuud, mis: vastavad artikli 4 alusel kehtestatud juhendis antud kategooriale kehtestatud miinimumtingimustele; ∫uus a) on toodetud tarnija vastutusel (niivõrd kuivõrd tarnija on seotud selle materjali tootmise ja paljundamisega); b) on sordiehtne ja sordipuhas; c) on ette nähtud: - paljundusmaterjali tootmiseks, - viljapuude tootmiseks ja/või - puuviljade tootmiseks; d) vastab artikli 4 alusel CAC-materjalile kehtestatud eritingimustele ja e) on ametliku inspekteerimise tulemusena tunnistatud vastavaks punktides a kuni d nimetatud tingimustele; ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus (g) virus-free (v.f.) g)viirusvaba (v.f.) materjal — paljundusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslike meetodite kohaselt kontrollitud ja tunnistatud vabaks nakkusest ning mis on kasvuaegsel inspekteerimisel tunnistatud vabaks mis tahes viiruste või viirusetaoliste haigustekitajate sümptomitest ja mida on hoitud nakatumist välistavates tingimustes ning tunnistatud vabaks kõikidest tuntud ja kõnealuste liikide puhul ühenduses esinevatest viirustest ja viirusetaolistest haigustekitajatest. Paljundusmaterjal, mis liigile omase astmete arvu vältel põlvneb vegetatiivselt otse sellisest paljundusmaterjalist, mis kasvuaegse inspekteerimise käigus on tunnistatud vabaks mis tahes viiruste või viirusetaoliste haigustekitajate sümptomitest ning mis on toodetud ja mida on säilitatud nakkust välistavates tingimustes, tuleb samuti lugeda viirusvabaks. Liigile omane astmete arv määratletakse vastavalt artiklile 4 kehtestatud juhendile; h) viirusekontrolli läbinud (v.t.) materjal – paljundusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslike meetodite kohaselt kontrollitud ja tunnistatud vabaks nakkusest ja mis on kasvuaegsel inspekteerimisel tunnistatud vabaks mis tahes viiruste või viirusetaoliste haigustekitajate sümptomitest ning mida on säilitatud nakkust välistavates tingimustes ja mis on tunnistatud vabaks teatud ohtlikest, kõnealuse liigi puhul tuntud, ühenduses esinevatest ja paljundusmaterjali kasutusväärtust vähendavatest viirustest ja viirusetaolistest haigustekitajatest. Paljundusmaterjal, mis teatud astmete vältel põlvneb vegetatiivselt otse sellisest paljundusmaterjalist, mis kasvuaegse inspekteerimise käigus on tunnistatud vabaks mis tahes viiruse või viirusetaolise haigustekitaja sümptomitest ning mis on toodetud ja mida on säilitatud nakkust välistavates tingimustes, tuleb samuti lugeda viirusekontrolli läbinuks. Liigile omane astmete arv määratletakse vastavalt artiklile 4 kehtestatud juhendile; 9) i) tarnija – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes professionaalselt tegeleb vähemalt ühega järgmisnevatest paljundusmaterjali ja viljapuudega seonduvatest tegevusaladest: paljundamine, tootmine, säilitamine ja/või töötlemine ð , importimine ï ning turustamine; ⎢92/34/EMÜ ?uus j10) turustamine – paljundusmaterjali või viljapuude mis tahes kujul kas kättesaadavana või laos hoidmine, näitamine või müügiks pakkumine, müümine ja/või kättetoimetamine teisele isikule; ð paljundusmaterjali või viljapuude müük, omamine müügi eesmärgil, müügiks pakkumine või mis tahes tasu eest või tasuta loovutamine, tarnimine või üleandmine kolmandatele isikutele ärieesmärgil kasutamiseks; ï ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus (k) 11) vastutav ametiasutus √ on: ∏ a) i) liikmesriigi loodud või määratud keskasutus, mis kuulub valitsuse haldusalasse ning vastutab √ paljundusmaterjali ja viljapuude ∏ kvaliteediga seonduvate küsimuste eest; b) ii) mis tahes riiklik ametiasutus, mis on asutatud: - kas riiklikul tasandil √ või ∏ - või piirkondlikul tasandil, kuuludes riigi ametiasutuse alluvusse vastavalt kõnealuses liikmesriigis kehtivatele õigusaktidele.; 12) l) ametlikud meetmed – vastutava ametiasutuse võetud meetmed; 13) m) ametlik inspekteerimine – vastutava ametiasutuse ð või selle asutuse vastutusel ï läbi viidud inspekteerimine ; n)ametlik teatis — vastutava ametiasutuse või selle vastutusel välja antud teatis; 14) o) partii — ühe kaubaartikli ühikute kogum, mida ühendab homogeenne koostis ja päritolu. p)laboratoorium — avalik-õiguslikul või eraõiguslikul alusel analüüse ja nõuetekohaseid diagnoose teostav institutsioon, mis võimaldab tootjal tootmise kvaliteedi üle järelevalvet teostada. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) √2. PEATÜKK ∏ √ PALJUNDUSMATERJALILE JA VILJAPUUDELE KEHTESTATUD NÕUDED ∏ Artikkel 38 √Üldised turustamise nõuded∏ 1. Paljundusmaterjali või viljapuid võivad turustada ainult akrediteeritud tarnijad tingimusel, et nad vastavad artiklis 4 osutatud juhendi CAC materjalile kehtestatud nõuetele. 2. Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud paljundusmaterjali tohib sertifitseerida ainult juhul, kui see kuulub artikli 9 lõike 2 punktis i nimetatud sordi juurde ja kui see vastab artiklis 4 osutatud juhendis vastavale kategooriale kehtestatud nõuetele. Sordilisuse suhtes võib artiklis 4 osutatud juhendis teha erandi pookealustele, kui materjal ei kuulu sordi juurde. ∫uus 1. Paljundusmaterjali ja viljapuid võib turustada ainult juhul, kui a) paljundusmaterjal on ametlikult sertifitseeritud supereliit-, eliit- või sertifitseeritud paljundusmaterjalina või on ametliku inspekteerimise tulemusena tunnistatud CAC-materjaliks; b) viljapuud on ametlikult sertifitseeritud kui sertifitseeritud paljundusmaterjal või on ametliku kontrolli tulemusena tunnistatud CAC-materjaliks. 2. Kui turule viidav sort on geneetiliselt muundatud organism direktiivi 2001/18/EÜ artikli 2 punktide 1 ja 2 tähenduses, võib seda kataloogis registreerida ainult juhul, kui selleks on antud luba kõnealuse direktiivi või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel. 3. Kui paljundusmaterjalist saadud tooted on ette nähtud kasutamiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 3 nimetatud toiduna või toidu koostisosana või selle määruse artikli 15 nimetatud söödana või sööda koostisosana, võib asjaomast viljapuusorti kataloogis registreerida ainult juhul, kui selleks on antud luba kõnealuse määruse alusel. ⎢92/34/EMÜ 3. Ilma et see piiraks direktiivi 77/93/EMÜ sätete kohaldamist, ei kohaldata eelmisi lõikeid paljundusmaterjali ja viljapuude suhtes, mis on ette nähtud: ∫uus 4. Lõikest 1 olenemata võivad liikmesriigid lubada tootjatel oma territooriumil viia turule teatavas koguses paljundusmaterjali, mis on ette nähtud: ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus a) katseteks ja teaduslikuleks otstarbel kasutamiseks eesmärkideks; b) aretustööks; või c) geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks √ toetamiseks ∏ . Täpsemad eeskirjad punktide a ja b kohaldamiseks kehtestatakse vajaduse korral artiklis 21 sätestatud korras. Täpsemad eeskirjad punkti c kohaldamiseks on soovitav sama korra kohaselt vastu võtta enne 1.jaanuari 1993. ?Kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluskorraga nähakse ette tingimused, mille puhul liikmesriigid võivad selliseid lubasid anda. ï ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus Artikkel 4 √ Erinõuded perekondadele ja liikidele ∏ 1. Artiklis 22 19 lõikes 3 sätestatud √ osutatud ∏ korra kohaselt tuleb I lisas kehtestada juhend √ erinõuded ∏ igale perekonnale ja liigile kohta, mis on nimetatud II lisas, √ kirjeldades ∏ viidates direktiivis 77/93/EMÜ kehtestatud taimetervise tingimustele, mida kohaldatakse kõnealuste perekondade ja/või liikide suhtes, ning millega kehtestatakse: a) ii) kvaliteedi ja taimetervise tingimusied, millele peab vastama CAC-materjal, eelkõige neied tingimusied, mida kasutatava paljundussüsteemi puhul kohaldatakse kasvavate taimede puhtuse ð ja taimetervise ï suhtes, samuti sordilisuse suhtes, välja arvatud pookealuste puhul, kui paljundusmaterjal ei kuulu sordi juurde; b) i) tingimusied, millele peavad vastama supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud paljundusmaterjalide kvaliteet ð (supereliit- ja eliitpaljundusmaterjali puhul ka sordiehtsuse ja vajaduse korral klooni omaduste säilitamise meetodid ning samuti selle materjali olulised pomoloogilised omadused) ï, taimetervis, kohaldatavad katsemeetodid ja protseduurid, kohaldatavad paljundamissüsteemid ja sordilisus, välja arvatud pookealuste puhul, kui paljundusmaterjal ei kuulu sordi juurde; c) iii) tingimusied, millele peavad vastama teiste perekondade ja liikide pookealused ja muud taimeosad, kui kõnealuste perekondade ja liikide paljundusmaterjal on neile poogitud. 2. Kui juhendis viidatakse mõistetele “viirusvaba (v.f.)” või “viirusekontrolli läbinud (v.t.)”, peavad asjaomased viirused ja viirusetaolised haigustekitajad olema juhendis loetletud. See nõue kehtib mutatis mutandis, kui viidatakse muudest kahjulikest organismidest kui viirustest või viirusetaolistest haigustekitajatest vaba olemise tuvastamise nõudele või analüüsimise vajadusele selliseks tuvastamiseks. Lõike 1 alapunktis i nimetatud materjali osas ei või viidata mõistele “v.f.” või “v.t.”. Lõike 1 alapunktis ii nimetatud materjali osas tuleb eespool nimetatud viited teha juhul, kui selline viide on kõnealuse perekonna või liigi puhul vajalik. Artikkel 5 1. Liikmesriigid tagavad, et tarnijad võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõigis paljundusmaterjali ja viljapuude tootmise ja turustamise etappides vastavus käesolevas direktiivis sätestatud normidele. 2. Lõike 1 kohaldamisel peavad tarnijad ise teostama kontrolli või laskma kontrolli teostada akrediteeritud tarnijal või vastutaval ametiasutusel, juhindudes järgmistest põhimõtetest: - tootmisprotsessi kriitiliste punktide määratlemine tulenevalt kasutatavatest tootmismeetoditest, - esimeses taandes mainitud kriitiliste punktide suhtes järelevalve- ja kontrollimeetodite kehtestamine ja rakendamine, - proovide võtmine analüüside tegemiseks laboratooriumis, mille on akrediteerinud vastutav ametiasutus, eesmärgiga kontrollida vastavust käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, - esimeses, teises ja kolmandas taandes osutatud teabe kohta kirjalike märkmete või kustutamatul kujul registreeritud märkmete säilitamine, samuti paljundusmaterjali ja viljapuude tootmise ja turustamise kohta andmete säilitamine nii, et need oleksid vastutavale ametiasutusele kättesaadavad. Neid dokumente tuleb säilitada vähemalt kolm aastat. Tarnijate puhul, kelle tegevus piirdub vaid sellise paljundusmaterjali ja selliste viljapuude levitamisega, mis on toodetud ja pakitud väljaspool neile kuuluvaid ettevõtteid, nõutakse ainult kirjalikku nimekirja või kustutamatul kujul registreeritud märkmete pidamist paljundusmaterjali ja viljapuude ostmise ja müümise ja/või edasisaatmise kohta. Käesolev punkt ei kehti nende tarnijate puhul, kelle tegevus piirdub vaid paljundusmaterjali ja viljapuude tarnimisega väikestes kogustes mitteprofessionaalsetele lõpptarbijatele. 3. Kui lõikes 1 mainitud tarnija teostatud kontrolli tulemusena või talle kättesaadava teabe põhjal avastatakse ühe või mitme direktiivis 77/93/EMÜ viidatud kahjuliku organismi olemasolu koguses, mis ületab vastavalt artiklile 4 kehtestatud juhendi nõuetega lubatu, peab tarnija sellest viivitamata teavitama vastutavat ametiasutust ja võtma kasutusele selle asutuse poolt nõutud meetmed või mis tahes muud meetmed, et vähendada kahjulike organismide levimise ohtu. Tarnija peab säilitama märkmeid kõikide kahjulike organismide levimise juhtude kohta tema ettevõttes, samuti kõikide meetmete kohta, mis sellistel juhtudel võeti. 4. Täpsemad eeskirjad lõike 2 teise lõigu rakendamiseks kehtestatakse artiklis 21 sätestatud korras. ∫uus 3. peatükk TARNIJATELE KEHTESTATUD NÕUDED Artikkel 5 Registreerimine 1. Tarnijad registreeritakse ametlikult tegevusalade alusel, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. 2. Lõiget 1 ei kohaldata tarnijate suhtes, kes turustavad ainult isikutele, kes ei tegele viljapuude või paljundusmaterjali tootmise või müügiga ametialaselt. 3. Lõigete 1 ja 2 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib kehtestada artikli 19 lõikes 2 osutatud korras. Artikkel 6 Erinõuded 1. Tarnijad, kes tegelevad viljapuude või paljundusmaterjali tootmise või müügiga, peavad: - tuvastama paljundusmaterjali kvaliteeti mõjutavad kriitilised kohad tootmisprotsessis ning tagama nende järelevalve, - tagama, et esimeses taandes nimetatud järelevalvet käsitlev teave oleks nõudmise korral kättesaadav vastutavale ametiasutusele läbivaatamiseks, - vajaduse korral võtma proove laboratoorseks analüüsiks ja - tagama, et paljundusmaterjali eri partiid oleks ka tootmisprotsessis käigus eristatavad. 2. Kui tarnija valdustes avastatakse direktiivi 2000/29/EÜ lisades nimetatud või käesoleva direktiivi artikli 4 alusel kehtestatud erinõuetes osutatud kahjulike organismide olemasolu, peab tarnija sellest teavitama vastutavat ametiasutust ja võtma kasutusele selle asutuse poolt nõutud meetmed. 3. Paljundusmaterjali ja viljapuude turustamisel peavad tarnijad arvestust müügi või ostu kohta vähemalt 12 kuu jooksul. Esimest lõiku ei kohaldata tarnijate suhtes, kes on artikli 5 lõike 2 alusel registreerimisest vabastatud. 4. Lõike 1 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib kehtestada artikli 19 lõikes 2 osutatud korras. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus Artikkel 6 1. Vastutav ametiasutus akrediteerib tarnija pärast seda, kui on kindlaks teinud, et tarnija tootmismeetodid ja seadmed vastavad lähtuvalt tema tegevusalast käesoleva direktiivi nõuetele. Kui tarnija otsustab tegeleda muude tegevusaladega kui need, mille osas teda on akrediteeritud, on nõutav uus akrediteerimine. 2. Vastutav ametiasutus akrediteerib laboratooriumi, kui on kindlaks teinud, et laboratoorium, selle metoodika, seadmed ja personal vastavad tulenevalt seal tehtavatest analüüsidest käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetele, mida täpsustatakse artiklis 21 sätestatud korras. Kui laboratoorium otsustab tegeleda muude tegevusaladega kui need, mille osas teda on akrediteeritud, on nõutav uus akrediteerimine. 3. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudmised ei ole enam täidetud, peab vastutav ametiasutus võtma vajalikud meetmed. Selleks võetakse eelkõige arvesse kõikide kontrollide tulemusi, mis on tehtud vastavalt artiklile 7. 4. Tarnijate, ettevõtete ja laboratooriumide järelevalvet ja kontrolli teostatakse regulaarselt kas vastutava ametiasutuse poolt või selle järelevalve all, kusjuures käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse tagamiseks tuleb sellele asutusele tagada mis tahes ajal vaba juurdepääs kõikidele ettevõtte osadele. Järelevalve ja kontrolli rakendusmeetmed kehtestatakse vastavalt vajadusele, järgides artiklis 21 sätestatud korda. Kui sellise järelevalve ja kontrolli tulemusena selgub, et käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud, peab vastutav ametiasutus võtma vajalikud meetmed. √ 4. PEATÜKK ∏ √ SORDI IDENTIFITSEERIMINE JA MÄRGISTAMINE ∏ Artikkel 79 √Sordi identifitseerimine ∏ 1. Paljundusmaterjal ja viljapuud turustatakse viitega sordile, ð vajaduse korral kloonile, ï millesse nad kuuluvad. Pookealuste puhul, kus paljundusmaterjal ei kuulu sordi juurde, viidatakse vastavale liigile või liikidevahelisele hübriidile. ∫uus 2. Geneetiliselt muundatud paljundusmaterjali puhul peab käesoleva direktiivi sätete kohaselt kinnitatud või lisatud mis tahes ametlikul või mitteametlikul etiketil või dokumendil olema selge märge selle kohta, et sort on geneetiliselt muundatud ning sellel peavad olema nimetatud geneetiliselt muundatud organismid. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus 23. Sordid ð ja vajaduse korral kloonid ï , millele viidatakse vastavalt lõikele 1, peavad olema: a) i) üldtuntud ja vastavalt √ sordikaitse seadusega ∏ kaitstud vastavalt uute taimesortide kaitsmise säteteletingimustele kaitstud või; b) vabatahtlikult või muul alusel ametlikult ð riiklikus kataloogis ï registreeritud √ või ∏ ; c) ii) kantud tarnijate koostatud nimekirjadesse, koos nende üksikasjaliku kirjelduse ja vastava nimega. Sellised nimekirjad peavad taotluse korral olema kättesaadavad kõnealuse liikmesriigi vastutavale ametiasutusele. ð üldiselt tuntud, juhul kui kuupäeval, mil esitatakse asjakohane taotlus nende registreerimise aktsepteerimiseks, on nad kas kantud mõne muu liikmesriigi kataloogi või kui nende aktsepteerimist taotletakse muus liikmesriigis või on neid juba turustatud CAC-materjalina kõnealuse liikmesriigi või mõne muu liikmesriigi territooriumil enne [sama kuupäev kui artikli 20 lõike 1 teises lõigus] ning tingimusel, et on olemas nende ametlik kirjeldus. ⎪ 4. Iga sort peab olema kirjeldatud ja võimaluse korral kandma kõikides liikmesriikides ühtset nimetust ð vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud korras kehtestatavatele rakendusmeetmetele või, nende meetmete puudumisel, ï vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele juhenditele vastavat nimetust. 35. Sordid võivad olla ametlikult registreeritud, kui on tuvastatud, et nad vastavad teatavatele ametlikult kehtestatud tingimustele ja on olemas nende ametlik kirjeldus. Nad võivad olla ametlikult registreeritud ka juhul, kui nende materjali on ð juba ï turustatud ð CAC-materjalina asjaomase liikmesriigi territooriumil enne [sama kuupäev kui artikli 20 lõike 1 teises lõigus] ningï enne 1. jaanuari 1993 tingimusel, et on olemas nende nad omavad ametlikku kirjeldust. Viimasel juhul aegub registreerimine hiljemalt 30. juunil 2000, välja arvatud juhul, kui kõnealused sordid on selleks kuupäevaks: - kas kinnitatud artiklis 21 kehtestatud korras koos detailse kirjeldusega, kui nad on ametlikult registreeritud vähemalt kahes liikmesriigis, - või kui nad on esimese lause kohaselt registreeritud. 4. Lõigetega 1 ja 2 ei tohi vastutavale ametiasutusele kaasneda täiendavaid kohustusi, välja arvatud juhul, kus sordilisus on otseselt märgitud artiklis 4 osutatud juhendites. 56. Lõike 23 alapunktis ib osutatud ametliku registreerimise nõuded kehtestatakse artiklis 21 19 lõikes 2 sätestatud √ osutatud ∏ korras, võttes arvesse kehtivaid teaduselikke ja tehnoloogialisi alaseid teadmisi, ning need peavad sisaldama: a) ð registreerimise ï ametliku aktsepteerimise tingimusi, eelkõige eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse osas; b) tunnuseid, mida erinevate liikide uurimine peab minimaalselt hõlmama katma; c) miinimumnõudeid uurimiste läbiviimiseks; d) sordi ametliku aktsepteerimise maksimaalset kehtivusaega. 67. Artiklis 21 19 lõikes 2 sätestatud √ osutatud ∏ korras võib: - luua süsteemi, kuidas teavitada liikmesriikide vastutavaid ametiasutusi sortidest, liikidest või liikidevahelistest hübriididest ð ning vajaduse korral kloonidest ï , - kehtestada täiendavaid nõudeid lõike 2 alapunkti ii rakendamisele, - otsustada, et tuleb koostada ja avaldada sortide ühine kataloog. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus Artikkel 810 √ Partii koostis ja identifitseerimine ∏ 1. Kasvamise ja mullast väljavõtmise või algmaterjalist eraldamise jooksul tuleb paljundusmaterjali ja viljapuid hoida eraldi partiidena. 2. Kui erineva päritoluga paljundusmaterjal ja viljapuud on pakkimise, ladustamise, transportimise või edasisaatmise käigus kokku pandud või segatud, peab tarnija säilitama järgmisi andmeid sisaldavad märkmed: partii koostis ja selle üksikute komponentide päritolu. 3. Liikmesriigid tagavad vastavuse lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõudmistele ametlike inspekteerimistega. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus Artikkel 911 √ Märgistamine ∏ Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 2 kohaldamist, tuleb pPaljundusmaterjali ja viljapuid võib turustada ainult piisavalt homogeensete partiidena ja tingimusel, et nad on: a) i) kvalifitseeritud CAC-materjalina ja varustatud dokumendiga, mille tarnija on koostanud artiklis 4 √ kohaselt kehtestatud erinõuete alusel ∏ osutatud juhendis sätestatud tarnija poolt koostatud dokumendiga. Kui see dokument sisaldab ka ametlikku deklaratsiooni, peab see olema selgelt eristatav dokumendi muust sisust; või b) ii) kvalifitseeritud supereliit-, eliit- või sertifitseeritud paljundusmaterjalina ja vastutava ametiasutuse poolt artiklis 4 osutatud juhendis kehtestatud tingimuste √ erinõuete ∏ kohaselt sellisena sertifitseeritud. Paljundusmaterjali ja/või viljapuude märgistamise ja/või sulgemise ja pakkimise nõuded esitatakse märgitakse ð artikli 19 lõikes 3 osutatud korras kehtestatud rakendusmeetmetes ï artiklis 4 osutatud juhendisse. Paljundusmaterjali või viljapuude väikeste koguste jaemüügi korral mitteprofessionaalsetele lõpptarbijatele võib märgistamise nõue piirduda vastava tootekirjeldusega. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) √5. PEATÜKK ∏ √ ERANDID ∏ Artikkel 1012 √ Tarnijad ∏ 1. Liikmesriigid võivad vabastada: a) väiketootjad artikli 911 kohaldamisest, kui kogu paljundusmaterjal ja kõik viljapuud toodetakse ja turustatakse lõpptoodanguna kasutamiseks kohalikule turule ja isikutele, kes ei tegele professionaalselt taimede tootmisega („kohalik ringlus”),; b) artiklis 1318 sätestatud kontrollidestmisest ja ametlikuest inspekteerimistest eespool nimetatud mainitud tootjate toodetud kohalikus ringluses oleva paljundusmaterjali ja viljapuud. 2. Muud käesoleva artikli lõikes 1 esimeses ja teises taandes nimetatud vabastuste ja seonduvate nõuete rakendusmeetmed, eelkõige need, mis on seotud mõistega „väiketootja” ja „kohalik turg”, kehtestatakse artiklis 19 lõikes 2 21 √ osutatud ∏ sätestatud korras. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus Artikkel 1113 √ Paljundusmaterjal ja viljapuud ∏ ð Ettenägematutest asjaoludest või loodusõnnetustest põhjustatud ï Aajutiste raskuste puhul käesoleva direktiivi nõuetele vastava paljundusmaterjali ja viljapuudega varustamisel võib kehtestada meetmed leebematele nõuetele vastava paljundusmaterjali ja viljapuude müümise kohta artiklis 19 lõikes 2 21 √ osutatud ∏ sätestatud korra kohaseltkehtestada meetmed vähem rangetele nõuetele vastava paljundusmaterjali ja viljapuude müümise kohta, ilma et see piiraks direktiivis 77/93/EMÜ sätestatud taimetervise nõuete kohaldamist. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) 2005/54/EÜ artikkel 1 ?uus √6. PEATÜKK ∏ √ KOLMANDATES RIIKIDES TOODETUD PALJUNDUSMATERJAL JA VILJAPUUD ∏ Artikkel 1216 1. Artiklis 19 lõikes 2 21 √ osutatud ∏ kehtestatud korra kohaselt otsustatakse, kas kolmandas riigis toodetud ja tarnija kohustuste, identsuse, iseloomulike tunnuste, taimetervise, kasvukeskkonna, pakkimise, inspekteerimise meetmete, markeerimise ja sulgemise osas samu tagatisi pakkuv paljundusmaterjal ja viljapuud on eeltoodu suhtes samaväärsed ühenduses toodetud ja käesoleva direktiivi nõuetele vastava paljundusmaterjali ja viljapuudega. 2. Lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid kuni 31. detsembrini 2007 ja ilma et see piiraks direktiivi √ 2000/29/EÜ ∏ 77/93/EMÜ sätete kohaldamist, rakendada ajutiselt või alaliselt paljundusmaterjali ja viljapuude impordi suhtes kolmandatest riikidest vähemalt samasuguseid tingimusi, kui on sätestatud artiklis 4 kohaselt kehtestatud osutatud √ erinõuetes ∏ juhendis. Kui mainitud √ erinõuetes ∏ juhendis selliseid tingimusi kehtestatud ei ole, peavad impordile kehtestatud tingimused olema vähemalt samaväärsed nendega, mida kohaldatakse tootmisel kõnealuses liikmesriigis. Artiklis 19 lõikes 2 21 √ osutatud ∏ sätestatud korra kohaselt võib √ käesoleva lõike ∏ esimeses lõigus osutatud kuupäeva kuni √ käesoleva artikli ∏ lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmiseni edasi lükata. Liikmesriigi poolt vastavalt esimesele lõigule vastu võetud otsuse alusel liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse imporditud paljundusmaterjali ja viljapuude suhtes ei kehti lõikes 1 loetletud turustamispiirangud. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus √7. PEATÜKK ∏ √ KONTROLLMEETMED ∏ Artikkel 1317 √ Ametlik inspekteerimine ∏ 1. Liikmesriigid tagavad, et paljundusmaterjali ja viljapuid inspekteeritakse ametlikult tootmise ja turustamise jooksulja CAC materjali puhulkontrollitakse pisteliselt selleks, et kontrollida nende vastavust käesolevas selles direktiivis sätestatud nõuetele ja tingimustele. ⎢92/34/EMÜ artikkel 3 punkt k (kohandatud) 2. Artikli 2 lõike 11 Ppunktides ai ja bii osutatud ametiasutused võivad oma juhtimise ja kontrolli all ning vastavalt siseriiklikele õigusaktidele delegeerida käesolevas direktiivigas ette nähtud ettenähtud kohustuste täitmise nende juhtimise ja kontrolli all ükskõik millisele mis tahes avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes oma ametliku põhikirja kohaselt on ainuisikuliselt volitatud täitma üksnes teatavaid teatud riiklikke funktsioone, eeldusel et nimetatud juriidiline isik ja selle liikmed isikud ei oma võetavate meetmete tulemuste suhtes mingit isiklikku huvi. Liikmesriigid tagavad, et punktides i ja ii nimetatud ametiasutuste vahel toimub tihe koostöö. Lisaks sellele Selleks sobib ka artiklis 19 lõikes 2 21 √ osutatud ∏ sätestatud korra kohaselt selleks artikli 2 lõike 11 punktides ai ja bii nimetatud ametiasutuse nimel asutatud mis tahes juriidiline isik, kes tegutseb selle ametiasutuse järelevalve ja kontrolli all, eeldusel et nimetatud isik ei oma võetavate meetmete tulemuste suhtes mingit isiklikku huvi. Liikmesriigid peavad oma vastutavatest ametiasutustest teavitama komisjoni. Komisjon edastab selle informatsiooni teistele liikmesriikidele.; ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus 3. Täpsemad eeskirjad artiklis 5 kehtestatud ametliku kontrolli ning artiklites 10 ja 17 kehtestatud ametlikuinspekteerimise läbiviimiseks, kaasa arvatud proovivõtmise meetodid, ð Üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaldamiseks ï kehtestatakse artiklis 19 lõikes 2 21 √ osutatud ∏ kehtestatud korras. ⎢2003/61/EÜ artikkel 1 punkt 5 (kohandatud) ?uus Artikkel 1420 √ Ühendusepoolne järelevalve ∏ 1. Vajadusel kontrollitakse ja uuritakse liikmesriikides proove, et tõestada paljundusmaterjali või viljapuude vastavus käesoleva direktiivi nõuetele ja tingimustele, sealhulgas taimetervist käsitlevatele nõuetele ja tingimustele. Komisjon võib saata katseid kontrollima liikmesriikide ja komisjoni esindajad. 2. Käesoleva direktiivi kohustuslike või mittekohustuslike sätete, sealhulgas taimetervisega seotud sätete kohaselt turule viidud paljundusmaterjali või viljapuude proovide järelkontrolliks võib ühenduse siseselt läbi viia ühenduse võrdluskatseid. Võrdluskatsed võivad hõlmata järgmisi paljundusmaterjale või viljapuid: - kolmandates riikides toodetud paljundusmaterjal või viljapuud, - mahepõllunduseks sobiv paljundusmaterjal või viljapuud, - paljundusmaterjal või viljapuud, mida turustatakse seoses meetmetega, mille eesmärk on säilitada geneetilist mitmekesisust. 3. Kõnealuseid √ Lõikes 2 nimetatud ∏ võrdluskatseid kasutatakse selleks, et ühtlustada paljundusmaterjali ja viljapuude kontrollimise tehnilisi meetodeid ja kontrollida kõnealuse materjali vastavust kehtestatud tingimustele. 4. Komisjon kehtestab artiklis 19 lõikes 2 21 osutatud korras võrdluskatsete läbiviimiseks vajaliku korra. Komisjon teavitab artiklis 19 lõikes 2 21 nimetatud komiteed katsete läbiviimiseks vajalikust tehnilisest korrast ja katsete tulemustest. Taimetervisega seotud probleemide ilmnemisel teatab komisjon sellest alalisele taimetervise komiteele. 5. Komisjon võib anda lõigetes 2 ja 3 sätestatud katsete läbiviimiseks rahalist toetust. Rahaline toetus ei või ületada eelarvepädevate institutsioonide määratud iga-aastaseid assigneeringuid. 6. Katsed, mis võivad ühenduselt rahalist toetust saada, ja rahalise toetuse andmise üksikasjalikud reeglid kehtestatakse artiklis 19 lõikes 2 21 √ osutatud ∏ sätestatud korras. 7. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud katseid võivad läbi viia üksnes riiklikud asutused või riigi vastutusel tegutsevad juriidilised isikud. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus Artikkel 157 √ Liikmesriikide kontrollimine ühenduse poolt ∏ 1. Komisjoni eksperdid võivad koostöös liikmesriikide vastutavate ametiasutustega sooritada käesoleva direktiivi ühese rakendamise tagamiseks kohapealseid pistelisi kontrollekäike, kontrollides eelkõige, kas tarnijad täidavad käesoleva direktiivi nõudeid. Liikmesriik, mille territooriumil kontrolli teostatakse, osutab oma kohustusi täitvatele ekspertidele igakülgset vajalikku abi. Komisjon teavitab liikmesriike kontrollidekäikude tulemustest. 2. Täpsemad eeskirjad lõike 1 kohaldamiseks on kehtestatud artiklis 19 lõikes 2 21 √ osutatud ∏ sätestatud korras. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus Artikkel 1624 √ Liikmesriikide kontrollijärgne tegevus ∏ 1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil toodetud ja turustamiseks ettenähtud paljundusmaterjal ja viljapuud vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) 2. Kui ametliku inspekteerimise käigus tuvastatakse, et paljundusmaterjali või viljapuid ei saa turustada, sest nad ei vasta taimetervise osas kohaldatavale nõuetele, võtab asjaomane liikmesriik asjakohased ametlikud meetmed taimetervisega seonduva riski kõrvaldamiseks. ⎢92/34/EMÜ Artikkel 19 2. Kui artikli 6 lõike 4 kohaselt teostatud järelevalve ja kontrolli, artiklis 1317 osutatud ametliku inspekteerimise või artiklis 1420 osutatud katsete käigus ilmneb, et paljundusmaterjal või viljapuud ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, peab liikmesriigi vastutav ametiasutus võtma vajalikud meetmed, mis tagaksid nende vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele, või kui see ei ole võimalik, keelustama selle paljundusmaterjali või nende viljapuude turustamise ühenduse piires. ⎢92/34/EMÜ 3. Kui tuvastatakse, et konkreetse tarnija poolt turustatud paljundusmaterjal või viljapuud ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele ja tingimustele, peab kõnealune liikmesriik tagama, et selle tarnija suhtes võetakse vajalikud meetmed. Kui tarnijal keelatakse paljundusmaterjali ja viljapuude turustamine, teavitab liikmesriik sellest komisjoni ja liikmesriikide pädevaid riigiasutusi. ⎢92/34/EMÜ 4. Vastavalt lõikele 32 rakendatud meetmed tühistatakse, kui on piisava kindlusega tuvastatud, et tarnija poolt turustamiseks ettenähtud paljundusmaterjal või viljapuud vastavad tulevikus käesoleva direktiivi nõuetele ja tingimustele. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus √ 8. PEATÜKK ∏ √ ÜLD- JA LÕPPSÄTTED ∏ Artikkel 1714 √ Riiklikud sätted ∏ 1. Käesoleva direktiivi nõuetele ja tingimustele vastava paljundusmaterjali ja viljapuude puhul ei kehti muud turustamispiirangud nende tarnijate, taimetervise, kasvukeskkonna ja inspekteerimise meetodite suhtes, kui selle direktiiviga on kehtestatud. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) ?uus Artikkel 15 2. II lisas loetletud toodete √ perekondadesse ja liikidesse kuuluva paljundusmaterjali ja viljapuude ∏ puhul hoiduvad liikmesriigid kehtestamast rangemaid tingimusi või turustamispiiranguid kui √ on sätestatud käesolevas direktiivis või artikli 4 kohaselt kehtestatud erinõuetes ∏ artiklis 4 osutatud juhendis või käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval kehtivates nõuetes on sätestatud. ⎢92/34/EMÜ artikkel 1 lõige 3 (kohandatud) ?uus Artikkel 1823 √ Lisade muudatused ja kohandused ∏ 3. Muudatused II lisas esitatud perekondade ja liikide loetelus võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras. ð Komisjon võib artikli 19 lõikes 3 osutatud korras teha muudatusi I lisas, võttes arvesse kehtivate teaduse ja tehnika alaste teadmiste taset. ï ⎢806/2003 artikkel 2 ja II lisa punkt 7 (kohandatud) Artikkel 19 √ Komitee ∏ 1. Komisjoni abistab alaline puuviljade botaanilistesse perekondadesse ja liikidesse kuuluva paljundusmaterjali ja taimede komitee √ , edaspidi „komitee” ∏. 2. Kui viidatakse käesolevale √ lõikele ∏ artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu. ⎢806/2003 artikkel 2 ja II lisa punkt 28 (kohandatud) 1. Komisjoni abistab alaline puuviljade botaanilistesse perekondadesse ja liikidesse kuuluva paljundusmaterjali ja taimede komitee. 23. Kui viidatakse käesolevale √ lõikele ∏ artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. ⎢806/2003 artikkel 2 ja II lisa punkt 7 43. Komitee võtab vastu oma töökorra. ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) Artikkel 25 Viie aasta jooksul käesoleva direktiivi kohaldamisest kontrollib komisjon selle kohaldamise tulemusi ja esitab nõukogule aruande, lisades vajalikud muudatusettepanekud. Artikkel 2026 √ Ülevõtmine ∏ 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembril 1992. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Artiklite 5—11, 14, 15, 17, 19 ja 24 puhul kehtestatakse artiklis 4 osutatud juhendi koostamisel iga II lisas esitatud perekonna või liigi suhtes kohaldamiskuupäev artiklis 21 sätestatud korras. ⎢ 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite […] järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [kuupäev]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates […]. 2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti. ∫uus Artikkel 21 Üleminekumeetmed Liikmesriigid võivad üleminekumeetmena kuni 1. jaanuarini XXX lubada enda territooriumil turustada sertifitseeritud ja CAC-materjali, mis on võetud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva seisuga olemasolevatelt ema- ja isataimedelt. ⎢ Artikkel 22 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 92/34/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [artikli 20 lõike 1 teises lõigus nimetatud kuupäev], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad II lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt. Artikkel 23 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikleid [...] ja I lisa kohaldatakse alates [...]. ⎢ 92/34/EMÜ Artikkel 2427 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Nõukogu nimel Eesistuja ⎢92/34/EMÜ (kohandatud) I LISA Artiklis 4 osutatud juhendid ⎢ 2003/111/EÜ artikkel 1 II LISA Perekondade ja liikide loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi Castanea sativa Mill. Citrus L. Corylus avellana L. Cydonia oblonga Mill. Ficus carica L. Fortunella Swingle Fragaria L. Juglans regia L. Malus Mill. Olea europaea L. Pistacia vera L. Poncirus Raf. Prunus amygdalus Batsch Prunus armeniaca L. Prunus avium (L.) L. Prunus cerasus L. Prunus domestica L. Prunus persica (L.) Batsch Prunus salicina Lindley Pyrus L. Ribes L. Rubus L. Vaccinium L. II LISA A osa Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused(nimetatud artiklis 22) Nõukogu direktiiv 92/34/EMÜ (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 10) | Komisjoni otsus 93/401/EMÜ (EÜT L 177, 21.7.1993, lk 28) | Komisjoni otsus 94/150/EÜ (EÜT L 66, 10.3.1994, lk 31) | Komisjoni otsus 95/26/EÜ (EÜT L 36, 16.2.1995, lk 36) | Komisjoni otsus 97/110/EÜ (EÜT L 39, 8.2.1997, lk 22) | Komisjoni otsus 1999/30/EÜ (EÜT L 8, 14.1.1999, lk 30) | Komisjoni otsus 2002/112/EÜ (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 44) | Nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1) | Ainult II lisa punkt 7 ja III lisa punkt 28 | Nõukogu direktiiv 2003/61/EÜ (ELT L 165, 3.7.2003, lk 23) | Ainult artikli 1 lõige 5 | Komisjoni direktiiv 2003/111/EÜ (ELT L 311, 27.11.2003, lk 12) | Komisjoni otsus 2005/54/EÜ (ELT L 22, 26.1.2005, lk 16) | B osa Siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegade loetelu(nimetatud artiklis 22) Direktiiv | Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaeg | Rakendamise kuupäev | 92/34/EMÜ | 31. detsember 1992 | 31. detsember 1992[11] | 2003/61/EÜ | 10. oktoober 2003 | 2003/111/EÜ | 31. oktoober 2004 | _____________ III LISA VASTAVUSTABEL Direktiiv 92/34/EMÜ | Käesolev direktiiv | Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõige 2 Artikli 1 lõige 3 - | Artikli 1 lõige 1 - Artikkel 18 (muudetud) Artikli 1 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 2 | Artikli 1 lõige 4 | Artikli 3 punktid a ja b - Artikli 3 punktid c kuni f Artikli 3 punktid g kuni h Artikli 3 punktid i ja j Artikli 3 punktid k ning i ja ii Artikli 3 punkt k partim Artikli 3 punktid l ja m Artikli 3 punkt n Artikli 3 punkt o Artikli 3 punkt p | Artikli 2 lõiked 1 ja 2 Artikli 2 lõiked 3 ja 4 Artikli 2 lõiked 5 kuni 8 (muudetud) - Artikli 2 lõiked 9 ja10 (muudetud) Artikli 2 lõige 11 Artikli 13 lõige 2 (muudetud) Artikli 2 lõiked 12 ja 13 - Artikli 2 lõige 14 - | Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 2 | Artikkel 4 (muudetud) - | Artikkel 5 | - | - | Artikkel 5 | Artikkel 6 | - | - | Artikkel 6 | Artikkel 7 | Artikkel 15 | Artikli 8 lõiked 1 ja 2 - - Artikli 8 lõige 3 | Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b (muudetud) Artikli 3 lõige 2 Artikli 3 lõige 3 Artikli 3 lõige 4 (muudetud) | Artikli 9 lõige 1 - Artikli 9 lõike 2 punktid i ja ii Artikli 9 lõike 2 viimane lause Artikli 9 lõige 3 Artikli 9 lõige 4 Artikli 9 lõige 5 Artikli 9 lõige 6 | Artikli 7 lõige 1 Artikli 7 lõige 2 Artikli 7 lõike 3 punktid a ja b (muudetud) Artikli 7 lõige 4 (muudetud) Artikli 7 lõige 5 - Artikli 7 lõige 6 Artikli 7 lõige 7 | Artikli 10 lõiked 1 ja 2 Artikli 10 lõige 3 | Artikli 8 lõiked 1 ja 2 (muudetud) - | Artikkel 11 | Artikkel 9 (muudetud) | Artikkel 12 | Artikkel 10 | Artikkel 13 | Artikkel 11 (muudetud) | Artikkel 14 | Artikli 17 lõige 1 | Artikkel 15 | Artikli 17 lõige 2 (muudetud) | Artikkel 16 | Artikkel 12 | Artikkel 17 | Artikli 13 lõige 1 (muudetud) | Artikkel 18 | Artikli 13 lõige 3 (muudetud) | Artikli 19 lõige 1 Artikli 19 lõige 2 Artikli 19 lõige 3 | Artikli 16 lõige 2 Artikli 16 lõige 3 Artikli 16 lõige 4 | Artikkel 20 | Artikkel 14 | Artikli 21 lõiked 1 ja 2 Artikli 21 lõige 3 | Artikli 19 lõiked 1 ja 2 Artikli 19 lõige 4 | Artikli 22 lõiked 1 ja 2 | Artikli 19 lõiked 1 ja 3 | Artikkel 23 | - | Artikli 24 lõige 1 Artikli 24 lõige 2 | Artikli 16 lõige 1 - | Artikkel 25 | - | Artikkel 26 | Artikkel 20 | - | Artikkel 21 | - | Artikkel 22 | - | Artikkel 23 | Artikkel 27 | Artikkel 24 | I lisa | - | II lisa | I lisa | - | II ja III lisa | FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU NIMETUS: Ettepanek: nõukogu direktiiv puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta 2. TEGEVUSPÕHISE EELARVESTAMISE JA JUHTIMISE RAAMISTIK Asjaomased poliitikavaldkonnad: toiduohutus, loomade tervishoid, loomakaitse ja taimetervis Meede/meetmed: taimede seemned ja paljundusmaterjal. 3. EELARVEREAD 3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seotud tehnilise jahaldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised rubriigid: 17.0404 Taimetervisemeetmed 3.2. Meetme kestus ja finantsmõju: Tähtajatu 3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu ): Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik | 17.0404. | Kohustuslik/ mittekohustuslik | Liigendatud[12] Liigendamata[13] | EI | EI | EI | EI [2] | 4. ÜLEVAADE VAHENDITEST 4.1. Rahalised vahendid 4.1.1.Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest (KA) ja maksete assigneeringutest (MA) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Kulu liik | Jao nr | n aasta | N + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 ja järgnevad | Kokku | Tegevuskulud[14] | Kulukohustuste assigneeringud (KA) | 8.1 | a | 0,170 | 0,170 | 0,170 | 0,190 | 0,190 | 0,190 | 1,080 | Maksete assigneeringud (MA) | b | 0,170 | 0,170 | 0,170 | 0.190 | 0,190 | 0,190 | 1,080 | Võrdlussummasse jäävad halduskulud [15] | Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | VÕRDLUSSUMMA KOKKU | Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,170 | 0,170 | 0,170 | 0,190 | 0,190 | 0,190 | 1,080 | Maksete assigneeringud | b+c | 0,170 | 0,170 | 0,170 | 0,190 | 0,190 | 0,190 | 1,080 | Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[16] | Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,086 | 0.086 | 0,076 | 0.076 | 0,076 | 0.076 | 0,476 | Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,130 | 0,130 | 0,130 | 0,130 | 0,130 | 0,130 | 0,780 | Meetme soovituslik finantskulu kokku KA KOKKU, sealhulgas personalikulud | a+c+d+e | 0,386 | 0, 386 | 0, 376 | 0,396 | 0, 396 | 0, 396 | 2,336 | MA KOKKU, sealhulgas personalikulud | b+c+d+e | 0, 386 | 0, 386 | 0, 376 | 0, 396 | 0, 396 | 0, 396 | 2,336 | Kaasrahastamise andmed Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (täpsustage) poolset kaasrahastamist, tuleks allpool esitatud tabelis näidata, milline on kaasrahastamise hinnanguline tase (võib lisada ridu, kui kaasrahastajaid on mitu): miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Kaasrahastamisasutus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | N + 4 | n + 5 ja järgnevad | Kokku | Liikmesriigi ametiasutused …………………… | f | 0,037 | 0,037 | 0,037 | 0,042 | 0,042 | 0,042 | 0,237 | KA KOKKU sealhulgas kaasrahastamine | a+c+d+e+f | 0,423 | 0,423 | 0,413 | 0,438 | 0,438 | 0,438 | 2,573 | 4.1.2.Kooskõla finantsplaneeringuga ( Ettepanek vastab olemasolevale finantsprogrammile. ( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine. ( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete[17] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine. 4.1.3. Finantsmõju tuludele ( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele ( Ettepanekul on finantsmõju – mõju tuludele on järgmine: Märkus: kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis on seotud tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas. miljonites eurodes (üks koht pärast koma) Enne meetme rakendamist [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist | Personal kokku | 0,8 | 0,8 | 0,7 | 0,7 | 0,7 | 0,7 | 5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave: 5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus Muuta selgemaks ja lihtsamaks reguleerivat raamistikku, milles ettevõtja tegutseb ning parandada teaduse ja tehnika arengul põhinevaid õigusakte ning kohandada neid uue turukeskkonnaga kooskõlas uue ühise põllumajanduspoliitikaga, nagu kirjeldatud seletuskirja punktis 1. 5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime Ühenduse sekkumine on vajalik siseturu toimimise hõlbustamiseks. On tõendeid, et erinevates riikides turustatava materjali puhul on erinevate sertifitseerimismenetluste ja kasvatamissüsteemide haldamine väga kallis. Siseturu põhimõtte alusel lihtsustab ühtlustatud lähenemine kõnealuseid menetlusi ja süsteeme ning seega vähenevad nendega seotud kulud nii liikmesriigi sertifitseerimisorgani kui sidusrühmade (tarnijate ja kasutajate) jaoks. Lisaks sellele on käesoleva ettepaneku otsene finantsmõju piiratud. 5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames 1) Tagada, et viljapuude paljundusmaterjal ei too kasutajate, tarbijate ega keskkonna jaoks kaasa vastuvõetamatuid kulutusi ega koorma samal ajal asjatult kõnealust tootmisharu. 2) Kindlustada nende taimede jaoks siseturu asjakohane toimimine. 5.4. Rakendusmeetod (soovituslik) Märkige meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[19]. X Tsentraliseeritud haldamine x Otse, haldajaks on komisjon ( Kaudselt, haldamine on delegeeritud: ( täitevasutustele ( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185 ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele ( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös ( liikmesriikidega ( kolmandate riikidega ( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage) Asjakohased märkused: 6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE 6.1. Järelevalvekord Liikmesriikides lubatud ja ühises kataloogis loetletud sordid ning õigusaktide rakendamise liikmesriikide poolt. 6.2 Hindamine 6.2.1. Eelhindamine Kavandatav meede on olemasoleva direktiivi uuesti sõnastamine. ELi eelarve osas on finantsmõju piiratud. Sellest hoolimata konsulteeriti sidusrühmadega aktiivselt. 21. veebruaril 2006 avaldati SANCO ametlikul kodulehel http://europa.eu.int/comm/food/consultations/index_en.htm asjakohane küsimustik. Konsulteerimist COPA-COGECAga peeti kõige asjakohasemaks viisiks, kuidas otse konsulteerida viljapuude paljundusmaterjali tootmise (tarnijad) ja kasvatamisega (põllumajandustootjad) tegelevate sidusrühmadega. COPA-COGECAga konsulteeriti nii eespool nimetatud küsimustiku saatmisega neile otse 28. veebruaril 2006 kui ka 18. mail 2006. aastal Brüsselis toimunud puu- ja köögiviljaturu nõuanderühma kohtumise 3. päevakorrapunkti raames peetud otsearutelude käigus. Esialgne arutelu liikmesriikidega toimus asjaomase alalise komitee kohtumisel 15. juunil 2001. Kohtumise tulemuste alusel valmistasid komisjoni talitused (SANCO E1) tihedas koostöös liikmesriikide ekspertidega ette konkreetse küsimustiku, mis adresseeriti liikmesriikide pädevatele asutustele 21. detsembril 2001. Saadud vastuste alusel hakati hindama kõnealuse direktiivi mõju siseturule. Aastatel 2002–2005 on tulemusi ja uusi sisendeid arutatud viiel asjaomase alalise komitee kohtumisel ning viiel liikmesriikide ekspertide kohtumisel. Sidusrühmadelt, teadusekspertidelt ja liikmesriikide ekspertidelt koguti teavet aastatel 2003–2005 EPPO, CIHAM, PHARE programmi, COPA-COGECA ja teadusasutuste (nt Accademia dei Georgofili) korraldatud kohtumiste/seminaride käigus. Peamisi punkte, mida peeti konsultatsioonide käigus vajalikuks põhjalikumalt arutada, on käsitletud mõju hindamises. Praeguse süsteemi parandamiseks on lisatud ka teisi punkte, mis loovad kooskõla ELi muude tegevuspõhimõtetega või optimeerivad olemasolevaid tegevuspõhimõtteid. 6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid) Järelhindamist pole selles valdkonnas tehtud. 6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus Et hindamine oleks proportsioonis eraldatud vahenditega ning kooskõlas asjaomase programmi ja tegevuse mõjuga, tuleks hindamist rakendada tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi kavandatud hindamisprogrammi raames. 7. PETTUSEVASTASED MEETMED Sisekontrollistandardite nr 14, 15, 16, 18, 19, 20, 21 täielik kohaldamine. Projektikonkursside osas tekkivate kulutuste suhtes kohaldatakse finantsalaseid õigusakte. Olemasolevast direktiivist juhindudes vaatab komisjoni hindamiskomisjon läbi liikmesriikide pädevate asutuste esitatud ettepanekud katsete läbiviimiseks. Väljamakseid lubatakse teha alles pärast lõpparuande konkreetset hindamist kriteeriumide tüüploendi alusel. 8. ANDMED VAHENDITE KOHTA 8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta | Ametnikud või ajutine personal [21] (17. 01 01) | A*/AD | 0,5 | 0,5 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | B*, C*/AST | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal [22] | Artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal [23] | KOKKU | 0,8 | 0,8 | 0,7 | 0,7 | 0,7 | 0,7 | 8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus Järelkontrolli tehniliste aruannete ja liikmesriikide esitatud muude aruannete/ettepanekute läbivaatamine ning rakendusmeetmete ettepanekute ettevalmistamine, kui see on asjakohane. Direktiiviga ettenähtud meetmete liikmesriikides rakendamise kontroll. Õigusaktide ettevalmistamine eesmärgiga ühtlustada turustamistingimusi, kriteeriume ja kontrollimeetmeid. Järelkontrolli tehniliste ja finantsaruannete läbivaatamine, mis käsitlevad liikmesriikide pädevate asutuste poolt ettevalmistatud ühenduse võrdluskatsete läbiviimist, kulukohustuste ettevalmistamist ja väljamaksmisele saatmist. 8.2.3. Personali allikad (kohustuslik) (Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul) X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud ( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud ( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus ( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused) ( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud 8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud) EI KOHALDATA miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Eelarverida (number ja nimetus) | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 ja järgnevad | KOKKU | Muu tehniline ja haldusabi | sisene | väline | Tehniline ja haldusabi kokku | 8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Ametikoha liik | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 ja järgnevad | Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) | 0,086 | 0,086 | 0,076 | 0,076 | 0,076 | 0,076 | Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) | (Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,086 | 0,086 | 0,076 | 0,076 | 0,076 | 0,076 | Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1 0,8 ametnikku x 0,108 aastateks n ja n+1 0,7 ametnikku x 0,108 aastateks pärast aastat n+2 | 8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 ja järgnevad | KOKKU | XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,020 | 0,020 | 0,020 | 0,020 | 0,020 | 0,020 | 0,120 | XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,060 | 0,060 | 0,060 | 0,060 | 0,060 | 0,06 | 0,360 | XX 01 02 11 03 – Komiteed[25] Alaline puuviljade botaanilistesse perekondadesse ja liikidesse kuuluva paljundusmaterjali ja taimede komitee | 0,050 | 0,050 | 0,050 | 0,050 | 0,050 | 0,050 | 0,300 | XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | XX 01 02 11 05 - Infosüsteemid | 2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | (Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0.130 | 0.130 | 0.130 | 0.130 | 0.130 | 0.130 | 0.780 | Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud Ette on nähtud kümme lähetust ühikumaksumusega 2000 eurot, kaasa arvatud lähetused, mille eesmärk on jälgida Euroopa Toiduohutusameti hindamisi ning aidata koordineerida liikmesriikide tegevust. Kohtumiste korraldamine vajalike rakendusmeetmete ettevalmistamiseks, kaasa arvatud kohtumine järelkontrolli teostamiseks (ühenduse võrdluskatsed). Igal aastal on ette nähtud kaks alalise komitee kohtumist (ühikumaksumusega 25 000 eurot). | Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud ......... | Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse juhtivale peadirektoraadile tehtud eraldise piires iga-aastase vahendite eraldamise menetluse raames. [1] 1966.a – metsapaljundusmaterjal: direktiiv 66/404/EMÜ; 1968. a – viinapuude paljundusmaterjal: direktiiv 68/193/EMÜ; 1991. a – dekoratiivtaimede paljundusmaterjal: direktiiv 91/682/EMÜ; 1992. a – viljapuude paljundusmaterjal: direktiiv 92/34/EMÜ. [2] 1999.a – metsapaljundusmaterjal: direktiiv 1999/105/EÜ; 2002. a – viinapuude paljundusmaterjal: direktiiv 2002/11/EÜ ja uus kodifitseerimine on menetluses; 1998. a – dekoratiivtaimede paljundusmaterjal: direktiiv 98/56/EÜ. [3] Paljundusmaterjal on seemned, taime osad ja kogu taimne materjal, kaasa arvatud pookealused, mis on ette nähtud viljapuude paljundamiseks ja tootmiseks. [4] ELT C … EÜT C 240, 16.9.1991, lk 197. 197. [5] EÜT L 157, 10.6.1992, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2005/54 (ELT L 22, 26.1.2005, lk 16). [6] Vt II lisa A osa. [7] EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. √ Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/35/EÜ (ELT L 88, 25.3.2006, lk 9). ∏ EÜT L 26, 31.1.1977, lk 20; direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/10/EMÜ (EÜT L 70, 17.3.1992, lk 27). [8] EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.). [9] ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. [10] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk. 11). [11] Artiklite 5-11, 14, 15, 17, 19 ja 24 puhul kehtestatakse artiklis 4 osutatud juhendi koostamisel iga II lisas esitatud perekonna või liigi suhtes kohaldamiskuupäev artiklis 21 sätestatud korras (vt direktiivi 92/34/EMÜ artikli 26 lõiget 2). [12] Liigendatud assigneeringud. [13] Liigendamata assigneeringud. [14] Kulud, mis ei kuulu 17 jaotise 17 01 peatüki alla. [15] Kulud, mis kuuluvad 17 jaotise 17 01 04 artikli alla. [16] Kulud, mis kuuluvad 17 01 peatüki, välja arvatud artikli 17 01 04, alla. [17] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [18] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge. [19] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis jaotise „Asjakohased märkused“ all. [20] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule. [21] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast. [22] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast. [23] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas. [24] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele. [25] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.