[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 22.12.2006

KOM(2006) 866 lõplik

2006/0290 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. SISU

Ühes kaubanduse hõlbustamisega, mis on laienenud Euroopa Liidu kaubanduspoliitika üks põhielemente ning mille eesmärgiks on jõuda uutele turgudele, kerkib esile ka rahvusvaheline majandus- ja finantskuritegevus, mis kahjustab Euroopa ühenduste finantshuve ning tõkestab ühenduse teatavates poliitikavaldkondades ette nähtud keelavaid, piiravaid ja kontrollimeetmeid.

Pettuse ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse hulgas on kuritegelike organisatsioonide meelisvahendiks kujunenud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumised, kuna mängus on väga suured summad. Imporditollimaksud, põllumajandustoodete suhtes kohaldatavad maksud ja impordikäibemaks, mida kogutakse liikmesriikides tolliformaalsuste täitmise käigus, moodustavad ligi veerandi ühenduse eelarvetulust. Sellises kontekstis on kuritegelikel organisatsioonidel suur kiusatus kontrollimise või nimetatud maksude maksmise eest kõrvale hiilida või saada õigustamatult maksusoodustusi või -vabastusi.

Kulutuste puhul on kuritegelikele organisatsioonidele atraktiivne ühenduse eelarve, mille kaudu makstakse välja põllumajandustoodete ja töödeldud toodete eksportimisel tehtavaid maksutagastusi, mida tolliasutused kontrollivad ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmisel ja ühenduse tolliterritooriumilt väljumisel.

Lisaks püüavad nimetatud organisatsioonid maksimaalse kasu teenimise eesmärgil kõrvale hiilida ka dumpinguvastastest meetmetest ning samuti keeldudest ja piirangutest. Ehkki nimetatud meetmetest kõrvalehiilimine ei avalda ühenduse eelarvele otsest mõju, võivad selle tagajärjed olla kahjulikud majandusele, tööhõivele ja tarbijate tervisele ning seega kahjustada ühenduse eelarvet kaudselt (nt hullu lehma tõve kriis).

Et saada toime pandavatest rikkumistest parem ülevaade ning täiendada ennetustegevust, mis aitab tollikontrolle paremini korraldada, võttis Euroopa Ühendus vastu nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks.

Kõnealune määrus on õiguslik alus, millele tuginedes nimetatud asutused saavad esitada vastastikuse abistamise taotlusi, et võidelda eespool nimetatud ühenduse õigusaktide rikkumise ja nende suhtes toime pandava pettuse vastu, mis avaldavad finantsmõju ühenduste eelarvele või mõjutavad ühenduse kaubanduspoliitikat.

Kõnealuse õigusliku raamistiku kontekstis töötati välja tolliinfosüsteemi (TIS) nimeline andmebaas. 24. märtsil 2003 käivitunud süsteemi abil saavad asjaomased haldusasutused hoiatada oma Euroopa partnereid võimaliku ebaseadusliku tegevuse eest, edastades teavet vaatluste ja aruandluse, varjatud järelevalve või erikontrolli tarvis.

2. PÕHISÄTTED

Vaatamata sellele, et ühenduse tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide rikkumise vastu võitlemisel on saavutatud häid tulemusi, on praeguseks tekkinud mitmeid põhjusi, miks määrust (EÜ) nr 515/97 oleks vaja muuta.

( Vajadus operatiivsema koostöö järele

Euroopa Liidu maismaa- ja merepiir on laienemise tulemusel nihkunud ja territoorium suurenenud ning lisaks on ka petturlus intensiivistunud ja mitmekesistunud, mistõttu on tähtis praegust õiguslikku raamistikku kohandada, kuna vastasel juhul võivad kuritegelikud organisatsioonid olukorda ära kasutada. Võttes arvesse majandus- ja finantskuritegevuse riigiülest ja mitmepalgelist iseloomu, on pettuse maksimaalseks ohjamiseks nimetatud valdkondades ainus võimalus liikmesriikide vahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö tugevdamine, pidades senisest veelgi tähtsamaks koostöö operatiivsust. Pettusevastase võitlemisega tegelevad asutused on määratlenud uued Euroopa tasandi koordineerimis- ja toetusmeetmed, millele tuleks luua kindel ja sobiv õiguslik alus.

( Õigusliku tausta ja institutsioonilise tasakaalu muutumine

Määruse (EÜ) nr 515/97 vastuvõtmise hetkel ei olnud asutamislepingus ühtki spetsiaalselt ühenduse tollikoostööd käsitlevat artiklit. Ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud liikmesriikide üldine koostöökohustus, ning sama lepingu artiklis 209a sätestatud liikmesriikide kohustus koordineerida ühenduse finantshuvide kaitsmise meetmeid ei andnud ühendusele võimalust võtta meetmeid, sealhulgas ühenduse tollikoostöö valdkonnas.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu tollikoostööd käsitlevas artiklis 135 ja ühenduse finantshuvide kaitsmist käsitlevas artiklis 280 on ühendusele nendes valdkondades antud teatavad volitused. Neid volitusi tohib aga siiski teostada kooskõlas Euroopa ühenduse asutamislepingu artikliga 5, seega ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. Määruse ettepanek vastab nimetatud kriteeriumidele.

Samuti on uue määruse eelnõu eesmärk luua õiguslik alus ühelt poolt tolli uurimistoimikute ühendusesisesele andmebaasile ning teiselt poolt muudele liikmesriikide ja komisjoni vajaduste põhjal välja töötatavatele projektidele, mille eesmärk on tugevdada pädevate asutuste vahelist koostööd tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks.

Eelnõus tuleb arvesse võtta ka teatavaid institutsioonilisi arenguid, eelkõige Euroopa Liidu asutuste ja ametite ning rahvusvaheliste organisatsioonide tugevnenud koostööd.

Subsidiaarsuse põhimõte

Liikmesriikide ametiasutused ei ole suutelised iseseisvalt looma ühenduse tasandil toimivat tehnilist infrastruktuuri ega tagama tolli ja põllumajanduse valdkonnas osutatava vastastikuse haldusabi täielikku ja integreeritud koordineerimist Euroopa tasandil. Seega tuleb luua teenusteplatvorm, mis aitaks kõnealuste asutuste operatiivkoostööd tõhustada. Kui ühenduse missioonid kolmandates riikides välja arvata, siis vastutavad haldusuurimiste tegeliku läbiviimise eest üksnes liikmesriigid.

Proportsionaalsuse põhimõte

Määruse eelnõu eesmärk ei ole muutunud. Nii nagu muudetava määruse (EÜ) nr 515/97 puhul, on eelnõu eesmärgiks tagada tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, millega seoses on nii komisjonil kui ka liikmesriikide tolliasutustel ja teistel liikmesriikide pädevatel asutustel täpselt määratletud volitused.

3. ETTEPANEKU SISU

3.1. Tollialaste õigusaktide määratluse kooskõlla viimine II Napoli konventsiooni määratlusega (artikli 2 lõike 1 esimese lõiguga)

Määruses (EÜ) nr 515/97 sätestatud tollialaste õigusaktide määratlus on viidud kooskõlla Euroopa Liidu lepingu artikli K 3 alusel vastu võetud tolliasutuste koostööd ja vastastikust abistamist käsitleva konventsiooni (nn II Napoli konventsiooni) määratlusega, mis aitab tugevdada ühenduse õigusaktide ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastu võetud õigusaktide sidusust seoses ühenduse tollialaste õigusaktide rikkumise eest vastutusele võtmisega.

Ilma et see piiraks nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta[1], kohaldatakse tollialaseid õigusakte kaupade ühenduse tolliterritooriumile sisenemisel ja sealt väljumisel isegi juhul, kui kaupade suhtes kehtib tollimaksuvabastus või kui nende suhtes kohaldatakse nullmääraga tollimaksu. Keelavate, piiravate või kontrollimeetmete kohaldamiseks ühenduse välispiiridel, eriti võltsitud alkohoolsete jookide ja sigarettide või kahese kasutusega toodete või lähteainetega ebaseadusliku kauplemise avastamiseks, peab tolliasutustel olema võimalik vahetada teavet, mille abil saab teise liikmesriigi käibemaksukohustuslase numbri järgi kiiresti kontrollida, kas selles liikmesriigis registreeritud ettevõte on olemas ja tegutseb. Lisaks peab tolliasutustel, kelle ülesandeks on tagada tolliformaalsuste täitmine ja/või tolliformaalsuste täitmise käigus käibemaksu ja aktsiisimaksude kogumine, olema võimalik tõhusa tollikoostöö tulemusel ennetada ja avastada kõrgelt maksustatud toodete fiktiivset eksportimist kolmandatesse riikidesse.

Käibemaksu valdkonna halduskoostööd korraldavad kesksed sideasutused ja sideteenistused tagavad tõhusa koostöö teiste liikmesriikide samasuguste asutustega. Samas aga ei ole horisontaalne koostöö kesksete sideasutuste ja sideteenistuste vahel ning määruse (EÜ) nr 515/97 kohaldamise eest vastutavate asutuste vahel võimalik liikmesriikide praktilise või operatiivse korraldustegevuse või pädevuse erinevuse tõttu, aga ka sidevõrguga ja (öösiti ja nädalavahetustel tegutsevate) valvepunktide puudumise tõttu. Samas on tolliasutustel liiga vähe andmeid, et vastata teiste liikmesriikide tolliasutuste kiireloomulistele taotlustele majandussubjektide olemasolu ja käibemaksukohustuse kohta.

3.2. Automaatne andmevahetus (artikkel 15)

Praegust süsteemi, kus andmevahetus toimub spontaanselt igast üksikjuhust lähtuvalt, on täiendatud automaatse ja/või struktureeritud andmevahetussüsteemiga, st adressaatliikmesriigi eelneva taotluseta. Süsteem on sarnane nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas)[2] ja nõukogu 16. novembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2004 (halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas)[3] süsteemiga.

3.3. Teenusteplatvormi loomine tollisektoris

3.3.1. Euroopa andmehoidla (artikkel 18 a)

Tollivormistusprotseduuride arvutiseerimine ja satelliitsüsteemide abil transpordivahendite reaalajas jälgimine on toonud kaasa selle, et tolliasutused ja/või majandussubjektid vahetavad andmeid üha enam elektrooniliselt. Seetõttu luuakse üha enam andmebaase, mida haldavad avalik- või eraõiguslikud teenuseosutajad, kelle tegevus on seotud logistika ja kaubaveoga.

Pettusevastase võitluse raames, mille eesmärgiks on ennekõike avastada kaubasaadetisi, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja/või selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, on teenuseosutajad üldiselt valmis tagama pädevatele asutustele juurdepääsu, tingimusel et juurdepääsutaotlusi ei ole liiga palju ning et need ei põhjusta lisakohustusi. Seepärast tundub mõte anda üksnes komisjonile (OLAFile) juurdepääsuõigus teatavatele andmebaasidele või veebilehtedele teenuseosutajatele meeldivat, kuna nad ei soovi hakata tegelema liikmesriikide rohkearvuliste ja sageli korduvate taotlustega. Seega tundus ka majanduslikult asjakohane anda komisjonile (OLAFile) volitused pidada teenuseosutajatega läbirääkimisi, et koondada andmed liikmesriikidele ligipääsetavasse ühisesse andmehoidlasse või määratleda kõnealuste teenuseosutajate hallatavate veebilehtede juurdepääsuõigused.

Andmehoidla eesmärgiks on koguda analüüsimiseks andmeid, mida tavaliselt kasutatakse rahvusvahelises kaubanduses, ning luua selle kaudu võimalus avastada enne kaupade füüsilist kontrollimist niisugune tegevus, mille puhul võib kahtlustada tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumisi.

Andmehoidla raames peaks andma komisjonile õiguse edastada sellise teabe õiguste valdajate nõusolekul andmebaaside sisu tervikuna või osaliselt, tasuta või tasu eest ning tingimusel, et see on kooskõlas intellektuaalomandiõigust reguleerivate õigusaktidega. Sellisel viisil edastatud andmeid võib indekseerida ja analüüsida.

Euroopa andmehoidlat saaksid kasutada alalise koordineerimisüksuse juures töötavad liikmesriikide kontaktametnikud ja määruse (EÜ) 515/97 artikli 1 lõikes 1 osutatud pädevad asutused.

3.3.2. Operatiivkoostöö koordineerimise struktuur (artikkel 18 b)

Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 2007/2004[4] osutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamine ning Europoli volituste laiendamine rahvusvahelise kuritegevuse raskete vormide vastaseks võitluseks (nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsus), samuti aga teatavate rahvusvaheliste või regionaalsete organisatsioonide operatiivtegevus eeldab komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Liidu asutuste või ametite vahelise koostöö tugevdamist.

Uue eelnõuga edendatakse mõtet, mille kohaselt komisjon võiks välja töötada struktuuri, mis võimaldaks liikmesriikide omavahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist operatiivkoostööd paremini koordineerida ja luua tihedamaid operatiivseid sidemeid Euroopa, piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega nende pädevuse raames.

2. oktoobri 2003. aasta tollikoostöö strateegiat käsitlevas resolutsioonis möönis Euroopa Liidu Nõukogu, et vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneval alal toimuva kuritegevuse, (sealhulgas terrorismi-) vastase võitluse integreeritud lähenemine peaks lisaks tollikoostöö aspektile sisaldama ka tolliasutuste ja teiste õiguskaitseasutuste ning Euroopa Liidu institutsioonide, asutuste ja ametite, nagu komisjon, Europol ja Eurojust, vahelise mitmepoolset tiheda ja tõhusa koostöö aspekti.

Sel juhul võiks ühenduse tasandil olemasolevaid vahendeid ja arengusuundi rakendada ka Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel tehtava tollikoostöö raames, ilma et see piiraks Europoli ja Eurojusti volitusi.

Ning sel juhul võiks niisugune vahetult kohaldatav õigusakt nagu määrus anda tollisektorile vajaliku tõuke, andmata komisjoni ametnikele uusi volitusi või laiendamata nende pädevust. Määruse (EÜ) nr 515/97 uus artikkel 18 b annaks liikmesriikidele võimaluse kaasata komisjoni (OLAFi) ametnikke oma töösse ekspertidena ja kasutada komisjoni teenusteplatvormi määruse (EÜ) nr 515/97 alusel algatatud menetlustes, mille puhul tuleb moodustada ühine uurimisrühm.

3.4. Artikkel 19 (kolmandad riigid)

Praegune olukord on järgmine: kui üks liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt teavet ja see teave tuleb tollivaldkonnaga seotud vastastikuse abistamise lepingu või protokolli raames edastada kolmandale riigile, peab teabe saanud liikmesriik küsima selleks teabe edastanud liikmesriigilt kooskõlastatud tegevuse vormis nõusolekut ning seda isegi juhul, kui teabe edastanud riik on teavet saanud riigile juba eelneva nõusoleku teabe kasutamiseks andnud .

Seega tehakse ettepanek täiendada praegust menetlust meetmega, mille eesmärgiks on lubada komisjonil või liikmesriigil edastada kolmandale riigile teiselt liikmesriigilt saadud teavet, tingimusel et viimati nimetatud liikmesriik on selleks eelnevalt andnud oma nõusoleku. Sellisel juhul ei oleks enam vaja anda nõusolekut kooskõlastatud tegevuse vormis. Kooskõlastatud tegevuse nõue kehtiks aga üksnes rohkem kui kahe liikmesriigi vahelise andmeedastuse puhul.

3.5. Artikli 20 teise lõigu punkt d

Artikli 20 teise lõigu punkti d sätted kolmandates riikides ellu viidavate ühenduse programmide kulude katmise kohta on koos muude sätetega üle viidud rahastamist käsitlevasse uude artiklisse 42 a.

3.6. V jaotis. Artiklid 23–37. Määruse tolliinfosüsteemi raames teostatavat isikuandmete kontrolli käsitlevate sätete ajakohastamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks liikmesriikides tuleb muuta määruse sätteid isikuandmete töötlemise kohta liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 45/2001 vastuvõtmine ja sõltumatu kontrolliasutuse – Euroopa andmekaitseinspektori institutsiooni loomine muudab samal viisil määruse (EÜ) nr 515/97 artikleid, milles käsitletakse kõnealuste andmete töötlemist ühenduse institutsioonide ja organite poolt.

Kõik määruse (EÜ) nr 515/97 isikuandmete kaitset käsitlevad sätted on viidud vastavusse uue õiguskeskkonnaga, mida kohaldatakse alates selle jõustumisest. Eriti on need viidud vastavusse andmekaitsekorraga, mida kohaldatakse ühenduse institutsioonide suhtes kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 286 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[5], samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[6] alusel liikmesriikide suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

3.7. TISi andmete kasutamine analüüsimise tarvis (artikkel 27)

Võttes arvesse tolliinfosüsteemi praeguseid funktsioone, ei suudeta saavutada kõiki sellele määrusega pandud eesmärke, milleks on tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse ennetamine, uurimine ja selle alusel süüdistuse esitamine. Praeguses süsteemis võimaldavad TISi sisestatud andmed üksnes kontrolli tõhusamaks muuta. Seega on saavutatud üksnes pettuste ennetamise eesmärk. Tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse uurimiseks ja süüdistuse esitamiseks aga tuleb välja töötada uued eesmärgid ja funktsioonid, mis eeldab määruse (EÜ) nr 515/97 muutmist.

Selleks tuleb muuta artiklit 27, et lisada süsteemi funktsioonide hulka ka analüüs, olgu see siis strateegiline või operatiivne.

Süsteemi rakendusala laiendamiseks hakatakse sellesse lisama uut liiki teavet – kaupade kinnipidamise, arestimise ja konfiskeerimise kohta.

3.8. V a jaotis. Artiklid 41a–41d.

Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi loomine Koostöömehhanismide tõhususe optimeerimiseks peeti sobivaks luua liikmesriikide haldusasutustele kasutamiseks andmebaas, mis aitab leida haldusabitaotluste õigeid adressaate. Selleks ongi tolli uurimisjuhtumite andmebaas, mis sisaldab andmeid igas liikmesriigis lõpule viidud või pooleliolevate uurimiste kohta ning võimaldab igal volitatud asutusel leida vastava päringu abil, millised asutused on uurinud samalaadseid juhtumeid.

Uurimisjuhtumite andmebaasi loomine on määruse (EÜ) nr 515/97 muutmise määruse eelnõusse lisatud eesmärgiga täiendada valitsustevahelisel tasandil tehtud samalaadset algatust, millele anti ametlik väljund nõukogu 8. mai 2003. aasta aktis, millega võeti vastu infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni muutmise protokoll.

3.9. VI jaotis. Artikkel 42. Andmekaitse

Ilma et see piiraks üksikisikute kaitset käsitlevate sätete kohaldamist seoses määruse (EÜ) nr 515/97 V jaotises (artiklites 23–40) ette nähtud isikuandmete töötlemisega tolliinfosüsteemi ja tolli uurimisjuhtumite andmebaasi kasutamisel, peeti seoses määruse (EÜ) nr 515/97 I–IV jaotises osutatud automaatse või mitteautomaatse andmevahetuse ja -töötlusega vajalikuks viidata määrusele (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivile 95/46.

3.10. VI a jaotis. Artikkel 42a. Rahastamine

Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abi ning haldusasutuste ja komisjoni vahelist koostööd tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks)[7], muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 807/2003 (konsulteerimiskorra kohaselt (ühehäälselt) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ)[8], artikli 23 lõike 3 teist lõiku käsitleti pettusevastase infosüsteemi (AFIS) tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse artikli 49 lõike 1 tähenduses alusaktina.

See hõlmas nii AFISi esimese sambaga seotud tegevuse (määrus 515/97) rahastamist kui ka AFISi kolmanda sambaga seotud tegevuse (asutamislepingu artikli K3 alusel vastu võetud 26. juuli 1995. aasta konventsioon infotehnoloogia tolliotstarbelise kasutamise kohta, TISi konventsioon)[9] rahastamist, kui need tegevused on lahutamatud.

Seda reguleeriti TISi konventsiooni artikli 22 lõike 2 esimese lõigu ning nõukogu ja komisjoni 13. juuli 1995. aasta ühisdeklaratsiooniga eespool nimetatud konventsiooni artikli 22 lõike 2 kohta[10], samuti lahutamatute kulutuste nimekirjaga, mille komisjon kinnitas 6. mai 1994. aasta dokumendis SEC(94)813, milles käsitletakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni alusel tollivaldkonnas kasutatava ühenduse TISi tehnilise infrastruktuuri eelarvemõju.

Finantsmääruses sõnastatud nõudmiste täpseks täitmiseks peeti vajalikuks lisada artikkel, mille kohaselt määrus (EÜ) nr 515/97 on samas artiklis määratletud tegevuskulude õiguslik alus.

3.11. VII jaotis. Artikkel 43. Komiteemenetlus

Komiteemenetlust käsitlevat artiklit 43 on kohandatud vastavalt eelmistes artiklites pakutud muudatustele. Nimelt on Euroopa ombudsman, kelle nõukogu nimetas EÜ asutamislepingu artikli 286 alusel ning kelle ülesandeks oli kontrollida ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust isikuandmete kaitsega seotud küsimustes seni, kuni selleks luuakse eraldi asutus, asendatud alates määruse (EÜ) 45/2001 jõustumisest Euroopa andmekaitseinspektoriga. Seetõttu on ka artikli 43 lõiget 5 vastavalt muudetud.

2006/0290 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄR US

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 135 ja 280,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[11]

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[12]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[13]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97[14] parandati varem kehtinud õigussüsteemi, võimaldades ennekõike andmete säilitamist ühenduse tolliinfosüsteemi (TISi) andmebaasis.

(2) Määruse (EÜ) nr 515/97 jõustumise järgne kogemus näitab siiski, et TISi kasutamine üksnes vaatluste ja aruandluse ning varjatud järelevalve või erikontrolli tarvis ei võimalda täielikult saavutada süsteemi eesmärki, milleks on aidata kaasa tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse ennetamisele, uurimisele ja selle alusel süüdistuse esitamisele.

(3) Lisaks sellele, et määrus (EÜ) nr 515/97 on puudulik, eeldavad ka Euroopa Liidu laienemisega kaasnenud muutused ühenduse tollikoostöö läbivaatamist laienenud ja uuenenud raamistikus.

(4) Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF))[15] artikkel 1 ning nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga[16] vastu võetud infotehnoloogia tolliotstarbelise kasutamise konventsiooni[17] jõustumine muutsid üldist raamistikku, milles toimus liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö ühenduse õigusaktide rikkumiste ennetamiseks, uurimiseks, nende alusel süüdistuse esitamiseks ja karistamiseks.

(5) Strateegilise analüüsi tulemused peavad aitama kõige kõrgema tasandi juhtidel määrata kindlaks pettusevastase võitluse kavad, eesmärgid ja tegevussuunad, kavandada meetmeid ja kasutada püstitatud tegevuseesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse.

(6) Õigusakte eiravate isikute või ettevõtete tegevust, vahendeid ja kavatsusi uuriva tegevusanalüüsi tulemused peaks aitama uurimisasutustel võtta igale juhtumile kohandatud meetmeid, et saavutada pettusevastase võitluse eesmärgid.

(7) Praeguses süsteemis võib ühe liikmesriigi poolt TISi sisestatud isikuandmeid teistesse andmetöötlussüsteemidesse kopeerida üksnes andmed TISi sisestanud partneri eelneval nõusolekul ja artikli 30 lõike 1 kohaselt partneri sätestatud tingimustel. Määrust muudetakse eesmärgiga teha eelneva nõusoleku suhtes erand üksnes juhul, kui andmeid soovivad töödelda pädevate asutuste riskiohjamisega tegelevad osakonnad kaubakontrolli suunamiseks.

(8) Praegust süsteemi tuleb täiendada õigusliku raamistikuga, mis võimaldab luua andmebaasi lõpule viidud või pooleliolevatest tollijuhtumitest. Andmebaasi loomine on jätk valitsustevahelise tollikoostöö raames tehtud algatusele, mille tulemusel võeti vastu järgmine akt: nõukogu akt, 8. mai 2003, millega koostatakse protokoll, millega muudetakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tolli uurimisandmebaasi loomist silmas pidades[18].

(9) Ilma et see piiraks nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas)[19] kohaldamist, tuleb käesolevat määrust kohaldada kõigi ühenduse tasandil vastu võetud ning kõigi liikmesriikide suhtes kehtiva ühtse määraga impordi- ja ekspordikäibemaksu kogumisest saadavate tuludega seotud sätete ning nende rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete suhtes.

(10) Tuleb tagada valitsustevahelise tollikoostöö ja teiste Euroopa Liidu asutuste ja ametitega ning teiste rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonidega tehtava koostöö parem vastastikune täiendavus. Nimetatud meede tuleneb nõukogu 2. oktoobri 2003. aasta resolutsioonist tollikoostöö strateegia kohta[20] ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusest, millega laiendatakse Europoli volitusi Europoli konventsiooni lisas loetletud raskete rahvusvaheliste kuritegudega tegelemisel[21].

(11) Määruse (EÜ) nr 515/97 raames tuleb luua ühenduse tasandil ühiste tollioperatsioonide läbiviimiseks vajalikud tingimused. Määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 43 ette nähtud komiteel peab olema õigus anda volitused ühenduse ühiste tollioperatsioonide teostamiseks.

(12) Komisjoni juurde tuleb luua alaline infrastruktuur, mis võimaldab viia aastaringselt läbi ühiseid tollioperatsioone ning võtta ühe või mitme operatsiooni läbiviimiseks vajaliku aja jooksul vastu liikmesriikide esindajaid ning vajadusel kolmandate riikide, Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Europoli, Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) ja Interpoli sideametnikke.

(13) Liikmesriigid peavad saama seda infrastruktuuri kasutada ka Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 osutatud tollikoostöö valdkonnas korraldatavate ühiste tollioperatsioonide raames, ilma et see piiraks Europoli rolli. Sellisel juhul tuleb ühiseid tollioperatsioone viia läbi Euroopa Liidu lepingu VI jaotises osutatud tollikoostöös pädeva nõukogu töörühma määratud volituste raames.

(14) Lisaks peavad tolliasutused selleks, et Euroopa majanduse arengut mitte takistada, käima kaasas uute turgude arenguga, üha rahvusvahelisemaks muutuva kaubandusega ning kaubakoguste kiire kasvuga, millega kaasneb ka kaubavedude kiirenemine. Selleks esitas komisjon 2005. aasta novembris ettepanekud, millega püütakse moderniseerida tolliprotseduure ja luua õiguslik alus infotehnoloogiale, mille abil saaks kogu Euroopa Liidu territooriumil minna täielikult üle arvutiseeritud tollivormistusele (KOM(2005)608 ja 609).

(15) Lõppeesmärk on saavutada olukord, kus kõik kaubatehingute tegijad saavad juba aegsasti esitada kõik vajalikud dokumendid, ning arvutiseerida täielikult nende suhtlus tolliasutustega. Seni säilib praegune olukord, kus riikide arvutisüsteemide areng pole veel ühtlustunud, samas aga on vaja pettusevastase võitluse mehhanisme parandada, kuna rikkumisi on endiselt võimalik toime panna.

(16) Pettusevastase võitluse seisukohast on niisiis vajalik, et lisaks tollisüsteemide reformimisele ja moderniseerimisele oleks võimalik saada teavet nii varajases staadiumis kui võimalik. Et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel tuvastada tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumisega seotud saadetisi ja/või nende vedamiseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, tuleb teha rahvusvaheliste kauba- ja konteinervedude valdkonnas tegutsevate peamiste era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate andmed kättesaadavaks Euroopa keskses andmehoidlas.

(17) Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[22] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiiviga)[23], millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/66/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris[24], mis on infoühiskonna teenuste suhtes tervikuna kohaldatavad. Kuna nimetatud direktiividega on juba loodud isikuandmete valdkonda reguleeriv ühenduse õiguslik raamistik, ei ole kõnealust küsimust siseturu toimimise ja eelkõige liikmesriikide vahel isikuandmete vaba liikumise tagamiseks vaja käesolevas määruses käsitleda. Käesolevat määrust tuleb rakendada ja kohaldada kooskõlas isikuandmete kaitsmist käsitlevate õigusaktidega, eriti seoses andmevahetuse ja andmete säilitamisega, mille eesmärk on toetada pettuse ennetamise ja avastamisega seotud tegevust.

(18) Et pärast määruse (EÜ) nr 515/97 vastuvõtmist on liikmesriigid võtnud oma siseõigusse üle direktiivi 95/46/EÜ ning et komisjon on asutanud iseseisva asutuse, mille ülesandeks on jälgida kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001, et ühenduse institutsioonid ja asutused ei rikuks isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, tuleb isikuandmete kaitse kontrollimeetmed omavahel vastavusse viia ning asendada viide Euroopa ombudsmanile viitega Euroopa andmekaitseinspektorile, ilma et see piiraks ombudsmani volitusi.

(19) Määrust (EÜ) nr 515/97 tuleb seega vastavalt muuta.

(20) Võttes arvesse, et liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke, milleks on ühenduse finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu tegevuse vastu võitlemise koordineerimine, ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 osutatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21) Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid[25]. Eelkõige on käesoleva määruse eesmärk tagada täielik kinnipidamine isikuandmete kaitse õigusest (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 8),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 515/97 muudetakse järgmiselt:

1) Artikli 2 lõike 1 esimene taane asendatakse järgmisega:

- tollialased õigusaktid –

a) ühenduse sätete ning nendega seotud rakendussätete kogum, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti, transiiti ja tolliterritooriumil paiknemist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises, samuti liikmesriikide omavahelises kaubanduses, kui tegemist on kaupadega, millel ei ole ühenduse kauba staatust asutamislepingu artikli 23 lõike 2 tähenduses, või kaupadega, mille ühenduse kauba staatuse kindlakstegemiseks vajatakse lisakontrollimeetmeid või -uurimist;

b) ühenduse tasandil vastu võetud kõikide liikmesriikide suhtes kehtiva ühtse määraga impordi- ja ekspordikäibemaksu kogumisest saadavate tuludega seotud sätete ning nende rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete kogum.

2) Artikli 2 lõike 1 lõppu lisatakse järgmised mõisted:

- tegevusanalüüs –

tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva või näiva tegevuse analüüsimine, mis koosneb järgmistest etappidest:

- andmete, sealhulgas isikuandmete kogumine;

- andmeallika ja andmete usaldatavuse hindamine;

- nimetatud andmete vaheliste või nende andmete ja muu olulise teabe vaheliste seoste otsimine, metoodiline esiletoomine ja tõlgendamine;

- leidude, oletuste või soovituste esitamine, mida pädevad asutused ja komisjon saavad otseselt kasutada muu tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse tuvastamiseks ja/või nimetatud tegevuses osaleva(te) füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) tuvastamiseks.

- strateegiline analüüs –

tolli ja põllumajanduse valdkonnas eeskirjade eiramise või pettusjuhtumite üldiste tendentside otsimine ja esiletoomine nimetatud valdkonna õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse teatavate vormide ohtlikkuse, ulatuse ja mõju hindamise kaudu, mille tulemusel saab määrata prioriteete, mõista nähtust või ohtu paremini, suunata pettuse ennetamist ja tuvastamist ning teha ümberkorraldusi asjaomaste ametkondade töös. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks kasutatakse üksnes anonüümseid andmeid.

3) Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

„2. Ka iga liikmesriigi pädevad asutused võivad kas jooksvalt või korrapäraselt ning struktureeritud või struktureerimata kujul edastada teavet tegevuse kohta, mis on või näib olevat vastuolus tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega.“

4) Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a) Lõike 1 esimene taane asendatakse järgmisega:

„- rikkumisel on või võib olla tagajärgi teistes liikmesriikides või kolmandates riikides, või“.

b) Lisatakse järgmine lõige 7:

„ 7. Ilma et see piiraks ühise riskiohjamise raamistiku loomist käsitleva ühenduse tolliseadustiku sätteid, võib andmeid, mida komisjon ja liikmesriigid vahetavad artiklite 17 ja 18 alusel, säilitada ja kasutada strateegilise ja tegevusanalüüsi tarvis. Kui nimetatud andmed sisaldavad isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse VI jaotises osutatud üksikisikute kaitse erimeetmeid.“

5) III jaotisse lisatakse järgmised artiklid 18a ja 18b:

„ Artikkel 18a

1. Et aidata artikli 1 lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel tuvastada kaubasaadetisi, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja/või selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, loob komisjon rahvusvahelise logistika või kaubaveoga tegelevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate saadetud andmete põhjal andmehoidla ning haldab seda.

2. Andmehoidla haldamise raames on komisjonil õigus:

a) saada õiguste valdaja nõusolekul mis tahes viisil või kujul juurdepääsu andmetele tervikuna või nende põhiosale ning andmeid samadel tingimustel kasutada, samuti kasutada andmeid uuesti kooskõlas asjaomase liikmesriigi või selle riigi intellektuaalomandi õigustikuga, kus on registreeritud teenuseosutaja peakontor; põhjendatud juhtudel sõlmib komisjon ühenduse nimel teenuseosutajaga lepingu andmetele juurdepääsu tingimuste ja korra kohta;

c) andmeid, millele on saadud juurdepääsu- ja kasutamisõigus, omavahel võrrelda ning vastandada, indekseerida, teiste andmeallikate abil täiendada ning analüüsida kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001;

d) edastada nimetatud hoidla andmeid artikli 1 lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele üksnes käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning tingimusel, et seejuures ei rikuta direktiivi 95/46/EÜ riiklikke rakendussätteid.

3. Käesolevas artiklis osutatud andmed kajastavad eelkõige konteinerite ja/või transpordivahendite liikumist ning liikumisega seotud kaupu ja isikuid. Kõnealused andmed on järgmised:

a) konteinerite liikumine:

- konteineri number,

- konteineris sisalduva veose staatus,

- liikumise kuupäev,

- liikumise tüüp (lastitud, mahalaaditud, ümberlaaditud, sisenemine, väljumine jne),

- laeva nimi või transpordivahendi registrinumber,

- reisi number,

- asukoht,

- saatekiri või muu transpordidokument,

b) transpordivahendite liikumine:

- laeva nimi või transpordivahendi registrinumber,

- saatekiri või muu transpordidokument,

- konteineri number,

- veose kaal,

- kauba kirjeldus ja/või kood,

- broneeringunumber,

- pitserite number,

- esimese lastimise asukoht,

- lõpliku mahalaadimise asukoht,

- ümberlaadimise koht,

- lõpliku mahalaadimise asukohta jõudmise eeldatav kuupäev;

c) punktides a ja b nimetatud liikumistega seotud juriidiliste või füüsiliste isikute puhul sisaldavad käesolevas artiklis osutatud isikuandmed üksnes järgmist: kauba omanike, saatjate, saajate, ekspediitorite, transportijate ning teiste vahendajate või rahvusvahelises logistikas ja kaubavedudes osalevate isikute perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimi, varjunimed, sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus, sugu ja aadress.

4. Üksnes komisjoni ametkondade määratud analüütikud on volitatud töötlema punktides 2a ja 2c osutatud isikuandmeid.

Isikuandmed, mida ei ole eesmärgi saavutamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks. Neid ei või mingil juhul säilitada kauem kui üks aasta.

Artikkel 18b

Kui komisjon saab käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks pakkuda liikmesriikidele ekspertiisi, tehnilist või logistilist abi, koolitus- või teavitustegevust või mis tahes muud tegevustoetust, taotlevad liikmesriigid, et komisjon kasutaks võimaluste piires oma teenusteplatvormi, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel ette nähtud tollikoostöö rakendamise raames.“

6) Artikkel 19 asendatakse järgmisega :

„ Artikkel 19

Tingimusel et asjaomane kolmas riik on juriidiliselt kohustunud andma abi, mida vajatakse tõendite kogumiseks eeskirju eirava tegevuse kohta, mis ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, või abi kõnealuste õigusaktide rikkumisena tuvastatud tegevuse ulatuse kindlaksmääramiseks, võib käesoleva määruse alusel hangitud teabe edastada sellele kolmandale riigile:

- komisjon või asjaomane liikmesriik, tingimusel et teabe andnud liikmesriigi pädevad asutused on selleks eelnevalt andnud oma nõusoleku;

- komisjon või asjaomane liikmesriik kooskõlastatud tegevuse raames, kui teave on saadud rohkem kui ühe liikmesriigi antud andmete analüüsimise tulemusel, tingimusel et teabe andnud liikmesriikide pädevad asutused on selleks eelnevalt andnud oma nõusoleku.

Teabe edastamisel lähtutakse isikundmete kolmandatele riikidele edastamist käsitlevatest sise-eeskirjadest.

Igal juhul võtab asjaomane kolmas riik asjakohaseid meetmeid, et tagada artikli 45 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud kaitstuse aste.“

7) Artikli 20 lõike 2 punkt d jäetakse välja;

8) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„ 2. Vastavalt käesolevale määrusele on TISi eesmärk anda panus tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ennetamisse, uurimisse ja süüdistuste esitamisse, muutes andmed kiiremini kättesaadavaks ja suurendades seeläbi käesolevas määruses osutatud pädevate asutuste koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust.“

b) Lõikes 3 asendatakse sõnad „artikli K.1 punktis 8“ sõnadega „artiklites 29 ja 30“.

c) Lõige 5 jäetakse välja.

9) Artiklisse 24 lisatakse järgmised punktid g ja h:

„g) kaupade kinnipidamine, arestimine või konfiskeerimine;

h) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005[26] artiklis 2 määratletud sularaha kinnipidamine, arestimine või konfiskeerimine.“

10) Artikkel 25 asendatakse järgmisega :

„ Artikkel 25

1. Artikli 24 kategooriatega a–h seotud TISi sisestatavad andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid kategoorias e.

Artikli 24 kategooriates a–d sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui:

a) nimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja varjunimed;

b) sünniaeg ja -koht;

c) kodakondsus;

d) sugu;

e) isikut tõendava dokumendi number, väljaandmise koht ja kuupäev;

f) aadress;

g) mis tahes eriomased objektiivsed ja püsivad füüsilised tunnusjooned;

h) andmete sisestamise põhjus;

i) soovitatavad meetmed;

j) hoiatuskood selle kohta, et isikul on varem tuvastatud relv, ta on vägivallatsenud või seaduse eest kõrvale hoidnud;

k) transpordivahendi registreerimisnumber.

2. Artikli 24 kategoorias f sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui eksperdi ees- ja perekonnanimi.

3. Artikli 24 kategooriates g ja h sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui:

a) nimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja varjunimed;

b) sünniaeg ja -koht;

c) kodakondsus;

d) sugu;

e) aadress.

Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid, mis viitavad rassilisele või etnilisele päritolule, poliitilistele vaadetele, usulistele või filosoofilistele seisukohtadele, ametiühingusse kuulumisele, ning üksikisiku tervislikule seisundile või seksuaalelule.“

11) Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 27

1. Artiklis 24 osutatud kategooriatesse kuuluvad andmed sisestatakse TISi ainult järgmise tegevuse tarvis: vaatlused ja aruanded, varjatud järelevalve, erikontroll või tegevusanalüüs.

2. Artiklis 24 osutatud kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid võib TISi sisestada ainult juhul, kui peamiselt varasema ebaseadusliku tegevuse või omaalgatusliku abistamise raames edastatud teabe põhjal on kaalukate elementide alusel põhjust eeldada, et asjaomane isik on sooritanud, sooritab või kavatseb sooritada tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaid tegusid, mis on ühenduse tasandil eriti olulised.“

12) Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 34

3. Isikuandmete kaitset käsitlevate käesoleva määruse sätete nõuetekohase kohaldamise tagamiseks käsitavad kõik liikmesriigid ja komisjon TISi isikuandmete töötlemise süsteemina, mille suhtes kohaldatakse:

- direktiivi 95/46/EÜ riiklikke rakendussätteid,

- määrust (EÜ) nr 45/2001 ja

- käesolevas määruses sisalduvaid rangemaid sätteid.“

13) Artikkel 35 asendatakse järgmisega :

„Artikkel 35

1. Kui artikli 30 lõige 1 ei sätesta teisiti, on TISi osapooltel keelatud kasutada TISist pärinevaid isikuandmeid muul kui artikli 23 lõikes 2 sätestatud otstarbel.

2. Andmeid võib paljundada ainult tehnilisel otstarbel, tingimusel et selline paljundamine on vajalik teabe hankimiseks, millega tegelevad artiklis 29 osutatud asutused.

3. Liikmesriigi või komisjoni poolt TISi sisestatud isikuandmeid ei või kopeerida liikmesriikide ega komisjoni andmebaasidesse, välja arvatud juhul, kui tegemist on riskiohjamissüsteemidega, mida kasutatakse tollikontrolli suunamiseks riigi tasandil, või tegevusanalüüsisüsteemiga, mida kasutatakse koordinatsioonitegevuse suunamiseks ühenduse tasandil.

Sellisel juhul on üksnes iga liikmesriigi pädevate asutuste ja komisjoni ametkondade määratud analüütikud volitatud TISi isikuandmeid töötlema kas riskiohjamissüsteemides, mida kasutatakse tollikontrolli suunamiseks riigi tasandil, või tegevusanalüüsisüsteemis, mida kasutatakse koordinatsioonitegevuse suunamiseks ühenduse tasandil.

Iga liikmesriik saadab komisjonile selliste riskiohjamisasutuste nimekirja, mille juures töötavatel analüütikutel on õigus TISi sisestatud isikuandmeid kasutada ja töödelda. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike. Komisjon edastab kõigile liikmesriikidele teabe oma tegevus- ja/või strateegilise analüüsiga eest vastutavate ametkondade kohta.

Komisjon avaldab sellisel viisil nimetatud riigisiseste asutuste ja komisjoni ametkondade nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

TISist saadud isikuandmeid võib säilitada maksimaalselt ühe aasta jooksul. Isikuandmed, mida pole analüüsi jätkamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks.“

14) Artikli 36 lõike 2 viimane lause asendatakse tekstiga:

„Mingil juhul ei lubata juurdepääsu isikule, kelle andmeid töödeldakse või ei töödelda ajal, mil võetakse meetmeid vaatluste ja aruannete või varjatud järelevalve korraldamiseks, ning ajal, mil toimub tegevusanalüüs või uurimine.“

15). Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

« 2. Igaüks võib vastavalt sellele, kas andmed on TISi sisestanud liikmesriik või komisjon, paluda direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 sätestatud riigisisesel järelevalveasutusel või määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 41 lõikes 2 sätestatud Euroopa andmekaitseinspektoril juurdepääsu teda käsitlevatele isikuandmetele, et kontrollida nende andmete õigsust ja kasutamist. Kõnealust õigust reguleeritakse selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, kus taotlus esitatakse, ning määrusega (EÜ) nr 45/2001. Kui andmed on sisestanud teine liikmesriik või komisjon, korraldatakse kontroll tihedas koostöös kõnealuse liikmesriigi järelevalveasutusega või Euroopa andmekaitseinspektoriga.“

b) lõige 4 jäetakse välja.

16) Artikli 38 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Kõiki asjakohaseid turvalisuse tagamiseks vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid võtavad:

a) liikmesriigid ja komisjon, igaüks niivõrd kui see puudutab teda, vastavalt oma territooriumil ja komisjoni ametiruumides asuvate TISi terminalide suhtes;

b) artiklis 43 osutatud komitee TISi ja terminalide suhtes, mis paiknevad samades ametiruumides kui TIS ja mida kasutatakse tehnilisel otstarbel ja lõikes 3 ette nähtud kontrollimisteks;

c) komisjon elementide suhtes, mis on ühises teabevõrgus seotud ühendusega.“

17) lisatakse järgmine V a jaotis:

„V a JAOTIS

TOLLI UURIMISJUHTUMITE ANDMEBAAS

1. peatükk

Uurimisjuhtumite andmebaasi loomine

Artikkel 41a

1. TISi lisatakse eraldi andmebaas – tolli uurimisjuhtumite andmebaas. Välja arvatud juhul, kui käesolevas jaotises on sätestatud teisiti, kohaldatakse kõiki TISiga seotud sätteid ka uurimisjuhtumite andmebaasi suhtes ning kõik viited TISile hõlmavad ka nimetatud andmebaasi.

2. Uurimisjuhtumite andmebaasi eesmärk on aidata ennetada, hõlbustada ja kiirendada tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse uurimist ja selle alusel süüdistuse esitamist.

3. Uurimisjuhtumite andmebaas võimaldab komisjonil, kes avab koordineerimistoimiku artikli 18 tähenduses või valmistab ette kolmandas riigis ellu viidavat programmi artikli 20 tähenduses, ning kooskõlas artikliga 29 nimetatud liikmesriigi pädevatel uurimisasutustel, tuvastada teiste liikmesriikide pädevad asutused või komisjoni ametkonnad, kes toimetavad või on toimetanud uurimist asjaomaste isikute või ettevõtete kohta, et saavutada olemasolevate uurimistoimikutega seotud teabe kaudu lõikes 2 osutatud eesmärke.

4. Kui uurimisjuhtumite andmebaasist teavet otsival liikmesriigil või komisjonil on vaja põhjalikumat teavet isikute või ettevõtetega seotud registreeritud uurimistoimikute kohta, taotleb see käesoleva määruse alusel abi liikmesriigilt, kes andmed edastas.

5. Liikmesriikide tolliasutused võivad kasutada andmebaasi Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ette nähtud tollikoostöö raames. Sellisel juhul tagab komisjon andmebaasi tehnilise haldamise.

2. peatükk

Uurimisjuhtumite andmebaasi funktsioonid ja kasutamine

Artikkel 41b

1. Pädevad asutused sisestavad uurimisjuhtumite andmebaasi uurimistoimikute andmed artikli 41a lõike 3 eesmärkide saavutamiseks. Sisestatakse üksnes järgmiseid andmeid:

a) isikud ja ettevõtted, kelle suhtes liikmesriigi pädev asutus teostab või on teostanud uurimist ning:

- keda kahtlustatakse selles, et ta paneb toime või on toime pannud, osaleb võib on osalenud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumises või

- kelle suhtes on täheldatud seost niisuguste rikkumistega või

- kellele on niisuguste rikkumiste eest mõistetud haldus- või kriminaalkaristus;

b) uurimistoimiku valdkond;

c) liikmesriigis uurimist teostava pädeva asutuse nimi, päritolu ja kontaktandmed ning toimiku number.

Punktides a, b ja c osutatud andmed sisestatakse iga isiku või ettevõtte kohta eraldi. Nimetatud andmete vahel ei ole lubatud luua seoseid.

2. Lõike 1 punktis a osutatud isikuandmete puhul piirdutakse järgmisega:

a) isikud: perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimi ja varjunimi, sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus ja sugu;

b) ettevõtted: ärinimi, äritegevuses kasutatav nimetus, ettevõtte peakorter ja käibemaksukohustuslase number.

3. Andmed sisestatakse piiratud ajaks, vastavalt artiklile 41d.

Artikkel 41c

1. Uurimisjuhtumite andmebaasi võivad andmeid sisestada ja sisestatud andmetega tutvuda üksnes artiklis 41 a osutatud asutused.

2. Andmebaasi kasutamisel tuleb kindlasti märkida järgmised isikuandmed:

a) isikud: perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimi ja varjunimi, sünnikuupäev ja -koht;

b) ettevõtted: ärinimi, äritegevuses kasutatav nimetus, ettevõtte peakorter ja käibemaksukohustuslase number.

3. peatükk

Andmete säilitamine

Artikkel 41 d

1. Andmete säilitamise aeg sõltub andmed edastanud liikmesriigi seadustest ning haldus- ja õigusnormidest. Allpool esitatud tähtaegu, mida arvestatakse alates uurimistoimiku andmete sisestamise päevast, ei tohi ületada.

a) käimasoleva uurimisega seotud andmeid ei tohi säilitada kauem kui 3 aastat, kui ei avastata ühtki rikkumist; andmed tuleb kustutada varem, kui viimasest kasutamisest on möödas rohkem kui üks aasta;

b) selliste uurimistega seotud andmed, mille puhul on tuvastatud rikkumisi, kuid mille puhul ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust, määratud kriminaalkorras trahvi ega kohaldatud halduskaristust, ei tohi säilitada kauem kui 6 aastat;

c) selliste uurimistega seotud andmed, mille puhul on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, määratud kriminaalkorras trahv või kohaldatud halduskaristus, ei tohi säilitada kauem kui 10 aastat.

2. Lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud kõikide uurimisetappide puhul tuleb niipea, kui artiklis 41b osutatud isik on andmed edastanud liikmesriigi seaduste ning haldus- ja õigusnormide alusel süüdistusest vabanenud, kõik selle isikuga seotud andmed viivitamata kustutada.

3. Uurimisjuhtumite andmebaasi andmed kustutatakse automaatselt niipea, kui on möödunud maksimaalne säilitustähtaeg lõike 1 tähenduses. Ühelgi juhul ei tohi lõikes 1 osutatud tähtaegade summa ületada 10 aastat.“

18) VI jaotis asendatakse järgmisega :

„VI jaotis

ANDMEKAITSE

Artikkel 42

1. Kui komisjon ja liikmesriigid töötlevad käesoleva määruse kohaldamise käigus isikuandmeid, täidavad nad ühenduse ja riigisiseseid andmekaitsenõudeid, eelkõige direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud nõudeid.

Enne käesolevas määruses ettenähtud rakendusmeetmete vastuvõtmist konsulteeritakse Euroopa andmekaitseinspektoriga.

2. Automaatse andmevahetuse ja -töötluse suhtes kohaldatavaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis mitteautomaatse andmevahetuse ja -töötluse suhtes.“

19) lisatakse järgmineVI a jaotis:

„VI A JAOTIS

RAHASTAMINE

Artikkel 42a

1. Käesolev määrus on õigusakt, mille alusel rahastatakse järgmiseid kulusid:

a) kõik sellise tehnilise infrastruktuuri loomise ja haldamisega seotud kulud, millega antakse liikmesriikide kasutada logistika-, kontori- ja infotehnoloogiavahendeid, et tagada ühiste tollioperatsioonide, eriti artiklis 7 osutatud erijärelevalve koordineerimine;

b) transpordi- ja majutuskulude hüvitamine ning päevaraha maksmine liikmesriikide esindajatele, kes osalevad artiklis 20 osutatud ühenduse programmides, komisjoni poolt või koostöös komisjoniga korraldatud ühistes tollioperatsioonides ning koolituskursustel, ad hoc koosolekutel ja liikmesriikide poolt läbi viidavaid haldusuurimisi või operatiivtoiminguid ettevalmistavatel koosolekutel, kui neid korraldab komisjon või kui neid korraldatakse koostöös komisjoniga.

Kui punktis a osutatud alalist tehnilist infrastruktuuri kasutatakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ette nähtud tollikoostöö raames, katavad transpordi- ja majutuskulud ning maksavad liikmesriikide esindajatele päevaraha liikmesriigid.

c) pettuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning sellega seotud tootmis-, tugi- ja koolitusteenuste osutamiseks kasutatava arvutiinfrastruktuuri (riistvara) ning tarkvara ja võrguühenduste soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud;

d) teabe edastamisega ja muu samalaadse tegevusega seotud kulud, kui see tegevus tagab pääsu teabe, andmete ja andmeallikate juurde ühenduse finants- ja muude huvide kaitsmise valdkonnas peetava pettusevastase võitluse raames.

e) Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastu võetud õigusaktidega, eriti nõukogu 26. juuli 1995. aasta konventsioonis (infotehnoloogia tolliotstarbelise kasutamise kohta)[27] ette nähtud tolliinfosüsteemi kasutamisega seotud kulud, tingimusel et õigusaktides nähakse ette asjaomaste kulude rahastamine ühenduse eelarvest.

2. Komisjon võib pärast konsulteerimist artiklis 43 osutatud komiteega luua või soetada muid vajalikuks peetavaid kommunikatsiooni- ja andmevahetussüsteeme.

3. Lõike 1 punktis c osutatud sidevõrkude ühenduse-poolsete elementide soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse samuti ühenduse eelarvest. Nimetatud elementide toimimiseks vajalikud lepingud sõlmib ühenduse nimel komisjon.

4. Ilma et see piiraks TISi tööst tulenevaid kulusid ja artiklis 40 ette nähtud hüvitissummasid, lükkavad liikmesriigid ja komisjon tagasi mis tahes nõuded seoses teabe või dokumentide edastamisega ning käesoleva määruse kohaldamisel liikmesriigi või komisjoni taotlusel läbi viidava haldusuurimise või mis tahes muu operatiivtoimingu käigus tehtud kulu hüvitamiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on ekspertidele makstava hüvitisega.“

20) Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

« 4. Komitee uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada komitee esimees kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel ja mis on eelkõige seotud:

- käesoleva määrusega ette nähtud vastastikuse abi kokkulepete üldise toimimisega,

- artiklites 15–17 osutatud teabe edastamise praktilise korra vastuvõtmisega,

- artiklite 17 ja 18 kohaselt komisjonile edastatava teabega, et veenduda, kas sellest võib midagi järeldada, tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaks peetava tegevuse lõpetamiseks vajalike meetmete üle otsustamisega ja, kui see on asjakohane, soovitustega muuta ühenduse olemasolevaid sätteid või koostada lisasätteid,

- ühiste tollioperatsioonide, eriti artiklis 7 osutatud erijärelevalve korraldamisega,

- ühenduse seisukohaga vastastikust tollikoostööd käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega või nende alusel moodustatud komiteedes ja töörühmades,

- liikmesriikide poolt korraldatavate ja komisjoni poolt kooskõlastatavate uurimiste ning artiklis 20 sätestatud ühenduse programmide ettevalmistamisega,

- käesoleva määruse alusel vahetatava muu kui V jaotises sätestatud teabe, eriti isikuandmete turvalisuse tagamiseks võetud meetmetega,

- TISi ja kõigi süsteemi turvalisuse tagamiseks nõutavate tehniliste ja operatiivsete meetmete rakendamise ja nõutava toimimisega,

- teabe TISis säilitamise vajalikkusega,

- käesoleva määruse kohaselt TISi sisestatud teabe, eriti isikuandmete konfidentsiaalsuse kaitse ja töötluse eest vastutavate osapoolte kohustuste järgimise tagamiseks võetud meetmetega,

- artikli 38 lõike 2 alusel võetud meetmetega.“;

b) lõike 5 kolmandas lauses asendatakse sõna „artikli 37 lõikes 4 osutatud ombudsman“ sõnadega „määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 41 lõikes 2 ette nähtud Euroopa andmekaitseinspektor“,

21) Artiklis 44 ja artikli 45 lõikes 2 asendatakse sõnad „TISi käsitleva V jaotise“ asendatakse sõnadega „V ja V a jaotise“.

22) Artikli 53 lõige 2 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates ………..

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

2 TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK (juhtimine/eelarve koostamine tegevusalade kaupa)

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

24.02 Pettusevastane võitlus

3 EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised BA read)), sh nende nimetused:

24.0203 AFIS

3.2. Meetmete kestus ja finantsmõju:

Jõustumise kuupäevast alates määramata ajaks

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

24.0203 | mittekohust. | liigendatud | Ei | Ei | Ei | Nr 1a |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012-2013 | Kokku |

Tegevuskulud[28] |

Kulukohustuste assigneeringud (KA) | 8.1 | a | 5,750 | 6,000 | 6,000 | 6,500 | 6,500 | 14,000 | 44,750 |

Maksete assigneeringud (MA) | b | 4,900 | 5,100 | 5,300 | 5,500 | 5,700 | 22,500 | 44,750 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[29] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 5,750 | 6,000 | 6,000 | 6,500 | 6,500 | 14,000 | 44,750 |

Maksete assigneeringud | b+c | 4,900 | 5,100 | 5,300 | 5,500 | 5,700 | 22,500 | 44,750 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[30] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 1,318 | 4,613 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,850 | 0,850 | 0,850 | 0,850 | 0,850 | 1,700 | 5,950 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

KA (sh personalikulud) KOKKU, | a+c+d+e | 7,259 | 7,509 | 7,509 | 8,009 | 8,009 | 17,018 | 55,313 |

MA (sh personalikulud) KOKKU, | b+c+d+e | 6,409 | 6,609 | 6,809 | 7,009 | 7,209 | 21,268 | 55,313 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustage, milliste) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012-2013 | Kokku |

…………………… | f |

KA (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[31] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB!: Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [Aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 6,1 | 6,1 | 6,1 | 6,1 | 6,1 | 6,1 |

Selgituskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

AFISi tehnilise struktuuri (riist- ja tarkvara) ajakohastamine.

Tolli uurimisandmebaasi (FIDE) väljatöötamine ja kasutuselevõtmine eesmärgiga võimaldada pädevatel asutustel vahetada teavet pooleliolevate või lõpetatud uurimiste kohta, ilma et edastaks põhjalikumat teavet nende sisu kohta; andmebaas on vajalik praeguste andmevahetus- ja andmete säilitamise süsteemide (AFIS/CIS) täiendamiseks.

Rakenduste AFIS/CIS kasutajatele ühise kasutajaliidese väljatöötamine ning vastastikuse abistamise alast kommunikatsiooni (e-MA communication), kasutajaõiguste haldamist (URT), koostööd (Virtual OCU), struktureeritud või struktureerimata andmevahetust (AFIS Mailing), andmete importimise/eksportimise funktsioone, kaupade võetustest teatamist ning CISi andmete analüüsimist võimaldavate moodulite väljatöötamine;

Sellise süsteemi väljatöötamine, mis võimaldaks ühenduse finants- ja muude huvide kaitse valdkonnaga seotud pettusevastase võitluse raames juurdepääsu teabele, andmetele ja andmeallikatele.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla teiste finantsmeetmeteega ning võimalik koostoime

Ühenduse meetme lisandväärtus

Euroopa Liidu eelarvet kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku kaubanduse vastases võitluses takistas siseriiklike pädevate asutuste tarkvarasüsteemide ühildumatus ja koostalitlusvõime puudumine halduskoostöö ja vastastikuse abistamise süsteemide tööd.

Sellises kontekstis oli oluline leida siseriiklike süsteemide ühisosa. See eesmärk saavutati ühtse tehnilise infrastruktuuri loomisega, mida nimetatakse pettustevastaseks infosüsteemiks (AFIS) ning millega saab ühendada mitmesuguseid pettusevastase võitluse raames kasutatavaid ühenduse tarkvaralahendusi.

Ühenduse tolli- ja põllumajandusalastel õigusaktidel põhinevad tarkvaralahendused moodustavad sellisel viisil siseriiklike süsteemidega ühtse liidese, muutes need liikmesriikide pädevate asutuste kasutajatele kergesti ligipääsetavaks.

Nimetatud valdkondlikel eeskirjadel põhineva kõnealuse infrastruktuuri eesmärgiks on aidata pädevatel asutustel tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus olevat tegevust ennetada, uurida ja selle eest karistada, tugevdades kiirema teabeleviku kaudu koostöö- ja kontrollimeetmete tõhusust ning nimetatud asutuste omavahelist, samuti aga nende asutuste ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahelist andmevahetust.

Ettepaneku seotus ja kooskõla teiste finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Kõik Euroopa Liidu eelarve artiklisse 24.0203 „pettustevastane infosüsteem AFIS“ kirjendatud assigneeringud on ette nähtud AFISi infrastruktuuri väljatöötamiseks ning selle kasutamiseks ja sellega seotud teenusteks.

5.3 Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärgiks on töötada välja ja võtta kasutusele uus AFISi infrastruktuur, mis hõlmab uut veebitehnoloogiat (riistvara) ja uusi programme (tarkvara).

Väljundinäitajad:

- AFISi uue portaali ja sellega seotud haldusmoodulite (nt User Registration Tool , URT) kasutuselevõtmine (eesmärk saavutatud: jah või ei);

- järgmiste uute tarkvaralahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtmine (eesmärk saavutatud: jah või ei):

- struktureerimata teabevahetus(AFIS mailing),

- struktureeritud teabevahetus (MARINFO, YACHTINFO, CIGINFO, e-AM),

- koostööinstrumendid (Virtual OCU : CONSUR, MARSUR, VIASUR),

- andmete säilitamine (FIDE ja CIS web) (eesmärk saavutatud: jah või ei);

- järgmiste tarkvaralahenduste uuendatud versioonide kasutuselevõtmine (eesmärk saavutatud: jah või ei):

- vastastikuse teavitamise süsteem (MIS),

- elektroonilise teabevahetuse register (ECR);

- tollialase operatiivanalüüsisüsteemi (COAS) väljatöötamine ja kasutuselevõtmine ning tolliinfosüsteemi funktsioonide laiendamine ELi territooriumile toodava või sealt välja viidava sularaha kontrollile (eesmärk saavutatud: jah või ei);

- AFISi infrastruktuuri ja selle tarkvaralahenduste korrigeerimise ja arendamisega seotud hoolduse tagamine (vahejuhtumite ja muutmistaotluste arv);

- välisandmebaaside kasutajarühmade hindamine (arvamuste arv).

Mõjunäitajad:

- AFISi kasutajate vahelise koostöö parandamine (vahetatud või salvestatud sõnumite arv);

- liikmesriikide kasutajate uuele infrastruktuurile esitatavate nõudmiste rahuldamine programmi abil, mis võimaldab mõõta kasutajate rahulolu;

- Euroopa tasandi teabel põhineva lähenemisviisi lisandväärtuse esiletoomine.

5.4. Rakendusmeetodid (soovituslikud)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(–id)[33].

( Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( Kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele,

( ühenduse loodud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185,

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikku teenust osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine koos rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile, kontrollikojale ja nõukogule aruande määruse kohaldamistingimuste kohta.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Komisjoni 2004. aasta aruandes ühenduste finantshuvide kaitse kohta keskenduti paljuski liikmesriikide ja komisjoni tollivaldkonnas osutatava vastastikuse haldusabi meetmete rakendamise hindamisele aastatel 2002–2004. Soovitatava muudatuse eesmärgiks on võtta arvesse nimetatud hindamise tulemusi.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetetest kogemustest saadud õppetunnid)

Komitee võtab komiteemenetluse korras vajadusel vastu eeskirja, millega määratakse kindlaks sobivad kohaldamistingimused

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon kontrollikojale, nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande määrusega ettenähtud meetmete kohaldamise kohta.

7. pettusevastased meetmed

Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks pettuste ja muude rikkumiste eest võib komisjon käesoleva programmi raames läbi viia kohapealset kontrolli ja järelevalvet kooskõlas nõukogu määrusega (EURATOM, EÜ) nr 2185/96[34]. Vajadusel teostab Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) uurimisi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999[35].

Komisjoni talitused teostavad regulaarselt tõenditele tuginevat ja kohapealset kontrolli.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

CCN/CIS kommunikatsioonivõrgu kasutamine AFISi tarkvaralahenduste tarvis | 2,65 milj € | 3,05 milj € | 3,05 milj € | 3,05 milj € | 3,05 milj € | 3,4 milj € |

8.2. Halduskulud

8.2.1 Ametikohtade arv ja liigid

Ametikohta liik | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012-2013 |

Ametnikud või ajutine personal[38] (24 02 03) | A*/AD | 2,1A | 2,1A | 2,1A | 2,1A | 2,1A | 2,1A |

B*, C*/AST | 3B 1C | 3B 1C | 3B 1C | 3B 1C | 3B 1C | 3B 1C |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[39] |

Artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[40] |

KOKKU | 6,1 | 6,1 | 6,1 | 6,1 | 6,1 | 6,1 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

AFISi informaatikaprojektide haldamine, eriti kasutajate („ Business owner “) ja lepinguliste teenuseosutajate vahendamine

8.2.3. Ametikohtade jaotus

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkiga palun ametikohtade arv iga variandi puhul).

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia/esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (nr ja nimetus) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012-2013 | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh personalikulud) |

Täitevasutused[41] |

Muu tehniline ja haldusabi |

intra muros |

extra muros |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012-2013 |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 1,318 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal, jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 0,659 | 1,318 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1

6,1 x108 000 = 658 800 €

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajadusel korral tuleb viidata punktile 8.2.1

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012-2013 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

24 01 06 0001 02 11 03 – Komiteed[42] | 0,120 | 0,120 | 0,120 | 0,120 | 0,120 | 0,240 | 0,840 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage eelarverida) 24 01 06 00 02 01 kontroll, uuringud, analüüsid ja OLAFi spetsiifilised tegevusalad | 0,600 | 0,600 | 0,600 | 0,600 | 0,600 | 1,200 | 4,200 |

Halduskulud kokku (v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,720 | 0,720 | 0,720 | 0,720 | 0,720 | 1,440 | 5,040 |

Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 43 osutatud vastastikuse abistamise komitee (otsuse 1999/468/EÜ kohaldamine)

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

2004. ja 2005. aasta eelarve täitmise ning 2006. aasta prognooside alusel.[pic]

[1] ELT L 264/1, 15.10.2003.

[2] ELT L 264/1, 15.10.2003.

[3] ELT L 359, 4.12.2004.

[4] ELT L349, 25.11.2004.

[5] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[6] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[7] EÜT L 82, 22.3.1997.

[8] ELT L 122, 16.5.2003.

[9] EÜT C 316, 27.11.1995.

[10] 7273/2/95 ENFOCUSTOM 17.

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L122, 16.5.2003).

[15] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20.

[16] EÜT C 316, 27.11.1995, lk 33.

[17] EÜT C 316, 27.11.1995, lk 34.

[18] ELT C 139, 13.06.2003, lk 1.

[19] ELT L 264, 15.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) 885/2004 (ELT L168, 01.05.2004).

[20] ELT C247, 15.10.2003, lk 1.

[21] EÜT C362, 18.12.2001, lk 1.

[22] EÜT L 281, 28.11.1995, lk 31.

[23] EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

[24] EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

[25] EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

[26] ELT L 309, 25.11.2005, lk 9.

[27] EÜT C 316, 27.11.1995.

[28] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[29] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[30] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[31] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[32] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[33] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis „Märkuste“ all.

[34] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[35] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[36] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[37] Nimetatud kuludele lisanduvad süsteemide (CCN/CIS) ühise kommunikatsioonivõrgu / ühise kasutajaliidese kasutamisega seotud kulud, mida hõlmab komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega võetakse vastu ühenduse tollialane tegevuskava (Toll 2013) (KOM(2006) 201 lõplik, 17. mai 2006).

[38] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[39] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[40] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[41] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[42] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.