[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 22.12.2005

KOM(2005) 706 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tegutsemine koos ja paremini: uus raamistik sotsiaalse kaitse ja kaasatuse poliitikavaldkondade avatud kooskõlastamiseks Euroopa Liidus

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks oma sotsiaalse mudeli ajakohastamise, mis põhineks sotsiaalse õigluse ühistel väärtustel ning kõigi kodanike aktiivsel osalemisel majandus- ja ühiskondlikus elus. Osaledes hiljutisel riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel Hampton Courtis, kinnitas komisjon veelkord, et Euroopa sotsiaalkaitsesüsteeme tuleb nende elujõulisuse tagamiseks ajakohastada. Tuleb jätkata sotsiaalse ühtekuuluvuse, võrdsete võimaluste ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamist, parandades samal ajal majanduslikele ja ühiskondlikele muutustele reageerimist ning edendades majanduskasvu ja tööhõivet.

EL on viimastel aastatel püüdnud soodustada liikmesriikides strateegiate ajakohastamise ja parandamise valdkonnas kooskõlastamist ja üksteiselt õppimist. Uus avatud kooskõlastusmeetod on võimaldanud komisjonil, liikmesriikidel ja muudel osalistel rakendada konstruktiivset vahetust ühiste strateegiliste eesmärkide, heade tavade ja heade haldustavade osas, võttes seejuures arvesse subsidiaarsuspõhimõtet. Avatud kooskõlastusmeetod on innustanud liikmesriike tõhustama jõupingutusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning edendanud kogemustevahetust selle kohta, kuidas tagada tulevikus piisavad ja jätkusuutlikud pensionid.

Teatises esitatakse komisjoni ettepanekud ühtlustatud raamistiku loomiseks, et edendada selliste vahetuste edasist arengut. See võtab arvesse seni omandatud kogemusi, seda, kuidas liikmesriigid ja teised osalised hiljutise hindamise käigus avatud kooskõlastusmeetodit hindasid – mis toimib ja mis mitte –, ning laiemat arengut, eelkõige Lissaboni strateegia läbivaatamist. Eesmärgiks on tugevama ja nähtavama avatud kooskõlastusmeetodi loomine, mis on eelkõige suunatud poliitika elluviimisele, mis toimiks positiivselt koos uuenenud Lissaboni strateegiaga, lihtsustaks samas aruandlust ning laiendaks võimalusi kogemuste vahetamiseks.

1.1. Taust: avatud kooskõlastusmeetodi rakendamine sotsiaalse kaasatuse ja pensionide puhul

Selles valdkonnas arenes avatud kooskõlastusmeetod 2000. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumise strateegilisi eesmärke silmas pidades, mis nägid muuhulgas ette „suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse” loomise. Sotsiaalse kaasatuse protsess ning piisavate ja jätkusuutlike pensionide avatud kooskõlastusmeetod töötati välja, järgides ülemkogu üleskutset astuda kogu ELi haaravate meetmete kaudu „otsustavaid samme vaesuse kõrvaldamiseks” (punkt 32) ja pensionisüsteemide edasise jätkusuutlikkuse ja piisavuse tagamiseks (punkt 31). Hiljem soovis Euroopa Ülemkogu laiendada seda tegevust ka tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele.

Avatud kooskõlastusmeetodi raames lepivad liikmesriigid kokku poliitika ühise arengu meetme osas, subsidiaarsust seejuures kahtluse alla seadmata. Tegemist on paindliku meetodiga, mis võimaldab kogemustevahetusel ja kooskõlastustegevusel areneda asjaomasele poliitikale sobival viisil ja määral. Sotsiaalse kaasatuse ja pensionide puhul sisaldab see järgmist: ühiste eesmärkide kokkuleppimine, milles seatakse ühised kõrgetasemelised sihid; kaasatust käsitlevate riiklike tegevuskavade ja pensione käsitlevate riiklike strateegiaaruannete ettevalmistamine, millega liikmesriigid koostavad kokkulepitud ajavahemikuks tegevuskavad, et saavutada ühised eesmärgid; nende kavade/strateegiate hindamine komisjoni/nõukogu ühistes aruannetes; ühine töö näitajate osas, mis hõlbustaks vastastikust mõistmist ja hindamist ning vajaduse korral ka eesmärkide seadmist. Avatud kooskõlastusmeetodi näol on tegu raamistikuga, mis võimaldab teadmiste vahetamist ja on edendanud avatust, läbipaistvust ja huvitatud isikute kaasamist nii Euroopa kui ka riigisisesel tasandil kui vahendeid paremaks poliitika kujundamiseks.[1]

Kaasamisprotsessi lisaväärtusena on välja selgitatud vaesuse ja tõrjutuse mitmemõõtelisus ning sellest tulenev kõikehõlmavate ja ühiste poliitiliste meetmete vajadus. Samuti on sellega seoses edendatud häid haldustavasid, avatust ja osalejate kaasamist. Pensioniprotsess on viinud ühise tõdemuseni, et pensionireform peab tuginema piisavuse, jätkusuutlikkuse ja pensionisüsteemide ajakohastamise vajadusele. Mõlemad protsessid on soodustanud vastastikust õppimist ja toonud esile ka uusi küsimusi – näiteks vajaduse võidelda laste vaesusega, et takistada põlvest põlve edasi kantava tõrjutuse levikut, ja vajaduse soodustada pikemat tööiga pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks. Mõlemad protsessid arenevad ja on edukalt kaasa haaranud ka uued liikmesriigid, kes töötasid oma esimesed kaasamist käsitlevad tegevuskavad välja 2004. aasta juulis; esimesed riiklikud pensionide strateegiaaruanded valmisid aga 2005. aasta juulis.

1.2. Miks ühtlustada?

Komisjon tegi juba 2003. aasta mais ettepaneku pensionide ja sotsiaalse kaasatuse alal tehtava töö ning tervishoiu ja pikaajalise hoolduse vallas kavandatava töö „ühtlustamiseks”, et need moodustaksid integreeritud protsessi. Sellel on kaks eesmärki: ühelt poolt protsessi tõhustamine, teiselt poolt parem integreerumine Lissaboni protsessi, eelkõige majanduspoliitiliste üldsuuniste (BEPG) ning Euroopa tööhõivestrateegiaga.[2] Komisjon soovitas kolme valdkonda hõlmavat aruandlus- ja hindamisstruktuuri ning majanduspoliitiliste üldsuuniste ja tööhõivesuunistega kooskõlas olevat ajakava. Liikmesriigid näitasid üles tugevat toetust: nad soovisid aruandlust lihtsustada, mitte aga nõrgendada kaasamis- ja pensioniprotsessi otsest olemust ja eesmärki. Lepiti kokku, et tegutseda tuleb järk-järgult, kusjuures mõnede valdkondadega (tervishoiu ja pikaajalise hooldusega seotud tegevuse alustamise ja iga-aastase sotsiaalset kaitset ja sotsiaalset kaasatust käsitleva aruande koostamisega) hakatakse tegelema 2004–2005. aastal. Viimast komponenti – uute ühiste eesmärkide vastuvõtmist kolme haru jaoks ning uut korda, mis hakkab kehtima alates aastast 2006[3] – vaadeldakse käesolevas teatises lähemalt. Seetõttu tugineb käesolev teatis üldistele komisjoni ja liikmesriikide vahelistele ühistele seisukohtadele.

Samuti võetakse arvesse pärast 2003. aastat toimunud arengut, näiteks tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas alustatud tööd. Liikmesriigid esitasid esialgsed poliitika kohta käivad avaldused 2005. aasta aprillis ning leppisid kokku avaldustel põhineva aruteludokumendi osas. Liikmesriigid leiavad ühiselt, et ühtlustatud avatud kooskõlastusmeetodit saab selles valdkonnas edukalt rakendada poliitika arengu stimuleerimiseks, ühiste ülesannete väljatoomiseks ja vastastikuse õppe soodustamiseks .

Kõige olulisemana tuleb märkida, et Lissaboni protsessi taaskäivitamine 2005. aasta märtsis on sotsiaalse kaitse ja kaasatuse alal tehtava töö konteksti teravdanud. Uuendatud Lissaboni strateegia keskendub sellistele tegevustele, mis edendaksid majanduskasvu ja tööhõivet,[4] ning otsib võimalusi Lissaboni vahehindamises tuvastatud rakendamismahajäämuse ületamiseks. Jätkub sotsiaalset kaitset ja kaasatust sisaldav eraldi aruandlus avatud kooskõlastusmeetodi raames, kusjuures uute integreeritud suunistega seotud sotsiaalse kaitse küsimusi kajastatakse ka riiklikes reformiprogrammides.[5] Samas, vastavalt Euroopa Ülemkogu seisukohale, et „majanduskasv ja tööhõive aitavad tekitada sotsiaalset ühtekuuluvust”, toetab uuendatud Lissaboni tegevuskavale vastav poliitika sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust. Seega peaks avatud kooskõlastusmeetod toimima paralleelselt ja tihedas koosmõjus uuendatud Lissaboni strateegiaga, aidates kaasa majanduskasvu ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamisele, samal ajal kui Lissaboni programmid on suunatud sotsiaalse ühtekuuluvuse sihtide saavutamisele. Avatud kooskõlastusmeetod peaks koos ülejäänud Lissaboni protsessiga tegelema ka rakendamismahajäämuse probleemiga.

1.3. Töö hindamine avatud kooskõlastusmeetodi alusel: liikmesriikide ja poliitiliste osaliste seisukohad

Komisjon püüdis enne oma ettepanekute ühtlustamiseks esitamist arvesse võtta huvitatud isikute seisukohti. Ta palus liikmesriikidel, sotsiaalpartneritel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja sotsiaalkaitseinstitutsioonidel vastata avatud kooskõlastusmeetodit ja selle töömeetodeid käsitlevale küsimustikule. Vastuseid tuli hulgaliselt ning need annavad liikmesriikide ja huvitatud isikute soovidest ülevaatliku pildi.[6]

On ilmne, et huvitatud isikud väärtustavad avatud kooskõlastusmeetodit ning tunnustavad selle positiivset mõju poliitika kujundamisele. Nad tervitavad asjaolu, et avatud kooskõlastusmeetod näitab Euroopa Liidu toetust sotsiaalpoliitika taga seisvatele ühistele väärtustele ja tagab sotsiaalpoliitika kuuldavuse ELi otsusetegemisprotsessis. Nad soovivad, et see aitaks hea sotsiaalkaitse- ja kaasamispoliitika positiivset mõju nähtavamaks muuta, toetades samas poliitika ajakohastamist. Seega peaks ühtlustamine avatud kooskõlastusmeetodi tõhusamaks muutma ja seda rohkem esile tõstma .

Huvitatud isikud toetavad laialdaselt protsessi tõhustamist, mis väljendub lihtsustatud aruandluses, tingimusel, et see ei kahanda juba saavutatu väärtust. Ühtlustamine peaks kolm töövaldkonda kokku viima, kuid samas võimaldama kõigi oluliste eripärade edasiarendamist .[7] Uued ühised eesmärgid ei tohiks ühegi tegevusvaldkonna puhul takistada sellele sügavuti tähelepanu pööramist.

Huvitatud isikud peavad avatud kooskõlastusmeetodit väärtuslikuks vahendiks iseäranis õppe- ja kogemustevahetusprotsessis. Nad hindavad kõrgelt selliseid vahetusmehhanisme nagu eksperthinnangute programmid ja riikideülesed projektid, mis on välja kujunenud aruandluse ja hindamise põhikohustuse kõrval. Nad tervitavad asjaolu, et uue programmi progressi eelarverida hõlbustab edaspidi taolisi tegevusi kõigis avatud kooskõlastusmeetodi kasutusvaldkondades. Ühtlustamine peaks rohkem toetama õpet ja integreerima seda tõhusamalt aruandlus- ja hindamistegevusse.

Rõhutatakse tugevate sidemete tähtsust sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi ning muude ELi tasemel toimuvate protsesside vahel. Iseäranis toonitatakse head koostoimet uuendatud Lissaboni strateegia ja uuesti käivitatud jätkusuutliku arengu strateegiaga.

Üheks põhieesmärgiks peetakse heade haldustavade edendamist ja poliitikakujundamise avatust. Ühtlustatud protsessi sihiks peaks olema osaliste kaasamise soodustamine, mis on siiani näidanud kaasamisvaldkonnas kõige kiiremat arengut.

2. ÜHTLUSTATUD AVATUD KOOSKÕLASTUSMEETODI UUED ÜHISED EESMÄRGID SOTSIAALSE KAITSE JA SOTSIAALSE KAASATUSE OSAS

Komisjon soovitab sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse ühtlustatud avatud kooskõlastusmeetodi osas järgmisi ühiseid eesmärke. Need põhinevad kaasatusega seotud Nice’i eesmärkidel ja pensionidega seotud Laekeni eesmärkidel, võimaldamaks mõlemas sfääris praeguseks saavutatud kasvujõu püsimist. Jätkuvalt on avatud kooskõlastusmeetodi peamiseks mureks hea poliitikakujundamise edendamine sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge taseme saavutamiseks ning samal ajal tõhusa koostoime tagamine uuenenud Lissaboni strateegia majanduskasvu- ja tööhõiveprioriteetidega ning Lissaboni vahehindamises tuvastatud rakendamismahajäämuse ületamisega. Eeskätt sotsiaalse kaasatuse osas peaksid üldisemalt esitatud eesmärgid võimaldama liikmesriikidel keskenduda poliitilistele prioriteetidele, mis on iga liikmesriigi kontekstis parasjagu kõige olulisemad, näiteks kodutusele, laste vaesusele, noorte võõrandumisele, sisserändajatele ja rahvusvähemustele, puuetele, e-kaasamisele või ebavõrdsusele hariduses ja väljaõppes.[8] Need kajastavad kaasamist käsitlevate 2005. aasta riiklike rakendusalaste tegevuskavade analüüsi käigus saadud õppetunde: kaasamise eesmärke tuleks arvesse võtta asjakohastes riiklikes tegevuskavades, sealhulgas struktuurifondi programmides ning haridus- ja koolituspoliitikas; ning poliitika kujundamine muutub tõhusamaks, kui tugevdada häid haldustavasid.

Ettepanek võtab kokku „üldeesmärgid”, sisaldades üldist raamistikku avatud kooskõlastusmeetodiga seotud töö jaoks tervikuna; lisaks tuuakse välja kolm eesmärgirühma vastavalt iga valdkonna eripärale.

2.1. Sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatusega seotud avatud kooskõlastusmeetodi üldised eesmärgid:

1. Edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja võrdseid võimalusi kõigi jaoks piisavate, kättesaadavate, finantsiliselt jätkusuutlike, kohandatavate ja tõhusate sotsiaalse kaitse süsteemide ning sotsiaalse kaasamise poliitika näol.

2. Tegutseda kooskõlas Lissaboni eesmärkidega suurema majanduskasvu ning suurema hulga ja paremate töökohtade saavutamiseks ning ELi säästva arengu strateegiaga.

3. Tugevdada juhtimist, läbipaistvust ja huvitatud isikute kaasamist poliitika kujundamisse, rakendamisse ja järelevalvesse.

2.2. Järgmised eesmärgid kehtivad eri töövaldkondade puhul.

2.2.1. Märkimisväärse mõju avaldamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamisele:

4. Tagada aktiivne sotsiaalne kaasatus kõigi jaoks, julgustades osalemist tööturul ning võitluses vaesuse ja tõrjutusega kõige marginaliseeritumate elanikkonnakihtide ja rühmades seas.

5. Tagada kõigi isikute juurdepääs põhilistele vahenditele, õigustele ja sotsiaalteenustele, mis on vajalikud ühiskonnaelus osalemiseks, pöörates tähelepanu tõrjutuse äärmuslikele vormidele ja võideldes kõigi diskrimineerimisilmingutega, mis viivad tõrjutuseni.

6. Tagada sotsiaalse kaasamise poliitika hea kooskõlastatus ja kaasata kõiki valitsustasandeid ja asjakohaseid osalisi, sealhulgas vaesuse käes kannatavaid inimesi, et see poliitika oleks tõhus ja et see ühtlustataks kõikide asjakohaste poliitikavaldkondadega, sealhulgas majandus- ja eelarvepoliitika, haridus- ja koolituspoliitika ning struktuurifondide (eriti Euroopa Sotsiaalfondi) programmidega, ning et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus.

2.2.2. Piisavate ja jätkusuutlike pensionide tagamine:

7. Tagada põlvkondadevahelise ja põlvkonnasisese solidaarsuse ja õigluse vaimus kõigile piisav vanaduspension ning selliste pensionide kättesaadavus, mis võimaldaks inimestel mõistlikul tasemel nende elatustaseme säilitamist pärast pensionile jäämist.

8. Tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse juures riiklike ja erasektori pensioniskeemide finantsiline jätkusuutlikkus eelkõige järgmiselt: toetades pikemat tööiga ja aktiivset vananemist, tagades sobiva ja õiglase tasakaalu panuse ja tulu vahel ning ergutades fondidel põhinevate ja erasektori pensioniskeemide kättesaadavust ja turvalisust.

9. Tagada pensionisüsteemide läbipaistvus ja vastavus naiste ja meeste vajadustele ja püüdlustele ning kaasaegse ühiskonna nõuetele, demograafilisele vananemisele ja struktuursetele muutustele; kindlustada teabe kättesaadavus, et inimesed saaksid oma pensionileminekut planeerida ning et reformide läbiviimisel arvestataks võimalikult laiapõhjalise arvamusega.

2.2.3. Kättesaadava, kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse tagamine:

10. Tagada kõigile piisava tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus ja jälgida, et hooldusvajadus ei tooks endaga kaasa vaesust ega rahalist sõltuvust. Pöörata tähelepanu ebavõrdusele seoses hoolduse kättesaadavuse ja tervishoiule tehtud kulutustega.

11. Edendada tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kvaliteeti ning kohandada hooldust vastavalt ühiskonna ja inimeste muutuvatele vajadustele ja eelistustele eelkõige kvaliteedinõuete väljatöötamise teel, mis on koostatud parimaid rahvusvahelisi kogemusi silmas pidades, ning tõstes nii tervishoiuspetsialistide kui ka patsientide ja hooldusteenuse saajate vastutust.

12. Tagada, et piisav ja kvaliteetne tervishoid ja pikaajaline hooldus oleksid jätkuvalt kättesaadavad ja jätkusuutlikud, edendades selle nimel tervislikke ja aktiivseid eluviise, tagades sobiva inimressursi olemasolu hooldussektoris ning vahendite ratsionaalse kasutuse eelkõige kasutajatele ja pakkujatele suunatud asjakohaste stiimulite, heade haldustavade ning hooldussüsteemi ja institutsioonide kooskõlastamise näol.

3. TÕHUSTATUD KOOSKÕLASTUSMEETODI MENETLUSED JA TÖÖKORRALDUS

3.1. Aruandlus ja hindamine

Nende ühiste eesmärkide põhjal töötatakse välja sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasamise riiklikud strateegiad , mis on suunatud iga samba eriomastele probleemidele, kuid mis toovad välja ka üldisemad ja kokkuvõtvad andmed kogu sektori lõikes. Need sisaldavad järgmist:

üldosa, mis sisaldab järgmist:

- hinnang sotsiaalsele olukorrale , mis peegeldab põhisuundumusi ja -probleeme vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, pensionide, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse vallas; ning

- üldine strateegiline lähenemisviis sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasamise poliitika kaasajastamisele.

See osa töötatakse välja ühiste üldeesmärkide alusel ning seda toetavad vastavad ELi tasemel näitajad.

Kolm temaatilist kava, mis käsitlevad sotsiaalset kaasatust, pensione ja tervishoidu. Need peaksid olema tulevikku suunatud ning ühtlasi paika panema prioriteetsed riiklikud eesmärgid , millega ühised eesmärgid muundatakse riiklikeks poliitikakavadeks. Igaüks neist toimib kindla poliitikavaldkonna riikliku kavana. Nii on kaasatuse puhul sihiks säilitada strateegilise planeerimise roll ja riiklike kaasamist käsitlevate tegevuskavade alusel püstitatud eesmärgid, kusjuures suuremat tähelepanu pööratakse strateegilisusele, prioriteetide seadmisele ja poliitika elluviimisele. Pensionide puhul peaks pensionide riiklike strateegiaaruannete jätkuvaks ülesandeks olema pensionisüsteemide kaasajastamisstrateegia väljatöötamine, mis vastaks praegustele ja tulevastele ülesannetele. Arvestades asjaolu, et liikmesriigid esitasid riiklikud pensionide strateegiaaruanded alles 2005. aasta juulis, ei tohiks esimesed pensione käsitlevad ühtlustatud dokumendid 2006. aastal olla väga mahukad. Tervishoidu ja pikaajalist hooldust käsitlev kava keskendub nende küsimuste väljaselgitamisele, mille osas võiks rakendada vastastikust kogemustevahetust ja õpet.

Enne järgmist kevadist ülemkogu esitab komisjon nõukogule/komisjonile vastuvõtmiseks sotsiaalset kaitset ja sotsiaalset kaasatust käsitleva ühise aruande. See võtab kokku põhiküsimused ning määratleb ja hindab liikmesriikide edusamme ühiste eesmärkide saavutamisel. Samuti hindab aruanne seda, kuidas on Lissaboni põhimõtteid on toetatud, ning seda, kuidas mõjutab Lissaboni tööhõive ja majanduskasvuga seotud eesmärkide suunas liikumine sotsiaalset ühtekuuluvust.

Üksikasjalikuma ülevaate neid kolme tegevusvaldkonda hõlmavatest võtmeküsimustest ja headest tavadest annab mõni komisjoni talituste aruanne.

3.2. Aruandluse ja hindamise ajakava

Sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasamise riiklikud strateegiad hõlmavad tavaliselt eesseisvat kolme aasta pikkust perioodi. Et mahtuda uude Lissaboni ajakavasse, tuleks esimesed aruanded esitada septembris 2006. See hõlbustaks asjakohaste küsimuste – näiteks selle, kuidas hüvitissüsteemid toetavad tööturul osalemist ning kuidas pensionisüsteemid ja tervisliku vananemise strateegiad võiksid toetada pikemat tööiga –, kaasamist 2006. a. oktoobris esitatavatesse riiklikesse reformiprogrammidesse. Arvestades, et esimesed aruanded saabuvad üks aasta pärast Lissaboni kolmeaastase tsükli (2005–2008) algust, hõlmaksid need erandkorras ainult kaheaastast perioodi (2006–2008).

Vahepealsetel aastatel (nn vaheaastatel) ei ole liikmesriigid riiklikke strateegiaid kohustatud esitama. Soovi korral võivad nad teada anda uutest algatustest või rakenduses tehtud edusammudest.[9] Vaheaastatel keskendub avatud kooskõlastusmeetod kindlate küsimuste sügavuti analüüsimisele ja järelduste levitamisele. Sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse ühises aruandes võib sellistel aastatel kajastada järgmist: nii ühiseid kui riiklikke näitajaid edusammude kohta, liikmesriikide aruandluses esitatud tegevusarengut, ülevaadet koostoimest Lissaboni protsessiga ning konkreetsete poliitiliste küsimuste analüüsi.

3.3. Töökorraldus: vastastikuse õppe suurem toetamine

Hindamise ühe selgema järeldusena võib välja tuua väärtuse, mida huvitatud isikud omistavad kogemuste vahetusele ja vastastikusele õppele, näiteks eksperthinnangute programmidele, riikideülestele vahetusprojektidele, iga-aastasele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ümarlauale ja iga-aastasele vaesuse käes kannatavate inimestega kohtumisele. Kavandatav eelarverida PROGRESS hakkab edaspidi toetama sarnaseid kogemuste- ja teadmistevahetusi kogu avatud kooskõlastusmeetodi ulatuses. Selliseid vahetusi tuleks avatud kooskõlastusmeetodi raames edaspidi rohkem esile tõsta ning aruandluse ja hindamisega tõhusamalt integreerida. Komisjon soovitab eelnimetatud uut ajakava ära kasutada vastastikuse õppe ja heade tavade edendamiseks eeskätt vaheaastate jooksul.

3.4. Töökorraldus: osaliste kaasamine ja haldustavad

Ühtlustatud avatud kooskõlastusmeetod peaks kahekordistama keskendumist headele haldustavadele, läbipaistvusele ja osaliste kaasamisele. Huvitatud isikute kaasamine protsessi tugevdab seda, muutes selle nähtavamaks, ergutades ambitsioonikamate eesmärkide püstitamist ja pöörates suuremat tähelepanu rakendustegevusele.

Seetõttu saab huvitatud isikute kaasamist, mis on kaasatuse valdkonnas hästi välja arenenud, laiendada ka muudele valdkondadele, pidades muidugi silmas nendevahelisi erinevusi. Veelgi enam, nagu kolmas üldeesmärk ette näeb, võiks avatud kooskõlastusmeetod edendada ka häid haldustavasid, läbipaistvust ja kaasamist mitte ainult oma töövaldkonnas, vaid sotsiaalpoliitika eesmärgina üldisemalt. Eri valdkondade puhul eeldab see eri küsimustele keskendumist. Kaasamise puhul peaks põhirõhk olema otsusetegemises osalemise ergutamisel, eri harude ja haldustasemete kooskõlastamise tagamisel ning vaesuse ja tõrjutuse problemaatika lülitamisel riikliku planeerimise hulka. Pensionide puhul on esmaülesandeks pensionisüsteemide mõistetavaks muutmine ning elanikele sellise teabe jagamine, mis aitaks neil oma pensionipõlve planeerida. Tervishoiu alal on tõenäoliseks prioriteediks süsteemi eri osade tõhus kooskõlastamine ja elanike piisav teavitamine.

3.5. Töökorraldus: näitajad

Nagu eespool punktis 3.1 on märgitud, võib riiklikke sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasamise strateegiaid üldiste eesmärkide lõikes täiendada ühiste näitajatega, mis illustreerivad peamisi ühiskondlikke suundumusi ja laiemaid sihte, ning üksikute valdkondade lõikes üksikasjalikemate näitajatega.

Uute ühiste eesmärkide toetamiseks võivad komisjon ja liikmesriigid 2006. aasta jooksul proovida näitajate kasutamist tõhustada ja lihtsustada, võttes samal ajal arvesse kitsamaid eesmärke, prioriteete, metodoloogilisi lähenemisi ja kolme valdkonna praegust arengutaset. Näitajate kasutamine peaks aitama paremini jälgida tegevuse tulemusi, sealhulgas seda, kuidas need on naiste, meeste ja perekondade olukorda mõjutanud. Tõhustada tuleb ka puudust kajastavate näitajate esitamist. EU-SILCile üleminekul tekib puudus sissetulekut ja elutingimusi võrdlevatest andmetest, millele suur osa näitajatest toetub. Seetõttu peavad komisjon ja liikmesriigid sel perioodil näitama, kuidas edusamme mõõdetakse, ning võimaldama riikidevahelisi võrdlusi.

Uut tähelepanu tuleb pöörata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud eesmärkide seadmisele. Eesmärkide seadmine on alati olnud sotsiaalse kaasamise protsessi osa, olles kooskõlas Euroopa Ülemkogu Lissabonis esitatud nõudega „astuda otsustavaid samme vaesuse kõrvaldamiseks” ja liikmesriikidele Barcelonas 2002. aasta märtsis esitatud üleskutsega seada eesmärgid „vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse piiril elavate inimeste arvu märkimisväärseks vähendamiseks”. Eesmärkide rakendamise osas on kasv olnud ühtlane, kuid aeglane. Viimasel ajal on toimunud mitmeid liikmesriikide kogemustevahetusi seoses eesmärkide väljatöötamise, rakendamise ning mõõtmisega; neid tuleks arendada.

Avatud kooskõlastusmeetodi hindamine on kaasa toonud mitmeid ettepanekuid uute näitajate ja võimalike eesmärkide kehtestamiseks, nagu seda tehti 2005. aasta juunis Luksemburgi eesistumise ajal läbi viidud konverentsil ”Taking Forward the EU Social Inclusion Process” („ELi sotsiaalse kaasamise protsessi edendamine”).[10] Neid tuleks silmas pidada.

3.6. Avatud kooskõlastusmeetodi nähtavamaks muutmine

Avatud kooskõlastusmeetodi parem nähtavus teenib mitut eesmärki. Selle abil saaksid inimesed teada, et EL näitab sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatusega seotud tegevuse vastu üles suurt huvi. Avatud kooskõlastusmeetodi raames püstitatud ühised eesmärgid ja toimuv kogemustevahetus võivad liikmesriikides toimuvatele aruteludele positiivselt mõjuda.

Pidades silmas aruandluse ja hindamise kavandatavat hõlbustamist, saab suuremat tähelepanu pöörata avatud kooskõlastusmeetodi tutvustamisele. Riiklike seminaride korraldamist, millest võivad osa võtta kõik osalised, võib seetõttu pidada vaid üheks osaks riiklike tegevuskavade koostamisel. „Vaheaastate” jooksul võiks taolisi seminare rohkem korraldada ja sel viisil avatud kooskõlastusmeetodi kogemusi laiemale avalikkusele aruteluks pakkuda.

Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud soovi end avatud kooskõlastusmeetodi protsessiga tihedamalt siduda. Komisjon ja liikmesriigid peaksid parlamendiga koos selleks võimalusi otsima.

4. KOKKUVÕTE: TÕHUSTATUD AVATUD KOOSKÕLASTUSMEETOD

Euroopa sotsiaalse kaitse süsteemid ja sotsiaalse kaasamise poliitika seisavad silmitsi suurte väljakutsetega. Avatud kooskõlastusmeetodi raames tehtud töö sotsiaalse kaasatuse ja pensionide vallas on neile juba küllaltki suurt tähelepanu pööranud. Hindamise vastukajad näitavad, et need, kes on avatud kooskõlastusmeetodiga kokku puutunud, peavad seda vajalikuks. Küsimus pole mitte niivõrd selles, kas avatud kooskõlastusmeetod on vajalik, vaid selles, kas see on olnud olemasolevate ülesannete jaoks piisav. Lissaboni protsessi vahehindamises on otseselt nõutud, et kõik ELi sotsiaalmajanduslikud protsessid oleksid rohkem suunatud rakendamisele ja tunduvalt nähtavamad. Ka praegune arutelu Euroopa sotsiaalse mudeli üle on asetanud sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatusega seotud valdkonna poliitilise tähelepanu keskpunkti.

Siintoodud soovitused uue raamistiku loomiseks on seotud sooviga muuta avatud kooskõlastusmeetod tõhusamaks ja nähtavamaks protsessiks, mis integreeruks paremini Lissaboni strateegiaga ja pakuks rohkem võimalusi õppeks ning kogemuste vahetamiseks ja levitamiseks, mida osalised peavad eriti tähtsaks. Mõned väljakutsed, millega silmitsi seistakse – näiteks seatud eesmärkide ja nende rakendamise vahel haigutava kuristiku ületamine – eeldavad aga siiski enamat kui lihtsalt menetluste muutmist. Loodetakse, et taas liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tähelepanu keskmesse tõusnud Euroopa Liidu sotsiaalne mõõde võimaldab saada tugevat poliitilist toetust ka avatud kooskõlastusmeetodi ühtlustamisele, mida see edukaks toimimiseks vajab.

[1] Teavet kahe protsessi arengu, sh ühiste eesmärkide, riikide aruannete, nõukogu/komisjoni ühiste aruannete, uuringute ja abitegevuste kohta võib leida järgmistelt veebisaitidelt: sotsiaalse kaasatuse kohta: http://europa.eu.int/comm/employment_social/social_inclusion/index_en.htm; pensionide kohta: http://europa.eu.int/comm/employment_social/social_protection/pensions_en.htm

[2] Need on nüüd ühendatud ja moodustavad tööhõive ja majanduskasvu integreeritud suunised aastateks 2005–2008.

[3] Aasta 2006 valiti välja majanduspoliitiliste üldsuuniste (BEPG) ja Euroopa tööhõivestrateegia (EES) ajakava ühtlustamise võimaldamiseks.

[4] Euroopa Ülemkogu, 22.–23. märts 2005, eesistujariigi lõppjäreldused.

[5] Komisjoni töödokument SEK (2005) 622, mai 2005.

[6] Täielik kokkuvõte ja järeldused on esitatud käesoleva teatise juurde kuuluvas komisjoni talituste aruandes. Hindamises osalenute panused on esitatud Internetis aadressil:http://europa.eu.int/comm/employment_social/social_inclusion/index_fr.htm.

[7] Hindamine ei hõlmanud tervishoiu ja pikaajalise hooldusega seotud tegevuse ülevaatamist. Seisukohta, et avatud kooskõlastusmeetod peaks valdkonna eripärasid arvesse võtma, võib siiski välja lugeda punktis 1.2 käsitletud teabevahetusest.

[8] Vt võtmevaldkonna prioriteete, mis on kindlaks määratud nõukogu/komisjoni ühises 2004. aasta aruandes sotsiaalse kaasatuse kohta ja 10 uue liikmesriigi 2005. aasta aruandes sotsiaalse kaasatuse kohta ning liikmesriikide ees seisvate ülesannete loendis, mis on esitatud sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse ühises 2005. aasta aruandes.

[9] Seda võivad nad teha ka iga-aastastes riiklikes Lissaboni reformiprogrammides.

[10] Üksikasjalikumat teavet konverentsi kohta, sh akadeemilise ülevaate, võite leida veebilehelt http://www.ceps.lu/eu2005%5Flu/inclusion.