24. augustil 2018 esitatud hagi – Tšehhi Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi T-509/18)

(2018/C 399/54)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek, J. Pavliš, O. Serdula ja J. Vláčil)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—

Tühistada komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/873, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles Euroopa Liidu rahastamisest jäetakse välja Tšehhi Vabariigi väljamakstud toetused summas 151 116,65 eurot (EUR); ning

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse nr 1306/2013 põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta („määrus nr 1306/2013“) artikli 52 lõiget 1. Komisjon leiab ebaõigesti, et tema kontrollorganite põllumajandustootjate külastuste vaheline ajavahemik, ei tohi ületada komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega („määrus nr 809/2014“), artiklis 25 kehtestatud ajavahemikku.

Teine väide, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Isegi kui käesolevas asjas on rikutud määruse nr 809/2014 (millega siinkohal ei ole tegemist), oli Tšehhi Vabariigil õigus õiguspärasele ootusele, et tema kontrollisüsteem oli kooskõlas ELi õigusega, tuginedes komisjoni järeldustele pärast eelmist auditit, milles komisjon nõustus sellega, et kohapeal läbiviidud kontrollimised olid kooskõlas ELi õigusega.

Kolmas väide, et on rikutud määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõikeid 1 ja 2. Isegi kui Tšehhi Vabariik on käesolevas asjas rikkunud määrust nr 809/2014 (millega siinkohal ei ole tegemist), võttis komisjon finantskorrektsiooni summa arvutamisel arvesse ka põllumajandustootjatele antud vahendeid, mille suhtes ei olnud kohapeal läbiviidud kontrollide osas ilmselgelt rikutud määrust nr 809/2014. Komisjon kehtestas seega finantskorrektsiooni selliste kulutuste suhtes, mida ei saa lugeda põhjendamatuteks ja mis ei ohustanud ELi vahendeid.