1.

A.

Kohtuasjas C-42/15 ( 1 ) tehtud kohtuotsuse tulemusena muutis Slovaki seadusandja alates 1. maist 2018 ära mõisted „krediidi põhiosa, intress ja lisatasud“ seaduse zákon č. 129/2010 Z. z. o spotrebiteľských úveroch a o iných úveroch a pôžičkách pre spotrebiteľov a o zmene a doplnení niektorých zákonov (tarbijakrediidi, muude krediitide ja tarbijalaenude seadus nr 129/2010; edaspidi „seadus nr 129/2010“) artiklis 9, milles neid oli kasutatud tarbijakrediidilepingu alusel tehtavate tagasimaksete osade tähistamisel, lõpetades nii tarbijate seadusest tuleneva õiguse nõuda, et tarbijakrediidilepingus (ja mitte ainult tagasimaksetabelis) oleks märgitud iga tagasimakse jaotus krediidi põhiosa, intressi ja lisatasude vahel ning karistus selle õiguse rikkumise korral.

B.

Alates 1. maist 2018 võimaldas seadusemuudatus küll Euroopa Kohtu otsuse paremat täitmist, kuid vaidlustes tarbijatega enne 1. maid 2018 sõlmitud lepingute üle reageerisid [Slovaki] kohtud [Euroopa Kohtu otsusele] nii, et nad püüdsid sisuliselt jõuda seadusandjaga samale järeldusele, tõlgendades seadust kooskõlas liidu õigusega.

C.

Niisuguses olukorras puudutab Euroopa Kohtule esitatud küsimus liidu õiguse tõlgendamist direktiivide kaudse õigusmõju kohaldamisel. Arvestades nende otsuste suurt arvu, millega kohtud on varem tunnistanud, et seadus nr 129/2010 annab tarbijatele õiguse nõuda, et oleks märgitud iga tagasimakse jaotus krediidi põhiosa, intressi ja lisatasude vahel, esitatakse Euroopa Kohtule järgmine küsimus: kas olukorras, kus eraisikute vahelises horisontaalses suhtes tuleb saavutada direktiivi kaudne õigusmõju ja tagada direktiivi täielik õigusmõju kõigi tõlgendamismeetodite ja siseriikliku õiguse kohaldamise teel, lubab õiguskindluse põhimõte teha kohtul vaidluses, mis puudutab enne 1. mais 2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingut, lahend, millel on sama mõju kui see, mis tuleneb seadusandja poolt kohtuasjas C-42/15 tehtud kohtuotsuse täitmiseks vastu võetud ja 1. maist 2018 jõustunud seadusmuudatusest?

2.

Euroopa Kohtu 9. novembri 2016. aasta otsust kohtuasjas C-42/15: Home Credit Slovakia vs. Klára Bíróová ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ ( 2 ) (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ ( 3 )) tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Kohus otsustas, et direktiiviga 2008/48 on vastuolus liikmesriigi õigus, mis nõuab maksete üksikasjalikku kirjeldamist mitte ainult tagasimaksetabelis, vaid ka muudes lepingu osades, mis reguleerivad tarbijakrediidi põhiosa maksete summat, arvu ja sagedust?

3.

eespool viidatud Euroopa Kohtu otsust tuleb tõlgendada nii, et lisaks sellele, mis on märgitud krediidi põhiosa kohta, vastatakse ka küsimusele, kas liikmesriigi õigus, mis näeb ette tarbijate õiguse nõuda, et tarbijakrediidilepingus oleks märgitud intressi ja lisatasude maksete summa, arv ja sagedus, läheb kaugemale direktiivis 2008/48 sätestatust. Kui see kohtuotsus puudutab ka intressi ja lisatasude makseid, siis kas jaotus intressi ja lisatasude maksete vahel muus vormis kui tagasimaksetabel läheb samuti kaugemale nimetatud direktiivist, eriti selle artikli 10 lõike 2 punktis j sätestatust?