Kohtuasi C-226/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Hamburg (Saksamaa) 29. märtsil 2018 – Krohn & Schröder GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Hamburg (Saksamaa) 29. märtsil 2018 – Krohn & Schröder GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen
(Kohtuasi C-226/18)
2018/C 268/27Kohtumenetluse keel: saksaEelotsusetaotluse esitanud kohus
Finanzgericht Hamburg
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Krohn & Schröder GmbH
Vastustaja: Hauptzollamt Hamburg-Hafen
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas tolliseadustiku ( 1 ) artikkel 212a hõlmab vabastamist dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust vastavalt määruse nr 1238/2013 ( 2 ) artikli 3 lõikele 1 ja/või määruse nr 1239/2013 ( 3 ) artikli 2 lõikele 1? |
|
2. |
Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, on määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis a ja määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud tingimus täidetud, kui ettevõtja, kes on seotud asjaomase kauba tootnud, lähetanud ja selle eest arve esitanud ettevõtjaga, keda on nimetatud rakendusotsuse 2013/707/EL lisas, asjaomast kaupa küll ei importinud ega korraldanud selle vabasse ringlusse lubamist, kuid tal oli kavas seda teha ja asjaomane kaup talle ka tegelikult tarniti? |
|
3. |
Kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, võib kinnitusarve ja ekspordikohustuse sertifikaadi määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktide b ja c ning määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktide b ja c tähenduses esitada ka tähtaja jooksul, mille on tolliasutused määranud kooskõlas tolliseadustiku artikli 53 lõikega 1? |
|
4. |
Kui kolmandale küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis b ja määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud kinnitusarve, milles on rakendusotsuse 2013/707/EL asemel nimetatud otsust 2013/423/EL, vastab põhikohtuasja asjaoludel ja õiguse üldpõhimõtteid arvestades määruse nr 1238/2013 III lisa punkti 9 ja määruse nr 1239/2013 II lisa punkti 9 nõuetele? |
|
5. |
Kui neljandale küsimusele vastatakse eitavalt: Kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, võib kinnitusarve määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punkti b ja määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses esitada ka veel tollivõla kindlaksmääramise vaidlustamise menetluses? |
( 1 ) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 82/97 (EÜT 1997, L 17, lk 1; ELT eriväljaanne 02/008, lk 179).
( 2 ) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1238/2013, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2013, L 325, lk 1).
( 3 ) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1239/2013, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT 2013, L 325, lk 66).