16.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 347/30

21. juulil 2017 esitatud hagi – Shindler jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-458/17)

(2017/C 347/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Harry Shindler (Porto d’Ascoli, Itaalia) ja 12 teist hagejat (esindaja: advokaat J. Fouchet)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 22. mai 2017. aasta otsus (EL, Euratom), XT 21016/17 koos selle lisaga XT 21016/17, ADD 1 REV 2, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord;

—

selle tulemusena,

—

mõista kõik menetluskulud välja Euroopa Liidu Nõukogult, sealhulgas advokaadikulud 5 000 euro ulatuses;

—

tingimusel, eelkõige Bordeaux’ advokatuuri liikmete SCP CORNILLE-POUYANNE’i puhul, et esitatakse kõik asjakohased seisukohad Euroopa Liidu Üldkohtu poolt kindlaks määratud kohtuistungil.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaks väidet.

1.

Esimene väide, et Euroopa Liidu Nõukogu 22. mai 2017. aasta otsuses (EL, Euratom), XT 21016/17 koos selle lisaga XT 21016/17, ADD 1 REV 2, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord (edaspidi „vaidlustatud otsus“), on rikutud menetlusnormi. See väide on jagatud kaheks osaks.

—

Esimene osa, mille kohaselt on rikutud Euratomi asutamislepingut, kuna vaidlustatud otsus ja selle lisa näevad ette, et koos liidust väljaastumisega astub Ühendkuningriik automaatset välja Euroopa Aatomienergiaühendusest, ilma et toimuks eraldiseisvat väljaastumise ja läbirääkimiste menetlust.

—

Teine osa, mille kohaselt on kahjustatud liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust, kuna vaidlustatud otsus ja selle lisa annavad liidule erakorralise horisontaalse pädevuse korraldada Ühendkuningriigi väljaastumislepingu läbirääkimisi ning välistavad võimaluse, et see leping oleks segavastutusega, nii et lõpliku lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt ei ole ette nähtud.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õigusvastane; see väide jaguneb kolmeks osaks.

—

Esimene osa, mille kohaselt on rikutud võrdsuse põhimõtet, kuivõrd kostja lubas vaidlustatud otsuse ja selle lisa vastuvõtmisega väljaastumise menetluse algatamist ilma, et kodumaalt lahkunud Euroopa kodanikud saaksid avaldada arvamust oma Euroopa kodakondsuse võimaliku kaotamise kohta. Seeläbi rikuti õigust olla ära kuulatud ja avaldada oma arvamust Euroopa tasanditpuudutavatel valimistel hääletamise teel. Vaidlustatud otsus muudab seega kehtivaks teise järgu kodanike kategooria olemasolu, kes on hääletamisõigusest ilma jäetud selle tõttu, et nad on kasutanud oma liikumisvabadust, ning sellest tulenevalt ei järgi see otsus kodanike võrdse kohtlemise põhimõtet. Hagejad leiavad, et Euroopa kodanikke on diskrimineeritud nende elukoha alusel.

—

Teine osa, mille kohaselt on rikutud ELTL artiklit 203, kuna vaidlustatud otsus näeb ette Suurbritannia ülemeremaade ja –territooriumide välja astumise, ilma et nende elanikud oleksid saanud hääletada Euroopa lepinguga ette nähtud assotsieerimise korrast välja astumise poolt, käsitlemata neid puudutavat ELTL artiklis 203 nimetatud erimenetlust, nii et vaidlustatud otsuses on rikutud ELTL artiklis 199 sätestatud asutamisvabadust.

—

Kolmas osa, mille kohaselt on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, kuna hagejad leiavad, et ebakindla tulemusega läbirääkimiste alustamine väljaastumise lepingu üle mõjutab oluliselt norme, mis reguleerivad õigusi, mis nendel hagejatel on tulenevalt Euroopa kodakondsusest, kuigi nad on korraldanud era- ja perekonnaelu teises liikmesriigis tänu liikumisvabaduse kasutamisele. Vaidlustatud otsus ja selle lisa ei täida seega õigusnormi ootuspärasuse nõudeid, mis on seatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega, ning rikub ka õigust era- ja perekonnaelu austamisele.